Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 16. märts 2011
- Viit
- -
- Registreeritud
- 16. märts 2011
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Funktsioon
- 0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Sari
- 0-0 I poolaasta
- Toimik
- 0-0
- Vastutaja
- Liis Veskus (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus, Tartu)
Sisu (failidest)
PROKURATUUR
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 16.03.2011
Juurdepääsupiirang kehtib kuni 15.03.2016
Alus: AvTS § 35 lg 1
LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse 10284000314 osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 16. märts 2011. a Viljandis
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim
Kriminaalasja number: 10284000314
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: M.L.
Eeluurimisega on kindlaks tehtud järgmist, et M.L. tungis 24.10.2010 kella 17 paiku Viljandi
maakonnas kallale XX’ile, kellele lõi rusikaga ja peaga näo piirkonda, millega põhjustas
kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tervist. Veel tungis M.L. 25.10.2010 kella 20 paiku
kallale XX’ile, kellele lõi rusikaga näkku ja kõhtu, pärast kannatanu kukkumist lõi teda
jalgadega kehasse ja näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tervist.
Kriminaalmenetluses kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada M.L.’i KarS § 121 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Teise inimese kehalise väärkohtlemisega, millega tekitati füüsilist valu, pani M.L. toime KarS
§ 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või
vangistuse kuni 3 aastat.
Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada
kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena
ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalmenetluse
esemeks on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on teise astme kuritegu ja mille eest
seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuna M.L. oli kuriteo toimepanemise ajal
alaealine.
Kriminaalasja materjalist nähtub, et M.L. on varem kriminaalkorras karistamata.
Väärteokorras on teda karistatud kolmel korral. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel tuleb karistust
kergendava asjaoluna käsitleda kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust
toimepandud teo suhtes. M.L. selgitas ülekuulamisel, et ta tunneb kannatanut. XX on temale
korduvalt halvasti öelnud. 24.10.2010 oli ta koos oma vennaga poe juures, kus oli ka
kannatanu. Neil tekkis seal jälle sõnavahetus ning siis ta kaotas enesevalitsuse ja tungis
kannatanule kallale. Ka 25.10.2010 tekkis tal konflikt kannatanuga. Ta oli väga närvis ja lõi
kannatanut. Ta saab aru, et käitus valesti ja kahetseb kogu südamest, et XX’i lõi. Ta on
püüdnud kannatanuga ära leppida, kuid senini pole see õnnestunud.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.L. oli kuriteo toimepanemise ajal 17-aastane. Koolis
käitumisega probleeme esinenud ei ole.
M.L.i kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik
mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et M.L. on toime pannud II astme
kuriteo, oli teo toimepanemise ajal alaealine, kahetseb toimepandut, ei ole tema süü kuriteos
suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. M.L. on andnud
nõusoleku teha 80 tundi üldkasulikku tööd ning hüvitada kriminaalmenetluse kulud 19,17
eurot, heastamaks oma eksimus. Seega on alust arvata, et süüdlane on teinud oma käitumisest
vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja
põhjendatud.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole
suur, lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 10284000314 menetlus M.L.i osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
1) teha 80 tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata: 15.09.2011.
2) tasuda kriminaalmenetluse kulud 19,17 eurot. Tähtajaks määrata: 15.09.2011.
3. Tühistada M.L.i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule.
5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,
asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Maiken Mardim
Prokuröri abi
Olen kohustustega nõus: _____________________________ M.L.