Hädaolukorra riskianalüüside uus loetelu ja metoodika

Tere Et Eesti eesistumise alguses ja suve jätkudes olulised asjad ei ununeks, siis saadan väikese meeldetuletuskirja  1 . juulil jõustus hädaolukorra riskianalüüside uus loetelu ja metoodika. Uue loetelu järgi tuleb riskianalüüsid koostada 6-le sündmusele: 1) päästesündmus – Päästeamet; 2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet; 3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet; 4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet; 5) tervishoiusündmus – Terviseamet; 6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet. Täpsemalt saab loeteluga tutvuda Riigiteatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017033 Uus riskianalüüside metoodika on samuti Riigiteatajas ilmunud: https://www.riigiteataja.ee/akt/122062017015 Kuidas edasi? 1) Hetkel on koostamisel riskianalüüside koostamise juhend - Esimene mustand on teile edastatud (lisan selle siia uuesti juurde), kuid ma paluksin teilt võimalusel tagasisidet, milliseid uue metoodika elemente või nõudeid on vaja täpsemalt lahti seletada või kirjeldada. Ootaksin sellist tagasisidet hiljemalt 28. juuliks. 2) Kaasatud partnerite teavitamine – kuna uue sündmuste loeteluga pannakse juhtivatele asutustele suurem roll erinevate teemade kokku sidumiseks, siis on äärmiselt oluline kaasatud partnerite õigeaegne teavitamine ja nende kaasamine protsessidesse. 3) Riskianalüüside koostamise temaatilised seminarid – SiM viib alates septembrist kuni detsembrini iga kuu (vajadusel ka tihemini) läbi ühe temaatilise seminari, kus keskendutakse riskianalüüsi koostamise erinevatele etappidele ja juhtivad asutused teevad ülevaate, kuhu nad oma protsessidega jõudnud on. Kui kuskil mingi probleem, siis lahendatakse need jooksvalt. Seminaride kuupäevad on hetkel lahtised, aga eesmärk on teemasid käsitleda järgnevalt: a) September – analüüsiosa, stsenaariumite koostamine, tõenäosuse ja tagajärgede arvutamine; b) Oktoober – võimeanalüüsi koostamine c) November – Järelduste ja riskiankeedi koostamine d) Detsember – Riskianalüüside kooskõlastamine Kirjutan seminaride kuupäevade osas täpsemalt augustis. 4) Kõik riskianalüüsid peavad olema 1. jaanuariks 2018.a. Tähtaeg tuleb HOS-st ja on ambitsioonikas, aga ma olen kindel, et see on teostatav. Seniks aga toredat suve jätku ja ootan teie tagasisidet riskianalüüsi koostamise juhendmaterjalile! Vajadusel võin tulla uut metoodikat ka eraldi veel tutvustama tulla. Andke märku! Parimatega Jaanus Jaanus Heinsar riskianalüüside nõunik Siseministeerium 612 5256 | 5788 0348 Pikk 61, 15065 Tallinn *** ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. Juhendmaterjal Hädaolukorra riskianalüüsi koostamine Mustand 30 .05.2017 1. Sissejuhatus Uue hädaolukorra seadus e ( HOSi ) jõustumisega uuendatakse ka kõiki HOSi rakenduskte , sh hädaolukorra riskianalüüsi koostamise metoodikat. Uues metoodikas säilivad k õik klassikalised riskihindamise elemendid (tõenäosus , tagajärg, riskiklass) , kuid nende määramine muudetakse etteantud vormide kasutamisega oluliselt lihtsamaks. Võrreldes kehtiva riskianalüüsi koostamise juhendiga on metoodikasse lisatud mitu uut põhimõtet, nagu stsenaarium ite ja võimeanalüüsi koostamine ning luuakse loogiline teekond alates võimaliku hädaolukorra määramisest kuni meetmete plaanimise ja vastutajateni. Stsenaariumite koostamine võimaldab muuta riskianalüüsid detailsemaks ja hinnata sündmusi ka valdkonnaüleselt. Võimeanalüüs võimaldab analüüsida tegevusi hädaolukorra ennetamisel, selleks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel ning välja selgitada, milline on riigi valmisolek, võimelüngad ja meetmed võimelünkade kaotamiseks. Käesoleva juhendmaterjali eesmärk on anda riskianalüüsi koostavatele asutustele praktilised suunised, kuidas koostada põhjalikku riskianalüüsi, mis oleks aluseks HOSi järgmistele etappidele ( HOLPi koostamine, riigi või asutuse tegevusvaru moodustamine, riskikommunikatsiooni teostamine jne). 