Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 16. märts 2011
- Viit
- -
- Registreeritud
- 16. märts 2011
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Funktsioon
- 0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Sari
- 0-0 I poolaasta
- Toimik
- 0-0
- Vastutaja
- Liis Veskus (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus, Tartu)
Sisu (failidest)
PROKURATUUR
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 16.03.2011
Juurdepääsupiirang kehtib kuni 15.03.2016
Alus: AvTS § 35 lg 1
LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse 10284000314 lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 16. märts 2011. a Viljandis
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim
Kriminaalasja number: 10284000314
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: E.L.
Kriminaalasjas nr 10284000314 on E.L.’ile esitatud kahtlustus KarS § 121 järgi
kvalifitseeritavate tegude toimepanemises, mis seisnes selles, et tema tungis 24.10.2010 kella
17 paiku Viljandi maakonnas kallale XX’ile, kellele lõi rusikaga näkku, millega põhjustas
kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tervist. Veel tungis ta 25.10.2010 kella 20 paiku kallale
XX’ile, kellele lõi rusikaga näkku ja kõhtu, pärast kannatanu kukkumist lõi teda jalgadega
kehasse ja näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tervist.
E.L. võttis omaks 24.10.2010 toime pandud XX löömise, kuid 25.10.2010 toimunut ta eitab.
E.L. sõnul viibis ta 25.10.2010 õhtul kodus ning väljas ei käinud. Kahtlustatavana üle kuulatud
M.L. kinnitab samuti, et 25.10.2010 E.L. temaga kaasas ei olnud. Kriminaalmenetluse käigus
kuulati tunnistajana üle YY, kelle ütlustest nähtub, et tema oli 2010. a oktoobrikuu lõpu poole,
täpset kuupäeva ei mäleta, koos XXga Olustvere lossi juures pargis. Neile tuli vastu M.L., kes
oli üksinda. Ta ei kuulnud, kas M.L. midagi ütles. M.L. tuli XX juurde, lükkas teda ja lõi
käega. Tema sattus paanikasse ja lahkus sealt kohe.
Kuna eeluurimise käigus ei leidnud tõendamist, et E.L. oleks XXle ka 25.10.2010 kallale
tunginud ning kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 sätestab, et kõik kõrvaldamata kahtlused
tõlgendatakse kahtlustatava kasuks, siis tuleb kriminaalmenetlus tema suhtes selles episoodis
lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Kriminaalmenetluses kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada E.L.’i KarS § 121 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Teise inimese kehalise väärkohtlemisega, millega tekitati füüsilist valu, pani E.L. toime KarS
§ 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või
vangistuse kuni 3 aastat.
Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada
kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena
ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalmenetluse
esemeks on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on teise astme kuritegu ja mille eest
seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalasja materjalist nähtub, et E.L. on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras
on teda karistatud neljal korral. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel tuleb karistust kergendava asjaoluna
käsitleda kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes.
E.L.’i kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik
mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et E.L. on toime pannud II astme
kuriteo, on varem kriminaalkorras karistamata, kahetseb toimepandut, ei ole tema süü kuriteos
suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. E.L. on andnud
nõusoleku tasuda riigituludesse 280 eurot, heastamaks oma eksimus. Seega on alust arvata, et
süüdlane on teinud oma käitumisest vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine
tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole
suur, lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1, § 202 lg 7 ja § 206, prokuröri abi
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 10284000314 menetlus E.L.’i osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
1) tasuda riigituludesse 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot. Tähtajaks määrata:
01.07.2011.
3. Tühistada E.L.’i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule.
5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,
asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Maiken Mardim
Prokuröri abi
Olen kohustustega nõus: _____________________________ E.L.