1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1024215-3
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ
Kontaktisik Caspar Rüütel
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlus Reiu-Liiva II liivakarjääris maavara kasutamiseks.
Parandustaotluse selgitus Mäeeraldise ja teenindusmaa piirid korrigeeritud vastavalt Transpordiameti seisukohale.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Reiu-Liiva II liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks
põhjendus kaevandamise aastamääraks kujuneb seega ~15 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise
aastamahu juures ammendatakse Reiu-Liiva II liivakarjäär ~6 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul
jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. Kogu taotletavalt mäeeraldiselt
kaevandatav materjal realiseeritakse lõpuni Rail Baltica ehituse raames.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, visuaalne muutumine. Taotletavas Reiu-Liiva II liivakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaset
tolm jne) kirjeldus alandamata ning sellest tulenevalt ei avalda planeeritud tegevus ümbritsevale veerežiimile olulist
mõju.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Reiu-Liiva II liivakarjäär
Aadress Surju metskond 36, Silla küla, Pärnu linn, Pärnu maakond
Territoriaalkood 7591
Katastritunnus(ed) 56801:004:0290
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6462753, Y: 537538
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Surju metskond 36 (56801:004:0290).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 7 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Häädemeeste vald, Pärnu maakond 0214
Pärnu linn, Pärnu maakond 0624
Saarde vald, Pärnu maakond 0712
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 2/6
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 764
Maardla nimetus Reiu-Liiva
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Reiu-Liiva II liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 5
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 7.65
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 15
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 5
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Rail Baltica ehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 15
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
7 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 37 tuh m³ 31.03.2024
11 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 54 tuh m³ 31.03.2024
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 86 tuh m³
3/6
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/513987
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 18.11.2024
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2022)
Geoloogiafondi number 9607
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1684
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.08.2022
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Parnu_maakonna_Reiu_Liiva_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Reiu_Liiva_ja_Reiu_Liiva_II_.pdf
GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam.dgn
Lisa 8: isojooned_maapind.dgn
Lisa 9: piir_maeeraldis.dgn
Lisa 10: piir_teenindusmaa.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/6
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Enne kaevandamise alustamist tuleb Reiu-Liiva II liivakarjääri mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Katend
lammutustööde kirjeldus kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale,
kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist kasutatakse katendit karjääriala korrastamisel.
Reiu-Liiva II liivakarjääris toimub kaevandamine vett karjäärist väljajuhtimata ehk veetaset alandamata. Kasulik kiht kaevandatakse ekskavaatori või
kopplaaduriga kuni kahe astmega (veepealne ja -alune varu eraldi). Veealune varu tõstetakse esmalt vallidesse nõrguma, peale mida saab selle
ladustada vahelattu või laadida kalluritele ja karjäärist välja transportida. Veepealne varu ladustatakse koheselt vahelattu või laaditakse otse kalluritele
ja transporditakse karjäärist välja. Kaevandamisel tuleb arvestada sellega, et kaevandamistegevus ei takistaks piirkonna olemasolevate
maaparandussüsteemide toimimist.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Reiu-Liiva II liivakarjäärile lähimatel elamualadel on kuni 49 dB. Arvutuslik tase ei ületa
kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida
lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Taotletavas Reiu-Liiva II
liivakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaset alandamata ning sellest tulenevalt ei avalda planeeritud tegevus ümbritsevale veerežiimile olulist
mõju.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei
keskkonnamõju kohta ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad.
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut
vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Tolmu võib eralduda vähesel
määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne.
Reiu-Liiva II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse
kaevandmise ajal mäeeraldise teenindusmaal müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale
maavara ammendamist kasutatakse mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katend karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
5/6
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise ja sellele eelnevate ning järgnevate tööde käigus ei tohi kahjustada karjääri ümbritsevate maaparandussüsteemide tehnilist seisukorda.
Mäeeraldise teenindusmaale on planeeritud müratõkkevall, mis takistab ülenormatiivse müra leviku mäeeraldise piiridest väljapoole.
Arvestades elamute paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl).
Karjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega
probleeme.
Tekkiv katend kasutatakse korrastamisel karjäärisüvendi põhja tõstmiseks, et oleks tagatud korrastamisele seatud nõue maapinna kõrguse ja
veetaseme suhtes. Katend kasutatakse korrastamisel ära kogu mahus.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Allkirjastatud taotluse graafilised lisad Lisa 11: Graafilised_lisad.asice
6/6
7.95
7.17
537 000
537 200
7.17 7.43
7.56
7.14
8.31
7.23 7.42 8.90
7.04 7.35
8
6 463 800 8.08
7.27
9.16
7.56
9
7.27
PA-2 8.63
42
7.13
7.32
0,2
9.
8.92
7,54
-
Kr
9.47
7.10
-
8.67
7.21 7.74 9.40
7.78
7.15 7.48
10.14
43
8.42
10.
9.46
7.21 10.37
7.41
I
7.83
V8
9.72
7.05
61
7.35
10.
8.47
10.41
7.09
7.78 PA-2a 8.99
0,3 10'
9
9.11
8,37
7.75
0,2
48
7.12
7.28 7,87
10.
7.05 10.25
N
7.38 8.67 9.46
7.93
7.32
9'
7.07 9.59
1'
10
10
1
10.
9.22
8.42
9.40 10.14
7.37
7.63
6.97
7.33 7.99
25.03.2022 9.83
9.90
7.08 PA-3 8.02 9.77
0,3
7.25 7,63 PA-5a
25.03.2022
10
1,2 7.93
0,3
8
6,13
66
8,52 9.72 PA-5 9.18
10.
7.07 7.40 1,4 0,1
6,82 10,11
10.14 9.28
6 463 600 2,7 9.10
7.21
7.47 8.50 7,31
Kaardileht nr 533 Pärnu
9
7.86 11'
9.55
9.12
7.10
Plokk 6 aT
7.39
9.29
46
9.26
Plokk 10 aT 8'
10.
23'
7.38 8.65
10.12
9.17
9.24
9.19
7.38
8.01
7.71
7.14
9.29
8 9.25
7.37
22' 9.26
9.27
7.55
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
45
6.72
10.
9.10
7.19 7.53 8.07 9.94
10.05.2022
7' 9.12
8
10.15 9.12 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
7.48 7.91
9.13
7
Kr
9.63
9
7 10.18
8.98
8.92
Nr X Y Nr X Y
9
7.96
PA-6a
48
7.91
PA-6
7.26
1 6 463 641,39 537 269,36 1' 6 463 641,39 537 269,36
10.
0,1 0,2
9,83 10.02 8,89 9.13
7.86 2,3 1,48.87
8.08
25.03.2022
8.71
7,43 7,29 8.86 2 6 463 260,59 537 453,44 2' 6 463 260,59 537 453,44
7.31
PA-4 Surju metskond 36
8.439.12
0,3 3 6 463 109,66 537 363,82 3' 6 463 109,66 537 363,82
7.26
8,36
0,2
25.03.2022 12' 8.98
8.89
9.05
56801:004:0290
4 6 463 214,60 537 302,57 4' 6 463 214,60 537 302,57
7
8.56
7,86 8.70
9
8.54
98
9.03 8.91 8.98
5 6 463 303,29 537 255,27 5' 6 463 303,29 537 255,27
9.
7.49
9.72
9.16
8.55
9.12
6 6 463 347,93 537 253,79 6' 6 463 347,93 537 253,79
8.57 8.83
7.34
9.14 8.83
9.24
7 6 463 482,82 537 269,77 7' 6 463 482,82 537 269,77
8.72
8.91
8 6 463 566,09 537 271,51 8' 6 463 566,09 537 271,51
7.57
8.41
21' Plokk 7 aT
8.71
9' 6 463 651,02 537 124,53
16
9.41 8.90
8.96
10.
8.50
8
8.98
7.42 8.70
8.47
9.90
Pindala 5,00 ha 10' 6 463 677,07 537 234,56
9
6 463 400 Plokk 11 aT 8.84
8.03
8.44 9.11
8.92
11' 6 463 604,16 537 236,51
8.84
9.19 8.83
8.97
12' 6 463 488,36 537 233,60
6' 9.05 8.59
9
7.48
8.61
V' 13' 6 463 334,49 537 217,48
9.26
25.03.2022
30
6
8.42
7
8.92
10.
8.61 8.81
6 8.55 14' 6 463 294,34 537 219,95
8.15
9.09 8.81 PA-7 9.05 89
.5
8.97 2 0,2
8
89
.
9.67
90
.0
91
.4 n
Pin 8,91 8.35 15' 6 463 252,36 537 238,67
3,6
7.62
8.36
8.50
13' 9.47
10.45
91
.7
5,11
8.83
8.87
8.43
16' 6 463 186,28 537 278,43
7.80 8.41 8.96 9.11
8.93
20' 93
.9
25.03.2022
9
7 PA-7a 17' 6 463 121,49 537 317,06
10.
86
.
n
Pin 0,6 8.75
36
8.14
9,01 8.26
8.66 8.70
0,8 8.88 8.58 18' 6 463 075,20 537 341,22
7,61 8.95
7.43
8.34 9.10 9.11
8.90 19' 6 463 065,37 537 334,62
7.91
25.03.2022
PA-8
14' 8.88
8.21
8.06
20' 6 463 335,06 537 161,81
10
9.63
0,1 5
.
9.18
23
9,14 21' 6 463 412,21 537 207,28
8
8.69 6 8.55
Kr
8.41 7,64 1,4 9.18 8.27
22' 6 463 541,34 537 179,48
7
9.38
7.77
5'
10
8
9
7.81 8.93
.
8.66
23' 6 463 575,76 537 133,41
01
8.82
V 8.67 9.64
Surju metskond 368.51
9.03 7.79
56801:004:0290 2
9.
15'
75
8.76 8.33
7.28 8.05
Pindala 7,65 ha
10.05.2022 8.25 8.56 7.62
9.09 8.78
8.70 Plokk 9 pT 8.85
8.19
2' 7.72
9.31 8.12
9
Plokk 12 pT 28.03.2022
9.
7.67
PA-11
63
7.85
8.47 0,2
8.19
8,32
7
8.55 7.81
0,9 8.00
Š-10
7.65
4 7,22
0,3
7.87 7,69
7.87 8.54
0,8
9.39
8.70 7.92
6,59
9.
16' 7.97
78
7.59
1 Mäeeraldise piir, piiripunkt 8.06 7.77
4'
8.45
21.04.2022
7.69
7.44
7.62
ja piiripunkti number Surju metskond 36 7.78 7.79
8.35 7.57
56801:004:0290 8.99
7.61 7.55
9.
7.96
1'
59
Mäeeraldise teenindusmaa piir, 7.75
7.77
8.11
7.63
Plokk 7 aT
25.03.2022
piiripunkt ja piiripunkti number PA-9
8.57 8.32
7.59 7.34
0,1 Plokk 11 aT
7.59 7.57
7.71
Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru,
8
8,81 8.03
1,7 7.71
7.60
pT - passiivne tarbevaru) 7.89 7,01 8.97
7.65
9.
09
7.75 7.55
7.07
17'
8
7.82
Nõlva hoideterviku alumine piir 7.72
8.47 8.09
28.03.2022 7.55
PA-12
Kr
7.77
0,6 7.73
7.70 7,67 7.46
Maardla piir (asendiplaanil) 8.92 0,4
6,67 7.75
8.
3' 3
96
Surju metskond 36 7.78
7.78 8.24 7.62
7.74 7.11
7.71
56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8.39 21.04.2022
7.53
7.76
Š-14
7.64
7.64 7.77 7.70
I I' Geoloogilise läbilõike joon 7.85
7.71 0,6 7.44
7,61
18' 8.79 7.71 0,6
6,41
9.
9
8
Maapinna samakõrgusjoon, m
17
8.70
7.31
7.
7.83 7.61
83
7.68
7 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 7.71
19' 7.71
7.76 7.66
8.13 8.55 7.49
9.
7.63
01
8.73
8
7.81
7.28
10.05.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 7.92
7.47 7.41
7.
7.69
81
7.94 7.69
7.53
PA-9 Puuraugu number
8.
7.74
Katendi paksus, m 8.19
76
0,1
8,81 Suudme abs kõrgus, m 7.75
1,7 Kasuliku kihi paksus, m 8.36 8.37
8,61 Lamami abs kõrgus, m 7.57 7.55 7.58
7.80
8.
97
7.95
8
Š-10 Šurfi number 7.85
8.40 7.78
Š-13
7.91
0,3 Katendi paksus, m
8.
9 7.53
0,2 .27
14
7,69 Suudme abs kõrgus, m 8,38
7.69
0,8 Kasuliku kihi paksus, m 7.50 7.52
7,69 1,6
Lamami abs kõrgus, m 6,58 9.
24 7.62
7.75
8.00
K 8
Pi
8.00 r
nn8.37
8.00 7.92 8.14 7.60
7.78
8.11
21.04.2022 9.
0 8.00
8
8.43 9
9.14 8.74
Ranna või kalda veekaitsevöönd 8.12 8.48
8.
50
8.71 7.89
7.89
8. 7.19
8.36 8.16 02
7.54
7.81 7.68 7.28
7.60
7.93
8
Eesvoolu kaitsevöönd 8.02
Plokk 6 aT
7.69 7.66 7.43 7.69
7.35
Kr
7.43
7.49 7.46
Plokk 10 aT 7.61
7.55
7.33
7.35 7.62 7.42
Rail Baltic raudtee trassi koridor Š-15 7.22
0,2
7,33 7.03 7.36
7.
1,27.18 7.31
82
7.09 10.05.2022
7.36
7.20
5,93
6.99 7.15
7.07 7.09
Kaevise väljaveoks kasutatav tee 7.17
7.21
6.94
7.22
7.13 7.13
7.03 7.24
7.30
7.
7.03
60
7.18
Via Baltica Pärnu ümbersõidu trassikoridor 7.35
6.71 6.98
7.09
7.41
Š-16 21.04.2022 6.83
7.76
7.43 0,4
7,08 6.93
7.33
0,6 7.02
Via Baltica Pärnu ümbersõidu perspektiivne 6,08 6.94
7.24
150 m tee- ja teekaitsevöönd 7.33
7.20
7.
6.90
6 462 800 7.40 6.86
64
7.22 6.98
7.24
7.12
7.37
7.06
7.27
Plokk 8 aT I
7.30
V 73
.7
7.50
n
Pi'
n
48
72
.7
7.14
7.
76
.7
n
Pin
7.
77
.2 7.32
82
0 100 200 m 7.04
7.21
6.99 7.26
10.05.2022
Kr
7.06 7.29
7.17
7.22
7.
7.25
76
7.21
7.23
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud: Reiu-Liiva II liivakarjäär Mäeeraldise plaan
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 14.05.2024); Pärnu vald, Pärnu maakond
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 14.05.2024);
- Keskkonnaregistri Reiu-Liiva maardla plokkide piiriandmeid (seisuga 31.03.2024);
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/3
- Töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu
Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
aruanne" topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3977). /Allkirjastatud digitaalselt/
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
4. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Plaanil on hoideterviku alumine piir (esindaja nimi ja allkiri)
kujutatud illustratiivsena plaani paremaks loetavuseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 25.04.2025
5. Kogu ala kattub maaparandushoiualadega TAMME(TP-585) 6114540010110 ja 6114760020030. /Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4812
/Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige IV-IV'
N S
m m
11 11
Tee
PA-6a
9,83
10 10
Surju metskond 36
0,1
56801:004:0290
Tee
PA-7a
9,01
9 6a-1 9
PA-5a
PA-2a Kr.0,0
8,52 PA-11
1:
8,37
St.2,0 Plokk 9 pT Plokk 9 pT
2
vt. 8,43 m EL vt. 7,61 m
8,32
25.03.2022 0,6 25.03.2022
0,3 Plokk 6 aT Plokk 7 aT 0,2
vt. 8,12 m
PA-12
Tee
0,3 vt. 8,02 m 25.03.2022
8 25.03.2022 7a-1 8
0,5 6a-2 7,67
5a-1 2,0 Kr.0,0 Š-15
Kr.0,0
Plokk 12 pT St.6,1 11-1 Plokk 12 pT Plokk 8 aT
Kr.0,0 1,4 7,33
Plokk 10 aT St.6,1 TL Kr.0,0 Š-16
St.2,0 2,4
2
1:
TL St.6,1 7,08
EL 1,1 TL vt. 7,07 m 0,2
0,6 15-1 vt. 6,98 m
7 25.03.2022 7
1,7 2,0 Plokk 11 aT Plokk 12 pT Kr.0,0
25.03.2022
12-1
1,0 St.5,6 0,4 16-1
Kr.0,0
TL Kr.2,9
2,0 St.5,0
TL St.4,1
2,0 2,0 Plokk 10 aT EL
6 1,0 6
1,4
4,0
2,0
5 5
Läbilõige V-V'
PA-8 Puuraugu nr Mäeeraldise teenindusmaa piir
9,14 Suudme abs kõrgus, m
Mäeeraldise piir
W E 0,1 vt. 8,34 m Veetaseme abs kõrgus, m Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
m m 25.03.2022
Mõõtmise kuupäev
Surju metskond 36
11 11 56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
8-1 Proovi number
Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fraktsioon > 31,5mm), %
Tee
Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 7,8 m)
St.5,7 Savi- ja tolmusisaldus (fraktsioon < 0,063mm), %
Surju metskond 36 TL EL - ehitusliiv Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 6,5 m)
Plokk 6 aT 56801:004:0290
TL - täiteliiv
1,5
10 10 Nõlva hoidetervik (nõlvus 1 : 2)
Plokk 10 aT
PA-8 Plokk 9 pT
9,14 2,0 Puuraugu sügavus, m Kasvukiht
Tee
PA-7
Plokk 12 pT 8,91
9 0,1 9
0,2 vt. 8,61 m
Tehnogeensed setted
8-1 25.03.2022
vt. 8,34 m Kr.0,0
1:
25.03.2022
St.5,7 Plokk 7 aT 7-1 Puhas orgaanikarikas liiv
2
TL Kr.0,0
8 8 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus <5%)
St.4,1
1,5 EL
1,4
Savikas orgaanikarikas liiv
Š-14 Šurfi nr
(savi- ja tolmuosakeste sisaldus >5% ja <10%)
7,61 Suudme abs kõrgus, m
7 2,0 Plokk 11 aT 7-2
7
Kr.0,0 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 8,34 m Väga savikas orgaanikarikas liiv
25.03.2022 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >10%)
St.25,6 Mõõtmise kuupäev
TL
2
1:
0,6 14-1 Proovi number
6 6 Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fraktsioon > 31,5mm), %
Savi
St.4,4 Savi- ja tolmusisaldus (fraktsioon < 0,063mm), %
3,2 7-3 1,2 EL EL - ehitusliiv
Kr.0,0 TL - täiteliiv
St.29,8
Moreen
3,8 TL 1,6 Šurfi sügavus, m
5 5
4,0
Märkused:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Kogu ala kattub maaparandushoiualadega TAMME(TP-585) 6114540010110 ja 6114760020030.