2. Riskianalüüsi koostamise protsess R iskianalüüs koosneb üld - ja analüüsiosast, võimeanalüüsist ja järeldustest. Lisaks tuleb riskianalüüsi koostamise lõpus koostada riskiankeet, mille eesmärk on avalikkuse teadlikkuse tõstmine. Võrreldes kehtiva riskia nalüüsi koostamise juhendiga on uus analüüsiprotsess loogiliselt seotud hädaolukorra lahendamise ja sellest tulenevate ennet us meetmetega – meetmete pla a nimiseks on vaja põhjalikult analüüsida nii hädaolukorra ennetamise, valmistumise kui ka lahendamisega seotud tegevusi. Täpsemalt on riskianalüüsi analüütilise osa ja võimeanalüüsi vahekorra lahti järgmine skeem: R iskianalüüsi koostamist juhib HOS-i § 9 lõike 1 alusel määratud hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus, kes kaasab riskianalüüsi koostamisse asjassepuutuvad asutused ja isikud. Oluline on, et juhtiv asutus kaasaks riskianalüüsi koostamisse kõik asutused, kellel on riskianalüüsi koostamiseks olulist informatsiooni. 3. Riskianalüüsi üld - ja analüütiline osa Riskianalüüsi üld - ja analüütilise osa jaoks on ette antud kindel vorm, mis muudab riskianalüüsi koostamise ja hilisema järelduste tegemise lihtsamaks ja kiiremaks. Samuti on sellisel juhul kõik riskianalüüsid omavahel võrreldavad ja erinev info on kiiremini leitav. Riskianalüüsi üldosas esitatakse info hä daolukorrani viiva sündmuse nime , riskianalüüsi koostamist juhtinud ja kaasatud asutuste, riskianalüüsi koostajate ja kooskõlastamise kohta. Samuti peab riskianalüüsi üldosast tulema välja riskianalüüsi kinnitamise kuupäev. T äpsemalt näeb riskianalüüsi üldosa välja järgmiselt: ÜLDOSA RISKIANALÜÜS Kinnitamise kuupäev: Hädaolukorda põhjustada võiva sündmuse nimi Juhtiv asutus: Kaasatud asutused: Kooskõlastatud: Riskianalüüsi koostajad: Riskianalüüsi analüüti line osa näeb välja järgnev: 1.1. Hädaolukorda põhjustada võivad sündmuse liigid: 1.2. Hädaolukorra määratlus: 1.3. Toimunud sündmuste analüüs: 1.4. Analüüsitavad stsenaariumid 1. Stsenaariumi nimi 2. Stsenaariumi nimi 3. jne 1.4.1. Hädaolukorda põhjustada võiva stsenaariumi nimi Stsenaariumi kirjeldus: Tõenäosuse hindamise tabel Sõnaline väärtus Väga väike Väike Keskmine Suur Väga suur Kriteerium Harvemini kui üks kord 100 aasta jooksul Üks kord 50 – 100 aasta jooksul Üks kord 20 – 50 aasta jooksul Üks kord 5 – 20 aasta jooksul Tihemini kui üks kord 5 aasta jooksul Tõenäosus: Tagajärgede hindamise raskusastmed Raskusaste 1 2 3 4 5 Sõnaline väärtus Vähetähtis Kerge Raske Väga raske Katastroofiline I Elu ja tervis Surnud (arv) <= 5 6-15 16-50 51-200 > 200 Vigastatud või haigestunud (arv) <= 15 16-45 46-150 151-600 > 600 Evakueeritud (arv) <= 50 51-200 201-500 501-2000 > 2000 II Vara Otsene rahaline kulu (mln EUR) < 1 1-10 11-50 51-100 > 100 Kaudne rahaline kulu Vähetähtis Väike Suur Väga suur Katastroofiline III Looduskeskkond Mõju ulatus (km2) < 1 1-10 11-100 101-1000 > 1000 Mõju kestvus <1 kuu 1-6 kuud 6-12 kuud 1-3 aastat > 3 aasta IV Elutähtsad teenused Otseselt mõjutatud teenuste arv 0-1 2-3 4-5 6-7 =>8 Kestvus < päev 1-6 päeva 1 – 2 nädalat 2 nädalat kuni 1 kuu Üle 1 kuu Tagajärgede koondhinnang (arvutuslik) Tagajärgede koondhinnang (töögrupi otsusel): Riskiklass (arvutuslik): Lõplik riskiklass (töögrupi otsusel): Järgnevalt on lahti seletatud, millist teavet riskianalüüsi analüütil ine osa peaks sisaldama: 1) Hädaolukorda põhjustada võivad sündmuse liigid – siin tuleb välja tuua kõik sündmuse liigid, mida hakatakse analüüsima ja mis võivad põhjustada hädaolukorra. Näiteks päästesündmuse all tuleb analüüsida kõiki Päästeameti vastutusalas olevaid sündmuseid (tulekahjud, plahvatused, varingud, transpordiõnnetused, keskkonnareostused, loodusõnnetused muust sarna sest sündmusest tekkinud olukorrad maismaal ja siseveekogul ). Kui riskianalüüsi koostamise protsessis otsustakse mingid kindlad sündmused loetelust välja jätta, siis on riskianalüüsi koostajatel selline õigus olemas, kuid tuleb põhjendada. Sellisel juhul tuleks riskianalüüsis see välja tuua näiteks selliselt : Päästesündmuse riskianalüüsis ei käsitleta looduliku sündmusena kuuma ja külma ilma , kuna Eesti tingimustes on väga vähe tõenäoline, et need ilmastikunähtused saavad areneda hädaolukorraks. Sellise väitega on olemas kindlus, et juhtiv asutus on konkreetse te sündmus t e peale mõelnud ja võtnud vastutuse, et nende edasi käsitlemine analüütilises osas ei ole mõistlik. 