Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Justiits- ja Digiministeerium 14.05.2026 nr 1-4/26/142-8 Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 5 esitame täiendavaks kooskõlastamiseks maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõule tagasisidet hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 – määruse kavand 4. Seletuskirja lisa 2 – ettepanekutega arvestamise tabel Thérèse Liis Kilk, 625 6493 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELN ÕU 2 8 . 0 4 .202 6 Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1 . Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused : 1 ) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses: „ 25 ) Kontrolliaruande koostaja on maagasiseaduse §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 , milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787 , 1 5 .0 7 .2024) kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (E Ü ) nr 765/2008 , millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47) kohaselt . “; 2 ) paragrahvi 10 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve tegemiseks või ohu ennetamiseks .“; 3 ) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja tagab võrku sisestatud ja võrgust väljunud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Käesolev kohustus ei hõlma teise võrguettevõtja võrgust tema võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmist, mõõteandmete kogumist ja töötlemist ega sellekohase arvestuse pidamist.“; 4 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 1 5 järgmises sõnastuses: „(1 5 ) Nõuded gaasikoguse mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .“ ; 5 ) seadust täiendatakse § - ga 37 3 järgmises sõnastuses: „ § 37 3 . Riiklik järelevalve metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris (1) Keskkonnaamet teostab p ädev a asutus ena järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt . (2) Keskkonnaametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused. Keskkonnaamet avalikustab teabe nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. (3) Keskkonnaamet i tegevus ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve teostamise l ohustada Eesti energiavarustuskindlust .“; 6 ) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet või vad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. “; 7 ) paragrahvi 38 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“; 8 ) paragrahv i 38 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Paragrahvi 38 1 lõi g e te s 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Konkurentsiamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot. (2) Paragrahvi 38 1 lõikes 3 nimetatud e ttekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras . S unniraha ül e mmäär füüsilise le isiku le on 13 00 eurot ja juriidilise le isiku le 100 000 eurot. “ ; 9 ) seadus t täiendatakse §- de ga 44 8 – 44 1 8 järgmises sõnastuses: „§ 44 8 . Abi osutamata jätmine järelevalve- ja kontrolltegevusel (1) Keskkonnaametile või sõltumatule kontrolli aruande koosta jale, kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoimingu teks abi osutamata jätmise korral – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõ t te eelmise majandusaasta käibest . § 44 9 . T eabe esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 27 lõike s 1 ja artik li 28 lõigete s 1 ja 2 ning IX lisas nimetatud gaasi impordiga tegelev ale ettevõtjale kehtestatud teabe esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõ t te eelmise majandusaasta käibest . § 44 10 . Maagaasi tootmise metaanimahukuse andmete edastamise ja metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise nõuete rikkumise ja artik li 29 lõike 6 kohaselt vastu võetud õigusaktides esitatud maksimaalsete metaanimahukuse väärtuste järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõ t te eelmise majandusaasta käibest . „ § 44 1 1 . Metaaniheitearuannete ja nende koosseisu kuuluvate sõltumatute kontrolli aruande koosta jate koostatud kontroll i aruannete esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artiklis 12 nimetatud metaaniheitearuannete ja nende koosseisu kuuluvate sõltumatu kontrolli aruande koosta ja koostatud kontrolliaruannete määruses nimetatud tähtajaks esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõt t e eelmise majandusaasta käibest . § 44 12 . Lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning kokkuvõtva aruande esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 14 lõikes 14 nimetatud lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokk u kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused , esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 13 . Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/ 1787 artik li 6 lõigetes 5 ja 6 nimetatud inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise, artik li 14 lõike s 1 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise või lõigete s 2, 5 ja 6 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise eest ja lõigetes 8–13 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 14 . Metaaniheite a tmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute rikkumine (1) Metaaniheite a tmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise, sealhulgas rutiinse tõrvikpõletamise eest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/ 1787 artik li 15 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel , ning artik li 17 nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete kasutamisel , – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 15 . Tõrvikpõletamise vajaduse tõendamise nõude rikkumine (1) Tõrvikpõletamise vajaduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 15 lõigete 4 ja 6 kohaselt tõendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 16 . Metaaniheite a tmosfääri laskmise mõjude leevendusmeetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumine (1) Metaaniheite a tmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 15 lõigete 5 ja 7 nõuetele , – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 17 . Aruandlus- ja teavitamiskohustuse rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) 2024/1787 artikli 16 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud juhtudel metaaniheite atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 1 8 . Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive (1) Käesoleva peatük i §-de s 44 8 – 44 17 nimetatud juriidilise isiku käibele vastab aastane kogukäive viimase kättesaadava juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruande järgi . K ui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamat u pidamise aruandeid, on eespool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomane tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. “; 10 ) paragrahv i 45 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki § - des 4 2 – 44 7 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet. (2) Käesoleva peatüki § - des 44 8 –44 1 7 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.“. § 2 . Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse §-i 29 täiendatakse punktiga 40 1 järgmises sõnastuses: „40 1 ) Keskkonnaametile maagaasiseaduse § 37 3 lõike 1 alusel riikliku järelevalve teostamiseks ; “ . § 3 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 202 6 . a Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2026. a Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Esitaja ja e ttepaneku/märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus Rahandusministeerium Keskkonnaametile nähakse ette selged järelevalvevolitused gaasiettevõtjate suhtes, kes tegelevad maagaasi tootmise, transpordi, ladustamise või jaotamisega ning kelle tegevusele laieneb metaaniheite määruse reguleerimisala. Seletuskirja kohaselt toob seaduse rakendamine kaasa lisakulusid riigieelarvest Keskkonnaameti suureneva personalivajaduse ja võimalike uute IT-arenduste tellimise tõttu 1,5 ametikoha kasvuks. Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks ei saa ülesannet täita olemasolevat personali ja ülesandeid ümber korraldades Arvestatud S eletuskirja täiendatud selgitusega, et Keskkonnaameti kliimabüroo, kes hakkab ülesannet täitma, täidab hetkel asjakohastest ELi ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja tööd ei ole võimalik uute ülesannete võtmiseks täiendava ressursita ümber korraldada . Metaaniheite määruse rakendamisega seotud ajakulu on hinnatud selliseks, et olemasoleva ressursiga seda täita ei ole võimalik ja kuna tegemist on regulaarse ülesandega, on määruse rakendamiseks vaja lisaressurssi nii sisuosakonnas kui ka järelevalve poolel. Seletuskirja lk 13 on märgitud, et kulud ligi 93 000–120 000 kaetakse riigieelarvest, kuid ei ole märgitud, kuidas kavandatakse kulud katta. Arvestatud S eletuskirja täiendatud tekstiosaga : „Täiendavaid kulusid menetletakse 2027. aasta riigieelarve protsessis“. Kuna eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2027 ja eelnõu eeldab täiendavat rahastamist riigieelarvest, siis on meil ettepanek menetleda eelnõud Vabariigi Valitsuses paralleelselt 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga, et Vabariigi Valitsusel oleks võimalik võtta seisukoht, kas täiendavaid vahendeid eraldada. Ühtlasi teeme ettepaneku lisada seletuskirja kulude peatükki järgmine lause: „Täiendavaid kulusid menetletakse 2027. aasta riigieelarve protsessis, juhul kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, leiab Kliimaministeerium/Keskkonnaamet vahendid olemasolevate ressursside ja eelarve piires“. Arvestatud S eletuskirja täiendatud . S eoses sellega, et iga uus ette nähtav ülesanne peab tulema koos ressursiga, tuleb ette näha vajalikud vahendid aastast 2027 ning täiendavaid kulusid menetletakse 2027. aasta riigieelarve protsessis . Justiits- ja Digiministeerium Eelnõuga pannakse Keskkonnaametile täiendavaid ülesandeid. Üldjuhul täidab Keskkonnaamet oma ülesandeid andmekogu KOTKAS kaudu. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kas ka täiendavaid ülesandeid täidab Keskkonnaamet nimetatud andmekogu kaudu ning kas seetõttu tuleks täiendada ka andmekogu regulatsiooni. Palume seletuskirja selles küsimuses täiendada. Arvestatud S eletuskirja täiendatud osas , miks andmekogu regulatsiooni muuta ei tule. Keskkonnaamet ei plaani metaaniheite määruse aruandlust hakata vastu võtma keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, sest KOTKAS on loodud eelkõige keskkonnakaitselubade menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks, kuid antud juhul ei loastata metaaniheite määruse kohustuslasi ning seos infosüsteemiga KOTKAS puudub. Eelnõu § 1 p 4 – eelnõuga laiendatakse kehtivas seaduses Konkurentsiametile ettenähtud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise õigus ka Keskkonnaametile. Juhime tähelepanu, et riikliku järelevalve erimeetmete lubamine eriseadusega peab olema põhjendatud ja konkreetse ameti ülesannete täitmise vajadusest lähtuv. Iga erimeetme lubamisel tuleb seletuskirjas ka põhjendada, miks konkreetset meedet vajatakse, millistes olukordades seda kohaldatakse jne. Palume eelnõu seletuskirjas valitud erimeetmete vajalikkust põhjendada. Kui põhjendamise tulemusel selgub, et mõnd erimeedet siiski vaja ei lähe, palume eelnõu muuta. Arvestatud S eletuskirja täiendatud . Keskkonnaamet riikliku järelevalve teostajana on põhjendanud . Korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmete kohaldamine nagu valdusse sisenemine, isikusamasuse tuvastamine, kutse ja sundtoomine ning küsitlemine ja dokumentide nõudmine on põhjendatud erimeetmed, kuna pädeval asutusel peab olema võimalik koguda teavet, kontrollida rajatisi ning vajaduse korral sekkuda, kui gaasi ettevõtja ei tee koostööd. Eelnõu § 1 punkt 5 – MGS § 38 1 täiendamine lõikega 3 järgmiselt: „ (3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. “ Seletuskirja leheküljel 4 ei anta normi sõnastuse osas mingisugust sisulist, täpsustavat selgitust, milliste nõuetega on tegemist, millistes artiklites need on kirjas, miks on esitatud niivõrd üldine sõnastus. Märgitakse üksnes seda, et punktiga 5 (§ 38 1 lg 3) täiendatakse seadust uue sättega täpsustamaks Keskkonnaameti järelevalvevolitusi. Paragrahvi 381 lõike 3 lisamisega antakse õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on vajalik, et Keskkonnaamet saaks esmalt anda võimaluse rikkumine kõrvaldada karistusmeetmeid koheselt rakendamata. Samasisuline märkus on ka eelnõu § 2 ( SeOS § 14 1 lg 3) kohta. Lõikes sätestatakse: „ (3) Keskkonnaametil on õigus teha maagaasiseaduse §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. “ Seletuskirja leheküljel 6 ei anta normi sõnastuse osas mingisugust sisulist, täpsustavat selgitust, milliste nõuetega on tegemist ning miks on esitatud niivõrd üldine sõnastus. Seletuskirjas märgitakse, et Keskkonnaameti pädevus ja volitused tulenevad metaaniheite määrusest ja keskkonnajärelevalve seadusest. Paragrahvi 14 1 lõikega 3 nähakse ette, et ametil on õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ning kohustus avalikustada määruse ja seaduse alusel tehtud otsused ja ettekirjutused oma veebilehel. Kus täpsemalt on see pädevus kirjas metaaniheite määruses? Millistes sätetes keskkonnajärelevalve seaduses? Palume seletuskirja täpsustada. Arvestatud S eletuskirja on täiendatud . Juba praegu on Keskkonnaametil õigus rakendada õiguserikkujate suhtes riikliku sunni vahendeid: määrata rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamist, samuti teha ettekirjutusi keskkonda mõjutava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks ning nõuda ja kontrollida kohustuslike keskkonnakaitseliste abinõude rakendamist . Kõik muudatusettepanekud on viidud MGS muudatusettepanekutesse ja SeOS´es muudatusettepanekuid ei tehta. Eelnõu § 1 punkt 5 – sättega antakse Keskkonnaametile õigus teha EL määrusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Juhime tähelepanu, et ettekirjutus on riikliku järelevalve üldmeede , mida saab korrakaitseorgan kohaldada vahetult korrakaitseseaduse alusel ning milleks ei ole vaja näha eriseaduses ette eraldi alust. Palume kaaluda listava sätte vajalikkust. Selgitame Õigusselguse tagamiseks lisasätte lisam ine õigustatud. Kehtivas seaduses § 38 1 lõikes 2 on sätestatud riikliku järelevalve erisused Konkurentsiametile, millega on Konkurentsiametil e on antud õigus teha ettekirjutusi. Eelnõuga täiendatakse antud paragrahvi järgides kehtiva seaduse põhimõtteid. Eelnõu § 1 punkt 6 – MGS § 38 2 muutmine. Seletuskirja leheküljel 4 tuuakse välja: „ Punktiga 6 (§ 38 2 ) sätestatakse, et MGS §- is 38 1 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada sunniraha ja asendustäitmist juhul, kui ettekirjutust ei täideta. Muudatusega eristatakse kahe järelevalveorgani pädevus. Lõikega 2 nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga , nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot. “ Palume täiendavalt seletuskirjas selgitada, miks on sunniraha määra rakendamisel eeskujuks võetud finantsvaldkonna õigusaktid. Millised õigusaktid? Sama küsimus ja täiendava selgituse vajadus on ka seletuskirja leheküljel 7 esitatud teksti osas, mis käsitleb SeOS § 15 1 kehtestamist. Arvestatud Eemaldatud on viited finantsvaldkonna õigusaktidele . Sunniraha rakendamisel on määrade puhul eeskujuks võetud keskkonnavaldkonna analoogsed õigusaktid. Muudatusettepanekuid SeOSe muutmiseks enam eelnõus ei ole. Eelnõu § 1 punkt 7 – esineb probleem füüsilisele isikule kohaldatava sunniraha määraga. Kui võrrelda sunniraha määra kavandatavate karistusmääradega §-des 44 8 – 44 10 , siis selgub, et haldusjärelevalve raames kohaldatav sunniraha maksimaalmäär on palju kõrgem kui väärteo eest ettenähtud karistus. Sunniraha võib olla kuni 5000 eurot füüsilise isiku puhul, samas kui väärteokaristuse maksimaalne määr on füüsilisel isikul 2400 eurot. Üldiselt kehtib põhimõte, et väärteokaristus kui ultima ratio vahend on kõige karmim, mitte vastupidi. Äärmisel juhul saab vastuvõetavaks pidada olukorda, kus sunniraha määr on võrdne rahatrahvi omaga, aga mitte kõrgem. Arvestatud Eelnõus tehtud muudatus sunniraha määra osas. Seletuskirjas (lk 5) on märgitud: „ Paragrahvi 44 8 alusel kehtestatakse trahvid Keskkonnaametile või sõltumatule kontrollijale abi osutamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded .“ Palume seletuskirjas täiendavalt välja tuua, milliste nõuetega on tegemist. Samal leheküljel on kirjutatud järgmist: „ Paragrahviga 44 9 kehtestatakse trahvid teabe esitamisega seotud nõuete rikkumise eest. Metaaniheite määruse artikli 27 lõikes 1, artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas on sätestatud nõuded gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele. “ Ka siin palume täiendavalt lahti kirjutada, selgitada, milliste nõuetega on tegemist. Kas kindlasti on välistatud tulemuse saavutamine järelevalve käigus rakendatava ettekirjutuse ning sunnirahaga? Veel samal leheküljel: „ Sätete eesmärk on tagada eelkõige järelevalve- ja kontrollitoimingute tõhusus ning vältida tahtlikku järelevalvetegevuse takistamist, mida käsitleb karistusseadustiku § 279, kuid täpsustada ka koosseisu, mis puudutab passiivsust ehk abi osutamata jätmist. “ Mida selle lausega tahetakse öelda? Kui meil on juba olemas karistusseadustiku ( KarS ) § 279, miks luuakse eraldi säte eriseadusesse? Palume seletuskirja täiendada Arvestatud S eletuskirja on täiendatud . Lisatud on nõu ded , mis kehtivad metaaniheitearuandele ja selle kontrolliaruandele ning nõu ded , mis kehtivad gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele . S eatud karistusmäärade, sealhulgas trahvide eesmärk on motiveerida nõuete järgimist ehk toimida preventatiivselt , mitte koguda trahve. Karistused on vaja kehtestada, et tagada järelevalveasutustele ja ettevõtjatele ühtviisi õigusselgus ning toetada Eesti eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside, eelkõige metaani heidet energeetikasektoris. Pädeval asutusel on õigus, aga mitte kohustus määrata trahv. Eelnõuga MGSi lisatava § 38 1 lg 3 järgi on Keskkonnaametil õigus ka ettekirjutus teha ning § 38 2 lg 2 järgi sunniraha määrata , kuna karistus ise ei too nõutavaid andmeid kohale. Lisaks selgitame, et et norm on vajalik, kuna KarS §-ga 279 ei ole see kaetud. Ühel juhul on tegemist r iikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistami s e ga - takistamine üldjuhul on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul näeme, et katmata on olukord kui ei ole tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid nt. kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi osutamata jätmine on seega meie hinnangul pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve või kontrolli takistamine. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse seadust §-ga 14 1 (riiklik järelevalve metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris). Lõike 2 kohaselt on Keskkonnaametil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel kõik määruses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused. Keskkonnaamet avalikustab teabe määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. Seletuskirja leheküljel 6 märgitakse, et nähakse § 14 1 lõike 2 teise lausega Keskkonnaametile ette kohustus avalikustada metaaniheite määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. Palume kindlasti täiendavalt selgitada, kas selle teabe all peetakse silmas jõustunud või jõustumata otsusega määratud karistust? Samuti tuleb välja tuua, kui kaua see teave veebilehel on üleval, millal see kustutatakse? Kas see kustutamine ei pea olema seaduses reguleeritud? Arvestatud S eletuskirja on täiendatud , et teave av aldatakse määratud ehk jõustunud otsuse kohta. Keskkonnaamet saab peale otsuse jõustumis t info avalikustada ning i nfo on leitav sama kaua kui karistus karistusregistris. Kuna rakendatud haldusmeetmete puhul ei ole ette nähtud otsest aegumisaega või kustutamise tähtaega, vaid haldusakti kehtivus lõppeb pärast selle täitmist või ette nähtud kehtivusaja lõppu. Muudetud eelnõus MGS § 37 3 lg 2. Eelnõu § 2 punkt 2 – täpselt sama sisuga säte lisatakse MGS-i. Seega jääb arusaamatuks, miks säte ka SeOS-is vajalik on. Palume seletuskirjas sätte vajalikkust põhjendada. S äte on eelnõust eemaldatud, muudetakse ainult MGSi . Eelnõu § 2 punkt 3 – Keskkonnaametile riikliku järelevalve erimeetme valikul tuleb lähtuda konkreetsetest Keskkonnaameti vajadustest, samuti tuleb iga erimeetme vajadust seletuskirjas põhjendada. Kuna järelevalve materiaalõiguslikuks aluseks on nii SeOS-i kui ka MGS-i puhul sama EL määrus, jääb arusaamatuks, miks erinevad valitud erimeetmed oluliselt. Palume erimeetme säte veelkord põhjalikult läbi kaaluda ja näha Keskkonnaametile ette vaid need erimeetmed, mida amet riikliku järelevalve tegemiseks reaalselt vajab. S äte on eelnõust eemaldatud, muudetakse ainult MGSi . Eelnõu § 2 punkt 4. Seadust täiendatakse §-ga 15 1 järgmises sõnastuses: „ § 15 1 . Sunniraha määr Paragrahvi 14 1 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 5000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.“ Siin on järgmine probleem. Kui võrrelda sunniraha määra kavandatavate karistusmääradega §-des 17 1 – 17 8, siis selgub, et haldusjärelevalve raames kohaldatav sunniraha maksimaalmäär on palju kõrgem kui väärteo eest ettenähtud karistus. Sunniraha võib olla kuni 5000 eurot füüsilise isiku puhul, samas kui väärteokaristuse maksimaalne määr on füüsilisel isikul 2400 eurot. Väärteokaristus võrreldes sunnirahaga on kui ultima ratio vahend on rangem, mitte vastupidi. Äärmisel juhul saab vastuvõetavaks pidada olukorda, kus sunniraha määr on võrdne rahatrahvi määraga, aga mitte kõrgem. Kuidas on ülejäänud ettekirjutuste ja sunnirahaga? Kas seaduses ongi kavandatud vaid § 14 1 lõike 3 puhul sunniraha rakendada ning ülejäänud tegevuste puhul ettekirjutusi ei tehta, sunniraha ei rakendata? Seletuskirjas märgitakse, et punktiga 4 sätestatakse asendustäitmise ja sunniraha rakendamise kord ja ülemmäärad juhuks, kui Keskkonnaameti ettekirjutusi ei täideta. Uue paragrahviga nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määrad on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot. Ei ole täpne rääkida rakendamisest, kui vastav norm alles luuakse. Seletuskirja sõnastust tuleks täpsustada. Palume välja tuua, milliseid finantsvaldkonna õigusakte silmas peetakse. Arvestatud Eelnõus on sunniraha määrad muudetud. Selgitame: Ettekirjutused ja sunnirahad rakendatakse paragrahvi 38 1 lõike 3 kohaselt kogu määruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. „(3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“; Seletuskirjas parandused sisse viidud. Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 17 1 . Palume seletuskirjas välja tuua, mida kujutab endast kontrolliaruannete määrus. Kas tõepoolest koostatakse määrus, ei koostata kokkuvõtet, protokolli vms? Arvestatud S eletuskirja ning eelnõu s oli tegemist keeleliselt ebaõnnestunud sõnastusega. Muudetud eelnõus tehakse kõik muudatused MGS-s. 14. Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 17 2 . SeOS § 17 2 Palume seletuskirjas selgitada, kas sätte kontekstis on oluline üksnes esitamata jätmise aspekt. Kui esitada valeandmeid, mittetäielikke andmeid jms, kas siis see ei ole probleem? Arvestatud S eletuskirja on täiendatud. Metaaniheite määruse artiklis 33 on märgitud, millistel juhtudel tuleb karistust kohaldada ning artiklis 8 on ette nähtud, et kontrolliaruandes hinnatakse mh. esitatud andmete tõepärasust. Karistusmeetmete määramisel sealjuures näeb määrus artikli 33 paragrahvi 7 lõikes c ette võimaluse arvestada ka asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest. Valeandmete esitamine võib olla nii tahtlik kui tuleneda hooletusest ning se da saab pädev asutus hinnata karistust määrates kergendava või raskendava asjaolu na . Muudatused on kavandatud MGS´i eelnõus. Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 17 3 (abi osutamata jätmine järelevalve- ja kontrolltegevusel). Palume seletuskirjas selgitada, milles see abi seisneb. Millal tekib oht, et isikule kohaldatakse väärteokaristust? Kus on see kohustus, millises artiklis see täpsemalt kirjas on? Kas kõik artiklid on hõlmatud? Hetkel on tegemist laia ja ebamäärase sõnastusega, terve metaaniheite määrus on hõlmatud. Seletuskirja leheküljel 8 mainitakse vaid seda, et § 17 3 näeb ette trahvi Keskkonnaametile või sõltumatule kontrollijale abi osutamata jätmise eest. Metaaniheite määruse nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavatele asutustele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas metaaniheite määrusega, osutamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga. Arvestatud S eletuskirja on täpsustatud selgitusega, et võrguettevõtjad ja importijad peaksid andma kontrollijatele ja pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige näiteks seoses tegevuskohtadele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega. Artikkel 33 paragrahv 5 lõige a näeb ette laia sõnastuse, mille järgi: 5. Karistusi kohaldatakse vähemalt järgmiste rikkumiste korral: a) käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija ei osuta pädevatele asutustele või kontrollijatele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega; Selgitatud ja seletuskirja täpsustatud ka selles osas , et Keskkonnaametile ja sõltumatule kontrollijale trahvi ei määrata vaid karistatakse neile abi osutamata jätmise eest . Muudatused on kavandatud MGS muudatuse eelnõus. Eelnõu § 2 punkt 5 (lekete tuvastamise ja kõrvaldamise nõude rikkumine). Seletuskirja kohaselt kehtestatakse §-ga 17 4 trahv lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise, inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 1 kirjeldatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile kehtivaid nõudeid, sama artikli lõigetes 2, 5 ja 6 täpsustatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringule kehtivaid nõudeid ning lõigetes 8–13 sätestatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuded. Metaaniheite määruse artikli 6 lõiked 5 ja 6 näevad ette inspekteerimisaruandele kohaldatavad nõuded. Palume konkreetsemalt välja tuua, näitlikustada, milliste nõuetega on tegemist. Arvestatud S eletuskirja on täiendatud , et karistus on ette nähtud olukordades, kus võrguettevõtjad ei rakenda ette nähtud parandus- või leevendusmeetmeid pärast seda, kui gaasi taristu s on tuvastatud metaanileke. Karistatav on ka eelmainitud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi pädevale asutusele jätmi ne . Võrguettevõtjatel on kohustus viia ettenähtud sagedusega läbi lekete tuvastamise uuringuid ning kõrvalda tuvastatud lekkeid ettenähtud tähtaja jooksul – eelmainitud kohustuse täitmata jätmise eest on samuti karistus ette nähtud. Võrguettevõtjatel on küll juba üldine hoolsuskohustus jälgida ja parandada või asendada lekkivaid või kõrge metaani heite riskiga komponente (nt ventiile , t ihendeid vm. ) , kuid nendega seotud nõuete täitmata jätmise eest on samuti võimalik ette näha karistus. Nimetatud nõuete üldine eesmärk on tagada metaanilekete varajane avastamine ja nende kiire kõrvaldamine , et tagada minimaalne keskkonnamõju . Muudatused on kavandatud MGS muudatuse eelnõus. Seletuskirja leheküljel 9 kirjutatakse järgmist: „Sealjuures on oluline tähele panna, et määruse sisu erineb karistusseadustiku §-st 279.“ Mida tuleb siis tähele panna? Milles seisneb erisus? Mis määrusest räägitakse? Kui tegemist on nn „metaaniheite määrusega“, siis tuleks seda ka niiviisi tähistada. Arvestatud S eletuskirja on täiendatud selgitusega , et norm on vajalik, kuna KarS §-ga 279 ei ole see kaetud. Ühel juhul on tegemist r iikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistami s e ga - takistamine üldjuhul on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul näeme, et katmata on olukord kui ei ole tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid nt. kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi osutamata jätmine on seega meie hinnangul pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve või kontrolli takistamine. SeOS-i ilmub uus termin „atmosfääri laskmine“ alles vastutuse sätetes (§-d 17 5 , 17 7 , 17 8 ). See ei ole vastuvõetav. Termin tuleb lahti seletada ka seaduses eespool esimestes paragrahvides. Kehtivas seaduses on § 3, mis annab seaduses kehtivad terminid. Praegu on tekitatud olukord, kus isikud saavad teada sellest, et atmosfääri laskmine on karistatav tegevus, alles vastutuse sättest. Olukord peab olema vastupidine, et isikul on võimalik aru saada, seaduse esimestest paragrahvidest lugeda, mis on keelatud tegevus juba eelnevalt ning seeläbi õigusvastasest tegevusest hoiduda. Kui seletuskirja sissejuhatuses räägitakse metaaniheitest, siis oleks loomulik, kui ka tekstis kasutatakse ka „metaaniheite atmosfääri laskmine“. Vastasel korral võib igasuguseid aineid atmosfääri lasta. Ka eelnõus endas on kavandatud seaduse §-s 14 1 kasutusele võtta sõna „metaaniheide“, ei räägita lihtsalt „atmosfääri laskmisest“. Arvestatud E elnõu ning seletuskirja on täpsustatud ning läbivalt kasutatud mõistet „metaaniheite atmosfääri laskmine“. Eelnõu seletuskirja koostajate poolt välja pakutud halduskoormuse vähendamise meede koormuse tasakaalustamiseks ei ole tõenäoliselt sobilik (viidatud on revisjoni tulemusena kehtetuks tunnistatud määrusele, millel aga reaalset mõju halduskoormuse vähendamisele ei paista olevat). Arvestatud Seletuskirja on muudetud ning selgitatud, et halduskoormust ei ole võimalik täiesti kaotada kui halduskoormuse kasvuga kaasneb vajadus vältida keskkonnakahjusid. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Arvestatud Justiits- ja Digiministeeriumi esitatud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta nii eelnõu kui seletuskirja failis on arvestatud . Muuhulgas on täpsustatud, et eelnõus kavandatud meetmed on vajalikud metaaniheite määruse kohaldamiseks ning täiendavaid meetmeid ei kehtestata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste eelnõude vastavust põhiseadusele peab hindama enne vastavate õigusaktide vastuvõtmist määruste väljatöötamise- ja läbirääkimiste etapis. Konkurentsiamet Ameti ettepanek Eelnõu kohta on järgnev: Eelnõu § 1 punkti 8 järgi muudetakse ja sõnastatakse MGS § 45 järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki §-des 41–44 10 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet. (2) Käesoleva peatüki §-des 44 8 –44 10 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.“ Konkurentsiamet selgitab, et hetkel kehtiva MGS-i redaktsiooni kohaselt on MGS-i 6. peatükis (§ 41 kuni § 44 7 ) sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Konkurentsiamet. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt täiendatakse MGS-i §-dega 44 8 kuni 44 10 , milles sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõu muutmiseks – parandada ebatäpsus MGS § 45 lõikes 1 järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki §-des 41–44 10 41–44 7 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.“ Arvestatud Eelnõus muudetud § 1 punktis 8 sisalduva MGS § 45 lõikes 1 märgitud eksitav ülaindeksi number. Samuti täpsustatud viidet seoses sellega, sest seaduse § 41 on kehtetu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eelnõu § 2. TTJA juhib tähelepanu, et eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on seadme ohutuse seadus ( SeOS ) asjakohane seadus metaaniheite järelevalve pädevuse andmiseks Keskkonnaametile ning väärtegude koosseisude ja trahvimäärade sätestamiseks TTJA on seisukohal, et metaaniheite järelevalve regulatsioon ei sobitu olemuslikult seadme ohutuse seaduse SeOS-e regulatsiooniga, kuna metaaniheite järelevalve on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 ette nähtud oluliselt laiaulatuslikumana kui seadmete tehnilise korrasoleku ja ohutuse kontroll. Kuna metaaniheite järelevalve hõlmab lisaks maagaasi ülekande- ja jaotussüsteemide kontrollile ka näiteks puuraukude ning all- ja pealmaa(kivi)söekaevanduste kontrolli, siis on sobivam metaaniheite järelevalve regulatsioon sätestada atmosfääriõhu kaitse seaduses. Arvestatud Selgita me, et pärast esimest kooskõlastusringi on eelnõud analüüsitud ja jõutud arusaamisele, et eelnõuga on mõistlik edasi liikuda vaid MGSi ning MKSi muutes . EL määrust metaaniheite vähendamise suhtes tuleks kohaldada nafta ja maagaasi tootmisahela algusosa uuringutel ja tootmisel, mitteaktiivsete puuraukude, ajutiselt suletud puuraukude ja mahajäetud puuraukude puhul, maagaasi kogumisel ja töötlemisel, gaasi ülekandmisel, jaotamisel ja maa-alusel hoiustamisel ning maagaasi veeldusjaamades. Samuti tuleks eelmainitud määrust kohaldada aktiivsete allmaa- ja pealmaasöekaevanduste ning suletud või mahajäetud allmaasöekaevanduste suhtes. Eestis puuduvad nafta- ja maagaasi puuraugud ning kivisöekaevandused ja sisuliselt on Eestis määruse kohaldamisalaks ainult gaasi ülekanne ja jaotus, samuti veeldatud maagaasi ujuvterminalid ( direktiivi (EL) 2024/1788 artiklis 2 punkti 33 mõistes) juhul kui neid võtab vastu Pakrineeme rajatud LNG kai . Seega ei tulene üheselt põhjust, miks tuleks täiendada just (ainult) AÕKS-i , vaid seletuskirjas on toodud põhjendused, miks loeme põhjendatuks erinevate seaduste vahel sätete ära jagamise asemel seda, et metaaniheite määruse terviklikuks ja kiireks rakendamiseks Eestis vajalikud järelevalve- ja vastutusnormid oleksid sätestatud ühes valdkondlikus seaduses, milleks on maagaasiseadus, et õiguse adressaadid oma kohustused mõistlikult üles leiaks. Eelnõu § 2 punkt 1. TTJA teeb ettepaneku lisatav lõige ära jätta või asendada selles sõna „kontrollija“ sõnadega „kontrolliaruande koostaja“, kuna kontrollija mõiste tekitab segadust ja põhjustaks edaspidi seadmeohutuse teemadel tavapärases väljenduses kontrollist ja metaaniheitega seotud kontrollist rääkimise eksitavaks. Seadmeohutuse valdkonnas kasutatakse sõna „kontrollija“ väga erinevate olukordades, mis ei ole seotud metaaniheite valdkonnaga. Kontrollija mõiste kasutuspraktika on välja kasvanud SeOS § 3 lõikest 8, milles on läbi gaasipaigaldise kontrolli mõiste defineeritud ka kontrollija mõistet. Selle sätte tähenduses on kontrollija gaasitööd tegev isik. Arvestatud E elnõu s ja seletuskirjas läbivalt ’kontrollija’ mõiste (sõltumatu) asendatud „ kontrolliaruande koostaja “ mõistega . Eelnõu seletuskiri lk 1 viimase lõigu eelviimane lause. TTJA hinnangul on lauses „Eeltoodu tähendab, et võrguettevõtja ei tohi oma äranägemise järgi mõõtetulemusi teisendada ning MõõteS §-i 5 kohaselt on teisendamine lubatud üksnes juhul, kui vastav mõõteprotseduur on kehtestatud õigusaktiga.“ eksitav termini „mõõtetulemuste teisendamine“ kasutamine. Teisendamine tähendab mõõtetulemuse muutmist ühest vormist teise, näiteks ühikute teisendamine ( m→cm , °C→K); skaalamuutused; matemaatiline teisendus (nt logaritmimine) ja leppetingimusele teisendamine. Teisendamise eesmärk on esitada sama info teises kujus, mitte seda parandada. Mõõtetulemuse töötlemine tähendab kõiki samme, millega tooretest mõõteandmest saadakse kasutuskõlblik info. Töötlemine võib hõlmata näiteks keskmistamist , filtreerimist, vigade hindamist, statistilist analüüsi, tulemuste korrigeerimist (nt kompensatsioonid, kalibreerimised) jne. Mõõtetulemuste töötlemise eesmärk on parandada mõõtetulemuse kvaliteeti ja hinnata selle usaldusväärsust. TTJA ettepanek on sõna „teisendamine“ asemel kasutada sõna „töötlemine“. Arvestatud S eletuskirjas termini „teisendamine“ asemel kasutatud sõna „töötlemine“. Eelnõu seletuskiri lk 2 teine lõik. TTJA hinnangul on lõigu „MGS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides aga puuduvad üksikasjalikud nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole võrguettevõtja võrku sisenev ja väljuv kogus mõõdetud/teisendatud samadel tingimustel ning arvestuste aluseks olevad mõõteandmed ei ole võrreldavad. Käesoleva seadusemuudatusega tagatakse turuosaliste võrdne kohtlemine ning tehakse oluline samm gaasituru mõõteandmete korrastamiseks.“ sõnastus segadust tekitav ja vastuoluline. Kuigi maagaasiseaduses (MGS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides puuduvad üksikasjalikud nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele, ei tähenda see automaatselt, et erinevate võrguettevõtjate mõõtetulemused ei ole võrreldavad. Kõik võrguettevõtjad kasutavad liitumispunktides mõõteseaduse nõuetele vastavaid mõõtevahendeid, millega saadud mõõtetulemused on võrreldavad. TTJA märgib, et eelnõu ja kavandatava gaasikoguse mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuse töötlemise määruse eesmärk peab olema metaaniheite määramiseks gaasikoguste mõõteprotseduuride ja mõõtetulemuste võrreldavuse tagamine. Arvestatud S eletuskirja on täiendatud. Kuna gaasikoguste mõõtmine ei toimu alati leppetingimustel ning ei ole kehtestatud nõuet, et maagaasiseaduse § 10² nimetatud andmevahetusplatvormile (edaspidi AVP) edastatud mõõteandmed peaksid olema teisendatud leppetingimustele, ei ole AVP-s esitatud ja arvestuste aluseks olevad mõõteandmed täna võrreldavad. Selle tulemusel on tekkinud olukord, kus ühtsesse bilansisüsteemi sisenev ja sellest väljuv gaasikogus ei ole alati mõõdetud samadel tingimustel. See moonutab jaotusvõrgu bilansigaasi tegelikku kogust ning ei ole korrektne ega õiglane. Tarbijad, kelle mõõtesüsteem arvestab gaasi rõhku ja temperatuuri, tasuvad võrguteenuse eest korrektse koguse alusel, kuid katavad läbi tariifi osa võrguettevõtja bilansigaasist, mis tuleneb teistes mõõtepunktides rõhu korrektsiooni puudumisest. Määruse kavand lisatud eelnõu juurde, mis asjaolusid täpsustab. Täienda MGS § 10 2 uue lõikega 1 1 , millega antakse TTJA- le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus. Täiendus on vajalik, kuna andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA- le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate gaasipaigaldiste ohutuse üle. Nende andmete abil saab TTJA teostada tõhusamat riskipõhist järelevalvet gaasipaigaldiste ohutuse üle. MGS § 102 lõike 1 kohaselt loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning võimaldab selle andmetele ligipääsu turuosalisele, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. TTJA ei ole MGS-i tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapool andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. SeOS ja korrakaitseseadus võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selge õiguslikku alust riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil andmete küsimiseks TTJA-l ei ole. TTJA sõnastusettepanek on: „(1 1 ) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve tegemiseks või ohu ennetamiseks.