3. Kasutatud on töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise
uuringu aruanne" geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3397).
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Reiu-Liiva II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
Pärnu vald, Pärnu maakond IV-IV' ... V-V'
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 2/3
Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000
Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50
0 100 200 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 25.04.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4811
/Allkirjastatud digitaalselt/
7.95
7.17
537 000
537 200
7.17 7.43
7.56
7.14
8.31
7.23 7.42 8.90
7.04 7.35
8
6 463 800 8.08
7.27
9.16
7.56
9
7.27
PA-2 8.63
42
7.13
7.32
0,2
9.
8.92
7,54
-
Kr
9.47
7.10
-
8.67
7.21 7.74 9.40
7.78
7.15 7.48
10.14
43
8.42
10.
9.46
7.21 10.37
7.41
7.83
9.72
7.05
61
7.35
8
10.
8.47
10.41
7.09
7.78 PA-2a 8.99
0,3 10'
9
9.11
8,37
7.75
0,2
48
7.12
7.28 7,87
10.
7.05 10.25
N
7.38 8.67 9.46
7.93
7.32
9'
7.07 9.59
1'
10
10
1
10.
9.22
8.42
9.40 10.14
7.37
7.63
6.97
7.99
9.83
9.90
7.08 PA-3 8.02 9.77
0,3
7.25 7,63 PA-5a
25.03.2022
10
1,2 7.93
0,3
8
6,13
66
8,52 9.72 PA-5 9.18
10.
7.07 7.40 1,4 0,1
6,82 10,11
10.14 9.28
6 463 600 2,7 9.10
7.21
7.47 8.50 7,31
Kaardileht nr 533 Pärnu
9
7.86 11'
9.55
9.12
7.10
Plokk 6 aT
7.39
9.29
46
9.26
Plokk 10 aT 8'
10.
23'
7.38 8.65
10.12
9.17
9.24
9.19
7.38
8.01
7.71
7.14
9.29
8 9.25
7.37
22' 9.26
9.27
7.55
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
45
10.
9.10
7.19 7.53 8.07 9.94
7' 9.12
8
10.15 9.12 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
7.48 7.91
9.13
7
Kr
9.63
9
7 10.18
8.98
8.92
Nr X Y Nr X Y
9
7.96
PA-6a
48
7.91
PA-6
7.26
1 6 463 641,39 537 269,36 1' 6 463 641,39 537 269,36
10.
0,1 0,2
9,83 10.02 8,89 9.13
8.71
2,3 1,48.87 8.86 2 6 463 260,59 537 453,44 2' 6 463 260,59 537 453,44
8.08
7,43 7,29
7.31
PA-4 Surju metskond 36
0,3 9.12 3 6 463 109,66 537 363,82 3' 6 463 109,66 537 363,82
7.26
8,36
0,2
12' 8.98
8.89
9.05
56801:004:0290
7,86
8.56
8.70 4 6 463 214,60 537 302,57 4' 6 463 214,60 537 302,57
9
8.54
98
9.03 8.91 8.98
5 6 463 303,29 537 255,27 5' 6 463 303,29 537 255,27
9.
7.49
9.72
9.16
8.55
9.12
6 6 463 347,93 537 253,79 6' 6 463 347,93 537 253,79
8.57 8.83
7.34
9.14 8.83
9.24
7 6 463 482,82 537 269,77 7' 6 463 482,82 537 269,77
8.72
8.91
8 6 463 566,09 537 271,51 8' 6 463 566,09 537 271,51
7.57
8.41
21' 8.71
9' 6 463 651,02 537 124,53
16
9.41 8.90
8.96
10.
8.50
8
8.98
7.42 8.70
8.47
9.90
Pindala 5,00 ha 10' 6 463 677,07 537 234,56
9
6 463 400 8.84
8.03
8.44 9.11
8.92
11' 6 463 604,16 537 236,51
8.84
9.19 8.83
8.97
12' 6 463 488,36 537 233,60
6' 9.05 8.59
9
7.48
Korrastatud metsamaa 9.26
13' 6 463 334,49 537 217,48
30
8.42
8.92
10.
8.61 8.81
Pindala 2,65 ha 14' 6 463 294,34 537 219,95
8.15
6 9.09 8.81 PA-7 9.05 89
.5
8.55
8.97 2 0,2
8
89
.
9.67
90
.0
8,91 8.35 15' 6 463 252,36 537 238,67
3,6
7.62
8.36
8.50
13' 9.47
10.45
91
.7
5,11
8.83
8.87
8.43
16' 6 463 186,28 537 278,43
7.80 8.96 9.11
8.93
20' 93
.9
9
7 PA-7a 17' 6 463 121,49 537 317,06
10.
86
.
n
Pin 0,6 8.75
36
8.14
9,01 8.26
8.66 8.70
0,8 8.88 8.58 18' 6 463 075,20 537 341,22
7,61 8.95
7.43
9.10
9.11
8.90 19' 6 463 065,37 537 334,62
Korrastatud metsamaa
7.91
PA-8
14' 8.88
8.21
8.06
20' 6 463 335,06 537 161,81
Pindala 5,00 ha
10
9.63
0,1 5
.
9.18
23
9,14 21' 6 463 412,21 537 207,28
8
8.69 8.55
Kr
8.41 7,64 1,4 9.18
9.38 8.27
7.77 22' 6 463 541,34 537 179,48
5'
10
8
9
7.81 8.93
.
8.66
23' 6 463 575,76 537 133,41
01
8.82
8.67
Surju metskond 368.51
9.64 9.03 7.79
56801:004:0290 2
9.
15'
75
8.76 8.33
8.05
Pindala 7,65 ha
8.25 8.56 7.62
9.09 8.78
8.70 Plokk 9 pT 8.85
8.19
2' 7.72
9.31
9
Plokk 12 pT
9.
7.67
PA-11
63
7.85
8.47 0,2
8.19
8.55
8,32 7.81
0,9 8.00
Š-10
7.65
4 7,22
0,3
7.87 7,69
7.87 8.54
0,8
9.39
6,59
9
8.70 7.92
9.
16' 7.97
78
8.45 7.69
8.06 7.77
4' 7.62
7.44
Surju metskond 36 7.78 7.79
8.35 7.57
1 Mäeeraldise piir, piiripunkt 56801:004:0290 8.99
7.61 7.55
9.
7.96
59
ja piiripunkti number 7.75
7.77 7.63
Plokk 7 aT
8.57 7.59 7.34
8.32
PA-9
0,1 Plokk 11 aT
7.59 7.57
7.71
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir,
8
8,81 8.03
1,7 7.71
7.60
piiripunkt ja piiripunkti number 7.89 7,01 8.97
7.65
9.
09
7.75 7.55
Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru, 17'
8
7.82
8.47 8.09
7.72 7.55
PA-12
Kr
pT - passiivne tarbevaru) 7.77
0,6 7.73
7.70 7,67 7.46
0,4
Maardla piir (asendiplaanil) 8.92
6,67 7.75
8.
3' 3
96
7.78 7.71
Surju metskond 36 7.78 8.24 7.62
7.74 7.53
56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8.39
7.76
Š-14
7.64
7.64 7.77 7.70
7.85
7.71 0,6 7.44
7,61
9 Maapinna samakõrgusjoon, m 18' 8.79 7.71 0,6
6,41
9.
8
17
8.70
7.31
7.
7.83 7.61
83
7.68
PA-9 Puuraugu number 19' 7.71
7.76 7.66
0,1 Katendi paksus, m 7.71
8,81 Suudme abs kõrgus, m 8.13 8.55 7.49
1,7
9.
Kasuliku kihi paksus, m 7.63
01
8,61 8.73
8
Lamami abs kõrgus, m 7.92
7.81
7.47 7.41
7.
Š-10 Šurfi number 7.69
81
7.94 7.69
7.53
0,3 Katendi paksus, m
8.
7.74
8.19
Suudme abs kõrgus, m
76
7,69
0,8 Kasuliku kihi paksus, m 7.75
7,69 Lamami abs kõrgus, m 8.36 8.37
7.55 7.58
7.57
7.80
8.
97
7.95
7.85
8
8.40 7.78
Š-13
7.91
8.
9 7.53
0,2 .27
14
7.69
Ranna või kalda veekaitsevöönd 8,38 7.50 7.52
1,6 7.75
6,58 9.
24 7.62
8.00
K 8
Pi
8.00 r
nn8.37
8.00 7.92 8.14 7.60
8.11
9.
0 8.00
8
8.43 9
Eesvoolu kaitsevöönd 9.14 8.74
8.
50
8.12 8.48
8.71 7.89
7.89
8. 7.19
8.36 8.16 02
7.54
7.81 7.68 7.28
7.60
7.93
Korrastatud metsa kõlvik (7,65 ha) 8.02 8
Plokk 6 aT
7.69 7.66 7.43 7.69
7.35
Kr
7.43
7.49 7.46
Plokk 10 aT 7.61
7.55
7.33
7.35 7.62 7.42
Rail Baltic raudtee trassi koridor Š-15 7.22
0,2
7,33 7.36
7.
1,27.18 7.31
82
7.09
7.36
7.20
5,93
6.99 7.15
Via Baltica Pärnu ümbersõidu trassikoridor 7.07
7.17
7.09
7.21
6.94
7.22
7.13 7.13
7.03 7.24
7.30
Via Baltica Pärnu ümbersõidu perspektiivne
7.
7.03
60
7.18
150 m tee- ja teekaitsevöönd 7.09
7.35
6.71
7.41
Š-16 6.83
7.76
7.43 0,4
7,08 6.93
7.33
0,6 7.02
6,08 6.94
7.24
7.33
7.20
7.
6.90
6 462 800 7.40 6.86
64
7.22 6.98
7.24
7.12
0 100 200 m
7.37
7.06
7.27
Plokk 8 aT 7.30
73
.7
72
.7 n
Pin
7.50
4
.8 7.14
7
76
.7
n
Pin
7.
77
.2 7.32
82
7.21
6.99 7.26
Kr
7.06 7.29
7.17
7.22
7.
7.25
76
7.21
7.23
Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Reiu-Liiva II liivakarjäär Korrastatud maa plaan
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Pärnu vald, Pärnu maakond
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 14.05.2024);
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 3/3
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 14.05.2024);
Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
- Keskkonnaregistri Reiu-Liiva maardla plokkide piiriandmeid (seisuga 31.03.2024). /Allkirjastatud digitaalselt/
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
4. Kogu ala kattub maaparandushoiualadega TAMME(TP-585) 6114540010110 ja 6114760020030. (esindaja nimi ja allkiri)
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 25.04.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4812
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Marina Minerals OÜ on ehitusmaavara leiukohtade arendamise ja realiseerimisega tegelev
ettevõtte, mille eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning linnade läheduses
täitematerjalide varustuskindlus. Taotletav Reiu-Liiva II liivakarjäär asub vahetult planeeritava
Rail Baltica trassikoridori kõrval (vt joonis 1.1). Arvestades planeeritud raudtee
ehitusmahtusid, suureneb piirkonnas ehitusmaavarade vajadus hüppeliselt ning täitematerjali
mahu tagamiseks on oluline kasutusele võtta täiendavaid leiukohti.
Joonis 1.1 Reiu-Liiva II liivakarjäär ja kavandatavad ehitusobjektid
Marina Minerals OÜ on juba perspektiivala otsinguil pidanud üheks peamiseks prioriteediks
täitematerjali leiukoha lähedust riikliku tähtsusega ehitusobjektile. Tänaseks on geoloogilised
uuringud andnud positiivse tulemuse ja maavara on keskkonnaregistri maardlate nimistus
arvele võetud. Nii soovibki ettevõte maavara kaevandamisõigust Reiu-Liiva II liivakarjäärile,
mis külgneb vahetult kavandatava raudteetrassiga. Kasutades vahetult ehitusobjekti kõrval
asuvast karjäärist kaevandatud materjali saab minimeerida materjali transpordiga kaasnevat
keskkonnamõju ning vähendada objekti ehitusmaksumust.
Taotletava Reiu-Liiva II liivakarjääri kaevandatav maavaramaht on 86 tuh m3 (vt ptk 4), mis
realiseeritakse lõpuni Rail Baltica ehituse raames. Varu ammendamisel läheb kaevandatud maa
koheselt korrastamisele. Keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Reiu-Liiva II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas riigile
kuuluval Surju metskond 36 (tunnus 56801:004:0290) kinnistul. Taotletaval alal kasvavad eri
vanusega segametsad, valdavalt okaspuumetsad, kohati on tegu raiesmikuga.
Taotletav mäeeraldis külgneb läänest Lüdigi teega nr 5680073. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
(Via Baltica) jääb taotletavast Reiu-Liiva II liivakarjäärist ~1,7 km kaugusele läände. Pärnut
läbivale Via Baltica trassile on planeeritud lisaks ka alternatiivne trassikoridor, mis kulgeb
taotletavast mäeeraldisest ja mäeeraldise teenindusmaast vahetult kagus.
Reiu-Liiva II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub kogu ulatuses
maaparandussüsteemidega Tamme(TP-585) (MPS koodid 6114540010110 ja
6114760020030). Taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega
Natura 2000 aladega, samuti ei jää alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.
Lähimad vääriselupaigad VEP nr.208175, 209318, L00244 ja L00245 (KKR koodid
VEP208175, VEP209318, VEPL00244 ja VEPL00245 vastavalt) ning III kategooria
kaitsealused liigid laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (KKR kood KLO9336882),
roomav öövilge (Goodyera repens) (KLO9336907), harilik ungrukold (Huperzia selago) (KKR
kood KLO9336903), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) (KKR koodid KLO9400947
ja KLO9700690) jäävad taotletavast mäeeraldisest vähemalt 350 m kaugusele. Projekteeritud
Reiu jõeküla hoiuala (922035204) jääb Reiu-Liiva II liivakarjäärist ~330 m kaugusele.
Taotletavale mäeeraldisele lähimad elamud jäävad ~870 m kaugusele läände Silla küla Ogaliku
põik 4 (tunnus 5801:004:0469), Ogaliku põik 6 (tunnus 56801:004:0470), Ogaliku tee 6 (tunnus
56801:004:0462) ning Ogaliku tee 11 (tunnus 56801:004:0465) kinnistutele.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Reiu-Liiva II liivakarjääri alal on geoloogiline uuring tehtud 2022. a ning töö tulemused on
kinnitatud „Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu
aruandes (varu seisuga 01.07.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3977, EGF 9607).
Taotletaval mäeeraldisel on katendi paksus 0,1 – 0,6 m (keskmiselt 0,3 m), millest kasvukiht
moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Kasuliku kihi paksus
mäeeraldisel on 0,4 – 3,6 m, keskmiselt 1,4 m. Liivalasundi lamamiks on hall või kollane kõva
moreen või plastne sinakashall savi. Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga kirde suunas.
Reiu-Liiva II liivakarjääri mäeeraldisel on maavara levik väga muutlik ning seaduspärasuseta.
Kirjeldades tervikuna maavara kvaliteeti, on tegemist savika orgaanikarikka liivaga, milles
kruusaosakesi (2 – 64 mm) 0,0 – 18,1%, keskmiselt 4,1%. Kruus valdavalt peen (4 – 8 mm).
Liivaosist keskmiselt 87,8% ja valdav väga peeneteraline liiv (0,063 – 0,125 mm), mille osakaal
looduslikus settes ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) keskmiselt 8,1% (2,0 – 37,4%).
Maavara kvalifitseerub täiteliivaks. Paiguti levib ka ehitusliiva näitajatele vastavat maavara.
Taotletava mäeeraldise piires leviva materjali filtratsiooniomadused on erinevad, jäädes
vahemikku 0,1 – 2,1 m/ööp (keskmine 1,0 m/ööp). Kõige väiksema filtreeruvusega on väga
savikad liivad. Reiu-Liiva II liivakarjääri piirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes
maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese
veejuhtivusega savi või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest.
Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (25.03 – 03.06.2022) 0,0 – 1,4 m
sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 7,0 – 8,6 m (keskmiselt 7,8 m).
Taotletava mäeeraldise läänepiirist ligikaudu 1,1 km kaugusele jääb Reiu jõgi (KKR kood
VEE1145400). Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinnareljeefi, mis
langeb lääne suunas. Seega üldine põhjavee voolusuund on läände Reiu jõe suunas. Taotletaval
alal reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud
maaparandussüsteemid. Sinna juhitakse piirkonna kraavidesse kogunenud liigvesi.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Reiu-Liiva II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa koosneb kahest lahustükist
kogupindalaga 7,65 ha, sh mäeeraldis pindalaga 5,00 ha. Mäeeraldis osaliselt Reiu-Liiva
liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 7 ja 11 aT. Plokid on hõlmatud osaliselt, et
taotletav mäeeraldis ei kattuks teemaplaneeringuga määratud Via Baltica trassikoridori
perspektiivse kaitsevööndiga. Mäeeraldise ja teenindusmaa piirid kattuvad tulevase riigitee
poolses küljes. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa 2,65 ha suurune lahustükk jääb Lüdigi
teest läände ning on muuhulgas vajalik mäeeraldiselt eemaldatava katendi ladustamiseks.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadesse tuleb külgneva maapinna
stabiilsuse tagamiseks jätta hoidetervik. Reiu-Liiva II liivakarjääris on katendi ja materjali
püsivaks nõlvuseks arvestatud 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud kasutades
mudeltarkvara MicroStation Inroads – tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Reiu-Liiva II liivakarjääri taotletavad maavaravarud (seisuga 31.03.2024. a)
Taotletav Kaevandatav
Hõlmatud Varu Kadu, tuh
Plokk tarbevaru, tarbevaru,
pindala, ha paiknemine m3
tuh m3 tuh m3
Plokk 7 aT Veepealne 37 2 35
5,00
Plokk 11 aT Veealune 54 3 51
Kokku 91 5 86
Plokk 7 aT ei ole taotletava mäeeraldisega hõlmatud seega 3,36 ha ulatuses, mahuga 1 tuh m3,
ning plokk 11 aT ei ole mäeeraldisega hõlmatud pindalal 3,36 ha, mahuga 23 tuh m3.
Reiu-Liiva II liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks
kaevandamise aastamääraks kujuneb seega ~15 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise
aastamahu juures ammendatakse Reiu-Liiva II liivakarjäär ~6 aastaga ning loa kehtivusaja
jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused Reiu-Liiva II liivakarjääris maavara kaevandamiseks on keskmised.