2) Hädaolukorra määratlus H ädaolukorra määratlus ega täpsustatakse , millist sündmust kirjeldatakse ja mille poolest erineb tavaolukord hädaolukorrast. Hädaolukorra riskianalüüsis on sellise erisuse tegemine väga tähtis, kuna vastasel juhul ei ole arusaadav, milliseid sündmusi riskianalüüsis analüüsitakse. Samuti kaasneb oht, et kui hädaolukorra määratlus on ebaselge, siis analüüsitakse riskianalüüsis pigem igapäevast sündmust, mitte olukorda, mis võib areneda hädaolukorraks. Hädaolukorra mõiste on defineeritud HOS-i § 2 lg-s 1: „Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid”. HOS-i definitsioon on seega üldine ja ei fikseeri arvväärtusi. Samas, alati ei anna arvväärtuste kehtestamine ka lisandväärtust – näiteks hädaolukorra määramise kontekstis pole vahet, kas hukkunuid on 49 või 51 (juhul kui hädaolukorra piiriks on näiteks kehtestatud 50 hukkunut). Mõlemal juhul on tegemist väga raske juhtumiga, mida võib käsitada (kui riskianalüüs seda kinnitab) hädaolukorrana. Seetõttu on hädaolukorra määramist väga keeruline siduda numbriväärtustega ning hinnangu andmisel tuleb arvestada ka teisi näitajaid – olukorra arengut, arenemise kiirust, sündmuse lahendamise ressursimahukust, tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust või muid selliseid näitajaid. Oluline on hädaolukorra määratlusse jätta ka tea tav paindlikus, et hädaolukorra riskanalüüsi koostajatel oleks teatav mänguruum toimunud sündmuste analüüsis. Rõhutada tuleb veel seda, et hädaolukorra määratlus on tegeliku hädaolukorra väljakuulutamisel vaid suunavaks teguriks ja selle peamine lisandväärtus on riskianalüüsi koostamisel – milliseid toimunud sündmuseid käsitleda analüütilises osas, milliseid mitte. Hädaolukorra määratluse näide: Päästesündmuses määratletakse hädaolukorrana sündmust, mille puhul on täidetud üks või mitu järgmist tingimust: 1. Sündmuse lahendamiseks on väga ressursimahukas/ on vajalik kaasata rahvusvahelist abi; 2. Sündmuse lahendamise tõttu saab häiritud või katkeb Päästeameti või mõne teise lahendava asutuse võimekus reageerida tavasündmustele või tegeleda tavapärase tööga ; 3. Sündmuse lahendamiseks on Päästeametil vaja rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust või hädaolukorra lahendamise plaani; 4. Sündmus areneb edasi ja see ei lõppe iseseisvalt. Selle lahendamist ei saa edasi lükata, kuna sellisel juhul tagajärjed suurenevad või kannat anute/hukkunute arv kasvab ; 5. Sündmus saab väga suure avalikkuse tähelepanu/põhjustab ebakindlust ühiskonnas. 3) Toimunud sündmuste analüüs Toimunud sündmuste analüüsis tuleb vaatluse alla võtta hädaolukorra määratlusega kooskõlas olevad riigisisesed ja rahvusvahelised juhtumid, st et neid sündmuseid, mille ulatus ei anna eeldatava hädaolukorra mõõdet välja, ei tohiks riskianalüüsis üldse käsitleda. Toimunud sündmuste analüüs on ülevaade sellest, millised hädaolukorra määratlusega kooskõlas olevad sündmused on toimunud nii Eesti riigis kui ka rahvusvaheliselt. Viimasel juhul esitatakse informatsioon naaberriikide kohta või riikide kohta, mille tingimused vaatlusalustes küsimustes on Eestiga sarnased ja võrreldavad. Juhul kui riigisisene või rahvusvaheline statistika olla puudulik või olematu, siis peaksid riskianalüüsi koostajad või välised eksperdid põhjendama, miks konkreetset juhtumit riskianalüüsi edasi analüüsitakse. Toimunud sündmuste analüüsi peab võimalusel illustreerima toetav materjal (statistika, kaardid, analüüsid, graafikud, skeemid jne). Analüüsile võib lisada eksperdihinnanguid kui statistika või toetav materjal ei ole piisav järelduste tegemiseks. Toimunud sündmuste põhjal peaks võimaluse korral koostama ka sündmuse taasesinemise prognoosi. See tähendab, et kui mingi sündmus on toimunud, siis kui see võimalik, peaksid riskianalüüsi koostajad andma subjektiivse hinnangu, et kui suur on tõenäosus, et selline sündmus kordub Eestis. Toimunud sündmuste analüüs i , sündmuste taasesinemise prognoos i või eksperdiarvamuse alusel töötatakse välja riskianalüüsi halvima tõenäolise stsenaariumi (neid võib olla üks või mitu) . Halvima tõenäolise stsenaariumi koostamine on riskihindamises levinud rahvusvaheline tava. Kasutatakse ka väljendit „halvim usutav stsenaarium“. H alvim stsenaarium peab olema tõenäoline, mis tähendab, et võimalik halvim stsenaarium tuleb piiritleda kindla ajavahemiku, koha ja ulatusega (nn tõenäolise ja usutava juhtumiga). See tagab, et halvim stsenaarium on realistlik . 