“. Arvestatud E elnõu muudetud järgmiselt: paragrahvi 10 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve tegemiseks või ohu ennetamiseks. “ Eesti Gaasiliit 1. Üldised tähelepanekud metaanimääruse olemuse ja rakendamise osas 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 (edaspidi metaaniheitemäärus) rakendamine impordi osas on jõudnud faasi, kus liikmesriikide praktilised otsused määravad, kas tegemist on toimiva kliimameetme või pigem Euroopa energiajulgeolekut kahjustava regulatsiooniga. Eesti peab selles küsimuses võtma selge seisukoha. Oleme seisukohal, et Eestil tuleb metaaniheitemääruse riigisisesel rakendamisel hoiduda minimaalselt vajalikest nõuetest rangemate nõuete kehtestamisest. Samuti tuleb Eestil tagada, et pädeval asutusel on võimalik aktsepteerida võimalikult paindlikke ja Eesti energiajulgeolekut mittekahjustavaid määrusele vastavaid lahendusi. Leiame ka, et Eestil tuleb nõuda Euroopa Liidu tasandil metaaniheitemääruse rakendustähtaegade edasi lükkamist lähtudes Eesti energiajulgeoleku tagamise vajadusest ning Eesti gaasiettevõtjate ning ka pädeva asutuse reaalsest suutlikkusest määrust rakendada; Selgitame E elnõuga rakendatakse määruse nõudeid Eestis nii, et ei kehtestata määrusega nõutavatest minimaalselt vajalikest nõuetest rangemaid nõudeid ja võetakse arvesse nii gaasiettevõtjate kui pädeva asutuse reaalset suutlikkust. 2) Kuigi metaaniheitemäärus eeldab sõltumatut kontrolli ja ulatuslikku mõõtmist (nt art 12, 28), ei ole paljudes eksportivates riikides akrediteeritud kontrollijaid ega tehnilisi võimalusi OGMP 2.0 või samaväärse taseme rakendamiseks. See olukord ei ole importijate kontrolli all, kuid vastutus metaaniheitemääruse rikkumise eest langeb neile. Nõudes eksportivate riikide tootjalt rangete reeglite täitmist on tekkimas olukord, kus paljude riikide tootjad pole nõus neid täitma ja keelduvad gaasi Euroopasse müümisest; 3) Metaaniheitemääruse art-d 27 ja 28 panevad importijatele ulatusliku teabe esitamise ja samaväärsuse tõendamise kohustuse. Samas ei tulene määrusest ja seetõttu pole selge, milliseid dokumente ja tõendeid peab Eesti pädev asutus praktikas piisavaks ning kuidas hinnatakse näiteks „mõistlikke jõupingutusi“ olemasolevate lepingute puhul (määruse art 28(2)). Ka Euroopa Liidu tasandil on tööstusorganisatsioonid rõhutanud, et on vaja üleeuroopalist, ühtset ja praktilist juhendit, mille alusel kõik liikmesriigid saaksid impordinõudeid ühtemoodi rakendada; 4) Määruse art 33 lg 2 sätestab, et halduskaristusi võib kohaldada ainult juhul, kui need ei ohusta energiavarustuskindlust. Määrus ei täpsusta aga kuidas hinnatakse varustuskindluse riski, kas arvesse võetakse ka prognoositavaid riske (nt impordi alternatiivide kadumine, mõju gaasi hinnale) ning millal on põhjendatud karistuste kohaldamata jätmine või edasilükkamine. Leiame, et antud eelnõu menetlemise raames tuleb probleeme metaaniheitemääruse rakendamisel ning nende võimalikku mõju Eesti ja Euroopa energiajulgeolekule Riigikogu ning Vabariigi Valitsuse tasandil käsitleda. Eesti ees seisvad reaalsed probleemid tuleb välja tuua eelnõu seletuskirjas ning nende võimalikku mõju ka eelnõu seletuskirjas realistlikult ja kõikehaaravalt hinnata. Arvestatud S eletuskirja on täiendatud. EL tasandil sellise ühtse ja praktilise juhendi koostamine käib, mille alusel kõik liikmesriigid saaksid impordinõudeid ühtviisi rakendada. Mis puudutab energiavarustuskindluse riskide hindamist , siis selle hindamine, kas varustuskindlus on tagatud, on kõige paremini välja toodud gaasi varustuskindluse määruses EL 2017/1938 ( käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid) , mis aitab määrata seda, kas/kui on energiavarustuskindlus ohus. Näiteks eelmainitud määruse artikli 14 lõike 6 all on kirjas, missugust kaubanduslikku infot saab kaaluda varustuskindluse olukorra hindamiseks ning pädev asutus saab riiklikku riskihinnangut koostades neid andmeid arvestada. Hinnata tuleb seda, kas meetme rakendamine võib oluliselt näiteks importi vähendada, mõjutada gaasihoidla täitmise kohustust vmt . Samuti seda, kuidas oleks mõjutatud naaberriigid või kas on parajasti välja kuulutatud kriisitase gaasi varustuskindluse määruse alusel. Arvestada tuleb ka seda, kas karistusnormide rakendamine võiks kriitilisele imporditaristule ligipääsu piirata, kaitstud tarbijate varustamist või hooajalise tarbimistipu katmist ohustada. Energiavarustuskindlus sõltub riigiti tugevalt eri näitajatest ja seega tuleb ka Eesti puhul igal korral juhtumipõhiselt läheneda. 2. Märkused eelnõu ja seletuskirja kohta: 1) Eelnõuga nähakse ette trahvid metaaniheitemääruse nõuete rikkumise eest ja juriidilisele isikule on suurim võimalik rahatrahv kuni 20% juriidilise isiku käibest. Nii maagaasiseadusesse (edaspidi MGS) kui ka seadme ohutuse seadusesse (edaspidi SeOS ) kavandatakse lisada säte (vastavalt MGS § 44 11 ja SeOS § 17 9 ), mille kohaselt kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, lähtutakse trahvi maksimaalse suuruse arvutamisel ettevõtja konsolideeritud käibest. Oleme seisukohal, et konsolideeritud käibega sidumine pole metaaniheitemääruse rikkumiste puhul põhjendatud, sest metaaniheitemäärusest tulenevate kohustuste täitmine on iga gaasiettevõtja tavapärane majandustegevus. Lisaks jääb MGS § 44 11 ja SeOS § 17 9 sõnastustest selgusetuks, kes otsustab, kas lähtuda tuleb konsolideeritud kogukäibest või asjaomasest tululiigist. 2) Seletuskirja lk 5 esitatud näitest nähtub ilmekalt konsolideeritud käibest lähtumise mõju, sest Eesti suurima võrgu omaniku AS-i Elering maksimaalne trahv oleks sellise käsitluse puhul 26 korda väiksem kui AS-i Gaasivõrk võimalik suurim trahv. Seejuures annaks eelnõu pädevale asutusele võimaluse otsustada, kas määrata AS-ile Gaasivõrk rahatrahvi maksimaalseks suuruseks 148,7 miljonit eurot (lähtudes konsolideerimisgrupi maagaasi ja veeldatud maagaasi müügiga seotud kogukäivest) või 21,4 miljonit eurot (lähtudes konsolideerimisgrupi maagaasi võrguteenuse müügist). 3) Metaaniheitemääruse art 33 lg 2 sätestab, et liikmesriigid tagavad kooskõlas riigisisese õigusega, et pädevatel asutustel on õigus määrata trahve, sätestades ühtlasi, et juriidiliste isikute puhul ei ole haldustrahvide summa suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest . Metaaniheitemääruse põhjenduspunktid 78 ja 80 rõhutavad karistuste mittediskrimineerivat laadi ja järjekindlat (ühetaolist) kohaldamist, sealhulgas ühetaolise kohaldamise vajalikkust kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Eelnevast tulenevalt palume selgitada: millisest metaaniheitemääruse sättest tuleneb võimalus lähtuda riigisisesel maksimaalse võimaliku rahatrahvi suuruse määramisel mitte juriidilise isiku käibest, vaid konsolideerimisgrupi käibest; kes ja millest lähtudes otsustab, kas kogukäibe määramisel lähtutakse kogukäibest või asjaomasest tululiigist; kuidas on teised liikmesriigid sätestanud rahatrahvide maksimaalsed suurused – kas ettevõtja või konsolideerimisgrupi käibest lähtudes; kuidas tuleb mõista ja kuidas hakatakse praktikas rakendama metaaniheitemääruse eestikeelses tekstis kasutatud sõnastust, mille kohaselt ei tohi haldustrahvide summa olla suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest. Arvestatud Selgitused nelja punkti osas: Punktide 1) ja 2) osas s elgita me, et seletuskirja on täiendatud tekstiosaga , et lähtuda tuleb konkreetse juriidilise isiku majandusaasta käibest. Oleme arusaamal, et eelistatud on lihtsad koosseisud ja kohtuvälisele menetlejale ning kohtule ulatuslikuma diskretsiooniõiguse andmine karistuse määramisel ning et eriseaduses peaksid karistuste arvestamise alused olema võimalikult ühetaolised. Sarnane vastutussäte on sisse viidud ka elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse järgmises sõnastuses: „…karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“. Selline säte on kirja pandud lähtudes EL määruse 1227/2011 sõnastusest: "Olenemata lõike 3 punktist e ei ületa haldustrahvi summa 20 % asjaomase juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest kogukäibest .“ Punkt 3) osas s elgita me , et s ellist kokkuvõtet praegu ei ole, ka teised liikmesriigid alles lisavad määruse rakendamiseks vajalikke sätteid oma õigusesse. Punkt 4) osas s elgita me , et määruse sõnastus näeb ette, et juriidiliste isikute puhul ei ole haldustrahvide summa suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest. See tähendab, et pädeva asutuse jaoks siin on otsustusvahemik 0 – 20%, mitte kohustus rakendada 20% määra. 4) Eelnõu eesmärk on määrata pädev asutus ja tagada sanktsioonid metaaniheitemäärusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel. Kuigi liikmesriik ei tohi Euroopa Liidu määruse reguleerimisalal vastu võtta siseriiklikke õigusakte, siis määrusest tuleneva pädeva asutuse määramisel ja talle riikliku järelevalve ning karistuste määramise õiguse andmisel peab olema selge, kes on järelevalve subjektid ning siseriikliku õigusega ei saa kitsendada ega laiendada Euroopa Liidu määrusest tulenevat subjektide ringi. 5) Eelnõu § 1 p-s 3 esitatud MGS § 37 3 annab Keskkonnaametile pädevuse teostada järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle metaaniheitemääruse kohaselt. Eelnõu § 1 p 5 annab Keskkonnaametile õiguse teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus metaaniheitemääruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. Samuti reguleerivad seadme ohutuse seaduse muudatused (eelnõu § 2 p) ( SeOS ) Keskkonnaameti pädevust läbi viite MGS §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatele. 6) Gaasiettevõtja on MGS § 4 kohaselt ettevõtja , kes tegutseb gaasi tootmise, impordi, ülekande, jaotamise, hoiustamise või müügi tegevusalal, ning kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest. Metaaniheitemäärus reguleerib käitaja, ettevõtja ja importija kohustusi ja määruses esitatud terminite kohaselt võivad käitajaks, ettevõtjaks ja importijaks olla ka füüsilised isikud. Selliselt on MGS-i gaasiettevõtja termin erinev metaaniheitemääruse subjektide ringist. Seetõttu pole selge, kas eelnõus Keskkonnaametile antud pädevus järelevalveks, ettekirjutuste tegemiseks ja ka näiteks riikliku järelevalve meetmete rakendamiseks on piiritletud MGS-i tähenduses gaasiettevõtjateks olevate isikute või metaaniheitemääruse subjektide kaudu. Eelnevast tulenevalt palume eelnõu seletuskirja täiendada ja selgitada, kes on metaaniheitemääruse subjektid Eestis ning ka seda, kelle üle riikliku järelevalve tegemiseks Keskkonnaametile pädevus antakse. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud 5) osas lisatud selgitus , et kuigi määruse artikkel 2, kus on lahti seletatud mõisted, käsitleb ka füüsilisi isikuid, siis eelnõus on viited füüsilisele isikule üldiselt välja jäetud, kuna Eestis füüsilised isikud teadaolevalt gaasivõrku ei opereeri ja gaasi ei impordi. Ka maagaasiseaduse §- is 4 sellist täpsustust ei ole. Vastavalt maagaasiseaduse § 4 lõikele 1 on gaasiettevõtja ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on gaasi tootmine, import, ülekanne, jaotamine, hoiustamine või müük, ning kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest (MGS § 4). 4) ja 6) osas lisatud s elgit us , et metaaniheite määruse mõistes sihtrühmaks Eesti mõistes on: gaasi ülekande- ja jaotustaristu käitajad ehk gaasivõrguettevõtjad, LNG terminali operaatorid ning Eesti äriregistrisse kantud gaasi importijad. Sihtrühma suurus: 21 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, üks gaasi ülekandevõrguettevõtja, 2025. aasta 11. novembri seisuga 9 tegevusloaga gaasi importijat, kaks registreeritud LNG-terminali haldurit. Seaduseelnõu ei puuduta maagaasi lõpptarbijaid. Jääb selgusetuks, millisel põhjendusel jäetakse eelnõu § 1 p-s 6 tehtava MGS § 382 muudatusega Konkurentsiameti poolt füüsilisele isikule määratava sunniraha ülemmääraks 1300 eurot, kuid Keskkonnameti füüsilisele isikule määratava sunniraha ülemmäärana sätestatakse 5000 eurot. Palume seletuskirja vastava põhjendusega täiendada; Samuti palume MGS § 38 2 käsitlevas seletuskirja osas täpsemalt selgitada näidet „näiteks juhul, kui turuosaline hoidub sihilikult avaldamast siseteavet , mis mõjutab energia hinda“ ja tuua välja, milline metaanimääruse säte paneb turuosalisele kohustuse sellise info avaldamiseks; Palume eelnõu § 1 p-des 1 ja 2 esitatud MGS § 24 lg 1 muutmisel ja lõikega 15 täiendamisel kasutada sõnastust, mis lepiti kokku Eesti Gaasiliidu ja Kliimaministeeriumi kohtumisel ning esitati Kliimaministeeriumile 11.11.2025: „1) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja tagab võrku sisestatud ja võrgust väljunud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Käesolev kohustus ei hõlma teise võrguettevõtja võrgust tema võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmist, mõõteandmete kogumist ja töötlemist ega sellekohase arvestuse pidamist. 2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 1 5 järgmises sõnastuses: „(1 5 ) Nõuded mõõtmisele, mõõteandmete kogumisele ja töötlemisele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.“. Arvestatud Sunniraha määramise osas eelnõu muudetud . Arvesta tud S eletuskirja täiendatud . Arvesta tud ja eelnõu sõnastust muu detud . § 24 lg 1 muudatus ja lisatav lõige 1 5 sattusid eelnõusse inimliku eksituse tõttu esialgse ettepaneku sõnastuses. Muud etud sõnastust eelnõus vastavalt Gaasiliidu tehtud ettepanekule. 7) Metaaniheitemäärusesse on kirjutatud nõudeid, mida praktikas pole siiani võimalik täita. Nii peab 05.02.2027 olema emissioonide mõõtmine vastav OGMP 2.0 reeglistiku tasemele 5, aga praktikas sellist mõõtetehnikat veel ei eksisteeri ehk käitajad ei ole võimelised neid nõudeid täitma. Seletuskirja majandusliku mõju osas on välja toodud (osa 6.3 lk 11), et kui Eestis ei ole metaaniheitemäärusele vastavaid kontrollijaid, võib kasutada välismaiseid kontrollijaid, kelle on akrediteerinud oma riigi akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EL) nr 765/2008 ja samas on lisatud, et teadaolevalt ei ole Euroopas veel ühtegi määrusele (EÜ) nr 765/2008 vastavalt akrediteeritud sõltumatut kontrollijat. Palume seletuskirja täiendada ja selgitada, kuidas peaksid metaaniheitemääruse subjektid käituma ning kuidas kavatseb riik (täpsemalt Keskkonnaamet) läheneda riiklikule järelevalvele ning võimalikule sunniraha ning rahatrahvi määramisele olukorras, kus gaasiettevõtjatel pole reaalsuses võimalik metaaniheitemäärusest tulenevaid kohustusi täita. Selgita me , et juba praegu peab h aldusmenetluse seaduse § 3 lg 2 ja § 4 lg 2 kohaselt haldusorgan kaalutlusõigust teostama eesmärgipäraselt ja mõistlikult . Riiklik järelevalve peab seega arvestama tegelikku tehnilist ja turuolukorda ning tagama õigusselguse ja õiguskindluse. Riiklik järelevalve keskendub käesoleval üleminekuperioodil sellele, et gaasiettevõtjad, pädev asutus ja kontrolliaruande koostajad tegutseksid heas usus ning rakendaksid kõiki reaalselt võimalikke meetmeid nõuete täitmiseks . Sunniraha või rahatrahvi ei kohaldata olukorras, kus on tuvastatav kohustuse objektiivne täitmise võimatus. 8) Eelnõu on kavandatud jõustuma 01.01.2027, samas kui metaaniheitemäärusest tuleneb importijatele kohustus esitada aruandeid ja teavet alates juba alates 2025. a maist. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, kuidas rakendatakse otsekohalduvat metaaniheitemäärust olukorras, kus Eesti pole määranud pädevat asutust. Ühtlasi palume kaaluda eelnõusse kirjeldatud olukorra lahendamiseks vajalike rakendussätete lisamist, mis tagaksid Eesti gaasiettevõtjatele õigusselguse olukorras, kus neile tulenevad metaaniheitemäärusest kohustused, kuid riik on viivitanud nende rakendamiseks vajalike siseriiklike regulatsioonide koostamisega. Selgitame Tegemist on otsekohalduva määrusega. K uni Eesti ei ole pädevat asutust määranud, suhtleb Kliimaministeerium energeetikasektori ettevõtjatega, kellele määrus kohaldub, et tagada määrusest tulenevate kohustuste täitmine ja nõuetekohaste aruannete edastamine Euroopa K omisjonile . 9) Halduskoormuse tasakaalustamise reegli kohaselt (Vabariigi Valitsuse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 41) tuleb juhul kui seaduseelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab halduskoormus, näha ette muudatused halduskoormuse vähendamiseks. Sealjuures peab halduskoormuse vähendamise lahendusettepanek omama vähendavat mõju olemasolevale halduskoormusele (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 41 lg 2 p 3). Halduskoormusena käsitletakse ettevõtjale õigustloovatest aktidest tulenevaid kohustusi. Eelnõu seletuskirja kohaselt leiti halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamiseks, et bürokraatia vähendamiseks energeetika valdkonnas on vajadus kehtetuks tunnistada majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määrus nr 17 „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord”, põhjusel, et määrus ei ole enam asjakohane, sest ajaline piirang osalise hinna kompenseerimise osas on lõppenud. Sellisena ei vasta eelnõu halduskoormuse tasakaalustamise reeglile, mille kohaselt tuleb esitada ettepanek olemasoleva, mitte juba reaalselt ammu lõppenud ja ka formaalselt enne seaduseelnõu algatamist kehtetuks tunnistatud (25.02.2022. a määrus nr 17 on kehtetu juba alates 12.01.2026) halduskoormuse vähendamiseks. Lisaks ei kattu majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määruse nr 17 ja käesoleva eelnõu subjektid: määrus puudutas vaid kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müüjaid, kuid käesoleva eelnõu subjektide, kelle halduskoormus suureneb, ring on hoopis erinev hõlmates gaasivõrguettevõtjaid, gaasi importijaid ja LNG terminali haldureid. Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamiseks seoses käesoleva eelnõuga palume gaasivõrguettevõtjad eemaldada kompleksse majandusaasta aruande (EKOMAR) valimist. EKOMAR-i aruandes küsitavatest andmetest suurem osa on kättesaadavad ettevõtte majandusaasta aruandest ja osa riiklikest statistilistest aruannetest „Majandustegevus“ ja „Finantsnäitajad“. Analoogseid dubleerivate andmete küsimisi on kahtlemata veelgi ja igati kohane oleks metaaniheitemäärusest tulenevate täiendavate ulatuslike aruandekohustuste tasakaalustamiseks mitte küsida aruandeid, milles sisalduvaid andmeid on riigil võimalik saada neid ettevõtjatelt täiendavalt küsimata. Arvestatud Seletuskiri muudetud ja selgitatud, et halduskoormust ei ole võimalik täiesti kaotada kui halduskoormuse kasvuga kaasneb vajadus vältida keskkonnakahjusid. Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muut mise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Eelnõu ga kavandatavad muudatused toovad energeetikasektoris tegutsevate ja fossiilkütuste ( Eesti mõistes eelkõige maagaasi) tootmise, transpordi ja impordiga seotud Eesti ettevõtjate jaoks kaasa maagaasi ülekande- ja jaotussüsteemide metaaniheite seire, aruandluse ja metaaniheite vähendamisega seotud kohustused. Metaaniheite vähendamine toob pikas perspektiivis energeetikasektori ettevõtjatele kaasa kulude kokkuhoiu ja tagab konkurentsivõime. Samuti soodusta b eelnõu innovatsiooni ja uusi ärivõimalusi seoses vajadusega metaaniheite seire ja lekete vähendamise ja parandamise ga seotud spetsiaalsete teenuste ja lahenduste järele. Gaasi võrguettevõtjate jaoks täpsustatakse eelnõuga kavandatavate muudatustega olemasolevat kohustust gaasikoguste mõõtmis el ja arvestus el , suurendades gaasituru läbipaistvust ja usaldusväärsust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787, 13.06.2024) (edaspidi metaaniheite määrus ) , arti kl i 4 alusel peab iga liikmesriik määrama riikliku pädeva asutuse, kelle ülesandeks on muu hulgas planeerida ja teha korralisi ja erakorralisi inspektsioone, analüüsida ja hinnata metaaniheite määruses sätestatud kohustuste täitjatelt laekunud aruandeid, võtta vastu otsuseid järelevalvet ja aruandlust puudutavates küsimustes, määrata sanktsioone metaaniheite määruse nõuete täitmata jätmise eest ning teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoniga. Kuigi ELi määruse nõudeid riigisisesesse õigusesse üle ei võeta, on liikmesriigil kohustus kehtestada rakendusmeetmed – näiteks kui määruse rakendamiseks tuleb luua pädev asutus , kelle ülesandeks on riikliku järelevalve teostamine ja tagada sanktsioonid määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise puhuks . Kehtivad Eesti seadus ed ei reguleeri energeetikasektoris metaaniheite vähendamis t , mistõttu on metaaniheite määruse rakend a miseks vaja e elnõukohase seaduse ga täiendada maagaasiseadust (edaspidi MGS ) . M etaaniheite määruse mõistes määratakse riiklikuks pädevaks asutuseks Eestis Keskkonnaamet ning sätestatakse eelmainitud seaduses vastutussätted metaaniheite määruses nimetatud nõuete rikkumise eest . MGS- i § 24 tehtavate muudatuste eesmärk on täpsustada regulatsiooni, et see arvestaks biometaani tootmise ja võrku sisestamise laienevat kasutust ning tagaks gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Antud muudatus ei tähenda uue määruse koostamist, täiendused lisatakse 28.07.2027. a kehtest at ud majandus- ja taristuministri määrusesse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“. Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus luues ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus. M uudatusega tagatakse turuosaliste võrdne kohtlemine ning tehakse oluline samm gaasituru mõõteandmete korrastamiseks. Ühtse mõõtemetoodika loomisega paraneb ja täpsustub ka metaaniheitealase statistika kogumine. Eelnõu rakendamisega kaasneb halduskoormuse kasv gaasiettevõtjatele. Halduskoormuse kasv on seotud metaaniheite määrusest tuleneva test kohustus test, mis kehtivad juba alates määruse kohaldamisest ehk 2024. aasta 4. augustist. Maagaasiseaduse muudatuse eelnõu täidab metaaniheite määruse artiklist 4 tulenevat kohustust määrata riiklik pädev asutus, kes teostab järelevalvet metaaniheite üle. Kuigi muudatused loovad turuosalistele täiendavaid kohustusi, on see vajalik ja proportsionaalne samm vältimaks keskkonnakahjusid, milleks võivad o lla nähtamat ute lek ete ärahoidmine ja kõrvaldamine taristus (kompressorjaamad, torustikud, hoidlad) ja asendada senised hinnangulised andmed täpsete mõõtmistega. Ettevõtjad peavad raporteerima heitkoguseid allikapõhiselt ning vähendades metaani heidet, väheneb ka kaudselt osoonisaaste, mis toob kaasa puhtama välisõhu ja parema rahvatervise. Muudatustega täpsustuvad ka gaasikoguse mõõtmise, arvestuse n õuded, kuid see on kehtiva maagaasiseaduse § 24 lg 1 kohaselt juba täna ettevõtja kohustus tagada võrgust tarbitud gaasikoguse mõõtmine, mõõteandmete kogumine ja töötlemine ning arvestuse pidamine. Halduskoormuse kasv (andmete kogumine, ametkondlik järelevalve) on otseses seoses eespool märgitud eesmärkidega. Ilma järelevalveta ei ole võimalik tagada, et ettevõtjad reaalselt investeeringuid lekete ennetamiseks ja likvideerimisse teeksid . See on aga vältimatu EL-i kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kuigi muudatused loovad turuosalistele täiendavaid kohustusi, on see vajalik ja proportsionaalne samm vältimaks keskkonnakahjusid ja on seotud keskkonnakaitse eesmärkidega, milleks on likvideerida nähtamatud lekked taristus (kompressorjaamad, torustikud, hoidlad) ja asendada senised hinnangulised andmed täpsete mõõtmistega. Halduskoormuse vähendamiseks on kavandatud muuta maagaasiseaduse § 25 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooni ministri määrus t nr 54 „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“ . Määruse muu tmise eesmär giks on ajakohastada ja lihtsustada (s.t vähendada halduskoormust nii gaasiettevõtetele kui ka gaasi tarbijatele) määrusest tulenevaid nõudeid. Määruse muudatuse sihtrühmaks on kõik gaasi ülekande, jaotamise või müügiga tegelevad gaasiettevõtjad ja ka gaasi tarbijad. Määruse muudatus on ettevalmistamisel ja selle jõustamine on planeeritud käesoleva aasta II poolaastasse. Lisaks vähendatakse halduskoormust kogu energeetikasektoris planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega , mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada üldiselt riigi eriplaneeringutega seotud menetlusi, sh loobuda eraldi algatamise otsusest, tuua riigi eriplaneeringu algatamise ja kehtestamise otsustamine Vabariigi Valitsusest ministeeriumi tasandile, vähendada dubleerivaid hindamisi ning võimaldada varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist. Maksukorralduse seaduse muutmisega antakse Keskkonnaametile õigus küsida Maksuametilt riikliku järelevalve teostamiseks vajali k ke andmeid. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ning seletuskirja valmistas id ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ( [email protected] ) , energiaturgude ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected]) ja nõunik Regina Hermandi ([email protected]) . Samuti osales eelnõu koostamisel Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve osakonna peainspektor Rave Vahemets ( [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegid õigusosakonna nõunik Kristel Soodla ( teenistus su he pea tunud ) ja jurist Kaili Kuusk ( [email protected] ) . Keeletoimetaja oli Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ( [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 202 4 /1 787 . Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, tuleb selle terviklikuks kohaldamiseks kehtestada riigisisesed rakendusmeetme d. Eelnõus kavandatud meetmed on vajalikud metaaniheite määruse kohaldamiseks ning täiendavaid meetmeid ette e i näh ta. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu e i ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse maagaasiseadust avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 12 ja maksukorralduse seadust avaldamismärkega RT I, 15.04.2026, 5 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus . Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud e lektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadu se eelnõuga (892 SE) , kuna ka selle seaduse eelnõuga muudetakse maagaasiseadust . S eega tuleb jälgida antud eelnõus paragrahvide numeratsiooni. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu kohase seaduse ga taga takse metaaniheite määruse rakendamine. Metaaniheite määruse tõhus rakendamine eeldab riiklikku järelevalvet teostava pädeva asutuse määramist ning määruse nõuete rikkumiste korral kohaldatavate sanktsioonide kehtestamist. Lisaks suurenda takse eelnõuga tehtavate täpsustustega gaasituru läbipaistvust ja usaldusväärsust seeläbi, et ajakohastatakse ning viiakse tegeliku praktikaga vastavusse gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Seaduse muudatuse ga sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Muudatuse eesmärk on seega läbi kohustuste täpsustumise tagada õiguslik selgus, ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus. Metaaniheite määruse s t tulenevad nõuded , millega nähakse ette energeetikasektori metaani heitkoguste mõõtmi n e, aruandlus ja kontroll ja heitkoguste viivitamatu vähendamine kohustusliku lekete avastamise ja kõrvaldamise ning metaani heite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise keelamise kaudu. Metaaniheite määrus aitab vähendada ka imporditud fossiilkütustest põhjustatud metaaniheidet, sest sellega kehtestatakse järk-järgult rangemad nõuded eesmärgiga taga da , et ka ELi välised eksportijad kohaldavad samu seire-, aruandlus- ja kontrollikohustusi nagu ELi ettevõtjad. Eelnõukohase seadusega määratakse Eestis riiklik pädev asutus, mis hakkab tegema järelevalvet metaaniheite määruse jõustamise üle ehk nähakse ette karistusnormid selleks, et tagada metaaniheite määrusest tulenevate nõuete täitmine. Maagaasiseaduse § 24 regulatsiooni muudatuse eesmärgiks on , et arvesta ta ks ka biometaani tootmise ja võrku sisestamise laienevat kasutust ning tagaks gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus, ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus. Metaaniheite määruses sätestatakse nõuded EL energeetikasektoris tekkiva metaaniheite täpseks mõõtmiseks, seireks, selle kohta aru andmiseks ja sellise heite vähendamiseks ning nende kohustustega seoses suurema läbipaistvuse tagamist. Kuna metaaniheite määrus ei reguleeri iseenesest seadmete tehnilist ohutust ega seadmete konstruktsiooninõudeid, siis ei kuulu selle sisu seadme ohutuse seaduse (SeOS) reguleerimisalasse ning määruse sisuline reguleerimisese kuulub maagaasisektori tegevuse korraldamise valdkonda, mis on hõlmatud maagaasiseaduse reguleerimisalaga (s.o gaasivõrgu kaudu maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused ) . Metaaniheide võib esineda (ja normaalolukorras esinebki) ka selliste seadmete kasutamisel, mis vastavad seadme ohutuse seaduse nõuetele, mille kohta on ettenähtud juhul läbi viidud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. Gaasiseadmed peavad kehtiva Se O Se kohaselt ka täna vastama sama seaduse §-le 4, milles on sätestatud, et ohutuse tagamiseks tuleb seadme kasutamisel ja seadmetööl tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. MGS reguleerib maagaasi turgu, maagaasi ülekande- ja jaotusvõrke, LNG terminale, gaasi ülekannet, gaasitaristut ja sama seadusega reguleeritud subjektid (gaasi võrguhaldurid, gaasi importijad ja LNG-terminali haldurid) on ka metaaniheite määruse adressaadid. MGS § 22 lg 2 näeb ette, et võrguettevõtja vastutab oma võrgu toimimise ja korrasoleku eest. Selle igapäevatöö raames ka seirab võrguettevõtja lekkeid eelkõige majanduslikel põhjustel, et vältida kadusid ning ka keskkonnahoiu eesmärgil – metaaniheite määruse järgi lisanduks korraline aruandlus nii oma normaal- kui eriolukordades (sh tõrvikpõletamine või metaani atmosfääri laskmine) toimunud heite kohta. Samuti katab MGS maagaasi impordiga seonduvaid tegevusi. Seega rakendatakse MGSis metaaniheite määrusest tulenevad nõuded nagu pädeva asutuse määramine, järelevalve ja sanktsioonid, kuna see reguleerib juba niigi gaasiettevõtjate ehk vastava valdkonna tegevust ning nende suhtes teostatavat riiklikku järelevalvet. Asjaolu, et metaaniheite vähendamine teenib ka keskkonnakaitselist eesmärki, ei muuda regulatsiooni olemust ka otseselt keskkonnaõiguslikuks normistikuks, sest metaaniheite määrusega ei kehtestata üldisi keskkonnanõudeid, õhukvaliteedi või metaaniheite piirnorme või eesmärke. Maksukorralduse seaduse muutmine tagab Keskkonnaametile õiguse küsida Maksuametilt andmeid metaaniheidete üle järelevalve toestamiseks. Tagatakse õiguslik alus andmete küsimiseks ja nende esitamiseks. E elnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsus . Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus t , kui eelnõu menetlus ja selle seadusena rakendami ne on põhjendatult kiireloomuline. Samuti ei ole vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust lähtudes eelmainitud määruse § 1 lõike 2 punktist 2 ehk kui e elnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest . Metaaniheite määrus on otsekohalduv , selle eesmärk ja mõju on selgelt piiritletud ning see ei sisalda poliitilise valikuvabaduse elemente, vaid täidab Eesti kui liikmesriigi kohustust tagada EL i õigusnormide kohaldamine. Juba 2025. aasta veebruariks oodati, et liikmesriigid määraksid pädeva asutuse määruse nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks ning teavitaksid sellest Euroopa Komisjoni. 2026. aasta mai alguseks ei ole määratud pädevast asutusest (või asutustest) teada andnud kolm liikmesriiki – peale Eesti veel Soome ja Iirimaa. 2025. aasta augustiks oodati, et liikmesriigid teavitaksid Euroopa Komisjoni riiklikult sätestatud vastutusnormidest , mis on seotud metaaniheite määruse nõuete rikkumisega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k olmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 on kavandatud maagaasiseadus e muud atused. Punktiga 1 (§ 2 p 25) täiendatakse §-i 2 punktiga 25 , milles määratletakse kontrolliaruande koostaja mõiste. Kehtivas seaduses seda ei ole. Eelnõus täpsustatakse kontrolliaruande koostaja rolli metaaniheite määruse kohaste kohustuste täitmisel. Kontrolliaruande koostaja on MGS § s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab metaaniheite määruse kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 765/2008 kohaselt. Kuigi metaaniheite määruses on kasutusel mõiste ’kontrollija’, siis võetakse täiendatud mõiste kasutusel seoses sellega, et sama mõiste võib tekitada valdkondlikku segadust ja põhjustaks edaspidi seadmeohutuse teemadel tavapärases väljenduses kontrollist ja metaaniheitega seotud kontrollist rääkimise eksitavaks. Seadmeohutuse valdkonnas nimelt kasutatakse sõna „kontrollija“ väga erinevate olukordades, mis ei ole seotud metaaniheite valdkonnaga. Kontrollija mõiste kasutuspraktika on välja kasvanud SeOS § 3 lõikest 8, milles on läbi gaasipaigaldise kontrolli mõiste defineeritud ka kontrollija mõistet. Selle sätte tähenduses on kontrollija gaasitööd tegev isik. Punktiga 2 (§ 10 2 lg 1 1 ) antakse TTJA-le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks gaasituru andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus. Täiendus on vajalik, kuna andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA-le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate gaasipaigaldiste ohutuse üle. Nende andmete abil saab TTJA teostada tõhusamat riskipõhist järelevalvet gaasipaigaldiste ohutuse üle. MGS § 10 2 lõike 1 kohaselt loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning võimaldab selle andmetele ligipääsu turuosalisele, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. TTJA ei ole MGS-i tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapool andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. SeOS ja korrakaitseseadus võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selge t õiguslikku alust riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil andmete küsimiseks seni TTJA-l olnud ei ole. Punktiga 3 (§ 24 lg 1) täpsustatakse seadust selliselt, et see arvestaks biometaani tootmise ja võrku sisestamise senisest laiemat kasutuselevõttu. Kehtiv regulatsioon on üles ehitatud eeldusel, et gaas liigub üksnes ühes suunas – ülekandevõrgust tarbijani – ega arvesta olukorda, kus gaasi, eelkõige biometaan i , sisestatakse võrku erinevatest sisestuspunktidest. Seetõttu on vajalik üheselt sätestada võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmisel ja arvestuse pidamisel. Praktikas on selline korraldus juba kasutusel, kuid arvestades valdkonna kiiret arengut ja eeldatavat sisestusmahtude suurenemist, on oluline vastav põhimõte seaduses selgelt sätestada, et tagada õigusselgus ja ühtne käsitlus edaspidi. Vältimaks topelt mõõtmist ja sellest tekkivaid ebatäpsusi, säilitatakse võrguettevõtjate vaheliste piirimõõtepunktide puhul seni kehtinud põhimõte, et gaasikoguse mõõdab võrguettevõtja, kelle võrgust gaas väljub. Punktiga 4 (§ 24 lg 1 5 ) tehtava muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada mõõtmise ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Kehtivas võrgueeskirjas on juba määratletud gaasi kvaliteedi määramisel kasutatavad leppetingimused, kuid praegu ei ole selgelt sätestatud, et samu leppetingimusi tuleb järgida ka gaasivõrgus gaasikoguste mõõtmisel ja mõõteandmete töötlemisel . Muudatus loob õigusliku aluse vastava põhimõtte kehtestamiseks, tagades, et mõõtmine ja andmete töötlemine toimuksid samadel alustel kogu ühtses bilansisüsteemis (gaasivõrgus), mis omakorda tagab andmete võrreldavuse ja usaldusväärsuse. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tagab normide kooskõla ja võimaldab tulevikus täpsustada tehnilisi nõudeid paindlikumalt alamastme õigusaktiga. Punktiga 5 (§ 37 3 ) kavandatud muud atusega määratakse Keskkonnaamet riikliku ks järelevalv easutuseks gaasiettevõtjate tegevuse üle metaaniheite määruse kohaselt ehk luuakse õiguslik alus Keskkonnaameti järelevalve tegevusele . Muudatusega luuakse õiguslik alus teha järelevalve t valdkondades , mis on seotud metaaniheite määruse kohustuste täitmise kontrollimisega , ning tagatakse, et järelevalvet te e b asutus, ke s on pädev keskkonnaõiguse, heitkoguse kontrolli ja seire korraldamise valdkonnas. Keskkonnaamet ile nähakse ette selged järelevalvevolitused gaasiettevõtjate suhtes, kes tegelevad maagaasi tootmise, transpordi, ladustamise või jaotamisega ning kelle tegevusele laieneb metaaniheite määruse reguleerimisala. Paragrahvi 37 3 lõike 2 teise lausega nähakse läbipaistvuse suurendamiseks Keskkonnaametile ette kohustus avalikustada metaaniheite määruse s sätestatud kohustuse rikkumise eest ja käesoleva seaduse alusel tehtud otsuste ja ettekirjutuste kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. A valikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus. Eesmärk on parandada teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi. Kuna rikkumisi võivad toime panna ka füüsilised isikud ning igasugune isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste riivet, siis Keskkonnaamet isikuandmeid andmete veebilehel avalikustamise käigus ei avalda. Keskkonnaamet saab peale otsuse jõustumist info avalikustada ning info on leitav sama kaua kui karistus karistusregistris. Eelnõuga kavandatud MGS § 37 3 lõikes 3 sätestatakse energiavarustuskindluse kaitse põhimõte järelevalve- ja karistusmeetmete rakendamisel. R akendatava d järelevalve- ja karistusmeetme d ei või põhjustada olukorda, mis seaks ohtu Eesti energiavarustuskindluse või -julgeoleku ehk eespool n imetatud l õike kohaselt ei tohi järelevalve- ja karistusmeetmete kohaldamine tuua kaasa ohtu Eesti energiavarustuskindlusele. See tähendab, et Keskkonnaametil tuleb meetmeid rakendades hinnata nende mõju energiasüsteemile (nii elektri- kui gaasivarustuskindlusele). Sätte eesmärk on luua tasakaal keskkonnakaitseliste eesmärkide ja energiavarustuskindluse tagamise vahel kooskõlas metaaniheite määruses toodud põhimõttega, mille järgi metaaniheite vähendamise meetmeid tuleb rakendada proportsionaalselt – energiajulgeolekut kahjustamata. S elle hindamine, kas varustuskindlus on tagatud, on selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses ( EL ) 2017/1938 , mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (OJ L 280, 28.10.2017, lk 1–56) , mis aitab määrata seda, kas või kui võrd on energiavarustuskindlus ohus. Näiteks eelmainitud määruse artik li 14 lõi g e 6 kirjeldab , missugust kaubanduslikku infot saab kaaluda varustuskindluse olukorra hindamiseks ning pädev asutus saab riiklikku riskihinnangut koostades neid andmeid arvestada. Hinnata tuleb seda, kas karistus meetme rakendamine võib oluliselt näiteks importi vähendada, mõjutada gaasihoidla täitmise kohustust vmt. Samuti seda, kuidas oleks mõjutatud naaberriigid või kas on parajasti välja kuulutatud kriis gaasi varustuskindluse määruse alusel. Arvestada tuleb ka seda, kas karistusnormide rakendamine võiks kriitilisele imporditaristule ligipääsu piirata, kaitstud tarbijate varustamist või hooajalise tarbimistipu katmist ohustada. Energiavarustuskindlus sõltub riigiti tugevalt eri näitajatest ja seega tuleb karistusi määrates igal korral läheneda juhtumipõhiselt. Punktiga 6 (§ 38) täpsustatakse, missuguseid korrakaitseseaduses sätestatud järelevalve erimeetmeid võivad Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet MGS alusel oma pädevuse piires järelevalvet tehes ja seaduses sätestatud korras kasutada. Muudatus on vajalik, kuna Keskkonnaameti le lisandus järelevalvekohustus metaaniheite määruse rakendamise l . Nii on jä relevalveasutuste õigused selgemalt piiritletud ja kooskõlas nende ülesannetega. Muudatusega täpsustatakse olemasolevat õigusraamistikku , seejuures ei looda uusi järelevalvemeetmeid, vaid viidatakse korrakaitseseaduses juba sätestatud meetmetele , tagades õigusselguse ja vältides tõlgendusprobleeme järelevalvepädevuse ulatuses. Riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja selle alusel kehtestatud või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Korrakaitseseaduse alusel on võimalik kohaldada korrakaitse üldmeetmeid (ettekirjutus, sunniraha), kuid ei ole võimalik kohaldada erimeetmeid, kui eriseadus seda ei sätesta. Erimeetmete (eelkõige valdusse sisenemise , dokumentide nõudmise jm jõulisemate meetmete) rakendamiseks võib tekkida ootamatu vajadus ja selleks tuleb eri seaduses selline võimalus sätestada. Valdusse sisenemine võimaldab kontrollida gaasi taristut ja tuvastada võimalikke metaanilekkeid kohapeal. Isikusamasuse tuvastamine, kutse ja sundtoomine ning küsitlemine ja dokumentide nõudmine on vajalikud vastutavate isikute kindlakstegemiseks ning määrusest tulenevate seire-, aruandlus- ja lekete kõrvaldamise kohustuste täitmise kontrollimiseks. Kuna metaaniheite määrus põhineb suures osas gaasiettevõtjate esitataval teabel ja tegelikul tegevusel rajatistes, on nimetatud meetmed vältimatult vajalikud järelevalve tõhususe tagamiseks. Meetmete kohaldamine on seega põhjendatud ja proportsionaalne metaaniheite määruse eesmärkide saavutamiseks. Punktiga 7 (§ 38 1 lg 3 ) täiendatakse seadust uue sätteg a täpsusta maks Keskkonnaameti järelevalvevolitusi . Paragrahvi § 38 1 lõike 3 lisamisega antakse õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on vajalik, et Keskkonnaamet saaks esmalt anda võimaluse rikkumi n e kõrvalda da karistusmeetmeid kohe selt rakendamata . E ttekirjutuse kirjutamise pädevus tuleneb järelevalve pädevuse sättest ning j uba praegu on Keskkonnaametil õigus rakendada õiguserikkujate suhtes riikliku sunni vahendeid: määrata rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamist, samuti teha ettekirjutusi keskkonda mõjutava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks ning nõuda ja kontrollida kohustuslike keskkonnakaitseliste abinõude rakendamist . Punktiga 8 (§ 38 2 ) säte statakse , et MGS §-is 38 1 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada sunniraha ja asendustäitmist juhul, kui ettekirjutust ei täideta. Muudatusega eristatakse kahe järelevalveorgani pädevus ehk seadusesse lisatakse Keskkonnaameti õigust kohaldav säte. Konkurentsiameti pädevusi puudutava i d norm e eelnõuga ei muudeta , muutub § 38 2 lõigete numeratsioon . Lõi k e 1 sõnastus jääb § 38 2 kehtiva sõnastusega, lisandu b lõi ge 2. Lõikega 2 nähakse ette Keskkonnaameti poolt rakendatav sunniraha maksimummäär füüsilisele ja juriidilise isikule. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt Keskkonnaameti poolt rakendatava sunniraha määraga. F üüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 13 00 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot . Seadusemuudatuse eesmär k on tagada järelevalveasutus e l e tõhusad ja proportsionaalsed vahendid kohustuste täitmise tagamiseks . Samal ajal peavad need vahendid metaaniheite määruse nõuetest lähtu des olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, jätma vastutavad isikud ilma vähemalt rikkumisest tegelikult saadud majanduslikust kasust ning suurenema järk-järgult korduvate tõsiste rikkumiste korral. Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele ning t eiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust. Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt või mõlemal viisil, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju . Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu. Punktiga 9 (§ 44 8 – 44 1 8 ) n ähakse ette sanktsioonid ja rahatrahvid juhtude ks , kui gaasiettevõtjad ei täida metaaniheite määruse kohaseid andmete esitamise, koostöö või kontrolliga seotud nõudeid. Sätete lisamine seadusesse on vajalik metaaniheite määruse artiklis 33 sätestatud trahvide rakendamiseks . M etaanheite m äärus kohustab liikmesriike kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed, et tagada määruses sätestatud kohustuste täitmine kõigis energiasektori tegevusvaldkondades. Eestis puudutab see eelkõige gaasi ülekande ja jaotamise ning gaasi impordiga tegelevaid ettevõtteid. Kuna Eesti õigusruumis seni puuduvad karistusmäärad metaaniheite määruse nõuete rikkumiste eest, on vaja need lisada, samuti juriidilise isiku vastutuse arvutamise põhimõtted, et kohtuväline menetleja saaks tuvastada juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe karistusmäära määramiseks. Nõuete täitmata jätmise või rikkumise korral on ette nähtud karistusmäär nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule. Lisaks sõnastatakse, kuidas kohtuväline menetleja peab leidma käibe, millest määrata trahvi suuruseks 20%. Karistusmeetmete määramisel sealjuures näeb metaaniheite määrus artikli 33 paragrahvi 7 lõikes c ette võimaluse arvestada ka asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest. Näiteks v aleandmete esitamine võib olla nii tahtlik kui tuleneda hooletusest ning seda saab pädev asutus hinnata karistust määrates kergendava või raskendava asjaoluna. Paragrahvi 44 8 alusel kehtestatakse trahvid selle eest, kui Keskkonnaametile või sõltumatule kontrolli aruande koosta jale jäetakse abi osutamata. Ehk metaaniheite määruse nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavatele asutustele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas metaaniheite määrusega, osutamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Muuhulgas on nõue vaadata läbi heitearuannetes kasutatud andmeallika d ja metoodika , et hinnata nende usaldusväärsust , tõepärasust ja täpsust . E elkõige on oluline jälgida heitekoefitsientide valik ut ja nende kasut ust, metaani heitkoguste kindlakstegemiseks kasutat ud metoodika t , tehtud arvutus i. Seda, missugused proovid või statistilised jaotused on kasutusele võetud ning kas nendeks on kasutusele võetud sobilikud mõõtmised või aruandlus. Hinnata tuleb ka seda, kas või missuguseid kvaliteedikontrolli või kvaliteedi tagamise süsteeme võrguettevõtjad või importija d kasutusele võtnud on . Paragrahviga 44 9 kehtestatakse trahvid teabe esitamisega seotud nõuete rikkumise eest . Metaaniheite määruse artikli 27 lõikes 1, artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas on sätestatud nõuded fossiilse gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele selle kütuse päritolu ning selle tootmisega seotud metaaniheite kohta . Esitada tuleb muu hulgas andmed tootja või eksportija poolse metaaniheite mõõtmise, aruandluse ja juhul kui aruandeid on kontrollitud, info sõltumatu kontrolli kohta, tootjate poolt rakendatava te heite vähendamise meetme te kohta , tarnelepingutes kasutatava te vastavusmeetme te kohta ning liidu turule lastud maagaasi metaanimahukus e kohta . Nõuete eesmär giks on hinnata, kas imporditud kütuste tootmisel rakendatakse metaaniheite määrusega samaväärseid seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid. Paragrahvi 44 10 alusel kehtestatakse trahvid maksimaalse metaanimahukuse väärtuste nõuete järgimata jätmise ja maagaasitootmise metaanimahukuse andmete edastamise nõuete rikkumise eest . Metaaniheite määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud nõuded tootjate ja importijate esitatavatele andmetele ning sama artikli lõikes 6 nähakse ette, kuidas määratakse kindlaks järgitavad maksimaalse metaanimahukuse väärtused. Paragrahviga 44 1 1 kehtestatakse trahv metaaniheitearuande ja selle koosseisu kuuluva sõltumatu kontrolli aruande koosta ja koostatud kontrolliaruande tähtaegselt esitamata jätmise eest . Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Arua nnet es esitatakse heiteallikate liigid ja asukohad ning nende kaupa metaani heitkogused nii tonnides kui ka CO₂ ekvivalendina. Samuti kirjeldatakse kasutatud heitkoguste mõõtmise ja arvutamise metoodikat. Lisaks hõlmab aruanne vähemalt kõigi kasutusel varadega seotud metaani heit kogus eid, ning omandiosa suurust ja omandiosale vastavat osa heitkogustest mittekasutatavate varade puhul, lisaks ka teavet nende varade üle kontrolli omavate isikute kohta. Aruandevormina on soovitatav kasutada OGMPi uusimaid tehnilisi juhenddokumente ja aruandevorme kuni Euroopa Komisjon pole sätestanud rakendusaktiga muid aruandevorme. Paragrahviga 44 12 nähakse ette trahv lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokk u kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused, esitamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 14 kirjeldatakse nõuded lekete kõrvaldamise ja seire ajakavale ning aruandele, milles võetakse kokku kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused. Kuni puuduvad valdkondlikud standardid või tehnilised nõuded, tuleks gaasiettevõtjatel kasutada selleks uusimaid tööstusharu tavasid ja asjakohast parimat kaubanduslikult kättesaadavat tehnoloogiat. Gaasiettevõtjad esitavad pädevale asutusele ja kontrolli aruande koostaj ele teabe kasutatud standardite, sealhulgas rahvusvaheliste standardite, või vastava metoodika kohta . Paragrahviga 44 1 3 kehtestatakse trahv lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise, lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise, inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 1 kirjeldatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile kehtivaid nõudeid, sama artikli lõigetes 2, 5 ja 6 täpsustatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringule kehtivaid nõudeid ning lõigetes 8–13 sätestatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuded. Metaaniheite määruse artikli 6 lõiked 5 ja 6 näevad ette inspekteerimisaruandele kohaldatavad nõuded. Paragrahviga 44 14 kehtestatakse trahv mittenõuetekohase metaaniheite atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise eest ning nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete kasutamisel. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud juhud, millal metaaniheite atmosfääri laskmine või rutiinne tõrvikpõletamine on lubatav ning artiklis 17 kirjeldatakse tõrvikpõletustornidele ja põletusseadmetele kehtivaid nõudeid. Paragrahviga 44 15 kehtestatakse trahv tõrvikpõletamise vajaduse nõuetekohaselt tõendamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud tõrvikpõletamise vajaduse tõendamise ja lubatavuse nõuded. Paragrahviga 44 16 kehtestatakse trahv metaaniheite atmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta metaaniheite määruse nõuetele. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 5 ja 7 on sätestatud nõuded, millele peab vastama atmosfääri laskmise seadmete kasutamisviis. Paragrahviga 44 17 nähakse ette trahv metaaniheite määruses sätestatud juhtudel metaaniheite atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest. Juhud, millest tuleb teatada ning mille kohta aru anda, on sätestatud metaaniheite määruse artikli 16 lõigetes 1 ja 2 . Paragrahviga 44 18 täpsustatakse , mida võtta aluseks juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe puhul karistusmäära määramisel, et tagada proportsionaalne ja õiglane karistuse määr. Eesmärk on tagada, et rahatrahvi arvutamisel oleks alus ühtne ja läbipaistev ning sanktsioonid oleksid proportsionaalsed ettevõtte suurusega. Käibepõhise trahvi määramine tagab õiguspärase karistuse juriidilistele isikutele, sõltumata ettevõtte suurusest. Kuna juriidiliste isikute puhul on ette nähtud nõue, et haldustrahvide summa ei tohi olla suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest siis s ee tähendab, et pädeva asutuse jaoks siin on otsustusvahemik 0 20%, mitte kohustus rakendada 20% määra. Sätted on seotud metaaniheite aruannete õigeaegse esitamisega ning lekete süsteemse kõrvaldamise ja ennetamise hindamiseks vajalike dokumentide esitamisega. See on oluline läbipaistvuse ja järelevalve tagamiseks. Samuti nähakse ette vastutus juhu ks , kui ettevõtja ei tee koostööd pädeva asutuse või sõltumatu kontrolli aruande koosta jaga, kuna koostöö on määruse k ohase kontrollisüsteemi toimimiseks hädavajalik. Sealjuures on oluline tähele panna, et antud juhul s ätete eesmärk on tagada eelkõige järelevalve- ja kontrollitoimingute tõhusus ning vältida tahtlikku järelevalvetegevuse takistamist, mida käsitleb karistusseadustiku § 279, samal ajal täpsustad es koosseisu, mis puudutab passiivsust ehk abi osutamata jätmist. Ühel juhul on tegemist riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamisega - takistamine üldjuhul on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul on katmata olukord kui ei ole tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid nt kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi osutamata jätmine on seega mõnevõrra pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve või kontrolli takistamine. Karistusmäärad on ette nähtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmide ja uuringute ning võimalike leevendusmeetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumise korral, kuna see võib tuua kaasa metaaniheite suurenemise ja seeläbi otsese keskkonnakahju. Ehk olukordades , kus võrguettevõtjad ei rakenda ette nähtud parandus- või leevendusmeetmeid pärast seda, kui gaasitaristus on tuvastatud metaanileke. Võrguettevõtjatel on kohustus viia ettenähtud sagedusega läbi lekete tuvastamise uuringuid ning kõrvalda tuvastatud lekkeid ettenähtud tähtaja jooksul . Võrguettevõtjatel on ka juba üldine hoolsuskohustus jälgida ja parandada või asendada lekkivaid või kõrge metaaniheite riskiga komponente (nt ventiile, tihendeid vm.). Nimetatud nõuete üldine eesmärk on tagada metaanilekete varajane avastamine ja nende kiire kõrvaldamine, et tagada minimaalne keskkonnamõju. Sätestatakse piirangud ja nõuded metaaniheite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kohta, et vähendada tahtmatut heidet ning tagada kasutatavate tehniliste lahenduste vastavus EL i nõuetele. Metaaniheite määrus näeb ette kohtuvälisele menetlejale ka teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimise õiguse , kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha, kuid see on Eestis juba tagatud karistusseadustiku § 83 1 lõikega 1 ning väärteomenetluse seadustiku § 83 punktiga 1. Eelmainitud sätetest tul eneb , et ainult kohtu pädevuses on konfiskeerimine ja Keskkonnaametile ei saa anda õigust konfiskeerida süüteoga saadud vara, vaid saab anda õiguse konfiskeerida ainult väärteo vahendi või vahetu objekti (vt k aristusseadustik u § 83 lg 6). Selleks, et kohtuväline menetleja saaks otsustada väärteo vahetu objekti või vahendi konfiskeerimise üle, peab seaduses olema sätestatud ka asjakohane pädevusnorm (RKÜK 3-1-1-88-07 p 50). Sellise normi näevad ette näiteks AS i § 53 l õige 3; RelvSi § 89 26 ; TS i § 78 l õiked 1 ja 2 jpt. Kohtuvälise menetleja otsusega (VTMS § 74) ei saa väärteoga saadud vara konfiskeerida (ehk menetleja pädevuses võib olla üksnes väärteo vahendi või vahetu objekti, mitte aga väärteoga saadud vara konfiskeerimine). Väärteomenetluses on süüteoga saadud vara konfiskeerimine küll võimalik, kuid seda üksnes VTMS i § 107 l õike 1 p unktis 1 nimetatud kohtuotsusega väärteoasjas. Süüteoga saadud vara konfiskeerimist ei saa kohaldada ettevaatamatusdeliktide puhul. Kui tegemist on väärteokoosseisuga, mis hõlmab nii tahtlikke kui ka ettevaatamatuid tegusid, võib väärteoga saadud vara konfiskeerida üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ( KarS § 16 lg 4), ehkki tema karistamiseks selle teo eest piisaks ka üksnes ettevaatamatuse ( KarS § 18) tuvastamisest ( KarS § 15 lg 3). Seega juhul kui on vaja otsustada metaaniheite määruse mõistes süüteoga saadud vara konfiskeerimis t , peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). Näide: Eleringi kui ainsa Eesti gaasi ülekandevõrgu halduri puhul gaasivõrgu teenuse müügitulu aastal 2024 oli 28 miljonit eurot, millest 20% on 5,6 miljonit eurot. Eesti suurim a gaasi jaotusvõrguettevõtja Gaasivõrk AS tulu gaasi jaotusteenuse müügist 2024. aastal oli 41 miljonit eurot, millest 20% on 8,2 miljonit eurot. Ühe väiksema gaasi jaotusvõrguettevõtja puhul oli 2024. aasta raamatupidamise aruande järgi maagaasi müügitulu 11 092 eurot, millest 20% on 1220 eurot. Lisatakse sanktsioonid teabe õigeaegselt esitamata jätmise eest , e t tagada läbipaistvus ja teabe õigeaegne esitamine , s amuti metaanimahukuse andmete esitamata jätmise ja metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste järgimata jätmise eest, millega suureneb keskkonnarisk ning on oht, et gaasiettevõtjad ei järgi kasvuhoonegaasidega seotud nõudeid. Sealhulgas need väärteokoosseisud ei välista esmalt haldussunni kasutamist ehk j ärelevalveasutus võib esmalt kasutada ka haldussundi. Punkti 10 (§ 45) muudatusega s ätestatakse , millised asutused toimivad MGS-i 6. peatüki s sätestatud väärtegude kohtuväliste menetlejatena . Muudatus loob seaduses selge ja üheselt mõistetava aluse, milline asutus vastutab konkreetsete väärtegude menetlemise eest , ning selgelt on eristatud järelevalveorganite pädevus . E elnõuga Konkurentsiametit puudutavaid lõikeid kohtuvälise menetluse osas ei muudeta . Eelnõu § -ga 2 muudetakse maksukorralduse seadust ja täiendatakse §-i 29 „Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine“ punktiga 40 1 , mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Keskkonnaametile selleks, et oleks võimalik teostada riikliku järelevalvet, mis on seotud sama eelnõu § 1 punktiga 5 maagaasiseaduse muudatusega § 37 3 . Selleks, et Keskkonnaametil oleks võimalik teostada pädeva asutusena järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt , on neil õigus saada andmeid gaasiettevõte impordi, ekspordi, lähte- ja sihtriigi, kauba kirjelduse, kauba koguse ja impordi või ekspordi kuupäeva. Nii andmete esitaja kui ka andmete saaja peavad järgima maksukorralduse seadusest ja vajadusel ka isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid andmete töötlemise ja avalikustamise osas. Eelnõu §-ga 3 määratakse seaduse jõustumise ajaks 2027. aasta 1. jaanuar. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduse eelnõus kasutatakse mõisteid metaaniheite määruses toodud tähenduses. Juhul kui on olemas sama tähendust omav sobiv eestikeelne termin, siis kasutatakse viimast . Eelnõu ga võetakse kasutusele järgmised terminid : Kontrolli aruande koosta ja on juriidiline isik, kes teeb kontrollitoiminguid ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 765/2008, või ilma et see piiraks metaaniheite määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist, füüsiline isik, kes on muul viisil volitatud kontrolli tegema. Metaaniheite atmosfääri laskmine on põletamata jääva metaani otsene õhkuheide. Pädev asutus teostab riiklikku järelevalvet metaaniheite määruses kehtestatud nõuete täitmise üle. Tõrvikpõletamine on metaani kõrvaldamine kontrollitud põletamise kaudu selleks ette nähtud seadmes. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud metaaniheite määrusega ning eelnõuga tagatakse antud määruse rakendamine . 