Kaevandatav maavara asub valdavalt põhjaveetasemest madalamal. Taotletavale mäeeraldisele
on hea ligipääs Servaku-Vaskrääma ja sellelt lähtuvalt Lüdigi teelt (tee nr 5680073).
Enne kaevandamise alustamist tuleb Reiu-Liiva II liivakarjääri mäeeraldiselt raadata mets,
vajadusel juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Katendi keskmine paksus on 0,3 m (15 tuh m3)
millest keskmiselt 0,1 m moodustab muld (5 tuh m3). Katend kooritakse lähtuvalt
prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide
rajamiseks ning peale maavara ammendamist kasutatakse katendit karjääriala korrastamisel.
Reiu-Liiva II liivakarjääris toimub kaevandamine vett karjäärist väljajuhtimata ehk veetaset
alandamata. Kasulik kiht kaevandatakse ekskavaatori või kopplaaduriga kuni kahe astmega
(veepealne ja -alune varu eraldi). Veealune varu tõstetakse esmalt vallidesse nõrguma, peale
mida saab selle ladustada vahelattu või laadida kalluritele ja karjäärist välja transportida.
Veepealne varu ladustatakse koheselt vahelattu või laaditakse otse kalluritele ja transporditakse
karjäärist välja. Kaevandamisel tuleb arvestada sellega, et kaevandamistegevus ei takistaks
piirkonna olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning taotletaval mäeeraldisel tootmisprotsessis jäätmeid
ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine.
Mõju veerežiimile
Taotletavas Reiu-Liiva II liivakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaset alandamata ning
sellest tulenevalt ei avalda planeeritud tegevus ümbritsevale veerežiimile olulist mõju.
Kvaternaarisetted toituvad sademetest. Mäeeraldisele kogunev vesi moodustub peamiselt
sademete ja lume sulamise veest. Kaevandamise ja sellele eelnevate ning järgnevate tööde
käigus ei tohi kahjustada karjääri ümbritsevate maaparandussüsteemide tehnilist seisukorda.
Mõju välisõhule
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise
korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur,
kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis
Mõõdetud müratase 15 m
antud müratase 15 m
Masin kaugusel müraallikast, Lmax
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
dB(A)
Buldooser 85 82
Kallurauto 84 76
Ekskavaator 85 81
Frontaallaadur 80 79
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
Lähimad elamud jäävad taotletavast Reiu-Liiva II liivakarjäärist ~870 m kaugusele. Teades
kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab
arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(870) = 49 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Reiu-Liiva II liivakarjäärile
lähimatel elamualadel Ogaliku põik 4 (tunnus 5801:004:0469), Ogaliku põik 6 (tunnus
56801:004:0470), Ogaliku tee 6 (tunnus 56801:004:0462) ning Ogaliku tee 11 (tunnus
56801:004:0465) kinnistutel on kuni 49 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II kategooria
elamuala päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole arvestatud
masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu vahele jäävaid
müra tõkestavaid puid. Lisaks planeeritakse rajada mäeeraldise teenindusmaale müratõkkevall,
mis takistab ülenormatiivse müra leviku mäeeraldise piiridest väljapoole. Eelnevast lähtuvalt ei
ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama lähimates
majapidamises kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu nende elanikele. Reiu-Liiva II
liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 – 7.00).
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt
õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,
kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib
levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute
paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut
piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise
efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate
kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli-lähedaseks.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on
minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni
faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~15 tuh m3 kaevandamisel on tahkete
osakeste summaarne heitkogus ~0,015 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevusel ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris on
planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning seetõttu
ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme.
Keskkonnaohutus
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või
õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks
kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud
mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis
Kaevandamisjäätmed
Reiu-Liiva II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse kaevandmise ajal mäeeraldise teenindusmaal
müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning
peale maavara ammendamist kasutatakse mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katend
karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile. Tekkiv katend kasutatakse
korrastamisel karjäärisüvendi põhja tõstmiseks, et oleks tagatud korrastamisele seatud nõue
maapinna kõrguse ja veetaseme suhtes. Katend kasutatakse korrastamisel ära kogu mahus.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid
jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist
välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina. Taotleja on
teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus
esitada ka kaevandamise jäätmekava ning taotleda jäätmeluba.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Reiu-Liiva II taastatakse kaevandamisele eelnenud olukord ehk ammendatud karjäär
metsastatakse. Alale moodustatava metsamaa pindala on 7,65 ha.
Peale maavara ammendamist tuleb Reiu-Liiva II liivakarjääris metsa taastamiseks
karjäärisüvendi põhi täita kaevandamiseelse maapinna tasemeni, et oleks tagatud
korrastamisele seatud veetaseme nõue (veetase maapinnast minimaalselt 0,7 m sügavusel).
Reiu-Liiva II liivakarjääris karjäärisüvendi täitmiseks vajaliku materjali kogus on arvutuslikult
~86 tuh m3 mis tähendab, et karjääri täitmiseks saab kogu mahus kasutada mäeeraldiselt
eemaldatud katendit mahuga 15 tuh m3 ning täiendavalt karjääri tuua täitmiseks sobilikke
materjale mahus ~71 tuh m3. Loa taotleja planeerib karjäärisüvendi täiendavaks täitmiseks
kasutada Rail Balticu ehitusel tekkivat pinnast, mis ei sobi oma kvaliteedilt edasiseks
kasutamiseks teedeehituses. Arvestades, et kogu Reiu-Liiva II liivakarjäärist kaevandatav
materjal soovitakse turustada Rail Baltic raudtee ehituseks, siis on võimalik täitepinnase
karjääri toomine korraldada majanduslikult otstarbekalt. Täpne vajalike materjalide kogus ja
materjalide liik määratakse koostatavas korrastamise projektis.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Marina Minerals
Juhatuse liige
Taotluse koostas 16.05.2024. a. ning seda täiendas 25.04.2025. a.
Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
KORRALDUS
9. august 2022 nr 1-17/22/1684
Pärnu maakonna Reiu-Liiva
liivamaardla registrikande muutmine
Marina Minerals OÜ esitas Maa-ametile Reiu-Liiva liivamaardla täiendava täiteliiva aktiivse ja
passiivse tarbevaru kinnitamise aruande (saabunud 20.08.2022, kirja registreerimise nr 9-
3/22/10678-5). Aruanne on koostatud geoloogiliste uuringute tulemuste alusel (Keskkonnaamet
on 17.02.2022 andnud Reiu-Liiva uuringuruumis geoloogilise uuringu loa nr L.MU/515025 ja
18.11.2021 Reiu-Liiva II uuringuruumis geoloogilise uuringu loa nr L.MU/513987).
Maavara varu on arvutatud plokkides (aruandes 3. - 12. plokk), mis paiknevad Pärnu maakonnas
Pärnu linnas Silla ja Vaskrääma külades riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleval katastriüksusel Surju metskond 36 (tunnus 56801:004:0290), mille volitatud asutus on
Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Reiu-Liiva
uuringuruumis ja Reiu-Liiva II uuringuruumis.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad maaparandussüsteemidega, mille koodid
maaparandussüsteemide registris on 6114540010040001, 6114540010110001 ja
6114760020030001. Aruandele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastused.
Aruandes moodustatud 6. ja 10. plokkide alal asub metsatee Karja tee nr 5680715 ning 9. ja 12.
plokke läbib avalikus kasutuses olev kohalik tee Lüdigi tee nr 5680073. Aruandele on lisatud
Riigimetsa Majandamise Keskuse 24.05.2022 kiri nr 3-1.1/2021/4684, mille kohaselt ei ole vaja
Karja teele teekaitsevööndit määrata, kui Lüdigi tee jääb samale kohale. Aruandes on esitatud
Lüdigi tee kaitsevööndisse jääv varu passiivse varuna.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Pärnu maakonna Reiu-Liiva
ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.07.2022
maavarade registris Reiu-Liiva liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud
piirides varu järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha – 21 tuh m3 (3. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha – 89 tuh m3 (5. plokk, 3. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset),
1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,46 ha – 4 tuh m3 (4. plokk),
1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,05 ha – 14 tuh m3 (6. plokk),
1.5. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,05 ha – 28 tuh m3 (10. plokk, 6. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset),
1.6. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,36 ha – 38 tuh m3 (7. plokk),
1.7. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,36 ha – 77 tuh m3 (11. plokk, 7. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset),
1.8. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,23 ha – 1 tuh m3 (8. plokk),
1.9. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,80 ha – 39 tuh m3 (9. plokk),
1.10. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,80 ha – 28 tuh m3 (12. plokk, 9. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0764) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Marina Minerals OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile, Pärnu Linnavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna
Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.07.2022)
Töö nr 22/3977
Tallinn 2022
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail:
[email protected] a/a EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 2
(varu seisuga 01.07.2022)
Kinnitan:
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Elizavetta Krjukova /allkirjastatud digitaalselt/
Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 3
(varu seisuga 01.07.2022)
ANNOTATSIOON
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.07.2022).
Aruanne ühes köites, teksti 43 lk, 13 tekstilisa, 4 graafilist lisa, 6 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2022.
Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo
STEIGER Marina Minerals OÜ tellimusel. Uuringuruumid teenindusalade pindaladega
14,18 ha ja 19,69 ha asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas katastriüksusel Surju
metskond 36 (56801:004:0290).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks
vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse
tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 38 uuringupunkti (sh 5 kaevandit) sügavusega kuni 4,0 m.
Võeti kokku 39 proovi setete terastikulise koostise ja 4 koondproovi filtratsioonimooduli
määramiseks. Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati
11 proovis huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil ja 4 proovis orgaanilise aine sisaldus
põletuskao meetodil. Vastavalt uuringuloa omaniku soovile määrati 4 proovis materjali
voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil.
Uuringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja
tuuletekkelised pinnavormid ja kus kasuliku kihi moodustavad valdavalt väga peeneteralised
tolmsed liivad (Q2Lt ja Q2An). Uuringuruumides levib moreenil liiva kompleks, mille
paksus ulatub kuni 3,8 m-ni. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Reiu-Liiva uuringuruumis
0,2 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m (keskmine 7,2 m) ja Reiu-
Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m
(keskmine 7,8 m).
Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumides lasuv liiv täiteliiva nõuetele.
Reiu-Liiva uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on peenosiste sisaldus
25,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva filtratsioonimoodul on
0,1 - 2,1 m/ööp. Reiu-Liiva II uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on
peenosiste sisaldus 8,1%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva filtratsiooni-
moodul on 0,6 - 1,3 m/ööp.
Töö tulemusena arvutati uuringuruumides kokku varu 29,24 ha pindalal. Maa-ametile
tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires hinnatud varu
Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu (registrikaart 0764), milles võtta varu arvele järgmiselt
(seisuga 01.07.2022):
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 12,34 ha pindalal 110 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,2 m) 21 tuh m3 (plokk 3) ja veealust (allpool abs 7,2 m) 89 tuh m3
(plokk 5);
- täiteliiva veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) aktiivset tarbevaru 0,46 ha pindalal 4 tuh m3
(plokk 4);
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,05 ha pindalal 42 tuh m3, sealhulgas veepealset (ülevalpool
abs 7,8 m) 14 tuh m3 (plokk 6) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3 (plokk 10);
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 4
(varu seisuga 01.07.2022)
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,36 ha pindalal 115 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,8 m) 38 tuh m3 (plokk 7) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 77 tuh m3
(plokk 11);
- täiteliiva veealust (allpool abs 7,8 m) aktiivset tarbevaru 0,23 ha pindalal 1 tuh m3
(plokk 8);
- täiteliiva passiivset tarbevaru 3,80 ha pindalal 67 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,8 m) 39 tuh m3 (plokk 9) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3
(plokk 12).
Kokku hinnati aktiivset tarbevaru 272 tuh m3, sh Reiu-Liiva uuringuruumis
114 tuh m3 ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 158 tuh m3 ning passiivset tarbevaru
67 tuh m3 Reiu-Liiva II uuringuruumis.
Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires
hinnatud liivavaru Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu, milles võtta varu arvele eelnevalt
nimetatud maavara kategooriate, koguste ja pindaladega seisuga 01.07.2022. a.
Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Pärnu maakond, Pärnu linn, Silla
küla, liiv, täiteliiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru, Reiu-Liiva liivamaardla.
Koostas: Mairy Tammekänd
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 5
(varu seisuga 01.07.2022)
SISUKORD
ANNOTATSIOON .....................................................................................3
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................8
3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................13
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................15
4.1. Puuraukude ja kaevandite rajamine ning proovide võtmine .............................. 15
4.3. Laboratoorsed tööd ............................................................................................ 16
4.3. Topograafilised tööd .......................................................................................... 16
4.4. Kameraaltööd ..................................................................................................... 17
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale .............................................................. 18
5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................19
6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................25
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................32
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang.............................................. 34
8. VARU ARVUTUS ................................................................................35
8.1. Reiu-Liiva UR Ploki 3/5 aT ja 4 aT varu arvutus .............................................. 36
8.2. Reiu-Liiva II UR Plokk 6/10 aT, 7/11 aT, 8 aT, 9/12 pT varu arvutus ............. 36
9. KOKKUVÕTE .....................................................................................41
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................43
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/513987 ................................................................. 44
2. Geoloogilise uuringu luba L.MU/515025 ................................................................. 46
3. Puuraukude ja kaevandite kataloog ........................................................................... 48
4. Proovide kataloog ...................................................................................................... 50
5. Puuraukude ja kaevandite kirjeldused ....................................................................... 51
6. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ........................................................... 54
7. Lõimise kaalutud keskmiste arvutused ...................................................................... 63
8. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................... 65
9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................... 71
10. RMK kooskõlastus .................................................................................................. 72
11. Puurakude ja kaevandite likvideerimise akt ............................................................ 74
12. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................... 82
13. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus Reiu-Liiva ......................................... 86
14. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus Reiu-Liiva II ..................................... 87
15. AS Teede Tehnokeskus labori protokoll ................................................................. 88
16. Tellija arvamus ........................................................................................................ 90
Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 6
(varu seisuga 01.07.2022)
GRAAFILISED LISAD
1. Reiu-Liiva uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
2. Reiu-Liiva uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor
1 : 2000, vert 1 : 50
3. Reiu-Liiva II uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
4. Reiu-Liiva II uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor
1 : 2000, vert 1 : 50
ELEKTROONILISED LISAD
1. Ploki piirid (Reiu-Liiva GU).dgn
2. Ploki piirid (Reiu-Liiva II GU).dgn
3. Reiu-Liiva UR täiteliiva katendi lamam (isojooned_Lasum_RL_I.dgn)
4. Reiu-Liiva UR täiteliiva lamam (isojooned_Lamam_RL_I.dgn)
5. Reiu-Liiva II UR täiteliiva katendi lamam (isojooned_lasum_RL_II.dgn)
6. Reiu-Liiva II UR täiteliiva lamam (isojooned_Lamam_RL_II.dgn)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 7
(varu seisuga 01.07.2022)
1. SISSEJUHATUS
Geoloogiline uuring Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumides tehti OÜ Marina Minerals
tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli otsida ja uurida Rail Baltica (RB) raudteetrassi
muldetööde ehituseks vajaminevat täitematerjali ning tööde tulemusel välja selgitada
uuringuruumide geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus,
selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis
lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda aladele maavara
kaevandamisluba.
Keskkonnaameti 18.11.2021 korralduse nr DM-116542-11 alusel väljastati Marina Minerals
OÜ-le Reiu-Liiva II uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513987 ja 17.02.2022
korralduse nr DM-116543-18 alusel Reiu-Liiva uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr
L.MU/515025 kehtivusajaga kolm aastat (lisad 1 ja 2).
Välitööl 2022. a märtsis, aprillis ja juunis puuriti uuringu raames kokku 33 puurauku ja tehti
5 kaevandit. Puurimistööd tegi OÜ Geotehnika Inseneribüroo G.I.B ja kaevetööd AS Zebra.
Uuringupunktidest võetud proovidest tehti 39 terastikulise koostise analüüsi, 4 filtratsiooni-
mooduli analüüsi (koondproovidest), 11 proovi huumusesisalduse analüüsi kolorimeetrilisel
meetodil, 4 proovi orgaanilise aine sisalduse analüüsi põletuskao meetodil ja neljas proovis
määrati materjali voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Laboratoorsed tööd tehti OÜ
Inseneribüroo STEIGER ja AS Teede Tehnokeskus akrediteeritud ehitusmaterjalide
laboratooriumites. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati
topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000.
Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas
geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja
Elizavetta Krjukova.
Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,
liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 8
(varu seisuga 01.07.2022)
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Uuringuruumid teenindusalade pindaladega 14,18 ha ja 19,69 ha asuvad Pärnu maakonnas
Pärnu linnas Silla külas katastriüksusel Surju metskond 36 (56801:004:0290), mille
sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse omanik on Keskkonnaministeerium
ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on
valdavalt metsamaa, tühise osa moodustavad muu maa ja haritav maa (kokku ~5%).
Uuringuruumid hõlmavad 719,89 hektarilisest maaüksusest ~5%, jäädes selle põhja-
keskossa. Uuringuruumidel naaberkatastriüksustega vahetut piirnemist ei ole. Uuringu-
ruumid jäävad valla keskusest, Pärnu linnast, ligikaudu 4,5 km kaugusele kagu poole (joonis
2.1). Uuringuruumide vahele jääb Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor.
Joonis 2.1. Uuringuruumide asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti
kaardirakendust.
Veekogudest on uuringuruumidele lähim Reiu jõgi, mis jääb ~1 km lääne poole, Vaskjõgi
~2,5 km ida poole, Pärnu laheni jääb ~3 km.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 9
(varu seisuga 01.07.2022)
Reiu-Liiva uuringuruumis jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,5 - 10,5 m vahemikku.
Liigestatum on ala idaosa, kus kulgeb põhja-lõunasuunaliselt laugete nõlvadega Läänemere
rannamoodustis, kus maapinna kõrgeimaks punktiks on märgitud 10,5 m. Alal kasvavad eri
vanusega segametsad, valdavalt okaspuumetsad, kohati on tegu raiesmikega (Foto 2.1).
Foto 2.1. Raiesmik Reiu-Liiva uuringuruumis PA-25 läheduses (foto S. Siir, 25.03.2022,
N 58˚19'25" ja E 24˚38'08").
Reiu-Liiva II uuringuruumis jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,7 - 10,5 m vahemikku.
Alal kasvavad eri vanusega segametsad, valdavalt okaspuumetsad, kohati on tegu raiesmi-
kega (Foto 2.2).