4) Stsenaariumi kirjeldus Riskianal üüsi koostamisel on stsenaarium sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik. Stsenaarium tuleb võimalikult täpselt lahti kirjutada. Stsenaariumi kirjelduses tuleb välja tuua reaalne olukord, kuidas sündmus algab, areneb ja lõppeb ning millised on selle eeldatavad tagajärjed. See tähendab, et stsenaariumi kirjelduse alusel peab olema võimalik sündmust õppusel läbi mängida. Stsenaariumite koostamisel on mõistlik peale ajavahemiku, koha ja ulatuse arvestada ka teisi kriteeriume, mis konkreetse stsenaariumi korral on asjakohased, nagu näiteks kumuleeruvaid tagajärgi, mõju elutähtsatele teenustele, ristsõltuvust, mõju inimeste elukeskkonnale ja tervisele ja muid selliseid kriteeriume. Näiteid stsenaariumite kirjeldustest: Plahvatus Muuga sadamas Pikselöögist alguse saanud Muuga Sadama väetiselao plahvatuses ja doominoefektist teistele sadama territooriumil asuvatele objektidele saab surma Muuga aedlinnakus 100 inimest, 300 vigastada, tules hävib 100 eramut ja kokku variseb kolm 5. korruselist korterelamut ja juba põlevad ka kütusemahutid. Vaja evakueerida 10 000 inimest. Kogu Eesti pääste ja kaasatud ressurss on hõivatud sündmusega tegelemiseks. Olemasoleva ressursiga ( reageerijad , tehnika, kustutusaine) ei tulda õn netuse likvideerimisega toime. Vajalik kaasata rahvusvahelist abi. Ohtlikud suurõnnetuste väljundid on mürgiste gaaside või kahjuliku tulekahju suitsu levimine, soojuskiirgus, ülerõhk ja plahvatuses laiali paiskuvad killud ning kokku variseva d hooned ning keskkonnareostus. Elanikkonna eelhoiatusaeg puudub. Paljude kannatanutega tulekahju büroohoones Tallinnas asuvas 12 korruselises büroohoones leiab tööpäeva keskel aset tulekahju. Teadmata põhjusel süttib hoone keldrikorrusel laoruum, kus hoitakse suures koguses paberdokumente. Tuli ja mürgised põlemisgaasid levivad kiiresti mööda lifti šahti hoone ülemiste korrusteni. Kokkuvõttes põleb hoone keldrikorrus ja korrused 9-12. Tulekahju ajal viibib hoones 500 inimest, kellest 150 tulekahjust hõivatud korrustel. Inimesed on alustanud iseseisvalt evakueerumist, ülemiste korruste töötajad on hoones lõksus, palju rahvast on kogunenud katusele. Mürgistusega/põletushaavadega inimeste arv ei ole teada. 5) Tõenäosuse ja tagajärgede hindamise Iga stsenaariumi puhul hinnatakse juhtumise tõenäosust ja tagajärgi. Stsenaariumi tõenäosuse hindamisel on võimalik tugineda asjaomasele statistikale, uuringutele, analüüsidele, eksperdiarvamusele või muule asjakohasele teabele. Juhtiv asutus otsustab, missugune allikas on kõige asjakohasem. Selline paindlik lähenemine annab juhtivale asutusele võimaluse kasutada kõige sobivamat allikat, kuna teatud sündmuste kohta on olemas usaldusväärne statistika (nt ilmastikusündmused), teistel juhtudel on tõenäosuse hindamiseks aga vaja k aasata asutuseväliseid eksperte või muud asjaomast teavet. Stsenaariumi tõenäosust hinnatakse järg mise skaala järgi (valida tuleb üks variant) : Täh t- väärtus A B C D E Sõnaline väärtus v äga väike v äike k eskmine s uur v äga suur Kriteerium h arvemini kui üks kord 100 aasta jooksul ü ks kord 50 – 100 aasta jooksul ü ks kord 20 – 50 aasta jooksul ü ks kord 5 – 20 aasta jooksul t ihemini kui üks kord 5 aasta jooksul Tõenäosuse arvutamise skaala on koostatud võimalikult liht ne , et see võimaldaks arvestada nii minevikus juht unud sündmusi kui ka prognoose. Skaala aluseks on Soome r iigi riskianalüüsi tõenäosuse mudel, kuid selle skaalat on kohendatud oluliselt väiksemale aja vahemiku