6. Seaduse mõ jud Kavandatavad muudatused: muudatusega aidatakse vähendada metaani (CH 4 ) heitkoguseid energiasektoris . See aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning suurendab Eesti ja Euroopa Liidu võimalusi saavutada võetud kliimaeesmärgid ning parandab õhukvaliteeti, mõjutades positiivselt inimeste tervist. M ääruses ette nähtud (näiteks lekete varajase tuvastamise ja kõrvaldamisega seotud) meetmed aitavad vähenda da metaanikadusid, vähendades seeläbi Eesti jaoks maagaasi impordi vajadust ning parandades Eesti energiajulgeolekut ja geopoliitilist positsiooni. Maagaasiseaduse muudatus t el , mis on seotud § 24 muutmisega ei ole otsest mõju turuosalistele, riigieelarvele ega halduskoormusele. Paragrahvi 24 lõike 1 täpsustusega viiakse seadusesse sisse praktikas juba rakendatud korraldus, millega võrguettevõtja tagab võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmise ja arvestuse pidamise. Lõike 1 5 lisamisega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga, kuid muudatus ise ei too kaasa uusi kohustusi ega kulusid. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on tagada õigusliku regulatsiooni selgus ja sidusus. Ülejäänud maagaasiseaduse eelnõukohastel muudatustel on mõjud riigieelarvele seoses järelevalveasutusele lisanduvate tööülesannete täitmiseks vajamineva rahastusega ning mõju gaasiettevõtjate halduskoormusele . Sihtrühmad: gaasi ülekande- ja jaotustaristu käitajad ehk gaasivõrguettevõtjad, LNG terminali operaatorid ning Eesti äriregistrisse kantud gaasi importijad. Sihtrühma suurus: 21 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, üks gaasi ülekandevõrguettevõtja, 2025. aasta 11. novembri seisuga 9 tegevusloaga gaasi importijat, kaks registreeritud LNG-terminali haldurit. Seadus ei puuduta maagaasi lõpptarbijaid , sest kuigi metaaniheite m ääruse nõuete täitmisega seotud kulud kajastu vad kaudselt võrguteenuse tasus või imporditava ja edasi müüdava energiaühiku hinnas, siis olulist mõju lõpptarbija kuludele ei ole näha . Seadus toob kaasa positiivse mõju keskkonnale. M ajanduslik mõju ettevõtjatele ning riigieelarvele on mõõdukas , samas toob see kaasa metaaniheite vähenemise energeetikasektoris. Maksukorralduse seaduse muutmise mõju on minimaalne, sest Keskkonnaamet saab Maksuametilt andmeid küsida ja Maksuamet andmeid esitada kirja teel ja selleks ei ole vajadust täiendavateks andmetöötlusprogrammideks ega tarkvaraarendustek . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma de le ja järeldus olulisuse kohta : 6 .1. M õju riigiasutustele Riikliku pädeva asutuse määramise kohustus tuleneb metaaniheite määrusest ning pädevaks asutuseks võib määrata ühe või mitu asutust, sest metaaniheite määrus käsitleb erinevaid tegevusi, n äiteks metaani kui ühe õhusaaste aine õhku laskmise mõõtmist, gaasitaristu seiret, impordilepingute kontrollimist , mida tõenäoliselt mõne riigi allasutuse d juba teevad. K ui määrata mitu pädevat asutust, tule ks taga d a nende töö tõhus koordinatsioon ning ühele konkreetsele asutusele tuleks siiski määrata põhikoordinaatori roll. Seega on töökorralduslikult tõhusam määrata üks riiklik pädev asutus, kellel on õigus vajaduse korra l osa metaaniheite määrusest tulenevatest tegevustest ka teenusena sisse osta. Keskkonnaameti kliimabüroo, kes hakkab ülesannet täitma, täidab hetkel ELi õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja büroos ei ole mitte ühtegi ülesannet, mille rakendamisest oleks võimalik loobuda. Metaaniheite määruse rakendamisega seotud ajakulu on hinnatud märkimisväärseks ja kuna tegemist on regulaarse ülesandega, on määruse rakendamiseks vaja lisaressurssi nii sisuosakonnas kui ka järelevalve poolel. P ädeval asutusel on vaja erialase pädevusega tööjõudu, et väliste teenusepakkujate tööd kontrollida. M etaaniheite määruse põhjenduse 11. punkti kohaselt on liikmesriigid kohustatud määrama vähemalt ühe pädeva asutuse ning tagama neile nende ülesannete täitmiseks vajalikud piisavad rahalised vahendid ja inimressursid . Sellise r iikliku pädeva asutuse loomine põhjustab (vähemalt algselt) lisa kulusid, mis on seotud asutuse s uute nõuetega tegelevate spetsialistide palkamise või võimaliku täiendõppe ga, töö mõningase ümberkorraldamisega. Sõltuvalt sellest, millised pädevused ja ressursid on asutuses eelnõu seadusena jõustumise ajal juba olemas, või b osa kulud est osutuda püsivateks (nt spetsialistide tööjõukulud) ning osa olla ajutise iseloomuga (nt IT‑arendus e kulu või töökorralduse kohandamine). Keskkonnaamet ei plaani metaaniheite määruse aruandlust hakata vastu võtma keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, sest KOTKAS on loodud eelkõige keskkonnakaitselubade menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks, kuid antud juhul ei loastata metaaniheite määruse kohustuslasi ning seos KOTKASega puudub ja andmekogu regulatsiooni muutmine ei ole vajalik. Eesti Akrediteerimiskeskus e töökoormus t võib suurendada kontrolli aruande koosta jate akrediteerimi ne , kuid see jääb senise tegevusvaldkonna piiresse. Kui Eestis ei ole selliseid kontrolliaruande koostajaid, võib kasutada välismaiseid kontrolliaruande koostajaid, kelle on akrediteerinud oma riigi akrediteerimisasutus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 765/2008. Ka kontrolli aruande koosta jate järelevalve võib suurendada töökoormus t , vajaduse korra l tehakse seda koos töös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Maksu – ja Tolliameti töökoormuse suurenemine on minimaalne, sest Keskkonnaametile esitatakse andmed gaasi impordi ja ekspordi kohta – kes on importija, kes eksportija, milline on lähte- ja sihtriik, kauba kirjeldus, kogus ja impordi või ekspordi kuupäev. Antud andmeid on võimalik esitada kirja teel . Juriidilise isiku käibe tuvastamiseks on Keskkonnaametil kui kohtuvälisel menetlejal võimalik kasutada raamatupidamise aastaaruan deid , mille põhjal arvutatakse karistuse ülemmäär. Järelevalvemeetmetega seotud muudatused on kooskõlas keskkonnajärelevalve seaduse, asendustäitmise ja sunniraha seaduse , väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ning korrakaitseseaduse põhimõtetega . Ettevõtjatele küll tekib uute aruan nete esitamise ja seirega seotud nõuete korrektse täitmise kohustus, kuid seatud karistusmäärade eesmärk on motiveeri da nõuete järgimist ehk toimida preventatiivselt , mitte koguda trahve. Keskkonnaametil juba on volitused keskkonnaõiguse rikkumiste menetlemiseks, neile lisandu b energeetikasektoris metaaniheite vähendamise nõuete rikkumisega seotud väärte gude menetlemise õigus . Keskkonnaametile antavad õigused täiendavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalvet Ameti senist rolli tehnilise ohutuse järelevalves . Seeläbi paraneb järelevalve süsteemsus ning samal ajal tagatakse, et karistus- või sunnimeetme id rakenda takse proportsionaalselt ning energiavarustuskindlust ohustamata. Keskkonnaameti määramine pädevaks asutuseks osas, mis puudutab järelevalvet metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris, on põhjendatud, sest määrusest tuleneva pädeva asutuse ülesanded vastavad K eskkonnaameti , kelle ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist, vastavalt keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus “ § s 7 sätestatud ameti tegevusvaldkonna ja ülesannetega. 6 .2. Keskkonnamõju EEA ( European Environment Agency ) avaldatud ülevaa t e järgi on metaaniheite kontrollimiseks ja vähendamiseks kogu Euroopas ja globaalselt vaja rohkem meetmeid. Metaan on suure kasvuhooneefekti tekitava mõjuga gaas, mis võimendab kliimamuutusi. Lisaks on see ka üks peamisi maapinnalähedase osoonireostuse põhjustajaid, halvendades õhukvaliteeti ja kahjustades inimeste tervist, ökosüsteeme ning põllumajandustoodangut. Metaan (CH₄) võib pärineda nii inimtekkelistest kui ka looduslikest allikatest. Põllumajandus, jäätmekäitlus ja energeetikasektor on suurimad inimtekkeliste heidete allikad, moodustades hinnanguliselt 60% ülemaailmsest heitest. Peamine looduslik allikas on märgalad. Kuigi metaanihei de Euroopas üldiselt on vähene mas , on ülemaailmne metaani heide ja selle panus globaalsesse soojenemisse suurenemas. Metaan on eelühend maapinnalähedase osooni (O₃) tekkeks, millel on negatiivne mõju õhukvaliteedile, tervisele ja ökosüsteemidele. Eesti ei erine metaaniheite päritolu poolest teistest Euroopa riikidest − suurem osa heitest on põllumajandusliku päritoluga, millele järgneb jäätmekäitlus. 2022. a Eesti inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest moodustas metaan terve riigi kogu heitkogustest 8% (suurima osakaaluga oli CO2, moodustades 84%). Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel moodustab kogu Eesti metaaniheitest 70% põllumajandus, 20% jäätmed, 7% maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ning 3% energiavarustusega seotud sektor. Kuigi energeetikasektoris tekkiva metaaniheite osakaal on Eestis väike, aitab igal juhul t õhusamate järelevalve- ja sanktsioonimehhanismide sisseseadmine vähendada metaaniheidet, parandada õhukvaliteeti ning toetada Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist. Metaaniheitmete peatamine ei peata mitte ainult metaani kontsentratsiooni suurenemist meie atmosfääris – see võib selle tagasi pöörata, andes aega puhtale majandusele üleminekuks. Riikliku pädeva asutuse määramine aitab kaasa metaaniheite määruse st tulenevate nõuete täitmisele, edendades metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja keskkonnasäästlikkust. Parem järelevalve ja aruandlus aitavad keskkonnaalaste eesmärkide kiiremale saavutamisele kaasa , samuti leevendada kliimamuutusi . Metaanilekete vähendamine on üks kiiremaid ja kulutõhusamaid viise kliimamõju vähendamiseks , kuna i ga vähendatud metaanileke tähendab suuremat energiatõhusust ja väiksemat sõltuvust impordist, mistõttu on metaaniheite ohjamine otseselt seotud ka Eesti energiajulgeolekuga . M etaanheite m ääruse järgi valmistab komisjon ette metaani läbipaistvuse andmebaasi, mis hõlmab teabe kogumist ja selle ülesehituse viimistlemist ning selle andmebaasi avalikustamine on kavas 2026. aasta septembris. Maksukorralduse seaduse muutmisel keskkonnamõju puudub. 6 .3. Majanduslik mõju Ettevõtjate majandustegevuse mõistes on oluline ära märkida , et b iometaani tootmine ja tarbimine ei kuulu määruse kohaldamisalasse . Gaasi ülekandmise ja impordiga tegelevatele ettevõtetele tekib kohustus kasutada ainult akrediteeritud ja sõltumatut kontrolli aruande koosta jat, mis suurendab aruandluse läbipaistvust ja andmete usaldusväärsust, kuid ei muuda oluliselt kulustruktuuri. Sõltumatu kontrolli aruande koosta ja osutab kontrolliteenus t turupõhiselt, akrediteering tagab kvaliteedi ja sõltumatuse. M etaaniheite m ääruse järgi on kontrolli aruande koosta ja (kes peab olema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 akrediteeritud) ülesanne hinnata võrguettevõtja või importija koostatud metaaniheitearuannet enne kui see esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele. Kontrolli aruande koosta ja teenuse kasutamise kulu katab vastav võrguettevõtja või importija ning see sisaldub võrguteenuse tariifis või imporditava ja edasi müüdava energiaühiku hinnas , kuid mõju on eeldatavalt marginaalne. Teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimis t on kirjeldatud seletuskirja s eespool. K ui on vaja metaaniheite määruse mõistes otsustada süüteoga saadud vara konfiskeerimis t , siis peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). Ootus on, et karistusmäärad töötavad eelkõige preventatiivselt ning eeldatakse, et erinevaid karistusmeetmeid rakendama ei tule hakata. 6 .4. Sotsiaalne mõju R iikliku pädeva asutuse määramise ga kaasnev sotsiaalne mõju on seotud uute töökohtade loomisega Keskkonnaametis ja kontrollaruandeid koostavates asutustes. Siiski ei ole antud mõju suur, sest eeldatav täiendavate töökohtade arv kokku võib olla 6 – 7 inimest. Eelnõu koostamise käigus ei ole võimalik täpsemaid mõjusid hinnata. Hinnatud on mõju seoses Keskkonnaameti s (vt. punkt 7) uute töökohtade loomis e ga. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Riigieelarvele kaasneb kulu Keskkonnaametile kui pädevale asutusele seaduse rakendamisega lisanduvate ülesannetega, mille täitmiseks on vaja lisa raha . Keskkonnaameti s suurene b personalivajadus , kuid uute IT- arenduste tellimise vajadus t eelnõu koostamisel ette näha ei ole . A meti töökoormus suureneb mõõdukalt , sealjuures tõenäoliselt metaaniheite määruse rakendamise alguses rohkem ning hiljem rutiinse töö käigus koormus väheneb . Ühe ametikoha kulu on 47 000 personalikuluna ning ligikaudu 13 000 majanduskuluna, millele lisandub arvutitöökoha maksumus. Ligilähedane ühe ametikoha kulu on eelnõu koostamise ajal 62 000 eurot aastas , kuid ametikoha maksumus võib aasta-aastalt muutuda . Samuti ei ole võimalik täna prognoosida metaaniheite määruse nõuete täitmiseks vajalike välislähetuste kulusid . Hinnanguliselt 1,5 ametikohta ( üks ametikoht Keskkonnaameti kliimabüroosse ja 0,5 järelevalvesse) on miinimum, mida sisulise töö jaoks püsivalt vaja on . Esialgse hinnangu järgi piisab aruandluskohustuse täitmiseks dokumendihaldussüsteemi võimekusest ning aruannete vastuvõtmine saab toimuma e-posti kaudu nagu praegu. Samuti on Maksu- ja Tolliameti hinnangul lihtne välja võtta maagaasi impordile metaaniheite määrusega kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikku raportit (peamiselt ristkontrolliks, et tuvastada kas kõik maagaasi importijad on esitanud nõuetekohase aruande Keskkonnaametile) ning selleks tõenäoliselt täiendavaid IT-arendusi vajalik teha ei ole. Maksu- ja Tolliametil antud eelnõuga seonduvalt täiendavate töökohtade vajadust ei teki. M uudatus e jõustu misega on alates 2027. aastast vaja r iigi eelarvest täiendavaid vahendeid Keskkonnaametile summas 93000 eurot aastas . Samas tasub arvestada et tõenäoliselt ametikoha maksumus aasta-aastalt muutub ning võib kasva da ning s amuti ei ole võimalik hetkel hinnata p ädeva a sutuse väl isl ähetus t e kulusid . 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks tuleb muuta majandus- ja taristu ministri 28 . juuli 201 7 . a määrust nr 4 1 „ Gaasituru toimimise võrgueeskiri “. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 1. Võrgueeskirja muudatuste eesmärk on kehtestada gaasikoguse mõõtmise ja mõõtetulemuste töötlemise ühtsed põhimõtted jaotusvõrgus, tagamaks andmete võrreldavus ja usaldusväärsus ühtses bilansisüsteemis. Muudatustega täpsustatakse, et gaasikogus mõõdetakse leppetingimustel ning sätestatakse metoodika juhtudeks, kus mõõtesüsteem ei arvesta rõhku või temperatuuri. Samuti määratakse leppetingimustel mõõtmisele ülemineku tähtaeg, et tagada sujuv ja majanduslikult põhjendatud üleminek ühtsele mõõtmispõhimõttele. Võrgueeskirja muudatuste tulemusel on tagatud bilansiarvutuste suurem usaldusväärsus ning õiglasem jaotus tarbijate vahel. Ühtlustatud mõõtemetoodika rakendamine vähendab bilansigaasi koguseid ja kõrvaldab mõõtmisviiside erinevustest tulenevad ebatäpsused. Võrguettevõtjatel võib tekkida vajadus kohandada oma mõõteandmete töötlemise infosüsteeme, kuid eelnõus ette nähtud üleminekuperiood võimaldab muudatused ellu viia mõistliku aja ja kulu de ga. Muudatus ei too kaasa uusi kohustusi tarbijatele ega mõjuta võrguettevõtjate tegevuse üldpõhimõtteid. 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril , et Keskkonnaametil oleks piisavalt aega lisanduvate ülesannetega kohanemiseks, kuna tegemist on ülesannetega, mida praktikas veel ei täideta . 10 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile. Eelnõu esita ti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiits - ja Digi ministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Ning e ttepanekute esitamiseks Konkurentsiametile, Maksu- ja Tolliametile , Elering ASile, Eesti Gaasiliidule ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile . Märkustega arvestamise tabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2. E elnõus tehtud muudatusi tutvustatud (s.h arutatud) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile. Algatab Vabariigi Valitsus …………. 2026. a Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 KAVAND ENERGEETIKA- JA KESKKONNA MINISTER MÄÄRUS 202 6 . a nr………………… Majandus- ja taristuministri 28 . juuli 201 7 . a määruse nr 4 1 „ Gaasi turu toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 6 1 lõike 3, § 10 2 lõigete 6 ja 7, § 12 lõigete 11, 12 ja 13, § 12 2 lõike 3, § 17 3 lõike 2 ja § 24 lõigete 1 2 ja 6 ning § 36 1 lõike 2 ja § 36 3 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse s nr 41 „ Gaasi turu toimimise võrgueeskir i“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) määrust täiendatakse peatükiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹. Peatükk Gaasikoguse mõõtmine ja mõõtetulemuste töötlemine § 19¹. Nõuded gaasikoguse mõõtmisele ja mõõtetulemuste töötlemisele jaotusvõrgus (1) Gaasikogus jaotusvõrgus mõõdetakse § 19 lõikes 6 nimetatud leppetingimustel kuupmeetrites. Kui gaasikoguse mõõtmine ei toimu leppetingimustel, siis määratakse mõõdetud gaasikogus kuupmeetrites vastavalt käesolevas määruses toodud korrale. (2) Kui mõõtesüsteem ei arvesta gaasikoguse mõõtmisel gaasi rõhku, siis määratakse mõõdetud gaasikogus järgmise valemi alusel: V = K × Vm kus: V – mõõdetud gaasikogus kuupmeetrites; K – staatilise rõhu koefitsient 1,02; Vm – gaasi maht kuupmeetrites mõõtesüsteemi andmetel. (3) Kui mõõtesüsteem ei arvesta gaasikoguse mõõtmisel gaasi temperatuuri, siis loetakse gaasikoguse määramisel gaasi temperatuur võrdseks leppetingimustega.“. 2 ) määrust täiendatakse paragrahviga 25 järgmises sõnastuses: „§ 25. Jaotusvõrgus leppetingimustel mõõtmisele ülemineku tähtaeg Võrguettevõtja peab oma tegevuse paragrahvis 19 ¹ sätestatud nõuetega vastavusse viima hiljemalt 01. oktoobriks 2026. a.“. Andres Sutt Minister Marten Kokk Kantsler Justiits- ja Digiministeerium 14.05.2026 nr 1-4/26/142-8 Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 5 esitame täiendavaks kooskõlastamiseks maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõule tagasisidet hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 – määruse kavand 4. Seletuskirja lisa 2 – ettepanekutega arvestamise tabel Thérèse Liis Kilk, 625 6493 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELN ÕU 2 8 . 0 4 .202 6 Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1 . Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused : 1 ) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses: „ 25 ) Kontrolliaruande koostaja on maagasiseaduse §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 , milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787 , 1 5 .0 7 .2024) kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (E Ü ) nr 765/2008 , millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47) kohaselt . “; 2 ) paragrahvi 10 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve tegemiseks või ohu ennetamiseks .“; 3 ) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja tagab võrku sisestatud ja võrgust väljunud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Käesolev kohustus ei hõlma teise võrguettevõtja võrgust tema võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmist, mõõteandmete kogumist ja töötlemist ega sellekohase arvestuse pidamist.“; 4 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 1 5 järgmises sõnastuses: „(1 5 ) Nõuded gaasikoguse mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .“ ; 5 ) seadust täiendatakse § - ga 37 3 järgmises sõnastuses: „ § 37 3 . Riiklik järelevalve metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris (1) Keskkonnaamet teostab p ädev a asutus ena järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt . (2) Keskkonnaametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused. Keskkonnaamet avalikustab teabe nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. (3) Keskkonnaamet i tegevus ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve teostamise l ohustada Eesti energiavarustuskindlust .