Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu edastamine Riigikantseleile

Riigikantselei Meie 05.05.2026 nr 8-1/3604-1 Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu edastamine Riigikantseleile Justiits-ja Digiministeerium esitab täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 – eelnõu kooskõlastamise tabel Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 23.04.2026 Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui võlgniku surmast on möödunud kuus kuud ja pärimismenetlust ei ole selle aja jooksul algatatud, teavitab kohtutäitur sellest sissenõudjat, kellel on õigus kolme kuu jooksul pärast teate kättesaamist teatada kohtutäiturile kirjalikus vormis täitemenetluse lõpetamise või selle jätkamise soovist või pärimismenetluse algatamisest.“; 2) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kui sissenõudja teatab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt oma soovist täitemenetlus lõpetada, on kohtutäituril õigus lõpetada täitemenetlus kas tervikuna või osaliselt sissenõudja nõude osas ja jätkata täitemenetlust täitekulude osas. (4) Kui sissenõudja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul teatanud oma soovist täitemenetlust lõpetada või jätkata ning pärimismenetlust ei ole algatatud, on kohtutäituril õigus lõpetada täitemenetlus omal algatusel kas tervikuna või osaliselt sissenõudja nõude osas ja jätkata täitemenetlust täitekulude osas.“; 3) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui kohtutäitur teeb päringu täitemenetluses vajaliku teabe saamiseks, võib andmesubjekti õigust tutvuda teabega sellise päringu tegemise kohta nõuete täitmise tagamise eesmärgil piirata kuni võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseni. Kui täitemenetlus lõpetatakse enne täitmisteate kättetoimetamist, kehtib piirang kuni täitemenetluse lõpetamiseni.“; 4) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 42. Täitekulud täitedokumendi tühistamise korral (1) Täitedokumendi tühistamise korral jäävad täitemenetluse kulud kohtutäituri seaduses sätestatud ulatuses sissenõudja kanda. (2) Võlgnikul on õigus nõuda sissenõudjalt enne täitedokumendi tühistamist tasutud täitekulude tagastamist. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui täitedokumendi tühistamise aluseks on võlgnikupoolne täitemenetluse algatamise järgne kohustuse täitmine.“; 1 5) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui täitemenetlus peatatakse sissenõudja avalduse alusel, jätkab kohtutäitur sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõudel kinnisasja müüki. Võlgniku kinnisasi müüakse, kui selle väärtus ületab peatatud täitemenetluses sissenõutava summa suurust. Kohtutäitur hoiustab peatatud täitemenetluse sissenõudja nõude katteks vastava osa müügist saadavast rahast. Ülejäänud müügist laekunud tulemi jaotab kohtutäitur sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel käesolevas seadustikus sätestatud korras.“; 6) paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 73 järgmises sõnastuses: „73) Riikliku perelepitusteenuse seaduse kohase vanemluskokkuleppe esitamisel, kui see asendab varasemat sama lapse kohta tehtud kohtulahendit või kokkulepet;“; 7) paragrahvi 632 lõiget 21 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) andmed võlgniku surma kohta;“; 8) paragrahvi 132 lõike 12 kolmandas lauses asendatakse sõna „paragrahvis“ sõnaga „lõikes“; 9) paragrahvi 132 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „on“ sõnaga „lapse“; 10) paragrahvi 149 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui sissenõudja esitab kohtutäiturile avalduse sissenõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale pärast seda kui võlgniku kinnisasi on juba arestitud teise sissenõudja kasuks, siis teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud avalduse esitanud sissenõudja loetakse täitemenetlusega ühinenuks avalduse esitamisest alates. Ühinemisest keeldumise kohta teeb kohtutäitur viivitamata otsuse.“; 11) paragrahvi 149 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Ühinenud sissenõudjal on õigus nõuda kinnisasja müüki täitemenetluses, millega ühineti. Kinnisasja müügi korraldamata jätmisel toimub kinnisasja arestimise akti koostamine ja kinnisasja müük ühinenud pandipidajast või muu asja suhtes eesõigust omavast isikust sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetluses, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti.“; 12) paragrahvi 149 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Täiteasja menetlenud kohtutäitur edastab tema menetluses esitatud sundtäitmisega ühinemise avaldused ja otsused ühinemisest keeldumise kohta kinnisasja arestinud kohtutäiturile.“; 13) paragrahvi 149 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui kinnisasja müük toimub käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud korras, edastab kinnisasja arestinud kohtutäitur tema menetluses esitatud sundtäitmisega ühinemise avaldused ja otsused ühinemisest keeldumise kohta müüki korraldavale kohtutäiturile. Sundtäitmisega ühinemise avalduste järjekord ei muutu. Kinnisasja arestinud kohtutäituri ning tema läbiviidava täitemenetluse sissenõudja nõuded rahuldatakse müügist saadud tulemi jaotamisel esimesel järjekohal pärast käesoleva seadustiku § 174 lõike 3 punktides 1, 2 ja 22 2 nimetatud nõudeid. Vajaduse korral vabastab kinnisasja arestinud kohtutäitur kinnisasja arestist. (6) Sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril on õigus nõuda kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel tasu vastavalt kohtutäituri seaduses sätestatule.“; 14) paragrahvi 174 lõike 3 punkt 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „22) lapse elatise nõuded, sealhulgas lapse elatise maksete võlg, mis on sissenõutavaks muutunud ja sundtäitmisele esitatud, ning lapse perioodilise elatise nõude osa, mis on perehüvitiste seaduse § 57 alusel riigile üle läinud;“; 15) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline soovib kaebuse läbivaatamist suulises menetluses, peab ta seda kaebuses märkima.“; 16) paragrahvi 217 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse 15 päeva jooksul alates kaebuse kättesaamisest. Kaebuse suulises menetluses läbivaatamise korral teeb kohtutäitur motiveeritud otsuse 15 päeva jooksul alates kaebuse läbivaatamisest. Kohtutäitur toimetab otsuse menetlusosalistele kätte. (4) Kaebuse suulises menetluses läbivaatamise korral vaadatakse kaebus läbi menetlusosaliste osavõtul kümne päeva jooksul alates kaebuse esitamisest. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja vähemalt kolm tööpäeva enne kaebuse läbivaatamist. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist.“; 17) paragrahvi 217 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 217 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui kohus kohustab oma otsuse või määrusega kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema, lahendab kohtutäitur kaebuse kirjalikus menetluses käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaegu järgides. Kaebuse lahendamise tähtaeg algab kohtu otsuse või määruse jõustumisest teadasaamisest arvates.“; 19) seadustikku täiendatakse §-dega 2171 ja 2172 järgmises sõnastuses: „§ 2171. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatava kaebuse sisu Kaebuses kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale märgitakse: 1) kaebuse esitaja ja olemasolu korral tema esindaja nimi ja aadress ning sidevahendite andmed; 2) täiteasja number; 3) andmed vaidlustatava otsuse või toimingu kohta; 4) kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud; 5) kaebuse esitaja selgelt väljendatud nõue; 6) vajaduse korral tõendid; 7) kas menetlusosaline soovib kaebuse läbivaatamist suulises menetluses. 3 § 2172. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemine (1) Kui menetlusosalise esitatud kaebuses on puudusi, mida saab kõrvaldada, määrab kohtutäitur tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui kohtutäituri määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, võib kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata. (3) Kui kohtutäitur ei jäta kaebust läbi vaatamata, vaatab ta kaebuse läbi tuginedes täitemenetluses teadaolevatele asjaoludele. (4) Kui kohtutäitur on samas täiteasjas samadel asjaoludel esitatud kaebuse otsusega lahendanud ja otsus on jõustunud, jätab kohtutäitur kaebuse läbi vaatamata.“. § 2. Kohtutäituri seaduse muutmine Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda. Koja vastutus tekib juhul, kui: 1) kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku suhtes algatatud täitemenetluses kuue kuu jooksul rahuldada; või 2) on välja kuulutatud kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku pankrot.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada koja vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest riik. Riigi vastutus tekib juhul, kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik koja vara arvel mõistliku aja jooksul täies ulatuses rahuldada. (62) Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu.“; 3) paragrahvi 13 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „kohtutäituri ametitoimingud“ sõnaga „täitemenetlused“; 4) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „väljatrükk täitmisregistrist või väljavõte ametiteenuste raamatust“ sõnadega „väljavõte täitetoimikust või ametiteenuste raamatust“; 5) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Koja ülesannete täitmise tagamiseks edastab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi iga täitemenetluse kohta vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruse § 19 lõike 6 punktides 1–13 nimetatud andmed. Kohtutäitur vastutab edastatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja täielikkuse eest. 4 (22) Kojal on õigus saada kohtutäiturilt ka muid täitemenetluse andmeid, mis on vajalikud koja ülesannete täitmiseks. (23) Kohtutäitur edastab andmed täitmisregistrisse ja täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi samal ajal.“; 6) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas algatatud täitemenetluses, sealhulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise puhul, maksab menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik.“; 7) paragrahvi 32 lõike 2 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „muutub“ sõnaga „menetluse“; 8) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas algatatud täitemenetluses muutub menetluse põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.“; 9) paragrahvi 32 lõikes 4 ja lõike 41 esimeses ja teises lauses, § 35 lõikes 1, lõikes 1 esitatud tabeli päises ning lõigetes 21 ja 22, § 36 lõigetes 11, 12, 2, 3 ja lõike 31 esimeses lauses, § 372 lõike 3 esimeses lauses, § 38 lõigetes 11, 12 ja 2, § 381 lõigetes 1 ja 2 ning § 401 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „kohtutäituri“ sõnaga „menetluse“; 10) paragrahvi 32 lõike 41 teist lauset täiendatakse pärast sõna „pool“ sõnaga „menetluse“; 11) paragrahvi 32 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, arvab kohtutäitur tulemist maha menetluse põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Juhul kui nõude rahuldamine toimub kohtutäituri vahenduseta, on kohtutäituril õigus saada menetluse põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõudjale nõude katteks laekunud summaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 12) paragrahvi 34 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 34. Täite- ja muu menetluse alustamise tasu“; 13) paragrahvi 34 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse § 30 lõike 1 esimese lause alusel menetluse alustamise tasu suurust määrates lähtub kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määradest.“; 14) paragrahvi 35 pealkirja täiendatakse pärast sõna „sõltuvad“ sõnaga „menetluse“; 15) paragrahvi 36 pealkirjas ja § 36 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Kindla põhitasu“ sõnadega „Menetluse põhitasu kindla“; 16) paragrahvi 36 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „Sundvõõrandamistoimingute eest võetavat menetluse põhitasu maksab sundvõõrandi saaja.“; 17) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses: „§ 361. Kohtutäituri tasu ja täitekulud võlgniku pankroti väljakuulutamise korral Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on kohtutäituril õigus nõuda võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduses sätestatud korras järgmiste täitekulude rahuldamist: 1) täitemenetluse alustamise tasu; 2) sissenõutavaks muutunud põhjendatud täitekulud; 3) menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.“; 18) paragrahvi 37 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on 100 eurot.“; 19) paragrahvi 37 lõike 2 esimest lauset, § 38 pealkirja ja § 381 pealkirja täiendatakse pärast sõna „makstav“ sõnaga „menetluse“; 20) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Juhul kui sissenõudja esitab sundtäitmisele üksnes lapse elatise maksete võla, mis on täitmisavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, ning ei taotle samas täitemenetluses nende lapse elatise maksete sundtäitmist täitemenetluse seadustiku § 23 lõikes 45 sätestatud korras, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, arvestatakse menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu käesoleva seaduse §-de 34 ja 35 alusel.“; 21) paragrahvi 372 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riik maksab kohtutäiturile tasu, kui täitmisel on täitedokumendist tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue. Tasu makstakse ka siis, kui täitemenetlust lapse elatise sissenõudes viiakse läbi kuni laps täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni. Kohtutäituril on õigus tasu saada alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust.“; 22) paragrahvi 372 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „makstud“ sõnaga „menetluse“; 23) paragrahvi 372 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „tasu“ sõnadega „menetluse põhitasu“; 24) paragrahvi 38 lõike 1 sissejuhatavat lauset täiendatakse pärast sõna „täitmise“ sõnaga „menetluse“; 25) paragrahvi 38 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „põhitasu“ sõnaga „tasu“; 26) paragrahvi 38 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „makstava“ sõnaga „menetluse“; 27) seadust täiendatakse §-ga 402 järgmises sõnastuses: „§ 402. Menetluse põhitasu ja täitekulud sundtäitmisega ühinemise korral 6 Sissenõudja nõude rahuldamisel täitemenetluse seadustiku §-s 149 sätestatud korras on sundtäitmisega ühinemise avalduse esitanud kohtutäituril õigus nõuda kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamisel menetluse alustamise tasu, sissenõutavaks muutunud põhjendatud täitekulude ja menetluse põhitasu nõude rahuldamist võrdeliselt sama täitemenetluse sissenõudja nõude rahuldamisele kuuluva summaga. Kohtutäituri tasu nõue asub sissenõudja nõudega samal järjekohal.“; 28) paragrahvi 41 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui nõue täideti samal päeval, kui toimetati kätte täitmisteade, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab täitemenetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu pooles ulatuses seaduses ettenähtust.“; 29) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu, pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, ja sissenõutavaks muutunud täitekulud. Kui sissenõudja annab nõusoleku täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku § 16 lõike 3 alusel või esitab avalduse lapse elatise nõude menetluse lõpetamiseks, maksab käesolevas lõikes kehtestatud tasud ja täitekulud võlgnik.“; 30) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Täitedokumendi tühistamise korral maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu, sissenõutavaks muutunud täitekulud ja pool menetluse põhitasust. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui täitedokumendi tühistamise aluseks on võlgnikupoolne täitemenetluse algatamise järgne kohustuse täitmine.“; 31) paragrahvi 413 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 411 sätteid ei kohaldata täitemenetluse lõpetamisele täitemenetluse seadustiku §-de 202 ja 207 alusel.“; 32) paragrahvi 413 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse §-de 411 ja 412 sätteid ei kohaldata käesoleva seaduse § 412 alusel tehtud kohtutäituri tasu otsusest tuleneva menetluse põhitasu nõude sundtäitmise lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu. Tasu nõude täitmise aegumise tähtaja möödumisel lõpetab kohtutäitur omal algatusel täitemenetluse tasu nõude täitmise aegumise tõttu.“; 33) paragrahvi 461 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna „vallasvara“ sõnadega „ja varalise õiguse“; 34) paragrahvi 54 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „aukohus (edaspidi aukohus)“ sõnadega „ametikogu juhatus“; 35) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 7 „(41) Koja ametikogu juhatusel on õigus järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kõrvaldamiseks teha kohtutäiturile ettekirjutus käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras.“; 36) paragrahvi 56 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kohtulahendist tuleneva kohtu korralduse või menetlusliku juhise süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.“; 37) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse sõna „aukohtul“ sõnadega „koja aukohtul (edaspidi aukohus)“; 38) paragrahvi 60 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse osade kaupa teatud tähtpäevadel kuni ühe aasta jooksul.“; 39) paragrahvi 78 punktist 12 jäetakse välja sõnad „ja pankrotihaldurite“; 40) paragrahvi 78 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemist õigustatud isikutele selliste andmete väljastamine, mida täitmisregistrist ei väljastata;“. § 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete alusel algatatud täitemenetlustes sunnivahendite rakendamisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku § 1791 lõigetes 1–4 sätestatut.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“.................2026. a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 8  Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on tõhustada täitemenetlust ja teha see menetlusosalistele selgemaks, kujundada ühtsem menetluspraktika, vähendada õigusvaidlusi ning toetada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkust täitekulude sissenõudmisel erijuhtudel. Eelnõukohase seadusega korrastatakse kohtutäituri tegevuse peale esitatavate kaebuste menetlemise regulatsiooni, mis muudab kaebeõiguse kasutamise võlgnike ja kohtutäiturite jaoks kiiremaks. Samuti täiendatakse täitemenetluse jätkamise regulatsiooni pärast võlgniku surma, kuna kehtiv kord ei taga piisavat efektiivsust ning menetlused jäävad sageli osaliste passiivsuse tõttu seisma ja eeldavad kohtu sekkumist. Uue korra eesmärk on kiirendada pärijate väljaselgitamist või võimaldada passiivse täitemenetluse lõpetamist mõistliku aja jooksul, vältides põhjendamatut ressursikulu. Eelnõuga antakse kohtutäiturile õigus vajadusel piirata juurdepääsu teabele täitemenetluses tehtud päringu tegemise kohta kuni võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseni. Muudatus aitab vältida olukordi, kus võlgnik saaks enne täitemenetluse algust ja tema varaga seotud toimingute tegemist astuda samme menetluse takistamiseks. Kohtutäitur kohaldab erandit ja väljastab andmesubjektile teabe päringu tegemise kohta ajalise viivitusega üksnes põhjendatud juhtudel teiste menetlusosaliste huvide kaitse eesmärgil. Kohtutäituri ametitegevust reguleerivaid norme muudetakse, et tagada täitemenetluse jätkusuutlikkus. Eelnõu kõrvaldab puudused, mis on seni takistanud menetluskulude katteks piisavate summade laekumist. Muudatused puudutavad täitemenetluse kulude kandmist pankrotimenetluses, võlgniku kinnisasja müügil sundtäitmisega ühinemisel, täitedokumendi tühistamise või nõude sundtäitmise varasema lõppemise korral ning täitemenetluse peatamise või nõude osalise täitmise korral. Eelnõukohase seadusega kehtestatakse selged reeglid täitemenetluse kulude kandmise kohta väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete aegumise korral. Muudatuse eesmärk on leevendada võlgnike võlakoormust. Ühtlasi muudetakse elatise sissenõudmise tasustamise reegleid, et soodustada elatise võimalikult tõhusat laekumist täitemenetluses. Üksikud muudatused puudutavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt kohtutäiturite üle teostatava järelevalve korraldust eesmärgiga seda tõhustada. Koja ametikogu juhatusele antakse täiendavad pädevused kohtutäiturite ametitegevuse suunamiseks ning õiguspärase ja ühtse praktika kujundamiseks. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad võlgnike, sissenõudjate ja võlgniku pärijate halduskoormust erinevalt. Kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse uue menetluskorra kehtestamine võib esialgu suurendada nii võlgniku kui ka sissenõudja halduskoormust, kuna kaebused peavad olema põhjalikumalt põhjendatud ja tõendatud. Samas võib see vähendada 1 edasikaebamiste arvu kohtusse ning kaotab üldjuhul vajaduse ilmuda kohtutäituri büroosse, mistõttu koormus pikas vaates väheneb. Täitemenetluse jätkamise uued reeglid pärast võlgniku surma võivad suurendada sissenõudja halduskoormust pärimismenetluse notari juures algatamisel. Koormus ei suurene, kui sissenõudja loobub menetluse jätkamisest või kui pärimismenetluse algatavad pärijad. Võlgniku pärijate jaoks võib halduskoormus suureneda seoses tähtaegade, teabe kogumise ja võimaliku inventuuri vajadusega, kuid selgem kord aitab vältida hilisemaid vaidlusi ja lisakulusid ehk teha teadlikumaid otsuseid. Sundtäitmisega ühinemise korra muutmine vähendab nii sissenõudja kui ka võlgniku halduskoormust, kuna ühinemine toimub avalduse esitamisel ning väheneb korduvate vaidluste vajadus. Täitekulude jaotuse selgem regulatsioon vähendab samuti mõlema poole vajadust esitada kaebusi ja avaldusi. Automaatne täitemenetluse lõpetamine vanemluskokkuleppe korral ning elatise sissenõudmise normide ühtlustamine toovad eelkõige kaasa võlgniku halduskoormuse vähenemise, kuna kahaneb vajadus täiendavate taotluste ja kaebuste järele ning vähenevad vaidlused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunikud Aleksandr Logussov ([email protected]) ja Gerli Spelman ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti ei ole eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) täitemenetluse seadustik, RT I, 11.11.2025, 15; 2) kohtutäituri seadus, RT I, 14.03.2025, 16; 3) pankrotiseadus, RT I, 11.11.2025, 12; 4) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus, RT I, 07.01.2026, 10. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eesmärk ja saavutatavad tulemused Täitemenetluse seadustiku, kohtutäituri seaduse, pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus muutmise eesmärk on tõhustada menetlust ja teha see menetlusosalistele selgemaks, kujundada ühtsem menetluspraktika, vähendada õigusvaidlusi ning toetada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkust täitekulude sissenõudmisel erijuhtudel. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral saavutatakse järgmised tulemused: 1. Kaebeõiguse kasutamine täitemenetluses muutub võlgnike jaoks kiiremaks, tõhusamaks ja selgemaks. Kohtutäiturid teevad kaebuste läbivaatamisel vähem sisutuid toiminguid. 2  Menetlusosaliste õigused ja kohustused muutuvad arusaadavamaks nii kaebeõiguse kasutamisel kui ka menetlusnõuete eiramise korral. Kohtu sekkumist vajavad vaidlused jõuavad kohtusse kiiremini, tagades menetlusosaliste õiguste parema kaitse. 2. Võlgniku surma järel jätkub täitemenetlus tõhusal ja ökonoomsel viisil. Kohtutäiturid ei pea üleval hoidma seiskunud täitemenetlusi ning saavad kasutada oma töö- ja ajaressurssi sihipärasemalt. 3. Sundtäitmisega ühinemine võlgniku kinnisasja müügi korral muutub selgemaks ja lihtsamaks ning ühtlustub kohtutäiturite menetluspraktika. Täiendatud ühinemise ning ühinenud sissenõudjate nõuete menetlemise kord tagab võlausaldajatele paremad väljavaated nõuete rahuldamiseks. Kohtutäiturite tööprotsessides väheneb põhjendamatu töökoormus. 4. Täitekulude sissenõudmine muutub selgemaks ja prognoositavamaks järgmistes olukordades: võlgniku pankrot, sundtäitmisega ühinemine, täitedokumendi tühistamine, väärteomenetlusest ja karistusõiguslikest nõuetest tulenevate nõuete aegumine, täitemenetluse peatamine ning nõude osaline täitmine. See aitab vähendada õigusvaidluste arvu ja suurendada õigusselgust. Osa muudatustest mõjutab positiivselt võlgniku võlakoormust, teised aitavad tagada täitemenetluse süsteemi tõhusa ja jätkusuutliku toimimise riigis. 5. Lapse elatise sundtäitmise korda käsitlevates normides kasutatavate terminite ühtlustamine loob parema tasakaalu sissenõudja huvide ja võlgniku kohustuste vahel. Väheneb oht, et elatise võlgnik satub normi ebaselguse tõttu täitemenetluses olukorda, kus elatise vabatahtlik tasumine on välistatud ainuüksi täitemenetluse algatamise tõttu. 6. Täitemenetluses nõuete tõhusa sundtäitmise eesmärgil piiratakse ajutiselt võlgniku juurdepääsu täitemenetluses tehtud päringute teabele. 2.2 Hetkeolukord ja probleemi kirjeldus Praktikas on täitemenetlusel mitmeid puudusi, mis ei ole siiani kas kehtivas õiguses käsitlust leidnud, kuigi vajadus selle järele on, või mis vajaksid ajakohastamist ja korrastamist. 2.2.1. Täitemenetluse konkreetsete protseduuride puudused Kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse kohta esitatud kaebuste menetlemine täitemenetluses. Kui täitemenetluse osaline ei nõustu kohtutäituri tegevuse või tegevusetusega, on tal võimalik esitada kaebus kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 alusel. Kehtiva korra kohaselt tuleb kaebus esitada kohtutäiturile endale, kes vaatab selle läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul. Pärast kaebuse läbivaatamist peab kohtutäitur tegema otsuse 10 päeva jooksul. Otsuse tegemise tähtaega võib pikendada kuni 10 päeva võrra, kui juhtum on õiguslikult keerukas või kui otsuse tegemine on muudel objektiivsetel põhjustel raskendatud. Praegusel korral on kolm peamist puudust: kaebuse suulises menetluses läbivaatamise kohustuslikkus, menetluse venimine ning korra vähene detailsus. Kaebuse läbivaatamine suulises menetluses on mõeldud selleks, et arutada veel kord läbi vaidlusalused küsimused ja anda menetlusosalistele võimalus saada kohtutäiturilt selgitusi. Praktikas kasutatakse seda võimalust aga äärmiselt harva – enamik kaebusi vaadatakse läbi ilma menetlusosaliste osavõtuta. Seetõttu on suulisest menetlusest saanud sisuliselt vormitäide, mis põhjustab üksnes kaebuse menetluse venimist. 