Foto 2.2. Raiesmik Reiu-Liiva II uuringuruumis PA-2 läheduses (foto S. Siir, 24.11.2021, N
58˚18'46" ja E 24˚38'02").
Reiu-Liiva uuringuruumi läbib ida-läänesuunaliselt kulgev avalikus kasutuses olev kohalik
Servaku-Vaskrääma tee (5680067). Lüdigi tee (5680073) jääb Reiu-Liiva uuringuruumi
teenindusala idapiirist 10 - 25 m kaugusele, läbides kogu ulatuses põhja-lõunasuunaliselt
Reiu-Liiva II uuringuruumi. Reiu-Liiva II uuringuruumi keskossa jääb ka väikene lõik
metsateest Karja tee (5680715). Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 lg 2 järgi on maanteede
kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Tee
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 10
(varu seisuga 01.07.2022)
omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Teekaitsevööndi laius
kooskõlastati RMK-ga (lisa 10).
Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica trassi asukoht) jääb ~2 km kaugusele läände. Pärnut
läbivale Via Baltica trassile on planeeritud lisaks ka alternatiivne trassikoridor – Pärnu suur
ümbersõit, mis jääb Reiu-Liiva uuringuruumi idapiiri lähedusse, läbides Reiu-Liiva II
uuringuruumi (Joonis 2.1).
Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusala paikneb tervikuna maaparandussüsteemidel:
Servaku-Vaskrääma teest põhja poole jääb maaparandussüsteem KULLIPESA
(6114540010040001) ja lõuna poole TAMME(TP-585) (6114540010110001). Reiu-Liiva II
uuringuruum kattub kogu pindalal maaparandussüsteemidega: Lüdigi teest lääne poole Silla
küla territooriumile jääb maaparandussüsteem TAMME(TP-585) (6114540010110001),
teest ida poole Vaskrääma küla territooriumile jääb TAMME(TP-585)
(6114760020030001). Geoloogilise uuringu tegemine kooskõlastati Põllumajandus- ja
Toiduametiga (lisad 13 ja 14).
Uuringuruumide teenindusalad kattuvad üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga
(U903). Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusalale jääb geodeetiline märk 68 (101404), mille
kaitsevööndi laius on 3 m. Geodeetilise märgi lähedusse (50 m kagu poole) jääb ka puurkaev
(PRK0007555). Puurkaev on rajatud 1980ndate aastate alguses Vaskrääma küla piirkonna
põhjaveevarude ja veehaarde rajamise eel- ja detailuuringute raames (PA-376; Belkin jt,
1981, EGF 3771; Belkin, 1983, EGF 4000). Antud puurauk on arvel keskkonnaregistris
hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevuna (nr 7555; tunnus PRK0007555). Puurkaevu ja
geodeetilist märki uuringutööde käigus ei kahjustatud. Kehtiva Veeseaduse kohaselt on
puurkaevu ümber hooldusala (ulatus 10 m), kus maavara kaevandamine on keelatud.
Puurkaev koos hooldusalaga kontuuriti maavara plokist välja. Tulevikus kaevandamisel
säilitatakse puurkaev koos hooldusalaga, märgistatakse, tagatakse ligipääs ning ehitatakse
kaitsetsoon selle ümber.
Uuringuruumide teenindusalad ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää
siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Reiu-Liiva uuringuruumi lähedusse,
uuringuruumist kagu poole, Servaku-Vaskrääma ja Lüdigi tee ning Tallinn-Mõisaküla
raudteetammi vahelisele alale jääb mitmeid vääriselupaiku: VEP nr L00245 (VEPL00245),
kus on ka III kategooria kaitsealuste taimeliikide laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)
(KLO9336882), roomav öövilge (Goodyera repens) (KLO9336907), harilik ungrukold
(Huperzia selago) (KLO9336903), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum)
(KLO9400947 ja KLO9700690) kasvukohad; VEP nr L00244 (VEPL00244); VEP nr
209318 (VEP209318). Uuringuruumi lähedusse jääb ka I kategooria kaitsealuse liigi
püsielupaik. Mainitud teede vahelisele alale, hõlmates enda alla ka loetletud vääriselupaigad,
on projekteeritud Reiu jõeküla hoiuala (922035204). See hoiuala jääb Reiu-Liiva II uuringu-
ruumist 200 m kaugusele. Reiu-Liiva II uuringuruumi lõunaosast ligikaudu 500 m kaugusele
ida poole jääb VEP nr 208175 (VEP208175). Ala väärtus seisneb vanas looduslähedase
struktuuriga majandamata metsas, kus kasvab üle 120 aasta vanuseid laialehiseid puid.
Uuringuruumidest ligikaudu 1,0 - 1,5 km lääne poole jääb tihedalt asustatud Reiu küla
keskus, 2 - 3 km kaugusele põhja poole jääb Silla küla keskus. Lähimad elumajad jäävad
Reiu-Liiva uuringuruumist 500 m kaugusele Silla külla Ülejõe tee katastriüksustele ja Reiu-
Liiva II uuringuruumist 500 m kaugusele Silla külla Ogaliku tee äärde.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 11
(varu seisuga 01.07.2022)
Joonis 2.2. Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi teenindusalade ülevaateplaan. Plaani
koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 12
(varu seisuga 01.07.2022)
Uuringuruumidele lähim maardla on Reiu-Sibula turbamaardla (registrikaart 348), mille
aktiivse reservvaru plokk 5 jääb ligikaudu 1,3 km kaugusele põhja-kirdesse. Reiu-Liiva
liivamaardla (registrikaart 764) jääb ~1,8 km põhja poole. Maardlas on arvel ehitusliiva
aktiivset tarbevaru 38 tuh m3. Võiste liivamaardla (registrikaart 704) jääb ligikaudu 8 km
kaugusele edelasse. Maardlas on arvel ehitusliiv ja täiteliiv
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 13
(varu seisuga 01.07.2022)
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Uuringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja
tuuletekkelised pinnavormid. Maastikurajooni lõunaosas esineb lainete uhutud moreen-
tasandikke ja keskosas kunagistest laguunidest kujunenud soid.
Joonis 3.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad alal nii Litoriinamere
kui ka Antsülusjärve setted.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 14
(varu seisuga 01.07.2022)
Uuringuruumid paiknevad Läänemere rannamoodustisel, mida kohati katavad luited.
Reiu-Liiva uuringuruum jääb valdavalt Litoriinamere tasandikule. Reiu-Liiva II
uuringuruumi läbib Litoriinamere rannavall, mille pikitelg järgib kunagist rannajoont ja
mille lõunatipus paikneb Litoriinamere maasäär, mis on kunagise mereservale
moodustunud rannavorm ja mis oli ühest otsast ühendatud kunagise maismaaga. Reiu-
Liiva II uuringuruumis levivad lisaks Võrtsjärve alamkihistu moreen ja Antsülusjärve
basseinis settinud järvesetted (Joonis 3.1).
Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumile lähim liivamaardla on Reiu-Liiva, mida on
uuritud kahel korral. 1965. a valmis ENSV MN Geoloogia Valitsusel Pärnu ümbruses
tehtud liivade-lahjendajate otsimise ja esialgse geoloogilise uurimise aruanne (Voolma,
1965; EGF 2297), mille käigus uuriti Reiu-Sibula turbamaardlat ääristavaid Antsülus-
järve rannaluiteid. 1971. a vormistati Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldis (pindalal
7,92 ha) 5 aastaks tolleaegse Pärnu TREV-ile teede muldkehade ehitamiseks (EGF
6781).
2001. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Reiu-Liiva leiukoha geoloogilise uuringu (Sini-
salu, 2001; EGF 7326). Uuringu käigus rajati 20 kaevandit ja seinapuhastust sügavusega
1,6 - 9,4 m ning võeti 19 proovi, milles määrati liiva lõimis ning savi- ja tolmuosakeste
sisaldused. Ehitusliiva nõuetele vastavat liiva esines uuringuala lääneküljel 3,02 ha
suurusel alal. Uuringu tulemusena kinnitati 3,02 ha pindalal veepealset ehitusliiva
aktiivset tarbevaru kokku 38 tuh m3 (plokid 1 ja 2) ning 6,70 ha pindalal maa-ainese varu
kokku 224 tuh m3, millest 146 tuh m3 paiknes allpool pinnasevee taset. Praegu maardlas
ei kaevandata. Maardlas on arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 38 tuh m3. Peale
veealuse materjali ammendamist soovitati kaeveala korrastada veekoguks.
Pärnu linna tarbeveega varustamise eesmärgil tegi Eesti Geoloogia Valitsus 1980ndate
aastate alguses Vaskrääma küla piirkonnas eel- ja detailuuringud täiendavate põhjavee-
varude arvele võtmiseks ja veehaarde rajamiseks (Belkin jt, 1981, EGF 3771; Belkin,
1983, EGF 4000). Geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste parameetrite selgitamiseks
puuriti Reiu ja Vaskrääma küla piirkonda hulganisti erineva sügavusega puurauke
(maksimaalselt 328 m sügavune, mis ulatus Ordoviitsiumi ladestu Keila lademesse). Üks
puuraukudest (PA 376) jääb Reiu-Liiva uuringuruumi kaguossa. Antud puurauk on arvel
keskkonnaregistris hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevuna (nr 7555; tunnus
PRK0007555). Puuraugu sügavus on 75 m ja see ulatub Alam-Siluri Jaagarahu lademe
dolokividesse. Nimetatud puurauk annab ka infot kvaternaarisetete paksuse ja iseloomu
kohta – läbilõike ülaosas lasub 4 m paksuselt merelise geneesiga peeneteralist liiva, mille
lamamiks on liivsavimoreen kruusa, veeriste ja munakatega. Moreenikihi paksus on
2,4 m ja see lasub Devoni ladestu Narva lademe aleuroliitidel.
2016. a väljastati geoloogilise uuringu luba OÜ-le Eesti Killustik maavara uuringuks
24,29 ha pindalaga Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusalal (luba L.MU/327801, loa
kehtivusaeg 17.05.2016 - 16.05.2019). Reiu-Liiva uuringuruumi idaosa kattub osaliselt
tolleaegse Reiu-Liiva uuringuruumiga. 2017. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt
tehtud välitööde andmetel on kasulik kiht muutliku paksusega (0,2 - 2 m), suuremad
paksused on rannavalli harjal. Kooskõlastatult uuringuloa omanikuga geoloogilist
uuringut tol korral lõpuni ei viidud, maavaravarusid ei arvutatud ja uuringuaruannet ei
koostatud. Põhjuseks oli maavara madal kvaliteet ja kvantiteet.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 15
(varu seisuga 01.07.2022)
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT
Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks” toodud nõuetest.
4.1. Puuraukude ja kaevandite rajamine ning proovide võtmine
Puurimistööd tehti ajavahemikul 25 - 28. märts 2022. Puuraugud rajas tigupuurimise
meetodil Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. OÜ iseliikuva roomikpuurpingiga (Foto 4.1).
Kaevandid rajati roomikekskavaatoriga 21.04.2022. Kasuliku kihi leviku täpsustamiseks
tehti 03.06.2022. a Reiu-Liiva uuringuruumi lõunaosasse kaks käsipuurauku käsi-
puuriga. Uuringupunkte rajati kokku 38 sügavusega 1,0 - 4,0 m ja üldmetraažiga 77,3 m
(lisa 3). Uuringupunktide vaheline kaugus oli 50 - 195 m.
Foto 4.1. Puurimistööd Reiu-Liiva II
uuringuruumis (PA-9) (foto S. Siir,
26.01.2022, N 58˚18'26" ja
E 24˚38'11").
Puuraugud, kaevandid, käsipuuraugud likvideeriti loodusliku materjaliga (liiv, savi,
moreen). Ümbrus korrastati ning taastati uuringueelne seisund. Uuringupunktide
likvideerimise kohta koostati akt (lisa 11), mille kiitis heaks Keskkonnaamet (lisa 12).
Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 39 proovi setete terastikulise koostise
määramiseks. Proovide pikkus oli 0,4 - 2,2 m, keskmiselt 0,9 m. Proovid võeti
uuringupunktidest aktiivse tarbevarule nõutud uuringuvõrguga. Kahest uuringupunktist
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 16
(varu seisuga 01.07.2022)
(PA-24a; PA-7a) proove ei võetud ja nendes levivat maavara kirjeldati visuaalselt ning
andmeid kasutati maavara leviku täpsustamiseks.
4.3. Laboratoorsed tööd
Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202).
Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 39 proovi setete terastikulise koostise
määramiseks (lisa 4). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja
uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8,
6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm.
Lisaks lõimisele määrati 4 proovis filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul määrati
standardi EVS 901-20 järgi. Vajaliku proovikoguse saamiseks segati 16 algproovist
kokku 4 koondproovi. Ühte koondati sarnase savi-tolmuosakeste sisaldusega setted:
- 1. koondproov sisaldab materjali proovidest 17-1, 21-1, 26-1, iseloomustades Reiu-
Liiva uuringuruumi vähese savi- ja tolmusisaldusega puhast liiva;
- 2. koondproovi moodustavad proovid 22-1, 27-1, 28-1, 21a-1, iseloomustades Reiu-
Liiva uuringuruumis savikamat liiva;
- 3. koondproovi moodustavad proovid 5a-1, 7-1, 9-1, 14-1, 16-1 iseloomustades Reiu-
Liiva II uuringuruumi vähese savi- ja tolmusisaldusega puhast liiva;
- 4. koondproovi moodustavad proovid 6a-2, 11-1, 13-2, 15-1 iseloomustades Reiu-
Liiva II uuringuruumi mõnevõrra suurema savi- ja tolmusisaldusega liiva.
Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, eriti Reiu-Liiva II
uuringuruumis, määrati 11 proovist huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil ja 4
proovist orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil. Täitematerjali huumusesisaldus
kolorimeetriliselt määrati standardi EVS-EN 1744 p. 15.1 ja orgaanilise aine sisaldus
standardi EVS-EN 1997-2, lisa N.2 järgi.
Kuna tegemist on eriti Reiu-Liiva uuringuruumis äärmiselt savika materjaliga, määrati
AS-is Teede Tehnokeskus vastavalt uuringuloa omaniku soovile 4 proovis materjali
plastsus- ja voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil vastavuses GOST 5180-2015
normiga (Lisa 15).
4.3. Topograafilised tööd
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2022. a
mais OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas
1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega,
seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now
püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused
EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide
koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020).
Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise
mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 9).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 17
(varu seisuga 01.07.2022)
4.4. Kameraaltööd
Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr
52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks”.
Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab
järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;
- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)
(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).
Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%.
Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või
täitekruusaks.
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud
purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardista-
misel mõõtkavas 1 : 50 000.
Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002)
Terasuuruse skaala
Sette nimetus
φ mm
< -9 >512 Rahn
-8...-9 256...512 suur
-7...-8 128...256 keskmine Veeris
-6...-7 64...128 väike
-5...-6 32...64 väga jäme
-4...-5 16...32 jäme
-3...-4 8...16 keskmine Kruus
-2...-3 4...8 peen
-1...-2 2...4 väga peen
0...-1 1...2 väga jäme
1...0 0,5...1 jäme
1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv
2...3 0,125...0,25 peen
3...4 0,063...0,125 väga peen
4...5 0,063...0,032 väga jäme
9...6 0,032...0,016 jäme
6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit
7...8 0,008...0,004 peen
8...9 0,004...0,002 väga peen
>9 <0,002 Savi
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 18
(varu seisuga 01.07.2022)
Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad
geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani ja
geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents
70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni
meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati
kaalutud keskmise meetodil.
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogiline uuring tehti vastavuses
keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12:
“Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud
maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle
korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm”.
Geoloogilised välitööd (puurimine, kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks
ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu
ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid
ning ei reostatud põhjavett. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuete-
kohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei
tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 19
(varu seisuga 01.07.2022)
5. GEOLOOGILINE EHITUS
Uuringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja
tuuletekkelised pinnavormid. Maastikurajooni lõunaosas esineb lainete uhutud moreen-
tasandikke ja keskosas kunagistest laguunidest kujunenud soid. Uuringuruumid
paiknevad Läänemere rannamoodustisel, mida kohati katavad luited.
Reiu-Liiva uuringuruum jääb suuremas osas Litoriinamere tasandikule. Liigestatum
on uuringuruumi idaosa, kus kulgeb põhja-lõunasuunaliselt laugete nõlvadega Litoriina-
mere rannavall. Uuringuruumis jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,5 - 10,5 m
vahemikku. Tasandikul levib moreenil liiva kompleks, mille valdavalt moodustavad
ülipeeneteralised aleuriitsed, hallid ja kollakashallid väga savikad, kohati orgaanikat
sisaldavad liivad (saviliivad), mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka
pindalaliselt on muutlik (Foto 5.1). Jämefraktsioon liivas praktiliselt puudub. Üksikud
kruusaterad maksimaalse läbimõõduga 3 cm on enamjaolt karbonaatsed.
Foto 5.1. Kollakashall savikas peenliiv Foto 5.2. Beežikashall liiv puuraugus
puuraugus PA-20 (Foto: Sven Siir, PA-23 (Foto: Sven Siir, 25.03.2022,
25.03.2022, N 58˚19'17" ja E N 58˚19'19" ja E 24˚38'20").
24˚46'10").
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 20
(varu seisuga 01.07.2022)
Uuringuruumi idaservas, rannavalli ülemises osas esinevad kuni 1,9 m paksuse kihina
peened beežikashallid kuni pruunid luiteliivad (Foto 5.2). Sarnast liiva esineb ka
üksikutes uuringupunktides uuringuruumi lääneservas madalamates kohtades.
Jämefraktsioon liivas puudub.
Reiu-Liiva uuringuruumis katendi paksus on 0,2 - 0,4 m (keskmine 0,3 m), millest
kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist
moodustab muld. Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab uuringuruumi kasuliku kihi,
mille paksus on puuraukude andmeil maksimaalselt 3,7 m (PA-23). Kasuliku kihi paksus
on muutlik, puududes uuringuruumi edelaosa puuraukudest PA-18 ja 19. Liivalasundi
lõimise keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis. Kuigi
uuringuruumi äärmises ida- ja lääneservas esineb üksikutes uuringupunktides puhast
peenliiva, on siiski valdav enamus Reiu-Liiva uuringuruumis esinev liiv väga peene-
teraline ning väga savikas.
Liivalasundi lamamiks on hall kõva moreen (Foto 5.3; 5.4). Kasuliku kihi lamamipind
on kerge tõusuga ida suunas, jäädes absoluutkõrguste 3,8 - 7,6 m vahemikku. Uuringu-
ruumi edelaosa puuraukudes PA-18, 19 kasulik liivakiht puudus, ning hall kõva moreen
lasus vahetult kasvukihi all.