le (Soome puhul algas skaala määranguga „Harvemini kui üks kord 1000“ aasta jooksul ja lõppes määranguga „Tihemini kui üks kord 10 aasta jooksul“). Tõenäosuse arvutamise skaala lepiti kokku riskianalüüsi töögrupis. K ui stsenaariumi t õenäosust ei ole võimalik praegu koostatud skaala kohaselt hinnata, kasutatakse selleks muud meetodit , kuid meetodi kasutamine tuleb enne kooskõlasta da Siseministeeriumiga . S tsenaariumi tagajärgi järgmiste kategooriate alusel: 1. Inimeste elu ja tervis a) surnud – otseselt hädaolukorra tõttu hukkunud inimesed; b) vigastatud või haigestunud – otseselt hädaolukorra tõttu vigastatud või haigestunud inimesed; c) evakueeritud – otseselt hädaolukorra tõttu evakueeritud inimesed. 2. Vara a) otsene rahaline kulu – rahaline kulu, mida on võimalik välja arvutada (hädaolukorra lahendamise kulud, füüsilise vara hävimine jne); b) kaudne rahaline kulu – kulu, mida ei ole võimalik rahaliselt välja arvutada (nt riigi maine ja usaldusväärsus, riigi maine langusest tingitud mõju majandusele, kultuuriväärtuste hävimine jms). 3. Looduskeskkond a) ulatus – otseselt hädaolukorra tõttu keskkonnakahjustusi saanud ala pindala km2; b) kestus – keskkonnakahjustuse ajaline pikkus. 4. Elutähtsad teenused a) otseselt mõjutatud teenuste arv – hädaolukorrast otseselt mõjutatud elutähtsate teenuste arv. Elutähtsate teenuste omavahelist ristsõltuvust ei ole vaja arvestada. Arvesse võib võtta ka üldhuviteenuseid , kuid sellisel juhul tuleb eraldi välja tuua nende arvestamise põhjus; b) kestus – maksimaalne elutähtsa teenuse katkestuse kestus. Kuna katkestuse kestus võib erinevate elutähtsate teenuste korral märkimisväärselt erineda (nt kohalike teede läbitavus taastatakse tundidega, kuid elektrivarustus nädalatega), on juhtival asutusel võimalik raskusastme määramisel tugineda kas keskmisele või kõige pikemale katkestusele. Tagajärgede arvutamisel tuleb iga mõõdiku korral valida raskusaste. Kui näiteks stsenaariumi kohaselt on hukkunuid kuni 150, valitakse raskusastmeks 4 (väga raske). Nii hinnatakse kõiki mõõdikuid. Tagajärgede koondhinnang saadakse, kui liidetakse kõigi mõõdikute numbriväärtused ja saadud summa jagatakse mõõdikute koguarvuga. Vajaduse korral koondhinnangu arvväärtus ümardatakse. Tagajärgede arvutamisel tuleb iga mõõdiku korral valida raskusaste. Kui näiteks stsenaariumi kohaselt on hukkunuid kuni 150, valitakse raskusastmeks 4 (väga raske). Nii hinnatakse kõiki mõõdikuid. Tagajärgede koondhinnang saadakse, kui liidetakse kõigi mõõdikute numbriväärtused ja saadud summa jagatakse mõõdikute koguarvuga. Vajaduse korral koondhinnangu arvväärtus ümardatakse. Tagajärgede hindamine peaks olema üldjuhul kooskõlas stsenaariumi kirjeldusega – kui stsenaariumi kirjelduses on kuni 10 hukkunut, tuleb sellega arvestada ka tagajärgede raskusastmete määramisel. Samas, kuna tagajärgede raskusastmete hindamine on subjektiivne, võib hindamisel olla märkimisväärseid erinevusi, mistõttu võib juhtiva asutuse kokkukutsutav töögrupp tagajärgede koondhinnangut ühe astme võrr a tõsta või langetada. Tagajärgede koondhinnangu muutmist tuleb põhjendada. Näitena stsenaarium, mille juhtumise tõenäosus on üks kord 20-50 aasta jooksul ja mille t agajärjed on järgmised : 1) kuni 70 hukkunut; 2) kuni 90 vigastatut; 3) kuni 600 evakueeritut 4) kuni 20 miljonit eurot 5) vähetähtis kaudne rahaline kulu 6) kuni 20km2 mõju looduskeskkonnale 7) kuni 8 kuud mõju looduskeskonnale 8) kuni 4 elutähtsat teenust otseselt mõjutatud 9) kuni 10 päeva elutähtsad teenused otseselt mõjutatud Stsenaariumi tõen äosus on sellisel juhul C (keskmine): Täh t- väärtus A B C D E Sõnaline väärtus v äga väike v äike keskmine s uur v äga suur Kriteerium h arvemini kui üks kord 100 aasta jooksul ü ks kord 50 – 100 aasta jooksul üks kord 20 – 50 aasta jooksul ü ks kord 5 – 20 aasta jooksul t ihemini kui üks kord 5 aasta jooksul Sellise stsenaariumi puhul tuleks tagajärgi arvutada selliselt (valik tehtud kollaseks): Tagajärgede hindamise raskusastmed Raskusaste 1 2 3 4 5 Sõnaline väärtus v ähetähtis k erge r aske v äga raske k atastroofiline