Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Vastavalt nimekirjale 28.06.2017 nr 7-1/6-2 Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Austatud koostööpartner Raasiku Vallavolikogu algatas 07.03.2017 otsusega nr 9 Raasiku valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise. Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete ja visiooni kujundamisel: määratakse maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning maakasutuse juhtotstarbed. Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitame ettepanekute tegemiseks Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse. Raasiku valla üldplaneeringu lähtesisukohtades tabelis 2 on väljatoodud üldplaneeringu menetlusse kaasatavad ja kaasatavate otsene kaasamise eesmärk. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 30 päeva dokumentide saamisest arvates. Ettepanekud esitada kirjalikult Raasiku Vallavalitsusele ( Tallinna mnt 24, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond, 75201 või [email protected]) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Uukkivi vallavanem Saata: Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Maa-amet, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandusamet, Päästeamet (Põhja päästekeskus), Tehnilise Järelevalveamet, Terviseamet (Põhja talitus), Harju Maavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Anija Vallavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus, Kose Vallavalitsus, Rae Vallavalitsus, OÜ Raven, Elering AS, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Eesti Lairiba Arenduse AS, Eesti Raudtee, eesti Keskonnaühenduste Koda, MTÜ Kodukant Harjumaa, MTÜ Härma Küla, Tõhelgi Külaselts MTÜ, MTÜ Pening Külaselts, Mallavere ja Pikavere Külaselts MTÜ, Kiviloo küla külavanem, Tallinna mnt 24 Tel 607 0348 a/a 100020260114000 Aruküla Faks: 607 0590 SEB Pank 75201 HARJU MAAKOND e- post: [email protected] Reg nr 75010708 Kurgla küla külavanem, Kalesi küla külavanem, Igavere küla külavanem, Raasiku rahvamaja, MTÜ Aruküla Kultuuriselts, MTÜ Tuulekell, MTÜ Perekeskus Männikäbi, MTÜ Perila Tallid, MTÜ Spordiklubi nWo, MTÜ ARENCULLE, MTÜ TARVO, Peningi Koroonamängu Klubi, Aruküla Spordiklubi MTÜ, Harju Jalgpallikool MTÜ, Raasiku Jalgpalliklubi FC Joker MTÜ, Aruküla Põhikool, Raasiku Põhikool, Pikavere Mõisakool, Aruküla Vaba Waldorfkool, Aruküla lasteaed „Rukkilill“, Raasiku lasteaed „Oravake“, Aruküla raamatukogu, Raasiku raamatukogu, Pikavere raamatukogu, Aruküla Huvialakeskus Pääsulind, Mistra-Autex AS, AS Raasiku Elekter, osaühing Aade Lõng, Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ, Osaühing Viidest, OÜ Knolle Köögid, BYGGNOR TEHASED OÜ, Kehra Puutööstus OÜ, Falkonet Metall OÜ, Aktsiaselts Purteco, Hellema OÜ, Alleks Ehitus OÜ, OÜ UNIBOX, Makron Estonia OÜ, Aktsiaselts JAKOCH, Osaühing Aave Transport, OÜ Teeääre Agro, Mahetalu OÜ, Peningi Masinaühistu, Harju Tarbijate Ühistu, OÜ Härma Buss, aktsiaselts Tootsi turvas, Norges Hus Tootmise oÜ, Alleksi Peomaja OÜ, Mittetulundusühing Peningi Mõis, Sannman OÜ, OÜ Kaspar Business, Jõeääre Partnerid OÜ, OÜ Kaisa Haldus. Lisa: 1.Raasiku valla Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohad, projekt 21.06.2017 2. Raasiku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus, projekt 15.06.2017 Annika Jõgimaa 607 0589 [email protected] Tallinna mnt 24 Tel 607 0348 a/a 100020260114000 Aruküla Faks: 607 0590 SEB Pank 75201 HARJU MAAKOND e- post: [email protected] Reg nr 75010708  Töö number 2017-0050 Tellija Raasiku Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 21.06.2017 RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Joonis: © OpenStreetMapi kaastöölised  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Algatamine 27.03.2017 Raasiku Vallavolikogu 07.03.2017 otsus nr 9 ,,Raasiku valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine˝ SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD SISUKORD 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK ............................................................................. 5 1.1. ÜLDPLANEERINGU PÕHITEEMAD ............................................................................ 6 1.2. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID JA TEEMAJOONISED ..................................................... 8 2. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED ...................................................................... 9 3. AJAKAVA ......................................................................................................... 10 4. KAASAMISKAVA .............................................................................................. 14 4.1. INFOKANALID .................................................................................................... 14 4.2. KAASATAVAD OSAPOOLED .................................................................................. 15 4.3. TÄIENDAV INFO ÜLDPLANEERINGUS OSALEMISEKS ............................................... 21 5. LÄHTEMATERJALID ......................................................................................... 22 LISA Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (lühendatult KSH VTK). KSH VTK-s on antud ülevaade Raasiku vallast, ptk-is 6 - Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus. 3 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD KOOSTAJAD Üldplaneeringu lähteseisukohad koostati koostöös Raasiku Vallavalitsuse ja Skepast&Puhkim OÜ konsultantidega: Raasiku Vallavalitsus Ando Liiv Haldusosakonna juhataja Raivo Uukkivi Vallavanem Heli Tomps Arhitekt Annika Jõgimaa Maakorraldaja Skepast&Puhkim OÜ Kadri Vaher Projektijuht ja planeerija Eike Riis Keskkonnaekspert 4 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK Üldplaneeringu lähteseisukohad täpsustavad üldplaneeringu ülesandeid ja on suunisteks üldplaneeringu koostamisel. Raasiku valla uue üldplaneeringu koostamise eesmärgid on valla praegustest ruumilistest vajadustest ja planeerimisseaduse kohastest ülesannetest lähtuvalt järgmised: • ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; • planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimuste, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste määramine; • maakasutuse juhtotstarvete määramine; • infrastruktuuri valdkonna suuniste andmine; • jt valla arenguks vajalike teemade lahendamine üldplaneeringu kontekstis. Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete ja visiooni kujundamisel: määratakse maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumile (joonis 1). Joonis 1. Üldplaneeringuga hõlmatav ala. allikas: © OpenStreetMapi kaastöölised Üldplaneeringu peamised strateegilised eesmärgid tulenevad valla arengukavast: MISSIOON Raasiku valla missiooniks on heakorrastatud ja turvalises keskkonnas inimsõbraliku, tasakaalustatud ja konkurentsivõimelise arengu kindlustamine. 5 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD VISIOON Raasiku vald on aastaks 2024 kujunenud arenenud ja hinnatud majandus- ja elukeskkonnaks, kus on välja arendatud taristu, tagamaks elanikele kõik esmateenused valla piires. Raasiku vald on identiteedilt ja territooriumilt terviklik, tasakaalustatud ja säästlikult arenev omavalitsus. Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mille eesmärgiks on arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja tagada jätkusuutlik areng. KSH koostamisel kirjeldatakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid. KSH aruanne on osa üldplaneeringu dokumentatsioonist. 1.1. ÜLDPLANEERINGU PÕHITEEMAD • Elamuehitus Kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaade reserv alevikes ei ole lõplikult ära kasutatud. Koostatava üldplaneeringuga määratletakse korrusmajade paiknemise alad alevikes ja täpsustatakse vajalikke ehitamise tingimusi. Töötatakse välja võimalikult ühtsed kogu vallas toimivad põhimõtted kompaktsete hoonestusalade, hajaasustuspiirkondade ning detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks ja hoonestustingimuste seadmiseks. Kehtiva üldplaneeringuga määramata ehk „valgetele aladele“ on vahepealsel perioodil algatatud mitmeid detailplaneeringuid üksikelamute kruntide kavandamiseks, enim on ehitussurve all olnud Igavere küla. Uue üldplaneeringuga täpsustatakse nn valgetele aladele ehitamise tingimusi. Samuti täpsustatakse ehitamise tingimusi hajaasustuses, et võimaldada teatud külade keskustes tihedamat asustust (nt ajaloolistes ridakülades). Määratakse asjakohane maakasutus aiamaa aladele reformimata riigimaadel, säilitades aianduseks vajalike tegevuste võimaldamine. Analüüsitakse kehtivat üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute põhjuseid. Töötatakse välja paremad ja paindlikumad tingimused, et üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute hulka edaspidi minimeerida. Antakse hinnang kehtestatud, kuid realiseerimata detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise kohta. Töötatakse välja üldised kriteeriumid, millele tuginedes saab üle 5 aasta vanuseid ja mitteasjakohaseid planeeringuid kehtetuks tunnistada. • Looduskeskkond Hoonestatava keskkonna kavandamisel on püütud säilitada olemasolevaid väärtuslikke maastikke, loopealseid ehk alvarite alasid ning maakonna teemaplaneeringu kohaseid rohealasid. Eelpool loetletud aladele uushoonestuse kavandamisel koostatakse kas keskkonnaalane eelhinnang, spetsiifilisem eksperthinnang või vajadusel keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu käigus töötatakse välja täpsustatud nõuded ehitamiseks rohevõrgustiku, kaitsealade jt väärtuslike maastike või olulise looduskeskkonnana käsitletud piirkondades. Määratakse lisaks kaitstavatele vee- ja maa-aladele väärtuslikud metsa- ja põllumaad, kuhu ehitustegevust mingil juhul ei kavandata. Kaalutakse metsaseadusest tulenevat võimalust seada üldplaneeringuga piirangud metsa majandamiseks raieliigi lõikes ning lageraie tegemisel langi ulatusele. 6 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD • Ettevõtlus Olulisemad ettevõtted ja teenuste pakkujad on koondunud Raasiku ja Aruküla alevikesse. Üldplaneeringuga reserveeritud tootmismaadel toimub planeeritud tegevus. Kehtiva üldplaneeringuga reserveeritud maa-alade potentsiaal ei ole täielikult ära kasutatud, samas soovitakse väljaspool tootmismaa juhtotstarbega alasid tootmist täiendavalt arendada. Üldplaneeringu koostamise käigus hinnatakse ettevõtlust piiravate nõuete ajakohasust kehtivas üldplaneeringus ja töötatakse välja leevendavad nõuded, et ettevõtluse arendamine oleks võimalik vähima bürokraatliku asjaajamisega. Üldplaneeringuga täpsustatakse tootmis- ja ettevõtlusalade paiknemist ning vastavaid ehitamise tingimusi. • Sotsiaalne taristu Laste- ja haridusasutuste ehitustegevusega on jäädud olemasolevate territooriumite piiresse. Tervishoiuasutuste maht on vallas jäänud samale tasemele. Raasiku valla rahvamajad, külamajad ja seltsimajad on aktiivses kasutuses. Üldplaneeringuga täpsustatakse uute sotsiaalobjektide, eelkõige laste- ja haridusasutuste vajadust (sh tehakse koostööd naaberomavalitsustega), vajadusel määratakse nende asukohad ning tingimused ehitamiseks. Üldplaneeringuga määratakse külaplatside asukohad küladele, kus need puuduvad. Kaalutakse maade reserveerimise vajadust aktiivseks vaba-aja veetmiseks. • Teed ja tehniline taristu Üldplaneeringuga käsitletakse väljakujunenud teede ja tehnilise taristu põhimõttelisi asukohti ning nendest tulenevaid võimalikke maakasutuse tingimusi. Suuremaid muudatusi ja uusi tehnilise taristu objekte üldplaneeringuga ei kavandata. Kergliiklusteed kavandatakse kogu valla ulatuses suuremate maanteede serva, alevike sisestele teedele jm olulisemate liikumisteede juurde. Määratletakse üldised põhimõtted detailplaneeringuga kavandatavate või seda teenindavate teede ning taristu rajamiseks. Tuuakse välja üldised põhimõtted valla territooriumil sademevete ja liigvee ärajuhtimise tõhustamiseks. Määratakse nõuetekohased tuletõrje veevõtukohtade asukohad. Tuuleparke üldplaneeringuga ei kavandata, kuid töötatakse välja üldised põhimõtted üksikute tuulikute rajamise võimaldamiseks. Konkreetsemad objektid, mille rajamist üldplaneeringus käsitletakse on: • krossiraja planeerimine Kurgla külas; • väikelennukite lennuvälja kavandamine Peningi külla. • Jäätmekorraldus Raasiku vallas on toimiv korraldatud jäätmevedu ning väljaarendatud pakendi ja vanapaberi konteinerite võrgustik. Aruküla alevikus on toimiv jäätmejaam, kuhu saab viia ohtlikke jäätmeid. Üldplaneeringuga täpsustatakse olemasolevate jäätmekäitluskohtade asukohad ja vajadusel kavandatakse uusi ning määratakse nendest tulenevad võimalikud maakasutuse tingimused. Lõplik valdkondade ja teemade ring täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus. 7 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1.2. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID JA TEEMAJOONISED Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse alljärgnevad analüüsid: • Olemasoleva ja perspektiivse maakasutuse analüüs; • Transpordiühenduste ja liikuvuse analüüs; • Majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna analüüs; • Keskkonnamõjude strateegiline hindamine (stsenaariumite lõikes); • Rahvastiku analüüs ja prognoos - lähiminevikus toimunud muutused elanike arvulises koosseisus ja rändes. Tulevikutrendide prognoos; • Ettevõtluse ja tööhõive analüüs ja ettepanekud; Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse järgnevad teemajoonised: • Strateegiline visioon; • Maakasutus; • Väärtused ja piirangud; • Tehniline taristu. Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate analüüside või teemajooniste koostamise vajadus. 8 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 2. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-eeskirjadest jms dokumentidest. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning töögrupi kaalutlusotsused. Järgnevalt on toodud üldised printsiibid ja lähenemised, mis Raasiku valla üldplaneeringu koostamisel aluseks võetakse: • Kehtiva üldplaneeringuga võrreldes on vajadused elukeskkonnale ja sellega seoses ka maakasutusele osaliselt muutunud. Arvestada tuleb elanike vanuselise struktuuri ja rahvastiku üldiste suundumuste muutumisega; • Väärtustada olemasolevat loodus- ja elukeskkonda ning planeerida seda jätkusuutlikult ning erinevaid huvisid tasakaalustatult. Ehitatava keskkonna loomisel soodustada ja eelistada jätkusuutlikke, kaasaegseid ja innovatiivseid lahendusi; • Elukeskkonna planeerimisel eelistada kvaliteetse keskkonna loomist erinevas eas inimeste jaoks. Kaaluda väiksemate üksikelamukruntide moodustamist koos seda toetava ühiskasutusega alade ja hoonetega, millele tuleb eraldi maa-alad reserveerida. Kaaluda võimalusi ja põhimõtteid ühele kinnistule kahe elamu rajamiseks; • Pöörata tähelepanu olemasolevate hoonete ja hoonekomplekside taastamise ja/või asendamise võimalustele. Soodustada olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutamist ja tihendamist ning olemasoleva tehnilise taristu lahendustele tuginemist; • Toetada ettevõtluse arengut, töökohtade loomist ning külades lähiteenust pakkuvate ettevõtete säilimist, taasavamist ja lisandumist. Luua piisavalt paindlikud tingimused ettevõtluse arendamiseks kuid säilitades olemasoleva elukeskkonna väärtused. 9 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 3. AJAKAVA Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses1 üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest. Täpsem ajakava on toodud tabelis 1. Ajakava on esialgne ja selles võib jooksvalt tulla muudatusi. KSH läbiviimise ajakava sõltub üldplaneeringu koostamise ajakavast. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et ei ole võimalik ette näha ÜP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Tabel 1. Raasiku ÜP ja KSH läbiviimise detailsem ajakava koos esialgsete tähtaegade ja täitjatega. Tegevus Periood, aeg Täitja Raasiku valla ÜP koostamise ja KSH 27.03.2017 Raasiku Vallavolikogu algatamine (Raasiku Vallavolikogu 27.03.2017. a otsus nr 9) Lepingu sõlmimine 10.05.2017 Raasiku Vallavalitsus, Skepast&Puhkim OÜ Avakoosolek 22.05.2017 Raasiku Vallavalitsus, Skepast&Puhkim OÜ ÜP lähteseisukohtade ja KSH Mai-juuni 2017 Skepast&Puhkim OÜ, väljatöötamise kavatsuse (VTK) Raasiku Vallavalitsus koostamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK Juuni 2017 (26. nädal) Skepast&Puhkim OÜ edastamine KOVile ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK Juuni 2017 (26. nädal; Raasiku Vallavalitsus esitamine ettepanekute saamiseks ettepanekute esitamise (koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt) tähtaeg ei tohi olla lühem 1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017004 10 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Tegevus Periood, aeg Täitja kui 30 päeva*) Asjassepuutuvad asutused ja isikud Juuni-august 2017 (32. Asjaomased asutused esitavad ettepanekud ÜP nädal; 30 päeva jooksul ja isikud lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta väljatöötamise kavatsuse saamisest*) ÜP koostamise korraldaja vaatab esitatud August 2017 (32.-34. Raasiku Vallavalitsus, ettepanekud läbi ning teeb nende alusel nädal) Skepast&Puhkim OÜ ÜP lähteseisukohtades ja KSH VTK-s vajalikud muudatused ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK August 2017 (35. Raasiku Vallavalitsus avalikustamine koos isikute ja asutuste nädal) ettepanekutega ÜP eskiisi koostamine, KSH läbiviimine ja September-detsember Skepast&Puhkim OÜ, KSH aruande eelnõu koostamine 2017 Raasiku Vallavalitsus ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu Detsember 2017 Skepast&Puhkim OÜ esitamine ÜP koostamise korraldajale ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikust Jaanuar 2018 (hiljemalt Raasiku Vallavalitsus väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva enne avaliku teatamine väljapaneku algust*) ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu Veebruar 2018 Raasiku Vallavalitsus avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva*) ÜP koostamise korraldaja teatab avaliku Märts 2018 Raasiku Vallavalitsus väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi (30 päeva jooksul pärast esitanud isikutele oma põhjendatud avaliku väljapaneku seisukoha arvamuste kohta ning avaliku lõppemist*) arutelu toimumise aja ja koha ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu Märts 2018 Raasiku Vallavalitsus avaliku väljapaneku tulemuste avalik (45 päeva jooksul pärast arutelu avaliku väljapaneku lõppemist*) Kui avalikul väljapanekul esitati kirjalikke Märts 2018 Raasiku Vallavalitsus arvamusi, avaldatakse informatsioon (30 päeva jooksul avaliku avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu arutelu toimumise tulemuste kohta ajalehes (vt täpsemalt päevast arvates*) PlanS § 84 lg 1) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu Märts 2018 Skepast&Puhkim OÜ, tulemuste alusel tehakse ÜP eskiisis ja Raasiku Vallavalitsus KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu Aprill 2018 Raasiku Vallavalitsus esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Kooskõlastuste ja arvamuse andmine2 Aprill, mai, juuni 2018 Asjaomased asutused (30 päeva jooksul ÜP ja ja isikud KSH aruande saamisest*) ÜP eskiisi ja KSH aruande täiendamine Juuli 2018 Skepast&Puhkim OÜ, ning KSH aruande tulemuste lisamine ÜP- Raasiku Vallavalitsus 2 PlanS § 85 lg 2: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. PlanS § 85 lg 3: Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. 11 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Tegevus Periood, aeg Täitja sse ÜP eskiisi esitamine vastuvõtmiseks ja August 2018 Skepast&Puhkim OÜ KSH aruande esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine September 2018 Raasiku Vallavolikogu Puudutatud isikute teavitamine KSH September 2018 Raasiku Vallavalitsus aruande nõuetele vastavaks tunnistamise (teavitamine 14 päeva otsusest jooksul otsuse tegemisest*) ÜP avalikust väljapanekust ja arutelust September 2018 Raasiku Vallavalitsus teatamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) ÜP avalik väljapanek Oktoober 2018 Raasiku Vallavalitsus (vähemalt 30 päeva*) ÜP koostamise korraldaja teatab avaliku November 2018 Raasiku Vallavalitsus väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi (30 päeva jooksul pärast esitanud isikutele oma põhjendatud avaliku väljapaneku seisukoha arvamuste kohta ning avaliku lõppemist*) arutelu toimumise aja ja koha ÜP avaliku väljapaneku tulemuste November 2018 Raasiku Vallavalitsus avalikust arutelust teatamine (vajadusel)3 (hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust*) ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik Detsember 2018 Raasiku Vallavalitsus arutelu (vajadusel)4 (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Kui ÜP avalikul väljapanekul esitati Detsember 2018 Raasiku Vallavalitsus kirjalikke arvamusi, avaldatakse (30 päeva jooksul avaliku informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu toimumise avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes päevast arvates*) (vt täpsemalt PlanS § 89 lg 1) ÜP esitamine maavanemale5 Jaanuar 2019 Raasiku Vallavalitsus heakskiitmiseks Otsuse tegemine ÜP heakskiitmise kohta aprill 2019 (60 päeva Maavanem6 jooksul maavanemale esitamisest arvates*) ÜP kehtestamiseks esitamine 10. mai 2019 Skepast&Puhkim OÜ ÜP kehtestamine juuni 2019 Raasiku Vallavolikogu ÜP kehtestamisest teavitamine PlanS § 91 lg-d 2, 5 Raasiku Vallavalitsus (30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates*) Teate üldplaneeringu kehtestamise kohta PlanS § 91 lg 3 Raasiku Vallavalitsus ja kehtestatud üldplaneeringu saatmine (30 päeva jooksul maavanemale ja maakatastri pidajale planeeringu kehtestamise päevast arvates*) * PlanS-s sätestatud tähtajad 3 PlanS § 88 lg 2: Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui ÜP kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. 4 Sama 5 Töö käigus vajab selgitamist, kes selleks ajaks esindab kaotatavat maavanema institutsiooni antud küsimuses. 6 Sama 12 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Vt lisaks: ÜP ja KSH protsessi kirjeldav ühine skeem7 koos viidetega planeerimisseadusele. 7 http://planeerimine.ee/static/sites/2/yp-menetluse-skeem.pdf 13 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 4. KAASAMISKAVA Üldplaneering on kokkulepe ning selle saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Raasiku vald. Kuid kuna üldplaneering mõjutab paljusid Raasiku vallaga seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel. Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Suurem eesmärk on üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda. 4.1. INFOKANALID Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse. • Valla koduleht: https://raasiku.kovtp.ee/ • Valla Facebook-i leht: https://et-ee.facebook.com/raasikuvald1 • Kohalik leht: http://sonumitooja.ee/, toimetaja Ere Uibo, [email protected] • Ametlikud teadaanded: www.ametlikudteadaanded.ee • Avalikud väljapanekud ja arutelud toimuvad Aruküla aleviku vallamajas, Raasiku aleviku ja Pikavere mõisa raamatukogus ja/või rahvamajas. Täpsem info edastatakse jooksvalt vastavates teadetes. • Paberil kuulutused avaldatakse valla olulisemates asutustes: raamatukogud, kauplused, vallamaja, Pikavere mõis. • Teemaartiklid kohalikus lehes (olulisemate etappide käigus) koostöös ajakirjanikuga. • Huvitatud isikute list, elektrooniliste teadete jaoks (vt tabel 1). Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on. Üldplaneeringu teemalistes küsimustes saab jooksvalt pöörduda kogu koostamise käigus järgmiste kontaktisikute poole: Raasiku valla esindaja - Raivo Uukkivi, [email protected], 60 70 580 või Annika Jõgimaa, [email protected], 60 70 589 Skepast&Puhkim OÜ esindaja (üldplaneeringu teemad) – Kadri Vaher, [email protected], 698 8362 Skepast&Puhkim OÜ esindaja (KSH ja keskkonna teemad) – Eike Riis, [email protected], 501 1548 Üldplaneeringu töögruppi kuuluvad: Raasiku Vallavalitsus Ando Liiv Haldusosakonna juhataja Raivo Uukkivi Vallavanem Heli Tomps Arhitekt Alari Kruusvall Keskkonnaspetsialist Annika Jõgimaa Maakorraldaja Jako Reinaste Volikogu arengu- ja keskkonnakomisjoni esimees 14 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Skepast&Puhkim OÜ (konsultant) Kadri Vaher Projektijuht ja planeerija Triin Lepland Planeerija Mildred Liinat Vanemarhitekt-planeerija Hendrik Puhkim Planeerija Kati Kraavi Tehnik Eike Riis Keskkonnaekspert Raimo Pajula Keskkonnaekspert Kertu Arumetsa Veevarustuse ja kanalisatsiooni insener 4.2. KAASATAVAD OSAPOOLED Tabelis 2 on kaardistatud planeeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava ÜP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi ÜP vastu. Osapoolte nimekiri võib planeeringu käigus täpsustuda. Tabel 2. Kaasatavad osapooled. Asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Ministeeriumid Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn Kui ÜP-ga kavandatakse tuulegeneraatorit, info@kaitseministeeriu tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist. m.ee Maaeluministeerium Lai 39 / Lai 41, 15056 Maaelu- ja põllumajanduspoliitika, Eesti maaelu Tallinn arengukava koordineerimine ja elluviimine, [email protected] põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslikud põllumaad. Keskkonna- Narva mnt 7a, 15172 Planeeringualal asub keskkonnaregistri ministeerium Tallinn maardlate nimistus olev maardla või selle osa. keskkonnaministeerium @envir.ee Ametid Keskkonnaamet Viljandi mnt 16, 11216 Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline Tallinn (Tallinna kontor) keskkonnamõju, planeeringualal asub kaitseala, pohja@keskkonnaamet. hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse ee üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse; Lennuamet Lõõtsa 5, 11415 Tallinn Planeeringuga kavandatakse Peningi [email protected] väikelennukite lennuvälja. Maa-amet Mustamäe tee 51, Planeeringualal asub keskkonnaregistri 10621 Tallinn maardlate nimistus olev maardla või selle osa [email protected] ning reformimata riigimaad. Maanteeamet Pärnu mnt 463a, 10916 Planeering hõlmab tegevusi riigitee Tallinn kaitsevööndis ning käsitleb liiklusohutust, [email protected] teedevõrgustiku ja ühistranspordi valdkondi. Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn Planeeringualal asub muinsuskaitseala, [email protected] kinnismälestis või nende kaitsevöönd. 15 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Põllumajandusamet Teaduse 2, 75501 Saku Planeeringualal asub maaparandussüsteem ning alevik, Saku vald, kavandatav tegevusvõib mõjutada Harjumaa maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. [email protected] Päästeamet (Põhja Raua 2, 10124 Tallinn Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. päästekeskus) [email protected] Tehnilise Järelevalve Sõle 23a, 10614 Tallinn Planeeringuala on raudtee kaitsevööndis ja Amet [email protected] planeeringualal asub raudteerajatis. Terviseamet (Põhja Paldiski mnt 81, 10617 Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete talitus) Tallinn rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid. [email protected] Naaber omavalitsused Anija Vallavalitsus F.R.Kreutzwaldi tn 6, Planeeringualaga piirnev KOV; võib olla 74307 Kehra, Harjumaa põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. [email protected] Jõelähtme Postijaama tee 7, ―l― Vallavalitsus 74202 Jõelähtme küla, Harjumaa [email protected] Kose Vallavalitsus Hariduse tn 1, 75101 ―l― Kose alevik, Kose vald, Harjumaa [email protected] Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9, Jüri ―l― alevik, 75301 Harjumaa [email protected] Muud riiklikud asutused Harju maavanem Roosikrantsi tn 12, Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja, ÜP 15077 Tallinn heakskiitja [email protected] .ee Riigimetsa Toompuiestee 24, Raasiku valla territooriumile jääb riigimetsa Majandamise Keskus 10149 Tallinn alasid. (RMK) [email protected] Kaitseliit Toompea 8, Tallinn Raasiku valla territooriumile jääb Kaitseliidule 10142, kuuluv ala. [email protected] Taristu valdajad OÜ Raven Sügise tn 2a, 75201 VK teenuse osutaja Aruküla, Harjumaa [email protected] Elering AS Laki 24, 12915 Tallinn Elektri- ja gaasipaigaldised [email protected] Elektrilevi OÜ Kadaka tee 63, 12915 Elektripaigaldised planeeringualal. Tallinn [email protected] e Telia Eesti AS Mustamäe tee 3, 15033 Sidepaigaldised planeeringualal. Tallinn [email protected] Elisa Eesti AS Sõpruse pst 145, Sidepaigaldised planeeringualal. Tallinn, 13417 [email protected] Tele2 Eesti Jõe tn 2a, Tallinn, Sidepaigaldised planeeringualal. Aktsiaselts 10151 [email protected] 16 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Eesti Lairiba Harju 6, Tallinn Sidepaigaldised planeeringualal. Arenduse AS 10130 [email protected] AS Eesti Raudtee Toompuiestee 35, Raudtee planeeringualal. 15073 Tallinn [email protected] MTÜd, seltsid, olulisemad kohalikud ettevõtted jt asutused Eesti [email protected] Keskkonnaorganisatsioone ühendav Keskkonnaühendust organisatsioon e Koda (EKO) MTÜ Kodukant [email protected] Harjumaa külaliikumine Harjumaa m MTÜ Härma Küla Külaseltsi esimees Kohalik elu-olu Helju Kadakas, tel 56508719 [email protected] Külavanem Marianne Loik [email protected] Tõhelgi külaselts Külavanem: Anu ―l― Vaarmets, telefon 55564111 [email protected] m juhatuse esinaine Anu Nutt, [email protected], telefon: 56497861 MTÜ Peningi Külavanem: Guido ―l― Külaselts Trees, telefon: 5278829 [email protected] Mallavere ja Külavanem: Andres ―l― Pikavere külaselts Kallaste [email protected] Kiviloo Külakeskus Külavanem: Ülari Kind ―l― [email protected] Igavere küla Külavanem: Kalev ―l― Villem, telefon: 50 34 415 kalev(ät)villemi.eu Kurgla küla Külavanem: Heiko ―l― Vainsalu, telefon: 56636897, heiko.vainsalu(ät)eesti. ee Kalesi küla Külavanem Talvi ―l― Aruaas, telefon 53002161 Raasiku rahvamaja Tallinna mnt.21 Raasiku ―l― 75203 Harjumaa juhataja Helle Vaga [email protected] e MTÜ Aruküla Aadress: Tallinna ―l― Kultuuriselts mnt.24 Aruküla 75201 Harjumaa 17 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus [email protected] MTÜ Tuulekell Meierei 28-1 Raasiku, ―l― Harjumaa [email protected] Perekeskus Piiri 12, Aruküla, ―l― Männikäbi Raasiku vald [email protected] Raasiku Tallinna mnt.21 Raasiku ―l― Noortekeskus 75203 Harjumaa Angela Allik : 555 66 887 Aruküla Tallinna maantee 24 ―l― Noortekeskus Aruküla 75201 5858 8252 MTÜ Perila Tallid Harjumaa, Raasiku ―l― vald, Perila küla Tel. +372 53 437 321 [email protected] MTÜ Spordiklubi [email protected] ―l― nWo MTÜ ARENCULLE Sirli Leok, tel 5102311 ―l― TA Raasiku Valla juhatuse esimees Guido ―l― Orienteerujate ühing Trees, telefon 6931132 (MTÜ TARVO) Peningi juhatuse esimees Guido ―l― Koroonamängu Klubi Trees,telefon 6931132 Aruküla Spordiklubi Treener/esindaja Avo ―l― Möls [email protected]. ee, 5225842 Harju Jalgpallikool Treener: Lauri Nuuma, ―l― Tel: 58002819, eMail: lauri.nuuma@har jujk.ee Raasiku treener Raivo Vaga - ―l― Jalgpalliklubi telefon 60 82 101 Aruküla Põhikool aadress:Põllu 5 Aruküla ―l― 75201 Harjumaa telefon:60 70 288 direktor Avo Möls e-mail: [email protected] Raasiku Põhikool aadress:Kooli 1 Raasiku ―l― 75203 Harjumaa direktori kohusetäitja Kadri Viira e-mail: [email protected] e Pikavere Mõisakool aadress:Pikavere 75202 ―l― Harjumaa direktor Helju Kadakas e-mail: [email protected] 18 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Aruküla Vaba aadress:Tallinna mnt. ―l― Waldorfkool 38 Aruküla 75201 Harjumaa Õpetajate Kolleegiumi juhataja Anu Korsar e-mail:[email protected] Aruküla lasteaed aadress: Staadioni ―l― "Rukkilill" 6 Aruküla 75201 Harjumaa direktor Karin Reiska arukylarukkilill@raasiku .ee Raasiku lasteaed aadress: Meierei ―l― "Oravake" 25 Raasiku 75203 Harjumaa direktor Stella Heiberg e-mail: [email protected] Aruküla aadress: Piiri 12 ―l― raamatukogu Aruküla 75201 Harjumaa juhataja Eda Neeme e-mail: [email protected] Raasiku aadress: Tallinna mnt. ―l― raamatukogu 21 Raasiku 75203 Raasiku Harjumaa juhataja Eha Podgornova e-mail: [email protected] Pikavere aadress: Pikavere ―l― raamatukogu 75202 Harjumaa juhataja Eva Puusepp e- mail: [email protected] m Aruküla aadress: Tallinna mnt. ―l― Huvialakeskus 38, Aruküla, 75 201 Pääsulind Harjumaa direktor Malle Jaako [email protected] Mistra-Autex AS Paju 2 Raasiku 75203 Kohalik ettevõte Harju maakond E-post: [email protected] AS Raasiku Elekter Tehase tee 33 75203 ―l― Raasiku [email protected] osaühing Aade Lõng Teemeistri 1, Raasiku ―l― alevik [email protected] Raasiku Õlletehase info@raasiku- ―l― kaubandus OÜ olletehas.ee Osaühing Viidest Jägala mnt 2, Raasiku ―l― alevik [email protected] OÜ Knolle Köögid Jägala mnt 2, Raasiku ―l― [email protected] 19 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus BYGGNOR TEHASED Tehase tee 1-7, ―l― OÜ Raasiku alevik priit.avila@byggnorhou se.com Kehra Puutööstus Piiri 5 Aruküla 75201 ―l― OÜ [email protected] Falkonet Metall OÜ Järsi tee 1, Aruküla ―l― alevik [email protected] Aktsiaselts Purteco [email protected] ―l― Hellema OÜ [email protected] ―l― Alleks Ehitus OÜ [email protected] ―l― OÜ UNIBOX [email protected] ―l― Makron Estonia OÜ kalli.sillamaa@makron. ―l― com Aktsiaselts JAKOCH [email protected] ―l― Osaühing Aave [email protected] ―l― Transport OÜ Teeääre Agro [email protected] ―l― m Mahetalu OÜ [email protected] ―l― Peningi Masinaühistu [email protected] ―l― Harju Tarbijate [email protected] ―l― Ühistu OÜ Härma Buss [email protected] ―l― aktsiaselts Tootsi tiina.lebedev@tootsitur ―l― Turvas vas.ee Norges Hus [email protected] ―l― Tootmise OÜ Alleksi Peomaja OÜ [email protected] ―l― Mittetulundusühing [email protected] ―l― Peningi Mõis Sannman OÜ [email protected] ―l― OÜ Kaspar Business [email protected] ―l― Jõeääre Partnerid [email protected] ―l― OÜ OÜ Kaisa Haldus [email protected] ―l― Laiem avalikkus, nt Teavitatakse üldiste Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud piirkonna elanikud, infokanalite kaudu vallas tegutsevad (ajaleht, veebileht jm) ettevõtted jt vastavalt seaduse nõuetele. 20 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 4.3. TÄIENDAV INFO ÜLDPLANEERINGUS OSALEMISEKS Juhised kodanikele osalemiseks planeeringute ja keskkonna alastes otsustes: http://k6k.ee/keskkonnaigus/juhised-kodanikele Juhised omavalitsustele jt otustajatele: http://k6k.ee/keskkonnaigus/juhised-kovidele Mis on planeeringud: http://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/planeeringud/ http://planeerimine.linnalabor.ee/ http://k6k.ee/oskaosaleda/planeeringud Mis on üldplaneering: http://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yp_dp/ http://k6k.ee/oskaosaleda/planeeringud/uldplaneering/yp-alates-juuli-2015 Mis on planeeringute keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH): http://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/moju/ http://k6k.ee/oskaosaleda/planeeringud/keskkonnamojude-strateegiline-hindamine 21 / 22  RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 5. LÄHTEMATERJALID Raasiku valla strateegilised dokumendid: • Raasiku valla arengukava 2013-2024; • Raasiku valla uus koostatav arengukava; • Hallatavate asutuste arengukavad; • Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026; • Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-2020; • Raasiku valla teehoiukava 2016-2020; • Raasiku valla terviseprofiil 2012-2016; • Raasiku valla soojusmajanduse arengukava 2015-2025; • Ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja tööhõive arendamise kava 2013-2017; • Raasiku vallale kuuluva hoonestatud kinnisvara korrashoiu kava; • Kehtiv Raasiku valla üldplaneering, 2005; Üldisemad arengut käsitlevad dokumendid: • Üleriigiline planeering Eesti 2030+; • Harju maakonnaplaneering 1999 -> koostatav Harju maakonnaplaneering 2030+; • Raasiku valda ümbritsevate omavalitsuste (Jõelähtme, Anija, Kose, Rae valdade) planeeringud ja arengukavad. 22 / 22  Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Juuni 2017 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Versioon 1 (seisukohtade küsimiseks) Kuupäev 15.06.2017 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Kadri Vaher Esikaane foto: Jõelähtme jõgi Kivilool. Autor: Lilian Aun. Allikas: Raasiku valla FB leht, https://www.facebook.com/raasikuvald1/photos/ Projekti nr 2017-0064 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE JA KSH OSAPOOLED ............................................. 6 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS .............. 8 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS OLULISEMATE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA.............................................................................................. 9 4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ......................................................................... 9 4.2. Harju maakonnaplaneeringud .............................................................................. 10 4.2.1. Kehtiv maakonnaplaneering ................................................................................ 10 4.2.2. Harju maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................... 10 4.3. Raasiku valla kehtiv üldplaneering ........................................................................ 13 4.4. Raasiku valla strateegilised arengudokumendid ...................................................... 13 4.4.1. Raasiku valla arengukava .................................................................................... 13 4.4.2. Jäätmekava ....................................................................................................... 14 4.4.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava .................................................. 15 4.4.4. Teehoiukava ...................................................................................................... 16 4.4.5. Terviseprofiil...................................................................................................... 17 4.4.6. Soojusmajanduse arengukava ............................................................................. 17 4.4.7. Ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja tööhõive arendamise kava ......................................... 17 4.5. Raasiku valda ümbritsevate kohalike omavalitsuste arengukavad ja planeeringud ...... 18 4.5.1. Jõelähtme vald .................................................................................................. 18 4.5.2. Anija vald .......................................................................................................... 19 4.5.3. Kose vald .......................................................................................................... 21 4.5.4. Rae vald ........................................................................................................... 22 5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 24 6. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 26 6.1. Planeeringuala paiknemine .................................................................................. 26 6.2. Asustus ja rahvastik ........................................................................................... 27 6.3. Sotsiaalne taristu ............................................................................................... 29 6.4. Ettevõtlus ......................................................................................................... 30 6.5. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 30 6.5.1. Kaitsealad ......................................................................................................... 32 6.5.2. Hoiualad ........................................................................................................... 33 6.5.3. Kaitsealused liigid ja kivistised ............................................................................. 34 6.5.4. Püsielupaigad .................................................................................................... 34 6.5.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid.......................................................................... 35 6.6. Kultuuriväärtused ............................................................................................... 35 6.6.1. Kultuurimälestised.............................................................................................. 35 6.6.2. Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 39 6.6.3. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ................................................................. 39 6.6.4. Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 40 6.7. Reljeef ja geoloogiline ehitus ............................................................................... 43 6.8. Põhjavesi .......................................................................................................... 44 6.9. Pinnaveekogud .................................................................................................. 46 6.10. Looduskeskkond ja rohevõrgustik ......................................................................... 49 6.10.1. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 49 6.10.2. Roheline võrgustik.............................................................................................. 51 6.11. Maavarad ja maardlad ........................................................................................ 52 6.12. Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................. 54 3 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 6.13. Taristu .............................................................................................................. 54 6.13.1. Teedevõrk ......................................................................................................... 54 6.13.2. Veevarustus ja kanaliseerimine ............................................................................ 56 6.13.3. Soojavarustus .................................................................................................... 60 6.13.4. Elektripaigaldised ja sideliinid .............................................................................. 60 6.14. Taastuvenergeetika ............................................................................................ 61 6.15. Jäätmemajandus ................................................................................................ 61 6.16. Keskkonnaohtlikud objektid ................................................................................. 62 6.17. Muud asjaolud ................................................................................................... 63 6.18. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................... 63 7. NATURA HINDAMINE ...................................................................................... 64 7.1. Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................... 64 7.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele .................................................... 65 8. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ................................................... 67 9. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ............................................................................... 69 9.1. Asjaomased asutused ja puudutatud isikud ........................................................... 69 9.2. Üldplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav ajakava............................................... 69 9.3. Ülevaade ettepanekutest KSH VTK kohta .............................................................. 69 10. KSH LÄHTEMATERJALID .................................................................................. 71 Lisad Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud ettepanekud (lisatakse laekumisel) Kasutatud lühendeid DP detailplaneering EELIS Eesti Looduse Infosüsteem eRT elektrooniline Riigi Teataja KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KMH keskkonnamõju hindamine KOV Kohalik omavalitsus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LKA looduskaitseala LSK lähteseisukohad PlanS planeerimisseadus VEP (metsa) vääriselupaik VTK väljatöötamise kavatsus ÜP üldplaneering 4 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 1. Sissejuhatus Raasiku valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) koostamine ja ÜP keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Raasiku vallavolikogu 27.03.2017 otsusega nr 9. Raasiku valla territooriumi pindala on 158 km² ning ulatus põhjast lõunasse 19 km ja idast läände 17 km. Raasiku vallas on 2 alevikku (Aruküla, Raasiku) ning 13 küla (Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere, Rätla, Tõhelgi). Raasiku valla uue ÜP koostamise eesmärk on Raasiku valla territooriumil valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. Töömahu ulatuseks on planeeringuala ehk Raasiku valla maa-ala koos kontaktvööndiga (Raasiku vallaga külgnevad omavalitsused) ning kõik tegevused, mis tulenevad asjakohastest õigusaktidest. ÜP koostamisel tuleb lähtuda vähemalt järgmistest valdkondadest ja nendes lahendamist vajavatest teemadest: elamuehitus, looduskeskkond, tehniline taristu, teed ja jäätmekorraldus, ettevõtlus, sotsiaalvaldkond, puhkus ja meelelahutus, valla arengukavast tulenevad strateegilised eesmärgid. Täpne valdkondade ja teemade ring selgub ÜP koostamise käigus. Raasiku valla uue ÜP raames tuleb läbi viia planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). KSH eesmärgiks on hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad kaasneda koostatava ÜP rakendamisega, ning vajadusel teha ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH läbiviimise põhimõtted KSH väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) koostamisel lähtutakse PlanS-i §-st 80. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Selle järgi märgitakse VTK-s keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. Vastavalt PlanS-i §-le 81 küsib Raasiku Vallavalitsus asjaomastelt asutustelt ja puudutatud isikutelt ettepanekuid ÜP lähteseisukohtade ning käesoleva VTK osas. Ettepanekute alusel tehakse ÜP lähteseisukohtades ja KSH VTK-s vajalikud muudatused. ÜP lähteseisukohad ja KSH VTK koos esitatud ettepanekutega avalikustatakse ÜP koostamise korraldaja veebilehel. KSH viiakse läbi lähtudes käesolevas VTK-s esitatud teabest, st VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. KSH aruanne peab vastama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 nõuetele. KSH juhteksperdi nõuded sätestab KeHJS-e § 34 lg 4. ÜP ja KSH koostamise korraldaja on Raasiku Vallavalitsus, kontaktisik on haldusosakonna juhataja Ando Liiv (e-post: [email protected]; telefon 50 47 564, 60 70 463). 