3 Arvestades kehtivaid menetlustähtaegu, võidakse kaebuse kohta tehtav otsus teha kuni 45 päeva jooksul alates probleemi tekkimisest (10 päeva kaebuse esitamiseks + 15 päeva suulise läbivaatamise korraldamiseks + 10 päeva otsuse tegemiseks + võimalus 10 päeva tähtaega pikendada). Mõne rikkumise puhul, näiteks kui määratakse valesti sissetuleku aresti tingimusi, on selline ajakulu ebamõistlik – õigusselgus peaks saabuma palju kiiremini. Lisaks eeltoodule annab kehtiv seadus kaebuse menetlemise korra kohta äärmiselt vähe juhiseid. Näiteks ei ole selged paljud tõendamisega seonduvad aspektid. TMS ei määra, kas võlgnik peab juba kaebust esitades lisama asjakohased tõendid või tuleb need esitada kohtutäituri nõudmisel. Samuti ei ole selge, kas kohtutäituril on õigus nõuda üksnes tõendite esitamist või on tal ka kohustus ise asjakohaseid andmeid koguda. Samuti ei täpsusta seadus, kuidas mõjutab lisatõendite hankimine kaebuse läbivaatamise tähtaegu. Kehtiv regulatsioon ei käsitle ka olukorda, kus kaebusi esitatakse korduvalt samadel asjaoludel. Ei ole selge, kas kohtutäitur on kohustatud need uuesti läbi vaatama või võib jätta need menetlemata. TMS ei sätesta üldse, millistel alustel võib kohtutäitur kaebuse läbivaatamisest keelduda. Täitemenetlus võlgniku surma korral. TMS-i § 16 kohaselt võib enne võlgniku surma alanud täitemenetlust jätkata tema pärandvara suhtes. Kui aga menetlustoiming eeldab võlgniku kohalolu või talle toimingust teatamist, tuleb sissenõudjal taotleda kohtu kaudu pärijale ajutise esindaja määramist – juhul kui pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Ajutist esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja. TMS-i § 17 sätestab, et enne pärandist loobumise tähtaja möödumist või pärandi vastuvõtmist võib täitemenetlust võlgniku kohustuste alusel läbi viia üksnes pärandvara suhtes. Täitemenetlus ei tohi enne pärandi vastuvõtmist toimuda pärija isiklike kohustuste arvelt. Kuigi seadus võimaldab täitemenetluse jätkamist pärandvara suhtes, on toimingute läbiviimise kord võlgniku surma korral vananenud, kohmakas ning vastuolus nõude kiire ja efektiivse täitmise eesmärgiga. Eriti koormav võib olla ajutise esindaja määramise kohustus, mis koormab kohtusüsteemi põhjendamatult. Kehtiv kord vajab ajakohastamist, et võimaldada tõhusat ja ökonoomset täitemenetlust ka pärast võlgniku surma. Võlgniku kinnisasja müügi sundtäitmisega ühinemine. TMS-i § 149 sätestab korra, mille alusel saavad sissenõudjad ühineda täitemenetlusega, milles on algatatud võlgniku kinnisasja müük. Vastavalt seadusele võib võlgniku kinnisasja arestida üksnes see kohtutäitur, kes esimesena kandis kinnistusraamatusse kinnisasja käsutamise keelumärke. Teised sissenõudjad, sealhulgas teised kohtutäiturid, saavad seejärel ühineda algatatud täitemenetlusega. Selle korra üks eesmärk on vältida sama kinnisasja müümist korraga mitmes paralleelses täitemenetluses. TMS-i § 149 lõike 1 kohaselt teist arestimisakti ei koostata ning teist keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Sundtäitmisega ühinemist reguleerivate sätete lõppeesmärk on võimaldada võlgniku kinnisasja müügist saadava tulu jaotamist kõigi õigustatud sissenõudjate vahel. Samas võib ühinemisavalduste haldamine osutuda kohtutäiturile praktikas koormavaks ning menetluslik korraldus vajaks lihtsustamist. 2.2.2. Täitemenetluse jätkusuutlikkuse tagamisega seotud probleemid 4 Riigikohus selgitas juba 2015. aastal,1 et täitemenetluse tasud on oma olemuselt võrreldavad lõivudega, mille eesmärk on katta konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulud. Kehtiv tasusüsteem on aga üles ehitatud viisil, kus osa töömahukate täitetoimingute tasusid on kunstlikult hoitud madalal, nii et need ei pruugi katta isegi toimingu tegemisega seotud kulusid. Samal ajal võib vähem töömahukate või sisuliselt lihtsamate täitetoimingute, näiteks tavalise vara müügi eest võetav tasu olla ebaproportsionaalselt suur. Sellist lähenemisviisi nimetatakse täitemenetluses ristsubsideerimise põhimõtteks. Riigikohus on rõhutanud, et tasusüsteem peab olema tasakaalustatud ning arvestama kõikide täitemenetluse osaliste huve. Samuti peab süsteem tagama kohtutäituritele piisava sissetuleku ja suutlikkuse täitemenetlust tõhusalt korraldada. 2018. aastal astus Riigikohus järgmise sammu ning tunnistas osa ristsubsideerimise aluseks olnud menetluse põhitasu reguleerivatest õigusnormidest põhiseadusega vastuolus olevaks.2 Riigikohus järeldas, et kõik täitemenetluse tasude regulatsiooni kehtestamise eesmärgid taanduvad lõppastmes põhiseaduse §-dest 14, 15 ja 32 tulenevale riigi kohustusele tagada eelkõige võlausaldajate omandiõiguse kaitseks toimiv täitesüsteem. Toimiv täitesüsteem kaitseb ühtlasi ka võlgnikke selle eest, et nõudeid ei hakataks täitma eraviisiliselt, st ebaseaduslikult. Riigikohus selgitas, et isemajandava täitesüsteemi puhul tuleb arvestada, et kohtutäituri põhitasu kujutab endast avalik-õiguslikku kohustust, mis sarnaselt lõivule on mõeldud katma konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulusid. Nende kulude hulka kuuluvad muu hulgas kohtutäituri ja tema büroo töötajate mõistlik töötasu ning muud põhjendatud ja vajalikud kulutused. Riigikohtu hinnangul on täitemenetluste ristsubsideerimine – s.o ühe täitetoimingu kulude katmine teise täitemenetluse või toimingu eest saadava tasu arvelt – teatud tingimustel lubatav. Seadusandjal on õigus kujundada oma äranägemise järgi sobiv tasusüsteem. Samas oli Riigikohtu üldkogu ühel meelel tsiviilkolleegiumiga selles, et ristsubsideerimise põhimõtte kohaldamine ei ole põhiseaduslikult piiramatu. See tähendab, et kohtutäituri põhitasud ei tohi olla ebamõistlikult kõrged võrreldes vastava täitetoimingu tegelike ja eeldatavate kuludega. Riigikohtu järelduste valguses on täitemenetluse finantseerimissüsteemis küll tehtud mitmeid muudatusi, kuid kõrgeima kohtu juhiseid ei ole senini täiel määral järgitud. Kõnesoleva eelnõu eesmärk on astuda järgmine samm täitemenetluse tasakaalus ja jätkusuutliku rahastamismudeli suunas. Täitekulude sissenõutavus pankrotimenetluses. Kehtiv seadus ei reguleeri pankrotimenetluses täitekulude sissenõudmist eraldi. Seetõttu puudub kohtutäituril võimalus nõuda pankroti väljakuulutamisega lõppenud täitemenetluse põhitasu nõude rahuldamist võlgniku pankrotimenetluses. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on sellisel viisil võimalik rahuldada üksnes täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulude nõudeid. Selline olukord tähendab sisuliselt, et kohtutäitur kannab võlgniku maksejõuetuse riski. See väljendub peamiselt selles, et täitemenetluse läbiviimiseks tehtud töö ja kulutused jäävad kohtutäiturile kompenseerimata. Selline olukord on üks neist teguritest, mis vähendab täitesüsteemi jätkusuutlikkust. 1 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2015. a määrus kohtuasjas 3-2-1-108-15, punktid 27 ja 28. Arvutivõrgus: 3-2-1-108-15 2 Riigikohtu üldkogu 25. jaanuari 2018 a. otsus kohtuasjas 2-15-17249, punktid 66–86. Arvutivõrgus: 2-15- 17249/49 5 Täitekulud sundtäitmisega ühinemise korral. Kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamist reguleerib üldiselt TMS-i § 174. Kehtiv seadus ei sätesta eraldi korda täitekulude, sealhulgas põhitasu nõuete rahuldamiseks sundtäitmisega ühinemise kaudu. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, mille kohaselt täitemenetluse põhitasu nõue ei kuulu sundtäitmisega ühinemise kaudu rahuldamisele – ühinemise teel on võimalik rahuldada vaid täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulude nõuet. Paljudel juhtudel on võlgniku kinnisasi ainus reaalne vara, mille arvelt saab nõuet täita. Sellises olukorras jääb sundtäitmisega ühinenud kohtutäitur ilma võimalusest saada hüvitist oma varasema töö ja kulutuste eest, mis on tehtud enne sundtäitmisega ühinemist. Selle tagajärjel jäävad pärast vara müüki mitmed täitemenetlused põhitasu osas lõpetamata ja sundtäitmine jätkub üksnes selle osa ulatuses. See omakorda võib suurendada uute täitekulude tekkimise riski, kuna toiminguid tuleb jätkata. Olukord ei ole soodne ka võlgnikule, kelle huvides on eeldatavalt saavutada nõuete võimalikult ulatuslik rahuldamine ning lõpetada täitemenetlus võimalikult kiiresti. Kehtiva korra tõttu see eesmärk sageli ei realiseeru. Täitekulud nõude täitmise varasema lõppemise ja täitedokumendi tühistamise korral. Täitemenetlusega seoses on ette tulnud olukordi, kus menetlus lõpeb enne, kui nõue on täies ulatuses täidetud. Mitmete selliste juhtumite puhul reguleerib seadus täitekulude kandmist vaid osaliselt. Näiteks TMS-i § 42 kohaselt on võlgnikul õigus nõuda sissenõudjalt tasutud täitekulude tagastamist, kui täitedokument, mille alusel sundtäitmine toimus, on tühistatud. Seda sätet kohaldatakse üksnes juhul, kui täitekulud on juba sisse nõutud ning täitedokumendi tühistamine toimub pärast seda. Praktikas on aga sageli juhtunud, et täitedokument tühistatakse alles pärast täitetoimingute tegemist, kuid enne täitekulude täielikku sissenõudmist või selle kestel. Kehtiv seadus ei anna selget vastust selle kohta, kes peaks siis kandma täitekulude nõudega seotud riski, kui kohtutäitur on juba teinud toiminguid, kuid täitedokument osutub hiljem tühistatuks. Senine kohtupraktika ei ole nimetatud õiguslünka täitnud. Nõude täitmise varasema lõppemise korral võivad täitekulud jääda sõltuvalt asjaoludest ja tõlgendusest kas sissenõudja või võlgniku kanda. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumise korral. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse TMS-i § 202 alusel rahatrahvi ja § 207 alusel rahalise ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu omal initsiatiivil (ilma võlgniku avalduseta ja sissenõudja seisukoha küsimiseta) aegumistähtaja ja aegumise edasilükkamise tähtaegade möödumisel. Kehtiv TMS ei reguleeri väärteomenetluse ja karistusõiguslike nõuete täitmisel tekkinud täitekulude sissenõudmist sissenõudja nõude osas täitemenetluse aegumisel. Täitekulud täitemenetluse peatamise ja nõude osalise täitmise korral. Täitemenetluse peatamise korral sissenõudja avalduse alusel peatub muu hulgas ka seni sissenõutavaks muutunud täitekulude nõudmine võlgnikult. Täitemenetluse peatamise ajaks võivad olla muutunud täitemenetluses sissenõutavaks tasumata täitekulud, alustamise tasu ja osaliselt ka põhitasu (sissenõudja nõude osalise täitmise korral proportsionaalselt täidetud ulatusega). Sissenõutavaks muutunud täitemenetluse kulude nõudmine võlgnikult on siiski põhjendatud, 6 kuid selge regulatsiooni puudumise tõttu võib kohtutäitur jääda teadmata ajaks täitekulude täitmise ootele. 2.3. Koja ja riigi osalemine kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamises Lahendamist vajab akuutne probleem, mis mõjutab oluliselt Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) jätkusuutlikkust: koja roll kohtutäituri ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise protsessis. Kehtiva korra kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuses süüliselt tekitatud kahju eest eeskätt ise – riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kui kahju ei ole võimalik hüvitada kohtutäituri vara, kohustusliku ametikindlustuse või muu vastutava isiku vara arvelt, või kui nimetatud allikad ei kata kahju täies ulatuses, langeb vastutus kojale. Alles seejärel, kui kahju ei ole võimalik hüvitada ka koja vara arvelt, langeb vastutus riigile. Koja (ja vajaduse korral riigi) vastutust reguleerib kohtutäiturite seaduse (KTS) § 9. Selle sätte kohaldamises, sh kohtuvaidlustes, on ilmnenud järgmised peamised puudused:  sätte sõnastusest ei selgu, millest tuleks lähtuda, et hinnata, kas kahju hüvitamise nõuet on võimalik rahuldada kohtutäituri või muu vastutava isiku vara arvelt või mitte;  ei ole selge, millal ja milliste eelduste täitmise korral läheb vastutus üle riigile. 2.4. Väljatöötamiskavatsus Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist on avaliku kooskõlastusringi läbinud järgmised väljatöötamiskavatsused:  täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis edastati avalikule kooskõlastusringile 22. detsembril 20233;  kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis edastati kooskõlastamiseks 21. märtsil 20244. Laekunud tagasiside on valdavalt neutraalne või positiivne. Üksikute teemade täpsustamiseks on peetud eraldi kohtumisi kohtutäiturite ja Koja esindajatega. Eelnõuga kavandatud muudatused, mis puudutavad kohtutäituri abidele pankrotihaldurina tegutsemise õiguse andmist, lisandusid eelnõusse koja ettepanekul, mis laekus vahetult enne eelnõu valmimist. Seetõttu ei käsitletud nimetatud muudatusi eelnõule eelnenud kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses. Kõnesolevas eelnõus kavandatud muudatused ei erine eriti väljatöötamiskavatsustes esitatud ettepanekutest. Eelnõust on välja jäetud järgmised algselt tehtud ettepanekud:  täitemenetluse põhitasude ja üksikute kindla sisuga toimingute tasude tõstmise ettepanekud;  ettepanek luua kord, mis võimaldaks peatada kohtutäiturite suhtes läbiviidavad distsiplinaar- ja aukohtumenetlused sama rikkumisega seotud täitemenetlusosaliste ja kohtutäituri vahelise kohtuvaidluse ajaks. Kohtutäiturid ja koda ei pidanud muudatust vajalikuks ning see jäeti kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal eelnõust välja. 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/107e2a05-78b8-4a91-8b6c-41c6fe2e3990 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9481be7e-a953-4b6f-9b1a-c5bca04d961b 7 KTS-i väljatöötamiskavatsuse menetluse raames esitas koda korduvalt ettepaneku jätta seadusest välja koja vastutus kohtutäituri tekitatud kahju eest. Eelnõu koostamise hetkeks ei ole see ettepanek toetust saanud. Vastutuse küsimus vajab siiski täiendavat reguleerimist ning eelnõus on olemasolevat korda täpsustatud. TMS-i väljatöötamiskavatsuse menetluse raames juhtis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tähelepanu ettevõtjate poolt korduvalt tõstatatud probleemile seoses töötasu arestimisakti täitmisega ning tegi ettepaneku analüüsida selle regulatsiooni muutmise vajadust. Kuna võlgniku sissetuleku arestimisega seotud muudatused on oma olemuselt ulatuslikud ja suure mõjuga, toimub nende menetlemine eraldi seaduseelnõuna. Menetluses olev täitemenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu keskendub muude täitemenetluse ning kohtutäituri ametipidamisega seotud kitsaskohtade lahendamisele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TMS-i, §-ga 2 muudetakse KTS-i ja §-ga 3 muudetakse TsMSRS-i. 3.1. Täitemenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse täitemenetluse seadustikku. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TMS-i § 16 lõike 2 sõnastust. Muudatuse eesmärk on kiirendada täitemenetlust olukorras, kus võlgnik on surnud, kui pärimismenetlust ei ole algatatud. Muudatus sätestab, et kui võlgniku surmast on möödunud kuus kuud ja selle aja jooksul ei ole algatatud pärimismenetlust, selgitab kohtutäitur välja, kas sissenõudja soovib täitemenetlust jätkata või ei. Täitur teavitab sissenõudjat ka teadaolevast võimalikust pärandvara koosseisust ning tema õigusest algatada pärimismenetlus pärimisseaduse § 116 lg 1 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TMS-i § 16 lõigetega 3 ja 4. Lõikega 3 sätestatakse, et kui sissenõudja annab nõusoleku, võib kohtutäitur lõpetada täitemenetluse põhinõude osas. Kui sissenõudja ei soovi ise pärimismenetlust algatada, kuid annab nõusoleku täitemenetluse lõpetamiseks surnud võlgniku suhtes, võib kohtutäitur kas lõpetada kogu täitemenetluse, sealhulgas täitekulude osas, TMS-i § 48 lõike 1 punkti 1 alusel, või lõpetada täitemenetluse sissenõudja nõude osas ning jätkata täitemenetlust täitekulude sissenõudmise osas. Täitekulude üle puudub sissenõudjal otsustusõigus, kuna iga sissenõudja käsutab oma varalist õigust ise. Lõige 4 näeb ette, et juhul kui:  sissenõudja ei anna nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks,  pärimismenetlust ei ole algatatud,  sissenõudja ei algata pärimismenetlust kolme kuu jooksul kohtutäituri teate saamisest arvates, 8  või sissenõudja ei reageeri üldse täituri päringule (ning täitur on veendunud, et teade on sissenõudjani jõudnud), siis on kohtutäituril õigus kogu täitemenetlus omal algatusel lõpetada TMS § 48 lg 1 p 8 alusel, või lõpetada täitemenetluse sissenõudja nõude osas ning jätkata täitemenetlust täitekulude sissenõudmise osas Muudatus annab kohtutäiturile lisavõimaluse (mitte kohustuse) lõpetada täitemenetlus juhul, kui nii võlgniku õigusjärglased kui ka sissenõudja on passiivsed. See võimaldab täitetoimikuid korrastada ja välistab olukorra, kus täitemenetlused peatuvad määramata ajaks. Sellega suureneb täitemenetluse ökonoomsus ning väheneb kohtutäituri töökoormus. Sissenõudja teadet täitemenetluse lõpetamise soovi kohta ei loeta sissenõudja avalduseks täitemenetluse lõpetamiseks KTS § 41 lg 2 mõttes. Kui sissenõudja soovib täitemenetlust lõpetada, kuid kohtutäitur jätkab täitemenetlust täitekulude sissenõudmiseks, nõutakse täitemenetluse kulud sisse tavakorras võlgniku pärandvarast. Pärijate selgumisel saab kohtutäitur esitada täitekulude nõude võlgniku pärijatele. Uus kord ei oma tagasiulatuvat jõudu ning uued sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui täitemenetluse võlgnik sureb pärast muudatuste jõustumist. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TMS-i § 26 lõikega 5. Säte näeb ette, et juhul kui kohtutäitur teeb täitemenetluses vajaliku teabe saamiseks päringu, siis võib piirata juurdepääsu teabele sellise päringu kohta kuni võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseni. Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele enne täitmisteate kättetoimetamist, kehtib piirang kuni täitemenetluse lõpetamiseni. Kohtutäitur teeb täitemenetluse alustamisel ja läbiviimisel korduvalt päringuid erinevatesse riigi infosüsteemidesse (nt rahvastikuregister, täitmisregister jt). Täitemenetlus ise loetakse aga alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega (TMS § 24 lg 2). Juhul kui võlgnik saab enne täitmisteate kättetoimetamist aimu, et tema suhtes on algatamisel täitemenetlus, võib see ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Võlgnik võib teadlikult hoiduda täitmisteate kättesaamisest ja astuda samme enda varatuks muutmiseks. Seega võib kohtutäitur täitemenetluse huvides esitada teabe päringu tegemise kohta andmesubjektile alles siis, kui täitemenetlus on alanud. Näiteks kui kohtutäitur teeb päringu infosüsteemi kaudu, mis võimaldab isikule kuvada teavet tema kohta infosüsteemi kaudu tehtud päringute kohta või sellise infosüsteemi kaudu, mis on liitunud tehnilise lahendusega, mis seda võimaldab (nn andmejälgija), siis on kohtutäituril võimalik teabe kuvamist täitmisteate kättetoimetamiseni edasi lükata. Samuti võib vajadusel kohaldada erandit ka teiste kanalite kaudu tehtud päringute kohta teabe teatavaks tegemisele. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)5 artiklist 15 tuleneb isikute õigus teada, kuidas nende andmeid töödeldakse. Päringute kohta teabe teatavaks tegemise nõue ei ole siiski absoluutne ja sellest on võimalik teha erandeid. IKÜM annab seadusandjale õiguse piirata teatud juhtudel seadusega andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega (IKÜM art 23). See tähendab, et seaduses sätestatud juhtudel võib päringu tegija esitada teabe andmesubjektile ka hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamist. 5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679/EL, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 9 Muudatus tehakse, et lubada kohtutäituril täitemenetluse huvides lükata edasi andmesubjektile tema kohta kohtutäituri poolt tehtud päringu kohta teabe väljastamise aega. Teabe väljastamine hiljem, arvates täitmisteate kättetoimetamisest, on vajalik selliste võlgniku tegevuste vältimiseks, mis võivad täitemenetlust takistada. Kohtutäitur peab hindama vastava erandi kohaldamise vajadust. Kokkuvõtlikult on uue normiga kehtestatava piirangu eesmärk tagada täitemenetluses nõuete tõhus sundtäitmine. Kohtutäituri poolt kehtestatav piirang võib olla põhjendatud eelkõige süütegude eest vastutusele võtmisel või kriminaalkaristuste täitmisele pööramisel (trahvid ning rahalised ja varalised karistused), kui see toimub täitemenetluse korras (IKÜM art 23 lõike 1 punkt d), samuti tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamiseks (IKÜM art 23 lõike 1 punkt j). Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TMS-i § 42 sõnastust. Muudatuse eesmärk on täpsustada täitekulude hüvitamise korda juhul, kui täitemenetlus lõpeb täitedokumendi tühistamise tõttu. Kehtiva korra kohaselt jäävad täitemenetluse kulud üldjuhul võlgniku kanda. Samas võib täitemenetluses ette tulla olukordi, kus menetlus lõpetatakse sellistel asjaoludel, et kulude kandmine võlgniku poolt ei oleks põhjendatud. Selline olukord tekib eelkõige siis, kui täitedokument tühistatakse. Praktikas on täitedokument tühistatud sageli pärast täitetoimingute tegemist, kuid enne täitekulude sissenõudmist või selle käigus. Kehtivas õiguses ei ole selgelt reguleeritud, kes sellisel juhul täitekulud kannab. Kohtupraktikas on täitekulud jäetud nii sissenõudja kui ka võlgniku kanda. Riigikohus on rõhutanud (lahendi nr 2-21-327 p 14.2), et seadusandja ülesanne on tagada, et õiguskorras oleks võimalikult vähe lünki. Ka juhul, kui täitedokument tühistatakse pärast täitetoimingute tegemist, tuleb seaduses täpselt reguleerida, kas ja millises ulatuses tuleb kohtutäituri tasu – sealhulgas menetluse alustamise tasu ja põhitasu – maksta. Kõnesoleva muudatusega sätestatakse, et täitedokumendi tühistamise korral jäävad kõik täitemenetluse kulud sissenõudja kanda. Kui kulud on juba võlgnikult sisse nõutud, on tal õigus need sissenõudjalt tagasi nõuda. Erandina sätestab TMS-i § 42 lõige 3, et sama paragrahvi norme ei kohaldata juhul, kui täitedokumendi tühistamise aluseks on võlgniku poolt kohustuse täitmine pärast täitemenetluse algatamist. Täitedokumendi tühistamine ei pruugi alati tähendada, et sissenõudja on täitemenetluse algatanud alusetult. Praktikas, eelkõige sunniraha rakendamisel (nt kaitseväeteenistuse seaduse või maksukorralduse seaduse alusel), tühistatakse täitedokument sageli põhjusel, et võlgnik täidab oma põhikohustuse alles pärast sundtäitmise algatamist (nt ilmub arstlikku kontrolli või esitab nõutud deklaratsiooni). Sellistel juhtudel ei ole kulude jätmine sissenõudja kanda põhjendatud. Muudatus loob õigusselguse menetlusosaliste jaoks, reguleerides üheselt mõistetavalt täitekulude jaotust täitedokumendi tühistamise korral täitemenetluse käigus. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TMS-i § 47 lõikega 4. Uues lõikes 4 sätestatakse, et kui täitemenetlus on peatatud sissenõudja avalduse alusel, jätkab kohtutäitur sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõudel kinnisasja müüki. Võlgniku vara müüakse, kui vara väärtus ületab peatatud täitemenetluse nõuet. Osa müügitulemist saadavast rahast hoiustab kohtutäitur peatatud täitemenetluse sissenõudja nõude katteks. Säte on kehtestatud kitsamalt kinnisasjaga seotud olukorra lahendamiseks, kuna muu vara realiseerimise suhtes puudub ühinenud 10 sissenõudjatel sõnaõigus ning tegelikult saab muu vara müük toimuda ka teistes täitemenetlustes. Vara müügi korral kohustub kohtutäitur hoiustama peatunud menetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks vajaliku summa (sh viivised kuni vara müügi seisuga) kohtutäituri ametialasel kontol ja jagama ülejäänud tulemi menetlusosaliste vahel vastavalt seaduses sätestatud korrale ja tähtaegadele. Vara müünud kohtutäitur võib täitekulude nõude sellisel juhul täies ulatuses ära täita vara müügi arvelt, kuivõrd sisuliselt on ka peatatud menetluses sissenõudja nõude sisse nõudnud. Pärast täitemenetluse peatamise äralangemist saab kohtutäitur teha väljamakse ka nimetatud sissenõudjale. Muudatus lahendab pikalt täitemenetluse praktikas esinenud suurt probleemi, mis seisneb selles, et täitemenetluse peatamine ühe sissenõudja avalduse alusel takistab teiste sissenõudjate nõuete rahuldamist võlgniku kinnisasja arvelt. Ühe sissenõudja avalduse alusel võlgniku kinnisasja realiseerimise peatamine võib viia teiste sissenõudjate nõuete aegumiseni. Pärast muudatuse jõustumist on võlgniku teiste sissenõudjate õigused kaitstud. Peatatud täitemenetluse sissenõudja õigused on samuti kaitstud, kuna rahasumma, mida ta oleks õigustatud saama hoiustab kohtutäitur. Muudatus vähendab võimalust, et üks sissenõudja takistab pahatahtlikult teiste õiguste teostamist. Seeläbi suureneb täitemenetluste efektiivsus ja kõiki sissenõudjaid koheldakse õiglaselt. Eeltoodud muudatus arvestaks täituri huvidega saada täitekulud täitemenetluse peatamise korral tasutud võlgniku vara arvelt. Samuti oleks muudatus positiivne ka nende täiturite jaoks, kes on esitanud sundtäitmisega ühinemise avalduse või rahalise nõude arestimise akti, võimaldades ka peale arestimist täitemenetlusega liitunud sissenõudjate õigusi realiseerida vastavalt nende nõuete rahuldamise järjekorrale olukorras, kus üks menetlus on peatatud TMS- i § 46 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse TMS-i § 48 lõiget 1 punktiga 73. Muudatuse tulemusel lisandub TMS-i veel üks täitemenetluse lõpetamise alus. Edaspidi on kohtutäitur kohustatud lõpetama täitemenetluse, kui talle esitatakse Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud hilisem vanemluskokkulepe, mis käsitleb lapse üllapidamise või lapsega suhtlemisega seotud olukorda, mille kohta on varem juba tehtud kohtulahend või kokkulepe. Riikliku perelepitusteenuse seaduse (RPLS) § 4 lõike 1 kohaselt viiakse perelepitusteenuse raames perelepitaja vahendusel läbi lepitusmenetlus, mille tulemusel võivad vanemad kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud alaealise lapse ülalpidamise või temaga suhtlemise õiguse küsimustes. RPLS-i § 12 lõike 4 kohaselt asendab Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud hilisem vanemluskokkulepe varasema kohtulahendi või kokkuleppe sama lapse kohta. Sellisel juhul kaotab varasem dokument täitedokumendi jõu ning selle alusel algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Kõnesolev muudatus tagab, et täitemenetlus lõpetatakse automaatselt juhul, kui sissenõude alus on hilisema kokkuleppega kehtetuks muudetud. Samuti võimaldab see kohustatud isikul täita uut vanemluskokkulepet vabatahtlikult, ilma samal ajal toimuva täitemenetluseta. Muudatusega seoses ei kehtestata täitemenetluse kulude kandmise erinormi – lõpetatud menetlusega seotud täitekulude kandmine jääb tavakorra kohaselt võlgniku kohustuseks. 11 Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TMS-i § 632 punktiga 41. Tegemist on tehnilise muudatusega millega täpsustatakse koja infosüsteemis töödeldavate isikuandmete koosseisu. Eelnõu § 1 punktiga 8 kõrvaldatakse ebatäpsus TMS-i § 132 lõike 12 viimase lause sõnastuses. Kehtiv lause ütleb, et §-s 132 sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Tegemist on ilmselge ebatäpsusega ning muudetav lause peab selgitama, et TMS-i § 132 lõikes 12 sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Muudatus on kooskõlas ka kehtiva sätte rakendamise ja tõlgendamise praktikaga. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse TMS-i § 132 lõiget 3. Muudatusega ühtlustatakse sätte sõnastus ülejäänud TMS-i § 132 sõnastusega osas, mis puudutab sättes kehtestatud reeglite kohaldamist lapse elatise nõude sundtäitmise korral. Edaspidi tuleneb normist selgelt, et TMS- i § 132 lõikes 3 sätestatud regulatsiooni ei kohaldata juhul, kui sundtäitmisel on lapse elatise nõue. Eelnõu § 1 punktidega 10–13 muudetakse TMS-i § 149 sõnastust. Esmalt muudetakse lõike 1 sõnastust. Kehtiva sätte kohaselt teeb kohtutäitur juhul, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, otsuse lubada avalduse esitajal menetluses osaleda. Edaspidi selliseid ühinemisotsuseid enam ei tehta – sissenõudja loetakse täitemenetlusega ühinenuks alates avalduse esitamise hetkest. See vähendab kohtutäiturite töökoormust ja põhjendamatut bürokraatiat TMS-i § 149 rakendamisel. Ühinemise kohta otsuse tegemise kohustus jääb kehtima üksnes juhtudel, kus kohtutäitur keeldub avalduse esitajat sundtäitmisega liitmast. Paragrahvi lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega. Muudatuse eesmärk on täpsustada kinnisasjale sissenõude pööramisel menetlusega ühinenud sissenõudjate õigusi ning reguleerida selgemalt, kuidas toimub kinnisasja müük juhul, kui algses täitemenetluses müüki ei korraldata. Edaspidi, kui sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõuab kinnisasja arestinud kohtutäiturilt võlgniku kinnisasja müüki, kuid viimane sellele vaatamata kinnisasja müüki ei korralda, läheb kinnisasja müügi korraldamise õigus üle teisele kohtutäiturile. Muudatus tagab, et vara realiseerimise protsess ei takerduks ning sissenõudjate õigused oleksid tõhusamalt kaitstud. Eeldatakse, et kinnisasja sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõuab teises menetluses võlgniku vara müüki juhul, kui tema nõuet ei ole võimalik mõistliku aja jooksul rahuldada tema täitmisavalduse alusel algatatud menetluses muu võlgniku vara arvelt. Uuesti sõnastatud TMS-i § 149 lõike 2 kohaselt peaks sellisel juhul müük toimuma ühinenud pandipidajast sissenõudja täitemenetluses. Praktikas võtavad ka praegu pandipidajast sissenõudja nõude sundtäitmisega tegelevad kohtutäiturid võlgniku kinnisasja müügi üle, isegi juhul, kui seni on müüki korraldanud teine kohtutäitur. Just pandipidajast sissenõudja täitemenetluses toimuv kinnisasja müük on kõige otstarbekam, lähtudes vara võõrandamiseks kehtestatud reeglitest. Juhul kui sundtäitmisega ühinenud sissenõudjate hulgas ei ole sissenõudjaid, kelle nõue oleks tagatud pandiõigusega või kellel oleks muu eesõigus asja suhtes, läheb müügi korraldamise õigus üle sellele kohtutäiturile, kes viib läbi esimese sissenõudmisega ühinenud sissenõudja täitemenetlust. Näiteks näeb TMS-i § 158 ette, et kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Sissenõudja nõudest järjekohas tagapool olevad 12 õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. Seega toob üldjuhul kõige suurema õigusselguse kaasa kinnisasja müük pandipidajast sissenõudja nõude täitemenetluses. Kuna sundtäitmisega ühinemise kohta otsuse tegemise kohustus kaob, muudetakse TMS-i § 149 lõike 4 esimest lauset ja jäetakse välja osa, mis puudutab ühinemise otsuse edastamist. Õigusselguse tagamise eesmärgil sätestab TMS § 149 edaspidi läbivalt, et müügiga seni tegelenud kohtutäitur edastab müügi õiguse üleminekul teisele kohtutäiturile lisaks laekunud sundtäitmise avaldusele ka seni tehtud otsused sundtäitmisega ühinemisest keeldumise kohta. See tagab müüki jätkavale kohtutäiturile parema ülevaate senisest menetlusest ning välistab korduvate avalduste menetlemise vajaduse. Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mille eesmärk on reguleerida olukordi, mis jäävad väljapoole TMS-i § 149 lõike 3 kohaldamisala. Eelkõige puudutab uus kord juhtumeid, kus kinnisasja arestini jõudnud täitemenetlus jätkub, kuid kinnisasja müügini selles erinevatel põhjustel ei jõutagi ning kinnisaja müük tuleb korraldada teises täitemenetluses. Kehtivad TMS-i § 149 lõiked 3 ja 4 ei reguleeri otsesõnu ühinenud sissenõudjate nõuete kohta käiva informatsiooni, sh ühinemise järjekorra kohta, üleminekut järgmisele müügiga tegelevale kohtutäiturile olukorras, kus võlgniku kinnisasja müügi korraldamine läheb üle algse täitemenetluse lõpetamata. Samas on oluline, et kinnisasja sundtäitmisega ühinenute avalduste järjekord säiliks ka sellisel juhul. Seetõttu täiendatakse TMS-i § 149 vastava sisuga lõikega 5. Muudatuse tulemusel tekib olukord, kus sõltumata vara müügi õiguse ülemineku põhjusest säilib iga ülemineku korral muutumatul kujul TM § 149 lg 1 alusel esitatud avalduste alusel kujunenud sundtäitmisega ühinenud sissenõudjate järjekord. Sundtäitmisega ühinenud sissenõudjad loetakse kinnisasja müügi korraldamise õiguse üleminekul automaatselt järgmise täitemenetlusega ühinenuks vastavalt ühinemisavalduste laekumise ajalisele järjekorrale. Kinnisasja arestinud kohtutäitur ja tema menetluses olev sissenõudja ei ole mõistagi esitanud ühinemisavaldust iseendale. Vara müügi õiguse üleminekul ei oleks siiski õiglane paigutada neid varasemalt sama täitemenetlusega TMS § 149 lg 1 alusel ühinenud kohtutäiturite ja sissenõudjate järjekorras viimaseks, kuna olukorras, kus vara müügi korraldamise õiguse üleminekut ei oleks toimunud, oleks nende nõude rahuldamine toimunud eelistatud või esimeses järjekorras. Uus säte (TMS § 149 lg 5) näeb ühtlasi ette, et kinnisasja arestinud kohtutäitur vabastab vajadusel kinnisasja arestist. Eelkõige tekib vajadus siis, kui varasem keelumärge kinnistusraamatus takistab õnnestunud müügi järel kinnistusraamatusse kannete tegemist. Samas on normi sõnastus piisavalt paindlik, et see võimaldaks ka varasema keelumärke kustutamist ja uue keelumärke seadmist kohtutäiturite omavahelisel kokkuleppel. Formaalselt ei ole varasema keelumärke säilitamine kinnistusraamatus põhjendatud ega vajalik, kuna uus kord tagab ka varasema aresti seadnud kohtutäituri ja tema menetluses oleva sissenõudja õiguste kaitse kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel. Seetõttu loetakse neid uue korra kohaselt kinnisasja sundtäitmisega ühinenuks nõude järjekohaga vahetult pärast pandipidajaid ja muid seadusest tulenevalt eelisjärjekorras õigustatud isikuid. 13 Paragrahvi täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt saab sundtäitmisega ühinenud kohtutäitur müügitulemi jaotamisel tasu kohtutäituri seaduses sätestatud ulatuses. Selline lahendus välistab olukorra, kus sundmüügiga ühinenud kohtutäiturid peaksid pärast kinnisasja sundmüügi lõppu jätkama täitetoiminguid ainuüksi tasumata põhitasu sissenõudmise eesmärgil. Kohtutäituri ametitoimingud, sealhulgas täitemenetluse läbiviimine, on tasulised ning ei tohi tekkida olukorda, kus kohtutäituril puudub võimalus saada tasu tehtud töö eest. Sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku kinnisasja sundmüügi tulemi arvelt ei too automaatselt kaasa selle nõude sundtäitmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamist, eriti olukorras, kus kohtutäituril on tasu täitemenetluses tehtud toimingute eest veel saamata. Seega, kui regulatsioon ei võimalda kohtutäituril saada tehtud töö eest tasu ka kinnisasja müügist laekunud rahast, jätkub täitemenetlus võlgnikult täitemenetluse kulude sissenõudmiseks. Edasised täitetoimingud toovad võlgniku jaoks kaasa täiendavaid kulusid ja ajakulu. Menetluse põhitasu nõude rahuldamine kinnisasja müügist saadud rahast suurendab õigusselgust ja tagab õiguskindluse kõikide poolte jaoks ning asetab kohtutäituri võrdsele positsioonile sissenõudjatega, kelle nõudeid rahuldatakse samast allikast. Arvestades, et võlgnikul lasub niikuinii kohustus tasuda kõik oma võlad, ei suurene tema koguvõlg selle tõttu, et kohtutäituri menetluse põhitasu kaetakse kinnisasja müügist saadud tulemist. Vastupidi – kui kohtutäituri põhitasu nõuet ei rahuldata kinnisasja müügi käigus, toob see endaga kaasa uute täitetoimingute algatamise, mille tulemusena suurenevad võlgniku võlad veelgi. Seetõttu on muudatus õigustatud nii menetlusökonoomia kui ka õiguskindluse tagamise seisukohalt ning toetab täitemenetluse süsteemi terviklikku ja efektiivset toimimist. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse TMS-i § 174 lõike 3 punkti 22 sõnastust. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust seoses kinnisasja müügi tulemi jaotamisega lapse elatisnõude täitmisel. Uue sõnastuse kohaselt peab kohtutäitur kinnisasja müügist saadud raha jaotamisel eelistatud järjekorras rahuldama kõik lapse elatise maksmise nõudest tulenevad võlgniku täitmata kohustused – nii jooksva elatise nõude kui ka varasemate perioodide jooksul kogunenud elatise võlga. Kuigi kehtiva sätte selline tõlgendus on olnud valdav ka praktikas, aitab uus sõnastus vältida tõlgendamisprobleeme ning määrab sätte kohaldamisala kindlaks selgemalt ja üheselt. Eelnõu § 1 punktidega 15–18 täiendatakse TMS §-i 217. Esmalt täiendatakse TMS §-i 217 lõikega 21. Muudatuse peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril vaadata täitemenetluses esitatud kaebus läbi kirjalikus menetluses, kui menetlusosaline ei ole taotlenud kaebuse suulist arutamist. Eesmärk on asendada senine kohustuslik kaebuse suuline arutamine kirjaliku menetlemisega. Kehtiva korra kohaselt tuli täitemenetluses laekunud kaebus kohustuslikus korras arutada läbi suuliselt. Selle mõte oli anda menetlusosalistele võimalus arutada läbi kohtutäituri tegevusega seotud küsimusi ja saada selgitusi vaidlustatud toimingute kohta. Praktikas kasutatakse seda võimalust aga väga harva ning enamik kaebusi vaadatakse läbi ilma menetlusosaliste osavõtuta. Olukordi, kus võlgnik või sissenõudja ilmub kohtutäituri büroosse, esineb äärmiselt harva – üksikutel kordadel aastas. Isegi juhul, kui menetlusosaline ilmub kohale, piirdub kaebuse suuline arutamine enamasti kirjalikus kaebuses või seisukohas esitatud 14 väidete kordamisega ning täiendavat arutelu argumentide või asjaolude üle üldjuhul ei toimu. Kohustuslik suuline arutamine on seetõttu muutunud ebapraktiliseks ja põhjustab kaebuste menetlemise asjatut venimist. Mitmed kaebused, näiteks need, mis on esitatud seoses pangakonto aresti või sissetulekule sissenõude pööramise muutmisega, ei eelda suulist sisulist arutamist, mistõttu ei ole otstarbekas lükata õigusselguse saabumist üksnes menetlusvormi nõude tõttu edasi. Sellepärast kehtestatakse TMS-i § 217 lõikes 21 uus põhimõte, mille kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses. Tegemist on olulise menetluspõhimõtte muudatusega, millega kaotatakse seni kehtinud kohustuslik suuline menetlus. Kaebuse suulist arutamist ei välistata siiski täielikult. Kui menetlusosaline soovib, et kaebus arutatakse läbi suuliselt, peab ta seda kaebuses selgesõnaliselt märkima. Järgmisena muudetakse TMS § 217 lõiget 3. Säte täpsustab otsuse tegemise tähtaja kulgema hakkamise aega, mis sõltub kaebuse läbivaatamise viisist. Mõlemal juhul on otsuse tegemise tähtaeg 15 päeva, kuid selle kulgema hakkamise aeg sõltub läbivaatamise vormist: kirjalikul menetlemisel algab tähtaeg kaebuse esitamise kuupäevast ja suulise arutamise korral algab tähtaeg päevast, mil suuline arutamine toimub. Lõige 3 täpsustab ühtlasi, et kohtutäituri otsus kaebuse kohta peab olema motiveeritud ning et see otsus tuleb menetlusosalistele kätte toimetada. Samuti muudetakse TMS § 217 lõiget 4. Muudatus näeb ette, et juhul kui kaebaja soovib kaebuse arutamist suuliselt, pikeneb kaebuse läbivaatamise tähtaeg kuni kümne päeva võrra, sest kaebuse suuline arutamine tuleb läbi viia kümne päeva jooksul alates kaebuse esitamisest. Lõikes 4 on ühtlasi säilitatud senine põhimõte, et kaebuse suulise arutamise korral menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist. TMS § 217 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi näeb muudetud TMS § 217 lõige 3 ette, et kohtutäituri otsus kaebuse kohta peab olema motiveeritud ning otsus tuleb menetlusosalistele kätte toimetada. Viimasena muudetakse TMS § 217 lõiget 7, milles on sätestatud uuesti ka seni kehtinud juhis juhtudeks, kui kohus kohustab oma otsuse või määrusega kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema. Võrreldes varasema korraga, on nüüd sättes täiendavalt täpsustatud, et kaebuse uus lahendamine toimub kirjalikus menetluses. Olukorras, kus kohus tõenäoliselt on juba andnud kohtutäiturile korralduse kaebus uuesti lahendada, pole kaebuse suuline menetlemine enam otstarbekas. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse TMS-i uute paragrahvidega 2171 ja 2172. Uue TMS § 2171 eesmärk on kehtestada kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatava kaebuse sisu- ja vorminõuded. Praktikas on esitatud kaebused sageli ebaselged või puudulikud, mistõttu peab kohtutäitur küsima kaebajalt lisaandmeid või -selgitusi. See aga pikendab kaebuste läbivaatamise aega, lükates edasi õigusselguse saabumist ja suurendades menetluskoormust. Kavandatav muudatus aitab tagada, et kaebused oleksid juba esmasel esitamisel piisavalt selged ja sisuliselt lahendatavad. See võimaldab kohtutäituril kaebusi kiiremini ja tõhusamalt menetleda. 15 Selgete vorminõuete sätestamine aitab:  ühtlustada kaebuste struktuuri ja esitlusviisi,  vähendada vajadust lisapäringute ja -selgituste järele,  kiirendada kaebuste menetlemist ning  suurendada õigusselgust ja täitemenetluse efektiivsust. Oluline on rõhutada, et uus TMS-i § 217¹ ei piira isiku õigust vaidlustada kohtutäituri tegevust või otsust. Muudatus täpsustab üksnes seda, millised miinimumandmed kaebuses sisalduma peavad, et kohtutäitur saaks selle sisuliselt läbi vaadata ja seda menetleda. Uus TMS § 2172 sätestab kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise korra. Säte reguleerib sisuliselt olukordi, kus kaebus on esitatud puudustega, ning annab kohtutäiturile selge aluse puuduste kõrvaldamise tähtaja määramiseks. Praktikas ei võimalda esitatud kaebused sageli nende sisulist menetlemist ilma lisaselgituste või -andmeteta. Uus TMS-i § 217² annab kohtutäiturile selge õigusliku aluse kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja määramiseks. Uue sätte lõiked 2 ja 3 sätestavad edaspidi kohtutäituri kaalutlusruumi puudustega esitatud kaebuste menetlemise üle otsustamisel. Ühelt poolt, kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, annab uue paragrahvi lõige 2 kohtutäiturile õiguse jätta kaebus läbi vaatamata. Näiteks saab kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitaja tugineb oma kaebuses asjaolule või dokumentaalsele tõendile, mida võlgnik ei esita ka puuduste kõrvaldamise korras ning kohtutäituril endal ei ole võimalik seda kontrollida ega hankida. Kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalust ei tohi kohtutäitur kasutada kergekäeliselt. Selline menetluslik lahendus on eelkõige mõeldud juhtumite jaoks, kus võlgnikupoolne puuduse kõrvaldamata jätmine takistab motiveeritud otsuse tegemist ning ka kohtutäituril endal puudub võimalus vajalikku teavet või tõendit saada. Teiselt poolt annab uue sätte lõige 3 kohtutäiturile võimaluse lahendada kaebus otsusega ka siis, kui puudusi ei kõrvaldata, kuid kohtutäituri arvates on menetluses juba kogutud piisavalt palju informatsiooni sisulise otsuse tegemiseks. See kord peab andma selge signaali ka kaebajale – kui kaebaja ei kõrvalda puudusi ning kohtutäitur teeb otsuse kaebaja kahjuks, ei saa kaebaja otsuse edasikaebamisel enam tugineda asjaoludele, mis oleks saanud puuduste kõrvaldamisel välja tuua. Edasine kohtusse pöördumine on piiratud nende asjaoludega ja nendega seotud tõenditega, mille kaebaja esitas kaebuses kohtutäiturile endale. Uue sätte lõige 3 kohaldamisalasse kuuluvad ka sellised kaebused, kus kohtutäituril on võimalik omal initsiatiivil kindlaks teha kaebuse lahendamiseks vajalikke andmeid ja asjaolusid. Praktikas esineb tihti olukordi, kus on küll põhjendatud nõuda võlgnikult puuduste kõrvaldamist, kuid võlgniku huvide kaitseks tuleks ka kohtutäituril näidata initsiatiivi. Näiteks on sissetuleku või pangakonto arestimise ulatust puudutava vaidluse puhul põhjendatud nõuda võlgnikult pangakonto väljavõtte esitamist, kuid samas on kohtutäituril võimalik pöörduda võlgniku pangakonto väljavõtte saamiseks otse krediidiasutuse poole. Sellise kaebuse menetlemise kvaliteet on eelkõige võlgniku huvides ning see ei saa sõltuda võlgniku suutmatusest esitada asjakohane tõend. Juhul kui võlgniku huvide kaitse seda eeldab – tuleb kohtutäituril koguda kaebuse menetlemiseks vajalikke andmeid omal initsiatiivil. See puudutab eelkõige TMS-i § 26 lõigetes 2–4 loetletud andmete kogumist. 16 Selline lähenemisviis ei vabasta edaspidi võlgnikku koostöö tegemise kohustusest, kuna võlgnik on TMS-i § 26 lõike 1 alusel jätkuvalt kohustatud esitama kohtutäiturile täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet. Selline uus lähenemisviis tagab menetluse paindlikkuse. Samuti tagab see nii menetlusosalistele kui ka kohtutäituritele õigusselguse, ühtlustades kaebuste käsitlemise praktikat. Muudatuse eesmärk on tagada kaebuste tõhus ja õiglane menetlemine ning vältida põhjendamatut ajakulu juhtumites, kus kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud on kohtutäiturile juba teada. Muudatus ei piira menetlusosaliste õigusi, vaid aitab tagada, et kaebuste läbivaatamine toimuks selgetel ja läbipaistvatel alustel. Uue sätte lõige 4 annab kohtutäiturile võimaluse jätta võlgniku kaebus läbi vaatamata, kui kohtutäitur on samas täiteasjas samadel asjaoludel esitatud kaebuse juba lahendanud ning tehtud otsus on jõustunud. Uus säte vähendab kohtutäiturite töökoormust, kuna sarnase sisuga regulatsioon TMS-is seni puudus ning TMS § 217 ei teinud vahet, kas kohtutäitur on samasisulist kaebust juba läbi vaadanud, ning kohustas teda igal juhul kaebust menetlema. Teisalt annab norm kaebuse esitajale selge signaali, et korduva kaebuse esitamine kohtutäiturile ei ole tulemuslik ning õiguskaitse saamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Praktikas on sageli vastupidi – selle asemel, et pöörduda õigusselguse saamiseks üks kord kohtu poole, esitavad menetlusosalised korduvalt samasisulisi kaebusi kohtutäiturile. See ei aita kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele ning suurendab riski mööda lasta kohtule kaebuse esitamise tähtaeg. Uue sätte mõju ei ole siiski absoluutne. Teatud juhtudel võib korduv kaebuse esitamine olla põhjendatud, näiteks sissetuleku arestimise ulatuse vaidlustamise korral. Sellisel juhul võib kaebuste alus olla formaalselt sama – väide, et sissetuleku arestimise ulatus on ebaseaduslik või on muutunud ebaseaduslikuks –, kuid kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud võivad täitemenetluse kestel muutuda. Sellistel juhtudel tuleb kohtutäituril kaebus sisuliselt läbi vaadata. 3.2. Kohtutäituri seaduse muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse kohtutäituri seadust. Eelnõu § 2 punktidega 1–2 muudetakse kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 sõnastust. Kohtutäituri ametitegevuse raames süüliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleeriv kord näeb ette, et kahju eest vastutab esmalt kohtutäitur ise. Kui kahjunõuet ei ole võimalik kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel täies ulatuses rahuldada, vastutab kahju eest koda ning alles seejärel riik. Riigile vastutuse ülemineku küsimused lahendatakse praktikas peaaegu alati kohtumenetluses. Kohtul tuleb iga kord kaalutlusotsusega hinnata, millal ja millises ulatuses on vastutus üle läinud kohtutäiturilt kojale ning kojalt riigile. Kehtiva KTS-i § 9 lõike 6 vähese detailsuse tõttu võivad vastavad kohtumenetlused olla aeganõudvad, keerulised ja raskesti prognoositava tulemusega. Muudatuse eesmärk on täpsustada ja selgemini reguleerida vastutuse üleminekut kohtutäiturilt kojale ja kojalt riigile. 17 Uuendatud KTS-i § 9 lõige 6 sätestab edaspidi kahju hüvitamise kohustuse ülemineku kohtutäiturilt kojale. Kohustuse üleminekuks seatakse kaks eeldust: 1. menetluslik eeldus – tekitatud kahju hüvitamise nõude sundtäitmiseks peab olema algatatud täitemenetlus või pankrotimenetlus; 2. täitemenetluse puhul ka ajaline eeldus – täitemenetluses ei ole võimalik nõuet rahuldada kuue kuu jooksul alates menetluse algatamisest. Maksejõuetuse korral ei määrata nõude rahuldamise ebaõnnestumisele kindlat tähtaega. KTS § 9 oluline eesmärk on tagada, et kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamise protsess oleks kahju saanud isiku vaatenurgast võimalikult efektiivne ja kiire. Kahju hüvitamiseks kohustatud isiku pankroti väljakuulutamisel on selge, et nimetatud isik on püsivalt maksejõuetu. Sellisel juhul on ilmne, et kahju ei ole võimalik täies ulatuses hüvitada. Arvestades pankrotimenetluse tavapärast kestust, ei saa eeldada, et kahjunõue rahuldatakse kiiresti. Seetõttu on põhjendatud sätestada, et kahju hüvitamiseks kohustatud isiku pankroti väljakuulutamisel läheb kahju hüvitamise kohustus kohe üle kojale, kes asub pärast kahju hüvitamist maksejõuetusmenetluses võlausaldaja rolli. Sarnane loogika kehtib ka KTS-i § 9 täiendamisel uue lõikega 6¹, mis reguleerib vastutuse üleminekut kojalt riigile, selle erisusega, et riigi vastutuse tekkimiseks ei ole vajalik koja pankroti väljakuulutamine. Riik on kojale delegeerinud mitmed ülesanded ning koja püsivalt maksejõuetuks muutumine on äärmisel ebasoodne stsenaarium. Vastutuse üleminekut kojalt riigile reguleerib edaspidi uus KTS-i § 9 lõige 61. Ülemineku eelduseks ei ole täitemenetluse algatamine, vaid asjaolu, et kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik koja vara arvel mõistliku aja jooksul täies ulatuses rahuldada. Riik on kojale delegeerinud mitmed ülesanded ning täitemenetluses sunni rakendamine võib pärssida koja ülesannete täitmist. Samal ajal, ei välista uus norm põhimõtteliselt koja vastu suunatud nõude sundtäitmist, mis omakorda suunab koda sundtäitmise vältimiseks otsima kompromisslahendusi, nt pidama võlausaldajaga maksegraafiku sõlmimise või kohustuse täitmise ajatamise läbirääkimisi. Eelnõu koostajad leiavad, et menetlusliku ja ajalise kriteeriumi lisamine muudab vastutuse ülemineku korra võrreldes kehtiva olukorraga palju selgemaks. Täitemenetluse või pankrotimenetluse algatamine eeldab täitedokumendi olemasolu, mis viitab sellele, et kahjunõue on poolte vahel sisuliselt läbi vaieldud. Samuti võimaldab menetluse algatamine reaalselt hinnata nõude täitmise võimalikkust – näiteks hinnata võlgniku vara olemasolu, väärtust ja potentsiaali nõude rahuldamiseks. Just nõude täitmise perspektiivi kohta selguse tagamiseks ongi teise eeltingimusena seatud ajaline kriteerium – kuue kuu jooksul peab olema võimalik saada piisav selgus nõude rahuldamise realistlikkusest ja ulatusest. Eelnõu § 2 punktidega 3–5 muudetakse KTS-i § 13 sõnastust. Esimese muudatusena täpsustatakse paragrahvi lõigete 1 ja 2 sõnastust. Kehtiva KTS-i § 13 lõike 1 esimene lause sätestab, et kõik kohtutäituri ametitoimingud registreeritakse täitmisregistris. Tegemist on terminoloogilise ebatäpsusega, kuna täitmisregistris ei registreerita üksikuid ametitoimingud, vaid täitemenetlusi täitmisregistri põhimääruses ettenähtud korras. Seetõttu tehakse sättes vajaliku täpsustusega muudatus. 18 KTS-i § 13 lõike 2 kehtiv sõnastus näeb ette, et isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes ametitoiming tehti või kellele ametiteenust osutati, väljastatakse tema kirjaliku avalduse alusel väljatrükk täitmisregistrist või väljavõte ametiteenuste raamatust. Pärast elektroonilise täitmisregistri rakendamist saab iga menetlusosaline edaspidi vahetult tutvuda registris olevate täitemenetluse andmetega. Seetõttu kaob ära vajadus täitmisregistri väljavõtete väljastamise järele. Lisaks on kehtivas õigusnormis ekslikult sätestatud, et täitmisregistrist on võimalik saada väljavõtteid ametitoimingute ja ametiteenuste kohta. Tegelikkuses ei kanta täitmisregistrisse infot ametitoimingute (v.a täitemenetlused) ja ametiteenuste kohta. Sellest tulenevalt sõnastatakse KTS-i § 13 lõige 2 ümber, sätestades, et väljavõtteid väljastatakse vastavalt kas täitetoimikust või ametiteenuste raamatust. Teise muudatusena täiendatakse paragrahvi lõigetega 21–23. Muudatustega nähakse ette kohtutäiturite kohustus edastada koja peetavasse infosüsteemi iga täitemenetluse kohta koja ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni. 17. jaanuaril 2026 kehtetuks tunnistatud TMS-i § 63² lõige 3 sätestas, et kohtutäiturid edastavad täitmisregistrisse andmeid ainult koja infosüsteemi kaudu. Sellise vahendamise kaudu sai koda oma käsutusse andmed, mis olid vajalikud koja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks – eelkõige järelevalve teostamiseks ja täitemenetluse toimikute ülevõtmiseks kohtutäituri ametist lahkumise korral. Uue lõike 22 alusel toimuv andmevahetus on vajaduspõhine ning andmete väljastamise eelduseks on nende kasutamise vajadus KTS-i § 78 ja teistes õigusaktides sätestatud koja ülesannete täitmisel. Kuna andmevahetus on vajaduspõhine, eeldab see andmete väljastamise vajalikkuse ja ulatuse osas kaalutlusotsuse põhjendamist. Kohtutäitur peab enne andmete väljastamist veenduma, et need on vajalikud koja ülesannete täitmiseks. Nimetatud põhimõte ei kohaldu kohtutäituri tegevuse suhtes haldus- ja distsiplinaarjärelevalve teostamisel, kuna sellisel juhul on kojal juurdepääs kõigile täitetoimiku andmetele ja dokumentidele KTS-i § 11 lõike 3 punkti 4 ning kohtutäiturimäärustiku § 21 lõike 1 punkti 4 alusel. Kuna koja ülesannete iseloom eeldab infosüsteemides sisalduvate andmete ajakohasust ja korrektsust, pannakse uue korraga kohtutäiturile kohustus seda tagada. Selle protsessi lisatagatisena on uues lõikes 23 täpsustatud, et kohtutäitur edastab andmed täitmisregistrisse ja koja infosüsteemi samal ajal. See kohustus kehtib nii uute täiteasjade registreerimisel kui ka mis tahes edasiste täitemenetluse andmete infosüsteemides uuendamise või muutmise puhul. Sätte eesmärgiks on ühtlustada üksnes andmete edastamise ajaline raam ning see ei puuduta täitmisregistrisse ja koja infosüsteemi edastatavate andmete koosseisu ega ulatust. Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse KTS-i § 30, täiendades seda lõikega 4. Uue lõike eesmärk on täpsustada, et lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades algatatud täitemenetluses, sealhulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise puhul, maksab alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik. Eelnimetatud nõuete puhul tekib sageli vaidlus selle üle, kes peab kandma täitekulud. See küsimus on eriti aktuaalne hagi tagamise puhul kohtuvaidluse ajaks kohtu seatud suhtluskorra täitmisel. Erisätte (KTS-i § 38 lõige 4) kohaselt maksab hagi tagamise määruse täitmise eest, samuti hagi tagamise tühistamise korral kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist. 19 Lapsega suhtlust otsivale vanemale lisaks ka täitemenetluse kulude kandmise kohustuse kehtestamine oleks äärmiselt ebaõiglane, eriti olukorras, kus see vanem ei saa lapsega suhelda lapsega koos elava vanema vastuseisu tõttu. Seetõttu on nendes juhtumites täitekulud jäetud võlgniku kanda. Eelnõu § 2 punktidega 7, 9 ja 10 muudetakse KTS-i § 32 ja teiste vastavate KTS-i sätete sõnastust. Muudatused toovad KTS-is alates selle §-st 32 olulisi terminoloogilisi korrektuure. KTS-i § 29 lõike 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Mitmes sättes on aga menetluse põhitasu nimetatud kohtutäituri põhitasuks. Nt KTS-i § 32 lõige 4¹ räägib kohtutäituri põhitasust, kuigi korrektne oleks rääkida menetluse põhitasust. Menetluse põhitasu nimetamine kohtutäituri põhitasuks ei ole terminoloogiliselt korrektne ning moonutab avalikkuse ja seaduse rakendajate arusaama menetluse põhitasust. Termini „kohtutäituri põhitasu“ all mõistetakse tihti, et see on töötasu, kohtutäituri sissetulek. Tegelikult see nii ei ole ning põhitasud moodustavad enamuse kohtutäituri tegevuse tulemist, millest kantakse büroo pidamise kulusid (sh makstakse palka büroo töötajatele), ning üksnes osa sellest tulemist on tegelikkuses kohtutäituri sissetulek. Edukamad kohtutäiturid investeerivad osa põhitasudest laekunud vahenditest ka büroo arengusse ja moderniseerimisse. Ka Riigikohus kinnitas juba eespool viidatud kohtulahendi 2-15-17249 p-s 80, et kohtutäituri tasu on lõivule sarnanev avalik-õiguslik kohustus, mille eesmärk on eelkõige katta konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulud. Nende kulude hulka kuuluvaks tuleb lugeda ka kohtutäituri ja tema büroo töötajate mõistlik töötasu ning muud mõistlikud ja vajalikud kulutused. Seega, kui põhitasu eesmärk on tagada menetluse finantseering, sh maksta töötasusid ja katta büroo pidamise kulusid ning tasu on oma olemuselt lõiv täitemenetluse läbiviimise eest, on korrektsem nimetada seda menetluse põhitasuks, mitte kohtutäituri põhitasuks. See muudab täitemenetluse finantseerimise mudeli arusaadavamaks ja läbipaistvamaks. Sellest tulenevalt tehakse mitmes KTS-i sättes vajalikud täpsustused. Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse KTS paragrahvi 32 lõikega 2¹, mis sätestab, et lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades läbiviidavas täitemenetluses muutub menetluse põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Praegu muutub selliste menetluste puhul menetluse põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega, kuna KTS-i § 32 lõige 2 sätestab, et mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades läbiviidavad täitemenetlused on tihti pikaajalised ning seetõttu peavad kohtutäiturid tasu saamist ootama kuid (lapse üleandmise puhul) ja isegi aastaid (lapsega suhtlemise võimaldamise puhul), tehes samal ajal toiminguid tasuta või ise täitemenetlust sisuliselt finantseerides. Selline olukord on vastuolus täitemenetluse finantseerimise üldpõhimõttega, mille kohaselt finantseerib täitemenetluse läbiviimist võlgnik. Sellest tulenevalt on asjakohane kehtestada lastega seotud mitterahaliste nõuete puhul erand. On vähetõenäoline, et menetluse põhitasu sissenõudmine peale täitemenetluse algatamist vähendab kohtutäiturite motivatsiooni nõude sundtäitmisega tegeleda. Pigem vastupidi, täitemenetluse läbiviimiseks vajaliku ressursi kättesaamine kohe menetluse alguses peaks tõstma menetluse efektiivsust. Eelnõu § 2 punktiga 11 muudetakse KTS-i § 32 lõige 5 sõnastust, millega täpsustatakse kohtutäituri tasu proportsionaalsuse põhimõtet. KTS-i § 32 lõige 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, 20 mis on võrdeline sissenõutud summaga. Tegemist on tehnilise sättega, mida tuleb tõlgendada nii, et sissenõudja nõude ja täitemenetluse kulude rahuldamiseks vajaliku summa osalise laekumise korral ei tohi kohtutäitur pidada sellest kohe kinni kõiki täitemenetluse kulusid (sh põhitasu) täies ulatuses, vaid osalise laekumise korral tuleb seda alati jaotada sissenõudja ja kohtutäituri tasu nõude vahel proportsionaalselt6. Kohtupraktikas tõlgendatakse KTS-i § 32 lõiget 5, tihti koosmõjus teiste KTS-i sätetega, erinevalt. Nimelt nii, et kohtutäituri tasu on tulemustasu ning olenemata kõigist täitemenetluse asjaoludest (nt sooritatud toimingute paljususest ning täitemenetluse kestusest) on menetluse põhitasu nõudeõiguse suurus küll seadusega kindlalt paika pandud (põhitasu määrad on kehtestatud KTS-i §-ga 35), kuid lõplik tasumäär sõltub täitemenetluse asjaoludest. Nii sedastas Riigikohus 16. detsembri 2015. aasta kohtumääruse 3-2-1-108-15 punktis 11 järgmised põhimõtted:  kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS-i § 35)  täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta KTS- i § 32 lõike 4 kolmanda lause kohaselt põhitasu maksma üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust;  põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Eeltoodu tõttu on tekkinud olukord, kus kohtud ühelt poolt peavad menetluse põhitasu n-ö tulemustasuks (tasu võib saada ainult vastavalt sellele, kui tulemuslik on täitemenetlus), ja teiselt poolt samastatakse seda lõivuga (lõiv on fikseeritud maks soorituse eest, mis ei sõltu otseselt soorituse kvaliteedist). Arvestades asjaolu, et Eesti täitesüsteemis finantseerib menetlust võlgnik ning täitekulude eesmärk on pidada üleval kogu täitesüsteemi, on eelnõu autorid seisukohal, et menetluse põhitasu sarnaneb rohkem lõivule täitemenetluse läbiviimise eest. Sellisel juhul ei ole üdini korrektne selline lähenemisviis, mille kohaselt sõltub menetluse põhitasu nõude ulatus üksnes täitemenetluse edukusest. Õigusnormist peab üheselt arusaadavalt järelduma, et võlgniku või muu kohustatud isiku kohustus maksta lõivule sarnast menetluse tasu täies ulatuses säilib täitemenetluse lõpuni. Kui kohtutäituril ei ole mingil põhjusel õnnestunud selleks ajaks võlga sisse nõuda, sätestab KTS erireegli selle kohta, mis ulatuses saab kohtutäitur nõuda menetluse tasu maksmist pärast sissenõudja nõude osas täitemenetluse lõppemist. Nt sätestab KTS-i § 41 tasu suuruse nõude täitmisel otse sissenõudja ees või sissenõudja avalduse alusel jne. KTS-i § 32 lõike 5 selguse tagamiseks tehakse selle sõnastuses muudatused, mis avavad täpsemalt selle sätte tehnilist olemust. Sätet täiendatakse ka teise lausega, mille kohaselt on kohtutäituril õigus saada tasu proportsionaalselt sissenõudjale laekunud nõude summaga olukorras, kus kohtutäitur teeb 6 Sarnaselt sisustab KTS-i § 32 lg-t 5 ka täitemenetlusõiguse õpiku koostaja Anneli Alekand, selgitades, et „kohtutäituri tasu nõutakse rahalise nõude puhul sisse koos nõudesummaga. Kui võlgnik tasub nõudesumma osade kaupa, arvutab kohtutäitur igakordsest maksest maha oma tasu proportsionaalselt nõude rahuldamisega (KTS § 32 lg 5).“. Vt A. Alekand. Täitemenetlusõigus, lk. 205. 21 täitemenetluses tööd ja teostab nõude sissenõudmiseks toiminguid, kuid võlgnik täidab sundtäitmiseks esitatud nõude otse sissenõudjale. Ka sellisel juhul ei ole põhjendatud, et kohtutäituri töö jääb tasustamata. Sarnane lähenemine on juba sätestatud KTS § 41 lõikes 3. Eelnõu § 2 punktidega 12–13 muudetakse KTS-i § 34. Kehtiv KTS-i § 34 sätestab üksnes täitemenetluse alustamise tasu määra, mida nõutakse sisse võlgnikult sõltuvalt täitmisteate kättetoimetamise viisist. Samas teevad kohtutäiturid ka muid täitetoiminguid, eelkõige seaduses ettenähtud juhtudel ja korras – näiteks kohtu või haldusorgani taotlusel enampakkumise korraldamine väljaspool täitemenetlust, samuti kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine, avaliku enampakkumise korraldamine kaas- või ühisomandi lõpetamiseks ning muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmine. Ka nimetatud juhtudel on põhjendatud nõuda menetluse alustamise tasu, kuid selleks puudub hetkel selge seaduslik alus. Praegu oleks võimalik analoogia korras rakendada kehtivat KTS-i § 34, kuid see ei ole alati korrektne, kuna selliste toimingute puhul ei ole menetluses võlgnikku ning tasu peab maksma toimingu tegemist taotlenud isik. Sellest tulenevalt täiendatakse KTS-i § 34 õigusnormiga, mis sätestab selgesõnaliselt õiguse nõuda tasu ametitoimingu tegemist taotlenud isikult. Kohtutäituril tekib õigus nõuda ühekordset tasu (mis ei sõltu menetlusosaliste arvust), mille suurus sõltub menetlusdokumentide edastamise viisist: juhul kui vähemalt ühele menetlusosalisele ei ole võimalik dokumente kätte toimetada e-posti aadressil või elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, on menetluse alustamise tasu 30 eurot. Eelnõu § 2 punktidega 14–16 ühtlustatakse KTS-i paragrahvides 35 ja 36 menetluse põhitasu kohta kasutatavaid termineid (vt eelnõu § 2 punktide 7, 9 ja 10 selgitust). Eelnõu § 2 punktiga 17 täiendatakse KTS-i §-ga 361, mis reguleerib kohtutäituri tasu suurust ja nõudmise korda täitemenetluses võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Täitemenetluse valdkonnas on pikemat aega kehtinud kohtupraktika, mille kohaselt kaotab kohtutäitur võlgniku pankroti väljakuulutamisel õiguse nõuda sissenõudmata jäänud menetluse põhitasu nõude rahuldamist täitemenetluse võlgniku pankrotimenetluses. Senine kohtupraktika tugines kas KTS-i § 35 lõike 5 analoogilisele kohaldamisele asjakohase KTS-i sätte puudumise tõttu või lihtsalt seisukohale, et KTS-i § 28 lõige 2 nõuab, et kohtutäituri tasude õiguslik alus peab tulenema seadusest, ning KTS ei sätesta selget reeglit selle kohta, millises ulatuses on kohtutäituril õigus saada tasu võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Riigikohus leidis 28. mai 2025. a kohtumääruses asjas 2-23-607, et arvestades, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline, kuid seadus ei reguleeri, kuidas tuleb kohtutäiturile põhitasu maksta juhul, kui täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu, on tegemist õiguslüngaga. Riigikohus sedastas, et kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui kohtutäitur ei saa üldse põhitasu olukorras, kus ta on alustanud täitemenetlust ja teinud täitetoiminguid, kuid täitemenetlus on lõpetatud võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu. Eelviidatud kohtumääruses asus Riigikohus seisukohale, et seaduslik lünk tuleb kõrvaldada analoogia korras. Riigikohus selgitas, et täitemenetluse lõppemine võlgniku pankroti tõttu sarnaneb kõige enam olukorrale, kus täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu, 22 mistõttu tuleb kohaldada KTS-i § 41². Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et täitemenetluse lõpetamise korral võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu on kohtutäituril analoogia alusel KTS-i § 41² esimese lause kohaselt õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Lisaks sedastas Riigikohus, et kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõtet ja tasustamise aluseid arvestades ei ole vaidlusaluses olukorras põhjendatud kohaldada analoogia korras KTS- i § 41² teist lauset, mis välistab täitemenetluse alustamise tasu nõude, kui täitemenetlus lõpetatakse nõude aegumise tõttu. Nimelt on nõude täitmise aegumise avalduse läbivaatamisel ja täitemenetluse lõpetamisel sel alusel kohtutäitur saanud KTS-i § 41¹ lõike 1 alusel avalduse läbivaatamise tasu. Sarnast tasu ei ole ette nähtud juhuks, kui täitemenetlus lõpetatakse võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu. Lisaks tuleneb KTS-i § 32 lõikest 1, et menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Järelikult ei ole põhjendatud jätta kohtutäitur ilma menetluse alustamise tasust, kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust ja teinud täitetoiminguid, kuid menetlus lõpetatakse võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu. Riigikohtu osutatud õiguslünga kõrvaldamiseks kehtestatakse uus KTS-i § 36¹, mille kohaselt tekib kohtutäituril täitemenetluses võlgniku pankroti väljakuulutamise korral õigus nõuda pankrotimenetluses täiekulude nõuete rahuldamist järgmises ulatuses: täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud põhjendatud täitekulud ning menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Normi kehtestamisel on eeskujuks võetud kehtiv KTS-i § 41² lõige 1 ning eelviidatud Riigikohtu seisukohad, sh täitemenetluse alustamise tasu kohta. Menetluse põhitasu kohta teeb kohtutäitur põhjendatud otsuse pankrotimenetluse väljakuulutamise seisuga. Kohtutäituri otsusest peab nähtuma kohtutäituri töö maht ja täitemenetluse keerukus, et vajaduse korral oleks võimalik kontrollida uue põhitasu nõude ulatuse põhjendatust. Menetluse põhitasu nõue esitatakse pankrotimenetluses üldkorras ning pankrotihalduril ja pankrotivõlgnikul säilib õigus tasu nõuet vaidlustada. Täitemenetluse alustamise tasu ja pankroti väljakuulutamise hetkeks reaalselt kantud täitemenetluse kulude nõuet vaidlustada ei saa. Vastavad pankrotiseaduse muudatused tehakse sama eelnõu § 3 punktiga 2. Eelnõu § 2 punktidega 18 ja 20 muudetakse KTS-i § 37. Esimese põhimõttelise muudatusena seotakse lapse perioodilise elatise nõude asjades täitemenetluse alustamise tasu lahti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2021. aastal aset leidnud alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korra reformi ajal (perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, 474 SE) seoti lapse elatise sissenõudmise tasu lahti elatusraha miinimummäärast ning seoti see Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga (pooles ulatuses). Muudatusega jäi elatise sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu kehtiva õigusega võrreldes samaks. Muudatust põhjendati sellega, et kui summa jääks seotuks miinimumelatisega, tähendaks see kohtutäiturite jaoks elatise asjades täitemenetluse alustamise tasu olulist vähenemist ning tasu suuruse sõltumist mitmetest erinevatest asjaoludest, millel ei ole täitemenetlusega puutumust. Kuna elatise asju täidetakse pika perioodi vältel kuni lapse täisealiseks saamiseni ning sageli ongi täitemenetluse alustamise tasu ainus tasu, mille kohtutäitur nende nõuete täitmise eest saab, oleks tasu vähendamine elatise kindlaksmääramise süsteemi muutmise tõttu kohtutäiturite suhtes ebaõiglane. 23 Menetluse alustamise tasu sidumine palga alammääraga viis aga selleni, et elatise sissenõudmise täitemenetluse alustamise tasu hakkas tõusma iga kord, kui Vabariigi Valitsus tõstis palga alammäära. Käesoleva seletuskirja koostamise ajal oli elatise sundtäitmise menetluse alustamise tasu 540,46 eurot (sh km). 2021. aastal oli sama tasu 328,80 eurot (sh km). Seega on elatise sissenõudmise menetluse alustamise tasu nelja aastaga tõusnud rohkem kui 200 euro võrra. Arvestades sellega, et lapse elatise keskmine summa jääb 200 ja 300 euro vahele ning elatise sundtäitmise menetluse alustamise tasu tuleb täitemenetluses tasuda koos esimese elatismaksega, on elatise võlgnik praegu kohustatud maksma kohe täitemenetluse algatamisel ca 800 eurot. Sellises suuruses ühekordse makse tegemine käib võlgnikel selgelt üle jõu ning viib selleni, et täitemenetluse algatamisel ei olegi võlgnikul võimalik elatist vabatahtlikult tasuma asuda. Veel üks argument tasu kõrgel hoidmise kasuks seisnes selles, et sageli ongi täitemenetluse alustamise tasu ainus tasu, mida kohtutäitur nende nõuete täitmise eest saab, ning kohtutäitur peab selle summa eest menetlema elatise sissenõudmise täiteasja vähemalt kuni lapse täisealiseks saamiseni (kogunenud võla osas ka kauem). Praeguseks on olukord oluliselt muutunud. 1. jaanuaril 2023 jõustus KTS-i § 372, mis kehtestas alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstava tasu. Selle sätte kohaselt, kui kohtutäituri aktiivses menetluses on lapse perioodiline elatise nõue, kuid kohtutäituril ei õnnestu saada võlgnikult kätte vahendeid selle menetluse finantseerimiseks, finantseerib seda menetlust piiratud ulatuses riik. Kohtutäituril on õigus saada tasu alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust. Seega peab elatise sissenõudmise menetluse alustamise tasu katma üksnes esimese aasta kulud. Eeltoodust tulenevalt on elatise sissenõudmise alustamise tasu praeguseks muutunud põhjendamatult suureks ega täida enam oma ajaloolist eesmärki finantseerida pikaajalist elatise sissenõudmise menetlust. Seetõttu on põhjendatud siduda tasu lahti palga alammäärast ning kehtestada see fikseeritud summana. Uus alustamise tasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama suur tasu makstakse kohtutäiturile lapse elatise sundtäitmise täiteasjades alates menetluse teisest aastast KTS-i § 372 alusel. Kokkuvõttes tähendab muudatus, et iga elatise sissenõudmise aasta kohta on kohtutäiturile ette nähtud finantseerimine vähemalt 100 euro ulatuses. Veel ühe olulise muudatusena täiendatakse KTS-i § 37 lõikega 3, mis kehtestab korra, mille järgi määrab kohtutäitur täitemenetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu juhul, kui sundtäitmisele esitatakse üksnes enne täitemenetluse alustamist kogunenud elatisvõlg ning sissenõudja ei soovi edaspidi sissenõutavaks muutuvate elatismaksete sissenõudmist samas täitemenetluses. Kogunenud elatise võlg on oma olemuselt tavapärase rahalise nõude võlg – see ei taga igakuise või muu perioodilise elatise eesmärki tagada asjaomasel ajavahemikul lapsele ülalpidamiseks vajalik raha. Seetõttu on sellise võla puhul põhjendamatu kasutada lapse perioodilise elatise sissenõudmise tasu reguleerivaid sätteid. Sellisteks puhkudeks täpsustab uus õigusnorm, et ainult elatise võla sundtäitmisel määratakse tasu tavapärase rahalise kohustuse sundtäitmise tasusid reguleerivate sätete alusel: 24 täitemenetluse alustamise tasu määratakse KTS-i § 34 järgi ning menetluse põhitasu KTS-i § 35 järgi. Eelnõu § 2 punktiga 21 muudetakse KTS-i § 372 lõike 1 sõnastust. Muudetav säte reguleerib kohtutäiturile riigi poolt alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest makstava tasu maksmist. Käesoleval ajal säte on sõnastatud nii, et riik maksab kohtutäiturile tasu juhul, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 näeb ette, et laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama ülalpidamist. Seega on ka täitemenetluses üsna sage olukord, kus lapse perioodilise elatise sissenõudmise täitemenetlus ei lõpe lapse täisealiseks saamisel, vaid sissenõudmine jätkub ka PKS § 97 lõikes 2 sätestatud perioodi jooksul. On põhjendatud eeldada, et lapse täisealiseks saamisel ei pruugi tema materiaalne olukord kohe muutuda selliselt, et ta ei vajaks edaspidi ülalpidamist, eriti õpingute ajal. Seetõttu on ka selle perioodi jooksul oluline, et täitemenetlus elatise sundtäitmiseks oleks tõhus. Eeltoodud põhjenduste alusel täpsustatakse riigi poolt elatise sundtäitmise finantseerimist reguleerivat sätet selliselt, et oleks selge, et see kohaldub ka juhul, kui täitedokument näeb ette lapse elatise sundtäitmise ka PKS § 97 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Suure tõenäosusega oli selline seadusandja tahe ka algse KTS § 372 sätte kehtestamisel, kuid edaspidi tuleneb see selgelt sätte sõnastusest. Kuna lapse elatise nõue võib eelnõu koostamise ajal tuleneda lisaks kohtulahendile või notariaalsele kokkuleppele ka Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkuleppest, muudetakse sätte sõnastust üldisemaks. Edaspidi ei sisalda säte enam erinevate täitedokumentide loetelu, vaid sätestab kokkuvõtlikult, et riik maksab kohtutäiturile tasu juhul, kui täitmisel on täitedokumendist tulenev alaealise lapse igakuine elatisnõue. Eelnõu § 2 punktidega 19 ja 22–26 ühtlustatakse KTS-i paragrahvides 37, 372 ja 38 menetluse põhitasu kohta kasutatavaid termineid (vt eelnõu § 2 punktide 7, 9 ja 10 selgitust). Eelnõu § 2 punktiga 27 täiendatakse KTS-i §-iga 402. Uus säte reguleerib menetluse alustamise tasu, menetluse põhitasu ja täitekulude võtmist sundtäidetava nõude rahuldamisel võlgniku kinnisasja müügiga ühinemise kaudu. Kõnesoleva sätte eesmärk on kõrvaldada oluline õiguslik lünk. Täitemenetluse valdkonnas on tasapisi juurdunud arusaam, mille kohaselt on kinnisasja suhtes toimuva sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel õigus üksnes menetluse alustamise tasule ja sissenõutavaks muutunud põhjendatud täitekulude hüvitamisele. Seejuures välistatakse menetluse põhitasu nõude rahuldamine. Selline käsitlus tuleneb Riigikohtu 29. jaanuari 2014. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13. Kolleegiumi hinnangul võimaldab KTS-i § 32 lõige 5 koosmõjus TMS-i § 33 lõikega 4 (analoogia alusel) ja §-ga 149 tõlgendada seda sätet selliselt, et sundtäitmisega ühinemise avaldust vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud rahast tasu nii menetluse alustamise eest kui ka täitekulude katteks. 25 Riigikohtu senine seisukoht tähendab sisuliselt, et olukorras, kus ühe võlgniku vastu toimub mitu täitemenetlust mitme kohtutäituri kaudu, ei tohi võlgniku kulud ületada kulusid, mis kaasneksid nõuete menetlemisega ühe kohtutäituri poolt. Lisaks tuleb arvesse võtta, et sissenõudja nõude rahuldamine sundtäitmisega ühinemise kaudu toimub väljaspool ühinenud kohtutäituri menetlust, st ilma tema aktiivse osaluseta. Eelnõu koostajad leiavad, et täitekulude sissenõudmise selline käsitlus ei ole siiski alati põhjendatud. Esiteks ei ole TMS-i § 33 lõikes 4 sätestatud loogikat võimalik täiel määral analoogia korras kohaldada, kui sissenõudjale on antud vabadus valida endale sobiv kohtutäitur pädevas tööpiirkonnas. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et ühe võlgniku vastu esitatud nõudeid menetleb korraga mitu kohtutäiturit, kes on kõik teinud täitetoiminguid ja kellel on seega õigus saada tasu. TMS-i § 33 lõike 4 analoogia korras kohaldamine ei tohi põhjustada kohtutäituri töö tasustamata jäämist. Teiseks on KTS-i § 32 lõige 5 pigem tehniline säte, mille eesmärk ei ole ilmtingimata siduda tasu maksmist üksnes sissenõudmise edukusega. Lisaks ei ole sellest sättest tõlgendamise teel tuletatud formaalne tasu nõudmise proportsionaalsuse põhimõte täitemenetluses enam absoluutne ning kohtutäituri õigus nõuda menetluse põhitasu ei ole enam seotud üksnes täitemenetluse edukusega. Kohtutäituri tasu on lõivuga sarnane avalik-õiguslik kohustus, mille eesmärk on katta konkreetse avalik-õigusliku toimingu kulud. Sellise tasu maksmine ei saa sõltuda töö tulemuslikkusest – eriti täitemenetluse puhul. Seda põhimõtet kinnitab ka näiteks KTS-i § 32 lõikest 4 tulenev üldreegel: isegi juhul, kui võlgnik rahuldab sissenõudja nõude vabatahtlikult seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mil kohtutäitur täitetoiminguid ei tee, on kohtutäituril siiski õigus saada osa menetluse põhitasust. Lisaks on mitmes KTS-i sättes kohtutäituri tasu saamise õigus juba lahutatud töö edukusest. Näiteks KTS-i § 41 lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui võlgnik täidab nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ilma kohtutäituri vahenduseta, siiski tasuda kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri vastavale otsusele. Õigusselguse ja täitesüsteemi jätkusuutlikkuse huvides on vaja kehtestada erisäte menetluse põhitasu nõudmise kohta juhtudeks, kus sissenõudja nõue rahuldatakse kinnisasja sundmüügiga ühinemise tulemusena. Selleks täiendatakse KTS-i uue §-iga 40², mille kohaselt on sissenõudja nõude rahuldamisel TMS-i §-s 149 sätestatud korras sundtäitmisega ühinemise avalduse esitanud kohtutäituril õigus nõuda kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamisel menetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud põhjendatud täitekulude maksmist ning menetluse põhitasu nõude (võrdeliselt sissenõudja nõude rahuldamisele kuuluva summaga) rahuldamist. Kohtutäituri tasu nõue tuleb rahuldada sissenõudja nõudega samal järjekohal. Uue sätte sõnastamisel lähtuti kehtiva KTS-i § 41 lõike 3 ja sama eelnõuga muudetava KTS-i § 32 lõike 5 loogikast. Eelnõu § 2 punktidega 28–30 muudetakse KTS-i § 41. Kehtivas sättes on nimetatud erinevad alused kohtutäituri tasu ja täitekulude maksmise nõudmiseks nõude täitmise varasema lõppemise tõttu. Muudatuse tulemusena annab õigusnorm edaspidi selge juhise täitekulude ja tasude nõudmiseks täitedokumendi tühistamise korral. Kehtiv KTS-i § 41 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik täidab nõude nõuetekohaselt pärast avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate saamist, maksab ta 15 eurot. See kord pärineb 26 ajast, mil universaalne täitemenetluse alustamise tasu oli 15 eurot ning sisuliselt võrdus see kehtestatud tasu suurus tolleaegse menetluse alustamise tasu suurusega. Suure tõenäosusega seisnes seadusandja tahe selles, et võlgnik hüvitaks täitemenetluse alustamise tasu juhul, kui ta täidab nõude alles pärast avalduse esitamist, kuid enne ametliku täitmisteate saamist. Seaduses tehakse vastav täpsustus, mis vastab selle algsele loogikale. Alates 01.01.2017 kehtiv KTS § 41 lg 1 redaktsioon näeb ette, et kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu. Kuni 31.12.2016 kehtinud redaktsioonis nägi sama sätte ette, et kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu ja poole menetluse põhitasust. Sarnaselt oli reguleeritud tasu võtmine ka juhul, kui nõue täideti täitemenetluses selleks ette nähtud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. KTS § 32 lg 4 nägi ette, et kui täitedokument täidetakse enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Siinkohal tuleb selgitada, et nõude täitmine täitmisteate kättesaamise päeval on samaväärne nõude täitmisega täitemenetluses selleks ette nähtud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. 01.01.2017 jõustunud sätete muudatusega kaotati mõlema sätte – nii KTS § 32 lg 4 kui ka § 41 lg 1 – puhul võlgniku kohustus tasuda pool menetluse põhitasust. Muudatus oli seotud asjaoluga, et sama KTS muutmise seadusega kehtestati kõrgemad täitemenetluse alustamise tasud, mis pidid katma täitemenetluse algatamisega seotud kulud ning kohtutäituri tasu juhul, kui võlgnik täidab sundtäitmiseks esitatud nõude vabatahtlikuks täitmiseks ette nähtud tähtaja jooksul. 09.04.2021 KTS-is tehtud muudatustega langetati taas täitemenetluse alustamise tasu määrasid. Seoses sellega näeb KTS § 32 lg 4 alates sellest ajast taas ette, et kui rahalise nõude täitmisel täidetakse täitedokument enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist või sõlmib võlgnik enne nimetatud tähtaja möödumist sissenõudjaga maksegraafiku ja täidab nõuet maksegraafiku kohaselt kuni selle nõuetekohase täitmiseni, maksab võlgnik kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ning täitemenetluse alustamise tasu. Sama põhimõtet tulnuks kohaldada ka KTS § 41 lg 1 regulatsioonile, kuid vastav muudatus jäi tegemata. Kõnesoleva eelnõuga see puudus kõrvaldatakse. Seaduse vastuvõtmise järel peab võlgnik taas tasuma täitemenetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu pooles ulatuses seaduses ettenähtust juhul, kui tema suhtes sundtäitmiseks esitatud nõue täidetakse samal päeval, kui täitmisteade kätte toimetatakse. KTS-i § 41 lõikes 2 tehakse kaks muudatust. Esiteks, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on juba teinud täitetoiminguid, tuleb sissenõudjal lisaks täitemenetluse alustamise tasule ja poolele menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, tasuda ka muud sissenõutavaks muutunud täitekulud. Puudub põhjus, miks peaksid sissenõudjapoolse menetluse lõpetamise korral jääma täitekulud kohtutäituri kanda. Teise muudatusena kehtestatakse kaks erandit, mille kohaselt jäävad täitemenetluse lõpetamisel täitekulud ja tasud võlgniku kanda, kui sissenõudja annab nõusoleku täitemenetluse 27 lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku § 16 lõike 3 alusel või esitab avalduse lapse elatise nõude menetluse lõpetamiseks. TMS-i § 16 lõike 3 kohast sissenõudja teadet täitemenetluse lõpetamise soovi kohta ei loeta sissenõudja avalduseks täitemenetluse lõpetamiseks KTS § 41 lõike 2 mõttes. Kui sissenõudja soovib täitemenetlust lõpetada, kuid kohtutäitur jätkab täitemenetlust täitekulude sissenõudmiseks, nõutakse täitemenetluse kulud sisse tavakorras võlgniku pärandvarast. Pärijate selgumisel saab kohtutäitur esitada täitekulude nõude võlgniku pärijatele. Lapse elatise sissenõudja on menetluses alati nõrgemas positsioonis ning selliste sissenõudjate jaoks on juba kehtestatud erikord, sealhulgas täitemenetluse kulude kandmise kohta. Näiteks ei nõuta elatise sissenõudjalt täitekulude ettemaksu (TMS-i § 40 lõige 2 punkt 3) ning hagi tagamise korras määratud elatise sissenõudmise eest maksab menetluse põhitasu võlgnik (KTS- i § 38 lõige 4). Seetõttu oleks lapse elatise sissenõudjalt tasude ja kulude maksmise nõudmine vastuolus kehtiva seaduse loogikaga ning ebaõiglane. Viimase kõnealuse paragrahvi muudatusena täiendatakse KTS-i § 41 uue lõikega 4, mis reguleerib makstavate täitekulude ja tasude ulatust ning määrab nende kandmise kohustuse täitedokumendi tühistamise korral sissenõudjale. Eelnõu koostamise ajal kehtinud TMS-i §-st 42 järeldub, et täitedokumendi tühistamise riski kannab sissenõudja. KTS-is ei ole seni selgelt reguleeritud, millises ulatuses ja kellelt võib kohtutäitur täitemenetluse kulude kandmist täitedokumendi tühistamise korral nõuda. Üldise täitemenetluse loogika järgi peaks need kulud jääma võlgniku kanda (kes saaks need hiljem sissenõudjalt tagasi nõuda), kuid täitedokumendi tühistamise korral ei ole see õiglane ega menetlusökonoomne. Seetõttu nähakse uues lõikes 4 ette, et täitedokumendi tühistamise korral jäävad täitekulud (sh tasud) seaduses sätestatud ulatuses sissenõudja kanda. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt tehakse vastavad täpsustused ka TMS-i §-s 42. Eelnõu § 2 punktidega 31–32 muudetakse KTS-i § 413. Muudatuse tagajärjel võimaldab KTS- i § 412 nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt ka täitemenetluse lõpetamise korral TMS-i §-de 202 ja 207 alusel. Seega jääb KTS-i §-i 413 üksnes keeld nõuda sellistel juhtudel aegumise kohaldamise avalduse läbivaatamise eest makstavat tasu. Muudatus on vajalik õiguslünga kõrvaldamiseks. 