I Elu ja tervis Surnud (arv) ≤ 5 6 − 15 16 − 50 51−200 > 200 Vigastatud või haigestunud (arv) ≤ 15 16 − 45 46−150 151 − 600 > 600 Evakueeritud (arv) ≤ 50 51 − 200 201 − 500 501−2000 > 2000 II Vara Otsene rahaline kulu (mln eurot ) < 1 1 − 10 11−50 51 − 100 > 100 Kaudne rahakulu vähetähtis v äike s uur v äga suur k atastroofiline III Looduskeskkond Mõju ulatus (km 2 ) < 1 1 − 10 11−100 101 − 1000 > 1000 Mõju kestus <1 kuu 1 − 6 kuud 6−12 kuud 1 − 3 aastat > 3 aasta IV Elutähtsad teenused Otseselt mõjutatud teenuste arv 0 − 1 2 − 3 4−5 6 − 7 ≥ 8 Kestus < päev 1 − 6 päeva 1 – 2 nädalat 2 nädalat kuni 1 kuu kauem kui 1 kuu Tagajärgede koondhinnang (arvutuslik) 3 Tagajärgede koondhinnang (töögrupi otsusel): 4 Arvutuskäik: (4+3+4+3+1+3+3+3+3)/9=3. See tähendab, et arvutuslik koondhinnangut on 3 ehk raske . Töögrupi otsusel on antud näitel arvutuslikku koondhinnangut ühe astme võrra tõstetud 4ks ehk väga raske ks . Tagajärgede koondhinnangu tõstmise põhjuseks võiks antud näite puhul olla näiteks suur hukkunute arv. Tõenäosuse ja tagajärgede alusel määratakse stsenaariumi riskiklass. Riskiklassi määramisel kasutatakse järgmist riskimaatriksit: TAGAJÄRG TÕENÄOSUS Vähetähtis (1) Kerge (2) Raske (3) Väga raske (4) Katastroofiline (5) Väga suur (A) Keskmine Oluline Kõrge Väga kõrge Väga kõrge Suur (B) Keskmine Oluline Oluline Kõrge Väga kõrge Keskmine (C) Madal Keskmine Oluline Kõrge Kõrge Väike (D) Madal Keskmine Oluline Oluline Kõrge Väga väike (F) Madal Madal Keskmine Oluline Kõrge Antud näite puhul on riskiklassiks „kõrge“. J uhtiv asutus võib kooskõlastatult asjassepuutuvate asutuste ja isikutega tõsta stsenaariumi riskiklassi ühe astme võrra, kui võimeanalüüsi käigus ilmnevad olulised võimelüngad. Riskiklassi muutmine peaks olema pigem erandlik ja hästi põhjendatud. Antud näite puhul riskiklassi ei muudetud ja seetõttu jääb lõplikuks riskiklassiks „kõrge“. Riskiklass (arvutuslik): Kõrge Lõplik riskiklass (töögrupi otsusel): Kõrge Riskiklass on oluline tööriist, et hinnata, millised võimelüngad on ülitähtsad ja tuleb kaotada esmajärjekorras. 4. Võimeanalüüs V õimeanalüüsis analüüsitakse kõiki tegevusi, mida tuleb teha hädaolukorra ennetamiseks, selleks valmistumiseks ja olukorra lahendamiseks. Nimetatud tegevusi tuleb kirjeldada koos selgitusega, mida tegevus endast täpselt kujutab. Kui kõik tegevused on kindlaks määratud, kirjeldatakse asutuste valmisolekut nendega tegeleda. Juhul kui vajalikud tegevused on asutuse valmisolekust suuremad, on tegemist asutuse võimelüngaga. Kui võimelüngad on kindlaks tehtud, saab otsustada, kas riske aktsepteeritakse või plaanitakse võimelünkade kaotamise meetmed. Lühidalt näeb see skeemil välja järgmine: Tegevuste loetelu detailsus tuleb kokku leppida riskianalüüsi koostamise käigus. Seda loetelu ei ole võimalik eelnevalt kokku leppida. On oluline, et nende tegevuste hulgas analüüsitakse muu hulgas hädaolukorra juhtimise, ohus oleva elanikkonna kaitsmise ja riskikommunikatsiooniga seotud tegevusi. Juhtimine on läbiv tegevus kõikide sündmuste lahendamises ja hädaolukorra lahendamise plaanid koostatakse riskianalüüsi alusel. Nii elanikkonna kaitse kui ka riskikommunikatsiooni valdkond on kriisireguleerimise valdkonnas kasvava tähtsusega teemad ja seetõttu tuleb neile pöörata eritähelepanu. Osad tegevused võivad olla ka läbivad kõikides sündmuse stsenaariumites. Näiteks võib olla nii, et plahvatusest, tulekahjust või transpordiõnnetusest tingitud hädaolukorda lahendamiseks kasutatakse ühist juhtimiskorraldust. Võimeanalüüsis tuleb iga tegevuse juures analüüsida järgmisi võimeid : 1) tehnika ja vahendite, sh tegevusvaru olemasolu ja piisavust. Hinnata tuleb, kas hädaolukorra lahendamise tegevuste jaoks on olemas piisavalt tehnikat ja vahendeid. Vahendite all mõeldakse ka tegevusvaru olemasolu (näiteks kütus), mis on vajalik tegevuse edukaks sooritamiseks ja mida võib olla keeruline või võimatu hädaolukorra ajal hankida; 2) olukorra lahendamiseks vajaliku isikkoosseisu olemasolu; 3) olukorra lahendamiseks vajalike oskuste ja teadmiste olemasolu ning vajaduse korral