5 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 2. Planeeringu koostamise ja KSH osapooled Raasiku valla ÜP koostamise ja KSH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. Raasiku valla ÜP koostamise ja KSH osapooled Osapool Asutus / Kontaktisik Kontaktandmed Institutsioon Otsustaja Raasiku - Tallinna mnt 24, 75201 Aruküla, Vallavolikogu Harjumaa e-post: [email protected] ÜP ja KSH Raasiku Ando Liiv, Tallinna mnt 24, 75201 Aruküla, koostamise Vallavalitsus haldusosakonna Harjumaa korraldaja1 juhataja telefon 50 47 564, 60 70 463 e-post: [email protected] ÜP koostamise Skepast&Puhkim Kadri Vaher, Laki 34, 12915 Tallinn konsultant OÜ projektijuht, e-post: [email protected] konsultant-planeerija tel 698 8362, mob 5343 5497 KSH läbiviija Skepast&Puhkim Eike Riis, Laki 34, 12915 Tallinn OÜ vanemkonsultant e-post: [email protected] tel 698 8365, mob 501 1548 ÜP heakskiitja Harju maavanem2 Jaan Saulin, Roosikrantsi tn 12, 15077 Tallinn planeeringute e-post (üld): talituse juhataja [email protected] e-post: [email protected] tel 611 8788 KSH eksperdirühma koosseis vt Tabel 2. Tabel 2. KSH eksperdirühma koosseis Nimi Valdkonnad / teemad Eike Riis, juhtekspert; Skepast&Puhkim KSH läbiviimise ja aruande koostamise juhtimine; OÜ vanemkonsultant; MSc, bioloogia looduskeskkond; looduskaitse, Natura 2000; (TÜ) rohevõrgustik jm elustiku ja ökoloogiaga seotud teemad; müra; välisõhu saaste; mõju inimese tervisele ja heaolule Eleri Kautlenbach, Skepast&Puhkim OÜ sotsiaal-majanduslikud mõjud konsultant-planeerija; MSc, keskkonnakorraldus (TLÜ) Raimo Pajula, Skepast&Puhkim OÜ taimestik, loomastik; looduskaitse, Natura 2000; keskkonnaekspert; MSc, geoökoloogia rohevõrgustik jm elustiku ja ökoloogiaga seotud (TPedI/TLÜ) teemad Hendrik Puhkim, Skepast&Puhkim OÜ maakasutus, taristu juhatuse liige; MSc, geograafia (Joseph Fourier’ ülikool, Prantsusmaa) Kertu Arumetsa, Skepast&Puhkim OÜ geoloogia, põhjavesi; hüdrogeoloogia, hüdroloogia; veevarustuse ja kanalisatsiooni üksuse pinnavesi, pinnasereostus, veekaitse juht; MSc, keskkonnatehnika (TTÜ) 1 Sh otsusetegija KSH väljatöötamise kavatsuse ja KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise osas 2 Töö käigus täpsustatakse, kes esindab antud küsimuses riiki maavanema institutsiooni kaotamisel 6 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus KSH juhtekspert Eike Riis vastab KeHJS-e § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. Juhtekspert Eike Riis ning eksperdid Raimo Pajula ja Hendrik Puhkim on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)3 liikmed ning järgivad, lähtuvalt ühingu põhikirjast, oma töös keskkonnamõju hindaja head tava.4 Eksperdirühma koosseis võib töö käigus muutuda, lähtudes eelkõige ÜP-ga kavandatavate tegevustega kaasneva eeldatava mõju iseloomust. 3 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. KeMÜ ühendab endas keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsiga eksperte ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) õigust omavaid spetsialiste. 4 Vt: http://www.eaia.eu/kemu/heatava 7 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus Raasiku valla uue ÜP koostamise eesmärk on Raasiku valla territooriumil valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. Töömahu ulatuseks on planeeringuala ehk Raasiku valla maa-ala koos kontaktvööndiga (Raasiku vallaga külgnevad omavalitsused) ning kõik tegevused, mis tulenevad asjakohastest õigusaktidest. ÜP ülesande sätestab planeerimisseaduse § 75. Raasiku valla poolt on ÜP koostamisel seatud ülesandeks, et tuleb lähtuda vähemalt järgmistest valdkondadest ja nende mahus lahendamist vajavatest teemadest: elamuehitus, looduskeskkond, tehniline taristu, teed ja jäätmekorraldus, ettevõtlus, sotsiaalvaldkond, puhkus ja meelelahutus ning valla arengukavast tulenevad strateegilised eesmärgid. Täpne valdkondade ja teemade ring selgub ÜP koostamise käigus. Raasiku valla uue ÜP raames viiakse läbi planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH eesmärgiks on hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad kaasneda koostatava ÜP rakendamisega, ning vajadusel teha ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamisel lähtutakse PlanS-i §-st 80. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Selle järgi märgitakse VTK-s keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. Vastavalt PlanS-i §-le 81 küsib Raasiku Vallavalitsus asjaomastelt asutustelt ja puudutatud isikutelt ettepanekuid ÜP lähteseisukohtade ning käesoleva VTK osas. Ettepanekute alusel tehakse ÜP lähteseisukohtades ja KSH VTK-s vajalikud muudatused. ÜP lähteseisukohad ja KSH VTK koos esitatud ettepanekutega avalikustatakse ÜP koostamise korraldaja veebilehel. KSH viiakse läbi lähtudes käesolevas VTK-s esitatud teabest, st VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. KSH aruanne peab vastama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 nõuetele. 8 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 4. Kavandatava tegevuse seos olulisemate strateegilise planeerimise dokumentidega 4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“5 kehtestati Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks. Peamine püstitatud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Eesti ruumilise arengu visioon Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid 1. Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng • Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine. • Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. 2. Head ja mugavad liikumisvõimalused • Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagab toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil. • Tagatud on kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga. • Erinevaid transpordiliike kasutatakse tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega. 3. Varustatus energiataristuga • Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. • Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. • Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. 4. Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine 5 https://eesti2030.wordpress.com/ 9 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 4.2. Harju maakonnaplaneeringud 4.2.1. Kehtiv maakonnaplaneering Kehtiv Harju maakonnaplaneering6 (MP) koostati aastatel 1995-1998 ja kehtestati aprillis 1999, st ligi 20 aastat tagasi. Praeguseks on uus Harju maakonnaplaneering 2030+ (vt ptk 4.2.2) praktiliselt valmis ja esitatud Rahandusministeeriumisse järelevalvesse. Seetõttu puudub sisuline vajadus arvestada Raasiku valla ÜP koostamisel hetkel küll juriidiliselt kehtiva, kuid ajale jalgu jäänud MP-ga. 4.2.2. Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneering 2030+7 on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. MP peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused Harju maakonnas. Maakonnaplaneering esitab kokkuvõtlikult maakonna ruumilise arengu visiooni – pildi olukorrast, mida maakonnaplaneeringu elluviimisega soovitakse saavutada. Harju MP ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule aasta 2030 ja edasi. Harju maakonna ruumilise arengu visioon Harju maakond on Eesti arengu vedaja rolli teadvustav, kuid samas tasakaalustatud ruumilise arengu kursil arenev maakond. Lisaks Tallinnale on tagatud oluliste keskuste toimimine ja kompaktsus ning linnalise ja maapiirkonnale omase ruumi selge eristumine ka ülejäänud maakonnas. Rahvusvaheliselt ja üleriigiliselt oluliste taristute ja majandustegevuse arendamise kõrval on säilinud loodusväärtused ning atraktiivne elukeskkond nii linnades kui maapiirkondades. Elanike igapäevaelu toimimine tugineb mugavatel ühendustel oluliste keskustega ning innovatiivsete ja paindlike lahenduste rakendamisel ääremaalistel aladel. Nii on tagatud kvaliteetsed elutingimused erinevates Harju maakonna piirkondades. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Harju maakonnas Ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste järgimine on kehtestatud maakonnaplaneeringu elluviimise eesmärgiks. Madalama tasandi planeeringutega maakonnaplaneeringu muutmise kaalumisel tuleb samuti lähtuda samadest põhimõtetest. Ruumilise arengu suunamisel Harju maakonnas järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1. Säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise ruumistruktuuriga asulates ja maapiirkondades, vältides valglinnastumise täiendavat levikut. Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ seab eesmärgiks riigi ruumilise arengu hajalinnastunud ruumi mudeli järgi. Hajalinnastunud ruumis on rõhk linnalise ruumi kompaktsuse suurendamisel. Samaaegselt väärtustatakse Eestile omast hajaasustust, parandades sealjuures seniste valglinnastunud alade puudulikku infrastruktuuri ja seoseid olemasoleva asustusega. Selline lähenemine tagab ruumilise mitmekesisuse ning n-ö linna ja maa eristumise füüsilises ruumis, vastupidiselt valglinnastumisele, millega kaasneb ruumiline üheülbastumine. Lisaks võimaldab linnalise ruumistruktuuri kompaktsuse tõstmine ühistranspordi senisest kasutajasõbralikumat korraldamist ning kergliikluslahenduste pakkumist, mida madal-tiheda valglinnastunud ruumistruktuuri kavandamise korral on sageli raske saavutada. 2. Elanikele vajalike teenuste pakkumise ruumiline mudel on koondumispõhine ehk keskus- tagamaa põhine. Teenuste kättesaadavus on seotud liikumisvõimalustega, sh ühistranspordi tegelikule liikumisvajadusele vastava korraldusega keskuste tagamaal ehk 6 Vt Harju Maavalitsuse veebileht: https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-19991 7 vt Harju Maavalitsuse veebileht: https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-2030-1 (esitatud Rahandusministeeriumisse järelevalvesse); vaadatud 23.05.2017 10 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus toimepiirkondades ning erinevate keskuste vahel. Paralleelselt rakendatakse erinevaid paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks väljaspool keskusi. 3. Asustuse arengu kavandamisel ning keskuste määratlemisel lähtutakse eeskätt olemasolevatest ruumistruktuuridest ning liikumisvõimalustest (teedevõrk, raudteed), käsitledes rööbastranspordi sh kergrööbastranspordi arendamist eelistatud liikumis- ja ligipääsuvõimalusena, sh maakonna siseselt. 4. Eesmärgiks on ruumiliselt tasakaalustatud areng Harju maakonnas, mistõttu soositakse kohalike keskuste teket/tugevnemist Tallinna lähiregioonist kaugemal, et võimaldada esmaste teenuste tarbimist piirkonnas koha peal. 5. Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Välditakse uute arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. [---] 6. Ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes või nende vahetus läheduses. 7. Liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate liikumiseks, arvestades oluliste välja kujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) trajektooridega ning seades esikohale ühistranspordikasutajate ja kergliiklejate mugavuse, ohutuse jm vajadused. 8. Harju maakond on ühtlasi Eesti pealinnaregioon, mis tähendab, et maakonda koondub oluline osa riiklikult tähtsatest taristuobjektidest. [---] Maakonnaplaneering kajastab teadaolevad vajadused riiklikult tähtsate objektide arendamise osas,8 kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. Harju maakonnaplaneeringus on eeldatud, et riiklikult tähtsate ehitiste edasisel arendamisel suhtutakse kaalutletult olemasolevasse ruumilisse keskkonda ning leitakse lahendused, mis võimalikult vähe suurendavad keskkonnakoormust ja häiringut, sh nii looduskeskkonnale kui ka kohalikule elanikkonnale. 9. Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui hajaasustuses, kasutades lisaks rohevõrgu ruumilise sidususe säilitamisele ka vastavaid hooldusvõtteid haljasaladel ning rohetaristu toimimist toetavaid lahendusi ehitiste kavandamisel. 10. Üheks rohetaristu poolt pakutavaks oluliseks elukeskkonna kvaliteeti tagavaks teenuseks on puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumine. Oluline roll selle teenuse tagamisel on veeäärsetel aladel, sh supelrandadel nii linnades kui hajaasustuses. Linnades on eelistatud avaliku kasutuse võimaluste tagamine veeäärsetel aladel üldisemalt, hajaasustuses on eelkõige vaja tagada avalik juurdepääs koos vajaliku taristuga väljakujunenud supelrandadele. 11. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse põllumajandustegevuseks sobilike väärtuslike põllumajandusmaadega. 12. Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas esteetilistel väärtustel, lisaks looduslikule esteetikale ka inimtekkelise pärandi väärtustamisel. Elukeskkonna esteetilised väärtused hõlmavad nii hajaasustuses kujunenud (küla)maastikulisi tervikuid, linnalises keskkonnas kujunenud iseloomulikke miljöösid kui ka üksikehitiste kõrget arhitektuurset kvaliteeti – nende säilimist ja jätkuvust tuleb pidada kvaliteetse elukeskkonna üheks tagatiseks. 13. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega. 8 Ei puuduta Raasiku valla territooriumi. 11 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 14. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega. 15. Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. 16. Maakonna ruumilisel arendamisel peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust, mh välditakse ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste vahetus läheduses. Harju maakonnaplaneeringusse 2030+ on integreeritud varasemad teemaplaneeringud:9 • Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“: täpsustati rohelise võrgustiku käsitlust ja kanti muutmata kujul MP-sse teemaplaneeringuga määratud väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud, mille osas täiendavat menetlust ja arutelu ei avatud. Arvestades asjaolu, et Harju maakonnas on surve asustuse arengule viimase kümne aastaga oluliselt kasvanud ja rohelist võrgustikku ÜP-de kaudu täpsustatud, oli asjakohane rohelise võrgustiku piiride ülevaatamine ja kasutustingimuste korrigeerimine. Väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud olid teemaplaneeringus määratletud läbi põhjaliku eelhindamise ja neid käsitleti MP koostamise ajal endiselt kui maakondlikult olulisi puhke- ja loodusväärtusega alasid; • Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“: MP-ga uuendati teemaplaneeringut üksikute kergliiklusteede lõikude osas vastavalt kohalike omavalitsuste huvidele, eristamata sealjuures kergliiklusteede rajamise prioriteetsust. Teemaplaneeringuga koostati põhjalik lahendus Harju maakonna kergliiklusteede kavandamise põhimõtete kohta ja kaardistati kogu maakonna kergliiklusteede võrgustik ning üldistatud vajadus. Kergliiklusteede kavandamise põhimõtted viidi sisse MP-sse. Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ on vananenud ja seda ei integreeritud uude MP-sse. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on asustuse suunamine, sh keskuste võrgustiku ja toimepiirkondade määratlemine ning põhimõtted teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks maakonnas, lahendatud lähtudes uutest põhimõtetest. Raasiku valla osas näeb uus maakonnaplaneering ette Aruküla ja Raasiku alevike ruumilist arendamist linnalise asustusega aladena,10 valla ülejäänud territooriumil lähtutakse maalise piirkonna11 arendamise põhimõtetest. Maakonnaplaneering annab soovituse detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks ÜP-des. 9 Nimetatud on teemaplaneeringud, mis puudutavad Raasiku valla territooriumi 10 Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Maakonnaplaneeringu eesmärk on koondada kahaneva rahvastiku tingimustes asustust sh ressursse (teenuste tarbijaid, tööjõudu, tehnilist infrastruktuuri, ettevõtlust) ja arendada edaspidi juba välja kujunenud kompaktseid polüfunktsionaalseid asustusalasid. Polüfunktsionaalsed alad aitavad paremini säilitada ka neid ümbritsevate maapiirkondade elujõulisust. 11 Maaline piirkond on maa-ala väljaspool linnalise asustusega alasid. Maaline piirkond on valdavalt hajusa asustusmustriga, kusjuures üldises hajaasustuses esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid (nt alevikud, tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad). Maalise piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringutega, mis arvestavad rahvastikuprognoosist tulenevate trendidega ning eesmärgiga säilitada asustuse arendamisel juba välja kujunenud struktuure ja väärtusi. 12 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 4.3. Raasiku valla kehtiv üldplaneering Raasiku valla üldplaneering (ÜP) on koostatud ajavahemikus september 2003 – märts 2005. Raasiku valla ÜP eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute (DP) koostamiseks ning DP kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. ÜP kaaseesmärk on koondada ja täpsustada Raasiku valla erinevaid eluvaldkondi kajastav digitaalne kaardi- ja kohtteabematerjal, mis on pädevaks aluseks maakasutuse jt ressursside säästvaks juhtimiseks ja haldamiseks ning edasiste planeeringute koostamiseks. ÜP tähendab eelkõige kokkuleppeid. Selle koostamise käigus üritatakse leida parim lahendus vastuoludele, mis eksisteerivad näiteks riigi, valla üldsuse ja erinevate huvigruppide vahel. ÜP aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat ÜP-d perioodiliselt üle vaatama ja vastavalt elu käigule läbi uute DP-de või korduva ÜP protsessi muutma. ÜP seletuskirjas on toodud põhilised kitsendused maakasutusele, lähtudes tolleaegsest õigusruumist. Samas on märgitud, et planeeringu kasutamisel tuleb lähtuda aktualiseeritavast kitsenduste nimekirjast. Valla ruumilise arengu põhimõtted hõlmavad asustusstruktuuri, tehnilist infrastruktuuri (teed ja liiklus, raudteeühendus, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, energiamajandus, jäätmemajandus, sidevarustus, gaasivarustus), rohelist võrgustikku ja maastikuväärtusi. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused hõlmavad üldist ehitamist, maakasutuse määratlemist, DP-de tingimusi, DP kohustusega alasid ning võimalusi planeeringu elluviimiseks. Uue ÜP koostamisel tuleb muuhulgas lähtuda kehtivast üldplaneeringust. Seejuures vajab põhjalikku analüüsi, mida väärtuslikku ja asjakohast saab kehtivast ÜP-st üle võtta ning mida tuleb muuta, lähtudes uuest maakonnaplaneeringust, praeguseks välja kujunenud olukorrast ning uutest arenguvajadustest. 4.4. Raasiku valla strateegilised arengudokumendid 12 4.4.1. Raasiku valla arengukava Raasiku valla arengukava aastateks 2013-2024 (ajakohastatud 2016) koosneb seitsmest peatükist: sissejuhatus; haridus, kultuur, sport ja noorsootöö; sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja lastekaitse; tehniline taristu, selle korrashoid ja arendamine; maakasutus, planeerimine ja keskkond; eelarvestrateegia; tegevuste ja investeeringute kava. Raasiku valla visioon ja missioon Visioon: Raasiku vald on aastaks 2024 kujunenud arenenud ja hinnatud majandus- ja elukeskkonnaks, kus on välja arendatud taristu, tagamaks elanikele kõik esmateenused valla piires. Raasiku vald on identiteedilt ja territooriumilt terviklik, tasakaalustatud ja säästlikult arenev omavalitsus. Missioon: heakorrastatud ja turvalises keskkonnas inimsõbraliku, tasakaalustatud ja konkurentsi- võimelise arengu kindlustamine. Visioon näitab kätte suuna, kuhu tahetakse tulevikus jõuda ja millised ollakse aastaks 2024. Missioonis on sõnastatud valla vastutus arengu planeerimisel ja elluviimisel, samuti organisatsiooni püsiväärtus, s.o vastus küsimusele, miks vald on olemas. 12 Dokumendid on kättesaadavad Raasiku valla veebilehel: https://raasiku.kovtp.ee/arengukavad 13 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Valdkondlikud strateegilised üldeesmärgid • Haridus: luua võimalused kõrgelt kvalifitseeritud kaadriga aja nõuetele vastava alus-, põhi- ja huvihariduse andmiseks kaasaegselt väljaarendatud kasvu-, õpi- ja töökeskkonnas. • Kultuur: pakkuda elanikkonnale tasemel ja mitmekülgseid kultuuriüritusi, hoides ja arendades olemasolevaid traditsioone, kaasates ja toetades kolmandat sektorit ja kodanikualgatust. Infovajaduste ja -nõudluste rahuldamine ning arendamine raamatukogude kaasajastamise ning ja töötajate motivatsiooni tõstmise teel. • Sport: spordi kaudu elanike teadlikkuse kasvu läbi tervise edendamine; eesmärgistatud vaba aja sisustamine ja valla maine tagamiseks spordi senisest suurem rahaline toetamine. • Noorsootöö: keskkonna loomine, mis toetab kõikide noorte nii isiksuslikku kui ka kollektiivset arengut, pakkudes mitmekesiseid võimalusi eneseteostuseks ja edasiarendamiseks ning soodustades sihipärast tegevust ja vaba aja veetmist väljaspool kooli. • Sotsiaalhoolekanne: preventiivne töö probleemide ennetamiseks, erinevate erialaspetsialistide, kolmanda ja erasektori suurem kaasamine ning operatiivne informatsiooni levitamine. • Tervishoid: elanikkonna tervisekaitse tugevdamine haiguste ennetamise, õigeaegse ning efektiivse ravi ning ravitingimuste parandamise teel. • Lastekaitse: hoolekannet vajavate laste ja lastega perede elukvaliteedi tõstmine, mis võimaldaks igal lapsel elada oma kodus. Vanemahariduse tõhustamiseks ja preventiivse töö tegemiseks Aruküla perekeskuse edasine arendamine ja laiendamine. • Tehniline taristu:13 korrastada vallale kuuluv elamufond; rekonstrueerida ja välja ehitada vee- ja kanalisatsioonitrassid; luua andmebaas reostusallikate, reovee kogumiskaevude ja nõuetekohaselt sulgemata puurkaevude üle; tagada ülevaade reoveekäitluse üle piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon; võtta arvele olemasolevad tuletõrje veevõtukohad, Arukülla ja Raasikule rajada tuletõrjehüdrandid ja veemahutid; läbi rääkida maanteeametiga, et sõiduteede ehitamise ja renoveerimise käigus ehitataks ka kõnniteed; alevikesse kergliiklusteede rajamine. • Maakasutus, planeerimine ja keskkond: keskkonnateadliku inimese ning keskkonnast hoolivate ettevõtete kujundamine. Heakorra tugevdamine järelevalve suurendamise teel. Valla haldusterritooriumil oleva maa efektiivsem kasutamine ja seal heakorra tagamine seadusandluse täpsema järgimise ning vastava informatsiooni levitamise teel. Arengukavaga on kinnitatud tegevuste ja investeeringute kavad aastateks 2013-2020, mida vaadatakse regulaarselt üle. ÜP koostamisel lähtutakse valla arengukavas seatus strateegilistest eesmärkidest ning antakse sellele ruumiline väljund. 4.4.2. Jäätmekava Raasiku vallas on jäätmekäitluse aluseks Anija, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Viimsi valla ning Maardu linna ühine jäätmekava (Ida-Harjumaa jäätmekava) 2015-2020. Sulgemist vajavaid prügilaid Raasiku vallas ei ole. Üks Ida-Harjumaa jäätmekavaga hõlmatud omavalitsustes asuvaid jääkreostusobjekte on Aruküla põhjaveereostus Raasiku vallas. Jäätmehoolduse üldeesmärk tuleneb riigi jäätmekavast 2014-2020: saavutada jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus. Selleks tuleb: 13 Kuna selles valdkonnas ei sõnasta arengukava ühtset strateegilist üldeesmärki, siis on VTK jaoks tehtud valik ÜP ja selle KSH-ga enam seotud strateegilistest eesmärkidest. 14 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus • vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust; • võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel; • vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. Jäätmeseaduses on sätestatud jäätmehierarhia, milles seatud prioriteetidest tuleb juhinduda jäätmetekke vältimisel ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel: 1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) ringlussevõtt; 4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus; 5) kõrvaldamine. Ida-Harjumaa jäätmekavaga hõlmatud valdades on jäätmehoolduse üldeesmärgid järgmised: 1) vältida ja vähendada jäätmeteket, sh jäätmete ohtlikkust; 2) võtta liigiti kogutud jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel, segaolmejäätmete puhul on lahenduseks taaskasutamine või kõrvaldamine 3) vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski; 4) tõhustada seiret ning järelevalvet; 5) jäätmete liigiti kogumise edendamine; 6) juriidiliste ja füüsiliste isikute jäätmealane teavitamine ja nõustamine. Üldeesmärgid on jätkuv tegevusuund, mida arendatakse ka peale antud jäätmekava perioodi lõppu. Kavaga hõlmatud omavalitsustes on põhieesmärgiks maksimaalne jäätmete liigiti kogumine tekkekohal, mis tagaks ühtlasi kõige kvaliteetsema jäätmematerjali ja parandab võimalusi selle taaskasutamiseks. Kui taaskasutatav materjal satub segaolmejäätmete massi, on tehnoloogiliselt keeruline kvaliteetse taaskasutatava materjali segaolmejäätmete massist välja sortimine. Olmejäätmete osas on prioriteediks eelkõige veel kasutuskõlblike toodete korduskasutuse soodustamine. Jäätmete taaskasutamisel on prioriteediks nendes sisalduva materjali (jäätmete) eraldi kogumine ja käitlemine taaskasutusse ja ringlussevõtu kaudu. Taaskasutamisel ei tohiks eelistada jäätmete põletamist energia tootmiseks ringlussevõtule. Lühiajaliselt (5 aastat) on olulisemad eesmärgid: 1) koostöö tootjavastutusorganisatsioonidega kehtivate taaskasutuse nõuete täitmise tagamiseks; 2) sobivate jäätmekäitluslahenduste analüüsimine jäätmete lahuskogumisvõrgustike optimeerimiseks; 3) teavitamis- ja nõustamistegevuste korraldamine jäätmevaldajatele; 4) pakendijäätmete ning paberi- ja kartongijäätmete sisalduse vähendamine segaolmejäätmetes liigiti kogumise kaudu; 5) biolagunevate jäätmete kohtsortimise suurendamine korterelamutes ja väikeelamutes ning kompostimise edendamine; 6) koostöö naaberomavalitsustega jäätmehoolduse ja järelevalve arendamiseks. Kirjeldatud eesmärkide täitmiseks on jäätmekava raames koostatud tegevusplaan, mis sisaldab eesmärgiks seatud tegevusi, eeldatavat täitmisperioodi, rahastamisallikaid ning täitjat. 