OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 20.01.2026 kehtiv kuni 31.03.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus VoltInfra OÜ Tulbi tn 11 04.02.2026 nr 11.2-1/26/487 Paralepa alevik Haapsalu linn 90403 Lääne maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 meetme „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) raames otsuse VoltInfra OÜ (registrikood 16487375, edaspidi toetuse saaja või ettevõte) projekti „VoltInfra OÜ starditoetuse taotlemine“ (nr 2014-2020.5.01.22-3046, edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus projekti raames makstud kulude osas finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks 674,57 eurot, millest toetus oli 539,66 eurot. Otsuse tegemise aluseks on STS § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 2 ja 3, § 46, § 48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg-d 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 23 lg 1, meetme määruse § 28 lg 2 p 4, § 30, 12.05.2022 taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-27/0462 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus), samuti projekti raames esitatud maksetaotlused ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 p-ga 1, meetme määruse § 26 punktiga 2 ja § 29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine 1.1 Rikkumise asjaolud Projekti kohaselt oli projekti eesmärgiks ettevõtte kiire käivitamine. Projekti abikõlblikkuse periood oli 29.04.2022–28.04.2023, mida pikendati kuni 31.08.2023. Projekti kogumaksumuseks oli 18 684,15 eurot, millest toetus oli 14 947,32 eurot ja omafinantseering 3736,83 eurot. Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide ellu viimiseks ja tulemus- ja väljundinäitajate saavutamiseks toetuse saajale toetust summas 10 793,36 eurot, viimane osa toetuse summast on makstud 20.10.2023. Taotluse rahuldamise otsuse p-s 8 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad tulemus- ja väljundnäitajad: - projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu 453 378 eurot; - 2 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgnevast kuust üheks aastaks ning 5 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks, mis tasustatakse vähemalt 50% statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise brutopalgaga (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 724 eurot). Projekti tegelike tulemuste tuvastamisel ja nende nõuetele vastavuse kontrollimisel lähtus rakendusüksus toetuse saaja äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest, avalike andmebaaside1 infost, projekti aruannetest ning järelevalvemenetluse käigus saadud andmetest. Vastavalt meetme määrusele pidi hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval esimesel aastal toetuse saajal olema vähemalt üks töötaja ja teisel aastal vähemalt kaks töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1. juuliks statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (§ 29 lg 1 p 1). Taotluse rahuldamise otsus sätestab samad nõuded. Vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule pidi projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu olema 453 378 eurot, meetme määrus § 29 lg 1 p 3 sätestab müügitulu suuruseks vähemalt 80 000 eurot. 2023. majandusaasta aruandes kajastub palgakulu suuruseks 10 854,80 eurot. 2024. aastal on palgakulu suuruseks 15 080,15 eurot. Rakendusüksusele esitatud raamatupidamise kasumiaruande kohaselt on 2025. aastal palgakulu suuruseks 829,88 eurot. Rakendusüksusele esitatud raamatupidamise kasumiaruande kohaselt on ettevõttes 2025. aastal müügitulu olnud 21 883,11 eurot. Müügitulu 2024. aastal on olnud 115 749 eurot. Müügitulu 2023. aastal on olnud 70 691 eurot. Müügitulu 2022. aastal on olnud 24 469 eurot. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole saavutanud täies mahus kokkulepitud tulemus- ja väljundnäitajaid. 