ka vajadust väljaõppe järele; 4) eeskirjade ja juhendite ajakohasust ning olemasolu ehk analüüsitakse, kas vajalikud töökorrad on kehtestatud ning kas vajalikud kokkulepped on tehtud. Võimeanalüüsi käigus on oluline välja selgitada, milliseid võimeid on hädaolukorra lahendajatel ja kaasatud asutustel tegelikult vaja. Võimeanalüüs peab võimaldama otsustada, kas kõiki plaanitud meetmeid saab lugeda kriitiliseks võimelüngaks või peaksid hädaolukorra lahendajad ja kaasatud asutused võimelünki aktsepteerima. Võimeanalüüsi üks tulem võib olla ka hinnang selle kohta, milliseid tegevusi saab ära jätta ja selle asemel ressursse mujale suunata. Tähtis on, et võimeanalüüsi koostamise tulemusena loodaks eelistegevuste loetelu, mis on aluseks asutuste investeeringute ja töö kavandamisel. Näiteid tegevuste analüüsimiseks võimeanalüüsis (tabeli kujul) on esitatud juhendi lõpus . Igale võimeanalüüsile peab järgnema ka tekstiline ja kokkuvõtlik ülevaade võimeanalüüsi tabelist, milles tuleb välja tuua järgmised andmed: Võimeanalüüsile tuginev ülevaade stsenaariumi ennetamise, valmistumise ja lahendamise olulisematest tegevustest: Võimeanalüüsile tuginev ülevaade stsenaariumi olemasolevast valmisolekust: Võimeanalüüsile tuginev ülevaade stsenaariumi olulisematest võimelünkadest: Võimeanalüüsile tuginev ülevaade stsenaariumi olulisematest meetmetest: Stsenaarium võib laieneda hädaolukorraks JAH/EI Stsenaariumi lahendamine võib vajada eriolukorra väljakuulutamist JAH/EI Stsenaariumi lahendamisel on vajalik kasutada hädaolukorra lahendamise plaani JAH/EI On oluline, et see ei oleks lihtsalt võimeanalüüsi tabeli kopeerimine tekstilisele kujule, vaid et see tooks välja olulisema info võimeanalüüsi tabelist. Stsenaariumite võimeanalüüside ülevaade on omakorda alusteave riskianalüüsi järelduste koostamisele. 5 . Riskianalüüsi järeldused Riskianalüüsi järeldused peavad 1) kokku võtma kõik analüüsitavad stsenaariumid ja võimeanalüüsid ning 2) andma hinnangu, millised koostatud stsenaariumid võivad areneda hädaolukorraks ja millised mitte. a) Sellise hinnangu andmine võib olla võimalik alles pärast võimeanalüüsi valmimist, kui selguvad riigi või reageerivate asutuste võimelüngad. b) Kui võimelünki ei ole ja kõik tegevused viiakse ellu püstitatud ootuste kohaselt, ei pruugi ka väga ulatuslik sündmus hädaolukorraks areneda. Seetõttu saab lõpphinnangu, kas stsenaarium võib areneda hädaolukorraks, anda alles pärast võimeanalüüsi tegemist. Järeldused peavad esile tooma, millise stsenaariumi lahendamiseks on vaja koostada hädaolukorra lahendamise plaan, millised varud on vajalikud ja millise sündmuse korral on vaja välja kuulutada eriolukord. Hädaolukorra lahendamise plaan tuleb koostada kõigi stsenaariumite kohta, mis võivad edasi areneda hädaolukorraks. Riskianalüüsi järeldustes esitatakse järgmised asjaolud: 1) üldine hinnang riigi valmisolekule lahendada sündmusest tingitud hädaolukorda; 2) loetelu kriitilistest võimelünkadest – kriitiliste võimelünkade all mõeldakse eeskätt neid puudusi, mille tõttu võivad sattuda ohtu inimeste elu ja tervis; 3) loetelu asutusesisestest meetmetest – nende meetmete rakendamine on asutuste pädevuses ega nõua ministeeriumilt või Vabariigi Valitsuselt lisaotsust; 4) loetelu meetmetest, mis nõuavad mitme asutuse koostööd või ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse otsust; 5) loetelu riskikommunikatsiooni meetmetest ja nende täitmise eest vastutavad asutused – nende meetmete esiletoomine annab lähteandmed HOS-i §-le10 (riskikommunikatsioon); 6) loetelu stsenaariumitest, mille lahendamiseks tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan (annab lähteandmed HOS-i §-le 15); 7) hinnang, milline sündmuse stsenaariumist põhjustatud hädaolukorra lahendamine võib vajada eriolukorra väljakuulutamist (annab lähteandmed hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ja Vabariigi Valitsusele, kes saavad teada, milliste stsenaariumite lahendamiseks võib olla vajalik välja kuulutada eriolukord); 8) ettepanek hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu, sealhulgas tegevusvaru suuruse kohta (nende meetmete esiletoomine annab lähteandmed HOS-i §-le 11). 