“; 6 ) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet või vad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. “; 7 ) paragrahvi 38 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“; 8 ) paragrahv i 38 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Paragrahvi 38 1 lõi g e te s 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Konkurentsiamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot. (2) Paragrahvi 38 1 lõikes 3 nimetatud e ttekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras . S unniraha ül e mmäär füüsilise le isiku le on 13 00 eurot ja juriidilise le isiku le 100 000 eurot. “ ; 9 ) seadus t täiendatakse §- de ga 44 8 – 44 1 8 järgmises sõnastuses: „§ 44 8 . Abi osutamata jätmine järelevalve- ja kontrolltegevusel (1) Keskkonnaametile või sõltumatule kontrolli aruande koosta jale, kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoimingu teks abi osutamata jätmise korral – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõ t te eelmise majandusaasta käibest . § 44 9 . T eabe esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 27 lõike s 1 ja artik li 28 lõigete s 1 ja 2 ning IX lisas nimetatud gaasi impordiga tegelev ale ettevõtjale kehtestatud teabe esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõ t te eelmise majandusaasta käibest . § 44 10 . Maagaasi tootmise metaanimahukuse andmete edastamise ja metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise nõuete rikkumise ja artik li 29 lõike 6 kohaselt vastu võetud õigusaktides esitatud maksimaalsete metaanimahukuse väärtuste järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõ t te eelmise majandusaasta käibest . „ § 44 1 1 . Metaaniheitearuannete ja nende koosseisu kuuluvate sõltumatute kontrolli aruande koosta jate koostatud kontroll i aruannete esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artiklis 12 nimetatud metaaniheitearuannete ja nende koosseisu kuuluvate sõltumatu kontrolli aruande koosta ja koostatud kontrolliaruannete määruses nimetatud tähtajaks esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõt t e eelmise majandusaasta käibest . § 44 12 . Lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning kokkuvõtva aruande esitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 14 lõikes 14 nimetatud lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokk u kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused , esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 13 . Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/ 1787 artik li 6 lõigetes 5 ja 6 nimetatud inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise, artik li 14 lõike s 1 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise või lõigete s 2, 5 ja 6 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise eest ja lõigetes 8–13 nimetatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 14 . Metaaniheite a tmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute rikkumine (1) Metaaniheite a tmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise, sealhulgas rutiinse tõrvikpõletamise eest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/ 1787 artik li 15 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel , ning artik li 17 nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete kasutamisel , – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 15 . Tõrvikpõletamise vajaduse tõendamise nõude rikkumine (1) Tõrvikpõletamise vajaduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 15 lõigete 4 ja 6 kohaselt tõendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 16 . Metaaniheite a tmosfääri laskmise mõjude leevendusmeetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumine (1) Metaaniheite a tmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artik li 15 lõigete 5 ja 7 nõuetele , – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 17 . Aruandlus- ja teavitamiskohustuse rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) 2024/1787 artikli 16 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud juhtudel metaaniheite atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga , mis moodustab kuni 20 protsenti gaasiettevõtte eelmise majandusaasta käibest . § 44 1 8 . Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive (1) Käesoleva peatük i §-de s 44 8 – 44 17 nimetatud juriidilise isiku käibele vastab aastane kogukäive viimase kättesaadava juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruande järgi . K ui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamat u pidamise aruandeid, on eespool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomane tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. “; 10 ) paragrahv i 45 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki § - des 4 2 – 44 7 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet. (2) Käesoleva peatüki § - des 44 8 –44 1 7 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.“. § 2 . Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse §-i 29 täiendatakse punktiga 40 1 järgmises sõnastuses: „40 1 ) Keskkonnaametile maagaasiseaduse § 37 3 lõike 1 alusel riikliku järelevalve teostamiseks ; “ . § 3 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 202 6 . a Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2026. a Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Esitaja ja e ttepaneku/märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus Rahandusministeerium Keskkonnaametile nähakse ette selged järelevalvevolitused gaasiettevõtjate suhtes, kes tegelevad maagaasi tootmise, transpordi, ladustamise või jaotamisega ning kelle tegevusele laieneb metaaniheite määruse reguleerimisala. Seletuskirja kohaselt toob seaduse rakendamine kaasa lisakulusid riigieelarvest Keskkonnaameti suureneva personalivajaduse ja võimalike uute IT-arenduste tellimise tõttu 1,5 ametikoha kasvuks. Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks ei saa ülesannet täita olemasolevat personali ja ülesandeid ümber korraldades Arvestatud S eletuskirja täiendatud selgitusega, et Keskkonnaameti kliimabüroo, kes hakkab ülesannet täitma, täidab hetkel asjakohastest ELi ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja tööd ei ole võimalik uute ülesannete võtmiseks täiendava ressursita ümber korraldada . Metaaniheite määruse rakendamisega seotud ajakulu on hinnatud selliseks, et olemasoleva ressursiga seda täita ei ole võimalik ja kuna tegemist on regulaarse ülesandega, on määruse rakendamiseks vaja lisaressurssi nii sisuosakonnas kui ka järelevalve poolel. Seletuskirja lk 13 on märgitud, et kulud ligi 93 000–120 000 kaetakse riigieelarvest, kuid ei ole märgitud, kuidas kavandatakse kulud katta. Arvestatud S eletuskirja täiendatud tekstiosaga : „Täiendavaid kulusid menetletakse 2027. aasta riigieelarve protsessis“. Kuna eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2027 ja eelnõu eeldab täiendavat rahastamist riigieelarvest, siis on meil ettepanek menetleda eelnõud Vabariigi Valitsuses paralleelselt 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga, et Vabariigi Valitsusel oleks võimalik võtta seisukoht, kas täiendavaid vahendeid eraldada. Ühtlasi teeme ettepaneku lisada seletuskirja kulude peatükki järgmine lause: „Täiendavaid kulusid menetletakse 2027. aasta riigieelarve protsessis, juhul kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, leiab Kliimaministeerium/Keskkonnaamet vahendid olemasolevate ressursside ja eelarve piires“. Arvestatud S eletuskirja täiendatud . S eoses sellega, et iga uus ette nähtav ülesanne peab tulema koos ressursiga, tuleb ette näha vajalikud vahendid aastast 2027 ning täiendavaid kulusid menetletakse 2027. aasta riigieelarve protsessis . Justiits- ja Digiministeerium Eelnõuga pannakse Keskkonnaametile täiendavaid ülesandeid. Üldjuhul täidab Keskkonnaamet oma ülesandeid andmekogu KOTKAS kaudu. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kas ka täiendavaid ülesandeid täidab Keskkonnaamet nimetatud andmekogu kaudu ning kas seetõttu tuleks täiendada ka andmekogu regulatsiooni. Palume seletuskirja selles küsimuses täiendada. Arvestatud S eletuskirja täiendatud osas , miks andmekogu regulatsiooni muuta ei tule. Keskkonnaamet ei plaani metaaniheite määruse aruandlust hakata vastu võtma keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, sest KOTKAS on loodud eelkõige keskkonnakaitselubade menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks, kuid antud juhul ei loastata metaaniheite määruse kohustuslasi ning seos infosüsteemiga KOTKAS puudub. Eelnõu § 1 p 4 – eelnõuga laiendatakse kehtivas seaduses Konkurentsiametile ettenähtud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise õigus ka Keskkonnaametile. Juhime tähelepanu, et riikliku järelevalve erimeetmete lubamine eriseadusega peab olema põhjendatud ja konkreetse ameti ülesannete täitmise vajadusest lähtuv. Iga erimeetme lubamisel tuleb seletuskirjas ka põhjendada, miks konkreetset meedet vajatakse, millistes olukordades seda kohaldatakse jne. Palume eelnõu seletuskirjas valitud erimeetmete vajalikkust põhjendada. Kui põhjendamise tulemusel selgub, et mõnd erimeedet siiski vaja ei lähe, palume eelnõu muuta. Arvestatud S eletuskirja täiendatud . Keskkonnaamet riikliku järelevalve teostajana on põhjendanud . Korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmete kohaldamine nagu valdusse sisenemine, isikusamasuse tuvastamine, kutse ja sundtoomine ning küsitlemine ja dokumentide nõudmine on põhjendatud erimeetmed, kuna pädeval asutusel peab olema võimalik koguda teavet, kontrollida rajatisi ning vajaduse korral sekkuda, kui gaasi ettevõtja ei tee koostööd. Eelnõu § 1 punkt 5 – MGS § 38 1 täiendamine lõikega 3 järgmiselt: „ (3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. “ Seletuskirja leheküljel 4 ei anta normi sõnastuse osas mingisugust sisulist, täpsustavat selgitust, milliste nõuetega on tegemist, millistes artiklites need on kirjas, miks on esitatud niivõrd üldine sõnastus. Märgitakse üksnes seda, et punktiga 5 (§ 38 1 lg 3) täiendatakse seadust uue sättega täpsustamaks Keskkonnaameti järelevalvevolitusi. Paragrahvi 381 lõike 3 lisamisega antakse õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on vajalik, et Keskkonnaamet saaks esmalt anda võimaluse rikkumine kõrvaldada karistusmeetmeid koheselt rakendamata. Samasisuline märkus on ka eelnõu § 2 ( SeOS § 14 1 lg 3) kohta. Lõikes sätestatakse: „ (3) Keskkonnaametil on õigus teha maagaasiseaduse §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. “ Seletuskirja leheküljel 6 ei anta normi sõnastuse osas mingisugust sisulist, täpsustavat selgitust, milliste nõuetega on tegemist ning miks on esitatud niivõrd üldine sõnastus. Seletuskirjas märgitakse, et Keskkonnaameti pädevus ja volitused tulenevad metaaniheite määrusest ja keskkonnajärelevalve seadusest. Paragrahvi 14 1 lõikega 3 nähakse ette, et ametil on õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ning kohustus avalikustada määruse ja seaduse alusel tehtud otsused ja ettekirjutused oma veebilehel. Kus täpsemalt on see pädevus kirjas metaaniheite määruses? Millistes sätetes keskkonnajärelevalve seaduses? Palume seletuskirja täpsustada. Arvestatud S eletuskirja on täiendatud . Juba praegu on Keskkonnaametil õigus rakendada õiguserikkujate suhtes riikliku sunni vahendeid: määrata rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamist, samuti teha ettekirjutusi keskkonda mõjutava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks ning nõuda ja kontrollida kohustuslike keskkonnakaitseliste abinõude rakendamist . Kõik muudatusettepanekud on viidud MGS muudatusettepanekutesse ja SeOS´es muudatusettepanekuid ei tehta. Eelnõu § 1 punkt 5 – sättega antakse Keskkonnaametile õigus teha EL määrusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Juhime tähelepanu, et ettekirjutus on riikliku järelevalve üldmeede , mida saab korrakaitseorgan kohaldada vahetult korrakaitseseaduse alusel ning milleks ei ole vaja näha eriseaduses ette eraldi alust. Palume kaaluda listava sätte vajalikkust. Selgitame Õigusselguse tagamiseks lisasätte lisam ine õigustatud. Kehtivas seaduses § 38 1 lõikes 2 on sätestatud riikliku järelevalve erisused Konkurentsiametile, millega on Konkurentsiametil e on antud õigus teha ettekirjutusi. Eelnõuga täiendatakse antud paragrahvi järgides kehtiva seaduse põhimõtteid. Eelnõu § 1 punkt 6 – MGS § 38 2 muutmine. Seletuskirja leheküljel 4 tuuakse välja: „ Punktiga 6 (§ 38 2 ) sätestatakse, et MGS §- is 38 1 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada sunniraha ja asendustäitmist juhul, kui ettekirjutust ei täideta. Muudatusega eristatakse kahe järelevalveorgani pädevus. Lõikega 2 nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga , nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot. “ Palume täiendavalt seletuskirjas selgitada, miks on sunniraha määra rakendamisel eeskujuks võetud finantsvaldkonna õigusaktid. Millised õigusaktid? Sama küsimus ja täiendava selgituse vajadus on ka seletuskirja leheküljel 7 esitatud teksti osas, mis käsitleb SeOS § 15 1 kehtestamist. Arvestatud Eemaldatud on viited finantsvaldkonna õigusaktidele . Sunniraha rakendamisel on määrade puhul eeskujuks võetud keskkonnavaldkonna analoogsed õigusaktid. Muudatusettepanekuid SeOSe muutmiseks enam eelnõus ei ole. Eelnõu § 1 punkt 7 – esineb probleem füüsilisele isikule kohaldatava sunniraha määraga. Kui võrrelda sunniraha määra kavandatavate karistusmääradega §-des 44 8 – 44 10 , siis selgub, et haldusjärelevalve raames kohaldatav sunniraha maksimaalmäär on palju kõrgem kui väärteo eest ettenähtud karistus. Sunniraha võib olla kuni 5000 eurot füüsilise isiku puhul, samas kui väärteokaristuse maksimaalne määr on füüsilisel isikul 2400 eurot. Üldiselt kehtib põhimõte, et väärteokaristus kui ultima ratio vahend on kõige karmim, mitte vastupidi. Äärmisel juhul saab vastuvõetavaks pidada olukorda, kus sunniraha määr on võrdne rahatrahvi omaga, aga mitte kõrgem. Arvestatud Eelnõus tehtud muudatus sunniraha määra osas. Seletuskirjas (lk 5) on märgitud: „ Paragrahvi 44 8 alusel kehtestatakse trahvid Keskkonnaametile või sõltumatule kontrollijale abi osutamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded .“ Palume seletuskirjas täiendavalt välja tuua, milliste nõuetega on tegemist. Samal leheküljel on kirjutatud järgmist: „ Paragrahviga 44 9 kehtestatakse trahvid teabe esitamisega seotud nõuete rikkumise eest. Metaaniheite määruse artikli 27 lõikes 1, artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas on sätestatud nõuded gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele. “ Ka siin palume täiendavalt lahti kirjutada, selgitada, milliste nõuetega on tegemist. Kas kindlasti on välistatud tulemuse saavutamine järelevalve käigus rakendatava ettekirjutuse ning sunnirahaga? Veel samal leheküljel: „ Sätete eesmärk on tagada eelkõige järelevalve- ja kontrollitoimingute tõhusus ning vältida tahtlikku järelevalvetegevuse takistamist, mida käsitleb karistusseadustiku § 279, kuid täpsustada ka koosseisu, mis puudutab passiivsust ehk abi osutamata jätmist. “ Mida selle lausega tahetakse öelda? Kui meil on juba olemas karistusseadustiku ( KarS ) § 279, miks luuakse eraldi säte eriseadusesse? Palume seletuskirja täiendada Arvestatud S eletuskirja on täiendatud . Lisatud on nõu ded , mis kehtivad metaaniheitearuandele ja selle kontrolliaruandele ning nõu ded , mis kehtivad gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele . S eatud karistusmäärade, sealhulgas trahvide eesmärk on motiveerida nõuete järgimist ehk toimida preventatiivselt , mitte koguda trahve. Karistused on vaja kehtestada, et tagada järelevalveasutustele ja ettevõtjatele ühtviisi õigusselgus ning toetada Eesti eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside, eelkõige metaani heidet energeetikasektoris. Pädeval asutusel on õigus, aga mitte kohustus määrata trahv. Eelnõuga MGSi lisatava § 38 1 lg 3 järgi on Keskkonnaametil õigus ka ettekirjutus teha ning § 38 2 lg 2 järgi sunniraha määrata , kuna karistus ise ei too nõutavaid andmeid kohale. Lisaks selgitame, et et norm on vajalik, kuna KarS §-ga 279 ei ole see kaetud. Ühel juhul on tegemist r iikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistami s e ga - takistamine üldjuhul on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul näeme, et katmata on olukord kui ei ole tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid nt. kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi osutamata jätmine on seega meie hinnangul pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve või kontrolli takistamine. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse seadust §-ga 14 1 (riiklik järelevalve metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris). Lõike 2 kohaselt on Keskkonnaametil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel kõik määruses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused. Keskkonnaamet avalikustab teabe määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. Seletuskirja leheküljel 6 märgitakse, et nähakse § 14 1 lõike 2 teise lausega Keskkonnaametile ette kohustus avalikustada metaaniheite määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. Palume kindlasti täiendavalt selgitada, kas selle teabe all peetakse silmas jõustunud või jõustumata otsusega määratud karistust? Samuti tuleb välja tuua, kui kaua see teave veebilehel on üleval, millal see kustutatakse? Kas see kustutamine ei pea olema seaduses reguleeritud? Arvestatud S eletuskirja on täiendatud , et teave av aldatakse määratud ehk jõustunud otsuse kohta. Keskkonnaamet saab peale otsuse jõustumis t info avalikustada ning i nfo on leitav sama kaua kui karistus karistusregistris. Kuna rakendatud haldusmeetmete puhul ei ole ette nähtud otsest aegumisaega või kustutamise tähtaega, vaid haldusakti kehtivus lõppeb pärast selle täitmist või ette nähtud kehtivusaja lõppu. Muudetud eelnõus MGS § 37 3 lg 2. Eelnõu § 2 punkt 2 – täpselt sama sisuga säte lisatakse MGS-i. Seega jääb arusaamatuks, miks säte ka SeOS-is vajalik on. Palume seletuskirjas sätte vajalikkust põhjendada. S äte on eelnõust eemaldatud, muudetakse ainult MGSi . Eelnõu § 2 punkt 3 – Keskkonnaametile riikliku järelevalve erimeetme valikul tuleb lähtuda konkreetsetest Keskkonnaameti vajadustest, samuti tuleb iga erimeetme vajadust seletuskirjas põhjendada. Kuna järelevalve materiaalõiguslikuks aluseks on nii SeOS-i kui ka MGS-i puhul sama EL määrus, jääb arusaamatuks, miks erinevad valitud erimeetmed oluliselt. Palume erimeetme säte veelkord põhjalikult läbi kaaluda ja näha Keskkonnaametile ette vaid need erimeetmed, mida amet riikliku järelevalve tegemiseks reaalselt vajab. S äte on eelnõust eemaldatud, muudetakse ainult MGSi . Eelnõu § 2 punkt 4. Seadust täiendatakse §-ga 15 1 järgmises sõnastuses: „ § 15 1 . Sunniraha määr Paragrahvi 14 1 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 5000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.