1. aprillil 2021 jõustunud KTS-i muudatusega kehtestati KTS-i §-d 411 ja 412 juhtudeks, kus kohtutäitur lõpetab täitemenetluse jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu TMS-i § 481 alusel. Täitemenetluse lõpetamine TMS-i §-de 202 ja 207 sätete alusel jäeti uue regulatsiooni kohaldamisalast välja. See välistus oli õige aegumise kohaldamise avalduse menetlemise tasu nõudmise puhul. TMS- i §-de 202 ja 207 alusel nõude sundtäitmise aegumise kohaldamine ei eelda võlgnikupoolset avalduse esitamist, vaid kohtutäitur lõpetab omal algatusel nõude menetluse täitmise tähtaja möödumisel. Samas on ilmnenud vajadus selgemalt reguleerida täitemenetluse põhitasu nõude rahuldamist täitemenetluse lõpetamise korral TMS-i §-de 202 ja 207 alusel. Seda küsimust ei ole seaduses seni selgelt reguleeritud ning see lünk tekitab praktikas sageli ebaselgust ja vaidlusi võlgnike ning kohtutäiturite vahel. Samuti ei ole kujunenud välja ühtset praktikat – osa kohtutäitureid 28 nõuab võlgnikelt aegumise avalduse läbivaatamise eest tasu, mõnikord nõutakse menetluse põhitasu täies ulatuses kuni tasu maksmise nõude aegumiseni jne. Sellise ebamäärase olukorra lahendamiseks muudetakse KTS-i § 413 kohaldamisala. Muudatusega sätestatakse KTS-is selge kord, mille kohaselt kohaldub KTS-i §-is 412 sätestatud menetluse põhitasu nõudmise kord absoluutselt igas olukorras, kus kohtutäitur lõpetab nõude menetluse sissenõude aegumise tõttu, sõltumata sellest, kas aegumist kohaldatakse TMS-i §-de 481, 202, 207 või mingi muu sätte alusel. Täpsustus ei puuduta KTS-i §-s 412 sätestatud üldist tasu nõudmise korda: põhinõude osas täitemenetluse lõpetamisel nõude aegumise tõttu teeb kohtutäitur uue tasuotsuse, et nõuda võlgnikult menetluse põhitasu maksmist KTS-i § 412 lõikes 1 sätestatud ulatuses. Otsus edastatakse võlgnikule ning tasu nõude suhtes hakkab alates otsuse tegemisest kulgema uus aegumise tähtaeg. KTS-i § 413 täiendatakse uue lõikega 2, mis sätestab, et kui põhinõude aegumise kohaldamisel võlgnikult KTS §-i 412 alusel väljamõistetud menetluse põhitasu sissenõude aegumise tähtaeg möödub, lõpetab kohtutäitur omal algatusel täitemenetluse ka põhitasu nõude osas. Muudatus tehakse õigusselguse huvides ning vaidluste ennetamiseks. Kohtutäituri tasu nõude otsus on formaalses mõttes muu täitedokument, mille aegumisele peaks kohalduma TMS-i § 481. Vaatamata sellele tuleb rõhutada, et TMS-i §-des 481, 501 ja 2231 ja KTS-i §-des 411 ja 412 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. See ei oleks seaduse mõttega kooskõlas ning võib viia olukorrani, kus nõude aegumisel tekiks igakord uus põhitasu nõue vähendatud määras, s.o kuni 50% ulatuses (KTS-i § 412). See oleks vastuolus nõude aegumise loogikaga7 ning täitekulude nõude aegumine veniks lõpmatult pikaks. Eelkirjeldatud olukorra lahendamiseks täiendatakse KTS-i sättega, mis sisuliselt piirab KTS-i § 412 alusel tekkinud tasu sissenõudmist ühe aegumise tsükliga – 10 aastaga. Seejuures ei sõltu see asjaolu sellest, mis õiguslikul alusel tasu otsus tehakse, kas TMS-i §-de 481, 202, 207 või mingi muu sätte alusel – aegumise tähtaja möödumisel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse omal algatusel ning uut põhitasu väljamõistmise otsust KTS-i § 412 alusel selles menetluses enam ei tehta. Eelnõu § 2 punktiga 33 muudetakse KTS-i § 461. Edaspidi annab see säte kohtutäiturile õiguse nõuda lisatasu lisaks vallasvara müügile ka varalise õiguse (nt väärtpaberi, osaühingu osa, hooneühistu liikmesuse jms) müügi puhul, mis võib samuti nõuda kohtutäiturilt lisatööd. Sellest tulenevalt on õigustatud anda kohtutäiturile võimalus nõuda lisatasu maksmist ka võlgniku sellise vara müügi puhul. Eelnõu § 2 punktiga 34 muudetakse KTS-i § 54. Muudatusega antakse koja aukohtule pandud ülesanne teostada haldusjärelevalvet koja põhikirja, organite otsuste ja koja kehtestatud hea ametitava täitmise üle koja ametikogu juhatusele. Muudatusega saavutatakse koja organite ülesannete jaotuse parem tasakaal: edaspidi teostab haldusjärelevalvet iga üksikjuhtumi puhul ametikogu juhatus, kellel on ka pädevus hinnata rikkumise laadi ja olulisust. Vajaduse korral edastab ametikogu juhatus juhtumi arutamiseks aukohtule koos taotlusega algatada aukohtumenetlus. 7 Justiitsministeeriumi 09.06.2021 vastus nr 15-1/2414-2. Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister 29 Selline ülesannete ümberjaotamine loob selgema tööjaotuse haldusjärelevalve ja distsiplinaarjärelevalve vahel. Eelnõu § 2 punktiga 35 muudetakse KTS-i § 55. Tulenevalt KTS-i § 54 lõikest 1 teostavad haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle Justiits- ja Digiministeerium ning koja ametikogu juhatus. Mõlema haldusjärelevalvet teostava organi pädevused on formaalselt samad, kuid kojal puudub oluline mõjutusvahend – ettekirjutuse tegemise võimalus. Olukorras, kus ametikogu juhatus avastab järelevalvemenetluse käigus rikkumisi või puudusi, saab see organ hetkel üksnes taotleda koja aukohtult aukohtumenetluse läbiviimist. Järelevalve selline korraldus ei ole praktikas piisavalt efektiivne, eriti juhtudel, kus järelevalve käigus ilmnenud rikkumisele oleks otstarbekas reageerida kiiresti ja tulemuslikult. Olukorra lahendamiseks nähakse eelnõukohase seadusega ette, et koja ametikogu juhatusel on edaspidi õigus teha kohtutäiturile ettekirjutusi kohtutäiturimäärustiku § 69 alusel ja seal sätestatud korras. Seejuures kehtib piirang, et ettekirjutuses ei tohi anda kohtutäiturile juhiseid õiguse rakendamise või tõlgendamise kohta täitetoimingute tegemisel. Juhul kui kohtutäitur jätab järelevalvematerjalide alusel tehtud ettekirjutuse täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt, võib see olla aluseks aukohtumenetluse algatamisele kohtutäituri suhtes. Eelnõu § 2 punktiga 36 muudetakse KTS-i § 56 sõnastust. Muudatusega lisatakse paragrahvis esitatud kohtutäituri distsiplinaarsüütegude loetellu uus, kolmas punkt, mille kohaselt käsitatakse kohtutäituri distsiplinaarsüüteona kohustavast kohtulahendist tuleneva kohtu korralduse või menetlusalase juhise süülist täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist. Justiits- ja Digiministeeriumi haldusjärelevalve käigus on aastate jooksul ilmnenud üksikjuhtumeid, kus kohtutäiturid on eiranud kohtulahenditest tulenevaid kohustusi ja juhiseid täitemenetluse edasise läbiviimise kohta. Eelnõu autorite hinnangul on tegemist olulise rikkumisega, mis muu hulgas vähendab usaldust kohtutäituri ameti ja kogu täitesüsteemi vastu laiemalt. Juhtudel, kus menetlusosaline saab just kohtumenetluses kaitsta või taastada oma rikutud õigusi, on kohtulahendi eiramisega lõppenud ametialastel rikkumistel eriti suur kaal. Tuleb küll tunnistada, et sellised juhtumid on harvad, ent vaatamata sellele on eelnõu koostajad seisukohal, et need väärivad distsiplinaarmenetluse raames uurimist. Siinkohal on oluline rõhutada, et distsiplinaarmenetluse algatamine on selle läbiviija sisuline kaalutlusotsus. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ei piisa pelgalt menetlusosalise kaebusest, mis tugineb veendumusele, et kohtutäitur ei täitnud kohtulahendit viisil, mis oli kaebaja arvates ootuspärane. Rikkumine peab olema objektiivselt hinnatav ning menetluse aluseks olev teave peab selgelt viitama sellele, et kohtutäitur jättis kohtulahendi täitmata või ei täitnud seda nõuetekohaselt. Rikkumise hindamisel langeb rõhuasetus sellele, kas kohtutäitur jättis süüliselt täitmata kohtu konkreetse korralduse, mille eesmärk oli lahendada konkreetne õigusvaidlus või eluline olukord. Näitena võib tuua olukorra, kus võlgnik vaidlustab täitemenetluses sissetuleku arestimise ulatuse, kohus annab kohtutäiturile selgesõnalise juhise aresti muuta, kuid kohtutäitur jätab selle toimingu tegemata. Teise näitena võib tuua olukorra, kus kohus tühistab 30 kohtutäituri varasema otsuse ja annab selge juhise kaebuse asjaolusid uuesti hinnata, kuid kohtutäitur eirab seda korraldust kaebuse uuel läbivaatamisel. Eelnõu § 2 punktiga 37 muudetakse KTS-i § 57. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 2 punktiga 38 muudetakse KTS-i § 60. Muudatusega antakse kohtutäituritele võimalus taotleda distsiplinaarmenetluses karistusena määratud rahatrahvi tasumist osade kaupa kuni ühe aasta jooksul. Muudatuse eesmärk on võimaldada kohtutäiturile rahatrahvi tasumisel sarnast paindlikkust, nagu on juba ette nähtud notarite puhul. Muudatuse tegemisel on eeskujuks võetud notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 9 lõige 3, mis võimaldab rahatrahvi tasumist osamaksetena määratud aja jooksul. Selline lähenemisviis võimaldab paremini arvestada distsiplinaarkorras karistatud isiku rahalist olukorda ning vältida kohtutäituri ametikohustuste täitmise või büroo igapäevase toimimise takistamist ühekordse suurema makse tegemise tõttu. Eelnõu § 2 punktidega 39-40 muudetakse KTS-i § 78. Paragrahvi punktist 12 jäetakse välja viide pankrotihalduritele. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kehiv KTS-i § 78 punkt 12 sätestab, et koja ülesannete hulka kuulub Justiits- ja Digiministeeriumi abistamine kohtutäiturite ja pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamisel. Alates 1. jaanuarist 2022 ei teosta Justiits- ja Digiministeerium enam haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle. Sellest tulenevalt puudub kojal edaspidi ülesanne abistada Justiits- ja Digiministeeriumi pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamisel. Õigusnormi sõnastust muudetakse vastavalt. Lisaks muudetakse paragrahvi punkti 16, mille kohaselt kuulub koja ülesannete hulka täitmisregistrist andmete väljastamine selleks õigustatud isikutele. Selline kohustus lasus kojal ajal, mil koda oli täitemenetluse seadustikust tulenevalt täitemenetlusregistri vastutav töötleja kuni 31.12.2023. Alates 01.01.2024 võttis täimenetluse andmete väljastamise ja avalikustamise ülesande kojalt üle riiklik täitmisregister. Täitmisregistri andmetöötluse ja andmete väljastamise kord sätestatakse täitmisregistri põhimääruses. Täimisregistrisse siiski kõiki andmeid ei koondata ning koja peetav infosüsteem jätkab täitmisregistri kõrval õigustatud isikutele selliste andmete väljastamist, mida ei ole võimalik saada kätte täitmisregistri kaudu. Ei ole välistatud, et mõni andmepäring eeldab selliste andmete väljastamist, mis on korraga kantud nii täitmisregistrisse kui koja infosüsteemi. Sellisel juhul on menetluslikult otstarbekas väljastada andmeid ühest allikast. Näiteks reguleerivad sarnast olukorda kohtutäiturimäärustiku §-d 601-604. Eeltoodust tulenevalt tuleb TMS § 78 punkti 16 sõnastust täpsustada ning sätestada, et koja ülesannete hulka kuulub selliste andmete väljastamine koja infosüsteemist selleks õigustatud isikutele, mida täitmisregistrist ei väljastata. Koja infosüsteemi põhimääruses on kehtestatud infosüsteemi pidamise kord, sealhulgas andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord. 31 3.3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 3 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TSMSRS) paragrahvi 26 lõikega 3. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et juhul kui sundtäitmisele esitatakse sellised kohtulahendid ja kokkulepped lapsega suhtlemise korraldamise kohta, mille lahendamise avaldus esitati kohtule enne 2022. aasta 1. septembrit, mistõttu lahendas kohus need enne seda kuupäeva kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel, tuleb selliste täitedokumentide sundtäitmisel sunnivahendite rakendamisele kohaldada kehtivat TMS-i redaktsiooni. Sätte täiendamise vajadus tuleneb kohtupraktikast, milles tõlgendati TSMSRS-i § 25 lõiget 2 ekslikult, leides, et nimetatud säte reguleerib ka täitemenetluses lubatud sunnimeetmete kohaldamist. Sellest järeldusest lähtuvalt jätsid kohtud osa kohtutäiturite avaldustest trahvi määramiseks rahuldamata, viidates TSMSRS-i § 25 lõikele 2. Tekkis olukord, kus kohtutäiturid olid justkui sunnitud kohaldama kuni 1. septembrini 2022 kehtinud sunnivahendit (sunniraha), kuigi seadusandja oli tunnistanud selle ebaefektiivseks ning asendanud trahvi ja arestiga. Tegelikult reguleerib TSMSRS-i § 25 lõige 2 üksnes täitedokumendi sundtäitmisele võtmise (täidetavuse) eeldusi, mitte aga täitemenetluse läbiviimist ega täitemeetmete rakendamist. Kuna väljakujunenud kohtupraktika on vastuolus seadusandja tegeliku tahtega, täiendatakse õigusselguse huvides TSMSRS-i § 26 lõikega 3, mis sätestab, et ka TSMSRS-i § 25 lõikes 1 nimetatud kohtulahendite ja kokkulepete sundtäitmisel tuleb kohaldada kehtivat TMS-i redaktsiooni. Seega kehtestatakse üheselt mõistetav põhimõte, et ka kõigis eelnõu seadusena jõustumise ajaks lapsega suhtlemise korraldamise asjades pooleliolevates täitemenetlustes hakatakse alates 1. septembrist 2022 rakendama uusi sunnivahendeid – kohtulikku trahvi ning vajaduse korral ka aresti. 3.4. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu eesmärk on parandada täitemenetluse toimivust, õigusselgust ja ökonoomiat ning tagada kohtutäituri ametitegevuse jätkusuutlikkus, mis omakorda toetab PS-i §-dest 14, 15 ja 32 tulenevat riigi kohustust tagada isikute põhiõiguste tõhus kaitse. Õigusselguse ja õiguskindluse põhimõte. Eelnõu üks keskseid eesmärke on kaotada täitemenetluse läbiviimise ja täitekulude sissenõudmise praktikas ilmnenud õiguslik ebaselgus. Seletuskirjas kirjeldatud probleemid – ebaühtlane kaebemenetluse praktika, ebamäärane tõendamiskoormuse jaotus, selgusetus täitekulude kandmises pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel, täitedokumendi tühistamisel, aegumise korral või täitemenetluse peatamisel – on otseselt seotud õiguskindluse puudumisega. Kavandatavad muudatused täpsustavad menetlusreegleid, kehtestavad selgemad tähtajad, vorminõuded ja otsustusloogika ning vähendavad normide tõlgendamisruumi. See võimaldab menetlusosalistel ja kohtutäituritel oma õigusi ja kohustusi paremini ette näha ning vähendab vajadust pöörduda 32 õiguskaitse saamiseks kohtu poole. Selline lähenemisviis on kooskõlas põhiseadusliku õigusselguse nõudega. Õiguspärase ootuse põhimõte. Menetlusosaliste jaoks täitemenetluse olemus ega vastutuse põhimõtteline jaotus ei muutu. Võlgnike jaoks on täitekulude kandmise kohustus õiguses juba kehtestatud ning muudatused pigem selgitavad selle kohaldamise piire. Sissenõudjate jaoks jääb kehtima põhimõte, et pankrotimenetluses ja täitemenetluses sõltub nõuete rahuldamine seaduses sätestatud järjekorrast ja vara olemasolust. Ka kohtutäiturite jaoks ei kehtestata uusi ootamatuid kohustusi, vaid täpsustatakse tasu sissenõudmise aluseid, lähtudes senisest praktikast ja Riigikohtu suunistest. Seega ei riku eelnõu õiguspärase ootuse põhimõtet. Proportsionaalsuse põhimõte. Eelnõus sisalduvad meetmed on sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Need on sobivad, kuna aitavad saavutada eesmärki tagada toimiv ja jätkusuutlik täitesüsteem. Need on vajalikud, sest senine regulatsioon ja üksnes kohtupraktikale tuginemine ei ole suutnud kõrvaldada ilmnenud ebaselgust ega vähendada vaidlusi. Meetmete mõõdukus väljendub eelkõige täitekulude sissenõudmise piirangutes, proportsionaalses jaotuses ning menetluslike tagatiste säilitamises. Muudatused ei lähe täitemenetluse tõhusaks toimimiseks vajalikust kaugemale. Põhiõigus tõhusale õiguskaitsele (PS § 15). Kaebemenetluse korrastamine – sh vaikimisi kohalduva kirjaliku menetluse kehtestamine, vormi- ja sisunõuete täpsustamine ning puuduste kõrvaldamise selge reguleerimine – ei piira isikute õigust vaidlustada kohtutäituri tegevust, vaid muudab selle õiguse kasutamise efektiivsemaks. Menetluse kiirenemine ja selgem struktuur toetavad tegelikku juurdepääsu õiguskaitsele, vältides olukordi, kus õigusselguse saabumine venib üksnes menetlusvormi tõttu. Seega tugevdavad muudatused PS-i §-st 15 tuleneva põhiõiguse sisulist kaitset. Omandipõhiõigus (PS § 32). Eelnõu puudutab omandipõhiõigust eeskätt võlgnike ja sissenõudjate vaatenurgast, reguleerides täitekulude kandmist ja raha jaotamist piiratud ressursside tingimustes. Muudatustega ei kehtestata uusi rahalisi kohustusi ega suurendata nõuete kogumahtu, vaid täpsustatakse kehtivate kohustuste täitmise korda ja järjekorda. Täitekulude katmine võlgniku vara arvelt ka erijuhtudel on kooskõlas täitemenetluse üldpõhimõttega, mille kohaselt kannab menetluse kulud üldjuhul võlgnik. Samal ajal on mitmel juhul ette nähtud selged piirangud ja maksimummäärad, mis välistavad ebamõistliku koormuse. Sissenõudjate jaoks tähendab võimalik mõju peamiselt pankrotivara või müügitulemi ümberjaotamist seaduses sätestatud järjekorra alusel, mida ei saa pidada intensiivseks omandipõhiõiguse riiveks. Seega on omandipõhiõiguse riived mõõdukad ja põhiseaduspärased. Ettevõtlusvabadus ja avaliku ülesande täitmine (PS § 31 koostoimes PS §-dega 14 ja 32). Kohtutäituri ametitegevus on avalik-õiguslik ülesanne, mis eeldab mõistlikku ja prognoositavat finantseerimist. Täitekulude ja menetluse põhitasu sissenõudmise selgem reguleerimine väldib olukordi, kus kohtutäitur kannab ebaproportsionaalselt menetlusosaliste maksejõuetuse riski või neid riske, mida tema ei suuda menetluslikult juhtida. See toetab ka riigi kohustust tagada toimiv täitesüsteem, mis kaitseb tõhusalt võlausaldajate õigusi ja hoiab ära omavolilise õigusemõistmise. Õigus teabele (PS § 44). Eelnõuga piiratakse isiku õigust saada teavet tema kohta kogutud andmete töötlemise kohta. Piirang teenib legitiimset eesmärki tagada täitemenetluse tõhusus ja vältida olukordi, kus võlgnik saab enne täitemenetluse ametlikku algust teadlikuks menetlusest ning astub samme selle takistamiseks, näiteks varjab vara või hoidub täitmisteate kättesaamisest. Piirang on ajaliselt piiratud ja ei välista andmesubjekti õigust teabele, vaid 33 lükkab selle edasi. Samuti tuleneb piirangu kohaldamise võimalus selgelt seadusest ning kohtutäituril lasub kohustus hinnata selle kohaldamise vajadust igal üksikjuhul. Seetõttu on riive proportsionaalne ja puudub vastuolu põhiseadusega. Kokkuvõttes on eelnõus kavandatud muudatused põhiseaduspärased. Need suurendavad õigusselgust ja lisavad õiguskindlust, tagavad menetlusosaliste õiguste tasakaalustatud kaitse ning on proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega. Muudatused ei too kaasa ebamõistlikku põhiõiguste riivet, vaid vastupidi – aitavad vähendada õiguslikku ebakindlust ja vaidlusi, parandades täitemenetluse efektiivsust ja usaldusväärsust tervikuna. Väheneb võlgnike ja sissenõudjate halduskoormus, eelkõige kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebuse menetluses tehtavate muudatuste tõttu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud8 Eelnõuga planeeritakse teha neli suuremat sisulist muudatust: 1. kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale esitatud kaebuste menetlemise korra muutmine; 2. uute reeglite kehtestamine täitemenetluse läbiviimiseks pärast võlgniku surma; 3. täitemenetluse kulude kandmise korra täpsustamine erijuhtumite puhul; 4. täitemenetluse võlgniku ajutine juurdepääsu piiramine teabele. 6.1. Kavandatav muudatus: kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale esitatud kaebuse menetlemise korra muutmine Muudatusega kaasnev mõju: majanduslik mõju (mõju töö- ja halduskoormusele) Muudatusest mõjutatud sihtrühmad: 1) kohtutäiturid – 35; 2) täitemenetluse osalised – 100 0009 isiku. Sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ning järeldus mõju olulisuse kohta 6.1.1. Mõju kohtutäituritele – muudatus avaldab valdavalt positiivset mõju, eelkõige töökoormuse ning menetluse tõhususe aspektist. Muudatuse tulemusel ei ole kohtutäiturid edaspidi kohustatud igal juhul korraldama kaebuse suulist menetlemist, mis võimaldab neil asuda viivitamata koostama kirjalikku otsust kaebuse kohta. Osa menetlusosalistest võib soovida ka kaebuse suulist läbivaatamist kohtutäituri büroos. Senist praktikat arvestades esineb selliseid juhtumeid siiski vaid üksikute kaebuste puhul. See vähendab menetlusega seotud 8 Eelnõus pakutavate muudatuste mõju on varem hinnatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/107e2a05-78b8-4a91-8b6c- 41c6fe2e3990) ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9481be7e-a953-4b6f-9b1a-c5bca04d961b). 9 Eelnõu mõju analüüsis on täitemenetluse osaliste sihtrühmana läbivalt käsitatud käimasolevate täitemenetluste võlgnikke ja sissenõudjaid. Nii võlgnike kui ka sissenõudjate hulgas on nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. 34 ajakulu ning aitab kaasa kohtutäiturite tööaja ratsionaalsemale kasutamisele. Lisaks antakse kohtutäituritele kirjaliku otsuse tegemiseks juurde viis päeva ning kehtestatakse kümnepäevane tähtaeg tõendite kogumiseks, mis jaotab menetluskoormuse senisest ühtlasemalt ja vähendab ajasurvest tulenevat õiguste rikkumise riski. Täpsemad menetlusreeglid suurendavad õigusselgust kaebemenetluse läbiviimisel ning vähendavad vajadust õigusnormide tõlgendamise järele. Olulise muudatusena nähakse ette võimalus jätta korduvad samasisulised kaebused läbi vaatamata, mis lahendab praktikas esinenud probleemi ja hoiab ära põhjendamatu töökoormuse tekkimise. Uus norm aitab vältida näiteks neid olukordi, kus võlgnik esitab igakordse sissetulekust kinnipidamise korral kaebuse sissetuleku aresti ulatuse kohta, selle asemel et pöörduda kohtusse. Samuti aitab tõendamiskoormuse selgem jaotus kaebaja ja menetleja vahel täpsustada menetlusosaliste rolle ning muuta kaebemenetlus läbipaistvamaks. Arvestades täitemenetluse formaalset iseloomu, toetab detailsem regulatsioon menetluse sujuvamat ja ühtlasemat läbiviimist. Kaebuste sisu muutub edaspidi menetleja jaoks selgemaks, mis omakorda mõjutab positiivselt kaebuste kohta tehtavate otsuste kvaliteeti ja nende tegemise kiirust. Selle muudatusega ei kaasne kohtutäituritele töökoormuse kasvu, kuna kohtupraktika ja kehtivad TMS-i normid kohustavad kohtutäiturit juba praegu koguma täitemenetluses tähtsust omavat teavet omal algatusel, sealhulgas kohtutäituri tegevuse suhtes lahkarvamuste tekkimisel. 6.1.2. Mõju täitemenetluse osalistele – täitemenetluse osaliste jaoks tähendab kaebemenetluse korra muutmine eeskätt vaidluste kiiremat lahendamist ja õigusselguse varasemat saabumist. Suulise menetlemise kohustuse kaotamine ning kaebemenetluse üldine lühenemine kiirendavad otsuse tegemist, võimaldades menetlusosalistel kiiremini selgusele jõuda, kas vaidlus laheneb kohtutäituri menetluses või on vajalik pöörduda kohtu poole. See soodustab õigusrahu saavutamist ning vähendab menetlusega kaasnevat ebakindlust. Täpsem regulatsioon muudab kohtutäituri menetluslikud otsused ja nõuded menetlusosalistele paremini etteaimatavaks ning selgitab ühtlasi menetlusreeglite rikkumise tagajärgi. Kaebajale, sealhulgas võlgnikule pandud tõendamiskoormus ja tähtajad ei ole ebamõistlikult koormavad ning on proportsionaalsed menetluse eesmärgiga. Kuigi see ei ole seni olnud selgelt reguleeritud, on ka varem eeldatud, et kaebuse esitaja toetab oma seisukohti asjakohaste tõenditega. Seega ei muuda uute normide kehtestamine kaebuse esitamist sisuliselt keerulisemaks. Samas ei jäta uus regulatsioon enam ruumi ühe- või kahelauselistele kaebustele, mille puhul pidid nii kohtutäitur kui ka kaebaja ise tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et selgitada välja kaebuse eesmärk, taust ja asjakohased tõendid. Edaspidi suunatakse nendele tegevustele varem kulunud ressurss vahetult kaebuse lahendamisele, mis kiirendab menetlust menetlusosalise huvides. 6.1.3. Mõju halduskoormusele - kohtutäituri tegevusele esitatava kaebuse uue menetluskorra kehtestamine võib tõsta nii sissenõudja kui ka võlgniku halduskoormust, kuna kaebus peab sisaldama selgelt sõnastatud nõudeid ja põhjendusi. See võib nõuda põhjalikumat ettevalmistust. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks võib olla vajalik täiendavate dokumentide või andmete esitamine. See suurendab esialgset panust kaebemenetluse algatamisse. Halduskoormuse võimalik kasv ei pruugi siiski praktikas realiseeruda, kuna ka praegu esitavad menetlusosalised põhjendatud kaebusi ning lisavad asja lahendamiseks vajalikud tõendid. 35 Samas toob kaebuse menetlemise uus kord kaasa ka halduskoormuse vähenemise. Paremini sisustatud ja tõendatud kaebuse alusel tehtava kohtutäituri otsuse kvaliteet paraneb ning väheneb vajadus otsuse edasikaebamiseks kohtusse. Lisaks ei eeldata menetlusosalistelt enam üldjuhul ilmumist kaebuse läbivaatamisele kohtutäituri büroosse, välja arvatud juhul, kui nad ise avaldavad selleks soovi. Samuti lüheneb kaebuse kohta otsuse tegemise aeg. 6.1.4. Kokkuvõttes avaldab kavandatav muudatus kõigile sihtrühmadele üldiselt positiivset mõju. Muudatus toetab sujuvamat ja kiiremat vaidluste lahendamist täitemenetluses. Muudatuste tulemusel kaebused muutuvad menetluse vaatest selgemaks ja arusaadavamaks ning toetatud asjakohaste tõenditega, mis võimaldab kaebust menetleda kiiremini ja teha selle kohta igakülgselt põhjendatud otsuse. Otsuste tegemise kiirenemine ja nende kvaliteedi paranemine on tegurid, mis toetavad kaebaja huvide tõhusamat kaitset. 6.2. Kavandatav muudatus: uute reeglite kehtestamine täitemenetluse läbiviimiseks pärast võlgniku surma Muudatusega kaasnev mõju: majanduslik mõju (mõju töö- ja halduskoormusele) Muudatusest mõjutatud sihtrühmad: 1) kohtutäiturid – 35; 2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ning järeldus mõju olulisuse kohta 6.2.1. Mõju kohtutäiturile – kohtutäitur peab haldama kõiki oma täitemenetlusi ja kavandatav muudatus võimaldaks täituril korrastada ja lihtsustada tema menetluses olevate toimikute haldamist ning vältida täitemenetluste põhjendamatut peatumist teadmata ajaks. Muudatus võib suurendada täituri töökoormust sissenõudjale asjaolude selgitamise ja täitemenetluse osalise lõpetamise tõttu, kuid täituri koormus suureneks pigem mõõdukalt, aga mitte märgatavalt. Eeltoodust lähtudes avaldab muudatus sihtrühmale pigem positiivset mõju. 6.2.2. Mõju võlgnikele / võlgnike pärijatele – negatiivne mõju võlgnikule või võlgnikupärijale täitemenetluse jätkamise, peatamise ja lõpetamise korral võlgniku surma tõttu puudub. Kavandatav muudatus kehtestab täitemenetluse jätkamise osas selged tähtajad olukorras, kus võlgnik on surnud ning pärimismenetlust ei ole algatatud. Kehtiv õigus otsest tähtaega pärimismenetluse algatamiseks ei sätesta. Praktikas on see võimaldanud pärijatel jätta otsustamine pikaks ajaks määramatusse seisu, mis omakorda on toonud kaasa täitemenetluste seiskumise. Muudatuse kohaselt tekivad pärast võlgniku surma konkreetsed ajaraamid, mille jooksul sissenõudja saab otsustada pärimismenetluse algatamise üle ning mille möödumisel võib kohtutäitur täitemenetluse lõpetada. See võib kaasa tuua olukorra, kus pärimismenetlus algatatakse varasemalt kui kehtiva praktika kohaselt. Pärijate jaoks võib suureneda ajasurve pärimisasja lahendamiseks. Kui sissenõudja algatab pärimismenetluse või annab märku soovist täitemenetlust jätkata, peavad potentsiaalsed pärijad tegema kiiremini otsuse pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise kohta. Seega väheneb võimalus hoida pärimisasja pikalt passiivses seisus. 36 Teiseks võib varasem pärimismenetluse algatamine kaasa tuua kiirema selguse pärandvara koosseisu ja kohustuste ulatuse osas. See võib olla pärijate jaoks ka positiivne, kuna väldib pikaajalist õiguslikku ebamäärasust ning võimaldab kiiremini hinnata, kas pärand on majanduslikult mõistlik vastu võtta. Samuti jäävad pärijatele alles kõik pärimisseadusest tulenevad õiguskaitsevahendid, sealhulgas õigus pärandist loobuda ning õigus nõuda pärandvara inventuuri läbiviimist. Muudatuse mõju pärijatele on kokkuvõtvalt väike kuni mõõdukas. Muudatus ei loo pärijatele uusi materiaalõiguslikke kohustusi ega laienda nende vastutust pärandaja võlgade eest. Samuti ei kitsenda see pärijate õigust pärandist loobuda ega kasutada pärandvara inventuuri mehhanismi. 6.2.3. Mõju sissenõudjatele – juhul kui täitemenetlus lõpetatakse võlgniku surma korral sissenõudja tahteavalduse alusel, on tegemist sissenõudja enda nõude käsutamisega ning sellisel juhul ei avalda muudatus sissenõudjale negatiivset mõju. Juhul kui täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja passiivsuse tõttu, s.o juhul kui sissenõudja ei vasta kohtutäituri teavitusele või ei algata kolme kuu jooksul alates teavitamisest pärimismenetlust, on menetluse lõpetamine tingitud sissenõudja enda tegevusetusest, mida tal on võimalik vältida pärimismenetluse algatamise kaudu. Arvestades, et sissenõudjal säilib igal juhul õigus pöörduda TMS-i § 49 lõike 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata, ei ole sissenõudja õigused ega huvid olulisel määral riivatud. Eeltoodust tulenevalt on kavandatava muudatuse mõju sissenõudjale väike. 