Foto 5.3. Hall kõva kuiv moreen Foto 5.4. Hall moreen puuraugus PA-21
puuraugus PA-20a (Foto: Sven Siir, (Foto: Sven Siir, 25.03.2022,
25.03.2022, N 58˚19'16" ja E N 58˚19'22" ja E 24˚38'00").
24˚38'06").
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 21
(varu seisuga 01.07.2022)
Litoriinamere rannavall jätkub Reiu-Liiva II uuringuruumis, kulgedes põhja-
lõunasuunaliselt läbi uuringuruumi. Rannavalli pikitelg järgib kunagist rannajoont, mille
lõunatipus paikneb Litoriinamere maasäär, mis on kunagise mereservale moodustunud
rannavorm, mis oli ühest otsast ühendatud maismaaga. Reiu-Liiva II uuringuruumis
jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,7 - 10,5 m vahemikku. Kõrgemad absoluut-
kõrgused on valli harjal uuringuruumi keskosas.
Reiu-Liiva II uuringuruumi loodeosas levib Võrtsjärve alamkihistu hall, kuiv, kohati
plastne vähese jämepurruga moreen (Foto 5.5). Uuringuruumi keskosas, Litoriinamere
rannavalli piires esinevad kuni 2,7 m paksuse kihina pruunikasbeežid keskmiseteralised
orgaanikarikkad liivad (Foto 5.6). Liivas jämefraktsioon praktiliselt puudub.
Vertikaalses lõikes võib täheldada materjali muutumist savikamaks sügavuse suunas.
Foto 5.5. Hall moreen puuraugus PA-2 Foto 5.6. Pruunikasbeež liiv puuraugus
(Foto: Sven Siir, 25.03.2022, PA-6a (Foto: Sven Siir, 25.03.2022,
N 58˚18'46" ja E 24˚38'02"). N 58˚18'37" ja E 24˚38'07").
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 22
(varu seisuga 01.07.2022)
Uuringuruumi keskosas ja valdavalt rannavallist idapool levivad Antsülusjärve basseinis
settinud vähem või rohkem puhtamad, kohati väga savikad, hallikaspruunid orgaanika-
rikkad liivad, milles jämefraktsioon praktiliselt puudub (Foto 5.7). Üksikud kruusaterad
maksimaalse läbimõõduga 2 - 3 cm on valdavalt karbonaatsed.
Foto 5.7. Hallikaspruun liiv puuraugus Foto 5.8. Moreen puuraugus PA-8
PA-8 (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, (Foto: Sven Siir, 25.03.2022,
N 58˚18'31" ja E 24˚38'05"). N 58˚18'31" ja E 24˚38'05").
Uuringuruumi lõuna- ja kaguosas esinevad Litoriinamere rannal settinud vähem ja
rohkem savikamad, hallikad- kuni kollakasbeežid, peeneteralised, orgaanikarikkad,
kohati kruusakad liivad (Foto 5.9; 5.10). Kruusaterad maksimaalselt läbimõõduga
2 - 3 cm ning on valdavalt karbonaatsed.
Reiu-Liiva II uuringuruumis katendi paksus on 0,1 - 0,6 m (keskmine 0,3 m), millest
kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist
moodustab muld. Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab uuringuruumi kasuliku kihi,
mille paksus on puuraukude ja kaevandite andmeil maksimaalselt 3,6 m (PA-7).
Kasuliku kihi paksus on muutlik, puududes uuringuruumi põhja- ja loodeosa
puuraukudest PA-1, 2, 2a, 4. Liivalasundi lõimise keskmisi näitajaid on iseloomustatud
maavara kvaliteedi peatükis.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 23
(varu seisuga 01.07.2022)
Kuigi uuringuruumis kohati nii pindalaliselt kui ka sügavuti uuringupunktide üksikutes
intervallides esineb puhast peenliiva, on siiski valdav enamus Reiu-Liiva II uuringu-
ruumis esinev liiv väga peeneteraline ning savikas.
Liivalasundi lamamiks on hall või kollane kõva moreen või plastne sinakashall savi
(Foto 5.8; 5.9; 5.10). Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga kirde suunas, jäädes
absoluutkõrguste 5,1 - 8,1 m vahemikku.
Foto 5.9. Kollakasbeež liiv ja hall Foto 5.10. Hallikasbeež liiv ja hall
plastne savi kaevandis Š-15 (Foto: Sven plastne savi kaevandis Š-16 (Foto: Sven
Siir, 25.03.2022, N 58˚18'18" ja Siir, 25.03.2022, N 58˚18'15" ja
E 24˚38'25"). E 24˚38'31").
Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide üldsustatud geoloogiline läbilõige on
koondatud alljärgnevatesse tabelitesse 5.1 ja 5.2.
Tabel 5.1. Reiu-Liiva uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel
Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m
Nimetus
indeks miinimum maksimum keskmine
Kasvukiht, muld Q2_s 0,2 0,4 0,3
Savikas liiv, saviliiv Q2Lt 0,0 3,7 0,9
Moreen Q1jrVr_g 0,1 1,7+
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 24
(varu seisuga 01.07.2022)
Tabel 5.2. Reiu-Liiva II uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel
Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m
Nimetus
indeks miinimum maksimum keskmine
Kasvukiht, muld Q2_s 0,1 0,6 0,3
Savikas liiv, saviliiv Q2Lt; Q2An 0,0 3,6 1,1
Moreen Q1jrVr_g 0,2 1,8+
Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks
Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen.
Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi
uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (25.03 - 03.06.2022) Reiu-Liiva uuringuruumis
0,2 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m (keskmine 7,2 m) ja
Reiu-Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele
9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m). Üksikud puuraugud Reiu-Liiva uuringuruumi kagu- ja
lõunaosas ning Reiu-Liiva II uuringuruumis asuvad puuraugud/kaevandid (PA-1, 2, 2a,
6, Š-15, PA-18, 18a, 24, 24a) olid kuivad.
Topograafilise mõõdistamise ajal (11.05.2022. a) oli veetase Reiu-Liiva uuringuruumi
jäävates kuivenduskraavides abs kõrgustel 6,50 - 6,89 m. Reiu-Liiva II uuringuruumis
oli mõõdistamise ajal (10.05.2022. a) veetase abs kõrgusel 6,35 - 7,03 m.
Uuringuruumide teenindusala läänepiiridest ~1 km kaugusele jääb Reiu jõgi. Maapinna-
lähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinnareljeefi, mis langeb lääne suunas.
Seega üldine põhjavee voolusuund on läände Reiu jõe suunas. Uuritaval alal
reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud
maaparandussüsteemid. Sinna juhitakse uuringualadele ja selle ümbrusesse rajatud
maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 25
(varu seisuga 01.07.2022)
6. MAAVARA KVALITEET
Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 (Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara
kasutusalade seisukohalt järgnevalt:
- tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle
4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;
- ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning
osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
- ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning
osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa
purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem;
- täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja
ehituskruusa nõuetele.
Kuna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumides leviva maavara kvaliteedinäitajad on
mõnevõrra erinevad, kirjeldatakse neid eraldi.
Reiu-Liiva uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu
16 puuraugu 17 proovi andmed. Maavara kvaliteedi hindamisel on välja jäetud kolme
puuraugu (PA-17b, 18, 19) proovide andmed, mille näitajad ei kvalifitseerinud uuringu
tellija poolt esitatud tingimusele, milleks oli kasuliku kihi paksus vähemalt 0,4 m ja
peenosise sisaldus mitte üle 45%. Lisaks jäeti välja puurauk PA-24a, mis tehti vaid
kasuliku kihi paksuse täpsustamiseks ja millest proovi ei võetud. Proovide laboratoorsete
uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 6 ja 7.
Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustab Reiu-Liiva uuringuruumis
valdava enamuse kasulikust kihist ülipeeneteralised, aleuriidikad, hallid ja kollakas-
hallid väga savikad, kohati orgaanikat sisaldavad liivad (saviliivad), mille teralisus nii
vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Fotod 6.1 ja 6.2). Liivas on
kruusaosakesi (2…64 mm) 0,5 - 30,8%, keskmiselt 11,5%. Kruus on valdavalt peen
kuni keskmine (4…16 mm). Liivaosist on keskmiselt 54,6% ja valdav on väga
peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~20%.
Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 33,9% (8,2 - 44,5%). Vastavalt
näitajatele kvalifitseerub liiv täiteliivaks.
Reiu-Liiva uuringuruumi idaservas, rannavalli ülemises osas esinevad kuni 1,9 m
paksuse kihina peened beežikashallid kuni pruunid puhtad liivad (Fotod 6.3 ja 6.4).
Sarnast liiva esineb ka üksikutes uuringupunktides uuringuruumi lääneservas madala-
mates kohtades. Jämefraktsioon liivas puudub. Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm)
0,1 - 6,4%, keskmiselt 1,1%. Kruus on väga peen kuni keskmine (2…16 mm). Liivaosist
on keskmiselt 96,2% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille
osakaal looduslikus settes on ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 2,7%
(1,9 - 4,3%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv ehitusliivaks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 26
(varu seisuga 01.07.2022)
Foto 6.1. Kollakashall liiv PA-20 (proov Foto 6.2. Liiv puuraugus PA-28 (proov
20-1) (foto M. Tammekänd). 28-1) (Foto M. Tammekänd).
Foto 6.3. Puhas liiv puuraugus PA-17 Foto 6.4. Puhas liiv puuraugus PA-23
(proov 17-1) (foto M. Tammekänd). (proov 23-1) (Foto M. Tammekänd).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 27
(varu seisuga 01.07.2022)
Kokkuvõttes on maavara levik Reiu-Liiva uuringuruumis nii pindalaliselt kui ka verti-
kaalselt suhteliselt muutlik ja seaduspärasuseta. Kirjeldades tervikuna uuringuruumi
maavara kvaliteeti, on tegemist saviliivaga (aleuriidika liivaga), milles kruusaosakesi
(2…64 mm) 0,1 - 30,8%, keskmiselt 8,7%. Kruus on valdavalt peen kuni keskmine
(4…16 mm). Liivaosist on keskmiselt 65,9% ja valdav on väga peeneteraline liiv
(0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~65%. Peenosise sisaldus
(<0,063 mm) on keskmiselt 25,4% (1,9 - 43,2%). Reiu-Liiva uuringuruumi maavara
kvalifitseerub täiteliivaks.
Reiu-Liiva II uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks
uuringu 15 uuringupunkti 20 proovi andmed. Maavara kvaliteedi hindamisel on välja
jäetud kolme puuraugu (PA-1, 2, 2a) proovide andmed, mille näitajad ei kvalifitseerinud
uuringu tellija poolt esitatud tingimusele ja puurauk PA-7a, mis tehti lisapuurauguna
kasuliku kihi paksuse täpsustamiseks ning millest proovi ei võetud. Proovide labora-
toorsete uuringute tulemused ning arvutused on esitatud tekstilisades 6 ja 7.
Maavara levik on nii pindalaliselt kui ka vertikaalselt Reiu-Liiva II uuringuruumis väga
muutlik. Uuringuruumi keskosas, Litoriinamere rannavalli piires esinevad pruunikas-
beežid keskmiseteralised orgaanikarikkad liivad. Uuringuruumi keskosas ja valdavalt
rannavallist idapool levivad Antsülusjärve basseinis settinud vähem või rohkem
puhtamad, kohati väga savikad, hallikaspruunid orgaanikarikkad liivad. Uuringuruumi
lõuna- ja kaguosas esinevad Litoriinamere rannal settinud vähem ja rohkem savikad,
hallikas- kuni kollakasbeežid, peeneteralised, orgaanikarikkad, kohati kruusakad liivad.
Üldjoontes võib kasulikus kihis eraldada kahe erineva terastikulise koostisega liiva kihti,
mida siiski pindalaliselt ega vertikaalselt piiritleda on raske.
Foto 6.5. Hallikaspruun liiv PA-5 Foto 6.6. Pruun liiv kaevandis Š-14
(proov 5-1) (foto M. Tammekänd). (proov 14-1) (Foto M. Tammekänd).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 28
(varu seisuga 01.07.2022)
Uuringupunktides PA-5, 5a, 6, 6a, 7, 9, Š-10, 12, 13, 14, 15 tervikuna või intervalliti
esinevad peene- ja keskmiseteralised, hallikaspruunid kuni pruunid, kohati kruusakad,
orgaanikarikkad, vähesavikad liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka
pindalaliselt on muutlik (Fotod 6.5 ja 6.6). Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm)
0,0 - 18,1%, keskmiselt 2,0%. Kruus on peen kuni jäme (2…32 mm). Liivaosist on kesk-
miselt 95,0% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal
looduslikus settes on ~60%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 3,0%
(1,2 - 5,0%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv ehitusliivaks.
Uuringupunktides PA-3, 6a, 7, 8, 11, Š-13, 15 tervikuna või intervalliti esinevad peene-
ja keskmiseteralised, hallikas- kuni kollakasbeežid, kohati kruusakad, orgaanikarikkad,
aleuriidikad liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on
muutlik (Fotod 6.7 ja 6.8). Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,0 - 16,7%, keskmiselt
7,6%. Kruus on peen (4…8 mm). Liivaosist on keskmiselt 75,9% ja valdav on väga
peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~40%.
Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 16,4% (5,6 - 37,4%). Vastavalt
näitajatele kvalifitseerub liiv täiteliivaks.
Kokkuvõttes on maavara levik Reiu-Liiva II uuringuruumis väga muutlik ning
seaduspärasuseta. Kirjeldades tervikuna maavara kvaliteeti, on tegemist savika
orgaanikarikka liivaga, milles kruusaosakesi (2…64 mm) 0,0 - 18,1%, keskmiselt 4,1%.
Kruus valdavalt peen (4…8 mm). Liivaosist keskmiselt 87,8% ja valdav väga
peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes ~50%. Peenosise
sisaldus (<0,063 mm) keskmiselt 8,1% (2,0 - 37,4%). Maavara kvalifitseerub
täiteliivaks.
Foto 6.7. Savikas liiv puuraugus PA-3 Foto 6.8. Savikas liiv puuraugus PA-6a
(proov 3-1) (foto M. Tammekänd). (proov 6a-2) (Foto M. Tammekänd).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 29
(varu seisuga 01.07.2022)
Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevatesse tabelitesse 6.1 ja 6.2.
Tabel 6.1. Reiu-Liiva uuringuruumi ning moodustatud plokkide setete põhinäitajate
koondtabel
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
Proovimine (Sinisalu, 2002) määrus nr 52
maavara
veeris kruus liiv peenos. kruus liiv peenos.
0,063…
Pr. nr al kuni m >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31.5 <0,063
31,5
Reiu-Liiva uuringuruum
17-1 0.3 1.5 1.2 0,0 0,1 96,5 3,4 0,0 96,6 3,4 EL
17a-1 0,4 0,85 0,45 0,0 10,4 78,1 11,5 0,0 88,5 11,5 TL
17b-1 0,3 0,5 0,2 0,0 25,0 60,9 14,1 0,0 85,9 14,1 TL
18a-1 0,3 1,4 1,1 0,0 13,3 45,9 40,8 0,0 59,2 40,8 TL
20-1 0,2 2,4 2,2 0,0 1,4 61,4 37,2 0,0 62,8 37,2 TL
20-2 2,4 3 0,6 0,0 12,2 43,3 44,5 0,0 55,5 44,5 TL
PA-20 kk 2,8 0,0 3,7 57,5 38,8 0,0 61,2 38,8 TL
20a-1 0,3 1 0,7 0,0 18,5 40,2 41,3 0,0 58,7 41,3 TL
21-1 0,2 0,6 0,4 0,0 2,3 95,8 1,9 0,0 98,1 1,9 EL
21a-1 0,4 0,9 0,5 0,0 0,5 91,3 8,2 0,0 91,8 8,2 TL
22-1 0,3 1,5 1,2 0,0 30,8 40,5 28,7 1,8 69,5 28,7 TL
23-1 0,2 2,1 1,9 0,0 0,1 97,9 2,0 0,0 98,0 2,0 EL
23-2 2,1 3,9 1,8 0,0 9,1 47,1 43,8 0,0 56,2 43,8 TL
PA-23 kk 3,7 0,0 4,5 73,2 22,3 0,0 77,7 22,3 TL
24-1 0,3 1 0,7 0,0 12,5 44,3 43,2 0,0 56,8 43,2 TL
25-1 0,3 0,8 0,5 0,0 25,5 42,0 32,5 0,0 67,5 32,5 TL
26-1 0,2 0,7 0,5 0,0 6,4 89,3 4,3 0,0 95,7 4,3 EL
27-1 0,2 0,7 0,5 0,0 11,2 74,8 14,0 0,0 86,0 14,0 TL
28-1 0,3 0,8 0,5 0,0 1,2 86,6 12,2 0,0 87,8 12,2 TL
Reiu-Liiva UR 0,0 0,1 40,2 1,9 0,0 56,8 1,9 EL
0,0 30,8 96,5 43,2 1,8 98,1 43,2 TL
Plokid 3/5 aT, 4 aT
0,0 8,7 65,9 25,4 0,1 74,4 25,4 TL
0,0 0,1 89,3 1,9 0,0 95,7 1,9 EL
ehitusliiv (EL) 0,0 6,4 97,9 4,3 0,0 98,1 4,3 EL
0,0 1,1 96,2 2,7 0,0 97,3 2,7 EL
0,0 0,5 40,2 8,2 0,0 55,5 8,2 TL
täiteliiv (TL) 0,0 30,8 91,3 44,5 1,8 91,8 44,5 TL
0,0 11,5 54,6 33,9 0,2 65,9 33,9 TL
kk – kaalutud keskmine; TL – täiteliiv; EL - ehitusliiv
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 30
(varu seisuga 01.07.2022)
Tabel 6.2. Reiu-Liiva II uuringuruumi ning moodustatud plokkide setete põhinäitajate
koondtabel
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
Proovimine (Sinisalu, 2002) määrus nr 52
maavara
veeris kruus liiv peenos, kruus liiv peenos,
0,063…
Pr. nr al kuni m >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 <0,063
31,5
Reiu-Liiva II uuringuruum
3-1 0,3 1,5 1,2 0 12,2 50,4 37,4 0,0 62,6 37,4 TL
5-1 0,1 1,0 0,9 0 1,9 96,5 1,6 0,0 98,4 1,6 EL
5-2 1,0 2,8 1,8 0 2 93,9 4,1 0,0 95,9 4,1 EL
PA-5 kk 2,7 0 2,0 94,8 3,3 0,0 96,7 3,3 EL
5a-1 0,3 1,7 1,4 0 2,2 95,8 2 0,0 98,0 2,0 EL
6-1 0,2 1,6 1,4 0 0 97,1 2,9 0,0 97,1 2,9 EL
6a-1 0,1 2,0 1,9 0 0,5 97,5 2 0,0 98,0 2,0 EL
6a-2 2,0 2,4 0,4 0 7,4 86,5 6,1 0,0 93,9 6,1 TL
PA-6a kk 2,3 0 1,7 95,6 2,7 0,0 97,3 2,7 EL
7-1 0,2 1,4 1,2 0 5,2 90,7 4,1 0,0 95,9 4,1 EL
7-2 1,4 3,2 1,8 0 16 58,4 25,6 0,0 74,4 25,6 TL
7-3 3,2 3,8 0,6 0 16,7 53,5 29,8 0,0 70,2 29,8 TL
PA-7 kk 3,6 0 12,5 68,4 19,1 0,0 80,9 19,1 TL
8-1 0,1 1,5 1,4 0 4,2 90,1 5,7 0,0 94,3 5,7 TL
9-1 0,1 1,8 1,7 0 0 97,1 2,9 0,0 97,1 2,9 EL
10-1 0,3 1,1 0,8 0 0,3 96,3 3,4 0,0 96,6 3,4 EL
11-1 0,2 1,1 0,9 0 0,5 93,4 6,1 0,0 93,9 6,1 TL
12-1 0,6 1,0 0,4 0 0,1 94,9 5,0 0,0 95,0 5,0 EL
13-1 0,2 1,0 0,8 0 0,1 98,7 1,2 0,0 98,8 1,2 EL
13-2 1,0 1,8 0,8 0 0 93,7 6,3 0,0 93,7 6,3 TL
Š-13 kk 1,6 0 0,1 96,2 3,8 0,0 96,2 3,8 EL
14-1 0,6 1,2 0,6 0 0,1 95,5 4,4 0,0 95,6 4,4 EL
15-1 0,2 1,4 1,2 0 0,3 94,1 5,6 0,0 94,4 5,6 TL
16-1 0,4 1,0 0,6 0 18,1 77,8 4,1 2,9 93 4,1 EL
Reiu-Liiva II UR 0,0 0,0 50,4 2,0 0,0 62,6 2,0 EL
Plokid 6/10 aT, 7/11 aT, 0,0 18,1 97,1 37,4 2,9 98,0 37,4 TL
8 aT, 9/12 pT 0,0 4,1 87,8 8,1 0,1 91,8 8,1 TL
0,0 0,0 77,8 1,2 0,0 93,0 1,2 EL
ehitusliiv (EL) 0,0 18,1 98,7 5,0 2,9 98,8 5,0 EL
0,0 2,0 95,0 3,0 0,1 96,9 3,0 EL
0,0 0,0 50,4 5,6 0,0 62,6 5,6 TL
täiteliiv (TL) 0,0 16,7 94,1 37,4 0,0 94,4 37,4 TL
0,0 7,6 75,9 16,4 0,0 83,6 16,4 TL
kk – kaalutud keskmine; TL – täiteliiv; EL - ehitusliiv
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 31
(varu seisuga 01.07.2022)
Lisaks lõimisele määrati neljas proovis liiva filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul
määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse
määramine toimus Proctor katsega (EVS-EN 13286-2). Nii nagu eeldada võis ja nagu
laboriandmetest näha (lisa 7), siis filtratsiooniomadused on erinevad savikal ja puhtal
liival, jäädes vahemikku 0,1 - 2,1 m/ööp (keskmine 1,0 m/ööp). Kõige väiksema
filtreeruvusega on väga savikad liivad.