1.2 Toetuse saaja seisukoht Toetuse saaja on 16.12.2025 rakendusüksuse päringule vastanud järgmiselt: „2025. aastal jätkub ettevõtte tegevus väiksemas mahus paralleelselt minu palgatööga. Fookuses on elektrialane omanikujärelevalve ja üksikud päikeseenergeetikaga seotud projektid, sealhulgas Utilitase Paljassaare soojuspumbajaam ja mereveepumpla, Väo soojussalvesti, Paljassaare 110 kV võrgu rajamine ning väiksemad tööd reoveepumplates ja päikeseelektrijaamades Ruusal. Äriplaanis kirjeldatud riskid - muutlik majanduskeskkond, hinnasurve ja investeeringute vähenemine on realiseerunud. Hoolimata sellest ei ole ettevõtte tegevust katkestatud. Vastupidi, ettevõtte tegevuse jätkamine oli teadlik otsus, lähtudes eesmärgist säilitada loodud ettevõtluslik võimekus ning jätkata maksutulu teenimist Eesti Vabariigile. VoltInfra OÜ on äriregistris aktiivne ning osutab jätkuvalt elektrialase omanikujärelevalve teenuseid valitud projektides. Ettevõtte põhivara, sh starditoetuse eest soetatud vahendid, on alles ja kasutuses. Ettevõtte edasine tegevus on kavandatud konservatiivselt ja realistlikult, lähtudes viimaste aastate turuolukorrast ning asjaolust, et juhatuse liige töötab paralleelselt palgatööl.“. 1 Teatmik.ee, Maksu- ja Tolliameti avalikud päringud. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks. Taotluse rahuldamise otsuse p 12 sätestab, et toetust antakse tingimustel, et toetuse saaja täidab kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Meetme määruse § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 p-de 1 ja 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama töökohtade ja müügituluga seonduvad tulemused. Antud kohustused on meetme määruse § 4 p-s 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal. Taotluse rahuldamise otsuse p 12.10 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundnäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel. Ainuüksi projekti taotluses olnud investeeringute teostamine ei tähenda toetuse sihtotstarbelist kasutamist, kuna teostatud investeeringute eesmärk pole mitte lihtsalt investeeringute teostamine vaid ka projektis kavandatud tegevuste elluviimine, st ettevõtte jätkusuutlik ning kasvupotentsiaaliga tegutsemine. Konkreetse projekti puhul on projektis kavandatud tegevused täies mahus ellu viidud, kuid ettevõte ei ole saavutanud meetme määruses nõutud müügitulu ega loonud ettenähtud arvu töökohti. Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja suutlikkust maksta vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi starditoetuse. Meetme määruse § 29 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest, et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia 2014- 2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele. Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. See on aga käesoleval juhul jäänud meetme määruses ettenähtud mahus saavutamata. Ettevõttes 2025. aastal on müügitulu olnud 21 883,11 eurot. Müügitulu 2024. aastal on olnud 115 749 eurot. Müügitulu 2023. aastal on olnud 70 691 eurot. Müügitulu 2022. aastal on olnud 24 469 eurot. Müügitulu on kuni 2024. aasta lõpuni olnud kasvavas trendis ning 2025 aastal taas langenud, moodustades 27,35-144,69% meetme määruses minimaalselt nõutavast müügitulust st 80 000 eurost. Ettevõte on endiselt tegutsev ning planeerib oma pakutavaid teenuseid laiendada. Eeltoodust lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on müügituluga seotud tulemusnäitajad osaliselt täitnud. Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood oli 29.04.2022 - 31.08.2023, siis alates septembrist 2023 kuni augustini 2024 oleks toetuse saajal pidanud taotluse rahuldamise otsuse järgi olema vähemalt kaks töötajat ning perioodil septembrist 2024 kuni augustini 2025 vähemalt viis töötajat. Vastavalt taotluse rahuldamise otsusele oleks nõuetekohase brutotöötasu suurus ühe töötaja osas pidanud olema vähemalt 724 eurot. Palga kogukulu (arvestades kohustusaluse perioodi pikkusega, st 24 kuud) oleks meetme määruse kohaselt pidanud olema suurusjärgus 26 064 eurot (724 eurot x 24 kuud x 1,5 töökohta2 = 26 064 eurot). 2 1 töökoht + 2 töökohta / 2 2023. majandusaasta aruandes kajastub palgakulu suuruseks 10 854,80 eurot. 