6.2.4. Mõju halduskoormusele - muudatus võib suurendada sissenõudja halduskoormust, kuna temalt eeldatakse suuremat aktiivsust täitemenetluse jätkamisel pärast võlgniku surma. Kui sissenõudja peab täitemenetluse jätkamist perspektiivikaks, tuleb tal edaspidi näidata suuremat valmisolekut võlgniku pärimismenetluse algatamiseks. Selleks tuleb pöörduda notari poole ja tasuda riigilõiv. Samas ei pruugi halduskoormuse kasv praktikas ilmtingimata aset leida, kuna pärimismenetluse algatamine ei muutu sissenõudja jaoks kohustuslikuks. Kui sissenõudja ei pea nõude sundtäitmise jätkamist perspektiivikaks, võib ta anda kohtutäiturile nõusoleku täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti ei suurene sissenõudja halduskoormus juhul, kui pärimismenetluse algatavad võlgniku pärijad. Muudatus võib suurendada ka võlgniku pärijate halduskoormust, kuna pärimismenetluse algatamisega võib kaasneda vajadus suhelda pärimismenetluse läbiviija või pärandvara inventuuri tegijaga. Võlgniku surma järel võivad rakenduda konkreetsed tähtajad, mille jooksul tuleb otsustada pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üle. See võib eeldada pärijatelt kiiremat otsustamist ja teabe kogumist pärandvara kohta. Uus kord võib samas vähendada võlgniku pärijate halduskoormust. Varasem menetluslik selgus aitab vältida olukordi, kus pärijad teevad otsuseid teadmatuses. See võib kokku hoida nii aega kui ka kulusid, mis muidu kaasneksid hilisemate vaidluste või vastutuse ulatuse selgitamisega. Kiirem menetluslik lahendus võib piirata võimalike kulude kasvu ja vähendada pärandvara väärtuse vähenemise riski. 6.2.5. Kokkuvõtvalt on kavandatud muudatuse mõju sõltuvalt sihtrühmast kas positiivne või puudub. Täitemenetlus muutub võlanõude täitmise aspektist tänu sellele kiiremaks, 37 efektiivsemaks ja ökonoomsemaks, mis avaldab positiivset mõju kohtutäituritele ja sissenõudjatele. Samuti ei kaasne muudatusega otsest negatiivset mõju võlgniku õigusjärglasele. Muudatus võib küll kaasa tuua pärimismenetluse varasema algatamise ning vähendada ajapikendust otsuse tegemiseks, kuid ei halvenda pärijate õiguslikku seisundit ega suurenda nende vastutust. Pärijate vastutus pärandaja võlgade eest jääb endiselt piiratud pärandvara väärtusega ning sõltub pärandi vastuvõtmisest. Samuti ei mõjuta muudatus pärijate õigust otsustada, kas nad pärandi vastu võtavad või sellest loobuvad. 6.3. Kavandatav muudatus: täitemenetluse kulude kandmise korra täpsustamine erijuhtumite puhul Muudatusega kaasnev mõju: majanduslik mõju (mõju töö- ja halduskoormusele, kuludele ja tuludele) Muudatusest mõjutatud sihtrühmad: 1) kohtutäiturid – 35; 2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku; 3) pankrotihaldurid – 59. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ning järeldus mõju olulisuse kohta 6.3.1. Mõju kohtutäituritele – muudatused vähendavad süsteemset riski, et kohtutäitur jääb tehtud toimingute eest tasust ilma, ning tugevdavad kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõtte tegelikku toimimist. Täitekulude ja põhitasu sissenõudmise selgem reguleerimine erinevates olukordades – sealhulgas pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel, täitemenetluse peatamisel, nõude varasemal lõppemisel ning avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel – loob kohtutäituritele suurema õiguskindluse tasu laekumise suhtes. See omakorda toetab ametitegevuse jätkusuutlikkust ning vähendab vajadust kulukate ja ajamahukate õigusvaidluste järele nt pankrotihaldurite või menetlusosalistega. Kuigi mõnes üksikus aspektis võib töökoormus mõõdukalt suureneda (nt nõudeavalduste esitamise sagenemise tõttu), tasakaalustub see vaidluste vähenemise ja menetlusliku selguse suurenemisega. Kavandatavate muudatuste koondmõju kohtutäituritele on selgelt positiivne. Muudatused parandavad kohtutäiturite töökorraldust, finantsstabiilsust ja menetluslikku positsiooni täitemenetluses. 6.3.2. Mõju võlgnikele – võlgnike jaoks on muudatuste koondmõju valdavalt neutraalne kuni mõõdukalt positiivne. Muudatused ei suurenda võlgniku rahalisi kohustusi ebamõistlikult, vaid selgitavad ja ühtlustavad olukordi, kus täitekulud jäävad võlgniku kanda ka maksejõuetuse, täitemenetluse peatamise või nõude lõppemise korral. Enamasti ei too muudatused kaasa rahalist lisakoormust, vaid muudavad pankrotivara või täitemenetluses laekuva raha jaotust, suurendades samal ajal õigusselgust ja etteaimatavust. Mitmel muudatusel on ka võlgniku huve toetav toime, näiteks juhtudel, kus täitekulude katmisega vara müügist välditakse täitemenetluste edasist jätkumist ja lisakulude tekkimist. Täitekulude maksimummäärade fikseerimine ja aegumist reguleerivate sätete ühtlustamine vähendavad samuti võlgniku õiguslikku ebakindlust. Seetõttu võib muudatuste mõju võlgnikele pidada pigem väikeseks ja mõõdukalt positiivseks. Lapse elatise sundtäitmise menetluse alustamise tasu langetamine parandab elatise võlgniku võimekust tasuda elatist vabatahtlikult ka täitemenetluse ajal. 38 6.3.3. Mõju sissenõudjatele – sissenõudjatele avaldavad muudatused mõju peamiselt pankrotivara ja täitemenetluses laekuva raha jaotuse tasandil. Täitekulude suurem või selgem arvestamine võib mõningatel juhtudel vähendada sissenõudjale jaotatavat summat, kuid tegemist on üldjuhul väikese mõjuga, mis ei muuda sissenõudjate käitumismustreid ega nõua kohanemismeetmeid. Sissenõudjate positsioon täitemenetluses jääb üldjoontes samaväärseks ning muudatused ei halvenda nende õiguste järjekohta ega sisulist võimalust nõuet maksma panna. Vastupidi, mitmed muudatused toetavad võlausaldajate võrdset kohtlemist ning välistavad olukordi, kus ühe sissenõudja tegevus (nt menetluse põhjendamatu peatamine) kahjustaks ebaproportsionaalselt teiste sissenõudjate huve. Samuti ei kaasne sissenõudjatele otsest majanduslikku lisakoormust avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumise või täitemenetluse lõpetamise korral. Seega on muudatuste mõju sissenõudjatele pigem väike. 6.3.4. Mõju pankrotihalduritele – pankrotihaldurite jaoks on muudatuste koondmõju valdavalt neutraalne kuni mõõdukalt positiivne. Muudatused ei too kaasa olulist töökoormuse kasvu, kuna täitekulude ja kohtutäituri tasunõuete käsitlemine pankrotimenetluses muutub õigusselgemaks ning väheneb vajadus vaidlustada kohtutäiturite nõudeid. Kuigi nõudeavalduste arv võib suureneda, kuna kohtutäiturid hakkavad senisest aktiivsemalt oma nõudeid esitama, tasakaalustab seda vaidluste vähenemine ja menetluste sujuvam kulg. Muudatused ei avalda pankrotihalduritele otsest majanduslikku mõju ning toetavad pankrotimenetluse efektiivsust ja prognoositavust. Kokkuvõttes ei avalda muudatused pankrotihalduritele olulist mõju, kuid parandavad menetluslikku selgust ja vähendavad praktikas esinenud ebakindlust. 6.3.5. Mõju halduskoormusele – täitekulude jaotuse täpsustamine vähendab halduskoormust nii sissenõudja kui ka võlgniku jaoks. Mida täpsemalt on sätestatud tasu kandmise kord, seda väiksem on vajadus oma õiguste kaitseks ja tekkinud eriarvamuste lahendamiseks esitada avaldusi ja kaebusi. 6.4. Kavandatav muudatus: täitemenetluse võlgniku ajutine juurdepääsu piiramine teabele Muudatusega kaasnev mõju: majanduslik mõju (mõju töö- ja halduskoormusele), mõju inimeste õigustele (isikuandmete kaitse) Muudatusest mõjutatud sihtrühmad: 1) kohtutäiturid – 35; 2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ning järeldus mõju olulisuse kohta 6.4.1. Mõju kohtutäituritele – kohtutäiturite jaoks loob muudatus selgema õigusliku aluse päringute tegemisel andmete avaldamise ajastuse juhtimiseks ning vähendab menetluse nurjumise riski varajase teabe avalikustamise tõttu. Samas kaasneb kohtutäiturile kohustus hinnata igal konkreetsel juhul piirangu kohaldamise põhjendatust, mis eeldab kaalutlusõiguse kasutamist, kuid ei too kaasa märkimisväärset täiendavat töökoormust. 6.4.2. Mõju võlgnikele – võlgnike jaoks tähendab muudatus, et teave tema kohta tehtud päringute kohta ei pruugi olla talle viivitamata kättesaadav. See võib ajutiselt vähendada tema teadlikkust tema andmete töötlemisest, kuid ei piira tema õigusi lõplikult, kuna teave 39 tehakse kättesaadavaks hiljem. Samas aitab muudatus vältida olukordi, kus võlgnik saaks enne täitemenetluse algust astuda samme menetluse takistamiseks, mis on õigustatud teiste menetlusosaliste õiguste kaitse eesmärgil. 6.4.3. Mõju sissenõudjatele – sissenõudjate jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna see suurendab täitemenetluse efektiivsust ja vähendab riski, et võlgnik varjab vara või väldib menetlust enne selle ametlikku algust. See parandab nõuete tegeliku rahuldamise väljavaateid. 6.5. Täiendav mõju halduskoormusele Automaatne täitemenetluse lõpetamine vanemluskokkuleppe korral vähendab võlgniku halduskoormust. Edaspidi näeb õigusakt ette täitemenetluse automaatse lõpetamise juhul, kui kohtutäiturile esitatakse Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud hilisem vanemluskokkulepe, mis käsitleb lapse ülalpidamist või lapsega suhtlemist olukorras, mille kohta on varem tehtud kohtulahend või sõlmitud kokkulepe. Kuna lõpetamine ei eelda võlgnikult täiendavaid sisulisi toiminguid, piisab selleks lihtsast avaldusest ning menetlus ei sõltu teiste menetlusosaliste tegevusest. Lisaks langeb võlgniku jaoks ära vajadus taotleda täitemenetluse lõpetamist kohtus. Võlgniku kinnisasja suhtes läbiviidava täitemenetlusega ühinemise kord vähendab oluliselt sissenõudja halduskoormust. Kuna edaspidi loetakse sissenõudja sundtäitmisega ühinenuks vastava avalduse esitamisega, ei pea sissenõudja enam ootama kohtutäituri ühinemisotsust. Sissenõudja jaoks seisneb muudatuse eelis selles, et uus kord välistab vajaduse esitada korduvaid avaldusi sundtäitmisega ühinemiseks, mida varasema praktika kohaselt võis ette tulla. Ühtlasi väheneb vajadus kaitsta oma õigusi seoses sundtäitmisega ühinemise küsimustega. Uus kord vähendab ka võlgniku halduskoormust. Sundtäitmisega automaatne ühinemine ei välista võlgniku kaebeõigust, näiteks juhul, kui kohtutäitur peaks tegema ühinemise kohta keelduva otsuse. Uue korra kohaselt tuleb võlgnikul sellist laadi vaidlus läbida üksnes üks kord, samas kui varasema korra järgi võis selline vajadus tekkida korduvalt. Kokkuvõtvalt avaldavad kavandatavad muudatused positiivset mõju täitemenetluse süsteemile tervikuna ning positiivset mõju igale sihtrühmale. Muudatustega kõrvaldatakse mitmed senised õiguslikud ebaselgused, vähendatakse vaidlusi, parandatakse menetluste efektiivsust ning tagatakse kohtutäituri ametitegevuse jätkusuutlikum finantseerimine. Negatiivne mõju menetlusosalistele on kas olematu või väga piiratud ning seda ei saa pidada oluliseks. Ülejäänud eelnõus kavandatavad muudatused on kas terminoloogilised või ei ole neil sisulist mõju, mistõttu pole nende mõju seletuskirjas hinnatud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi. Riigile ja omavalitsustele eelnõukohase seaduse rakendamisega tulusid ega kulusid ei lisandu. Riigipoolse lapse elatise sundtäitmise rahastamise perioodi täpsustamine ei too kaasa riigi kulude suurenemist. Vastavad vajadused ja mõjud on hinnatud riigi poolt makstava tasu kehtestamise eelnõu koostamisel ning juba siis arvestati asjaoluga, et lapse elatisnõude sundtäitmine võib kesta kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Käesoleva eelnõuga kavandatav muudatus ei mõjuta riigieelarvest igal aastal eraldatava summa suurust. 40 Riigi makstud tasu nõutakse võlgnikult hiljem samas täiteasjas sisse ja kantakse riigieelarvesse tagasi. Muudatustel ei ole lisamõju riigi kuludele. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta kehtivaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Muudatused on kavandatud õigusselguse tagamiseks ja ei too endaga kaasa sisulisi muudatusi ega eelda pikema üleminekuperioodi kehtestamist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0309 ja arvamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Notarite Kojale, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Eesti Võlanõustajate Liidule, MTÜ- le Eesti Võlausaldajate Liit, Andmekaitse Inspektsioonile ja Maksejõuetuse teenistusele. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 41  Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Notarite Kojale, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Eesti Võlanõustajate Liidule, MTÜ-le Eesti Võlausaldajate Liit, Andmekaitse Inspektsioonile ja Maksejõuetuse teenistusele. Tagasiside eelnõu väljatöötamise kavatsusele esitas kokku 6 asutust. Sisulise tagasiside esitasid Harju Maakohus, Eesti Advokatuur, Maksejõuetuse teenistus, Andmekaitse Inspektsioon ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid väljatöötamise kavatsuse märkusega. Ülejäänud ministeeriumid ei esitanud seisukohta eelnõu suhtes. Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud. Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis. Esi- Märkuse või ettepaneku sisu JDM seisukohad/vastused taja/ Jrk A - arvestatud Nr. OA – osaliselt arvestatud MA – mitte arvestatud S – selgitatud TV – teadmiseks võetud Harju Maakohus 1 Kohtuniku hinnangul on tegemist suures osas vajalike TV muudatustega, mida võiks toetada. Siiski näeb ta mõnda Mõistagi võivad kohtutäituri tegevuse vaidlustamist küsitavust või probleemkohta. Kaebemenetluse puudutavate menetlusnormide muudatused tuua kaasa muudatustega (TMS § 217 jj) võib kaasneda kohtute muutusi kohtute töökoormuses. Ministeeriumi hinnangul töökoormuse tõus, mida ei ole eelnõu koostamisel on võimalik töökoormuse kasv siiski ajutine. Pikemas analüüsitud. Eelnõu muudab kohtutäituri tegevuse peale perspektiivis peaksid kavandatavad muudatused kohtute esitatava kaebuse menetluse vaikimisi kirjalikuks ning annab töökoormust vähendama, kuna paremini põhjendatud ja täiturile õiguse jätta puudustega kaebus läbi vaatamata või tõendatud kaebuste alusel tehtavate kohtutäituri otsuste lahendada see puudulike andmete pinnalt. Seletuskiri väidab, kvaliteet paraneb ning väheneb vajadus nende otsuste et see vähendab halduskoormust ja kiirendab menetlust. See edasikaebamiseks. on nii kohtutäituri vaatest. Kui kohtutäitur jätab juriidilise Ministeerium on seisukohal, et kohtutäiturid ei saa uut hariduseta võlgniku (või sissenõudja) kaebuse formaalsetel regulatsiooni, mis võimaldab jätta kaebuse läbi vaatamata, põhjustel läbi vaatamata, on isikul õigus pöörduda TMS § kasutada kergekäeliselt. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib 218 alusel maakohtusse. Kohtu lauale võib jõuda suur hulk kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata näiteks juhul, kui puudulikke kaebusi, mille täitur jätab läbi vaatamata. kaebuse esitaja tugineb asjaolule või dokumentaalsele tõendile, mida ta ei esita ka puuduste kõrvaldamise käigus  ning mida kohtutäituril ei ole võimalik iseseisvalt kontrollida ega hankida. Kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalus on ette nähtud eelkõige olukordadeks, kus võlgniku tegevusetus takistab sisuliselt põhjendatud otsuse tegemist ning kohtutäituril puudub võimalus vajalikku teavet muul viisil saada. Samuti nähakse ette võimalus jätta kaebus läbi vaatamata juhul, kui samas täiteasjas on samadel asjaoludel esitatud kaebus juba lahendatud ning vastav otsus on jõustunud. Tegemist ei ole üksnes formaalsete puudustega. Kui selline kaebus jõuab kohtusse, on põhjendatud hinnata selle menetlemise perspektiivikust, mis on eelduslikult piiratud. 2 Küsitav on kohtutäiturile õiguse andmine täitemenetluse TV jätkamiseks täitekulude osas olukorras, kus sissenõudja on Juhul kui nõude täitmine toimub pärast täitemenetluse olnud (maksegraafiku sõlmimise tulemusena) nõus täitmise peatamist maksegraafiku alusel, on kohtutäituril õigus peatama. saada proportsionaalset tasu. Ei ole põhjendatud olukord, kus kohtutäitur peab taluma sissenõutavaks muutunud täitekulude mittetasumist olukorras, kus võlgnik täidab vabatahtlikult üksnes sissenõudja nõuet. Täitetoimingute vältimiseks on võlgnikul võimalik sõlmida maksegraafiku kokkulepe ka kohtutäituriga. 3 Eelnõu kohaselt soovitakse täpsustada kohtutäituri seaduse § S 41, et anda selge juhis täitekulude nõudmiseks Viidatud kavandatav KTS § 41 muudatus dubleerib täitedokumendi tühistamise korral. Kuigi eelnõu eesmärk on sisuliselt TMS §-s 42 sätestatut, mille kohaselt on õigusselgus, võib jäik reegel, et sissenõudja maksab alati, kui võlgnikul õigus nõuda sissenõudjalt tasutud täitekulude dokument tühistatakse, tekitada ebaõiglasi olukordi. Nt tagastamist juhul, kui sundtäitmise aluseks olev sõlmitakse uus vanemluskokkulepe. See võib pärssida täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sellisel vanemate soovi jõuda uutele, lapse huvides olevatele juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja kokkulepetele, sest sissenõudja kardab kaasnevat rahalist lahend ning kohtutäituri otsus kulude kohta. Seda TMS-i kohustust. Või kaja korras tagaseljaotsuse tühistamine: kui sätet muudetakse küll käeoleva eelnõuga, kuid põhimõte sissenõudja on algatanud menetluse korrektse dokumendi jääb sisuliselt samaks. alusel, kas on õige jätta täitekulud automaatselt tema kanda seetõttu, et võlgnik „ilmus välja“ ja kasutas protsessuaalseid Kehtiva korra kohaselt on võlgnikul võimalik pöörduda õigusi menetluse taastamiseks ja tagaseljaotsuse sissenõudja vastu täitemenetluse algatamiseks otse tühistamiseks? Täitemenetlus algas ainult seetõttu, et võlgnik kohtutäituri poole. Seetõttu ei jäta ka kehtiv õigusruum ei osalenud (reeglina teadlikult) põhimenetluses. Täitekulude kaalutlusruumi otsustamaks, kelle kanda jäävad jaotuse selgus võib saabuda õigluse arvelt. kohtutäituri tasud. Ühtlasi puudub kehtivas KTS-s üldsäte, mis võimaldaks kohtutäituril teha täitemenetluse asjaoludest lähtudes kaalutlusotsuse tasu maksmiseks kohustatud isiku määramisel. Võimalikud ebaõiglaseks peetavad olukorrad on menetlusosalistel võimalik lahendada kokkuleppeliselt. Näiteks võivad pooled, kes soovivad jõuda uue kokkuleppeni (nt vanemluskokkulepe), leppida omavahel kokku täitemenetlusega seotud kulude jaotamises, sealhulgas jagada tasu omavahel. Eesti Advokatuur 4 Komisjon ei toeta PankrS § 146 lg 1 täiendamist punktiga 5 S selliselt, et võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppenud Muudatus jäetakse eelnõust välja. täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitemenetluse kulud rahuldatakse enne võlausaldajatele jaotiste väljamaksmist eelisjärjekorras. Eelnõu seletuskirjast ei selgu põhjendusi kohtutäituri eelistamisele võrreldes teiste võlausaldajatega. Komisjoni hinnangul on kohtutäitur võrreldavas positsioonis tavavõlausaldajaga – tema nõue on tekkinud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist ning võlgnik ei ole oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline vastavat nõuet täitma. Võlgniku maksejõuetus toob rasked tagajärjed kaasa igale võlausaldajale, mistõttu on pankrotimenetluse keskseks põhimõtteks võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiip. Pankrotiseadus ei erista väljamaksete tegemisel võlausaldajaid sõltuvalt nende nõuete tekkimise alusest. Väljamaksete tegemine pro rata põhimõttel tagab, et võlgniku maksejõuetusega kaasnevate raskete tagajärgede kandmises osalevad proportsionaalselt kõik võlausaldajad. Samadel kaalutlustel kaotati pankrotiseaduse 01.01.2004 reformi käigus riigi maksunõuete eristaatus ning maksunõudeid käsitletakse võrdsena kõigi teiste sama järgu võlausaldajatega.  PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed tehakse enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist põhjusel, et need nõuded on kas (i) otseselt seotud pankrotimenetluse enda läbiviimisega või (ii) on nende võlausaldajate eelistamine õiguspoliitilistel kaalutlustel õigustatud (nt elatise nõuded). Komisjoni hinnangul ei kuulu täitemenetluse alustamise tasu ja täitemenetluse kulud kummagi viidatud erandi alla. Vajadus tugevdada täitemenetluse süsteemi jätkusuutlikkust on võimalik tagada muude meetmetega ning see ei peaks toimuma teiste pankrotivõlausaldajate arvelt. 5 Komisjonil ei ole vastuväiteid eelnõu § 3 punktides 1 ja 3 TV toodud muudatuste kohta, mis puudutavad kohtutäituri abile haldurina tegutsemise õiguse andmist. Andmekaitse Inspektsioon 6 Kohtutäituri seaduse (KTS) § 13 täiendatakse lõikega 2¹, mis A näeb ette, et koja ülesannete täitmise tagamiseks edastab Eelnõu täiendatakse sättega, mille kohaselt töödeldakse kohtutäitur täitemenetluse seadustiku § 63² lõikes 1 Koja infosüsteemis ka andmeid isiku surma kohta. nimetatud infosüsteemi iga täitemenetluse kohta vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruse (kohtutäiturimäärustik) § 19 lõikes 6 nimetatud andmed. Juhime tähelepanu, et viidatud infosüsteemis töödeldavate andmete ammendav loetelu on sätestatud TMS § 63² lõikes 2¹, mis on kitsam, kui kohtutäiturimäärustiku § 19 lõikes 6 loetletud andmete koosseis. Nimelt ei näe TMS § 63² lõige 2¹  ette isiku surma kohta andmete töötlemist. Seaduse tasandil sätestatud andmekoosseisu ei ole võimalik laiendada üksnes alamaktile viitamise kaudu, arvestades isikuandmete töötlemise seadusereservatsiooni põhimõtet. Seega juhul, kui esineb vajadus töödelda infosüsteemis andmed ka isiku surma kohta, peaks TMS § 63² lõiget 2¹ vastavalt täiendama. 7 Lisaks märgime, et viitamine kohtutäiturimäärustiku § 19 A lõikele 6 tervikuna ei ole AKI hinnangul põhjendatud, sest Eelnõu sõnastus muudetud. lõikes nimetatud andmete koosseis on esitatud lahtise loeteluna. Eeldame, et kavandatava KTS § 13 lõike 2¹ eesmärgiks on kohustada kohtutäituri edastama infosüsteemi kindlaksmääratud andmed, mitte täitetoimik tervikuna (nagu eelnõu sõnastus ette näeb). AKI hinnangul oleks isikuandmete töötlemise minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtete tagamiseks vajalik täpsustada KTS § 13 lõike 2¹ alusel edastatavate andmete koosseisu, nt viidates kohtutäiturimäärustiku § 19 lõike 6 konkreetsetele punktidele. 8 Kavandatava KTS § 13 lõike 2² kohaselt tekib kojal õigus A saada kohtutäiturilt ka muid täitemenetluse andmeid, mis on Seletuskiri on täiendatud. vajalikud koja ülesannete täitmiseks. Märgime, et säte sõnastus võimaldab liiga laia tõlgenduse. Jääb ebaselgeks, millised andmed peab kohtutäitur esitama ning kas tegemist on andmete automaatse lisamisega infosüsteemi koos KTS § 13 lõikes 2¹ nimetatud andmetega, või sätte eesmärgiks on anda kojale õiguse saada andmed vajaduspõhiselt, mis eeldab igakordse põhjendamiskohustuse kaalutluse andmete  väljastamise vajalikkuse ja ulatuse osas. Palume kaaluda võimaluse sõnastada säte selgemalt ning täpsustada seletuskirjas, millistes olukordades ning millistel tingimustel on kojal õigus kohtutäiturilt andmeid saada, mh rõhutada, et kui mõeldud on andmete vajaduspõhine kogumine, peab koda andmete saamise vajadust ja ulatust iga kord põhjendama 9 Kavandatav KTS § 13 lõige 2³ näeb ette andmete samaaegse A edastamise täitmisregistrisse ja koja infosüsteemi. Selguse Seletuskiri on täiendatud. huvides palume täiendada eelnõu seletuskirja selgitusega, et sätte eesmärgiks on ühtlustada üksnes andmete edastamise ajaline raam ning et see ei puuduta täitmisregistrisse ja koja infosüsteemi edastatavate andmete koosseisu ega ulatust. 10 Kuigi eelnõu ei näe ette KTS § 14 muutmist, siiski peame MA vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et nimetatud säte Viidatud säte ei korda üle, et kohtutäituri poolt sõnastus ei vasta kehtivale seadusandlusele, kuna viide ametitoimingute käigus loodud või saadud dokumendid on arhiiviseadusele ei ole enam asjakohane. KTS § 14 lõige 1 avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud näeb ette, et kohtutäituri poolt ametitoimingute käigus dokumendid, vaid sätestab seda kuidas nimetatud loodud või saadud dokumendid on avalike ülesannete dokumendid suhestuvad arhiiviseaduse rakendamisega. täitmise käigus loodud või saadud dokumendid arhiiviseaduse tähenduses. Selgitame, et kui dokumendid on loodud avalike ülesannete täitmise raames, on tegemist avaliku teabega, millele kohaldub avaliku teabe seadus (AvTS). Seega pole vaja seaduses täpsustada, et tegemist on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumentidega. Arvestades, et tegemist on normitehniliselt aegunud ja sisuliselt dubleeriva regulatsiooniga ning muudatus ei eelda mahukat sisulist hindamist, soovitame  kaaluda võimaluse tunnistada KTS § 14 käesoleva eelnõu raames kehtetuks. Maksejõuetuse teenistus 11 Maksejõuetuse teenistus ei nõustu sellega, et kohtutäituri S kulud kanduvad üle teise menetlusse st pankrotimenetlusse ja Muudatus jäetakse eelnõust välja. võtavad pankrotimenetluses endale PankrS §-s 146 massikohustuste järjekoha. Tegemist on kahe erineva menetlusega. Kohtutäitur on tavaline võlausaldaja nagu on seda näiteks Maksu- ja Tolliamet, Ettevõtluse ja Innovatsooni Sihtasutus, kohaliku omavalitsuse organ, lepingupartner jt pankrotimenetluses (st PankrS §-s 153 nimetatud võlausaldajana). Tõstes kohtutäituri kulud PankrS § 146 alla rikutaks pankrotiõiguses kehtivat fundamentaalset põhimõtet, milleks on võlausaldajate võrdne kohtlemine. Kohtutäitur ei ole pankrotimenetluse menetleja nagu pankrotihaldur, kelle töötasu on õigustatult hetkel sätestatud PankrS §-s 146. Lisaks sellele - juhul, kui kohtutäituri tasud muutuksid massikohustuseks, ei suudaks mitte ükski võlausaldaja, pankrotiasja menetlev pankrotihaldur ega ka Maksejõuetuse teenistus ette ennustada pankrotiasja algatamisel, sh avaliku uurimise algatamisel menetluskulusid. Tavalised võlausaldajad, kes niigi ei ole Eestis hetkel nõus finantseerima pankrotimenetlusi, taanduksid täielikult finantseerimisest (kohtu deposiiti summa kandmisest), sest võlausaldajate väljamakseteks PankrS § 153 alusel jääks veelgi vähem rahalisi vahendeid.  Samas pankrotimenetlus on üksnes mõeldud võlausaldajate kaitseks ja võlausaldajate nõuete kiireks rahuldamiseks pankrotivara arvelt. Kohtutäituril on hetkel võimalus esitada pankrotimenetlusse nõue võlausaldajana oma nõude (teenustasu) rahuldamiseks ning see peab ka edaspidi nii jääma. Pankrotiseaduse muudatus ei ole meie nägemuses vajalik. Seega me ei toeta, et PankrS paragrahvi 146 lõiget 1 täiendataks punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppenud täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitemenetluse kulud, välja arvatud täitemenetluse põhitasu.“. 12 Maksejõuetuse teenistus ei nõustu sellega, et kohtutäituri S asendamise õigusega kohtutäituri abi saab Eestis tegutseda ka Eelnõu ettevalmistajatel puudub kahtlus selles, et pankrotihaldurina (sh saneerimisnõustajana, usaldusisikuna käesoleval ajal tegutsevad kogenud kohtutäituri abid on ja sundlikvideerijana). Pankrotihaldurile ja kohtutäiturile kui võimelised tegutsema pankrotihalduritena. avaliku ülesande täitjatele esitatud (esitatavad) nõuded, haridus, oskused, avalikud ülesanded on sisuliselt ja Justiits- ja Digiministeeriumis on koostamisel olemuslikelt liiga erinevad ning hetkel kehtiv regulatsioon ei pankrotihalduri kutsesüsteemi ajakohastamise vasta ammu võlausaldajate ja ühiskonna ootustele väljatöötamiskavatsus (VTK), milles muu hulgas on kavas võitlemisel maksejõuetusega likvideerimis-, saneerimis-, analüüsida pankrotihalduri kutse saamise tingimusi. Kuna pankrotimenetlustes, erinevates kohtumenetlustes ja VTK-s kavandatavad muudatused võivad tingida ka kriminaalmenetlustes. Meie arvates on tagumine aeg kõik käesolevas eelnõus pakutud normide muutmise või piisava kvalifikatsiooni, kogemuse, oskuste ja haridusega täiendamise, on menetluslikult otstarbekas jätta halduri maksejõuetusvaldkonna menetlejad konsolideerida kokku kutsega seotud pankrotiseaduse (PankrS) muudatused ühte riigi menetluskeskusesse st riikliku järelevalve asutusse, käesolevast eelnõust välja ning käsitleda neid edaspidi mis tagaks piisavad sunnimeetmed võlgnike suhtes pankrotihalduri kutset puudutava VTK raames. Seetõttu kaitsmaks võlausaldajate õigusi. Näide sellisest edukast jäetakse nimetatud muudatused käesolevast eelnõust välja.  