Kuna tegemist on äärmiselt savika materjaliga, määrati AS-is Teede Tehnokeskus neljas
proovis (7-2; 7-3; 20-2; 24-1), milles savi- ja tolmuosakeste sisaldus väga kõrge,
materjali plastsus- ja voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Kahe proovi
plastsusarvuks saadi 2,4% ja kahe proovi tulemused näitasid, et materjalil plastsus
puudub. Isegi kui Vassiljevi plastsusarv jääb alla 7, siis kõrge peenosise osakaalu tõttu
materjalis sobib materjal peamiselt kasutamiseks vaid täitepinnasena alumistes kihtides.
Visuaalsel hinnangul sisaldas liiv orgaanikat, eriti Reiu-Liiva II uuringuruumis.
Üheteistkümne (11) huumusesisalduse proovi (5-1; 5-2; 6-1; 7-1; 8-1; 9-1; 11-1; 12-1;
13-1; 20-1; 23-1) tulemused kinnitasid hinnangut, peaaegu kõik proovid (va proov 20-1)
olid etalonist tumedamad, st tegu on orgaanikat sisaldava liivaga. Kuumutuskao
meetodil neljast (4) proovist (5-2; 8-1; 13-1; 23-2) määratud orgaanilise aine sisaldus jäi
vahemikku 0,5 - 1,2% (keskmine 0,7%). Rail Baltica viaduktide ning ökoduktide
konstruktsiooni täitematerjal võib orgaanilisi aineid sisaldada kuni 2% ulatuses.
Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte
tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II
uuringuruumide liiv väga savikas (aleuriitne) ning sobib kasutamiseks täitematerjalina.
Ehkki liiv on lõimiselt mõnevõrra varieeruv, siis maavara seisukohast on kogu läbilõikes
tegu orgaanikarikka täiteliivaga. Paiguti läbilõike ülaosas lasuv puhas liiv eraldivõetuna
klassifitseeruks ehitusliivaks, kuid selle lokaalse leviku, väikese kihipaksuse tõttu seda
eraldi plokki ei kontuurita. Kuna teekaitsevöönd jagab uuringuruumid mitmeks osaks,
siis moodustatavate plokkide maavara keskmised kvaliteedinäitajad antakse
uuringuruumi kasuliku kihi kvaliteedinäitajate põhiselt.
Reiu-Liiva uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus
on 25,4% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1%.
Reiu-Liiva II uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus
on 8,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1%.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 32
(varu seisuga 01.07.2022)
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused uuringuruumides lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole
keerulised. Uuringuruumidele on hea juurdepääs – Reiu-Liiva uuringuruumi läbib ida-
läänesuunaliselt kulgev avalikus kasutuses olev kohalik Servaku-Vaskrääma tee
(5680067), Lüdigi tee (5680073) jääb Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusala idapiirist
10 - 25 m kaugusele, läbides kogu ulatuses põhja-lõunasuunaliselt Reiu-Liiva II uuringu-
ruumi. Reiu-Liiva II uuringuruumi keskossa jääb ka väikene lõik metsateest Karja tee
(5680715), Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica trassi asukoht) jääb ~2 km kaugu-
sele läände. Pärnut läbivale Via Baltica trassile on planeeritud lisaks ka alternatiivne
trassikoridor – Pärnu suur ümbersõit, mis jääb Reiu-Liiva uuringuruumi idapiiri
lähedusse, läbides Reiu-Liiva II uuringuruumi.
Reiu-Liiva uuringuruumis moodustatud varu kontuuris on katendi paksus on 0,2 - 0,4 m
(keskmine 0,3 m), millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m.
Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Kasuliku kihi paksus on 0,4 - 3,7 m,
keskmiselt 1,1 m, katenditegur on 0,27. Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga ida
suunas, jäädes absoluutkõrguste 3,8 - 7,6 m vahemikku.
Reiu-Liiva II uuringuruumis moodustatud varu kontuuris on katendi paksus on
0,1 - 0,6 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab
keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld. Kasuliku kihi paksus on
0,4 - 3,6 m, keskmiselt 1,4 m, katenditegur on 0,21. Kasuliku kihi lamamipind on kerge
tõusuga kirde suunas, jäädes absoluutkõrguste 5,1 - 8,1 m vahemikku.
Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (25,03 - 03,06,2022) Reiu-Liiva
uuringuruumis 0,2 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m
(keskmine 7,2 m) ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast,
absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m). Võttes aluseks keskmise põhjavee
abs taseme 7,2 m, jääb Reiu-Liiva uuringuruumis kasulik kiht vähem või rohkem vee
alla valdavalt kogu uuringuruumis moodustatud ploki ulatuses (väljaarvatud
uuringuruumi lõunatipus) 0,4 - 2,8 m, keskmiselt 0,8 m paksuselt. Uuringuruumi
põhjaosas lasub kogu kasulik kiht uuringuaegsest põhjavee tasemest allpool. Võttes
aluseks keskmise põhjavee abs taseme 7,8 m, jääb Reiu-Liiva II uuringuruumis kasulik
kiht vähem või rohkem vee alla kogu uuringuruumis moodustatud ploki ulatuses,
0,2 - 2,7 m, keskmiselt 0,8 m paksuselt. Uuringuruumi lõunaosas lasub kogu kasulik
kiht uuringuaegsest põhjavee tasemest allpool. Kuna uuring tehti kõrgvee ajal ja tegelik
veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev, siis ei ole täpselt teada, kui palju ja
millistes piirides jääb tegelikult varu vee alla ja vee peale.
Kõigi eelduste kohaselt saab kaevandamine toimuma veetaseme alandamisega, juhtides
karjääri koguneva vee kraavitusega isevoolselt Reiu jõkke. Kaevandamisel tuleb
arvestada, et kaevandamistegevus ei tohi takistada olemasolevate maaparandus-
süsteemide toimimist. Maapinnalähedane põhjavesi on siin seotud kasulikuks kihiks
oleva liiva lasundiga. Kasuliku kihi lamamiks on kohati vähese veejuhtivusega savi ja
moreen. Aluspõhja moodustavad siin Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistu aleuroliidid,
merglid ja domeriidid, mis moodustavad veepideme Kvaternaari setete veekihi ja
sügavamal leviva aluspõhjalise Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi vahel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 33
(varu seisuga 01.07.2022)
Topograafilise mõõdistamise ajal (11.05.2022. a) oli vett Reiu-Liiva uuringuruumi ida
piiriga paralleelselt kulgevas kuivenduskraavis ~0,2 m (veetase kraavis abs kõrgusel
6,89 m) ja lääne piiril ~0,3 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,50 m). Kraavide sügavused
on ~0,5 m, Reiu-Liiva II uuringuruumis oli vett mõõdistamise ajal (10.05.2022. a)
põhjaosas kulgevas kuivenduskraavis ~0,4 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,35 m,
kraavi sügavus ~1 m), keskosas ~0,3 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,72 m, kraavi
sügavus ~0,8 m) ja lõunaosas ~0,8 m (veetase kraavis abs kõrgusel 7,03 m, kraavi
sügavus ~1,2 m).
Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud,
seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga või buldooseriga
ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks
mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti (mulda) saab kasutada
karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada
mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Tulevaste karjääride alal on
võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka kopplaaduriga.
Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed,
pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kaevandamise loa taotluse koosta-
mise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks
koostatakse vastav projekt. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjäär korrastada.
Kaevandamise tulemusel kujuneb uuringuruumide aladele karjäärisüvend mille nõlva
kõrgus oleks ~1 m. Kaevandamisel jäetakse nõlvadele vajalike kaldega tervikud, mis
tagavad nõlvade püsivuse. Karjääride põhjade absoluutkõrgused jäävad Reiu-Liiva
uuringuruumis 3,8 - 7,6 m vahemikku ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 5,1 - 8,1 m
vahemikku. Arvestades maapinnareljeefi kujuneb kaevandamisjärgselt veetaseme abs
~6,0 - 6,5 m. Seda juhul, kui vett ära ei juhita. Vee ärajuhtimisel sõltub kaevandamis-
järgne veetase kraavide põhja abs kõrgusest.
Ehkki puuraukudes ja kaevandites fikseeritud veetasemete andmete põhjal jääb suur osa
kasulikust kihist vee alla, siis peale varu ammendumist karjääri nõutud sügavusega
veekoguks (sügavus valdavalt 2 m) korrastada ei saa, kuna maapinna reljeefist ja
kasuliku kihi paksusest tingituna jääb karjääri sügavuseks keskmiselt ~1,0 m. Ala
korrastatakse metsamaaks.
Kvaternaarisetete põhjavett on võimalik kraavitusega isevooluliselt alandada,
süvendades kraave ning juhtides vett piirkonna maaparandussüsteemi kraavidesse.
Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist,
võimaldades ala korrastada metsamaaks (veetase maapinnast 0,7 m sügavusel). Ühe
võimalusena korrastamiseks metsamaaks on rakendada karjäärisüvendi täitmist
püsimaterjalidega ja jäätmetega.
Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille
koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt
esitatud tingimustest. Kaevandamisloa taotlemise etapis otsustatakse lõplikult
läbimõeldud lahendus korrastamiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 34
(varu seisuga 01.07.2022)
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Uuringuruumides ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Kuiva aja probleem
tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka
müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi
arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Kesk-
konnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde
tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 35
(varu seisuga 01.07.2022)
8. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000
(graafilised lisad 1/4 ja 3/4), 2022. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete
määrangute andmed.
Reiu-Liiva uuringuruumis on varu arvutatud 12,80 ha pindalal kahes plokis (Plokk
3 aT/5 aT ja 4 aT) peaaegu kogu Reiu-Liiva uuringuruumi piires. Pindalaliselt jaotab
plokid kaheks RMK poolt sätestatud Servaku-Vaskrääma tee (5680067) kaitsevööndi
laius 15 m tee teljest. Varust on välja jäetud uuringuruumi lõunaosas paiknevad
puuraugud PA-18, 19, 17b, milles kasulikku kihti ei esinenud või kiht oli alla 0,4 m.
Uuringu tellija soovil arvutati maavara varu kogus alal, kus kasuliku kihi paksus oli
vähemalt 0,4 m ja peenosise sisaldus looduslikus materjalis mitte üle 45%.
Reiu-Liiva II uuringuruumis on varu arvutatud 16,44 ha pindalal neljas plokis (Plokk
6/10 aT, 7/11 aT, 8 aT, 9/12 pT) peaaegu kogu Reiu-Liiva II uuringuruumi piires.
Pindalaliselt jaotab plokid mitmeks RMK poolt sätestatud tingimused Lüdigi ja Karja
teede osas (lisa 10), mille tõttu hinnatakse ka Lüdigi tee alla jääv varu passiivsena.
Varust on välja jäetud uuringuruumi põhja- ja loodeosas paiknevad puuraugud PA-1, 2,
2a, 4, milles kasulikku kihti ei esinenud või kiht oli alla 0,4 m, Tellija poolsed tingimused
varu arvutamiseks olid samad, mis Reiu-Liiva uuringuruumis.
Kuna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumidele lähim, sarnase geoloogilise ehitu-
sega maardla on Reiu-Liiva liivamaardla, siis uuringuruumis hinnatud varu esitatakse
kinnitamiseks Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse
maardlas arvel olevatest plokkidest. Plokkide koordinaadid on kantud graafilistele
lisadele 1/4 ja 3 /4. Varu arvutus on esitatud lisas 8. Varu esitatakse kinnitamiseks
seisuga 01.07.2022. a.
Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis
Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama
programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid:
- maapinna mudel – kasutatud on alade 2022. a mai topograafilise mõõdistamise
andmeid;
- kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on aladele jäävate puuraukude ja
kaevandite andmeid, mis on toodud puuraukude ja kaevandite kataloogis (lisa 3) ning
koondatud tabelitesse 8.1 ja 8.2;
- veepealne ja -alune varu on arvutatud puuraukudes mõõdetud uuringuaegse keskmise
põhjavee taseme abs 7,2 m (Reiu-Liiva) ja 7,8 m (Reiu-Liiva II) järgi.
Kuigi kohati veepealset varu ei esine ning vastupidiselt veealust varu ei esine, hinnati
veepealne ja -alune varu samades piirides. Kuna uuring tehti kõrgvee ajal ja tegelik
veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev, siis ei ole täpselt teada, kui palju ja
millistes piirides jääb tegelikult varu vee alla ja vee peale.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 36
(varu seisuga 01.07.2022)
8.1. Reiu-Liiva uuringuruumi Ploki 3 aT/5 aT ja 4 aT varu arvutus
Plokk 3 aT/5 aT maavaraks on täiteliiv. Plokk 3 jääb põhjavee tasemest (abs 7,2 m)
kõrgemale ja plokk 5 madalamale. Plokk 3/5 pindala on 12,34 ha.
Plokk 3 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 21 tuh m3,
Kasuliku kihi keskmine paksus:
21 tuh m3 ÷ 12,34 ha = 0,2 m.
Plokk 5 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 89 tuh m3,
Kasuliku kihi keskmine paksus:
89 tuh m3 ÷ 12,34 ha = 0,7 m.
Plokk 3 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 37 tuh m3 ja keskmine paksus:
37 tuh m3 ÷ 12,34 ha = 0,3 m,
Plokk 4 aT maavaraks on täiteliiv. Plokk 4 jääb põhjavee tasemest (abs 7,2 m)
kõrgemale. Plokk 4 pindala on 0,46 ha.
Plokk 4 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 4 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus:
4 tuh m3 ÷ 0,46 ha = 0,9 m.
Plokk 4 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 1 tuh m3 ja keskmine paksus:
1 tuh m3 ÷ 0,46 ha = 0,2 m.
8.2. Reiu-Liiva II uuringuruumi Plokk 6 aT/10 aT, 7 aT/11 aT, 8 aT, 9 aT/12 pT
varu arvutus
Plokk 6 aT/10 aT maavaraks on täiteliiv. Plokk 6 jääb põhjavee tasemest (abs 7,8 m)
kõrgemale ja plokk 10 madalamale. Plokk 6/10 pindala on 4,05 ha.
Plokk 6 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 14 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus:
14 tuh m3 ÷ 4,05 ha = 0,3 m.
Plokk 10 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 28 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus:
28 tuh m3 ÷ 4,05 ha = 0,7 m.
Plokk 6 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 10 tuh m3 ja keskmine paksus:
10 tuh m3 ÷ 4,05 ha = 0,2 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 37
(varu seisuga 01.07.2022)
Plokk 7 aT/11 aT maavaraks on täiteliiv. Plokk 7 jääb põhjavee tasemest (abs 7,8 m)
kõrgemale ja plokk 11 madalamale. Plokk 7/11 pindala on 8,36 ha.
Plokk 7 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 38 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus:
38 tuh m3 ÷ 8,36 ha = 0,5 m.
Plokk 11 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 77 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus:
77 tuh m3 ÷ 8,36 ha = 0,9 m.
Plokk 7 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 28 tuh m3 ja keskmine paksus:
28 tuh m3 ÷ 8,36 ha = 0,3 m.
Plokk 8 aT maavaraks on täiteliiv. Plokk 8 jääb põhjavee tasemest (abs 7,8 m)
madalamale. Plokk 8 pindala on 0,23 ha.
Plokk 8 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 1 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus:
1 tuh m3 ÷ 0,23 ha = 0,4 m.