6 . Riskiankeet Riskiankeedi eesmärk on suurendada avalikkuse teadlikkust teda ümbritsevatest ohtudest ja meetmetest, mida rakendatakse riskide maandamiseks. Riskiankeet peab olema lihtne ja kergesti loetav, et eriteadmisteta kodanik saaks riskiankeedis olevast informatsioonist õigesti aru. R iskiankeet tuleb koostada iga hädaolukorraks areneva sündmuse kohta, välja arvatud juhul, kui riskianalüüs sisaldab riigisaladust. Kui riskianalüüs sisaldab riigisaladuseks olevat teavet, riskiankeeti ei koostata. Riskiankeet on eelkõige elanike teavitamiseks koostatav riskianalüüsi osa. Seega kui avalikkust pole võimalik teavitada, siis pole mõtet ka riskiankeeti koostada. Riskiankeet on avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks koostatav riskianalüüsi osa, kus esitatakse kokkuvõte olulisematest elanikke puudutavatest järeldustest, sealhulgas tuuakse välja rakendatavad elanikkonnakaitse ja riskikommunikatsiooni meetmed. J uhtiv asutus peab avaldama riskiankeedi asutuse kodulehel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast riskianalüüsi kinnitamist. Kodulehel ei ole vaja avaldada tervet riskianalüüsi, vaid ainult riskiankeet. Samuti on asutusele seatud kohustus tutvustada avalikkusele riskianalüüsi olulisemaid järeldusi. Sätte eesmärk on võimalikult laialdaselt informeerida inimesi võimalikest ohtudest, et suurendada inimeste teadlikkust ja valmisolekut. Juhtiv asutus võib ise otsustada, millise suhtluskanali ta avalikkusega suhtlemiseks valib. Oluline on, et analüüsi sisu jõuaks sihtgrupini. Riskiankeet sisaldab järgmist informatsiooni: RISKIANKEET 1. Hädaolukorrani viiva sündmuse nimi 2. Riskianalüüsi koostanud juhtiv asutus: 3. Riskianalüüsi koostamise kuupäev: 4. Viide riskianalüüsile: 5. Kokkuvõte toimunud sündmustest: 6. Analüüsitud stsenaariumid 6.1. Stsenaariumi X nimi Stsenaariumi X riskiklass 6.2. Stsenaariumi Y nimi Stsenaariumi Y riskiklass 7. Hädaolukorraks laieneda võivad sündmuse stsenaariumid: 8. Elanikkonnakaitse meetmed: 9. Riskikommunikatsiooni meetmed: 10. Muud meetmed: (vajadusel täitmiseks, kui muud meetmed on olulised avalikkuse teadlikkuse seisukohast) VÕIMEANALÜÜS (näidis) Nr Hädaolukorra ennetamise, valmistumise ja lahendamisega seotud tegevus Tegevuse kirjeldus Olemasoleva olukorra/võimekuse kirjeldus Võimelünk Meede Meetme orienteeruv maksumus Alternatiivne meede (kui on) Alternatiivse meetme orienteeruv maksumus Vastutaja 1 Hädaolukorra juhtimine Stsenaariumis kirjeldatud hädaolukorda on vajalik juhtida sündmuskoha staabis HOLPi alusel tehnika ja vahendid, sh tegevusvaru: sündmuskoha staap on olemas igas regioonis puudub Päästeamet isikkoosseis: olemas võimekus mehitada staap tööajal Staabi mehitamine 24/7 PäA tekitada suutlikkus mehitada staap 24/7 0 Sõlmida kokkulepe PPA-ga ühisstaabi mehitamiseks 24/7 0 Päästeamet väljaõpe: töötajad saavad staabikoolitust , kuid vajalik tagada regulaarsus Regulaarne staabikoolitus puudub Juurutada regulaarne staabikoolitus Päästeametis 9000 eurot/ aastas Tellida staabikoolitus SKA-lt 7000 eurot Päästeamet eeskirjad ja juhendid: HOLP on olemas, kuid see on aegunud Aegunud HOLP Uuendada HOLP 2018. a lõpuks 0 Puudub Siseministeerium 2 Sündmuskoha kustutamine Kustutamine toimub suurtes kogustes vahuainega. Varu peaks olema vähemalt 800 tonni, et suudaks 24h järjest kustutada tehnika ja vahendid, sh tegevusvaru: tehnika on olemas. Vahuainet on Eestis 500 tonni, aga see on mõeldud tavasündmuste jaoks. 800 tonni vahuainet hädaolukorra lahendamiseks PäA moodustab vahuaine varu vähemalt 800 tonni 90 000 eurot Puudub Päästeamet isikkoosseis: olemas Puudub Päästeamet väljaõpe: vahukust utus väljaõpe on kõikidel pääst j a tel olemas tavasündmuse jaoks Puudub väljaõpe suurõnnetuste jaoks PäA koolitab päästjaid ja viib läbi õppusi suurõnnetuste kustutamiseks 40 000 eurot / aastas puudub Puudub eeskirjad ja juhendid: puuduvad PäA puudub vahtkustutuse juhend PäA koostab vahtkustutuse juhendi päästjatele 2019. a lõpuks 0 puudub Päästeamet