4.4.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kavas aastateks 2015-2026 käsitletakse neid valla piirkondi: 1) mis jäävad keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse; 15 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 2) kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või -kanalisatsioonisüsteem. Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või -kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive: • Aruküla alevik (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370025); • Raasiku alevik (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370022); • Peningi küla (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370023); • Härma küla (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370024); • Perila küla. ÜVK arendamise kavas on esitatud ettepanek Aruküla ja Raasiku reoveekogumisalade laiendamiseks. Moodustatav ala hõlmaks tänaseks kehtestatud ning hetkel kehtestamisel olevate detailplaneeringute alasid. Selle vajaduse tingib asjaolu, et neis piirkondades on hoogustunud elamualade ja ka tööstuspiirkondade rajamine. Arvestades, et piirkonnas on põhjaveekiht nõrgalt kaitstud või lausa kaitsmata, on reoveekanalisatsiooni korraldatud kogumine ja käitlemine hädavajalik. Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise esmaseks prioriteediks on alevikes ühiskanalisatsioonivõrgu laiendamine. II etapis jätkub alevike kanalisatsioonivõrgu laiendamine, millega koos rajatakse ka Raasiku aleviku eramajade piirkonda ühisveevarustus. Osaliselt rekonstrueeritakse ka Härma külas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikke. Samuti on II etapis ette nähtud Härma ja Perila külades puurkaev-pumplate rekonstrueerimistööd. III etapis viiakse lõpuni Aruküla alevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrgu laiendamine. III etappi on jäetud ka Härma, Peningi ja Perila külade ÜVK võrgu rekonstrueerimine. ÜVK arendamise kavaga on ette nähtud luua liitumisvõimalus ühisveevarustuse süsteemiga ca 240 inimesele ja ühiskanalisatsiooni süsteemiga ca 960 inimesele. 4.4.4. Teehoiukava Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 eesmärk on parendada kruusa- ja asfaltkattega seisukorda läbi hoolduse ja remondi, ehitada alevikes pinnaseteed vähemalt pinnatud teede tasandile, suurendada tolmuvaba teekatete osakaalu tiheasutusaladel, ehitada välja kuivenduskraavide võrgustik ning suurendada liiklusohutust läbi kergliiklusteede ehituse ja liikluskorraldusvahendite paigutamise. Remonditavate teede ja teemaal asuvate rajatiste nimekirjad vaadatakse üle igal aastal ning tehakse vajadusel korrektiive vastavalt valla eelarve prognoosile, muutunud teekatte seisundile ning liiklussagedusele. Teehoiukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et valla teedevõrk on välja kujunenud ja oma tiheduselt praegustele vajadustele vastav. Peamised eesmärgid/tegevused sõltuvalt teede seisukorrast: • kruusateedele katete ehitamine, mille kruusakihi paksus vastaks normidele ning võimaldaks 2020. aastaks vähemalt tiheasustusega aladel mustkattega katmise ning seeläbi võimaluse tolmust vabanemiseks; • teede kandevõime parandamiseks saavutada järgmise 5 aasta jooksul kuivenduskraavide taastamine ning vee äravoolu tagamine suublasse; • teede säilimiseks tuleb hooajaliselt piirata koormust avalikel teedel. Samuti tuleb piirata teedele peale- ja mahasõitu (eeskätt põllumaadele) ning rajada koostöös põllumajandus- ettevõtjatega korrektsed mahasõidud; • tagada tuleb teemaal nähtavust ja vee äravoolu takistavate puude ja põõsaste eemaldamine. Teehoiukavaga nähakse ette: - erateede avaliku teena kasutamise põhimõtted; 16 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus - teede remondi-ja ehitustööde planeerimise põhimõtted; - tee seisundinõuete tagamise põhimõtted; - aastatel 2016-2020 rajada plaanitavad jalg- ja jalgrattateed ning reisi-pargi parklad tiheasustusaladel. 4.4.5. Terviseprofiil Raasiku valla terviseprofiil on koostatud aastateks 2012-2016. Raasiku valla üldeesmärk terviseprofiili rakendamisel on pikendada oluliselt vallarahva eeldatavat ja sealjuures kvaliteetselt elatud eluiga. Terviseprofiili tegevuste kava on välja toodud tegevuste lõikes nii palju, kui on võimalik ette näha. Profiili täitmise eest vastutab Raasiku Vallavalitsus, kes teeb vastavat koostööd külaseltsidega, tervishoiuasutustega, MTÜ-dega, ettevõtjatega, klubidega ja teiste rühmitustega. Profiili rakenduslike tegevuste elluviimisel ei seata piiranguid, seda võivad teha nii üksikisikud, ühingud, ettevõtted kui ka asutused. ÜP-ga on võimalik kaudselt toetada terviseprofiili eesmärkide elluviimist: tervisliku ja ohutu keskkonna loomine, puhke- ja sportimisvõimaluste (taristu) kavandamine, põhimõtete seadmine erivajadustega inimeste liikumisvõimaluste parandamiseks jms. 4.4.6. Soojusmajanduse arengukava Raasiku valla soojusmajanduse arengukava 2015-2025 annab ülevaate Raasiku valla Aruküla ja Raasiku alevike kaugkütte katlamajade ja kaugküttevõrkude tööst; soojuse tootmisest ja tarbimisest, analüüsib võimalusi soojuse tarbimise vähendamiseks ja säästlikumaks kasutamiseks ning teeb ettepanekud katlamajade renoveerimiseks ja taastuva energia kasutuselevõtmiseks. 4.4.7. Ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja tööhõive arendamise kava Raasiku valla ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamise arengukava 2013-2017 sihiks on aidata kaasa valla sotsiaal-majanduslikule arengule läbi kohaliku koostööpartnerluse ja projektide, mis keskenduvad ettevõtluskeskkonna, ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamisele ning mis oleksid ühtlasi aluseks edasiste tegutsemissuundade ja prioriteetide valikul. Arengukava analüüsib valla ettevõtluse praegust olukorda ja kirjeldab arenguvisiooni, pikaajalisi eesmärke, prioriteete ning nende täitmiseks vajalikke tegevussuundi. Arengukava tegevuskava on koostatud neljaks aastaks (2013-2017). Visioon Raasiku vald on hea väikeettevõtluskeskkonnaga omavalitsus, kus on välja arendatud kaasaegne ning keskkonnasäästlik elu- ja ettevõtlustegevuseks vajalik taristu. Koostatava ÜP-ga on võimalik toetada soodsa ettevõtluskeskkonna loomist, säilitades ja edasi arendades head keskkonda nii töötamiseks kui ka elamiseks. Olulised on valla üldmulje, turvalisus, soodsad elamispinnad ja teenused, mitmekesised vaba aja veetmise võimalused jne. Vajalikud on investeeringud taristusse. Soodsa keskkonna loomiseks on oluline vallavalitsuse poolne kiire ja korrektne asjaajamine tegevuslubade andmisel ja igakülgne infovahetus. Valda elama asumise soodustamiseks võiks kommunikatsioonide rajamine toimuda valla toetusel. Noorema ja aktiivsema elanikkonna valda asumisel saab kasutada mitmesuguseid soodustusi noortele peredele ja vajalikele spetsialistidele. Ettevõtluskeskkonna edendamise eesmärk on ettevõtlust toetav tasemel taristu. Tegevused (2013-2017): 1) elanikke ja ettevõtlust toetava taristu (vesi, kanalisatsioon, elektrienergia) pidev korrashoid ja arendamine 2) lasteaiakohtade tagamine 17 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 3) ühistranspordiühenduste parandamine 4) tööstus- ja tootmisalade arendamine; elamuehitusalade rajamine 5) planeeringute kiire menetlemine; asjaajamiskiiruse tõstmine vallas 6) puuduvate teenuste osutamise soodustamine (tankla, turg, toidukauplused külades jm) 7) valla arenduskeskuse (nõustamine, arendusprojektid, inkubaator, kaugtöökeskus) käivitamine ÜP koostamise käigus vajab koos vallavalitsusega täpsustamist, millise ettevõtlust toetava taristu jaoks on vaja kavandada ruumilise planeerimise väljund. 4.5. Raasiku valda ümbritsevate kohalike omavalitsuste arengukavad ja planeeringud Raasiku valda ümbritsevate kohalike omavalituste arengukavade ja planeeringutega arvestamine on eelkõige vajalik seoses planeeringuala kontaktvööndi analüüsi koostamisega (koostatava ÜP koosseisus) ja planeeringulahenduse väljatöötamisega. Alljärgnevalt on toodud ülevaade piirnevate valdade arengukavadest ja üldplaneeringutest. Töö käigus võetakse vajadusel arvesse ka muid asjakohaseid arengudokumente ja planeeringuid (nt kontaktvööndi detailplaneeringud, teemaplaneeringud, eriplaneeringud vms). 4.5.1. Jõelähtme vald Jõelähtme valla arengukava aastateks 2016-202514 Arengukava sisaldab järgmisi arendusvaldkondade kirjeldusi: Jõelähtme valla kohaliku omavalitsuse korraldus, (maa)elu valdkond (elukeskkond, taristu), majandus ja turism (maakasutus, ettevõtlus ja turism), kultuur ja sport, sotsiaalvaldkond, haridus ja noorsootöö, valla turvalisus ja valla finantsolukord. Jõelähtme valla visioon Aastal 2025 on Jõelähtme vald parima elukeskkonnaga Tallinna lähedane vald, mida iseloomustab tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng läbi: • puhta looduse, mis tagab tervisliku ja kvaliteetse elu­ ja puhkusekeskkonna; • hea maine, mis tugineb kaalutletud ressursikasutusel, turvalisusel ning hästi arenenud sotsiaalsel infrastruktuuril; • rahvastiku tasakaaluka juurdekasvu, mida vald mõtestatult suunab läbi planeeringute, tagades optimaalse asustustiheduse; • kaasaegse infrastruktuuri, mida iseloomustavad korrastatud teedevõrk, puhas joogivesi, säästlik energiakasutus ning alternatiivsete energiaallikate kasutamine. Jõelähtme valla missioon Jõelähtme valla missiooniks on piirkondliku eripäraga turvalise elukeskkonna säilitamine läbi tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu kavandamise ning avalike teenuste pakkumise kõigile valla elanikele. Jõelähtme valla arengumudel põhineb eeldusel, et visiooni saavutamiseks on vajalikud üheaegsed jõupingutused mitmes võtmetähtsusega tegevussuunas: • Puhta looduskeskkonna säilitamine ja jätkusuutlik kasutuselevõtt – läbi aruka loodusvarade kasutamise ning kasutusest väljunud tööstusalade taaskasutuselevõtu; 14 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/420102016004?leiaKehtiv 18 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus • Elamuehitus – teadlikult suunatud elamuehitus võimaldab peredel valda elama kolida ning seeläbi ennast vallaga siduda; • Elukeskkond – võimaldab tagada hea elukvaliteedi läbi kehale ja vaimule suunatud teenuste; • Sotsiaalne turvalisus – annab nii elanikele kui ka sisse kolivatele inimestele kindluse selles, et nende ja vajadusel ka nende sugulaste (isade­emade, vanaemade­vanaisade jt) sotsiaalsete teenuste vajadused on kergelt ning heal tasemel lahendatavad. Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv)15 ÜP on kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40. ÜP koostamise eesmärgid: • selgitada maakasutuse piirangud (nii looduslikud kui tehnogeensed); • teha ettepanekud maade sihtotstarbe määramiseks; • reserveerida ehitusmaad; • käsitleda valla keskkonnaseisundit, tehnovõrke ja -rajatisi, teedevõrku jne. Territooriumi planeering aitab ette näha keskkonna võimalikke muudatusi ja õigeaegselt sekkuda selle tagajärjel tekkivatesse mõjutustesse. Jõelähtme valla üldplaneering (koostatav) 16 Koostatava ÜP eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu avalikustamine toimus 2016.a mais. Jõelähtme valla veebilehel edasine info planeeringuprotsessi kohta puudub. ÜP põhiülesanne on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. ÜP määrab maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ning on hajaasustusalal projekteerimistingimuste andmise aluseks, lähtudes piirkonnale iseloomulike väärtuste säilitamise ja edasiarendamise vajadustest. Jõelähtme valla arengueeldus on arenemine elujõulise piirkonnana, mis pakub häid elamis-, puhkamis- ja töötamisvõimalusi Tallinna tagamaal. Logistiliselt hea asukoht pealinna läheduses, pikk rannajoon, valda läbiv Tallinn-Narva maantee, samuti atraktiivne looduskeskkond ning looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud unikaalne kultuurmaastik loovad head eeldused piirkonna arenguks. Arengueeldused soodustavad rahvaarvu kasvu (eelkõige uute elanike näol) ja elavdavad majandustegevust. Jõelähtme valla asustus on koondunud valdavalt valla lääne- ja keskossa. ÜP eskiisiga ei ole kavandatud elamumaid ega tehnilist taristut Raasiku vallaga piirnevatele aladele, sh Raasiku aleviku piirkonnas. ÜP eskiisi järgi on valdavalt tegemist metsa- ja põllumaaga, sh väärtuslikud põllumajandusmaad. Raasiku ÜP koostamise käigus jälgitakse arenguid seoses Jõelähtme valla ÜP-ga ja tehakse koostööd planeeringulahenduse väljatöötamisel. 4.5.2. Anija vald Anija valla arengukava aastateks 2014-202417 Arengukava koostamise eesmärgiks on seada vallale ühtsed arenguprioriteedid, tagada jätkusuutlik areng järgneval arengukava perioodil ning valla arengukava vastavus seaduses sätestatud nõuetele. 15 Jõelähtme valla veebileht: https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering-kehtiv-; vaadatud 24.05.2017 16 Jõelähtme valla veebileht: https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering-koostamisel-; http://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneerin_alg_2012%2F2016.05.09_YP_II_eskiis_KSH_eelnou_avalik_arutel u; vaadatud 24.05.2017 17 eRT; https://www.riigiteataja.ee/akt/408112016024 19 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Anija valla arenguvisioon aastaks 2025 Anija vald on elamisväärse elukeskkonnaga, majanduslikult mitmekesine, elujõulise kogukonnaga jätkusuutlikult arenev omavalitsus, kus elanikele on tagatud konkurentsivõimeline haridus, sealhulgas ka gümnaasiumiharidus ja sotsiaalne turvalisus. Anija vallavalitsuse missioon Valla elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamine ning hariduslike arenguvõimaluste loomine valla elanike konkurentsivõime tõstmiseks. Arengustrateegia osa sätestab konkreetsed arengusuunad ja meetmed tegevusvaldkondade kaupa, mis on vajalikud Anija valla arenguvisiooni realiseerimiseks. Strateegilised eesmärgid valdkondade kaupa • Üldvalitsemine: valla efektiivne ja edukas juhtimine • Elu- ja looduskeskkond: Anija valla elukeskkonna kvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine • Ettevõtlus ja tööhõive: Anija valla kui potentsiaalse ettevõtluspiirkonna tutvustamine ja koolitustegevuse korraldamine väikeettevõtluse arendamiseks • Tehniline infrastruktuur: ÜVK rakendamine peale kõikide projektide lõppemist; sademevee- süsteemide projekteerimine ja väljaehitamine; tagada aastaringselt kõikides valla piirkondades teede hea läbitavus; valla kõiki piirkondi katab vajadusi arvestav ühistranspordi võrgustik; katlamajade ja kaugküttesüsteemide renoveerimine kokkuhoiu saavutamiseks; hoonete energiatõhususe tõstmine ja küttekulude vähendamine • Kogukond: suutlikud ja aktiivsed kogukonnad • Sotsiaalkeskkond: vallaelanikele mitmekesiste kultuurivõimaluste pakkumine ja kättesaada- vuse tagamine; eesmärgistatud sportimise võimaluste ja muudeaktiivsete vaba aja veetmise võimaluste laiendamine, elanike teadlikkuse tõstmine tervislikest eluviisidest, valla spordiorganisatsioonide ja sportlaste tegevuse toetamine; tingimuste ja keskkonna loomine, mis toetab noorte igakülgset arengut, eneseteostust ja sihipärast tegevust vabal ajal • Haridus: Lastele ja noortele on tagatud konkurentsivõimeline haridus • Sotsiaalne kaitse ja tervishoid: elanikele on tagatud sotsiaalne turvalisus Anija valla üldplaneering (kehtiv)18 Anija valla kehtiv üldplaneering on kehtestatud Anija Vallavolikogu 26.06.2008 otsusega nr 421. ÜP-ga on sätestatud valla maakasutustingimused, sh DP kohustusega alad, säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike mastike ja koosluste kasutustingimused, liiklusskeem ja teedevõrk ning tehniline infrastruktuur. Antud on ülevaade maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa ning suunised ÜP elluviimiseks. Anija valla üldplaneering (koostatav) 19 Anija Vallavolikogu algatas uue ÜP koostamise ja ÜP KSH läbiviimise 21.08.2015 otsusega nr 155. ÜP koostamise eesmärk on valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt PlanS § 75 toodud ülesannete lahendamine – ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste määramine; maakasutuse juhtotstarbe määramine; infrastruktuuriga seotud küsimuste lahendamiseks suuniste andmine jt valla arenguks oluliste ülesannete lahendamine. 18 Anija valla veebileht: http://anija.kovtp.ee/uldplaneering; vaadatud 24.05.2017 19 Anija valla veebileht: http://anija.kovtp.ee/uldplaneering; vaadatud 24.05.2017 20 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus ÜP-ga juba väljakujunenud asustusstruktuuris olulisi muudatusi ei kavandata. Tihenevad ja laienevad olemasolevad tiheasustusega alad – Kehra linn ning Alavere ja Lehtmetsa külakeskused. Piirkondliku teeninduskeskusena kasvab ja tugevneb perspektiivis ka Anija küla. Mujal vallas säilib hajaasustus, kus arendus- ja ehitustegevus toimub hajaasustusele omaste põhimõtete alusel. Intensiivsemat ettevõtluse arengut nähakse eelkõige tiheasustusega aladel, kus lisaks tehnilise taristu ja logistiliste ühenduste olemasolule on töötajaskond kohapeal olemas. Soodustamaks töökohtade teket elukoha lähedal, toetab üldplaneering ka hajaasustuses asuvate ettevõtlusalade arengut ja intensiivsemat kasutusele võtmist, jättes samas võimaluse võtta kasutusest välja langenud tootmisterritooriumid kasutusele mõnel muul sobival otstarbel (nt elamualana). ÜP koostamisega paralleelselt viiakse läbi KSH, mis selgitab, kirjeldab ja hindab ÜP elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused kajastuvad ÜP lahenduses. KSH läbiviimise tulemusel selgus, et Anija valla ÜP elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeringulahenduse elluviimisel võib täheldada kaudseid positiivseid mõjusid inimkeskkonnale. Anija valla asustus on koondunud valdavalt olemasolevatesse keskustesse. ÜP-ga on kavandatud ulatuslik elamumaa ala vahetult Anija valla piirile Raasiku aleviku piirkonnas mõlemal pool raudteed. Ülejäänud osas on Raasiku vallaga piirnevatel aladel ÜP järgi valdavalt tegemist metsa- ja põllumaaga, sh väärtuslikud põllumajandusmaad. Anija valla ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine toimus märtsis-aprillis 2017. Raasiku ÜP koostamise käigus jälgitakse arenguid seoses Anija valla ÜP-ga ja tehakse koostööd planeeringulahenduse väljatöötamisel. Suuremat tähelepanu ja koostööd Anija vallaga vajab planeeringulahenduse väljatöötamine Raasiku valla ümbruses. 4.5.3. Kose vald Kose valla arengukava aastateks 2015-202520 2013. aastal toimus Kose ja Kõue valdade ühinemine. Käesolev arengukava on esimene ühinenud vallale koostatud arengukava, kus on arvesse võetud nii varasemaid eraldi koostatud Kose ja Kõue valla arengukavasid kui ka ühinemislepingut ning muid asjassepuutuvaid dokumente. Visioon Aastal 2025 on Kose vald turvalise looduslähedase elukeskkonna, elujõulise ettevõtluse, mitmekesise põllu- ja turismimajanduse, kodulähedase konkurentsivõimelise haridusega, kultuuripärandit hoidev, aruka planeerimisega ja isemajandav omavalitsus Harjumaa hõberingis. Valdkondlikud eesmärgid • Haridus: kvaliteetne, paindlik, motiveeriv ning elukestvat õpet ja valda elukeskkonnana toetav haridussüsteem • Kultuur ja sport: traditsiooniliste üritustega aktiivne kultuuri- ja külaelu • Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne: paindlik, kõigi elanikkonna gruppide vajadusi arvestav ja kättesaadav sotsiaalhoolekandesüsteem • Turvalisus: turvaline keskkond • Ettevõtlus: Kose vald – atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond • Infrastruktuur: toimiv infrastruktuur • Keskkond: miljööväärtuslik ja loodust säästev keskkond 20 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/429102016024?leiaKehtiv 21 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus • Juhtimine: sihikindel, arukas ja stabiilne valla juhtimine Kose valla üldplaneering (kehtiv)21 Käesoleval ajal kehtivad Kose valla territooriumil kaks eraldi üldplaneeringut: enne Kõue valla liitmist kehtinud Kose valla ÜP ja endise Kõue valla ÜP. Kuna Raasiku vallal endise Kõue vallaga ühist piiri ei olnud, siis endise Kõue valla ÜP ei ole antud juhul asjakohane ja seda ei käsitleta. Kose valla ÜP (koostati 2006-2010) eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel ning detailplaneeringute koostamiseks, samuti detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. ÜP-s on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste kättesaadavus – lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimisvõimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendused jms). Kose valla ÜP-ga ei ole Raasiku vallaga piirnevale alale planeeritud uusi elamu- ja tööstusalasid ega infrastruktuuriobjekte. Peamiselt on tegemist rohevõrgustiku alaga (metsa ja rabaga) ning turbamaardla alaga. Kose valla üldplaneering (algatatud)22 Kose Vallavolikogu 25. veebruari 2016 otsusega nr 269 algatati Kose valla ÜP koostamine ja KSH. Lisaks PlanS-i §-s 75 määratletud ülesannetele on ÜP eesmärgiks Kose valla pikaajaliste ruumiliste arengusuundade määramine ning territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine. Kose vallavalitsusest saadud teabe23 põhjal ei ole ÜP ja KSH koostamisega alustatud ning ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu valmimist ei osata prognoosida. Raasiku ÜP koostamise käigus jälgitakse arenguid seoses Kose valla ÜP koostamisega ja tehakse koostööd planeeringulahenduse väljatöötamisel. 4.5.4. Rae vald Rae valla arengukava 2016-202524 Visioon Rae vald on aastaks 2025 kõrgelt hinnatud elu- ja majanduskeskkonnaga säästva arengu põhimõtteid järgiv tegus kohalik omavalitsus. Missioon Rae Vallavalitsuse missiooniks on elanike heaolu kasvuks eelduste loomine. Strateegilised eesmärgid • Kaasaegne, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond • Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused • Tugev kogukondlik identiteet ja kodanikuühiskond 21 Enne Kõue valla liitmist kehtinud Kose valla üldplaneeringu materjalid: http://test.kose.ee/up/; vaadatud 25.05.2017 22 Kose valla veebileht: https://www.kosevald.ee/et/uldplaneering 23 Kose valla keskkonnanõuniku Taimar Lossmanni 25.05.2017 e-kiri 24 Rae valla veebileht: http://www.rae.ee/documents/823250/3926706/Lisa1_Rae+valla+arengukava%28l%C3%B5plik%29.pdf/fe75 282e-757d-4ab8-97d8-a85251d481d8; vaadatud 25.05.2017 22 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus • Kõrge haldusvõimekus Rae valla üldplaneering25 ÜP on kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. ÜP eesmärk on otsustada valla territooriumi arengu põhisuunad ja -tingimused. ÜP-ga määratakse üldised maakasutuspõhimõtted ning infrastruktuuri arengusuunad, arvestades samas võimalikult paljude ühiskonnaliikmete ning avalikkuse vajaduste ja huvidega ning tagades samas keskkonna säästva ja tasakaalustatud arengu. Kehtestatud ÜP on aluseks DP-dele ja projekteerimistingimustele. Peamised elamualad on koondunud Tallinna ringtee ümbrusesse (Jüri ja Lagedi alevik) või sellest põhja poole Tallinna äärealadele (Peetri alevik, Järveküla ja Rae külad, Assaku alevik). Rae valla lõunapoolsed alad on peamiselt hajaasutusega rohealad ning miljööväärtusliku ja ajaloolise maastikumustriga külad. Keskse punktina on siin tihedam asustus ja arenguperspektiiv koondunud Vaida aleviku ümbrusesse. Äri- ja tootmispiirkonnad on planeeritud magistraalteede sõlmpunktidesse ja nende ümbrusesse. Tallinna kontaktvöönd Tallinna väikesest ringteest põhja poole on ette nähtud äri- ja teeninduspiirkonnana. Kõige laiaulatuslikum tehnopargi ala koondub Jüri aleviku ümbrusesse kahe maantee sõlmpunkti. Soodevahe küla Suur-Sõjamäe maantee äärde on planeeritud perspektiivne rasketööstuse areng, kus elamualad ei asu lähemas kontaktvööndis, tagatud on raudteeühendused ning hea juurdepääs Tallinna ringteele. Rae valla idaossa, Raasiku vallaga piirnevale alale ei ole planeeritud ulatuslikke uusi elamu- ja tööstusalasid ega infrastruktuuriobjekte. Peamiselt on tegemist põllu- ja metsamajandusmaaga ning rohevõrgustiku alaga (metsa ja rabaga). Raasiku valla ÜP koostamise käigus tehakse koostööd Rae vallaga ja arvestatakse piiriäärsele alale planeeritud maakasutuse ja tegevustega. 