Plokk 8 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 1 tuh m3 ja keskmine paksus:
1 tuh m3 ÷ 0,23 ha = 0,4 m.
Plokk 9 pT/12 pT maavaraks on täiteliiv. Plokk 9 jääb põhjavee tasemest (abs 7,8 m)
kõrgemale ja plokk 12 madalamale. Plokk 9/12 pindala on 3,80 ha. Ploki maavara varu
hinnatakse passiivsena seoses jäämisega teekaitsevööndisse.
Plokk 9 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 39 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus:
39 tuh m3 ÷ 3,80 ha = 1,0 m.
Plokk 12 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 28 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus:
28 tuh m3 ÷ 3,80 ha = 0,7 m.
Plokk 9 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 9 tuh m3 ja keskmine paksus:
9 tuh m3 ÷ 3,80 ha = 0,2 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 38
(varu seisuga 01.07.2022)
Tabel 8.1. Reiu-Liiva uuringuruumi katte ja kasuliku kihi paksused puuraukudes
Puuraugu/kaevandi Katendi Kasulik kiht, m Veetase, m
sh, vee
Nr abs süg kokku lamam paksus lamam süg abs aeg
all*
PA-17 9,11 2,0 0,3 8,81 1,2 - 7,61 0,3 8,81 25.03.2022
KPA-17a 8,15 0,9 0,4 7,75 0,45 - 7,30 0,2 7,95 03.06.2022
PA-18a 8,1 2,0 0,3 7,80 1,1 0,5 6,70 - - 25.03.2022
PA-20 6,84 3,1 0,2 6,64 2,8 2,8 3,84 - - 25.03.2022
PA-20a 6,98 2,0 0,3 6,68 0,7 0,7 5,98 - - 25.03.2022
PA-21 6,6 1,0 0,2 6,40 0,4 0,4 6,00 0,2 6,4 25.03.2022
PA-21a 6,88 1,0 0,4 6,48 0,5 0,5 5,98 0,4 6,48 25.03.2022
PA-22 7,15 2,0 0,3 6,85 1,2 1,2 5,65 0,4 6,75 25.03.2022
PA-23 9,96 4,0 0,2 9,76 3,7 1,1 6,06 1 8,96 25.03.2022
PA-24 7,63 2,0 0,3 7,33 0,7 0,6 6,63 - - 25.03.2022
PA-24a 7,72 2,0 0,3 7,42 1,2 1,0 6,22 - - 25.03.2022
PA-25 7,04 2,0 0,3 6,74 0,5 0,5 6,24 0,5 6,54 25.03.2022
PA-26 6,67 2,0 0,2 6,47 0,5 0,5 5,97 0,2 6,47 25.03.2022
PA-27 7,11 2,0 0,2 6,91 0,5 0,5 6,41 0,5 6,61 25.03.2022
PA-28 7,01 2,0 0,3 6,71 0,5 0,5 6,21 0,3 6,71 25.03.2022
*allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 7,2 m
Tabel 8.2. Reiu-Liiva II uuringuruumi katte ja kasuliku kihi paksused puuraukudes
Puuraugu/kaevandi Katendi Kasulik kiht, m Veetase, m
sh, vee
Nr abs süg kokku lamam paksus lamam süg abs aeg
all*
PA-3 7,63 2,0 0,3 7,33 1,2 1,2 6,13 0,3 7,33 25.03.2022
PA-5 10,11 4,0 0,1 10,01 2,7 0,5 7,31 - - 25.03.2022
PA-5a 8,52 2,0 0,3 8,22 1,4 1,0 6,82 0,5 8,02 25.03.2022
PA-6 8,89 2,0 0,2 8,69 1,4 0,5 7,29 - - 25.03.2022
PA-6a 9,83 4,0 0,1 9,73 2,3 0,4 7,43 1,4 8,43 25.03.2022
PA-7 8,91 4,0 0,2 8,71 3,6 2,7 5,11 0,3 8,61 25.03.2022
PA-7a 9,01 2,0 0,6 8,41 0,8 0,2 7,61 0,6 8,41 25.03.2022
PA-8 9,14 2,0 0,1 9,04 1,4 0,2 7,64 0,8 8,34 25.03.2022
PA-9 8,81 2,0 0,1 8,71 1,7 0,8 7,01 0,7 8,11 25.03.2022
Š-10 7,69 1,1 0,3 7,39 0,8 0,8 6,59 0,1 7,59 21.04.2022
PA-11 8,32 2,0 0,2 8,12 0,9 0,6 7,22 0,2 8,12 28.03.2022
PA-12 7,67 2,0 0,6 7,07 0,4 0,4 6,67 0,6 7,07 28.03.2022
Š-13 8,38 2,0 0,2 8,18 1,6 1,2 6,58 0,6 7,78 21.04.2022
Š-14 7,61 1,2 0,6 7,01 0,6 0,6 6,41 0,5 7,11 21.04.2022
Š-15 7,33 1,4 0,2 7,13 1,2 1,2 5,93 - - 21.04.2022
Š-16 7,08 1,0 0,4 6,68 0,6 0,6 6,08 0,1 6,98 21.04.2022
*allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 7,8 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 39
(varu seisuga 01.07.2022)
Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires
hinnatud varu Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu (registrikaart 0764), milles võtta varu
arvele järgmiselt (seisuga 01,07,2022):
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 12,34 ha pindalal 112 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,2 m) 21 tuh m3 (plokk 3) ja veealust (allpool abs 7,2 m) 89 tuh m3
(plokk 5);
- täiteliiva veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) aktiivset tarbevaru 0,46 ha pindalal
4 tuh m3 (plokk 4);
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,05 ha pindalal 42 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,8 m) 14 tuh m3 (plokk 6) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3
(plokk 10);
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,36 ha pindalal 115 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,8 m) 38 tuh m3 (plokk 7) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 77 tuh m3
(plokk 11);
- täiteliiva veealust (allpool abs 7,8 m) aktiivset tarbevaru 0,23 ha pindalal 1 tuh m3
(plokk 8);
- täiteliiva passiivset tarbevaru 3,80 ha pindalal 67 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,8 m) 39 tuh m3 (plokk 9) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3
(plokk 12).
Tabel 8.3. Varu arvutuse koondtabel seisuga (01.07.2022)
Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 / Maavaravaru, tuh m3 /
pindala nimetus keskmine paksus, m keskmine paksus, m
3 aT, Täiteliiv
37 / 0,3 21 / 0,2
12,34 ha (veepealne*)
5 aT, Täiteliiv
- 89 / 0,7
12,34 ha (veealune*)
4 aT, Täiteliiv
1 / 0,2 4 / 0,9
0,46 ha (veepealne*)
6 aT, Täiteliiv
10 / 0,2 14 / 0,3
4,05 ha (veepealne**)
10 aT, Täiteliiv
- 28 / 0,7
4,05 ha (veealune**)
7 aT, Täiteliiv
28 / 0,3 38 / 0,5
8,36 ha (veepealne**)
11 aT, Täiteliiv
- 77 / 0,9
8,36 ha (veealune**)
8 aT, Täiteliiv
1 / 0,4 1 / 0,4
0,23 ha (veealune**)
9 pT, Täiteliiv
9 / 0,2 39 / 1,0
3,80 ha (veepealne**)
12 pT, Täiteliiv
- 28 / 0,7
3,80 ha (veealune**)
Kokku aT, tuh m3 272
Kokku pT, tuh m3 67
* uuringuaegne keskmine põhjavee abs tase 7,2 m
** uuringuaegne keskmine põhjavee abs tase 7,8 m
aT – aktiivne tarbevaru; pT – passiivne tarbevaru
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 40
(varu seisuga 01.07.2022)
Tabel 8.4. Varu arvutuse tulemused uuringuruumide lõikes
Maavaravaru Reiu-Liiva UR Reiu-Liiva II UR Kokku
veepealne aT 25 52 77
veealune aT 89 106 195
aktiivne tarbevaru kokku 114 158 272
veepealne pT - 39 39
veealune pT - 28 28
passiivne tarbevaru kokku - 67 67
aT – aktiivne tarbevaru; pT – passiivne tarbevaru
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 41
(varu seisuga 01.07.2022)
9. KOKKUVÕTE
Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II
uuringuruumid teenindusalade pindaladega 14,18 ha ja 19,69 ha asuvad Pärnu
maakonnas Pärnu linnas Silla külas katastriüksusel Surju metskond 36
(56801:004:0290).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks
vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara
aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 38 uuringupunkti (sh 5 kaevandit) sügavusega kuni
4,0 m. Võeti kokku 39 proovi setete terastikulise koostise ja 4 koondproovi
filtratsioonimooduli määramiseks. Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati
orgaanikarikka liivaga, määrati 11 proovis huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil
ja 4 proovis orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil. Vastavalt uuringuloa omaniku
soovile määrati neljas proovis materjali voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil.
Uuringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja
tuuletekkelised pinnavormid ja kus kasuliku kihi moodustavad valdavalt väga
peeneteralised tolmsed liivad (Q2Lt ja Q2An). Uuringuruumides levib moreenil liiva
kompleks, mille paksus ulatub kuni 3,8 m-ni. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Reiu-
Liiva uuringuruumis 0,2 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m
(keskmine 7,2 m) ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast,
absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m).
Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumides lasuv liiv täiteliiva
nõuetele. Reiu-Liiva uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on peenosiste
sisaldus 25,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva filtratsioonimoodul on
0,1 - 2,1 m/ööp ning Reiu-Liiva II uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas
on peenosiste sisaldus 8,1%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva
filtratsioonimoodul on 0,6 - 1,3 m/ööp.
Töö tulemusena arvutati uuringuruumides kokku varu 29,24 ha pindalal. Maa-ametile
tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires hinnatud varu
Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu (registrikaart 0764), milles võtta varu arvele
järgmiselt (seisuga 01.07.2022):
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 12,34 ha pindalal 110 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,2 m) 21 tuh m3 (plokk 3) ja veealust (allpool abs 7,2 m) 89 tuh m3
(plokk 5);
- täiteliiva veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) aktiivset tarbevaru 0,46 ha pindalal
4 tuh m3 (plokk 4);
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,05 ha pindalal 42 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,8 m) 14 tuh m3 (plokk 6) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3
(plokk 10);
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,36 ha pindalal 115 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,8 m) 38 tuh m3 (plokk 7) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 77 tuh m3
(plokk 11);
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 42
(varu seisuga 01.07.2022)
- täiteliiva veealust (allpool abs 7,8 m) aktiivset tarbevaru 0,23 ha pindalal 1 tuh m3
(plokk 8);
- täiteliiva passiivset tarbevaru 3,80 ha pindalal 67 tuh m3, sealhulgas veepealset
(ülevalpool abs 7,8 m) 39 tuh m3 (plokk 9) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3
(plokk 12).
Kokku hinnati aktiivset tarbevaru 272 tuh m3, sh Reiu-Liiva uuringuruumis
114 tuh m3 ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 158 tuh m3 ning passiivset tarbevaru
67 tuh m3 Reiu-Liiva II uuringuruumis.
Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires
hinnatud liivavaru Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu, milles võtta varu arvele (seisuga
01.07.2022. a) eelnevalt nimetatud maavara kategooriate, koguste ja pindaladega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 43
(varu seisuga 01.07.2022)
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Keskkonnaministri 17, detsember 2018, a määrus nr 52, Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks.
2. Maapõueseadus, vastu võetud 27,10,2016, RT I 10,11,2016, 1.
3. Pärnu rajooni kruusliiva ja liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad,
1971, PI Eesti Maanteeprojekt, EFG 6781.
4. Sinisalu, R, 2001, Reiu-Liiva leiukoha geoloogiline uuring Pärnumaal, OÜ Eesti
Geoloogiakeskus, EGF 7326.
5. Voolma, E, 1965, Pärnu ümbruses tehtud liivade-lahjendajate otsimise ja esialgse
geoloogilise uurimise aruanne, Kiiu, Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, EGF 8826.
6. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa
korrastamise akti sisu ja vorm, Vastu võetud keskkonnaministri 07,04,2017
määrusega nr 12, RT I, 08,04,2017, 5.
7.95
7.17
537 000
537 200
7.17 7.43
7.56
7.14
8.31
7.23 7.42 8.90
7.04 7.35
8
6 463 800 8.08
7.27
9.16
7.56
9
7.27
PA-2 8.63
42
7.13
7.32
0,2
9.
8.92
7,54
-
Kr
9.47
7.10
-
8.67
7.21 7.74 9.40
7.78
7.15 7.48
10.14
43
8.42
10.
9.46
7.21 10.37
7.41
I
7.83
V8
9.72
7.05
61
7.35
10.
8.47
10.41
7.09
7.78 PA-2a 8.99
0,3 10'
9
9.11
8,37
7.75
0,2
48
7.12
7.28 7,87
10.
7.05 10.25
N
7.38 8.67 9.46
7.93
7.32
9'
7.07 9.59
1'
10
10
1
10.
9.22
8.42
9.40 10.14
7.37
7.63
6.97
7.33 7.99
25.03.2022 9.83
9.90
7.08 PA-3 8.02 9.77
0,3
7.25 7,63 PA-5a
25.03.2022
10
1,2 7.93
0,3
8
6,13
66
8,52 9.72 PA-5 9.18
10.
7.07 7.40 1,4 0,1
6,82 10,11
10.14 9.28
6 463 600 2,7 9.10
7.21
7.47 8.50 7,31
Kaardileht nr 533 Pärnu
9
7.86 11'
9.55
9.12
7.10
Plokk 6 aT
7.39
9.29
46
9.26
Plokk 10 aT 8'
10.
23'
7.38 8.65
10.12
9.17
9.24
9.19
7.38
8.01
7.71
7.14
9.29
8 9.25
7.37
22' 9.26
9.27
7.55
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
45
6.72
10.
9.10
7.19 7.53 8.07 9.94
10.05.2022
7' 9.12
8
10.15 9.12 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
7.48 7.91
9.13
7
Kr
9.63
9
7 10.18
8.98
8.92
Nr X Y Nr X Y
9
7.96
PA-6a
48
7.91
PA-6
7.26
1 6 463 641,39 537 269,36 1' 6 463 641,39 537 269,36
10.
0,1 0,2
9,83 10.02 8,89 9.13
7.86 2,3 1,48.87
8.08
25.03.2022
8.71
7,43 7,29 8.86 2 6 463 260,59 537 453,44 2' 6 463 260,59 537 453,44
7.31
PA-4 Surju metskond 36
8.439.12
0,3 3 6 463 109,66 537 363,82 3' 6 463 109,66 537 363,82
7.26
8,36
0,2
25.03.2022 12' 8.98
8.89
9.05
56801:004:0290
4 6 463 214,60 537 302,57 4' 6 463 214,60 537 302,57
7
8.56
7,86 8.70
9
8.54
98
9.03 8.91 8.98
5 6 463 303,29 537 255,27 5' 6 463 303,29 537 255,27
9.
7.49
9.72
9.16
8.55
9.12
6 6 463 347,93 537 253,79 6' 6 463 347,93 537 253,79
8.57 8.83
7.34
9.14 8.83
9.24
7 6 463 482,82 537 269,77 7' 6 463 482,82 537 269,77
8.72
8.91
8 6 463 566,09 537 271,51 8' 6 463 566,09 537 271,51
7.57
8.41
21' Plokk 7 aT
8.71
9' 6 463 651,02 537 124,53
16
9.41 8.90
8.96
10.
8.50
8
8.98
7.42 8.70
8.47
9.90
Pindala 5,00 ha 10' 6 463 677,07 537 234,56
9
6 463 400 Plokk 11 aT 8.84
8.03
8.44 9.11
8.92
11' 6 463 604,16 537 236,51
8.84
9.19 8.83
8.97
12' 6 463 488,36 537 233,60
6' 9.05 8.59
9
7.48
8.61
V' 13' 6 463 334,49 537 217,48
9.26
25.03.2022
30
6
8.42
7
8.92
10.
8.61 8.81
6 8.55 14' 6 463 294,34 537 219,95
8.15
9.09 8.81 PA-7 9.05 89
.5
8.97 2 0,2
8
89
.
9.67
90
.0
91
.4 n
Pin 8,91 8.35 15' 6 463 252,36 537 238,67
3,6
7.62
8.36
8.50
13' 9.47
10.45
91
.7
5,11
8.83
8.87
8.43
16' 6 463 186,28 537 278,43
7.80 8.41 8.96 9.11
8.93
20' 93
.9
25.03.2022
9
7 PA-7a 17' 6 463 121,49 537 317,06
10.
86
.
n
Pin 0,6 8.75
36
8.14
9,01 8.26
8.66 8.70
0,8 8.88 8.58 18' 6 463 075,20 537 341,22
7,61 8.95
7.43
8.34 9.10 9.11
8.90 19' 6 463 065,37 537 334,62
7.91
25.03.2022
PA-8
14' 8.88
8.21
8.06
20' 6 463 335,06 537 161,81
10
9.63
0,1 5
.
9.18
23
9,14 21' 6 463 412,21 537 207,28
8
8.69 6 8.55
Kr
8.41 7,64 1,4 9.18 8.27
22' 6 463 541,34 537 179,48
7
9.38
7.77
5'
10
8
9
7.81 8.93
.
8.66
23' 6 463 575,76 537 133,41
01
8.82
V 8.67 9.64
Surju metskond 368.51
9.03 7.79
56801:004:0290 2
9.
15'
75
8.76 8.33
7.28 8.05
Pindala 7,65 ha
10.05.2022 8.25 8.56 7.62
9.09 8.78
8.70 Plokk 9 pT 8.85
8.19
2' 7.72
9.31 8.12
9
Plokk 12 pT 28.03.2022
9.
7.67
PA-11
63
7.85
8.47 0,2
8.19
8,32
7
8.55 7.81
0,9 8.00
Š-10
7.65
4 7,22
0,3
7.87 7,69
7.87 8.54
0,8
9.39
8.70 7.92
6,59
9.
16' 7.97
78
7.59
1 Mäeeraldise piir, piiripunkt 8.06 7.77
4'
8.45
21.04.2022
7.69
7.44
7.62
ja piiripunkti number Surju metskond 36 7.78 7.79
8.35 7.57
56801:004:0290 8.99
7.61 7.55
9.
7.96
1'
59
Mäeeraldise teenindusmaa piir, 7.75
7.77
8.11
7.63
Plokk 7 aT
25.03.2022
piiripunkt ja piiripunkti number PA-9
8.57 8.32
7.59 7.34
0,1 Plokk 11 aT
7.59 7.57
7.71
Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru,
8
8,81 8.03
1,7 7.71
7.60
pT - passiivne tarbevaru) 7.89 7,01 8.97
7.65
9.