2024. aastal on palgakulu suuruseks 15 080,15 eurot. Rakendusüksusele esitatud raamatupidamise kasumiaruande kohaselt on 2025. aastal palgakulu suuruseks 829,88 eurot. Toetuse saaja palgakulu septembrist 2023 kuni augustini 2025 on olnud ligikaudu 18 232 eurot. Äriregistri kohaselt 2023 majandusaastal olnud 1 töötaja, 2024 majandusaasta I kvartalis kaks töötajat. Kui toetuse saaja palgakulu perioodi september 2023 kuni august 2025 peale arvestada on ettevõttel olnud toetuse rahuldamise otsuses nõutud suuruses palgaga töötaja 25,18 kuud (18 232 eurot ÷ 724 eurot). Meetme määruse § 29 lg 1 seadis tööhõive osas miinimumeesmärgi, et esimesel aastal peab olema vähemalt 1 töötaja ja teisel aastal 2 töötajat. Projektis olid vastavad eesmärgi esimesel aastal 2 töötajat ja teisel aastal 5 töötajat. Toetuse saajal oli arvestuslikult 2,1 töötajat (25,18 ÷ 12). Toetuse saaja täitis meetme määruses ja rahastamise otsuses ette nähtud eesmärgi umbes 69,95% ulatuses [(2,1÷ 33) × 100]. Seega loeb rakendusüksus tööhõivet puudutavad tulemusnäitajad osaliselt saavutatuks. Meetme määrus § 29 lg 1 p 3 sätestab, et projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 80 000 eurot, § 8 lg 1 sätestab, et abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks. Projekti raames teostatud investeeringud on seotud projekti tulemuste saavutamisega kohustusega ning investeeringud ei ole abikõlblikud sellisel juhul, kui nende kaudu pole saavutatud meetme määruses nõutavaid tulemusi. Seega on tegevuste elluviimise kulud abikõlblikud ainult sellisel juhul, kui nende kulude kaudu on suudetud saavutada meetme määruses sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid. Toetuse saaja ei ole taganud taotluse rahuldamise otsuses kohustusena määratletud kasvupotentsiaali täitmise ega meetme määruses kehtestatud jätkusuutliku ettevõtja kohustusi, saavutamaks projektis kavandatud tulemuste täitmise, mis on toetuse andmise peamiseks eesmärgiks. Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja rikkunud talle STS § 24 p-ga 1 , meetme määruse § 26 punktiga 2 ja § 29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus) on toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS-i seletuskirjas on selgitatud mõju kulude abikõlblikkusele ühissätete määruse artikli 85 lg 2 punkti b tähenduses. Selgitatud on, et antud väljendi all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui kahjustatud on EL konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet. STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lg 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse, millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele, et kulu peab olema põhjendatud, 3 Esimesel aastal 1 töötaja ja teisel aastal 2 töötajat. Kokku perioodi peale 3 töötajat. tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust. Taotluse rahuldamise otsuse p 12.10 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on osaliselt eiranud oma kohustusi ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata. Toetuse saamine on sõltuvuses toetuse andmise tingimuste täitmisest, mis omakorda seostuvad projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise korral ei saa asuda seisukohale, et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Sellest lähtuvalt ja koosmõjus STS § 2 p-ga 5 ja ühendmääruse § 2 lg-ga 1 leiab rakendusüksus, et kohustuse täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. Võttes arvesse punktis 1.1 käsitletud toetuse saajaga seotud asjaolusid ning tegelikult saavutatud projekti tulemuste ulatust on rakendusüksuse hinnangul antud juhul proportsionaalne rakendada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus arvestab sellega, et toetuse saajal on alates toetuse saamisest olnud järjest suurem müügitulu ning pidevalt tasutud ka tööjõumakse. 2025 majandusaastal on näitajad küll olnud madalamad, kuid ettevõtte on endiselt tegutsev. Kuna tulemus- ja väljundnäitajad ei olnud siiski ettenähtud mahus täidetud, on rakendusüksuse hinnangul õigustatud tagasinõude määr 5 protsenti. Kuna kogu makstud toetus on olnud suunatud eesmärkide saavutamisele, peab rakendusüksus õigeks kohaldada tagasinõude määra kogu projekti tegevuste kogumile, mitte üksikutele tegevustele. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kuludest mitteabikõlblikuks 5% ehk 674,57 eurot, millest toetus oli 539,66 eurot ja omafinantseering 134,91 eurot. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-st 1 edastas rakendusüksus 14.01.2026 toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu projektile koostatava finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mille kohta ootas tagasisidet hiljemalt 21.01.2026. Toetuse saaja esitas omapoolsed vastuargumendid 19.01.2026, milles palus jätta finantskorrektsioon rakendamata. Toetuse saaja leiab, et on täitnud STS-ist tuleneva miinimumnõude tööhõive osas varasemalt, kui õigusakt ette nägi, mistõttu ei ole põhjendatud käsitleda tööhõivega seotud kohustuse täitmist sisulise rikkumisena, vaid osalise ja ajaliselt varasema täitmisena. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega, et kuna VoltInfra OÜ alustas töötasu maksmist ja tööjõumaksude tasumist juba projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul on nõue täidetud. Vastavalt meetme määruse § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt arvestatakse nõude täitmist alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust. Seetõttu on toetuse saajal kohustus hiljemalt selleks ajaks ka meetme määruses ette nähtud mahus töökohad saavutada. Meetme määrus ei näe võimalust arvestuse aluseks võtta mingit teist perioodi. Toetuse saaja palus finantskorrektsiooni otsuse tegemisel kajastada otsuses terviklikult ka toetuse saaja poolt esitatud vastuväiteid ja selgitusi. Toetuse saaja hinnangul on eelnõus käsitletud üksikuid asjaolusid, sealhulgas juhatuse liikme palgatööle asumist, ilma et oleks kajastatud selle otsuse põhjuseid ning teisi olulisi vastuväiteid, mis mõjutavad rikkumise olemuse ja raskuse hindamist. Rakendusüksus selgitab, et toob finantskorrektsiooni otsuses välja vaid asjakohased selgitused ja asjaolud. Seda põhjusel, et otsused ei muutuks liialt pikaks. Toetuse saaja välja toodud põhjendused on finantskorrektsiooni otsust koostades arvesse võetud. Paraku on toetuse saaja poolt esitatud selgituste näol tegemist tavapärase äririski realiseerumisega. Rakendusüksus ei eita, et ettevõtte käivitamine ja reaalsete tulemuste saavutamine võib kaasa tuua teatud raskusi ning kõik ei pruugi minna nii nagu algselt planeeritud, kuid märgib samas, et ärilises tegevuses tuleb sageli ette olukordi, kus erinevaid strateegiaid tuleb ettevõtte enda või välistest teguritest lähtuvalt muuta, selleks et püsitatud eesmärke siiski ellu viia. Rakendusüksus on eelnevalt otsuses juba rõhutanud, et just tulemuste saavutamine on starditoetuse puhul väga oluline toetuse andmise tingimus, mis tuleb täita. Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja tulemus- ning väljundinäitajaid ettenähtud mahus saavutanud. Need on jäänud osaliselt täitmata ning sellest tulenevalt tuleb ka toetus osaliselt tagastada. Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et ühegi toetatava projekti juures ei saa olla esmatähtis üksnes tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni ja seda ei ole käesoleval juhul toetuse saaja täies mahus saavutanud. Lähtuvalt eeltoodust jääb rakendusüksus otsuses eelnevalt väljatoodud seisukohtade juurde. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „VoltInfra OÜ“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 674,57 eurot, millest toetus oli 539,66 eurot ja omafinantseering 134,91 eurot.; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas 539,66 eurot; 3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus summas 539,66 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:  SEB Pank a/a EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) või  Swedbank a/a EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) või  Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) või  LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida projekti number; 4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8). Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi, intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas (STS § 48 lg 4). Reeglina on ajatamisperioodiks 1 aasta kuid põhjendatud juhtudel on võimalik ka pikem ajatamisperiood. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51). (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Ketlyn Pass 5915 7852 [email protected]