25 Rae valla veebileht: http://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering; vaadatud 25.05.2017 23 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 5. Hindamismetoodika kirjeldus Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)26 ning planeerimisseadus (PlanS)27. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.28 Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (taimestik, loomastik, pinnas, vesi jms) ja sotsiaal-majanduslikke (eelkõige inimeste tervist ja seda kavandatava tegevuse poolt mõjutavaid) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb eelkõige kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: • teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; • ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; • konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; • konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KSH käigus: • hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus; • pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist mõjutavad tegurid (müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms; • hinnatakse võimalikke koosmõjusid; • antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes ÜP eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa-ala erinevaid kasutusvõimalusi (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool käsitlusala; 2) hinnatakse ÜP-ga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju planeeringuala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. ÜP ja KSH käigus arvestamisele kuuluvad materjalid ja dokumendid vt KSH VTK ptk 4. KSH läbiviimisel tuginetakse ÜP koostamiseks teostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. ÜP KSH koostamise mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid uuringuid olemasoleva olukorra täpsustamiseks. Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks ja arvestamiseks. 26 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 27 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv 28 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud 24 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.29 Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse:30 1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel (keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada); 2) saastatuse põhjustamisel (saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis); 3) keskkonnakahju põhjustamisel; 4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel; 5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Natura 2000 võrgustiku alale. VTK mahus läbi viidud KSH eelhinnangu koostamise käigus on tuvastatud olulise keskkonnamõju võimalik esinemine ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad täpsustamist KSH aruande koostamise käigus. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes ei käsitleta. See võimaldab ekspertidel KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele ja väldib asjatut dubleerimist. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (koostajad: Aune Aunapu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tartu-Tallinn 2013),31 millest lähtuvalt viiakse ÜP täpsusastmes Natura hindamine läbi eelhindamise tasandil. Natura eelhindamine esitatakse KSH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele. KSH aruandes esitatakse ÜP elluviimisega kaasneva võimaliku olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. 29 KeÜS § 3 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 30 KeÜS § 3 lg 2; § 7 lg 3 ja 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 31 Keskkonnaameti veebileht: http://www.keskkonnaamet.ee/public/Natura_juhis_1.pdf 25 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 6. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 6.1. Planeeringuala paiknemine Raasiku vald asub Harjumaal, Tallinnast u 30 km kaugusel kagu suunas. Põhimaanteena läbib valda Jüri-Aruküla-Raasiku-Jägala tee. Valla põhjaosa läbib Tallinn-Tapa raudtee. Raasiku vald piirneb põhjast Jõelähtme, idast Anija, lõunast Kose ja läänest Rae vallaga. Raasiku valla pindala on 159 km² ning ulatus põhjast lõunasse 19 km ja idast läände 17 km. Raasiku vald moodustab 3,8% Harju maakonna pindalast, seega on tegemist ühe väiksema omavalitsusega Harju maakonnas. Raasiku vallas on kaks alevikku (Aruküla, Raasiku) ning 13 küla (Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere, Rätla, Tõhelgi) – vt Joonis 1. Joonis 1. Planeeringuala asukohaskeem. Allikad: Raasiku valla veebileht, Raasiku valla arengukava, Wikipedia Asendilt jääb Raasiku vald Tallinna linna ümbritsevate valdade taha, mis on piiranud omavalitsuse elanike suurt juurdekasvu ja seega ka nõudlust valla poolt elanikkonnale osutatavate teenuste järele. 26 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 6.2. Asustus ja rahvastik Raasiku vallas oli 01.01.2017.a seisuga 5075 elanikku32 (Statistikaameti andmetel 4997 elanikku33). Valla rahvaarv on 1990. aastatest alates püsinud üldjoontes suhteliselt stabiilsena, olles kerges tõusutrendis (vt Joonis 2).34 Joonis 2. Raasiku valla elanike arvu muutus rahvastikuregistri andmete põhjal, seisuga 1.01.2016 2015. aastal on tõusule pööranud vanusegrupp 7-18 ja kasv on prognoositav veel sellele järgneval kolmel aastal. Jätkuv tagasiminek on tööealiste vanusegrupis vanusevahemikus 19-64 eluaastat. Samuti jätkub osakaalu tõus vanusegrupi 65+ osas, mis on tõestuseks Raasiku valla rahvastiku vananemise trendile.35 32 Allikas: Raasiku valla koduleht: https://raasiku.kovtp.ee/tutvustus-ja-asukoht; vaadatud 29.05.2017 33 http://www.stat.ee/ppe-55728; vaadatud 29.05.2017 34 Allikas: Raasiku valla koduleht: https://raasiku.kovtp.ee/documents/821202/1010402/Rahvastiku+arvukuse+muutus+1959- 2016.JPG/bd1ecb3d-fcd7-4d40-8e9c-47f3f198ff31?t=1456734551165; vaadatud 29.05.2017 35 Allikas: Raasiku valla arengukava 2013-2024 27 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Joonis 3. Raasiku valla rahvastikupüramiid, seisuga 01.01.2017. Allikas: Statistikaamet Raasiku vallas on kaks alevikku (Aruküla, Raasiku) ning 13 küla (Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere, Rätla, Tõhelgi) – vt Joonis 1. Raasiku valla rahvastiku asustustihedus 2017.a alguse seisuga oli 31,92 inimest km² (2016. aasta alguse seisuga 29,67 inimest km²). Asustus vallas on ebaühtlane, paiknedes suures osas valla põhjaosas, sh Aruküla ja Raasiku alevikes (vt Joonis 4). Selle ajalooliseks põhjuseks on eelkõige raudtee, mille kahe peatuse, Aruküla ja Raasiku, ümber on tekkinud asustus. Valla kahes suuremas asustusüksuses – Aruküla ja Raasiku alevikes – elab kokku ca 70% kogu valla elanikkonnast. 01.01.2016 seisuga elas valla keskuses, Aruküla alevikus 42,3% ja Raasiku alevikus 27,2% valla rahvastikust. Arukülas paikneb vallavalitsus, Raasiku on endise Harju-Jaani kirikukihelkonna keskus ning vallale nimeandja. Arendustegevus toimub ka Kulli piirkonnas, mille üheks eeliseks on samuti seotus raudteega. Valla lõunapoolsem osa on oluliselt hõredama asustusega. Tabel 3. Raasiku valla rahvaarv alevike ja külade lõikes seisuga 01.01.2016. Allikas: Raasiku valla arengukava 2013-2026 Asustusüksus 1997 2013 2014 2015 2016 Härma 146 137 137 126 124 Igavere 83 130 132 136 137 Järsi 124 186 180 202 196 Kalesi 171 194 196 194 204 Kiviloo 68 73 70 63 62 Kulli 47 119 109 113 118 Kurgla 73 71 76 82 89 Mallavere 66 53 48 47 42 Peningi 217 184 190 191 177 Perila 114 100 101 100 102 28 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Asustusüksus 1997 2013 2014 2015 2016 Pikavere 42 57 57 68 64 Rätla 26 46 45 48 48 Tõhelgi 55 39 34 35 39 Joonis 4. Raasiku valla rahvastikutiheduse ruutkaart, seisuga 31.12.2011. Allikas: Statistikaamet 6.3. Sotsiaalne taristu Raasiku vallas on: - neli kooli: Aruküla Põhikool, Raasiku Põhikool ja Pikavere Mõisakool (lasteaed-algkool) ning Aruküla Vaba Waldorfkool; - kaks lasteaeda: Aruküla ja Raasiku lasteaed; - kolm raamatukogu: Arukülas, Raasikul ja Pikaveres; - kaks rahvamaja: Arukülas ning Raasikul. Kunstilist haridust annab soovijatele Aruküla Huvialakeskus "Pääsulind". Kultuuri- ja kohalikku elu edendavad MTÜ Aruküla Kultuuriselts, Raasiku Rahvahariduse Selts, Raasiku Kodukandi Selts, MTÜ Tuulekell (Raasiku piirkond), MTÜ Pikavere Mõis, mis arendab kogukonnakeskust Pikavere mõisahoones ja selle ümbruses. 29 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Aruküla rahvamajas tegutseb 17 ringi, neist rahvakultuuri alaseid 10 ja muid huvialaringe 7. Raasiku Rahvamajas tegutseb 11 ringi. Rahvamaja funktsioone kannab üha enam ka Harju-Jaani kirik. Sidet minevikuga on alal hoidnud tegelemine rahvakultuuriga. Järjepidevalt on vallas tegutsenud koorid, näiteringid ja tantsurühmad. Neist parimad on alati osa võtnud vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest. Kõigile on meeldinud kalendritähtpäevadega seotud üritused jaanipäeval ja jõulude ajal ning valla laste tantsupäev, külade päev jm. 6.4. Ettevõtlus Raasiku vallas on 2016.a juuli seisuga registreeritud kokku 621 äriühingut, mittetulundusühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat, sh 443, osaühingut, 103 MTÜ-d, 62 FIE-t, 6 aktsiaseltsi, 4 usaldusühingut ja 2 tulundusühistut. Majandustegevuse registris (MTR-is) oli seisuga 15.06.2017 registreeritud 79 Raasiku valla ettevõtjat (sh FIE-d). Arvestades eeltoodut ja teades, et 2001. aastal oli ettevõtete arv Raasiku vallas 79, on täheldatav oluline kasv ettevõtete ja MTÜ-de arvukuses. Maksu- ja Tolliametile kokku deklareeris 2011. aastal käivet 216 äriühingut, 2012. aastal 227 äriühingut, 2013. aastal 213 äriühingut. Need numbrid näitavad, et mitte kõik registreeritud ettevõtted ei ole aktiivsed ja pigem on reaalselt tegutsevate äriühingute arv viimastel aastatel stabiilne. Raasiku vallas oli 30.06.2016 seisuga 46 registreeritud töötut. Pikaajalisi töötuid oli vallas 01.07.2015 seisuga 18. Peamised ettevõtlusvaldkonnad on: põllumajandus, tootev tööstus (metalltoodete ja autotööstusele vajalike toodete valmistamine), kaubaveod ja logistika, jae- ja hulgikaubandus. Suurimad tööandjad Raasiku vallas on: Metalliset Eesti AS, Raasiku vallavalitsus, Mistra-Autex AS, Aave Transport OÜ, Makron Estonia OÜ, Falkonett Metall OÜ, Tüdrukud OÜ, Aruküla Vabakooli Selts, Sumar Tools OÜ, Sumar Tools OÜ ja Raasiku Elekter AS. Ettevõtluse arengu seisukohalt on peamiste puudustena välja toodud ettevõtjate vähesust, valla selge nägemuse puudumist ettevõtluse arendamisel ning ettevõtluseks sobivate alade piiratust. Vallavalitsuselt oodatakse kindlamate seisukohtade kujundamist ettevõtluse arendamise suhtes ning kontseptsiooni väljatöötamist. Suurimat puudust tuntakse kütusetankla, toitlustusasutuste ning koosviibimise võimaluste järele. Eesmärk on leida võimalusi investeeringute soodustamiseks, tagades sealjuures maakasutuse, planeeringute, ehitamise ja bürokraatiaga seotud asjaajamise paindlikkuse ja kiiruse. Kohaliku initsiatiivi ärgitamiseks on oluline tehnilise ja sotsiaalse taristu seisund, asukoha kättesaadavus ja logistikateenuste kvaliteet ning üldine turvalisus. Samuti soodustab ettevõtlikkust avatud ja usalduslik suhtlus ametnike ja vallakodanike, sh tegusate noorte vahel, vahendamaks informatsiooni kõikvõimalike koostöö- ja toetusvõimaluste ning -vajaduste kohta. 6.5. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on:36 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 36 Looduskaitseseaduse § 4 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016009?leiaKehtiv 30 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Teave Raasiku vallas kaitstavate loodusobjektide kohta pärineb Keskkonnaregistrist 37 ja Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte Raasiku vallas ei ole. Ülevaate kaitstavate loodusobjektide paiknemisest Raasiku vallas annab Joonis 5. Kaitstavad loodusobjektid Raasiku vallas. Allikas: Maa-amet . Kaitstavate loodusobjektide (v.a I ja II kategooria kaitsealused liigid) asukohad kantakse ÜP väärtuste ja piirangute joonisele. ÜP koostamisel lähtutakse Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (ptk 3.3.2) esitatud põhimõtetega kaitstavate loodusobjektidega arvestamiseks ÜP-s. Joonis 5. Kaitstavad loodusobjektid Raasiku vallas. Allikas: Maa-amet 37 register.keskkonnainfo.ee/ 31 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 6.5.1. Kaitsealad Paraspõllu looduskaitseala (registrikood: KLO1000167; vt: Joonis 6) asub Raasiku valla lääneosas Igavere ja Pikavere külas (Peningi soo) ning jääb osaliselt ka Rae valla territooriumile. Kaitseala pindala on 479,1 ha. Joonis 6. Paraspõllu looduskaitseala Looduskaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga.38 Paraspõllu looduskaitseala eesmärk on: 1) loodusdirektiivi39 I lisas nimetatud elupaigatüüpide rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 2) kaitsealuse liigi püsiksannika (Swertia perennis) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud kaitsealuste liikide soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaikade kaitse. Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Paraspõllu sihtkaitsevööndisse. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Kaitse korraldamiseks on kinnitatud Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026.40 38 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrusega nr 123; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016031?leiaKehtiv 39 EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) 40 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/2; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/paraspollu_lka_kkk_2017_2026.pdf; vaadatud 25.05.2017 32 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Paraspõllu looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Paraspõllu loodusala; vt ptk 7.1). Kiviloo mõisa park (registrikood: KLO1200339; vt Joonis 7) asub Raasiku valla lõunaosas Kiviloo külas. Kaitsealuse pargi kogupindala on 10,7 ha, sellest veeosa pindala 0,9 ha (Kiviloo paisjärv Jõelähtme jõel). Park on ka muinsuskaitse all (vt ptk 6.6.1). Peningi mõisa park (registrikood: KLO1200389; vt Joonis 8) asub Raasiku valla keskosas Peningi külas. Kaitsealuse pargi pindala on 4,2 ha. Kaitsealuste parkide kaitset reguleerib kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse- eeskiri.41 Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Kaitsealuste parkide valitseja on Keskkonnaamet. Joonis 7. Kiviloo mõisa park Joonis 8. Peningi mõisa park 6.5.2. Hoiualad Kiviloo hoiuala (registrikood: KLO2000132) asub Raasiku valla lõunaosas Kiviloo külas. Hoiuala pindala on 25,7 ha. Kiviloo hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste madalsoode (7230), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) – ning II lisas nimetatud liigi – eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja III kaitsekategooria liigi – soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) – elupaikade kaitse. Kiviloo hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Kiviloo loodusala; vt ptk 7.1). Püümetsa hoiuala (registrikood: KLO2000134) asub Raasiku valla põhjapiiril Jõelähtme vallas (Elliraba), hoiuala lõunapiir kattub Raasiku valla põhjapiiriga Kurgla külas. Püümetsa hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) – kaitse. Püümetsa hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Püümetsa loodusala; vt ptk 7.1). 41 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 03.03.2016 määrusega nr 64; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015008?leiaKehtiv 33 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Joonis 9. Kiviloo hoiuala Joonis 10. Püümetsa hoiuala 6.5.3. Kaitsealused liigid ja kivistised Raasiku vallas on registreeritud hulgaliselt kaitstavate liikide leiukohti.42 Kaitsealused liigid, kelle leiukohad esinevad Raasiku valla territooriumil, vt Tabel 4. Tabel 4. Kaitsealuste liikide esinemine Raasiku vallas Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime- ja seeneliigid I kategooria väike-konnakotkas, - merikotkas II kategooria rohunepp, metsis, alpi võipätakas, eesti soojumikas, soohiilakas, sarvikpütt, täpiline sõrmkäpp, sookäpp, Russowi sõrmkäpp, põldtsiitsitaja; põhja- pruun lõikhein, kärbesõis, kaunis kuldking, mets- nahkhiir, suurkõrv, aruhein, lõhnav käoraamat, koldjas selaginell, veelendlane kõdu-koralljuur, ainulehine soovalk III kategooria tait, rukkirääk; vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, rohukonn suur käopõll, harilik käoraamat, soo-neiuvaip, hall käpp, väike vesiroos, harilik ungrukold, pruunikas pesajuur, kahelehine käokeel, valge vesiroos Kaitsealuste kivististe leiukohti Raasiku vallas registreeritud ei ole. 6.5.4. Püsielupaigad Igavere väike-konnakotka püsielupaik (registrikood: KLO3001028) asub valla lääneosas Igavere külas. Püsielupaiga pindala on 3,1 ha. Püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitserežiim. Kulli merikotka püsielupaik (registrikood: KLO3001559) asub osaliselt Raasiku valla põhjaosas Kulli ja Kurgla külade territooriumil ning osaliselt Jõelähtme valla territooriumil. Püsielupaiga pindala on 12,5 ha. Püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitserežiim. 42 Seisuga 25.05.2017 on registreeritud 68 kaitsealuse liigi leiukohta. Allikas: Keskkonnaregister 34 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 6.5.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid Raasiku valla territooriumil on neli kaitstavat looduse üksikobjekti – vt Tabel 5. Tabel 5. Kaitstavad looduse üksikobjektid Raasiku vallas Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp Pindala KLO4000453 Aruküla hiidrahn; Aruküla alevik rändrahn ja kivikülv - (Hiidrahn; Hellamaa kivi) KLO4001139 Aruküla lehisepuiestee; Aruküla alevik puu ja puudegrupid 0,5 ha (Pärna ja Lehise puiestee; Põlispuude grupp) KLO4000469 Nõiakivi Kiviloo küla rändrahn ja kivikülv - KLO4000138 Raasiku remmelgas Raasiku alevik puu ja puudegrupid - 6.6. Kultuuriväärtused 6.6.1. Kultuurimälestised Raasiku valla territooriumil on registreeritud:43 - viis ajaloomälestist (vt Tabel 6); - 86 arheoloogiamälestist (peamiselt kultusekivid, kivikalmed, ohvrikivid ja asulakohad; vt Tabel 7); - kuus ehitismälestist (vt Tabel 8); - 63 kunstimälestist (kõik on Harju-Jaani kirikus asuvad vallasmälestised, mida ÜP-s eraldi ei käsitleta). Muinsuskaitsealasid, tehnikamälestisi, tööstusmälestisi ja UNESCO maailmapärandi objekte valla territooriumil registreeritud ei ole. Ülevaate kultuurimälestiste paiknemisest Raasiku valla territooriumil annab Joonis 11. Kultuurimälestiste asukohad kantakse ÜP väärtuste ja piirangute joonisele. 43 Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee; vaadatud 25.05.2017 35 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Joonis 11. Kultuurimälestiste paiknemine Raasiku valla territooriumil. Allikas: Maa-amet Tabel 6. Raasiku vallas asuvad ajaloomälestised (kinnismälestised) Reg. nr Nimi Aadress 27090 Vabadussõja mälestussammas Raasiku alevik, Harju-Jaani kirik 14820 Raasiku vana kirikuaed Raasiku alevik, Harju-Jaani 14819 Raasiku vana kalmistu Raasiku alevik, Harju-Jaani vana kalmistu 14818 Raasiku uus kalmistu Raasiku alevik, Harju-Jaani uus kalmistu 21 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Raasiku alevik, Harju-Jaani uus kalmistu 36 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Tabel 7. Raasiku vallas asuvad arheoloogiamälestised Reg. nr Nimi Aadress 18713 Kultusekivi Tõhelgi küla, Rüngastemäe 18712 Kultusekivi Tõhelgi küla, Tõhelgi 18711 Kultusekivi Kalesi küla, Sakapõllu 18710 Kultusekivi Tõhelgi küla, Unipõllu 18709 Kultusekivi Tõhelgi küla, Rehepapi 18708 Kultusekivi Tõhelgi küla, Vana-Mäe 18707 Kultusekivi Tõhelgi küla, Vana-Mäe 18706 Kultusekivi Tõhelgi küla, Koba 18705 Kivikalme Tõhelgi küla, Rüngastemäe 18704 Kivikalme Tõhelgi küla, Rüngastemäe 18703 Kivikalme Tõhelgi küla, Rüngastemäe, Tõhelgi 18702 Kivikalme Tõhelgi küla, Vana-Mäe 18701 Kivikalme Tõhelgi küla, Vana-Mäe 18700 Kivikalme Tõhelgi küla, Põllu 18699 Asulakoht Raasiku alevik, 11310 Aruvalla-Jägala tee, Tõhelgi küla, Tõhelgi 18698 Asulakoht Kalesi küla, Sakapõllu 18697 Harju-Jaani vana Raasiku alevik, Harju-Jaani kirikuaed 18696 Kultusekivi Pikavere küla, Sireli 18695 Kultusekivi Pikavere küla, Meieri 18694 Kultusekivi Pikavere küla, Tugriku 18693 Kultusekivi Pikavere küla, Sireli 18692 Kultusekivi Pikavere küla, Sireli 18691 Kultusekivi Pikavere küla, Meieri 18690 Kultusekivi Pikavere küla, Meieri 18689 Kultusekivi Pikavere küla, Suurevälja 18688 Kultusekivi Pikavere küla, Sepa 18687 Kultusekivi Pikavere küla, Kasesalu 18686 Kultusekivi Pikavere küla, Suurevälja 18685 Asulakoht Pikavere küla, Imesalu, Kasesalu, Kullaaru, Meieri, Meieri tee, Saaremetsa, Tugriku 18684 Kultusekivi Perila küla, Hobuvälja 18683 Kultusekivi Perila küla, Mesilase 18682 Kultusekivi Perila küla, Mesilase 18681 Kultusekivi Perila küla, Nõmme 18680 Kultusekivi Perila küla, Suusanõmme 18679 Kultusekivi Perila küla, Küti 18678 Kivikalme Perila küla, Suusanõmme, Suviste 18677 Kivikalme Perila küla, Küti, Suviste 18676 Kivikalme Perila küla, Suusanõmme 18675 Kivikalme Perila küla, Suusanõmme 18674 Kivikalme Perila küla, Suitsla 18673 Kivikalme Perila küla, Küti, Suviste 18672 Kivikalme Perila küla, Küti, Suviste 18671 Kivikalme Perila küla, Suusanõmme 18670 Kivikalme Perila küla, Suusanõmme 18669 Kivikalme Perila küla, Hobuseraua 18668 Kirikuase Perila küla, Uus-Vesiveski 37 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Reg. nr Nimi Aadress 18667 Asulakoht Perila küla, 11125 Perila-Jäneda tee, Kiili, Killo, Killo tee, Kreegi, Prometi, Sepikoja tee ... (kokku 11 kinnistut) 18666 Kultusekivi Peningi küla, Uus-Mäe 18665 Kultusekivi Peningi küla, Tera 18664 Kivikalme Tõhelgi küla, Pireti "Kirikumägi" 18663 Kultusekivi Mallavere küla, Liivamäe 18662 Kultusekivi Mallavere küla, Ürgase 18661 Kultusekivi Mallavere küla, Sika 18660 Kalmistu Mallavere küla, Kiltsimäe 18659 Asulakoht Mallavere küla, 11124 Viskla-Pikavere tee, Maidu, Vana- Jõeääre, Õrnkuma 18658 Ohvrikivi "Vananaiste Perila küla, Kaasiku nutukivi" 18657 Ohvrikivi "Nõiakivi", Kiviloo küla, Uus-Orava "Rahakivi" 18656 Kultusekivi Kiviloo küla, Nurga 18655 Kivikalme "Kabelikink" Kiviloo küla, Kangru, Kivikopli 18654 Kivikalme Kiviloo küla, Õnnekulla 18653 Kivikalme Kiviloo küla, Õnnekulla 18652 Kivikalme Kiviloo küla, Õnnekulla 18651 Kalmistu "Rebastalu Kiviloo küla, Paunküla metskond 186, Paunküla metskond 78 mägi" 18650 Ohverdamiskoht Kalesi küla, Lillemäe "Pudrumägi" 18649 Kultusekivi Kalesi küla, Urgaste 18648 Kultusekivi Kalesi küla, Lillemäe 18647 Kultusekivi Kalesi küla, Lillemäe 18646 Kultusekivi Kalesi küla, Lillemäe 18645 Kultusekivi Kalesi küla, Pajumäe 18644 Kultusekivi Kalesi küla, Pajumäe 18643 Kultusekivi Kalesi küla, Vahemetsa 18642 Asulakoht Kalesi küla, Jaani-Jüri, Kesa, Kämmu, Matstõnu, Männe, Noorkesa, Peningi-Kalesi tee lõik 2 18641 Kultusekivi Järsi küla, Luima 18640 Kultusekivi Järsi küla, Mäe 18639 Kultusekivi Järsi küla, Paju 18638 Kultusekivi Järsi küla, Suurekivi 18637 Kivikalme Järsi küla, Miku, Udumäe "Ristikangrumägi" 18636 Kivikalme Järsi küla, Mihkle, Udumäe 18635 Kivikalme Järsi küla, Udumäe 18634 Kalmistu "Surnumägi" Järsi küla, Pärtlipõllu 18633 Asulakoht Järsi küla, Kangla tee lõik 1, Karkle, Vardi 18632 Asulakoht Järsi küla, Hõbepaju, Sambomäemaa, Uue-Paju, Vana-Paju, Võigunaha 18631 Asulakoht Järsi küla, Jaanitoa, Mihkle, Miku, Männijaani, Peetri, Peetri tee, Puidu, Sambumäe tee, Uue-Peetri ... (kokku 10 kinnistut) 18630 Kalmistu "Kabelimägi" Igavere küla, Kivikeldre 18629 Asulakoht Igavere küla, Aaviku, Ahke, Igavere-Suursoo tee lõik 2, Jaan- soo, Karjakella, Kivikeldre, Lambavilla ... (kokku 12 kinnistut) 18628 Ohvrikivi "Arstikivi" Härma küla, Paunküla metskond 12 38 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Tabel 8. Raasiku vallas asuvad ehitismälestised (kinnismälestised) Reg. nr Nimi Aadress 21529 Harju-Jaani kirik Raasiku alevik, Harju-Jaani kirik 2946 Kiviloo mõisa ait, 19.