09
7.75 7.55
7.07
17'
8
7.82
Nõlva hoideterviku alumine piir 7.72
8.47 8.09
28.03.2022 7.55
PA-12
Kr
7.77
0,6 7.73
7.70 7,67 7.46
Maardla piir (asendiplaanil) 8.92 0,4
6,67 7.75
8.
3' 3
96
Surju metskond 36 7.78
7.78 8.24 7.62
7.74 7.11
7.71
56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8.39 21.04.2022
7.53
7.76
Š-14
7.64
7.64 7.77 7.70
I I' Geoloogilise läbilõike joon 7.85
7.71 0,6 7.44
7,61
18' 8.79 7.71 0,6
6,41
9.
9
8
Maapinna samakõrgusjoon, m
17
8.70
7.31
7.
7.83 7.61
83
7.68
7 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 7.71
19' 7.71
7.76 7.66
8.13 8.55 7.49
9.
7.63
01
8.73
8
7.81
7.28
10.05.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 7.92
7.47 7.41
7.
7.69
81
7.94 7.69
7.53
PA-9 Puuraugu number
8.
7.74
Katendi paksus, m 8.19
76
0,1
8,81 Suudme abs kõrgus, m 7.75
1,7 Kasuliku kihi paksus, m 8.36 8.37
8,61 Lamami abs kõrgus, m 7.57 7.55 7.58
7.80
8.
97
7.95
8
Š-10 Šurfi number 7.85
8.40 7.78
Š-13
7.91
0,3 Katendi paksus, m
8.
9 7.53
0,2 .27
14
7,69 Suudme abs kõrgus, m 8,38
7.69
0,8 Kasuliku kihi paksus, m 7.50 7.52
7,69 1,6
Lamami abs kõrgus, m 6,58 9.
24 7.62
7.75
8.00
K 8
Pi
8.00 r
nn8.37
8.00 7.92 8.14 7.60
7.78
8.11
21.04.2022 9.
0 8.00
8
8.43 9
9.14 8.74
Ranna või kalda veekaitsevöönd 8.12 8.48
8.
50
8.71 7.89
7.89
8. 7.19
8.36 8.16 02
7.54
7.81 7.68 7.28
7.60
7.93
8
Eesvoolu kaitsevöönd 8.02
Plokk 6 aT
7.69 7.66 7.43 7.69
7.35
Kr
7.43
7.49 7.46
Plokk 10 aT 7.61
7.55
7.33
7.35 7.62 7.42
Rail Baltic raudtee trassi koridor Š-15 7.22
0,2
7,33 7.03 7.36
7.
1,27.18 7.31
82
7.09 10.05.2022
7.36
7.20
5,93
6.99 7.15
7.07 7.09
Kaevise väljaveoks kasutatav tee 7.17
7.21
6.94
7.22
7.13 7.13
7.03 7.24
7.30
7.
7.03
60
7.18
Via Baltica Pärnu ümbersõidu trassikoridor 7.35
6.71 6.98
7.09
7.41
Š-16 21.04.2022 6.83
7.76
7.43 0,4
7,08 6.93
7.33
0,6 7.02
Via Baltica Pärnu ümbersõidu perspektiivne 6,08 6.94
7.24
150 m tee- ja teekaitsevöönd 7.33
7.20
7.
6.90
6 462 800 7.40 6.86
64
7.22 6.98
7.24
7.12
7.37
7.06
7.27
Plokk 8 aT I
7.30
V 73
.7
7.50
n
Pi'
n
48
72
.7
7.14
7.
76
.7
n
Pin
7.
77
.2 7.32
82
0 100 200 m 7.04
7.21
6.99 7.26
10.05.2022
Kr
7.06 7.29
7.17
7.22
7.
7.25
76
7.21
7.23
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud: Reiu-Liiva II liivakarjäär Mäeeraldise plaan
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 14.05.2024); Pärnu vald, Pärnu maakond
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 14.05.2024);
- Keskkonnaregistri Reiu-Liiva maardla plokkide piiriandmeid (seisuga 31.03.2024);
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/3
- Töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise uuringu
Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
aruanne" topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3977). /Allkirjastatud digitaalselt/
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
4. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Plaanil on hoideterviku alumine piir (esindaja nimi ja allkiri)
kujutatud illustratiivsena plaani paremaks loetavuseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 25.04.2025
5. Kogu ala kattub maaparandushoiualadega TAMME(TP-585) 6114540010110 ja 6114760020030. /Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4812
/Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige IV-IV'
N S
m m
11 11
Tee
PA-6a
9,83
10 10
Surju metskond 36
0,1
56801:004:0290
Tee
PA-7a
9,01
9 6a-1 9
PA-5a
PA-2a Kr.0,0
8,52 PA-11
1:
8,37
St.2,0 Plokk 9 pT Plokk 9 pT
2
vt. 8,43 m EL vt. 7,61 m
8,32
25.03.2022 0,6 25.03.2022
0,3 Plokk 6 aT Plokk 7 aT 0,2
vt. 8,12 m
PA-12
Tee
0,3 vt. 8,02 m 25.03.2022
8 25.03.2022 7a-1 8
0,5 6a-2 7,67
5a-1 2,0 Kr.0,0 Š-15
Kr.0,0
Plokk 12 pT St.6,1 11-1 Plokk 12 pT Plokk 8 aT
Kr.0,0 1,4 7,33
Plokk 10 aT St.6,1 TL Kr.0,0 Š-16
St.2,0 2,4
2
1:
TL St.6,1 7,08
EL 1,1 TL vt. 7,07 m 0,2
0,6 15-1 vt. 6,98 m
7 25.03.2022 7
1,7 2,0 Plokk 11 aT Plokk 12 pT Kr.0,0
25.03.2022
12-1
1,0 St.5,6 0,4 16-1
Kr.0,0
TL Kr.2,9
2,0 St.5,0
TL St.4,1
2,0 2,0 Plokk 10 aT EL
6 1,0 6
1,4
4,0
2,0
5 5
Läbilõige V-V'
PA-8 Puuraugu nr Mäeeraldise teenindusmaa piir
9,14 Suudme abs kõrgus, m
Mäeeraldise piir
W E 0,1 vt. 8,34 m Veetaseme abs kõrgus, m Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
m m 25.03.2022
Mõõtmise kuupäev
Surju metskond 36
11 11 56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
8-1 Proovi number
Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fraktsioon > 31,5mm), %
Tee
Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 7,8 m)
St.5,7 Savi- ja tolmusisaldus (fraktsioon < 0,063mm), %
Surju metskond 36 TL EL - ehitusliiv Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 6,5 m)
Plokk 6 aT 56801:004:0290
TL - täiteliiv
1,5
10 10 Nõlva hoidetervik (nõlvus 1 : 2)
Plokk 10 aT
PA-8 Plokk 9 pT
9,14 2,0 Puuraugu sügavus, m Kasvukiht
Tee
PA-7
Plokk 12 pT 8,91
9 0,1 9
0,2 vt. 8,61 m
Tehnogeensed setted
8-1 25.03.2022
vt. 8,34 m Kr.0,0
1:
25.03.2022
St.5,7 Plokk 7 aT 7-1 Puhas orgaanikarikas liiv
2
TL Kr.0,0
8 8 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus <5%)
St.4,1
1,5 EL
1,4
Savikas orgaanikarikas liiv
Š-14 Šurfi nr
(savi- ja tolmuosakeste sisaldus >5% ja <10%)
7,61 Suudme abs kõrgus, m
7 2,0 Plokk 11 aT 7-2
7
Kr.0,0 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 8,34 m Väga savikas orgaanikarikas liiv
25.03.2022 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >10%)
St.25,6 Mõõtmise kuupäev
TL
2
1:
0,6 14-1 Proovi number
6 6 Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fraktsioon > 31,5mm), %
Savi
St.4,4 Savi- ja tolmusisaldus (fraktsioon < 0,063mm), %
3,2 7-3 1,2 EL EL - ehitusliiv
Kr.0,0 TL - täiteliiv
St.29,8
Moreen
3,8 TL 1,6 Šurfi sügavus, m
5 5
4,0
Märkused:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Kogu ala kattub maaparandushoiualadega TAMME(TP-585) 6114540010110 ja 6114760020030.
3. Kasutatud on töö "Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide geoloogilise
uuringu aruanne" geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3397).
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Reiu-Liiva II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
Pärnu vald, Pärnu maakond IV-IV' ... V-V'
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 2/3
Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000
Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50
0 100 200 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 25.04.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4811
/Allkirjastatud digitaalselt/
7.95
7.17
537 000
537 200
7.17 7.43
7.56
7.14
8.31
7.23 7.42 8.90
7.04 7.35
8
6 463 800 8.08
7.27
9.16
7.56
9
7.27
PA-2 8.63
42
7.13
7.32
0,2
9.
8.92
7,54
-
Kr
9.47
7.10
-
8.67
7.21 7.74 9.40
7.78
7.15 7.48
10.14
43
8.42
10.
9.46
7.21 10.37
7.41
7.83
9.72
7.05
61
7.35
8
10.
8.47
10.41
7.09
7.78 PA-2a 8.99
0,3 10'
9
9.11
8,37
7.75
0,2
48
7.12
7.28 7,87
10.
7.05 10.25
N
7.38 8.67 9.46
7.93
7.32
9'
7.07 9.59
1'
10
10
1
10.
9.22
8.42
9.40 10.14
7.37
7.63
6.97
7.99
9.83
9.90
7.08 PA-3 8.02 9.77
0,3
7.25 7,63 PA-5a
25.03.2022
10
1,2 7.93
0,3
8
6,13
66
8,52 9.72 PA-5 9.18
10.
7.07 7.40 1,4 0,1
6,82 10,11
10.14 9.28
6 463 600 2,7 9.10
7.21
7.47 8.50 7,31
Kaardileht nr 533 Pärnu
9
7.86 11'
9.55
9.12
7.10
Plokk 6 aT
7.39
9.29
46
9.26
Plokk 10 aT 8'
10.
23'
7.38 8.65
10.12
9.17
9.24
9.19
7.38
8.01
7.71
7.14
9.29
8 9.25
7.37
22' 9.26
9.27
7.55
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
45
10.
9.10
7.19 7.53 8.07 9.94
7' 9.12
8
10.15 9.12 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
7.48 7.91
9.13
7
Kr
9.63
9
7 10.18
8.98
8.92
Nr X Y Nr X Y
9
7.96
PA-6a
48
7.91
PA-6
7.26
1 6 463 641,39 537 269,36 1' 6 463 641,39 537 269,36
10.
0,1 0,2
9,83 10.02 8,89 9.13
8.71
2,3 1,48.87 8.86 2 6 463 260,59 537 453,44 2' 6 463 260,59 537 453,44
8.08
7,43 7,29
7.31
PA-4 Surju metskond 36
0,3 9.12 3 6 463 109,66 537 363,82 3' 6 463 109,66 537 363,82
7.26
8,36
0,2
12' 8.98
8.89
9.05
56801:004:0290
7,86
8.56
8.70 4 6 463 214,60 537 302,57 4' 6 463 214,60 537 302,57
9
8.54
98
9.03 8.91 8.98
5 6 463 303,29 537 255,27 5' 6 463 303,29 537 255,27
9.
7.49
9.72
9.16
8.55
9.12
6 6 463 347,93 537 253,79 6' 6 463 347,93 537 253,79
8.57 8.83
7.34
9.14 8.83
9.24
7 6 463 482,82 537 269,77 7' 6 463 482,82 537 269,77
8.72
8.91
8 6 463 566,09 537 271,51 8' 6 463 566,09 537 271,51
7.57
8.41
21' 8.71
9' 6 463 651,02 537 124,53
16
9.41 8.90
8.96
10.
8.50
8
8.98
7.42 8.70
8.47
9.90
Pindala 5,00 ha 10' 6 463 677,07 537 234,56
9
6 463 400 8.84
8.03
8.44 9.11
8.92
11' 6 463 604,16 537 236,51
8.84
9.19 8.83
8.97
12' 6 463 488,36 537 233,60
6' 9.05 8.59
9
7.48
Korrastatud metsamaa 9.26
13' 6 463 334,49 537 217,48
30
8.42
8.92
10.
8.61 8.81
Pindala 2,65 ha 14' 6 463 294,34 537 219,95
8.15
6 9.09 8.81 PA-7 9.05 89
.5
8.55
8.97 2 0,2
8
89
.
9.67
90
.0
8,91 8.35 15' 6 463 252,36 537 238,67
3,6
7.62
8.36
8.50
13' 9.47
10.45
91
.7
5,11
8.83
8.87
8.43
16' 6 463 186,28 537 278,43
7.80 8.96 9.11
8.93
20' 93
.9
9
7 PA-7a 17' 6 463 121,49 537 317,06
10.
86
.
n
Pin 0,6 8.75
36
8.14
9,01 8.26
8.66 8.70
0,8 8.88 8.58 18' 6 463 075,20 537 341,22
7,61 8.95
7.43
9.10
9.11
8.90 19' 6 463 065,37 537 334,62
Korrastatud metsamaa
7.91
PA-8
14' 8.88
8.21
8.06
20' 6 463 335,06 537 161,81
Pindala 5,00 ha
10
9.63
0,1 5
.
9.18
23
9,14 21' 6 463 412,21 537 207,28
8
8.69 8.55
Kr
8.41 7,64 1,4 9.18
9.38 8.27
7.77 22' 6 463 541,34 537 179,48
5'
10
8
9
7.81 8.93
.
8.66
23' 6 463 575,76 537 133,41
01
8.82
8.67
Surju metskond 368.51
9.64 9.03 7.79
56801:004:0290 2
9.
15'
75
8.76 8.33
8.05
Pindala 7,65 ha
8.25 8.56 7.62
9.09 8.78
8.70 Plokk 9 pT 8.85
8.19
2' 7.72
9.31
9
Plokk 12 pT
9.
7.67
PA-11
63
7.85
8.47 0,2
8.19
8.55
8,32 7.81
0,9 8.00
Š-10
7.65
4 7,22
0,3
7.87 7,69
7.87 8.54
0,8
9.39
6,59
9
8.70 7.92
9.
16' 7.97
78
8.45 7.69
8.06 7.77
4' 7.62
7.44
Surju metskond 36 7.78 7.79
8.35 7.57
1 Mäeeraldise piir, piiripunkt 56801:004:0290 8.99
7.61 7.55
9.
7.96
59
ja piiripunkti number 7.75
7.77 7.63
Plokk 7 aT
8.57 7.59 7.34
8.32
PA-9
0,1 Plokk 11 aT
7.59 7.57
7.71
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir,
8
8,81 8.03
1,7 7.71
7.60
piiripunkt ja piiripunkti number 7.89 7,01 8.97
7.65
9.
09
7.75 7.55
Ploki piir (aT - akiivne tarbevaru, 17'
8
7.82
8.47 8.09
7.72 7.55
PA-12
Kr
pT - passiivne tarbevaru) 7.77
0,6 7.73
7.70 7,67 7.46
0,4
Maardla piir (asendiplaanil) 8.92
6,67 7.75
8.
3' 3
96
7.78 7.71
Surju metskond 36 7.78 8.24 7.62
7.74 7.53
56801:004:0290 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8.39
7.76
Š-14
7.64
7.64 7.77 7.70
7.85
7.71 0,6 7.44
7,61
9 Maapinna samakõrgusjoon, m 18' 8.79 7.71 0,6
6,41
9.
8
17
8.70
7.31
7.
7.83 7.61
83
7.68
PA-9 Puuraugu number 19' 7.71
7.76 7.66
0,1 Katendi paksus, m 7.71
8,81 Suudme abs kõrgus, m 8.13 8.55 7.49
1,7
9.
Kasuliku kihi paksus, m 7.63
01
8,61 8.73
8
Lamami abs kõrgus, m 7.92
7.81
7.47 7.41
7.
Š-10 Šurfi number 7.69
81
7.94 7.69
7.53
0,3 Katendi paksus, m
8.
7.74
8.19
Suudme abs kõrgus, m
76
7,69
0,8 Kasuliku kihi paksus, m 7.75
7,69 Lamami abs kõrgus, m 8.36 8.37
7.55 7.58
7.57
7.80
8.
97
7.95
7.85
8
8.40 7.78
Š-13
7.91
8.
9 7.53
0,2 .27
14
7.69
Ranna või kalda veekaitsevöönd 8,38 7.50 7.52
1,6 7.75
6,58 9.
24 7.62
8.00
K 8
Pi
8.00 r
nn8.37
8.00 7.92 8.14 7.60
8.11
9.
0 8.00
8
8.43 9
Eesvoolu kaitsevöönd 9.14 8.74
8.
50
8.12 8.48
8.71 7.89
7.89
8. 7.19
8.36 8.16 02
7.54
7.81 7.68 7.28
7.60
7.93
Korrastatud metsa kõlvik (7,65 ha) 8.02 8
Plokk 6 aT
7.69 7.66 7.43 7.69
7.35
Kr
7.43
7.49 7.46
Plokk 10 aT 7.61
7.55
7.33
7.35 7.62 7.42
Rail Baltic raudtee trassi koridor Š-15 7.22
0,2
7,33 7.36
7.
1,27.18 7.31
82
7.09
7.36
7.20
5,93
6.99 7.15
Via Baltica Pärnu ümbersõidu trassikoridor 7.07
7.17
7.09
7.21
6.94
7.22
7.13 7.13
7.03 7.24
7.30
Via Baltica Pärnu ümbersõidu perspektiivne
7.
7.03
60
7.18
150 m tee- ja teekaitsevöönd 7.09
7.35
6.71
7.41
Š-16 6.83
7.76
7.43 0,4
7,08 6.93
7.33
0,6 7.02
6,08 6.94
7.24
7.33
7.20
7.
6.90
6 462 800 7.40 6.86
64
7.22 6.98
7.24
7.12
0 100 200 m
7.37
7.06
7.27
Plokk 8 aT 7.30
73
.7
72
.7 n
Pin
7.50
4
.8 7.14
7
76
.7
n
Pin
7.
77
.2 7.32
82
7.21
6.99 7.26
Kr
7.06 7.29
7.17
7.22
7.
7.25
76
7.21
7.23
Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Reiu-Liiva II liivakarjäär Korrastatud maa plaan
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Pärnu vald, Pärnu maakond
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 14.05.2024);
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 3/3
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 14.05.2024);
Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
- Keskkonnaregistri Reiu-Liiva maardla plokkide piiriandmeid (seisuga 31.03.2024). /Allkirjastatud digitaalselt/
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
4. Kogu ala kattub maaparandushoiualadega TAMME(TP-585) 6114540010110 ja 6114760020030. (esindaja nimi ja allkiri)
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 25.04.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4812
/Allkirjastatud digitaalselt/