riigiasutusest on näiteks Rootsis (Kronofogden), mis võtab alates juulist 2026 kohtutelt üle oluliselt funktsioone ning Iirimaal (Corporate Enforcement Authority). 13 Kohtutäitur ei tohiks meie arvates olla Eestis pankrotihalduri TV tegutsemise õigusega, sest kohtutäitur ja pankrotihaldur juhinduvad avalike ülesannete täitmisel erinevatest vastandlikest põhimõtest. Kohtutäituri ja pankrotihalduri tegevusele kohalduvad põhimõtted on ülesehituselt vastandlikud, sest need teenivad eri eesmärke ja peavad tasakaalustama eri huvide kogumeid. Kohtutäitur on avaliku võimu kandja, kes viib täide olemasoleva kohtu otsuse formaalselt ja sundkorras. Pankrotihaldur on avaliku ülesande täitja, kes juhib keerulist kollektiivset menetlust, tasakaalustades samaaegselt paljude huvigruppide huvisid ja tehes ise sisulisi majanduslikke ja juriidilisi otsuseid. Seega me ei toeta muudatusi, mille kohaselt PankrS paragrahvi 56 lõiget 1 täiendataks punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega ja kohtutäituri asendamise õigusega kohtutäituri abi, kellele on koja poolt antud haldurina tegutsemise õigus.“; ning ei toeta rakendussätteid pankrotiseaduses, mida täiendataks §-ga 1934 järgmises sõnastuses: „§ 1934. Kohtutäituri abile haldurina tegutsemise õiguse andmine „(1) Käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka kohtutäituri asendamise õigusega ja kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäituri abile, kes sooritas kohtutäituri  eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud korras enne 2026. aasta 1. jaanuari. (2) Alates 2026. aasta 1. jaanuarist kohtutäituri eksami sooritanud ja kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäituri abi peab halduriks tegutsemise õiguse saamiseks sooritama ka halduri eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud korras.“. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 14 TMS § 16 muutmine ja täiendamine. Toetame eelnõu MA koostaja kavatsust kiirendada täitemenetlust olukorras, kus Eelnõus sätestatud normid on üles ehitatud selliselt, et kuni võlgnik on surnud ja pärimismenetlust ei ole algatatud. Siiski uues TMS § 16 lõikes 2 sätestatud kolme kuu tähtaja peame vajalikuks pöörata tähelepanu õiguslikele aspektidele möödumiseni on sissenõudjal ainupädevus otsustada seonduvalt eelnõuga TMS-i lisatava § 16 lõikega 4. Leiame, täitemenetluse edasise kulgemise üle. Pärast nimetatud et kavandatav regulatsioon täitemenetluse lõpetamiseks tähtaja möödumist, eeldusel et sissenõudja ei ole seda võlgniku surmast möödunud pika aja tõttu on sarnane õigust realiseerinud, läheb otsustamisõigus üle KTS § 16 täitemenetluse lõpetamisega nõude täitmise aegumise tõttu lg 4 alusel kohtutäiturile, kes võib seejärel sõltumata (TMS § 481). Täitmise aegumise tõttu täitemenetluse sissenõudja seisukohast otsustada täitemenetluse lõpetamise üheks oluliseks alustingimuseks on, et lõpetamise üle omal algatusel kas tervikuna või osaliselt „sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu“ sissenõudja nõude osas ning jätkata täitemenetlust (TMS § 481 lg 1 p 3). täitekulude sissenõudmiseks. Seejuures tuleb arvestada, et pelgalt sissenõudja vastuväidete Seega ei käsitata sissenõudja vaikimist nõusolekuna, vaid puudumist ei saa automaatselt käsitada tema nõustumusena. tegemist on otsustamisõiguse üleminekuga kohtutäiturile. Vastavalt VÕS § 20 lg-le 2 ei loeta vaikimist või tegevusetust Sissenõudja seisukohast on tegemist õigust lõpetava üldreeglina nõustumuseks, välja arvatud juhul, kui see normiga. tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või väljakujunenud praktikast. Sama põhimõte tuleneb ka TsÜS tahteavalduse  regulatsioonist, mille kohaselt eeldab tahteavalduse tegemine isiku aktiivset tahte väljendamist. Kavandatav regulatsioon võimaldab lugeda sissenõudja passiivsuse vaikimisi nõustumuseks ilma selge ja üheselt mõistetava õigusliku aluseta, mis ei ole kooskõlas õiguskindluse ega tahteavalduse andmise üldpõhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku jätta eelnõust TMS § 16 lõige 4 välja. Alternatiivselt tuleks säte sõnastada analoogiliselt TMS § 48¹ lg 1 punktiga 3, sätestades selgesõnaliselt, et täitemenetluse võib kohtutäitur omal algatusel lõpetada üksnes juhul, kui sissenõudja ei vaidle sellele vastu. 15 TMS § 42 muutmine ja KTS § 41 täiendamine lg-ga 4. Teeme TV ettepaneku, et eelnõuga muudetav TMS § 42 lg 1 ja KTS § Ministeerium on seisukohal, et muudetav regulatsioon ei 41 lg 4 kehtiksid lisaks täitedokumendi tühistamisele ka muutu edaspidi sedavõrd õiguslikult ebaselgeks, et seda ei täitedokumendi kehtetuks tunnistamise korral. HMS § 61 lg oleks võimalik kohaldada ka täitedokumendi kehtetuks või 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni ja tühiseks tunnistamise korral. Ministeerium võtab § 63 lg 1 alusel on tühine haldusakt kehtetu algusest ettepaneku teadmiseks ning kaalub selle võimaliku peale. Haldusõiguslikus tähenduses ei ole vahet, kas akt elluviimise põhjendatust edasistes seadusloome algatustes. kaotab kehtivuse ex nunc või ex tunc, mõlemal juhul langeb ära sundtäitmise alus. Vastupidine lähenemine rikuks õigusselguse põhimõtet ning looks põhjendamatu eristuse olukordade vahel, mis on sisuliselt võrreldavad. Seega tuleb asuda seisukohale, et täitedokument kaotab kehtivuse mõlemal juhul ja asjakohane oleks sätestada täitemenetluse kulude kandmiseks seaduses sarnane kord. 16 TMS § 47 täiendamine lg-ga 4 (KT tasude sissenõudmine A menetluse peatamisel). Ei toeta esitatud ettepanekut. Ettepanek jäetakse käesolevast eelnõust välja. Kohtutäituri Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja kui tasustamist täitemenetluse peatamise ajal analüüsitakse täitemenetlus on peatatud, siis kohtutäitur ei tee edasi teiste seadusloomealgatuste raames. täitemenetluse peatamise ajal täitetoiminguid ja see reegel peab olema absoluutne. Näiteks TsMS § 358 lg 2 kohaselt on kohtumenetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud tühised. Teeme ettepaneku reguleerida olukord, kus sissenõudja esitab kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avalduse olles ise saanud nõudest täidetud proportsionaalselt suurema osa kui kohtutäitur sissenõutavaks muutunud täitekulude osas, nii, et sissenõudja peab tasuma kohtutäiturile sissenõutavaks muutunud täitekulud. Enne sissenõutavaks muutunud täitekulude tasumist ei ole kohtutäituril õigust täitemenetlust peatada. 17 TMS § 48 lg 1 täiendamine punktiga 73. Teeme ettepaneku MA täiendada muudatusega seonduvalt seadust eraldi sättega, mis Ettepaneku sisu ja eesmärk jäävad ebaselgeks. TMS § 48 reguleeriks kohtutäiturile täitemenetluses sissenõutavakslõige 1 sätestab täitemenetluse lõpetamise alused ega ole muutunud täitemenetluse kulude kandmist. sobiv koht täitekulude kandmist puudutava regulatsiooni kehtestamiseks. Lisaks ei selgu ettepanekust, milline täitekulude kandmise kord või milline konkreetne olukord peaks kavandatava normiga olema reguleeritud. 18 TMS § 149 lg 2, 5 ja 6 täiendamine. Toetame kavandatavat S muudatust, mille eesmärk on võimaldada kinnisasja Praktikas on välistatud olukord, kus uue korra alusel müügiõiguse üleminekut pandipidajast sissenõudjale läheks kinnisasja müük sellise kohtutäituri menetlusse, olukorras, kus algselt kinnisasja arestinud kohtutäitur müüki milles täidetakse pandipidaja nõuet, mille tagamiseks ei korralda. seatud pant asub keelumärkest tagapool. Seega toimub müük reeglina menetluses, kus pandiõigus asub Samas sõltub sellise regulatsiooni praktiline toimimine keelumärkest eespool. Sellisel juhul ei ole täiendava kinnisturaamatu kandemenetlusest. keelumärke kandmine ilmtingimata vajalik ning Kinnistusosakonnast saadud selgituste kohaselt on üldjuhul müügijärgsed kinnistusraamatu kanded on võimalik teha võimalik kanda keelumärge ka esimese järjekoha takistusteta TMS § 158 alusel. Ministeeriumile hüpoteegipidaja kasuks, kuid see ei ole alati tagatud ning teadaolevalt toimub see ka kehtivas praktikas sellisel viisil. eelkõige võib probleem tekkida juhul, kui müügiõigus läheb üle järjekorras tagapool olevale Mööname, et ei ole välistatud ka olukorrad, kus uue hüpoteegipidajale. Samuti sõltub kande tegemine konkreetse regulatsiooni kohaselt läheb kinnisasja müük kohtutäituri kohtunikuabi hinnangust, mistõttu praktika ei ole täielikult menetlusse, kes ei täida eespoolseisva pandiõigusega ühtlane ega ette ennustatav. tagatud nõuet. Sellisel juhul ei ole TMS § 158 kohaldatav varem seatud keelumärke suhtes. Seetõttu ei saa välistada olukordi, kus eelnõuga ette nähtud müügiõiguse üleminekut ei ole võimalik kinnistusraamatus Sellistes olukordades on põhjendatud, et varasema realiseerida. See tekitab vastuolu täitemenetlusliku keelumärke kustutamine ja uue keelumärke seadmine regulatsiooni ja asjaõigusliku registrisüsteemi vahel ning toimub kohtutäiturite omavahelisel kokkuleppel. kahjustab õigusselgust. Eeltoodust tulenevalt on vajalik Varasema keelumärke säilitamine kinnistusraamatus ei ole regulatsiooni täpsustada või vajadusel täiendada põhjendatud ega vajalik, kuna uus kord tagab ka varasema kinnistusraamatuseadust või asjaõigusseadust, et aresti seadnud kohtutäituri ja tema menetluses oleva tagada eelnõuga kavandatu üheselt ja praktikas toimiv sissenõudja õiguste kaitse kinnisasja müügist saadud rakendamine. tulemi jaotamisel. Teeme ettepaneku täiendada kinnistusraamatuseadust Ministeerium siiski võtab ettepaneku teadmiseks ning selliselt, et kinnistusosakonnal oleks selgesõnaline alus kaalub selle võimaliku elluviimise põhjendatust edasistes kanda keelumärge ka selle sissenõudja kasuks, kelle esitatud seadusloome algatustes. nõude sundtäitmise täitemenetluses kinnisasja müük  tegelikult toimub, sõltumata sellest, et varasem keelumärge on kantud teise kohtutäituri menetluses muu sissenõudja kasuks. Alternatiivina tuleks sätestada norm, mille kohaselt nähakse kinnistusraamatus ette alus, mis võimaldab kohtutäituril TMS § 149 lg 4 alusel nõuda keelumärke kandmist või teha omandikande muudatus olemasoleva keelumärke alusel ka juhul, kui keelumärge ei ole seatud tema menetluses. 19 TMS § 174 lg 3 punkti 22 muutmine. Teeme ettepaneku MA sisustada kavandatav säte analoogiliselt PKS § 16 lg 4 ja PKS TMS § 174 lõike 3 punktis 2² väljendub seadusandja selge § 77 lg-le 2, mille kohaselt võib õigustatud isik õiguspoliitiline valik lubada erandkorras vähendada lapse ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise ees kogunenud elatise võlgnevust suurema tulemiga tõttu tekkinud kahju hüvitamist või nõuda elatist tehingu korral. Tegemist on kehtiva õiguskorra erandiga tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule ning eelnõus kavandatav muudatus üksnes täpsustab esitamist. Samadel tingimustel tuleks sätestada ka TMS § 174 kehtivat regulatsiooni õigusselguse tagamise eesmärgil. lg 3 punkti 22 nii, et tulemist rahuldamisel ja jaotuskavas arvestatakse järjekorras eespool jooksva kuu lapse perioodilise elatisnõude ja elatisvõlaga tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne jaotuskava kinnitamist. Leiame, et elatisvõlg ei oma absoluutselt piiramata ulatuses eelisjärjekorda võrreldes teiste nõuetega. Üldise täitepraktika kohaselt võrdsustatakse varasem elatisvõlg arestipandiõiguste järjestamisel tavapäraste võlanõuetega. Mitmete aastate kestel kogunenud elatisnõude võlg ei tohi  olla vääramatuks argumendiks, mis välistab tulemist muude nõuete rahuldamise. 20 KTS § 9 lg 6 muutmine ja täiendamine lõigetega 61 ja OA 62. Teeme ettepaneku lisada lõike 6 punkti 1 lõppu sõna Säte on eelnõus ümbersõnastatud ning uus sõnastus näeb „või“. Leiame, et lõike 6 punktid 1 ja 2 peavad olema ette, et riigi vastutus tekib juhul, kui kahju hüvitamise sätestatud alternatiivsetena, sest pankrotiavalduse võib nõudeid ei ole võimalik koja vara arvel mõistliku aja esitada ka ilma eelnevalt täitemenetlust alustamata. jooksul täies ulatuses rahuldada. Toetame mõtet, mis on ka kohtulahendites leidnud jaatamist, Seega täitemenetluse algatamine Koja suhtes ei ole et kohtutäituri ametitegevuse tagajärjel tekkinud kahju tuleb ilmtingimata vajalik selleks, et kahju hüvitamise kohustus kahju kannatanule hüvitada võimalikult kiiresti. Senise läheks riigile üle. Samal ajal, ei välista norm praktika kohaselt võtab kahjude hüvitamine kohtuvaidluste ja põhimõtteliselt Koja vastu suunatud nõude sundtäitmist, pankrotimenetluste läbiviimise tõttu aega aastaid. Sellist mis omakorda suunab Koda sundtäitmise vältimiseks olukorda ei saa pidada kahjude kiireks hüvitamiseks. Koja otsima kompromisslahendusi, nt pidama võlausaldajaga ettepanek on, et kohtutäituri kindlustuskaitsest välja jääva maksegraafiku sõlmimise või kohustuse täitmise ajatamise kahju hüvitaks riik kohe ja seejärel asub riik välja selgitama, läbirääkimisi. kui palju on võimalik regressi korras tagasi nõuda kohtutäituri muu vara arvel. Koda on jätkuvalt seisukohal, et Koda tuleb arvata KTS § 9 lg 6 regulatsioonist välja nii, et vastutavad ainult ametitoimingut rikkunud kohtutäitur ja riik. Täpselt selliselt on see ette nähtud ka näiteks notarite puhul (NotS § 14 lg 4). Nii on võlausaldajale endiselt tagatud tema nõude rahuldamine, samas kui Koja õigusi sellega ei rikutaks ega tekitataks tarbetut segadust kutsekogu ega ka riigieelarvest Kojale sihtotstarbeliselt teatud riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud vahendite eesmärgipäratu ärakasutamise tõttu või halvataks ametikogu võimekust KTS § 78-s sätestatud ülesannete (sh täitemenetlust toetavate infosüsteemide järjepideva toimimise tagamine) täitmisel. Eelnõus kavandatud KTS § 9 täiendamisega lõikega 61 tekib riigi vastutus aga alles juhul, kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik Koja suhtes algatatud täitemenetluses kuue kuu jooksul rahuldada. Koja vastu alustatavas sundtäitemenetluses pöörataks nõue Koja varale tervikuna, sh ka kutsekogu eelarve üksikosas olevatele vahenditele (kutsekogu varale) või Koja kaudu kohtutäituritele elatise sissenõudmise tasudeks makstavatele riigi vahenditele. Oletame, et kui kohtutäitur arestibki Koja pangakontolt nõude katteks raha, mis on mõeldud kohtutäituritele elatise sissenõudmise tasude katteks, siis lõpeb täitemenetlus nõude rahuldamisega ja riik vabaneb kahjude hüvitamise kohustuse kandmisest, ent Koda ei suuda kohtutäituritele tasusid mingis või kogu ulatuses välja maksta. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millise ressursi arvel peaks Koda kohtutäituri täitetoimingu tagajärjel tekkivad muud nõuded Koja vastu hüvitama. Eelneva tõttu ei toeta Koda kõnealust muudatusettepanekut. Koja KTS § 9 lg-st 6 ja ka kavandatavatest lõigetest 61 ja 62 väljaarvamise ettepaneku õiguspärasust kinnitab mh KTS § 2 lg 1, mis sätestab, et kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel, mitte aga kollegiaalsel vastutusel teiste kohtutäiturite või Kojaga. Kohtutäituri nimetab ametisse minister, mitte Koda, millest tulenevalt lasub ka ministri kaudu riigil kaasvastutus kohtutäituri ametitegevusest tekkida võivate kahjude hüvitamisel. Täitemenetlus toimub riigi, mitte Koja huvides. Juhul, kui riik ei pakuks isikutele nõuete sundtäitmise võimalust, rikuks riik kodanike soorituspõhiõigust. Niisiis võib väita, et nõuete sundtäitmise võimaluse pakkumine on üks riigi tuumikülesannetest. Sellest järeldub, et kuna täitemenetluse toimub riigi huvides ja riigi põhiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, peavad riigi kanda jääma ka täitemenetlusega seonduvad riskid. Seda enam on arusaamatu, miks eelnõu koostaja kavandab praegu kehtiva seadusega võrreldes veel täiendavalt Koja vastu esitatavas nõudes täitemenetluse vältimatu alustamise nõude lisamist enne, kui nõude võtaks täitmisele riik. Täitemenetluse tulemusel kaotab Koda lühemaks või pikemaks ajaks maksevõime igapäevaste kulude kandmisel, mis päädib teenuslepingute ülesütlemisega, täitemenetlust toetavate infosüsteemide momentaanse sulgemise ja see omakorda täitemenetluste olulise halvamisega nii menetlustoimingute läbiviimisel kui ka nõuete arvestuse pidamisel. Seega lõpeb riigi ühe tuumikülesande toimevõime. Viitame siinkohal ka Riigikohtu lahendile, mille kohaselt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium küll ei lugenud põhiseadusega vastuolus olevaks normi osas, milles see paneb avalik õiguslikule juriidilise isikule kohustuse kulude hüvitamiseks kolmandale isikule, kuid on pidanud normi põhiseadusvastaseks osas, milles ei ole ette nähtud selliste kulude katmist  riigieelarvest (RKPJKo 09.11.2017, 5-17-8, p 71). Koja ülesannete täitmist ei finantseerita riigieelarvest. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et riik ei saa oma vastutusest kõrvale hiilida, delegeerides oma kohustused eraõiguslikele isikutele. Teisisõnu, asjaolu, et riik otsustab oma ülesandeid delegeerida, mille tagajärjel teostab tema volitusi mõni teine organ, ei ole piisav vastutuse vältimiseks. Kohtu hinnangul võib riigivõimu teostamine, mis mõjustab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi, kaasa tuua riigi vastutuse sõltumata sellest, kes riigivõimu teostab (EIKo 43422/074, Aranboldi vs. Itaalia, p 39-40). 21 KTS § 13 muutmine ja täiendamine. Juhime tähelepanu OA eelnõu seletuskirjas lk 18 antud ekslikule sõnastusele: „TMS- TMS § 63 regulatsiooni muutmine ei kuulu käesoleva i § 63² lõige 3 sätestas, et kohtutäiturid edastavad eelnõu teemade hulka. Koja ettepanek võetakse täitmisregistrisse andmeid ainult koja infosüsteemi kaudu“. teadmiseks. Tegelikult sätestas kehtivuse kaotanud TMS-i § 63² lõige 3: KTS § 13 lg-s 23 sõnastuse muutmise ettepanekuga „Kohtutäiturid kasutavad teiste andmekogudega arvestatakse. andmevahetuseks ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 Õigusaktide täiendamine kontrollimehhanismidega ei ole nimetatud infosüsteemi.“ Seega ei ole praegu kohtutäituritele vajalik, kuna juhul, kui selgub, et kohtutäitur ei täida talle pandud keeldu edastada täitmisregistrisse andmeid Koja seadusega pandud kohustusi, on võimalik rikkumist uurida infosüsteemi kaudu ega täitmisregistrilt võetud ära võimalust haldusjärelevalve raames ning mõjutada kohtutäituri sellist andmevahetusviisi ainsana aktsepteerida. Praegune käitumist distsiplinaarmenetluse kaudu. olukord, kus mõned kohtutäiturid saadavad menetlusandmeid täitmisregistrisse otse ja mõned läbi Koja peetava infosüsteemi, on tekitanud ja tekitab väga palju segadust (sh samade täitemenetluste mitmekordne ja  erinevate menetlusandmetega esitlemine, andmeparanduste tegemise raskendatus või isegi võimatus ilma mitme asutuse kaasabita jm). Teeme ettepaneku sätestada TMS §-s 63, et täitmisregister võtab täitemenetluste andmed kohtutäituritelt vastu üksnes Koja infosüsteemi vahendusel. Sellisel moel on Kojal võimalik tehnilised andmevead iseseisvalt ära parandada, on võimalik korraldada täitemenetluste sujuv üleandmine ja on püsivalt kindel, et menetluste andmed Koja infosüsteemis ja täitmisregistris ei erine. Teeme ettepaneku asendada KTS § 13 lg-s 23 sõnad „ühel ajal“ sõnadega „samal ajal“. See täpsustus on oluline juhuks, kui seadusandja ei nõustu Koja ülal esitatud ettepanekuga TMS § 63 täiendamiseks. Mõiste „ühel ajal“ vastandiks on „mitmel ajal“, aga menetlusandmete mitmes erinevas infosüsteemis järjepidevalt sünkroonis hoidmiseks on hädavajalik, et andmed uuendatakse igas infosüsteemis samaaegselt, mitte erinevatel aegadel. Leiame, et seadus peab sätestama ka konkreetse kontrollmehhanismi, et kohtutäituri infosüsteemist andmete edastamine Koja infosüsteemi ja täitmisregistrisse samal ajal ka tegelikult ja järjepidevalt aset leiab. Senine praktika annab tunnistust, et taolist kontrolli ei ole rakendatud ega ole ka kontrollmehhanismi välja töötatud. 22 KTS § 30 täiendamine lg-ga 4 ja KTS § 32 täiendamine lg- TV ga 21. Teeme ettepaneku asendada mõlemas sättes sõna Selles osas nõuab KTS regulatsioon mitmes kohas „võlgnik“ sõnadega „kohustatud isik“. Analoogiliselt uuendamist ja ühtlustamist. Ministeerium võtab esitatud kasutab ka TMS § 179 terminit „kohustatud isik“. ettepaneku teadmiseks ning kaalub selle võimalikku elluviimist edasistes seadusloome algatustes. 23 KTS § 34 täiendamine lg-ga 2. Nõustume KTS § 34 lõikega TV 2 täiendamise ettepanekuga. Teeme ettepaneku muuta ka Ettepanek hõlmab nii tasude tõstmist kui ka kohtutäituri KTS § 34 lg 1 sätestatud tasumäärasid ja kehtestada, et tegevuse tasustamise põhimõtete ümberkujundamist. täitemenetluse alustamise tasu on 30 eurot (siin ja edaspidi Seetõttu ei ole võimalik sellega käesoleva eelnõu on kõik tasumäärad esitatud ilma käibemaksuta), kui menetlemise praeguses etapis arvestada. Esitatud sissenõutav nõue on 130 eurot või väiksem, ja 45 eurot, kui ettepanekud vajavad täiendavat analüüsi ja kaalumist, sissenõutav summa on üle 130 euro. Mitterahalises nõudes kuna sisuliselt nähakse nendega ette menetluse põhitasude on täitemenetluse alustamise tasu 45 eurot. üldine tõstmine. Ettepanek on lõpetada täitemenetluse alustamise seostamine Ministeerium võtab esitatud ettepanekud teadmiseks ning täitmisteate kättetoimetamise viisiga. Kehtiv 15 eurot ei kata kaalub nende võimalikku elluviimist edasistes täitemenetluse alustamise ega toimiku arhiveerimise seadusloome algatustes. tegelikke kulusid. Leiame, et täitemenetluse alustamise tasu peab katma kõik täiteasja alustamise, lõpetamise ja arhiveerimise kulud, millised kulud tuleb katta ka siis, kui kohtutäitur täitemenetluses põhitasu täies või pooles ulatuses ei saa. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäitur peab büroo majandamise kulud kandma põhi- ja lisatasu arvel (Riigikohtu 14.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-17, p 13.4). Täitmisteate elektrooniline edastamine võib tunduda küll lihtsa toiminguna, aga menetluslikke norme, mis võimaldaks elektrooniliselt saadetud täitmisteate lugeda kättetoimetatuks selle tegelikku kättesaamist kontrollimata või tuvastamata, täitemenetluses ei ole. Toimiku arhiveerimise kulu ei sõltu üldse täitmisteate kättetoimetamise viisist. KTS § 34 alustamise tasu regulatsiooni muudeti viimati 19.04.2021 jõustunud täitemenetluse seadustiku ja  kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (291 SE). Toonase muudatuse kohaselt pidi täitmisteate võlgnikule elektrooniliselt kättetoimetamine motiveerima võlgnikku kohtutäituriga suhtlema. Leiame, et see eesmärk peaks olema nüüdseks saavutatud ja võlgnike käitumisharjumused vastavalt kujundatud, mistõttu täiendavat mõju toonane muudatus enam ei avalda. Järjest suuremat tähelepanu vajavad kohtutäiturilt täitemenetluse alustamisel kõik kohtulahendid jm täitedokumendid, mis ei ole koostatud trafaretselt. Selliste läbilugemine ja täitmiseelduste kontrollimine ning täitmisteate koostamine võib kohtutäituril aega võtta isegi üle ühe tunni. Arvestades KTS § 47 sätestatud kohtutäituri tunnitasu suurust (40 eurot), ei ole kehtiv täitemenetluse alustamise tasu täitemenetluse alustamise ja lõpetamise kulusid kaugeltki kattev. Trafaretsed lahendid on valdavalt väärteomenetluste otsused, mille suurused jäävad alla 130 euro. 24 KTS täiendamine §-ga 361 ja PankrS § 146 lg 1 täiendamine MA punktiga 5. Senine menetluspraktika näitab, et kohtutäituri tasunõuete tunnustamisele pankrotimenetluses läheb väga Võlgniku pankroti väljakuulutamise aega ei ole võimalik palju kohtunike ja pankrotihaldurite aega ja energiat ette ennustada, mistõttu kindlas summas tasu sätestamine arvestades võimalikku mõju menetluse tulemusel võib tekitada sama palju või isegi rohkem vaidlusi selle väljamakstavale summale. Seega peaks seadusemuudatus tasu põhjendatuse üle. Paratamatult tekib küsimus, kas olema suunatud ka menetluslike vaidluste vähendamisele veerandi tasu saamine on õigustatud nii olukorras, kus eelkõige neil juhtudel, kus vaidluse tulemusel puudub täitemenetlus kestis enne pankroti väljakuulutamist vaid märkimisväärne mõju häälte arvule pankrotivara tulemi üksikuid päevi, kui ka olukorras, kus täitemenetlus kestis jaotusele. Teeme ettepaneku asendada KTS § 361 punktis 3 aastaid ning kohtutäitur tegi sadu toiminguid. sõnad „kuni pooles“ sõnaga „veerandi“. Ministeerium on seisukohal, et eeltoodut arvestades ei ole Sõnastus „kuni pooles ulatuses“ jätab põhjendamatu kaalutlusõigust välistava normi kehtestamine antud juhul kaalutlusruumi ning toob praktikas kaasa normi ebaühtlase põhjendatud. kohaldamise ja vaidlusi. Lõivulaadse tasu puhul peab selle Ministeerium on ühtlasi seisukohal, et juhul kui suurus olema selge ja ette määratav ega tohi sõltuda kohtutäitur teeb pankrotimenetluse väljakuulutamise täitetoimingute subjektiivsest hindamisest. Riigikohus on seisuga menetluse põhitasu kohta uue põhjendatud otsuse, rõhutanud, et kohtutäituri tasu eesmärk on katta avalik- millest nähtub kohtutäituri töö maht ja täitemenetluse õigusliku soorituse kulud ning kohtutel ei ole lubatud luua keerukus, väheneb sellega seonduvate vaidluste arv seaduses ette nägemata täiendavaid tingimusi (vt pankrotimenetluses. nt RKTKm 28.05.2025 nr 2-23-607; RKTKm 01.06.2022 nr 2-21-327). Seetõttu ei ole põhjendatud Ministeeriumile teadaolevalt seisnes senine praktika jätta pankrotimenetluses rahuldatava tasu ulatus sõltuvusse kitsaskoht selles, et pankrotihalduril puudus võimalus hinnangutest täitemenetluse „keerukuse“ või objektiivselt hinnata pankrotimenetlusse esitatud „tulemuslikkuse“ kohta. tasunõude põhjendatust. Selle põhjuseks oli asjaolu, et kohtutäiturid esitasid nõuded pankrotimenetlusse sageli Nii välistataks vaidlused tulenevalt sellest, mille (kohtutäituri ilma piisava põhjenduseta, mistõttu ei jäänud toimingute loetelu pikkuse, toimingute kulukuse, toimingute pankrotihalduril sisuliselt muud võimalust kui tasunõue tulemuslikkuse, menetluse kestuse vm) alusel sisustada sõna vaidlustada selle põhjendatuse kontrollimiseks. „kuni“ ja milline peab olema aluseks võetav skaala (st, mis Uue korra jõustumisel paraneb pankrotihaldurite võimalus oleks maksimaalses määras rahuldamise etalon). Samas hinnata põhitasu nõude ulatuse põhjendatust, mis jällegi peavad kõik pankrotimenetluses rahuldamisele omakorda aitab vähendada vaidluste arvu. Võimalikud kuuluvad nõuded olema printsiibina kontrollitavad ning eriarvamused ja praktika kujunemisel tekkivad ebakõlad vajaduse korral vaidlustatavad. Nõuete kontroll on tuleb lahendada kohtutäiturite ja pankrotihaldurite pankrotimenetluse keskne mehhanism, mille eesmärk on koostöös tagada pankrotivara õiglane jaotus ning vältida põhjendamatute või alusetute nõuete rahuldamist Siinkohal tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et pankrotivara arvelt. Lisaks tuleb arvestada pankrotimenetluses tasunõude esitamine üksnes pankrotimenetluse üldpõhimõtteid, eelkõige võlausaldajate kohtutäituri algse tasu määramise otsuse alusel on niigi võrdse kohtlemise põhimõtet. Regulatsioon, mis võimaldaks küsitav ega pruugi olla kooskõlas kohtupraktikaga. teatud nõudeid rahuldada eelistatud korras ning välistaks nende nõuete vaidlustamise, kahjustaks teiste võlausaldajate Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-108-15 tehtud määruses õigusi ning oleks vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga selgitanud, et kohtutäituri põhitasu otsus tehakse tagada pankrotivara õiglane ja läbipaistev jaotus. täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS § 35). Põhitasu lõplik Leiame, et ei ole põhjendatud tõsta täitemenetluse alustamise suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud (v.a. esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitemenetluse põhitasu) pankrotimenetluses rahuldamisele täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel kuuluvaks PankrS § 146 lg 1 alusel. Kuna sisuliselt on (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust tegemist nõudega pankrotivõlgniku vastu, siis oleks (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Eeltoodust asjakohane tõsta kõnealused nõuded rahuldamisele PankrS § tuleneb muu hulgas, et juhul kui täitemenetlus kuulub 153 lg 1 p 2 alusel. Selgitame, et täitemenetluse alustamise lõpetamisele ning kohtutäitur soovib nõuda tasu ning enne pankroti väljakuulutamist kantud täitekulude menetlusosaliselt tasu, sealhulgas eriregulatsiooni alusel, nõudeid ei ole kohane käsitleda pankrotimenetlusega seotud tuleb teha uus põhitasu määramise otsus, milles tuuakse väljamaksetena pankrotiseaduse § 146 mõttes. esile ja hinnatakse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksetena käsitatakse Ministeerium ei nõustu ettepanekuga kehtestada võlgniku kulusid, mis tekivad pankrotimenetluse läbiviimise käigus pankroti väljakuulutamise korral täitekulude kandmise ning on otseselt vajalikud pankrotimenetluse eesmärkide kohustus sissenõudjale. TMS-is kehtiva üldpõhimõtte saavutamiseks. Täitemenetluse alustamise tasu ja enne kohaselt kannab täitemenetluse kulud võlgnik ning sellest pankroti väljakuulutamist tekkinud täitekulud on aga seotud põhimõttest kõrvalekaldumine eeldab erandlikke täitemenetlusega, mis pankroti väljakuulutamisega lõpeb. asjaolusid. Seetõttu ei ole need kulud seotud pankrotimenetluse läbiviimisega ega saa olla käsitatavad pankrotimenetluse Kehtivas õiguses on sellised erandid seotud eelkõige kuludena. Lisaks on PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavate sissenõudja käitumisega. Näiteks maksab sissenõudja väljamaksete tegelik suurus on pankrotimenetlustes sageli kulusid KTS § 41 lõike 2 kohaselt juhul, kui ta taotleb piiratud PankrS § 153 lg 2 sätestatud tingimusega (võrdeliselt täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku pandieseme müügist saadud rahasumma suhtega sissenõudmist ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent teinud täitetoiminguid. Samuti kannab sissenõudja mitte enam kui ühe kümnendiku ulatuses pandieseme täitekulude kandmise riski juhul, kui täitedokument müügist saadud rahasummast). Kui pankrotivõlgniku vastu tühistatakse pärast sundtäitmise alustamist TMS § 42 oli varem alustatud arvukalt täitemenetlusi, võivad kohaselt. kohtutäiturite nõuded olla kogusummas väga suured. Samuti ei ole pankrotimenetluse aluspõhimõtetega kooskõlas Käesoleva ettepaneku puhul ei ole esitatud veenvat kohtutäituri kui võlausaldaja nõudeid rahuldatakse erinevate argumenti, mis põhjendaks sissenõudjale täiendava riski põhimõtete alusel. panemist olukorras, kus ta juba kannab pankrotimenetluses nõude rahuldamise piiratuse riski. Leiame, et seletuskirjas antud selgitus, milles kirjeldatu Selline lahendus tooks kaasa olukorra, kus sissenõudja kohaselt teeb kohtutäitur menetluse põhitasu kohta kannab lisaks nõude rahuldamise ebakindlusele ka põhjendatud otsuse pankrotimenetluse väljakuulutamise täitekulude kandmise riski, mis ei ole põhjendatud. seisuga ja sellest otsusest peab nähtuma kohtutäituri töö maht Pankrotiõiguses halduri tasu puudutavate sätete muutmise ja täitemenetluse keerukus, et vajaduse korral oleks võimalik ettepaneku võtab ministeerium teadmiseks, kuna sellel ei kontrollida uue põhitasu nõude ulatuse põhjendatust, on ole otsest kokkupuudet käesoleva eelnõu teemaga. kohtutäiturit koormav ja uusi vaidlusi esile kutsuv. Rõhutame Ministeerium kaalub selle võimalikku elluviimist edasistes veelkord, et kohtutäituri töö mahu ja täitemenetluse seadusloome algatustes. keerukuse kohta puuduvad üldaktsepteeritavad etalonid. Eelnõu seletuskirjas (lk 22) peetakse põhjendamatuks jätta kohtutäitur ilma menetluse alustamise tasust, kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust ja teinud täitetoiminguid, kuid menetlus lõpetatakse võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu. Samuti viidatakse seletuskirjas (lk 19) Riigikohtu kohtulahendi 2-15-17249 p-le 80, et kohtutäituri tasu on lõivule sarnanev avalik-õiguslik kohustus, mille eesmärk on eelkõige katta konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulud. Nende kulude hulka kuuluvaks tuleb lugeda ka kohtutäituri ja tema büroo töötajate mõistlik töötasu ning muud mõistlikud ja vajalikud kulutused. Nende põhimõtetega ei haaku kavandatav lahendus, mille kohaselt peab kohtutäitur nõudma täitemenetluse alustamise tasu jätkuvalt pankrotimenetluses. Ühelt poolt kestab pankrotimenetlus pikka aega, ent teiselt poolt saab kohtutäitur jaotise alusel oma tasu katteks vaid mingi osa sellest. Sisuliselt hinnates jääb kohtutäitur pankrotimenetluse tulemusel oma tasust ikkagi ilma ja avalik-õigusliku soorituse kulud jäävad katmata. Kohtud on üksmeelsel seisukohal, et kohtutäituri tasu otsus peab olema vaidlustatav. Kohtutäituri tasu otsus on vaidlustatav TMS § 217 alusel. Reeglina on kohtutäituri tasu otsuste vaidlustamistähtaeg täitemenetluse võlgniku pankroti alusel lõpetamise hetkeks juba möödunud. Peame vajalikuks eelnõuga tagada, et kohtutäitur võib esitada pankrotimenetlusse põhitasu nõude algse tasu otsuse alusel. Teeme eelnevaga seonduvalt alternatiive ettepaneku asendada kavandatavad 1 muudatused KTS täiendamiseks §-ga 36 ja PankrS § 146 lg 1 täiendamiseks punktiga 5 KTS muutmisega nii, et kohtutäiturile antakse seadusega õigus nõuda täitemenetluse võlgniku pankrotiga lõpetamisel sissenõudjalt täitemenetluse lõppemise tasu. Ilmselt oleks selline regulatsioon kõikidele asjasse puutuvatele (menetlusosalised, kohtutäitur ja pankrotihaldur, pankrotikohtunik) selgemalt arusaadavam ja ka võlgniku pankrotimenetluse kontekstis menetluslikult ökonoomsem. Täitemenetluse lõppemise tasu suuruse määramisel võetaks ettepaneku kohaselt aluseks menetluse alustamise tasu ja täitemenetlusega kaasnevad täitekulud, kui need jäid täitemenetluses sisse nõudmata ja menetluse põhitasu pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, kuid mitte rohkem kui 50 eurot. Tasu maksjaks oleks sissenõudja. Tasu ülempiiri seadmisel oleme arvestanud, et tasu ei oleks põhinõudega võrreldes oluliselt kõrgem, kuid samas aitaks vähemalt minimaalses ulatuses katta kohtutäituri tegevuskulud täiteasja menetlemisel. Näiteks on KTS § 372 lg 2 järgi riigi makstava elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Seega oleks täitemenetluse kulude katteks kavandatud 50 eurot pluss täitemenetluse alustamise tasu mõõdukas suuruses. Täitemenetluse infosüsteemi andmete kohaselt lõpetati 2025. aastal 4229, 2024. aastal 5549 ja 2023. aastal 7147 täitemenetlust võlgniku pankrotiga. Sissenõudjate peale kokku võiks menetluse lõpetamise tasudeks makstav kulu ulatuda ca 350000 euroni aastas. Täitemenetluse võlgniku pankrotiga lõpetamise tasu maksmise kohustuse panek sissenõudjale viiks kohtutäituri võlgniku pankrotimenetlusest välja ja rakenduks analoogiline võlausaldaja menetluskulude kandmises osalemise printsiip,  nagu see on pankrotimenetluses (PankrS § 146 lg 1 ja § 153 lg 2). Lisaks teeme ettepaneku tõsta ajutise halduri ja halduri tasu PankrS §-st 150 PankrS § 146 lg 1 punkti 3, st enne massikohustusi. Sellise muudatusega kaasnevalt tagataks haldurile tema tasu saamine praegusega võrreldes kindlamini. Hetkel kehtiva korra kohaselt tuleb halduril teha kõik menetlustoimingud ja pidada oma bürood ülal, ent pankrotivarast ei pruugi pärast massikohustuste rahuldamist temale tasu maksmiseks üldse raha jätkuda. 25 KTS § 37 lg 1 muutmine. Ei nõustu perioodilise elatisnõude MA alustamise tasu vähendamisega 100 eurole. Eelnõu Koja ettepanekuga uue tasu liigi kehtestamiseks ei saa seletuskirjas lk 23 käsitletav alaealisele lapsele elatise nõustuda, kuna see viiks enamikul juhtudel olukorrani, kus sissenõudmise eest riigi makstav tasu ei ole mõeldud mitte võlgniku suhtes muutuks igal aastal sissenõutavaks täitemenetluse alustamise tasu kompenseerimiseks, vaid täiendav 100-eurone tasu ning sellele lisanduks põhitasu makstakse kohtutäiturile juhul, kui võlgnikult täiteasjas või elatise võlgnevuselt. mitmes täiteasjas kalendriaasta jooksul saadud kohtutäituri põhitasu summa on ministri määratud tasemest väiksem. Selline lahendus suurendaks oluliselt võlgniku koormust Oluline on siin tähele panna, et kui ühe võlgniku suhtes on ning muudaks elatise nõude täitemenetluse algatamise täitmisel mitu täiteasja, siis elatise sissenõudmise tasu sellest potentsiaalselt ligikaudu neli korda kallimaks võrreldes ei suurene. Märgime ka, et perioodilise elatise toimikus ei kehtiva korraga. Näiteks juhul, kui menetlus algab lapse pruugi võlgnikul olla üldse jooksvat võlga ja kohtutäituril sünnist, võiks tasu summaarselt ulatuda ligikaudu 1800 puudub põhitasule õigus, kuid ka sellisel juhul peab euroni, millele lisandub menetluse põhitasu, võrreldes kohtutäitur menetlust läbi viima kuni lapse täisealiseks kehtiva korra kohase ligikaudu 473 euroga, millele saamiseni (sh igakuised pangaülekanded ja nõude lisandub samuti põhitasu. arvestused).  Mõistame eelnõu koostaja soovi välistada olukord, kus täitemenetluse alustamisel nõutava ühekordse makse tegemine käib võlgnikel selgelt üle jõu ja, et täitemenetluse algatamisel ei olegi võlgnikul võimalik elatist vabatahtlikult tasuma asuda, teeme ettepaneku luua täiesti uuel regulatsioonil põhinev lapse perioodilise elatise nõude täitemenetluse alustamise tasu. Taoline alustamise tasu oleks suurusega 100 eurot, kuid see muutub sissenõutavaks iga täisaasta möödumisel arvates täitmisteate kättetoimetamisest. 26 KTS § 413 täiendamine teise lausega. Teeme ettepaneku jätta MA muudatusettepanek eelnõust välja. Kohtutäituri tasu nõue on Muudatuse ajendiks on praktiline vajadus. Muudatuse tsiviilõiguslik nõue, millele laieneb TMS § 481 regulatsioon. põhjendused on esitatud eelnõu seletuskirjas. Puudub õigusteoreetiline argument, mispärast tekitatakse erinevus kohtutäituri tasu nõuetele sõltuvalt põhinõudest ja veel omakorda ka eristatakse teatud juhtudel kohtutäituri tasu nõue muulaadsest tsiviilõiguslikust nõudest. 27 KTS § 56 täiendamine punktiga 3. Teeme ettepaneku jätta OA muudatus eelnõust välja. Märgime, et kohtu antavad Nõustume tähelepanekuga, et ka uue distsiplinaarsüüteo korraldused võivad olla mitmeti tõlgendatavad või liigi puhul on oluline, et karistatav tegu oleks pandud abstraktsed (näiteks annab kohus juhise viia perioodilise toime süüliselt. Eelnõus ja seletuskirjas tehakse vastavad elatise toimikus lahku perioodilise elatise ja kogunenud muudatused. elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks seatud võlgniku Muus osas jääb ministeerium seletuskirjas antud selgituste pangakontode või sissetuleku arestide tingimused vms), juurde: distsiplinaarmenetluse algatamine on selle läbiviija milliseid ei ole võimalik tehniliste lahenduste puudumisel sisuline kaalutlusotsus. Distsiplinaarmenetluse täita vms. Lisaks ei selgu eelnõust, kes hindab korralduse või algatamiseks ei piisa pelgalt menetlusosalise kaebusest, juhise täitmise mittenõuetekohasust? Lisaks on oluline mis tugineb veendumusele, et kohtutäitur ei täitnud pöörata tähelepanu, et muudatusettepanekuga sarnases kohtulahendit viisil, mis oli kaebaja arvates ootuspärane.  kaasuses on võimalik alustada distsiplinaarmenetlus KTS § Rikkumine peab olema objektiivselt hinnatav ning 56 p 1 alusel, kuid üksnes juhul, kui kohustused on jäetud menetluse aluseks olev teave peab selgelt viitama sellele, täitmata või täidetud mittenõuetekohaselt süüliselt. Eelnõuga et kohtutäitur jättis kohtulahendi täitmata või ei täitnud kavandatavalt on võimalik distsiplinaarsüüteoks pidada ka seda nõuetekohaselt. Sama puudutab ka kohtutäituri juhtumit, kus kohtutäituri süüd ei tuvastata või see puudub karistamist aukohtumenetluses. sootuks. Väheoluline ei ole märkida ka seda, et TsMS kohaselt on kohtul võimalik trahvida kohustatud isikut, kui jäetakse kohtu antud korraldus täitmata. 28 KTS § 78 p 16 kehtetuks tunnistamine. Teeme ettepaneku A jätta muudatus eelnõust välja. Ei nõustu seletuskirja lk 30 Eelnõu ja seletuskiri on muudetud. väidetuga, justkui puudutaks KTS § 78 p 16 kehtetuks tunnistamine üksnes menetlusosalisi, kes saavad vajalikud andmed ka kohtutäiturilt või täitmisregistrist. Pigem tuleb säte ümber sõnastada nii, et Kojal on õiguslik alus ja ülesanne väljastada täitemenetluste andmeid selleks õigustatud isikutele. Hetkel teenindab Koda lisaks võlgnike, sissenõudjate, uurimisorganite, pankrotihaldurite ja usaldusisikute avaldustele füüsilisele vastamisele ka muid õigustatud isikuid X-tee teenuste kaudu, samuti saavad riigi sissenõudjad näha menetlusandmeid Koja infosüsteemis. Sätte kehtetuks tunnistamisega lõpeb Koja ülesanne andmeid väljastada, mistõttu ei saa eelnimetatud enam operatiivselt neile vajalikke täitemenetluste andmeid. 29 PankrS täiendamine §-ga 1934. Teeme ettepaneku asendada S sätestatud kuupäev 1.01.2026 seaduse üldise jõustumise Muudatus jäetakse eelnõust välja. Vt käesoleva tabeli ajaga. Koda kavandab ka tänavu korraldada eksamid ja punkti 12 juures esitatud selgitust. ilmselt oleks võimalikele eksamil osaleda soovijatele  soodsam anda neile veel üks võimalus läbida eksam varasemate tingimuste kohaselt nii, et kohtutäituri abiks saamisega kaasneks pankrotihaldurina tegutsemise õigus samaväärselt eksami varem edukalt sooritanutega. 30 Muud ettepanekud: S  asendada PankrS § 70 lõikes 6 sõnad „punktides 1–7“ Tegemist on mahuka ettepanekute paketiga, millega ei ole sõnadega „punktides 1–8“ ja täiendada § 70 lõikega 8: võimalik käesoleva eelnõu menetlemise praeguses etapis „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kutsekogu arvestada. Esitatud ettepanekud vajavad täiendavat juhatus taotleda Koja aukohtult distsiplinaarvastutuse analüüsi ja kaalumist, kuna sisuliselt nähakse nendega ette kohaldamist.“; menetluse põhitasude üldine tõstmine.  muuta SanS § 192 lg 5 p 3 ja sõnastada see järgmiselt: „esitada saneerimisnõustajale arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi.“ ja täiendada § 192 lõikega 6: „Ettekirjutuse Käesolevas eelnõus keskendutakse üksnes üksikute täitmata jätmise korral võib kutsekogu juhatus taotleda kriitiliste ja viivitamatut lahendamist vajavate Koja aukohtult distsiplinaarvastutuse kohaldamist.“; kitsaskohtade kõrvaldamisele kohtutäituri tasustamise  muuta FIMS § 56 lg 5 p 3 ja sõnastada see järgmiselt: süsteemis, nii sissenõudja kui ka võlgniku vaatenurgast. „esitada usaldusisikule arvamusi, soovitusi ja Ministeerium võtab esitatud ettepanekud teadmiseks ning ettekirjutusi.“ ja täiendada § 56 lõikega 6: „Ettekirjutuse kaalub nende võimalikku elluviimist edasistes täitmata jätmise korral võib kutsekogu juhatus taotleda Koja aukohtult distsiplinaarvastutuse kohaldamist.“; seadusloome algatustes.  PankrS § 65 lg 11, 112 ja 113 muutmine ja lg 111 kehtetuks tunnistamine;  KTS § 35 sätestatud täitemenetluse põhitasude suurendamine;  KTS § 36 sätestatud täitetoimingu kindla määraga põhitasude suurendamine;  KTS § 371 sätestatud tasumäärade suurendamine;  KTS § 401 kehtetuks tunnistamine;  KTS § 411 sätestatud tasumäära suurendamine;  KTS § 42 sätestatud tasumäära suurendamine;   KTS § 451 sätestatud tasumäära suurendamine;  KTS § 47 sätestatud tasumäära suurendamine;  KTS § 48 sätestatud tasumäära suurendamine;  KTS § 49 sätestatud tasumäära suurendamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 31 Eelnõu ettevalmistamisele eelnes täitemenetluse seadustiku S ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise Täitemenetluse seadustiku võlgniku sissetuleku arestimise kavatsus, mille Justiitsministeerium edastas regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse valmimine on kooskõlastamiseks 22.12.2023. Majandus- ja mitmete asjaolude tõttu korduvalt edasi lükkunud. Kommunikatsiooniministeerium esitas nimetatud Väljatöötamiskavatsus on kavandatud saata avalikule väljatöötamiskavatsuse kohta oma seisukoha 08.02.2024 kooskõlastusringile käesoleva aasta II kvartalis. kirjaga nr 2-7/2023/5208. Majandus- ja Sealhulgas pakutakse selles välja lahendusi, mis peaksid Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas leevendama tööandjate ja teiste võlgniku suhtes väljatöötamiskavatsuse ning toetas selle eesmärki muuta kohustatud isikute halduskoormust. täitemenetluse läbiviimine efektiivsemaks ja menetlusosalistele selgemaks. Kooskõlastamisel juhtis Võlgniku sissetuleku arestimisega seotud muudatused on ministeerium tähelepanu ettevõtjate poolt korduvalt oma olemuselt ulatuslikud ja suure mõjuga, mistõttu on tõstatatud probleemile seoses töötasu arestimisakti täitmisega kavandatud nende menetlemine eraldi seaduseelnõuna. ning tegi ettepaneku analüüsida selle regulatsiooni muutmise Käesoleval ajal menetluses olev täitemenetluse seadustiku vajadust. Märkisime, et töötasu arestimisaktide täitmine võib ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse tööandjale kaasa tuua märkimisväärse halduskoormuse. eelnõu keskendub muude täitemenetluse ning kohtutäituri Tööandja peab arvutama kinnipidamise ulatuse ning tegema ametipidamisega seotud kitsaskohtade lahendamisele. vajalikud maksed kohtutäituri arvelduskontole, kuigi tegemist ei ole ettevõtja majandustegevusega otseselt seotud tegevusega. Samale probleemile juhtis tähelepanu ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes tegi ettepaneku analüüsida töötasu arestimisakti täitmisega seotud regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse raames ning kaaluda võimalikke lahendusi. Eelnõu ja seletuskirjaga tutvumisel nähtub siiski, et töötasu arestimise regulatsiooni muutmise küsimust käesolevas eelnõus ei käsitleta ning seletuskirjas sellele teemale ei viidata. Samuti ei ole seletuskirjas selgitatud, millisel põhjusel ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastamisel esitatud ettepanekut eelnõu ettevalmistamisel arvesse võetud ega millises õigusloomeprotsessis on kavas seda küsimust edaspidi käsitleda. Täitemenetluse seadustiku väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabelis (eelnõu seletuskirja lisa 3) on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku juures märgitud selgitus, et võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni puudutav väljatöötamiskavatsus on Justiitsministeeriumil töös vastavalt 2024. aasta tööplaanile. Samas on eelnõu esitatud kooskõlastamiseks 2026. aastal, mistõttu jääb ebaselgeks, kas nimetatud tööplaani viide on ajakohane ning millises etapis on praegu vastava regulatsiooni muutmine. Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu seletuskirjas täpsustada kuidas arvestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastamisel esitatud võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni ettepanekut ning kas on korrektne seletuskirja lisas 3 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekule vastuses viide Justiitsministeeriumi 2024. aasta tööplaanile. Rahandusministeerium 32 Menetluse lõpetamine võlgniku surma korral (TMS § 16 A lõiked 3 ja 4). Eelnõu kohaselt on sissenõudjal õigus teatada Eelnõu ja seletuskiri täiendatud. soovist menetlus lõpetada, ilma et seda käsitletaks tavapärase avaldusena kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lõike 2 tähenduses. Toetame seletuskirjas väljendatud põhimõtet, et sellisel juhul ei peaks sissenõudja kandma menetluse alustamise ega põhitasu kulusid. Selguse ja õiguskindluse huvides peame vajalikuks täiendada KTS § 41 lõiget 2 erisusega: „Erandiks on sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamise soovi edastamine TMS § 16 lõike 3 alusel, mil sissenõudjalt menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu tasumist ei nõuta.“ Ainult seletuskirjas toodud märkus ei pruugi olla piisav ühtse rakendamispraktika tagamiseks. 33 Täitekulude jaotus täitedokumendi tühistamise korral (TMS A § 42). Eelnõuga kavandatav TMS § 42 muudatus sätestab Eelnõu ja seletuskiri täiendatud. üldpõhimõtte, mille kohaselt jäävad täitedokumendi tühistamise korral täitekulud sissenõudja kanda ning võlgnikule tekib tagasinõudeõigus juba tasutud kulude osas. Kuigi muudatuse eesmärk – kaitsta võlgnikku olukorras, kus täitmise alus osutub tagantjärele ebaõigeks – on asjakohane, on sätte praegune sõnastus liialt laiaulatuslik ja tekitab ebaõiglasi tagajärgi avalik-õiguslike nõuete sissenõudmisel. Juhime tähelepanu, et täitedokumendi tühistamine ei pruugi alati tähendada, et sissenõudja on algatanud täitemenetluse alusetult. Praktikas (eelkõige sunniraha rakendamisel, nt KRAS-i või MKS-i alusel) tühistatakse täitedokument sageli põhjusel, et võlgnik täidab oma põhikohustuse alles pärast sundtäitmise algatamist (nt ilmub arstlikku kontrolli või esitab nõutud deklaratsiooni). Sellisel juhul: a. sissenõudjal oli täitmise algatamise hetkel kehtiv nõue ja võlgnik oli viivituses; b. täitekulude tekkimise tingis võlgniku varasem tegevusetus, mitte sissenõudja viga või täitedokumendi algne defekt. Sätte praegusel kujul rakendamine paneks sissenõudja olukorda, kus ta peab hüvitama täitekulud ka siis, kui sundtäitmine oli vajalik ja õigustatud survestusmeede. See ei ole kooskõlas menetlusökonoomika ega õigluse põhimõttega, kuna soodustab võlgniku passiivsust kuni viimase hetkeni, jättes kulud riigi kanda. Teeme ettepaneku täiendada TMS § 42 regulatsiooni selliselt, et kulude sissenõudja kanda jäämise kohustus ei kohalduks juhtudel, kui täitedokumendi tühistamise aluseks on võlgniku poolt oma kohustuse hilisem täitmine pärast täitemenetluse algatamist. Võimalik täiendus sätte sõnastusse: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui täitedokument tühistatakse põhjusel, et võlgnik on pärast täitemenetluse algatamist täitnud kohustuse, mille täitmise tagamiseks täitedokument (nt sunniraha) oli väljastatud.“ Eeltoodud täpsustus tagab, et sissenõudja vastutab kulude eest vaid siis, kui täitedokument oli algusest peale vigane või alusetu, kuid ei karista sissenõudjat võlgniku poolt varem täitmata jäetud kohustuste sundtäitmisele pööramise eest. Seejuures juhime tähelepanu, et kuigi eelnõu seletuskirja lisas esitatud märkuste tabelis on märgitud, et Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõule eelnenud täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse märkusteta, esitasime me siiski oma 29. jaanuari 2024. a kirjas nr 1.1- 11/7601-2 märkuse/tähelepaneku, mis vajab eriti täitekulude kontekstis lahendamist. Meie kirjas toodud märkus on järgmine: „Seoses täitemenetluse seadustiku muutmise kavatsusega juhime aga tähelepanu probleemile, millega Rahandusministeerium on mitmetel kordadel kokku puutunud. Nimelt hüvitatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses menetleja tekitatud kahju riigi poolt Rahandusministeeriumi kaudu. Rahandusministeerium ise ei ole vastavates menetlustes menetlusosaline. Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punktide 3, 4 ja 10 kohaselt on jõustunud kohtuotsus ja - määrus ning uurimisasutuse või prokuratuuri määrus menetluskulude hüvitamiseks täitedokument. Samas ei ole uurimisasutustel, prokuratuuril ega kohtul seadusest  tulenevalt kohustust vastavaid lahendeid Rahandusministeeriumile edastada, mistõttu on nende täitmine enamasti seotud sellega, kas õigustatud isik ise pöördub Rahandusministeeriumi poole või mitte. Rahandusministeerium on saanud mitmel korral kohtutäiturilt täitmisteate võlgnevuse sissenõudmiseks, kuid eelnevalt ei ole nõude aluseks olev dokument Rahandusministeeriumi hüvitise väljamaksmiseks jõudnudki. Leiame, et täitemenetluse algatamise võimalus olukorras, kus täitedokumendiks olev otsus või määrus ei ole Rahandusministeeriumisse jõudnud, ei ole õigustatud.“ 34 Sundtäitmisega ühinemine (TMS § 149 lõiked 5 ja 6). S Kavandatav muudatus võimaldab mitmel kohtutäituril nõuda Eelnõu puhul on hinnatud mõjusid, mis tulenevad tasu ühe kinnisasja müügist saadud tulemist. Juhime täitemenetluse kulude kandmise korra täpsustamisest tähelepanu, et kui sundtäitmisega ühinenud kohtutäitureid on erijuhtumite puhul. Võlgniku kinnisasja sundtäitmisega palju, väheneb sissenõudjatele jaotatav summa märgatavalt. ühinenud kohtutäiturite tasustamise reeglite täpsustamine See võib kahjustada põhinõuete rahuldamise määra. võib küll mõjutada seda, kui suur osa vara müügist saadud Soovitame analüüsida täituritasude kumuleerumise mõju tulemist jaotub sissenõudjate vahel, kuid üldjuhul ei sissenõudjate huvidele. mõjuta see sissenõudjate võimalust oma nõude maksmapanekuks. Täitemenetlused jätkuvad sissenõudmata jäänud nõuete osas ka pärast võlgniku kinnisasja müüki. 35 Menetluse põhitasu nõude rahuldamisel välisriigis (KTS § 32 S lõige 5). Eelnõu sätestab kohtutäituri õiguse saada põhitasu Kuna teises riigis täitemenetluse algatamine ei eelda Eestis ka siis, kui nõue rahuldatakse kohtutäituri vahenduseta. läbiviidava täitemenetluse lõpetamist ning TMS § 8 Olukorras, kus sissenõudmine toimub paralleelselt välisriigis kohustab kohtutäiturit viivitamata rakendama kõiki ametiabi korras, võtab välisriigi täitur oma tasu. Kui ka Eesti seadusega lubatud abinõusid täitedokumendi täitmiseks,  kohtutäitur nõuab samal ajal täit tasu välisriigi täituri tehtud kulgevad mõlemad menetlused paralleelselt ning Eesti töö eest, tekib võlgnikul ebaõiglane topelt tasude maksmise kohtutäitur teeb oma menetluses samuti toiminguid nõude kohustus. Teeme ettepaneku sätestada piirang, et välisriigis rahuldamiseks. Seetõttu ei oleks põhjendatud jätta Eesti sissenõutud summa pealt Eesti kohtutäituri tasu arvestamist kohtutäiturit tasust ilma. piirataks või välistataks. 36 Täitekulude eelistamine väljamaksete järjekorras (PankrS § S 146 lõike 1 punkt 5). Eelnõu seab enne pankrotti Muudatus jäetakse eelnõust välja. sissenõutavaks muutunud täitekulud (v.a põhitasu) eelisjärjekorda, tasudes need enne võlausaldajate nõudeid. MTA hinnangul muudab see oluliselt ja põhjendamatult pankrotivara jaotamise dünaamikat. Kohtutäiturite kulude eelistamine riivab võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti jääb selgusetuks täitekulude saatus pärast pankrotimenetluse lõppu – kas nende sissenõudmine jätkub üldises korras ja kas neist on võimalik vabaneda kohustustest vabastamise menetluses? Seletuskiri peaks sisaldama põhjalikumat analüüsi sellise eelistamise vajalikkuse kohta. Kohtutäitur nagu ka kõik teised võlausaldajad peavad oma kulusid ning riske hindama ning perspektiivitud täiteasju ei pea menetlema ning tekitama täitekulu. Ilmestamaks igapäevast olukorda kus ühe füüsilise isiku pankrotimenetluses võib olla palju erinevaid täitureid, samuti võib ühele täiturile olla edastatud mitu erinevat haldusakti täitmiseks. Seega toimub põhjendamatu võlausaldaja (kohtutäitur) eelistamine ja täitetasude kumuleerimine samas  asjas, mis kuuluks väljamaksmisele enne teisi võlausaldajaid sh riiki. 37 Kohtutäituri abi tegutsemine haldurina (PankrS § 1934). S Toetame haldurite ringi laiendamist, kuid osutame Muudatus jäetakse eelnõust välja. Vt käesoleva tabeli potentsiaalsetele riskidele: Kohtutäituri abid on punkti 12 juures esitatud selgitust. teenistussuhtes kohtutäituriga, võib tekkida huvide konflikt menetlustes, kus üheks võlausaldajaks on abi tööandjaks olev kohtutäitur. Pankrotimenetlus eeldab sageli keerukat kohtuvaidlustes osalemist. Kui abid ei ole piisavalt kogenud ja peavad teenust sisse ostma, võib see hüppeliselt kasvatada menetluskulusid võlausaldajate arvelt. Vajalik on selgus, kas halduri tasu määratakse abi tööandjaks olevale büroole või abile isiklikult, ning kas sellega kaasneb kohustus luua eraldiseisev büroo.