-20.saj. Kiviloo küla, Kiviloo mõis 2945 Kiviloo mõisa valitsejamaja, Kiviloo küla, Koolimaja 20.saj. 2944 Kiviloo mõisa park, 19.-20.saj. Kiviloo küla, Jaana, Kiviloo mõis, Kliko, Kliko tee, Möldri-Vesiveski, Nurga, Nõelasilma; Perila küla, 11125 Peri ... (kokku 8 kinnistut) 2943 Kiviloo mõisa peahoone, 20.saj. Kiviloo küla, Kiviloo mõis 2942 Kiviloo linnuse varemed Kiviloo küla, Kiviloo mõis vallikraaviga, 15.-16.saj. 6.6.2. Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on määrtatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”44, mis võeti uude maakonnaplaneeringusse üle teemat avamata ja sellekohast täiendavat menetlust läbi viimata. Maakonnaplaneering annab üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks. Raasiku valla territooriumil on kas täielikult või osaliselt kolm väärtuslikku traditsioonilist maastikku (algupärast ajastumaastikku): - Kalesi – asub Raasiku valla keskosas Kalesi, Tõhelgi ja Peningi külade piirkonnas; traditsiooniline hajaküla mosaiiksete põldude ja puistute ääres paiknevate taluõuedega; - Salu – ulatub osaliselt Raasiku valla territooriumile valla edelaosas Mallavere küla piirkonnas (põhiosa jääb Rae valla territooriumile); traditsiooniline hajaküla mosaiiksete põldude ja puistute ääres paiknevate taluõuedega; - Lükati – ulatub osaliselt Raasiku valla territooriumile valla kaguosas Kiviloo küla piirkonnas (põhiosa jääb Anija valla territooriumile); säilinud traditsiooniline külamaastik. Varase rauaaja asustus Raasiku-Perila-Kiviloo-Pikavere väikevoortel sai Harju-Jaani kihelkonna tuumikuks. Kiviloo mõis koos Jõelähtme jõe ääres jõekäärus asunud 15.-16. sajandi piiskopilinnuse (Fegefeuer) varemetega, mis moodustasid osa mõisapargist. Mõisa lähedal paikneb Kiviloo Nõiakivi. 6.6.3. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid Raasiku vallas on registreeritud kolm XX sajandi arhitektuuripärandi objekti:45 - Aruküla keskusehoone (Tallinna mnt 24, Aruküla); pärit nõukogude ajast (1976); - Raasiku apteegihoone (Tallinna mnt 2, Raasiku); pärit vabariigi ajast (1920-ndad); - Peningi vallamaja (Peningi küla); pärit tsaariajast (1898). Kõik nimetatud objektid on kasutusel ja heas seisukorras. 44 Kehtestatud Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356 45 Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register (XX sajandi arhitektuur); vaadatud 05.06.2017 39 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 6.6.4. Pärandkultuuriobjektid Raasiku vallas on registreeritud 45 pärandkultuuri objekti46 (vt Tabel 9). pärandkultuuriobjektide paiknemise kohta Raasiku vallas annab ülevaate Joonis 12. Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid kunagi on kandnud. Pärandkultuuri inventeerimise eesmärk on seni varjul olnu uuesti päevavalgele tuua ja seeläbi tõsta maaomanike ning maastikul tegutsejate teadlikkust pärandkultuurist. Kaardistatud pärandkultuuri objektid kajastuvad Maa-ameti andmebaasis, mis on töövahendiks kinnisvaraarendajatele ja planeerimisotsuste tegijatele, et võimalusel vältida pärandkultuuri objektide hävimist. Pärandkultuuri objektide registri täiendamiseks ja täpsustamiseks tuleb pöörduda pärandkultuuriobjektide registri haldaja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poole47 või teha seda läbi Maa-ameti kaardirakenduse.48 Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest, väärikusest ja soovist. Kohalikul omavalitsusel on soovitav pärandkultuuriobjektide säilitamise ja kaitse vajadust teadvustada ka ÜP koostamise käigus ning see ÜP-s kogukondliku kokkuleppena fikseerida. Pärandkultuuriobjektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Kui ÜP koostamise protsessis otsustatakse, et pärandkultuuriobjektide käsitlemine ÜP mahus on otstarbekas ja vajalik, siis kantakse nende asukohad ÜP väärtuste ja piirangute joonisele. 46 Allikas: Maa-ameti X-GIS pärandkultuuri kaardirakendus; vaadatud 25.05.2017 47 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur/anna-teada-objektist 48 http://media.rmk.ee/files/Kuidas_saata_teave_parandkultuuri_objekti_asukohast.pdf 40 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Tabel 9. Pärandkultuuriobjektid Raasiku vallas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga mai 2017 Nimetus Asustus- Objekti tüüp Reg.-number Objekti Seisund üksus ulatus (m) Metsavahikoht Perila Vahtkondade kordonid 651:VKK:001 50 hästi või väga hästi säilinud Lubjaahi Pikavere Lubjaahjud ja 651:LUA:001 40 säilinud 20-50% lubjapõletamiskohad Meierei koht Härma Muud mõisaaegsed 651:MTH:001 20 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata tootmishooned Kiriku varemed Kulli Kultusehooned 651:KUL:001 20 tüüp määratav, säilinud alla 20% Peningi koolimaja Peningi Koolihooned 651:KOO:001 20 säilinud 50-90% Peningi vallamaja Peningi Vallamajad 651:VAL:001 20 hästi või väga hästi säilinud Rebastalu mägi Kiviloo Vanad kohanimed 651:KON:001 100 säilinud 50-90% Katku talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:001 40 tüüp määratav, säilinud alla 20% Viljakuivati Rätla Pärandkultuuri märgid 651:PNL:001 30 säilinud 50-90% nõukogude ajast: piimapukid, tootmishooned, siloaugud Taluase Rätla Põlised talukohad 651:TAK:002 10 tüüp määratav, säilinud alla 20% Potitööstus Rätla Savitööstused, savitöngid, 651:SAT:001 100 säilinud 50-90% telliseahjud Kirdi vesiveski koht Pikavere Vesiveskid, veskitammid 651:VEV:001 40 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata Nõmme talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:004 50 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata Metsa talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:005 70 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata Kiviaed Igavere Kiviaiad, tarad 651:AED:001 180 säilinud 50-90% Tussulinn Perila Vanad kohanimed 651:KON:002 500 säilinud 20-50% Endine Perila koolimaja Perila Koolihooned 651:KOO:002 40 säilinud 50-90% Kasemetsa talukoht Perila Põlised talukohad 651:TAK:006 60 tüüp määratav, säilinud alla 20% Võhmuta karjamõis Pikavere Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:003 100 säilinud 20-50% II maailmasõja mälestusmärk Härma Mälestuskivid 651:MAL:001 3 hästi või väga hästi säilinud Mälestuskivi Gustav Perila Mälestuskivid 651:MAL:002 2 hästi või väga hästi säilinud Ernesaksa sünnikohas 41 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Nimetus Asustus- Objekti tüüp Reg.-number Objekti Seisund üksus ulatus (m) Monument tundmatutele Raasiku Mälestuskivid 651:MAL:003 5 hästi või väga hästi säilinud haudadele Raasiku esmamainimise Raasiku Mälestuskivid 651:MAL:004 2 hästi või väga hästi säilinud mälestuskivi 1941. a küüditatute Raasiku Mälestuskivid 651:MAL:005 50 hästi või väga hästi säilinud mälestuskivi ja munakivitee Mälestuskivi Harju TREVile Raasiku Mälestuskivid 651:MAL:006 3 hästi või väga hästi säilinud Kiviloo meierei Kiviloo Meiereid 651:MEI:001 50 tüüp määratav, säilinud alla 20% Raasiku meierei Raasiku Meiereid 651:MEI:002 30 säilinud 50-90% Kaugemäe karjamõis Kiviloo Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:004 70 tüüp määratav, säilinud alla 20% Aruküla mõis Aruküla Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:005 100 tüüp määratav, säilinud alla 20% Kalesi karjamõis Kalesi Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:006 70 säilinud 20-50% Peningi mõis Peningi Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:007 200 säilinud 20-50% Kambi karjamõis Raasiku Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:008 0 hävinud Raasiku mõis Raasiku Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:009 100 tüüp määratav, säilinud alla 20% Raasiku raudteejaama Raasiku Raudteerajatised 651:RTR:001 10 hästi või väga hästi säilinud veetorn Aruküla mõisa allee Igavere Silmapaistvad puistud ja 651:SIM:002 400 hästi või väga hästi säilinud puude grupid liigi mõõtmete või muu poolest Sanglepa talukoht Peningi Põlised talukohad 651:TAK:007 50 tüüp määratav, säilinud alla 20% Kurgla tuulik Kurgla Tuuleveskid 651:TUV:001 10 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata Kurgla (Aruküla) turbaaugud Kurgla Turbavõtukohad 651:TVK:002 1000 säilinud 20-50% Perila veskikoht Perila Vesiveskid, veskitammid 651:VEV:003 0 hävinud Raasiku vallamaja Raasiku Vallamajad 651:VAL:002 20 tüüp määratav, säilinud alla 20% Vana karjamõis Perila Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:001 100 säilinud 20-50% Perila-Esku karjamõis Perila Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:002 100 tüüp määratav, säilinud alla 20% Keldriaugu talukoht Perila Põlised talukohad 651:TAK:003 60 tüüp määratav, säilinud alla 20% Kiviloo tärklisevabrik Kiviloo Muud mõisaaegsed 651:MTH:002 0 hävinud tootmishooned Kiviloo veski ja mõis Kiviloo Vesiveskid, veskitammid 651:VEV:002 40 säilinud 20-50% 42 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Joonis 12. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Raasiku vallas. Allikas: Maa-amet 6.7. Reljeef ja geoloogiline ehitus Raasiku vald paikneb maastikuliselt Põhja-Eesti lavamaal, mille liigendatus on suhteliselt tagasihoidlik. Valla kõrgeim punkt on Potissepa geopunkt Raasiku ja Anija valdade piiril Perila külas, mis on 61,5 m üle merepinna. Pinnamood on Põhja-Eesti lavamaale iseloomulikult tasane. Valdavalt moreentasandikud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud. Rohkelt on väikevoori Raasiku–Perila–Kiviloo joonel. Esineb madalsoid, haruldane on vaid rabaturbast koosnev Peningi raba. Põllumaadel on levinumad saviliiv- ja liivmullad, mis sobivad põllumajandustegevuseks. Raasiku vallas on pinnakatte all keskordoviitsiumi Jõhvi lademe lubjakivi, mis lasub 3-6 m sügavusel maapinnast. Püsiv veehorisont on lubjakivis 10-15 m sügavusel maapinnast absoluutkõrgusel 30 m. 43 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Vallas esineb lokaalselt tugevat survelist põhjavee väljavoolu. Tektooniliste rikkevööndite kohal, mille piires aluspõhi on tugevasti lõhenenud, on levinud karstiväljad ja -alad. Enim esineb alvareid ja karstinähtusi valla lõunaosas (Pikavere, Perila ja Kiviloo piirkonnas), kus hüdrograafiline võrk on kohati katkendlik (Silmsi oja). Siin on ka väikesi karstialasid, kus esineb karstilohke ja -lehtreid, mis neelavad pindmiselt voolavad veed. Karstialadeks on veel paljud allikaalad ja nende toitepiirkond, kus karstiveed voolavad maapinnale. Survelist põhjavee väljavoolu esineb enam Pikavere piirkonnas, kus avaneb arvukalt allikaid. Radoon Geoloogilisest ehitusest tulenevalt ulatub Raasiku valla pinnaste radoonisisaldus kõrgest kuni normaalseni (vt Joonis 13). Radoonisisaldus on kõrge (vahemikus 50-150 kBq/m3) valla põhjaosas, valdavalt Tallinn-Tapa raudteest põhja pool (Kulli ja Kurgla külades ning Järsi küla põhjaosas. Valla ülejäänud territooriumil on pinnaste radoonisisaldust hinnatud normaalseks. Raasiku Aruküla Pikavere Joonis 13. Maksimaalne radooni sisaldus pinnaseõhus Raasiku valla piirkonnas. Allikas: Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Eesti Geoloogiakeskus 2008 6.8. Põhjavesi Raasiku vallas võetakse vett neljast põhjaveekompleksist: - Kvaternaari veehorisont (Q) on maapinnast esimene põhjavee horisont; toitub peamiselt sademeveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Valla territooriumil on see õhuke ja veevarustuse seisukohalt tähtsust ei oma (üksikud talumajade salvkaevud); - Ordoviitsiumi veehorisont (O) paikneb kogu valla territooriumil, orienteeruvalt 20-40 m sügavusel maapinnast. Kuna veehorisont ei ole kaitstud, siis on võimalik horisondi reostamine. Piirkonna põhjaveele on iseloomulik HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mineraalainete sisaldus 300-500 mg/l; 44 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus - Kambrium-Ordoviitsiumi (Cm-O) veehorisont paikneb O veehorisondi all. Selle horisondi kaevud on põhilisteks joogiveevarustuse allikateks. Piirkonnas on põhjavesi valdavalt HCO3- Mg-Ca-, HCO3-Na-Mg- või HCO3-Cl-Na-Mg-Ca-tüüpi, mineraalainete sisaldus 200-500 mg/l; - Kambrium-Vendi (Cm-V) veehorisont on valla territooriumil kõige sügavamal paiknev veehorisont (ca 100-200 m sügavusel). Horisont on hästi kaitstud reostuse eest. Raasiku vald on Cl-HCO3-Na-(Ca)(Mg)-tüüpi vee levikuala. Vee kasutamine Cm-V veehorisondist on piiratud seoses Tallinna linna ümbritseva ulatusliku depressioonilehtriga, millel asub praktiliselt kogu Raasiku vald. Põhjavee kaitstus Raasiku vallas on praktiliselt kogu ulatuses maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata, see tähendab kõrge või väga kõrge reostusohtlikkusega (vt Joonis 14). Joonis 14. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavee loodusliku kaitstuse (reostusohtlikkuse) hinnang Raasiku valla piirkonnas. Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Raasiku vald kuulub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonna koosseisu.49 Lääne-Eesti vesikonnas on ohustatud Kambriumi-Vendi põhjaveekogum. Põhiline koormus, mis mõjub Kambriumi-Vendi põhjaveekogumile, on veevõtt. Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on Tallinna ja Põhja-Harjumaa peamine põhjaveeline veevarustusallikas. Veevõtu edasine suurenemine võib põhjustada merevee sissetungi, mis omakorda suurendab kloriidide sisaldust põhjavees ning võib muuta põhjavee joogiveena kasutamiskõlbmatuks. Samuti on intensiivse veevõtuga piirkondades soolase vee sissetungi oht soolakat vett sisaldavast aluskorrast. 49 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2016-2021; Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf; vaadatud 31.05.2017 45 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Alljärgnevalt on lähtudes veemajanduskavast välja toodud olulisemad põhjavee koormusallikad. Lähtudes ÜP-ga kavandatavat tegevusest selgitatakse mõju hindamise käigus välja, millistele koormusallikatele tuleb Raasiku vallas enam tähelepanu pöörata. Hajukoormus Põllumajanduslik hajukoormus (taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine, loomakasvatus) on oluline koormusallikas põhjaveele. Hajureostuse seisukohalt on oluline põhjaveekogumi maakasutus. Hajukoormus sõltub suurel määral konkreetse aasta veerohkusest ning põllumajanduse osas kasutatud väetiste hulgast ja koristatud saagi suurusest. Põllumajanduse intensiivsus sõltub suurel määral looduslikest oludest, kõige enam mullaviljakusest. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti kaitsmata põhjaveega aladel. Väga intensiivse põllumajandusliku tegevusega piirkondades võib põhjavee olukord muutuda halvemaks, eriti suurte põllumassiivide keskele ja nende äärtele jäävates erakaevudes. Oluliseks vee kvaliteeti ohustavaks faktoriks on loomakasvatused, millel puuduvad korralikud sõnnikuhoidlad ning suurtootmiste sõnniku laotamise kontsentreerumine loomapidamishoonetele lähematele põldudele. Hajureostuse osas tuleb peatähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised on vähem tähtis koormusallikas eelkõige kaitsmata põhjaveega aladel. Mõju piirdub tiheasustusaladega. Punktkoormusallikad Väga olulisteks punktreostusallikateks loetakse reoveepuhasteid, mille reostuskoormus on suurem kui 2000 inimekvivalenti (ie).50 Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT7, Püld ja Nüld. Nõuetele mittevastavate reoveepuhastite peamiseks mittevastavuse põhjuseks on suur üldfosfori sisaldus väljuvas heitvees. Põhilised loomakasvatusest tulenevad probleemid on seotud sõnnikukäitlusega. Punktreostusallikate nõuetele vastavusse viimisel on oluline reovee puhastusseadmete ja lautade sõnniku- ning silohoidlate korrastamine. Halval hooldamisel on punktreostusallikaks lihaveiste talvised söötmisalad, kus loomade kontsentratsioon pinna kohta on suur. Keskkonnanõuded tuleb täita ka muude punktreostusallikate osas (kütusehoidlad, trafoalajaamad, kemikaalide laod). Kütusehoidlad ja jääkreostuskolded ohustavad põhjavett peamiselt nende vahetus ümbruses, kusjuures kõige sagedasem on üksikkaevude reostumine. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (ptk 3.1.4) on seatud üldised tingimused põhjavee hea seisundi ja varude tagamiseks. 6.9. Pinnaveekogud Raasiku valla territooriumil on registreeritud kokku 24 pinnaveekogu. 51 Pinnaveekogud ja nende piiranguvööndid kantakse ÜP väärtuste ja piirangute joonisele. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (ptk 3.1.4) on seatud üldised tingimused ÜP-de koostamiseks ja veekogude kasutamiseks. Jõed ja ojad Jõelähtme jõgi (registrikood: VEE1087900) asub Raasiku valla idapoolses osas, läbides Kiviloo, Rätla, Peningi, Tõhelgi ja Kurgla külasid ning Raasiku alevikku. Jõe pikkus on 46,1 km (koos lisaharudega 49,2 km). Jõe valgala pindala on 308,7 km2. 50 Raasiku vallas on üks reoveepuhasti (Aruküla reoveepuhasti), mille reoveekogumisala koormus on 2000 ie. 51 Allikas: Keskkonnaregister; vaadatud 26.05.2017 46 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Jõelähtme jõe kalda piiranguvööndi ulatus on 100 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Jõelähtme jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille kallasraja laius on 4 m. Jõelähtme jõgi kuulub: - lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse52: Jõelähtme jõgi Jõelähtme karstiala väljavoolust suubumiseni Jägala jõkke (see jõelõik ei jää Raasiku valla territooriumile); - kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.53 Leivajõgi (registrikood: VEE1092200) asub Raasiku valla läänepiiril, läbides Igavere, Järsi ja Kulli külasid. Jõe pikkus on 23,7 km. Jõe valgala pindala on 99,3 km2. Leivajõe kalda piiranguvööndi ulatus on 100 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Leivajõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille kallasraja laius on 4 m. Jõelähtme jõgi kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.54 Mudaoja (registrikood: VEE1087923) saab alguse Jõelähtme vallast Sambu külast, kulgeb Raasiku aleviku kirdeservas ning suubub Jäelähtme jõkke Jõelähtme vallas Aruaru külas. Mudaoja pikkus on 4,7 km. Oja valgala pindala ei ole määratud. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Piiranguvööndid puuduvad. Silmsi oja (Käpa jõgi; registrikood: VEE1088400) asub peaaegu kogu ulatuses Raasiku valla territooriumil. Oja läbib Mallavere, Härma, Pikavere, Igavere, Peningi, Perila ja Rätla külasid. Väike lõik oja keskjooksul ulatub Rae valla Suursoo küla territooriumile. Oja suubub Jõelähtme jõkke. Oja pikkus on 16,1 km (koos lisaharudega 19 km). Valgala pindala on 86,7 km 2. Silmsi oja kalda piiranguvööndi ulatus on 100 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Silmsi oja on avalikult kasutatav veekogu, mille kallasraja laius on 4 m. Silmsi oja kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.55 Looduslikud järved ning pais- ja tehisjärved Lõilasmäe järv (registrikood: VEE2006700) on ainus looduslik järv Raasiku valla territooriumil. Järv asub Igavere külas. Järve veepeegli pindala on 8,9 ha, keskmine sügavus 0,6 m, suurim sügavus 0,8 m, kaldajoone pikkus 2238 m. Lõilasmäe järve kalda piiranguvööndi ulatus on 50 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Lõilasmäe järv on avalikult kasutatav veekogu, mille kallasraja laius on 4 m. Kiviloo paisjärv (registrikood: VEE2006710) asub Kiviloo külas kaitsealuses Kiviloo mõisa pargis ning on paisutatud Jõelähtme jõele. Paisärve veepeegli pindala on 0,6 ha, kaldajoone pikkus 370 m. Kiviloo paisjärve kalda piiranguvööndi ulatus on 50 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Lõilasmäe järv ei ole avalikult kasutatav veekogu, kallasrada puudub. Kurgla tiigid (kolm tehisjärve; registrikoodid: VEE2006890, VEE2006270 ja VEE2006280) asuvad Kurgla küla territooriumil. Tiikide pindalad on vastavalt 2,6 ha, 1,9 ha ja 3,6 ha. 52 Keskkonnaministri 15.06.2004.a määrus nr 73; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022?leiaKehtiv 53 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 54 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 55 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 47 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Kurgla tiikide kalda piiranguvööndi ulatus on 50 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Tiigid ei ole avalikult kasutatavad veekogud, kallasrada puudub. Tegemist on Kurgla rabas kunagise (1930. aastate) turbakaevandamise tagajärjel tekkinud tehisveekogudega. Kanal Kaunissaare-Patika kanal (ka Jägala-Pirita kanal; registrikood: VEE1089205) kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse.56 Raasiku valla territooriumil läbib kanal Kiviloo, Rätla, Perila ja Pikavere külasid. Kanali pikkus on 25,1 km. Täpne info valgala pindala kohta puudub, kuid see on üle 25 km². Kanali veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Kanal ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Piirangu- ja ehituskeeluvööndi ulatust ei ole sätestatud. Kaunissaare-Patika kanal on rajatud 1987. aastal juhtimaks vett Jägala süsteemist Pirita jõkke. Jägala-Pirita kanalisse juhitava vooluhulga reguleerimine toimub Kaunissaare hüdrosõlmes (kanali alguses) veehaarderegulaatori kaudu. Kanal on isevoolne, maksimaalne läbilaskevõime on 2,5 m3/s. Kanali ristumiskohad teedega on lahendatud raudbetoonist truupregulaatoritega. Kanali suurema languga piirkond on ca 150 m pikkune lõik enne Silmsi oja. Kanal on ka eesvooluks metsa- ja põllumaade kuivenduskraavidele. Osa kuivenduskraave, samuti Silmsi oja, Leivajõgi ja Jõelähtme jõgi on juhitud kanali alt läbi düükritega. Peakraavid Aruküla peakraav (registrikood: VEE1088700) asub Kalesi ja Kurgla külade ning Jõelähtme valla Aruaru küla territooriumil. Peakraavi pikkus on 9,8 km, valgala pindala 24 km2. Aruküla peakraavi veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Aruküla peakraav kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.57 Härgoja (Paasiku peakraav; registrikood: VEE1088300) saab alguse Anija vallas Kehra linnas ja suubub Jõelähtme jõkke Raasiku valla piiril Rätla külas. Keskjooksul kulgeb oja Kiviloo küla (Raasiku valla ja Anija valla) piiril. Härgoja pikkus on 5,9 km, valgala pindala 12,6 km2. Härgoja veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Härgoja (Paasiku peakraav) kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.58 Igavere peakraav (registrikood: VEE1092500) asub Igavere ja Järsi külade territooriumil ning suubub Leivajõkke Rae valla piiril Seli küla kohal. Peakraavi pikkus on 5,1 km ja valgala pindala 14,5 km 2. Igavere peakraavi veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Igavere peakraav kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.59 Kulli kraav (Järsi peakraav; registrikood: VEE1092600) asub Järsi ja Kulli külade territooriumil ning suubub Leivajõkke Rae valla piiril Pajupea küla kohal. Peakraavi pikkus on 3,2 km ja valgala pindala 10,5 km2. Kulli kraavi veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. 56 Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja kinnitamine. Keskkonnaministri 09.02.2001 määrus nr 9; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/84600 57 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 58 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 59 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 48 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Lendermäe oja (Perila peakraav; registrikood: VEE1088600) saab alguse Kose valla piirilt Viskla külas ja suubub Silmsi ojja. Raasiku vallas läbib oja Mallavere, Härma, Kiviloo, Perila ja Rätla külasid. Oja pikkus on 11,4 km ja valgala pindala 24,4 km2. Lendermäe oja veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Lendermäe oja (Perila peakraav) kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.60 Mallavere oja (Mallavere peakraav; registrikood: VEE1088500) asub Mallavere ja Pikavere külade territooriumil ja suubub Silmsi ojja. Mallavere oja pikkus on 4,1 km ja valgala pindala 14,7 km2. Mallavere oja veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Mallavere oja (Mallavere peakraav) kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.61 Kraavid Kraavidel ei ole piiranguvööndeid. Kraavid ei ole avalikud ega avalikult kasutatavad veekogud. Registrikood Veekogu nimi Asukoht Pikkus, Suue km VEE1087926 Ahtu kraav Jõelähtme vald, Aruaru küla; 0 Jõelähtme Raasiku vald, Raasiku alevik jõgi VEE1087927 Allikakraav Anija vald, Linnakse küla; Raasiku 0,5 Jõelähtme vald, Peningi ja Tõhelgi külad jõgi VEE1088200 Aru kraav (Känkari Raasiku vald, Kiviloo küla; Anija 0,7 Jõelähtme kraav) vald, Parila küla jõgi VEE1092400 Seli kraav Rae vald, Seli küla; Raasiku vald, 0,5 Leivajõgi (Limujärve kraav) Igavere küla Allikad Raasiku valla territooriumil on registreeritud nelja allika olemasolu (keskkonnaregistrile on kõikide nimed teadmata). Kõikide allikate piiranguvööndi ulatus on 50 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Allika registrikood Allika asukoht VEE4100900 Tõhelgi küla VEE4300500 Pikavere küla VEE4300501 Pikavere küla VEE4300502 Pikavere küla 6.10. Looduskeskkond ja rohevõrgustik 6.10.1. Taimestik ja loomastik Taimestik Raasiku vald paikneb Harju lavamaa maastikurajoonis, mille pinnamood on tasane või kergelt lainjas. Valdavalt esinevad moreentasandikud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud, esineb väikevoori. Maastik on siiski suhteliselt liigendatud, põhjustab taimekoosluste vaheldumist ning pakub sobivaid elupaiku erinevatele liikidele. 60 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 61 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 49 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Tingituna asustuse suhtelisest tihedusest ning põllumajanduseks sobivate muldade rohkusest on loodusmaastike osatähtsus vallas Eesti keskmisega võrreldes väiksem. Looduslikud elupaigatüübid hõlmavad kokku 754 ha moodustades 4,8% valla pindalast. Enamus looduslikest kooslustest ei paikne kaitstavatel aladel. Metsad Metsamaad moodustavad 37% kogu valla maafondist. Kuna kuivemad ja viljakama mullaga alad on suures osas üles haritud, siis on suhteliselt suur osakaal soostunud- ja soometsadel, mis on suures osas kuivendatud (angervaksa ja kõdusoo kasvukohatüübid). Esineb ka kuivendamata soometsi (madalsoo, raba, siirdesoo ja lodu kasvukohatüübid). Kuivendamata soostunud aladel leidub osja kasvukohatüüpi. Kõrgematel ja kuivematel aladel domineerivad sinilille kasvukohatüübi metsad. Vähesel määral esineb salumetsi (naadi kasvukohatüüp), kus on esindatud ka laialehised puud, eelkõige tammed. Vähesel määral esineb ka loometsi, millest tuntuim on Aruküla loomännik. Puistu kooseisult on enamlevinud segametsad, enamlevinud puuliikideks on kask, kuusk, mänd, hall lepp, sanglepp ja haab. Paiguti, salumetsades, esineb tamme. Leidub ka puhtpuistuid, peamiselt männikute ja kaasikute näol. Kuna kaitsealade ja kaitstavate metsade osakaal vallas on väike, siis valdavad majandusmetsad, kuid esineb ka erinevat tüüpi loodusmetsi. Keskkonnaregistri andmetel on valla alal inventeeritud järgmisi loodusdirektiiviga kaitstavaid nn Natura metsaelupaigatüüpe: vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*), rohunditerikkad kuusikud (9050). Valla alale jääb 27 metsa vääriselupaika (VEP), millest kehtiv kaitseleping on olemas vaid ühel VEP-il. Sood Looduslikest kooslustest olulise osa moodustavad sood. Valla alale jääb Peningi soo, millest suurem osa on turba kaevandamisega rikutud, kuid servaaladel on säilinud nii raba- kui ka madalsooalasid. Kõige väärtuslikum sooala on Paraspõllu liigirikas madalsoo ja allikasoo, kus leidub rohkelt kaitstavaid taimeliike. Paraspõllu soo kaitseks on moodustatud Paraspõllu looduskaitseala (vt ptk 6.5.1). Madalsookooslusi leidub veel kaitseala kaguosas Perila ja Kiviloo soodes. Looduslikke rabakooslusi leidub valla lääneosas paiknevas Aruküla rabas. Valla põhjaosas olev Järsi soo on samuti rikutud kunagise turbakaevamisega, kuid labidaturbakarjäärid on kinni kasvanud ning soo on taas looduslikku väärtust omandamas. Valla põhjapiirile jäävad Maardu raba ja Keskaru soo on erinevate inimmõjude tõttu halvas looduslikus seisundis ning metsastunud. Ka Kaeraniidi raba, mis paikneb valla lääneservas, on turba kaevandamise ja kuivenduse tõttu metsastunud. Valla lõunaosas asuv Liivaaugu soo on kuivenduse mõjudega, kuid seal esinevad soometsad (Natura elupaik siirdesoo- ja rabametsad). Looduslikest Natura sooelupaigatüüpidest on valla alal esindatud: aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), looduslikus seisundis rabad (7110*), inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood (7160), siirdesood ja õõtsiksood (7140). Niidud Valla alal esineb väärtuslike poollooduslike taimekooslustena ka niitusid. Niidud on levinud valla eri osades, kuid esinevad tavaliselt suhteliselt väikepindalaliste aladena. Niidud on oma tüüpidelt suhteliselt mitmekesised. Raasiku valla alal on esindatud järgmised Natura niiduelupaigatüübid: Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*), niiskuslembesed serva-kõrgrohustud (6430), põhjamaised lamminiidud (6450), Fennoskandia puisniidud (6530*), loopealsed (6280*), aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud (6510), Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*), sinihelmikaniidud (Molinion caerulea-kooslused) (6410). 50 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Vee-elupaigad Looduslikest vee-elupaikadest esineb järvetüüp (Peningi soos asuv Lõilasmäe järv) looduslikult huumustoitelised järved ja järvikud (3160). Loomastik Raasiku vald oma suhteliselt vaheldusrikaste maastikega pakub elupaiku erineva elupaiganõudlusega loomaliikidele. Ruutloenduse meetodil korraldatud ulukiseirete andmetel62 on valla alal levinud kõik meie suursõralised: põder, metskits ja metssiga. Suurkiskjatest on esindatud samuti kõik kolm liiki (karu, hunt, ilves), kusjuures enamlevinud ja püsivalt elutseb valla alal ilmselt ilves. Ka hunt on liigub alal sageli, eelkõige valla lõunapoolses osas (on murtud kariloomi ja hunti on ka kütitud). Karu ei pruugi olla valla alal püsiasukas, kuid võib esineda eelkõige valla lõunapoolse osa metsamassiivides. Koerlased rebane ja kährik on valla alal tavalised ja suhteliselt rohkearvulised asukad. Esindatud on mõlemad jäneslased: halljänes eelkõige kultuur- ja mosaiikmaastikes ning valgejänes peamiselt metsamaastikes ning rabades. Kärplastest on esindatud metsnugis ja mink, tõenäoliselt ka tuhkur, kärp ja nirk. Esineb kobras ning tõenäoliselt ka mäger, samuti pakuvad valda läbivad jõed sobivaid elupaiku saarmale (alal teostatakse saarma seiret). Valla territooriumil on teada kolme kaitstava nahkhiireliigi esinemine: põhja-nahkhiir, veelendlane ja suurkõrv. Nahkhiirtel on alal talvituspaik. Linnustiku kohta kokkuvõtvad andmed puuduvad, kuid mitmekesised maastikud pakuvad elupaiku mosaiikmaastike ja avamaastike linnustikule, samuti metsalinnustikule. Vallas küll puuduvad suured sooalad, kuid siiski leidub elupaiku soole spetsialiseerunud liikidele. Kaitstavatest linnuliikidest on registreeritud metsis, merikotkas, väike-konnakotkas, rohunepp, põldtsiitsitaja ja sarvikpütt. 6.10.2. Roheline võrgustik Raasiku valla ja selle naabruskonna roheline võrgustik oli algselt määratletud teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 2003). Sama konfiguratsiooniga roheline võrgustik on üle võetud kehtivasse valla üldplaneeringusse ning uude maakonnaplaneeringusse (vt ptk 4.2.2). Rohevõrgustiku alad hõlmavad valla territooriumist 53,3 km2 mis moodustab 33,7 % valla pindalast. Rohevõrgustiku suhteliselt väikene osakaal on tingitud suhteliselt tihedast asustusest ja suurest põllumajandusmaade osakaalust ning suurte loodusmaastike massiivide vähesusest valla alal. Rohevõrgustiku sidusus on piirkonnas siiski suhteliselt hea ning funktsioneerimine tagatud. Rohevõrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest (ribastruktuuridest), vt Joonis 15. Raasiku valla alale jääb terves ulatuses vaid üks rohevõrgustiku tuumala (T9 ehk piirkondliku tasandi väike tuumala), mis paikneb valla kaguosas Kiviloo hoiuala piirkonnas. Osaliselt jääb valla piiresse 5 tuumala, mis on piirkondliku tasandi keskmise suurusega või väikesed tuumalad. Keskmise suurusega tuumalad (T8) paiknevad valla lõunaservas, kagunurgas ning keskosas (Peningi- Paraspõllu soode piirkonnas). Kaks piirkondliku tasandi väikest tuumala paiknevad valla põhja- ja kirdeservas. Valla alale jääb 10 rohekoridori, mis kõik on piirkondliku tasandi väikesed koridorid (K9) laiusega 250-350 m. Raasiku valla alal puuduvad olulised rohevõrgustiku konfliktikohad infrastruktuuriobjektidega, sest puuduvad väga suure liiklustihedusega või tarastatud maanteed ja raudteed. Harju maakonnaplaneering 2030+ toob olulise teemana välja asustuse ja rohelise võrgustiku koostoimimise, mille paremaks korraldamiseks on maakonnaplaneeringus toodud üldised kasutustingimused. 62 Allikas: Keskkonnaagentuur 51 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Vastavalt Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (ptk 3.3.1) esitatud rohelise võrgustiku tuumaladele ja rohekoridoridele seatud üldistele kasutustingimustele täpsustatakse koostatavas ÜP-s rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi. Seejuures on oluline jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga. Joonis 15. Rohevõrgustiku tuumlade (T8, T9) ja rohekoridoride (K9) paiknemine Raasiku valla alal. Aluskaart: Regio veebikaart. 6.11. Maavarad ja maardlad Raasiku vallas esineb maavaradest turvast ja kruusa. Vähesel määral, kaasneva maavarana (reservvaruna) leidub Peningi turbamaardlas järvemuda põlluväetiseks ja järvelupja (järvekriiti). Raasiku vallas asuvad maardlad on loetletud järgnevas tabelis (Tabel 10). ülevaate maardlate paiknemise kohta Raasiku vallas annab ##. Tabel 10. Raasiku vallas asuvad maardlad. Allikad: Maa-ameti X-GIS maardlate rakendus, 2015.a maavarade koondbilanss Registri- Varu 2015.a lõpul (tuh t) Maardla Maavara Keskkonna- Pindala kaardi nimetus nimetus registri ID (ha) aktiivne passiivne nr Kaugemäe turvas 511 MRD0000479 211,43 537,3 (R)* 223,0 (R) 52 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Registri- Varu 2015.a lõpul (tuh t) Maardla Maavara Keskkonna- Pindala kaardi nimetus nimetus registri ID (ha) aktiivne passiivne nr Kulli kruus 838 MRD0000808 3,87 101,0 (T)* - turvas 2429,8 (T) 154,0 (T) (hästi- lagunenud) 13 336,0 (R) 10 489,0 (R) Peningi 236 MRD0000205 4949,87 turvas 443,9 (T) 35,0 (T) (vähe- lagunenud) 419,0 (R) - turvas 121,0 (T) - Kostivere (hästi- 235 MRD0000204 1245,92 lagunenud) 2294,0 (R) 3224,0 (R) 902,0 (T) - Pihuvere kruus 203 MRD0000173 22,79 154,0 (R) - Liivaaugu turvas 512 MRD0000480 1354,99 3422,0 (R) 1056,0 (R) * R – reservvaru; T – tarbevaru Joonis 16. Maardlate paiknemine Raasiku vallas. Allikas: Maa-amet Peningi maardlas Raasiku valla territooriumil asub Peningi turbatootmisala (mäeeraldise pindala 201,86 m2, teenindusmaa pindala 234,30 ha), kuhu on AS-ile Tootsi Turvas väljastatud maavara 53 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus kaevandamise luba HARM-061 (L.MK.HA-35902), kehtib kuni 12.12.2019. Loaga on ammendatud alade perspektiivseks kasutuseks määratud metsamaa. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (ptk 3.2.2) on kavandatud üldised tingimused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladel, käsitledes maavara kaevandamist avaliku huvina. Uusi aktiivseid mäeeraldisi ja uuringualasid maakonnaplaneeringuga ei määratud. 6.12. Väärtuslik põllumajandusmaa Väärtuslik põllumajandusmaa (VPM) on haritav maa ja püsirohumaa ning ja püsikultuuride all olev maatulundusmaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem Eesti keskmisest boniteedist, määratletakse VPM-na maakonna keskmise boniteediga võrdne või sellest suurema boniteediga põllumassiiv. Maaeluministeeriumi käsitluse aluseks on põllumajandusmaa massiivide keskmine reaalboniteet. Harju maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 39, mille järgi moodustavad VPM-i massiivid maakonna põllumajandusmaa kogupindalast 51%. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ väärtuste ja piirangute joonise järgi asub Raasiku vallas väärtuslikke põllumajandusmaid suuremate ja väiksemate aladena praktiliselt kogu valla ületuses, v.a metsastel ja soistel aladel. Maakonnaplaneeringuga on määratud üldised põhimõtted järgmise tasandi planeeringutele VPM-i säilitamiseks ja täpsustamiseks. VPM-i määramine loob aluse VPM-i kaitse- ja kasutustingimuste seadmiseks läbi erinevate planeeringute. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (ptk 3.2.1) seatakse üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja ÜP-de koostamiseks. 6.13. Taristu 6.13.1. Teedevõrk Autoteed Raasiku valla territooriumil ei ole ühtegi põhi- ega tugimaanteed. Raasiku vallas on järgmised kõrvalmaanteed:63 - riigitee 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi; - riigitee 11304 Aruküla–Kostivere; - riigitee 11303 Jüri–Aruküla; - riigitee 11306 Kalesi–Tõhelgi; - riigitee 11317 Raasiku elektri tee (Tehase tee); - riigitee 11318 Raasiku meistripunkti tee; - riigitee 11103 Maardu–Raasiku; - riigitee 11316 Raasiku jaama tee (Tallinna mnt); - riigitee 11310 Aruvalla–Jägala; - riigitee 11125 Perila–Jägala; - riigitee 11311 Perila tee; - riigitee 11124 Viskla–Pikavere. Raasiku vallas oli 01.01.2015 seisuga kohalike teede nimekirja kantud 99,424 km avalikult kasutatavaid teid, millest 20,565 km oli mustkattega teid, 77,062 km oli kruusateid ja 1,797 km oli 63 Allikas: Maa-ameti X-GIS Maanteeameti kaardirakendus; vaadatud 30.05.2017 54 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus pinnaseteid (kruusa ja pinnaseteede pikkused ei ole täpsete algandmete puudumise tõttu 100% tõesed).64 Lisaks eelnimetatutele on vallas terve rida erateid ja mõned metsateed. Ülevaate Raasiku valla autoteede võrgust annab Joonis 17. Joonis 17. Teedevõrk Raasiku vallas. Allikas: Maa-ameti X-GIS Maanteeameti kaardirakendus Kergliiklusteed Teehoiukavas nähakse ette rajada aastatel 2016-2020 jalg- ja jalgrattateed ning reisi-pargi parklad tiheasustusaladel: • Aruküla alevikus: - Tallinna mnt kergliiklustee Lagedi-Peningi mnt-st Aruküla mõisani ja Tallinna mnt-l olevast Aruküla bussipeatusest raudteeni; - Männiku tee; 64 Allikas: Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 55 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus • Järsi tee äärde pargi-reisi parkla vähemalt 20-kohane ja võimalus jalgrataste parkimiseks; • Raasiku alevikus ca 2,9 km kergliiklusteed Tallinna mnt-le ja Tehase teele; • Raasiku raudteejaama pargi-reisi parkla laiendus (vähemalt 20-kohane). Raudtee Raasiku valda läbib Tallinn-Tapa raudtee. Peatused on Kullil, Arukülas ja Raasikul. Reisijatevedu teostatakse elektri- ja diiselrongidega. Elektrironge kasutavad paljud valla elanikud Tallinnas tööl käimiseks. Raudteeliiklus soodustab ka jalgsi- ja jalgrattamatkajatel tutvumist valla vaatamisväärsustega. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on seatud üldised tingimused maanteevõrgu ja kergliiklusteede arendamisel (vastavalt ptk 4.1.1 ja 4.1.5). Raasiku valla territooriumile ei ole kavandatud perspektiivseid maanteede trassikoridore. Esmatähtsateks põhimõteteks kergliiklusteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus ja ühenduvus. 6.13.2. Veevarustus ja kanaliseerimine Veevarustus Keskkonnaregistri andmetel on Raasiku valla territooriumil registreeritud kokku 308 puurkaevu. Keskkonnaregistris ei eristata puurkaeve tüübi järgi. VEKA veebilehe65 andmetel on Raasiku vallas 296 puurkaevu, neist 286 puurkaevu olmevee saamiseks. Tabel 11. Registreeritud puurkaevude arv Raasiku valla asulates 66 Asula Puurkaevude Asula Puurkaevude arv arv Aruküla alevik 54 Kurgla 21 Raasiku alevik 41 Mallavere 6 Härma 4 Peningi 8 Igavere 29 Perila 21 Järsi 17 Pikavere 12 Kalesi 25 Rätla 7 Kiviloo 16 Tõhelgi 13 Kulli 34 Valla ÜVK arengukava67 käsitleb ainult ühisveevärgiga seotud ehitisi ja nende arendamist. Ühisveevärk on rajatud viide asulasse: Aruküla ja Raasiku alevikud ning Härma, Peningi ja Perila külad. Aruküla alevikus on keskkonnaregistri andmeil 54 puurkaevu. Aruküla ühisveevärgi süsteemis on neli puurkaevu (vt Tabel 12), mis kuuluvad Raven OÜ-le. Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Kahel ühisveevärgi puurkaevul (Aruküla PK-5 ja Aruküla (alajaam) PK) ei ole tagatud nõuetekohane sanitaarkaitseala raadiusega 50 m. 65 veka.keskkonnainfo.ee; vaadatud 30.05.2017 66 Allikas: keskkonnaregister, vaadatud 31.05.2017 67 Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026 56 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Tabel 12. Raven OÜ Aruküla ühisveevärgi puurkaevude andmed68 Puurkaev/veehaare Näitaja Aruküla Aruküla PK-3 Aruküla PK-5 Aruküla PK-6 (alajaam) PK Keskkonnaregistri kood PRK0004638 PRK0004647 PRK0000704 PRK0000858 Puurkaevu katastri nr 4638 4647 704 858 Puurkaevu passi nr 6324 6368 A-9208 3139 Puurkaevu puurimise aasta 1990 1991 1955 1971 Puurkaevu põhjaveekiht O-C O-C C-V O-C Puurkaevu sügavus 86 80 191 82 Lubatud veevõtt, m3/d 200 100 200 25 Tegelik veevõtt, m3/d 95/123 58/11 0/0 0/0 (2013/2014.a) Puurkaevu sanitaar- on tagatud ei ole tagatud on tagatud ei ole tagatud kaitseala (50 m) Raasiku alevikus kuuluvad ühisveevärgi süsteemi neli Raven OÜ-le ja kolm Mistra-Autex AS-ile kuuluvat puurkaevu (vt Tabel 13 ja Tabel 14). Aleviku ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 13. Raven OÜ Raasiku ühisveevärgi puurkaevude andmed69 Puurkaev/veehaare Näitaja Raasiku Raasiku Raasiku Raasiku Alevik PK Tehase PK Rahvamaja PK Raudtee PK Keskkonnaregistri kood PRK0050533 PRK0000846 PRK0000842 PRK0005047 Puurkaevu katastri nr 50533 846 842 5047 Puurkaevu passi nr - A-236-M A-698-M - Puurkaevu puurimise aasta 2011 1956 1961 1967 Puurkaevu põhjaveekiht O-C O-C S-O O-C Puurkaevu sügavus 85 105 46 80 Lubatud veevõtt, m3/d 94 150 60 34 Tegelik veevõtt, m3/d 25/24 25/26 0/0 0/0 (2013/2014.a) Puurkaevu sanitaar- 30 m – on 50 m – ei ole 50 m – ei ole 50 m – ei ole kaitseala tagatud tagatud tagatud tagatud Märkused puurkaev-pumplad on - - likvideeritud Tabel 14. Mistra-Autex AS-i Raasiku ühisveevärgi puurkaevude andmed70 Näitaja Puurkaev/veehaare Keskkonnaregistri kood PRK0000898 PRK0000712 PRK0000897 Puurkaevu katastri nr 898 712 897 Puurkaevu passi nr 5497/3 5489 Puurkaevu puurimise aasta 1984 1985 Puurkaevu põhjaveekiht O-C C-V 68 Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026, ptk 3.3.1.1.1; keskkonnaregister 69 Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026, ptk 3.3.2.1.1; keskkonnaregister 70 Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026, ptk 3.3.2.1.1; keskkonnaregister 57 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Näitaja Puurkaev/veehaare Puurkaevu sügavus 100 230 Lubatud veevõtt, m3/d 30 8 30 Puurkaevu sanitaarkaitseala (30 m) ei ole tagatud on tagatud on tagatud ÜVK arengukava andmetel on AS Mistra-Autex puurkaevude joogivees üle piirnormi kloriidi, mangaani ja üldraua sisaldus. Ettevõtte puurkaev-pumplates puuduvad veetöötlusseadmed. Veevõrgu joogivee kvaliteedi parandamiseks on korrusmajadele paigaldatud rauaärastusfiltrid. Härma külas on keskkonnaregistri andmeil neli puurkaevu, mis kõik on kasutusel ühe-kahe majapidamise tarbeks. Asula ühisveevarustussüsteemi allikaks on Raven OÜ-le kuuluv puurkaev, mis asub ca 70 m Härma külast väljas, Perila külas. Peningi külas on keskkonnaregistri andmeil kuus puurkaevu, millest üks kuulub Raven OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Valdav osa Peningi küla elamutest ja hoonetest on ühendatud ühisveevärgiga. Perila külas on ühisveevärk rajatud küla keskasulasse. Külas osutab ühisveevärgi teenust Raven OÜ. Ühisveevärgis kasutatav puurkaev-pumpla on vana ja amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist. Mõistlik on kaaluda olemasoleva puurkaev-pumpla likvideerimist ja uue veehaarde rajamist kohta, kus oleks tagatud puurkaevu sanitaarkaitseala. Tabel 15. Raven OÜ Härma, Peningi ja Perila külade ühisveevärgi puurkaevude andmed71 Puurkaev/veehaare Näitaja Härmaküla Peningi Perila Keskkonnaregistri kood PRK0001834 PRK0000850 PRK0001806 Puurkaevu katastri nr 1834 850 1806 Puurkaevu passi nr A-653-M A-339-M A-1818-M Puurkaevu puurimise aasta 1961 1956 1967 Puurkaevu põhjaveekiht S-O O-C S-O Puurkaevu sügavus 50 50 40 Lubatud veevõtt, m3/d - - - Tegelik veevõtt, m3/d (2013/2014.a) 9/8 11/9 3/3 Puurkaevu sanitaarkaitseala (50 m) on tagatud on tagatud ei ole tagatud ÜVK arengukava andmetel näitavad Raasiku valla ühisveevärgiveesüsteemidest tarbija juures võetud veeproovidest tehtud keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid, et joogivee kvaliteet vastab määratud näitajate osas joogivee kvaliteedile esitatud nõuetele. Kanaliseerimine Raasiku valla territooriumil on neli reoveekogumisala (vt Tabel 16). Tabel 16. Reoveekogumisalad Raasiku vallas72 Kogumisala Registrikood Asukoht Pindala, Koormus, nimetus ha ie Raasiku RKA0370022 Raasiku alevik; Aruaru küla 113 1400 (Jõelähtme vald) Peningi RKA0370023 Peningi küla; Tõhelgi küla 19 200 71 Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026, ptk 3.3.3.1.1, 3.3.4.1.1 ja 3.3.5.1.1; keskkonnaregister 72 Allikas: Keskkonnaregister; vaadatud 30.05.2017 58 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Härma RKA0370024 Härma küla 5 100 Aruküla RKA0370025 Igavere küla; Kalesi küla; Aruküla 150 2000 alevik; Järsi küla Aruküla aleviku ühiskanalisatsioon haarab põhiliselt kortermaju ja tootmisüksusi. Aruküla eramute piirkonnas toimub valdavalt reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra kohta Raasiku vallavalitsusel ning kohalikul vee-ettevõttel täpne ülevaade puudub. Suur osa Raasiku reoveekogumisalas olevatest kinnistutest on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendamata. Enamusel individuaalelamutel kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve, mille seisukorra kohta kohalikul vee-ettevõttel ja Raasiku vallavalitsusel informatsioon puudub. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on Raasiku alevikus ühendatud ainult keskasula ning Tehase tee piirkonna elamud, asutused ja ettevõtted. Härma ja Peningi külade reoveekogumisaladel on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud suurem osa külade elanikkonnast. Härma ja Peningi külades ei ole ettevõtteid, mis on ühendatud ühiskanalisatsiooniga, mistõttu reoveekogumisaladel tekkiva reostuskoormuse põhjustavad ainult elanikud. Teistes valla külades, sh hajaasustuses ühiskanalisatsioon puudub. Majapidamistes kasutatakse reovee kogumiseks enamasti kogumiskaeve, mille seisukorra kohta ülevaade puudub. Raasiku vallas on registreeritud kokku seitse reoveepuhastit (vt Tabel 17). Nendest neli puhastit on seotud reoveekogumisaladelt kogutava reovee puhastamisega (haldaja OÜ Raven) ja kolm puhastit (settebasseini) on seotud Peningi turbamaardlast turba kaevandamisega (haldaja OÜ Tootsi Turvas). Tabel 17. Reoveepuhastid Raasiku vallas73 Registri- Puhasti nimetus Asukoht Suubla Vee erikasutus- Loa kood luba, kehtivus saaja PUH0370640 Raasiku tehas Raasiku Ahtu kraav PUH0370590 Peningi Peningi Allikakraav PUH0370620 Härma Härma Silmsi oja (Käpa L.VV/327383, OÜ jõgi) tähtajatu Raven PUH0370660 Aruküla Kalesi Aruküla peakraav (> Jõelähtme jõgi) PUH0375030 Peningi tootmisala Igavere Silmsi oja (Käpa settebassein C jõgi) OÜ PUH0375020 Peningi tootmisala Igavere Silmsi oja (Käpa L.VV/319212, Tootsi settebassein B jõgi) 11.10.2017 Turvas PUH0375010 Peningi tootmisala Igavere Igavere peakraav settebassein A Sademevee ärajuhtimine Aruküla alevikus on sademeveekanalisatsiooni torustik rajatud korruselamute piirkonda ning kooli ja lasteaia territooriumile. Sademevesi voolab väiksemate kraavide kaudu Aruküla peakraavi. Aruküla alevikus on rajamisel liigvee ärajuhtimise süsteem, mille käigus paigaldatakse drenaažitorustikud ning korrastatakse eesvooluks olemasolevad kraavid. Raasiku alevikus puudub sademeveekanalisatsioon. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumidelt juhitakse sademevesi territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine 73 Allikas: Keskkonnaregister; vaadatud 30.05.2017 59 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus pinnasesse. Osaliselt juhitakse sademevett restkaevude abil otse kanalisatsioonisüsteemi, mistõttu on Keskasula ja Tehase tee piirkonnas tegemist osaliselt ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemiga. Raasiku alevikus on eraldi AS-ile Mistra Autex kuuluv sademevee ärajuhtimissüsteem, mis kogub kokku ettevõtte territooriumil tekkivad sademeveed ja suunab need kahte betoonist põhjaga settetiiki, kust edasi juhitakse sademevesi kraavi kaudu Jõelähtme jõkke. Ülejäänud valla osas toimub sademevee ärajuhtimine valdavalt kraavide kaudu. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Külades puuduvad asfalteeritud alad, kust oleks vaja sademevett eraldi koguda ja torustiku kaudu suublasse juhtida. 6.13.3. Soojavarustus74 Raasiku vallas on kaks kaugküttepiirkonda: Aruküla ja Raasiku. Aruküla kaugküttevõrk asub aleviku keskosas korterelamute ja valla asutuste piirkonnas. Aruküla aleviku kaugkütte katlamaja ja soojusvõrku käitab vallale kuuluv ettevõte Raven OÜ. Katlamajas Sügise tn 2A on kaks põlevkiviõlil töötavat katelt. Aruküla aleviku kaugküttepiirkonnas on heas korras kompaktne soojusvõrk. Kaugkütte piirkonnas pole otstarbekas üle minna lokaalküttele või soojuspumpade kasutamisele. Otstarbekas on jätkata kaugküttevõrguga ja leida võimalusi soojuse hinna vähendamiseks. Praeguste soojuskoormuste juures on otstarbekaim lahend viia olemasolev katlamaja üle hakkpuidu küttele paigaldades sinna 1,0 MW võimsusega hakkpuidul töötav katla. Tipukoormuse katmiseks kasutatakse olemasolevat põlevkiviõlil töötavat katelt. Lisaks kaugküttepiirkonnale on Aruküla alevikus keskküte veel kahes vallale kuuluvas hoones: Aruküla Vaba Waldorf koolis (Aruküla mõis) ja tervisekeskuses. Vaba Waldorfkool viidi üle küttele Lindwoodi katlamajast. Aruküla tervisekeskusesse on otstarbekas paigaldada pelletitel töötav katel või soojuspump. Selle hoone ühendamine kaugküttevõrguga pole otstarbekas. Raasiku alevikus on kaugküttevõrku ühendatud seitse hoonet: kool, lasteaed, rahvamaja, tervisekeskus koos Konsum kauplusega ja kolm elamut. Soojust Raasiku aleviku kaugküttevõrku toodab Mistra-Autex AS-i katlamaja. Katlamajas Paju tn 2 on kaks põlevkiviõlil töötavat aurukatelt. Raasiku aleviku kaugküttevõrk on halvas tehnilises korras. Kaugküttevõrgu torustik on praeguste soojuskoormuste jaoks üledimensioneeritud. Raasiku aleviku kaugküttevõrk sellisel kujul pole jätkusuutlik. Edasi tuleb minna lokaalse soojusvarustusega, jaotades soojusvõrgu kaheks: Paju tänava kortermajade piirkond ja Tallinna mnt–Meierei tänava piirkond (koolimaja, lasteaed, rahvamaja, tervisekeskus, kauplus). Koolimaja laienduse projektis on ette nähtud rajada kooli juurde pelletikütusel töötav katlamaja. Arvestades praegust soojuse tarbimist on otstarbekas Raasiku aleviku mõlemas piirkonnas üle minna lokaalküttele, paigaldades pelletikütusel töötavad katalamajad või kasutades soojuspumpasid. Maakütteks vajalik vaba maapind on neis piirkondades olemas. Valla ülejäänud objektide juures on soojavarustus lahendatud lokaalselt, kasutades erinevaid tehnilisi lahendusi ja kütteallikaid. 6.13.4. Elektripaigaldised ja sideliinid Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on määratud uued põhimõttelised perspektiivsed kõrgepingeliinide koridorid, sh: - Aruküla-Kallavere 110/330 kV õhuliin seoses võimaliku pumphüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamisega Muugale ning ühendus PHAJ-ni; 74 Raasiku valla soojusmajanduse arengukava 2015–2025 60 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus - Aruküla-Järveküla-Kiisa 330 kV õhuliini rajamine, kasutades 110 kV liinide koridore. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on antud üldised tingimused kõrgepingeliinide ja sidevõrgu arendamiseks (vastavalt ptk 4.2.2 ja 4.2.3). Olemasolevad ja planeeritavad elektripaigaldised ja sideliinid märgitakse planeeringu joonisele. Neid käsitletakse KSH aruandes juhul, kui uute liinide rajamisega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju. 6.14. Taastuvenergeetika Raasiku vallas ei ole suurt potentsiaali tuuleenergia arendamiseks, sest tegemist on suhteliselt tihedalt asustatud alaga ja sellest väljaspool valdavalt metsaste aladega, kus tuuletingimised ei ole soodsad. Vallas on huvi päikeseparkide rajamiseks. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on antud üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks. Seejuures ei ole ulatuslike päikeseparkide rajamine üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke kavandada nt parkimisaladel, väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel jms. 6.15. Jäätmemajandus Jäätmemajanduse korraldamise aluseks Raasiku vallas on Anija, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Viimsi valla ning Maardu linna ühine jäätmekava (Ida-Harjumaa jäätmekava) 2015-2020.75 Lähtudes riigi jäätmekavast 2014-2020 püstitab Ida-Harjumaa jäätmekava jäätmehoolduse arengueesmärgid aastani 2020 ning sisaldab tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks. Korraldatud jäätmeveoga on omavalitsustes haaratud järgmised jäätmeliigid: segaolmejäätmed, vanapaber ja kartong, ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmed ning kompostitavad biolagunevad jäätmed (v.a aia- ja haljastusjäätmed). Jõelähtme, Kiili ja Raasiku vallad on moodustanud ühise jäätmeveopiirkonna, mis hõlmab kõigi kolme valla haldusterritooriumi. Olemasolevad jäätmejaamad Ida-Harjumaa jäätmekavaga hõlmatud piirkonnas: - Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS Jõelähtme vallas; - Viimsi valla jäätmejaam (jäätmeid võetakse vastu ainult Viimsi valla elanikelt); - Kuusalu valla jäätmejaam (jäätmeid võetakse vastu ainult Kuusalu valla elanikelt); - Maardu jäätmejaam (jäätmeid võetakse vastu kõigilt elanikelt olenemata elukohast). Raasiku vallas ei ole jäätmejaama. Jäätmejaamad puuduvad ka piirnevates Anija ja Kose valdades. Võimalik on valda rajada lihtsustatud jäätmejaam (konteinerite park), näiteks pakendijäätmete, paberi ja kartongi jm kogumiseks. Sulgemist vajavaid prügilaid Raasiku vallas ei ole. Ida-Harjumaa ühise jäätmekava aluseks on praegused rajatised, mida peaks saama kasutada omavalitsuste üleselt. Selleks on vajalik omavalitsuste vaheline kokkulepe. Taristu ühiskasutamise probleemideks on jäätmejaama paiknemine teiste potentsiaalsete kasutajate suhtes ning taristu rajamise ja hoolduskulude katmise võimalus erinevate omavalitsuste poolt. Tiheasustusaladelt kogutud biolagunevate toidu- ja köögijäätmete kompostimist on otstarbekas korraldada võimalikult lähedal tekkekohale näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-is. Aia- ja pargijäätmete käitlemine peaks toimuma kohapeal. 75 Vastu võetud Raasiku Vallavolikogu 13.10.2015 määrusega nr 13; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/429102015047?leiaKehtiv; 61 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Ida-Harjumaa jäätmekavaga hõlmatud valdades on jäätmehoolduse üldeesmärgid järgmised: 1) vältida ja vähendada jäätmeteket, sh jäätmete ohtlikkust; 2) võtta liigiti kogutud jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel, segaolmejäätmete puhul on lahenduseks taaskasutamine või kõrvaldamine; 3) vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski; 4) tõhustada seiret ning järelevalvet; 5) jäätmete liigiti kogumise edendamine; 6) juriidiliste ja füüsiliste isikute jäätmetealane teavitamine ja nõustamine. Üldeesmärgid on jätkuv tegevusuund, mida arendatakse ka peale antud jäätmekava perioodi lõppu. Omavalitsuse tasandil on raske mõjutada tekkivate jäätmete koguseid, kuid saab suunata jäätmete sortimist ja keskkonnanõuetele vastavat käitlemist. Kavaga hõlmatud valdades/linnas on põhieesmärgiks maksimaalne jäätmete liigiti kogumine tekkekohal. ÜP koostamisel arvestatakse jäätmekavas esitatud meetmega jäätmehoolduse infrastruktuuri optimeerimiseks ja arendamiseks. Soovitavad tulemused: - jäätmejaamade võrgustik toetab riigi jäätmekavas toodud eesmärkide täitmist, jäätmejaamateenused paiknevad elanikele logistiliselt sobivates kohtades mitte kaugemal kui 20 km raadiuses jäätmevaldajatest; - biolagunevate jäätmete kohapeal kompostimist korraldavate majapidamiste arv kasvab oluliselt. Kalmistu- ja haljastusjäätmed kompostitakse tekkekohas või antakse ringlussevõtuks üle sobivatesse käitlussüsteemidesse; - suurenenud on võimalus ehitus-lammutusjäätmete üle andmiseks ja kohapeal käitlemiseks, et saavutada ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse nõuete täitmine; - kõigis omavalitsustes on loodud võimalused riiete, jalatsite, mööbli jms korduskasutusse andmiseks; - pakendijäätmed võimalikult suures ulatuses suunatud taaskasutusse, elanikele logistiliselt mugavad võimalused pakendijäätmete üleandmiseks; - suureneb paberi- ja kartongijäätmete kogumise maht. 6.16. Keskkonnaohtlikud objektid76 Jääkreostusobjekt Raasiku vallas on jääkreostusobjektina (-koldena) registreeritud Aruküla põhjaveereostus (registrikood: JRA0000005; vt Joonis 18). Reostunud põhjaveega ala suuruseks on hinnatud ligi 92 ha. Jääkreostuse likvideerimistööd on pooleli (reostuse likvideerimistöid on teostatud). Piirkonnas on põhjavesi joogiks kõlbmatu. Mahutid • Raven OÜ katlamaja (Aruküla alevik, Sügise 2a) kütusemahuti (registrikood: OOB0070724); • Mistra-Autex AS tööstusettevõtte (Raasiku alevik, Paju) kütusemahuti (registrikood: OOB0059307). Tankla • Linford AS tankla (registrikood: OOB0019395) Kalesi külas. 76 Allikas: Keskkonnaregister; vaadatud 30.05.2017 62 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Joonis 18. Aruküla põhjaveereostuse ala (jääkreostuskolle). Allikas: Keskkonnaregister 6.17. Muud asjaolud Planeeringualal (Raasiku valla territooriumil) ja selle läheduses ei ole registreeritud ohtlikke ega suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Samuti ei ulatu ühegi ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala planeeringualale.77 Raasiku valla territooriumil ei ole ega kavandata statsionaarseid riigikaitselisi ehitisi. Samuti ei ulatu ühegi riigikaitselise ehitise ohuala planeeringualale.78 Raasiku valla territooriumil ei ole registreeritud üleujutusohuga alasid. Raasiku vald ei asu nitraaditundlikul alal. 6.18. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Arvestades planeeringuala asukohta, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega (sisend ÜP koostamiseks), eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning teisi analoogseid planeeringuid ja nende KSH-sid, siis ei ole tõenäoline, et Raasiku valla ÜP-ga kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 77 Allikas: Maa-ameti X-GIS ohtlike ettevõtete kaardirakendus; vaadatud 29.05.2017 78 Allikas: Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonis „Asustuse suunamine“ 63 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 7. Natura hindamine 7.1. Natura 2000 võrgustiku alad Raasiku valla territooriumil on registreeritud neli Natura 2000 võrgustiku ala: 79 - Kiviloo loodusala (registrikood: RAH0000454); - Paraspõllu loodusala (registrikood: RAH0000459); - Parila loodusala (registrikood: RAH0000457); reaalselt asub Raasiku valla piiril Anija vallas; - Püümetsa loodusala (registrikood: RAH0000455); reaalselt asub Raasiku valla piiril Jõelähtme vallas. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Raasiku valla territooriumil vt Joonis 19. Natura 2000 võrgustiku alad kantakse ÜP väärtuste ja piirangute joonisele. Joonis 19. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Raasiku vallas. Allikas: Maa-ameti X- GIS looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus 79 Allikas: Keskkonnaregister; vaadatud 29.05.2017 64 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Kiviloo loodusala kaitse-eesmärgid: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid liigirikkad madalsood (7230) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Kiviloo loodusala asub Kiviloo külas (vt Joonis 19), ala pindala on 25,7 ha. Kiviloo loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Kiviloo hoiualaga (registrikood: KLO2000132) – vt ptk 6.5.2. Paraspõllu loodusala kaitse-eesmärgid: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Paraspõllu loodusala asub Raasiku valla Igavere ja Pikavere külade ning Rae valla Suursoo ja Urvaste külade territooriumil (vt Joonis 19). Loodusala pindala on 479,1 ha. Paraspõllu loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Paraspõllu looduskaitsealaga (registrikood: KLO1000167) – vt ptk 6.5.1. Parila loodusala kaitse-eesmärgid: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on sinihelmikakooslused (6410), liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Parila loodusala asub Anija valla Parila küla territooriumil ja piirneb Raasiku valla territooriumiga Rätla küla kohal (vt Joonis 19), loodusala pindala on 208,3 ha. Parila loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Parila looduskaitsealaga (registrikood: KLO1000648) – vt ptk 6.5.1. Püümetsa loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Püümetsa loodusala asub Jõelähtme vallas Vandjala küla ning piirneb lõunast Raasiku valla Kurgla küla territooriumiga (vt Joonis 19). Loodusala pindala on 31,3 ha. Püümetsa loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Püümetsa hoiualaga (registrikood: KLO2000134) – vt ptk 6.5.2. 7.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud KeHJS-i §-ga 45.80 KSH käigus peab eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust. Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. 80 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv 65 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.81 Raasiku valla ÜP KSH käigus hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise eesmärk on välja selgitada ja tuvastada projekti või kava võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, siis tuleb jätkata asjakohase hindamise etapiga. ÜP staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui ÜP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse eelhindamise järeldustes ära, et asjakohase hindamisega tuleb liikuda ÜP-le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi. 81 KeMÜ (koostajad Aune Aunapu, Riin Kutsar); Tartu-Tallinn 2013; http://www.eaia.eu/images/Natura.pdf 66 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 8. Keskkonnamõju hindamise metoodika Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seadus (KeHJS)82 ning planeerimisseadus (PlanS)83. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.84 Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (kaitstavad, loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik, pinna- ja põhjavesi jms) ja sotsiaal-majanduslikke (eelkõige inimeste tervist ja heaolu ning neid kavandatava tegevuse poolt mõjutavaid) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb eelkõige kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: • teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; • ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; • konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; • konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KSH käigus: • hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus; • pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist ja heaolu mõjutavad tegurid (müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms; • hinnatakse võimalikke koosmõjusid; • antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes ÜP eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa- ala erinevaid kasutusvõimalusi (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool planeeringuala; 2) hinnatakse ÜP-ga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju planeeringuala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. ÜP ja KSH käigus arvestamisele kuuluvad materjalid ja dokumendid vt KSH väljatöötamise kavatsuse ptk 10. KSH läbiviimisel tuginetakse käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele (uuringud, analüüsid, registrite ja seireandmed jms). ÜP KSH koostamise mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid uuringuid olemasoleva olukorra täpsustamiseks. 82 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 83 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv 84 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud 67 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks ja arvestamiseks. KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.85 Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse:86 6) keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel (keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada); 7) saastatuse põhjustamisel (saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis); 8) keskkonnakahju põhjustamisel; 9) olulise keskkonnamõju põhjustamisel; 10) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Natura 2000 võrgustiku alale. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.87 Natura hindamine esitatakse KSH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetse ala kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele. KSH aruandes esitatakse ÜP elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. 85 KeÜS § 3 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 86 KeÜS § 3 lg 2; § 7 lg 3 ja 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 87 Koostajad: Aune Aunapu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tartu-Tallinn 2013; Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/sites/default/files/natura_juhis.pdf 68 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 9. Koostöö ja kaasamine ÜP ja KSH koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi ÜP käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Lisaks kaasatakse maavanem ja isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. ÜP koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.88 9.1. Asjaomased asutused ja puudutatud isikud Planeeringu elluviimisega seotud puudutatud või huvitatud asjaomaste asutuste89 ja isikute, keda koostatava ÜP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle ÜP vastu, loetelu on esitatud ÜP lähteseisukohtade peatükis 4. Loetelu on ÜP ja KSH seisukohast ühine ning hõlmab asjassepuutuvaid ametiasutusi (ministeeriumid, ametid jm), piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid, taristu valdajaid, planeeringuala elanikke, ettevõtjaid ja keskkonnaorganisatsioone ühendavaid MTÜ-sid ning laiemat avalikkust. Planeeringumenetluse käigus võib kaasatavate loetelu täpsustuda. 9.2. Üldplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav ajakava KSH koostamise ja menetlemise ajakava sõltub planeeringu koostamise ajakavast. Raasiku valla ÜP ja KSH läbiviimise eeldatav ajakava on esitatud ÜP lähteseisukohtade peatükis 3. Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduse90 peatükis 6 ÜP menetlemisele esitatud nõuetest. Ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha ÜP ja KSH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 9.3. Ülevaade ettepanekutest KSH VTK kohta Vastavalt PlanS § 81 lõikele 1 esitab ÜP koostamise korraldaja ÜP lähteseisukohad ja KSH VTK nende kohta ettepanekute saamiseks asjaomastele asutustele ja puudutatud isikutele (vt Lisa 1), määrates ettepanekute esitamise tähtaja (vähemalt 30 päeva). Käesolevas peatükis on loetletud KSH VTK-le ettepanekuid esitanud asutused ja isikud ning antud ülevaade tehtud ettepanekutest ning nendega arvestamisest (vt Tabel 18). VTK kohta laekunud ettepanekud/seisukohad (kirjad) on lisatud VTK-le (vt Lisa 1). 88 PlanS § 76 lg 1-3 89 KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. 90 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017004?leiaKehtiv 69 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Tabel 18. Ülevaade VTK kohta laekunud ettepanekutest ning nendega arvestamisest Asutus/isik, kirja Ettepanekud Kommentaar ettepanekuga kuupäev ja number arvestamise kohta Tabel sisustatakse ettepanekute laekumisel. 70 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 10. KSH lähtematerjalid Alljärgnevalt on toodud KSH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate alusmaterjalide esialgne loetelu: • Raasiku vallavolikogu 27.03.2017 otsus nr 9 „Raasiku valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine“ • „Raasiku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine“. Avatud hankemenetluse tehniline kirjeldus (HD Lisa 1). Raasiku Vallavalitsus, Aruküla 2017 • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ • Harju maakonnaplaneering (kehtiv, kehtestatud 1999) • Harju maakonnaplaneering 2030+ (järelevalves) • Raasiku valla üldplaneering (kehtiv, kehtestatud 2005) • Raasiku valla arengukava 2013-2024 • Anija, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Viimsi valla ning Maardu linna ühine jäätmekava (Ida-Harjumaa jäätmekava) 2015-2020 • Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026 • Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 • Raasiku valla terviseprofiil 2012-2016 • Raasiku valla soojusmajanduse arengukava 2015–2025 • Raasiku valla ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamise arengukava 2013-2017 • Raasiku valla veebileht • Jõelähtme valla arengukava aastateks 2016-2025 • Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv, kehtestatud 2003) • Jõelähtme valla üldplaneering (koostatav) • Anija valla arengukava aastateks 2014-2024 • Anija valla üldplaneering (kehtiv, kehtestatud 2008) • Anija valla üldplaneering (koostatav) • Kose valla arengukava aastateks 2015-2025 • Kose valla üldplaneering (kehtestatud 2010) • Rae valla arengukava 2016-2025 • Rae valla üldplaneering (kehtestatud 2013) • Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja) • Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ehk loodusdirektiiv • Natura 2000 standardandmevormid • Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 71 / 72  Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus • Maa-ameti X-GIS kaardiserveri kaardirakendused (maainfo, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, maardlad, Maanteeamet, ohtlikud ettevõtted) • Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) • Veebileht VEKA (EELIS-es olev veevaldkonnaga seotud info, sh puuraukude andmed): http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803 • Keskkonnaregister: register.keskkonnainfo.ee • Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Eesti Geoloogiakeskus 2008 • Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 • Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee • RMK veebileht (pärandkultuuriobjektid) • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (perioodiks 2015-2021) • Maavarade koondbilanss, 2015.a • Statistikaameti veebileht • Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_kodulehele_est.pdf) • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tallinn-Tartu 2013 Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KSH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KSH aruandes. 72 / 72