“ Siin on järgmine probleem. Kui võrrelda sunniraha määra kavandatavate karistusmääradega §-des 17 1 – 17 8, siis selgub, et haldusjärelevalve raames kohaldatav sunniraha maksimaalmäär on palju kõrgem kui väärteo eest ettenähtud karistus. Sunniraha võib olla kuni 5000 eurot füüsilise isiku puhul, samas kui väärteokaristuse maksimaalne määr on füüsilisel isikul 2400 eurot. Väärteokaristus võrreldes sunnirahaga on kui ultima ratio vahend on rangem, mitte vastupidi. Äärmisel juhul saab vastuvõetavaks pidada olukorda, kus sunniraha määr on võrdne rahatrahvi määraga, aga mitte kõrgem. Kuidas on ülejäänud ettekirjutuste ja sunnirahaga? Kas seaduses ongi kavandatud vaid § 14 1 lõike 3 puhul sunniraha rakendada ning ülejäänud tegevuste puhul ettekirjutusi ei tehta, sunniraha ei rakendata? Seletuskirjas märgitakse, et punktiga 4 sätestatakse asendustäitmise ja sunniraha rakendamise kord ja ülemmäärad juhuks, kui Keskkonnaameti ettekirjutusi ei täideta. Uue paragrahviga nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määrad on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot. Ei ole täpne rääkida rakendamisest, kui vastav norm alles luuakse. Seletuskirja sõnastust tuleks täpsustada. Palume välja tuua, milliseid finantsvaldkonna õigusakte silmas peetakse. Arvestatud Eelnõus on sunniraha määrad muudetud. Selgitame: Ettekirjutused ja sunnirahad rakendatakse paragrahvi 38 1 lõike 3 kohaselt kogu määruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. „(3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“; Seletuskirjas parandused sisse viidud. Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 17 1 . Palume seletuskirjas välja tuua, mida kujutab endast kontrolliaruannete määrus. Kas tõepoolest koostatakse määrus, ei koostata kokkuvõtet, protokolli vms? Arvestatud S eletuskirja ning eelnõu s oli tegemist keeleliselt ebaõnnestunud sõnastusega. Muudetud eelnõus tehakse kõik muudatused MGS-s. 14. Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 17 2 . SeOS § 17 2 Palume seletuskirjas selgitada, kas sätte kontekstis on oluline üksnes esitamata jätmise aspekt. Kui esitada valeandmeid, mittetäielikke andmeid jms, kas siis see ei ole probleem? Arvestatud S eletuskirja on täiendatud. Metaaniheite määruse artiklis 33 on märgitud, millistel juhtudel tuleb karistust kohaldada ning artiklis 8 on ette nähtud, et kontrolliaruandes hinnatakse mh. esitatud andmete tõepärasust. Karistusmeetmete määramisel sealjuures näeb määrus artikli 33 paragrahvi 7 lõikes c ette võimaluse arvestada ka asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest. Valeandmete esitamine võib olla nii tahtlik kui tuleneda hooletusest ning se da saab pädev asutus hinnata karistust määrates kergendava või raskendava asjaolu na . Muudatused on kavandatud MGS´i eelnõus. Eelnõu § 2 punkt 5 – kavandatav SeOS § 17 3 (abi osutamata jätmine järelevalve- ja kontrolltegevusel). Palume seletuskirjas selgitada, milles see abi seisneb. Millal tekib oht, et isikule kohaldatakse väärteokaristust? Kus on see kohustus, millises artiklis see täpsemalt kirjas on? Kas kõik artiklid on hõlmatud? Hetkel on tegemist laia ja ebamäärase sõnastusega, terve metaaniheite määrus on hõlmatud. Seletuskirja leheküljel 8 mainitakse vaid seda, et § 17 3 näeb ette trahvi Keskkonnaametile või sõltumatule kontrollijale abi osutamata jätmise eest. Metaaniheite määruse nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavatele asutustele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas metaaniheite määrusega, osutamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga. Arvestatud S eletuskirja on täpsustatud selgitusega, et võrguettevõtjad ja importijad peaksid andma kontrollijatele ja pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige näiteks seoses tegevuskohtadele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega. Artikkel 33 paragrahv 5 lõige a näeb ette laia sõnastuse, mille järgi: 5. Karistusi kohaldatakse vähemalt järgmiste rikkumiste korral: a) käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija ei osuta pädevatele asutustele või kontrollijatele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega; Selgitatud ja seletuskirja täpsustatud ka selles osas , et Keskkonnaametile ja sõltumatule kontrollijale trahvi ei määrata vaid karistatakse neile abi osutamata jätmise eest . Muudatused on kavandatud MGS muudatuse eelnõus. Eelnõu § 2 punkt 5 (lekete tuvastamise ja kõrvaldamise nõude rikkumine). Seletuskirja kohaselt kehtestatakse §-ga 17 4 trahv lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise, inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 1 kirjeldatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile kehtivaid nõudeid, sama artikli lõigetes 2, 5 ja 6 täpsustatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringule kehtivaid nõudeid ning lõigetes 8–13 sätestatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuded. Metaaniheite määruse artikli 6 lõiked 5 ja 6 näevad ette inspekteerimisaruandele kohaldatavad nõuded. Palume konkreetsemalt välja tuua, näitlikustada, milliste nõuetega on tegemist. Arvestatud S eletuskirja on täiendatud , et karistus on ette nähtud olukordades, kus võrguettevõtjad ei rakenda ette nähtud parandus- või leevendusmeetmeid pärast seda, kui gaasi taristu s on tuvastatud metaanileke. Karistatav on ka eelmainitud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi pädevale asutusele jätmi ne . Võrguettevõtjatel on kohustus viia ettenähtud sagedusega läbi lekete tuvastamise uuringuid ning kõrvalda tuvastatud lekkeid ettenähtud tähtaja jooksul – eelmainitud kohustuse täitmata jätmise eest on samuti karistus ette nähtud. Võrguettevõtjatel on küll juba üldine hoolsuskohustus jälgida ja parandada või asendada lekkivaid või kõrge metaani heite riskiga komponente (nt ventiile , t ihendeid vm. ) , kuid nendega seotud nõuete täitmata jätmise eest on samuti võimalik ette näha karistus. Nimetatud nõuete üldine eesmärk on tagada metaanilekete varajane avastamine ja nende kiire kõrvaldamine , et tagada minimaalne keskkonnamõju . Muudatused on kavandatud MGS muudatuse eelnõus. Seletuskirja leheküljel 9 kirjutatakse järgmist: „Sealjuures on oluline tähele panna, et määruse sisu erineb karistusseadustiku §-st 279.“ Mida tuleb siis tähele panna? Milles seisneb erisus? Mis määrusest räägitakse? Kui tegemist on nn „metaaniheite määrusega“, siis tuleks seda ka niiviisi tähistada. Arvestatud S eletuskirja on täiendatud selgitusega , et norm on vajalik, kuna KarS §-ga 279 ei ole see kaetud. Ühel juhul on tegemist r iikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistami s e ga - takistamine üldjuhul on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul näeme, et katmata on olukord kui ei ole tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid nt. kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi osutamata jätmine on seega meie hinnangul pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve või kontrolli takistamine. SeOS-i ilmub uus termin „atmosfääri laskmine“ alles vastutuse sätetes (§-d 17 5 , 17 7 , 17 8 ). See ei ole vastuvõetav. Termin tuleb lahti seletada ka seaduses eespool esimestes paragrahvides. Kehtivas seaduses on § 3, mis annab seaduses kehtivad terminid. Praegu on tekitatud olukord, kus isikud saavad teada sellest, et atmosfääri laskmine on karistatav tegevus, alles vastutuse sättest. Olukord peab olema vastupidine, et isikul on võimalik aru saada, seaduse esimestest paragrahvidest lugeda, mis on keelatud tegevus juba eelnevalt ning seeläbi õigusvastasest tegevusest hoiduda. Kui seletuskirja sissejuhatuses räägitakse metaaniheitest, siis oleks loomulik, kui ka tekstis kasutatakse ka „metaaniheite atmosfääri laskmine“. Vastasel korral võib igasuguseid aineid atmosfääri lasta. Ka eelnõus endas on kavandatud seaduse §-s 14 1 kasutusele võtta sõna „metaaniheide“, ei räägita lihtsalt „atmosfääri laskmisest“. Arvestatud E elnõu ning seletuskirja on täpsustatud ning läbivalt kasutatud mõistet „metaaniheite atmosfääri laskmine“. Eelnõu seletuskirja koostajate poolt välja pakutud halduskoormuse vähendamise meede koormuse tasakaalustamiseks ei ole tõenäoliselt sobilik (viidatud on revisjoni tulemusena kehtetuks tunnistatud määrusele, millel aga reaalset mõju halduskoormuse vähendamisele ei paista olevat). Arvestatud Seletuskirja on muudetud ning selgitatud, et halduskoormust ei ole võimalik täiesti kaotada kui halduskoormuse kasvuga kaasneb vajadus vältida keskkonnakahjusid. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Arvestatud Justiits- ja Digiministeeriumi esitatud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta nii eelnõu kui seletuskirja failis on arvestatud . Muuhulgas on täpsustatud, et eelnõus kavandatud meetmed on vajalikud metaaniheite määruse kohaldamiseks ning täiendavaid meetmeid ei kehtestata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste eelnõude vastavust põhiseadusele peab hindama enne vastavate õigusaktide vastuvõtmist määruste väljatöötamise- ja läbirääkimiste etapis. Konkurentsiamet Ameti ettepanek Eelnõu kohta on järgnev: Eelnõu § 1 punkti 8 järgi muudetakse ja sõnastatakse MGS § 45 järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki §-des 41–44 10 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet. (2) Käesoleva peatüki §-des 44 8 –44 10 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.“ Konkurentsiamet selgitab, et hetkel kehtiva MGS-i redaktsiooni kohaselt on MGS-i 6. peatükis (§ 41 kuni § 44 7 ) sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Konkurentsiamet. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt täiendatakse MGS-i §-dega 44 8 kuni 44 10 , milles sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõu muutmiseks – parandada ebatäpsus MGS § 45 lõikes 1 järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki §-des 41–44 10 41–44 7 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.“ Arvestatud Eelnõus muudetud § 1 punktis 8 sisalduva MGS § 45 lõikes 1 märgitud eksitav ülaindeksi number. Samuti täpsustatud viidet seoses sellega, sest seaduse § 41 on kehtetu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eelnõu § 2. TTJA juhib tähelepanu, et eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on seadme ohutuse seadus ( SeOS ) asjakohane seadus metaaniheite järelevalve pädevuse andmiseks Keskkonnaametile ning väärtegude koosseisude ja trahvimäärade sätestamiseks TTJA on seisukohal, et metaaniheite järelevalve regulatsioon ei sobitu olemuslikult seadme ohutuse seaduse SeOS-e regulatsiooniga, kuna metaaniheite järelevalve on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 ette nähtud oluliselt laiaulatuslikumana kui seadmete tehnilise korrasoleku ja ohutuse kontroll. Kuna metaaniheite järelevalve hõlmab lisaks maagaasi ülekande- ja jaotussüsteemide kontrollile ka näiteks puuraukude ning all- ja pealmaa(kivi)söekaevanduste kontrolli, siis on sobivam metaaniheite järelevalve regulatsioon sätestada atmosfääriõhu kaitse seaduses. Arvestatud Selgita me, et pärast esimest kooskõlastusringi on eelnõud analüüsitud ja jõutud arusaamisele, et eelnõuga on mõistlik edasi liikuda vaid MGSi ning MKSi muutes . EL määrust metaaniheite vähendamise suhtes tuleks kohaldada nafta ja maagaasi tootmisahela algusosa uuringutel ja tootmisel, mitteaktiivsete puuraukude, ajutiselt suletud puuraukude ja mahajäetud puuraukude puhul, maagaasi kogumisel ja töötlemisel, gaasi ülekandmisel, jaotamisel ja maa-alusel hoiustamisel ning maagaasi veeldusjaamades. Samuti tuleks eelmainitud määrust kohaldada aktiivsete allmaa- ja pealmaasöekaevanduste ning suletud või mahajäetud allmaasöekaevanduste suhtes. Eestis puuduvad nafta- ja maagaasi puuraugud ning kivisöekaevandused ja sisuliselt on Eestis määruse kohaldamisalaks ainult gaasi ülekanne ja jaotus, samuti veeldatud maagaasi ujuvterminalid ( direktiivi (EL) 2024/1788 artiklis 2 punkti 33 mõistes) juhul kui neid võtab vastu Pakrineeme rajatud LNG kai . Seega ei tulene üheselt põhjust, miks tuleks täiendada just (ainult) AÕKS-i , vaid seletuskirjas on toodud põhjendused, miks loeme põhjendatuks erinevate seaduste vahel sätete ära jagamise asemel seda, et metaaniheite määruse terviklikuks ja kiireks rakendamiseks Eestis vajalikud järelevalve- ja vastutusnormid oleksid sätestatud ühes valdkondlikus seaduses, milleks on maagaasiseadus, et õiguse adressaadid oma kohustused mõistlikult üles leiaks. Eelnõu § 2 punkt 1. TTJA teeb ettepaneku lisatav lõige ära jätta või asendada selles sõna „kontrollija“ sõnadega „kontrolliaruande koostaja“, kuna kontrollija mõiste tekitab segadust ja põhjustaks edaspidi seadmeohutuse teemadel tavapärases väljenduses kontrollist ja metaaniheitega seotud kontrollist rääkimise eksitavaks. Seadmeohutuse valdkonnas kasutatakse sõna „kontrollija“ väga erinevate olukordades, mis ei ole seotud metaaniheite valdkonnaga. Kontrollija mõiste kasutuspraktika on välja kasvanud SeOS § 3 lõikest 8, milles on läbi gaasipaigaldise kontrolli mõiste defineeritud ka kontrollija mõistet. Selle sätte tähenduses on kontrollija gaasitööd tegev isik. Arvestatud E elnõu s ja seletuskirjas läbivalt ’kontrollija’ mõiste (sõltumatu) asendatud „ kontrolliaruande koostaja “ mõistega . Eelnõu seletuskiri lk 1 viimase lõigu eelviimane lause. TTJA hinnangul on lauses „Eeltoodu tähendab, et võrguettevõtja ei tohi oma äranägemise järgi mõõtetulemusi teisendada ning MõõteS §-i 5 kohaselt on teisendamine lubatud üksnes juhul, kui vastav mõõteprotseduur on kehtestatud õigusaktiga.“ eksitav termini „mõõtetulemuste teisendamine“ kasutamine. Teisendamine tähendab mõõtetulemuse muutmist ühest vormist teise, näiteks ühikute teisendamine ( m→cm , °C→K); skaalamuutused; matemaatiline teisendus (nt logaritmimine) ja leppetingimusele teisendamine. Teisendamise eesmärk on esitada sama info teises kujus, mitte seda parandada. Mõõtetulemuse töötlemine tähendab kõiki samme, millega tooretest mõõteandmest saadakse kasutuskõlblik info. Töötlemine võib hõlmata näiteks keskmistamist , filtreerimist, vigade hindamist, statistilist analüüsi, tulemuste korrigeerimist (nt kompensatsioonid, kalibreerimised) jne. Mõõtetulemuste töötlemise eesmärk on parandada mõõtetulemuse kvaliteeti ja hinnata selle usaldusväärsust. TTJA ettepanek on sõna „teisendamine“ asemel kasutada sõna „töötlemine“. Arvestatud S eletuskirjas termini „teisendamine“ asemel kasutatud sõna „töötlemine“. Eelnõu seletuskiri lk 2 teine lõik. TTJA hinnangul on lõigu „MGS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides aga puuduvad üksikasjalikud nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole võrguettevõtja võrku sisenev ja väljuv kogus mõõdetud/teisendatud samadel tingimustel ning arvestuste aluseks olevad mõõteandmed ei ole võrreldavad. Käesoleva seadusemuudatusega tagatakse turuosaliste võrdne kohtlemine ning tehakse oluline samm gaasituru mõõteandmete korrastamiseks.“ sõnastus segadust tekitav ja vastuoluline. Kuigi maagaasiseaduses (MGS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides puuduvad üksikasjalikud nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele, ei tähenda see automaatselt, et erinevate võrguettevõtjate mõõtetulemused ei ole võrreldavad. Kõik võrguettevõtjad kasutavad liitumispunktides mõõteseaduse nõuetele vastavaid mõõtevahendeid, millega saadud mõõtetulemused on võrreldavad. TTJA märgib, et eelnõu ja kavandatava gaasikoguse mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuse töötlemise määruse eesmärk peab olema metaaniheite määramiseks gaasikoguste mõõteprotseduuride ja mõõtetulemuste võrreldavuse tagamine. Arvestatud S eletuskirja on täiendatud. Kuna gaasikoguste mõõtmine ei toimu alati leppetingimustel ning ei ole kehtestatud nõuet, et maagaasiseaduse § 10² nimetatud andmevahetusplatvormile (edaspidi AVP) edastatud mõõteandmed peaksid olema teisendatud leppetingimustele, ei ole AVP-s esitatud ja arvestuste aluseks olevad mõõteandmed täna võrreldavad. Selle tulemusel on tekkinud olukord, kus ühtsesse bilansisüsteemi sisenev ja sellest väljuv gaasikogus ei ole alati mõõdetud samadel tingimustel. See moonutab jaotusvõrgu bilansigaasi tegelikku kogust ning ei ole korrektne ega õiglane. Tarbijad, kelle mõõtesüsteem arvestab gaasi rõhku ja temperatuuri, tasuvad võrguteenuse eest korrektse koguse alusel, kuid katavad läbi tariifi osa võrguettevõtja bilansigaasist, mis tuleneb teistes mõõtepunktides rõhu korrektsiooni puudumisest. Määruse kavand lisatud eelnõu juurde, mis asjaolusid täpsustab. Täienda MGS § 10 2 uue lõikega 1 1 , millega antakse TTJA- le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus. Täiendus on vajalik, kuna andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA- le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate gaasipaigaldiste ohutuse üle. Nende andmete abil saab TTJA teostada tõhusamat riskipõhist järelevalvet gaasipaigaldiste ohutuse üle. MGS § 102 lõike 1 kohaselt loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning võimaldab selle andmetele ligipääsu turuosalisele, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. TTJA ei ole MGS-i tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapool andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. SeOS ja korrakaitseseadus võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selge õiguslikku alust riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil andmete küsimiseks TTJA-l ei ole. TTJA sõnastusettepanek on: „(1 1 ) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve tegemiseks või ohu ennetamiseks.“. Arvestatud E elnõu muudetud järgmiselt: paragrahvi 10 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve tegemiseks või ohu ennetamiseks. “ Eesti Gaasiliit 1. Üldised tähelepanekud metaanimääruse olemuse ja rakendamise osas 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 (edaspidi metaaniheitemäärus) rakendamine impordi osas on jõudnud faasi, kus liikmesriikide praktilised otsused määravad, kas tegemist on toimiva kliimameetme või pigem Euroopa energiajulgeolekut kahjustava regulatsiooniga. Eesti peab selles küsimuses võtma selge seisukoha. Oleme seisukohal, et Eestil tuleb metaaniheitemääruse riigisisesel rakendamisel hoiduda minimaalselt vajalikest nõuetest rangemate nõuete kehtestamisest. Samuti tuleb Eestil tagada, et pädeval asutusel on võimalik aktsepteerida võimalikult paindlikke ja Eesti energiajulgeolekut mittekahjustavaid määrusele vastavaid lahendusi. Leiame ka, et Eestil tuleb nõuda Euroopa Liidu tasandil metaaniheitemääruse rakendustähtaegade edasi lükkamist lähtudes Eesti energiajulgeoleku tagamise vajadusest ning Eesti gaasiettevõtjate ning ka pädeva asutuse reaalsest suutlikkusest määrust rakendada; Selgitame E elnõuga rakendatakse määruse nõudeid Eestis nii, et ei kehtestata määrusega nõutavatest minimaalselt vajalikest nõuetest rangemaid nõudeid ja võetakse arvesse nii gaasiettevõtjate kui pädeva asutuse reaalset suutlikkust. 2) Kuigi metaaniheitemäärus eeldab sõltumatut kontrolli ja ulatuslikku mõõtmist (nt art 12, 28), ei ole paljudes eksportivates riikides akrediteeritud kontrollijaid ega tehnilisi võimalusi OGMP 2.0 või samaväärse taseme rakendamiseks. See olukord ei ole importijate kontrolli all, kuid vastutus metaaniheitemääruse rikkumise eest langeb neile. Nõudes eksportivate riikide tootjalt rangete reeglite täitmist on tekkimas olukord, kus paljude riikide tootjad pole nõus neid täitma ja keelduvad gaasi Euroopasse müümisest; 3) Metaaniheitemääruse art-d 27 ja 28 panevad importijatele ulatusliku teabe esitamise ja samaväärsuse tõendamise kohustuse. Samas ei tulene määrusest ja seetõttu pole selge, milliseid dokumente ja tõendeid peab Eesti pädev asutus praktikas piisavaks ning kuidas hinnatakse näiteks „mõistlikke jõupingutusi“ olemasolevate lepingute puhul (määruse art 28(2)). Ka Euroopa Liidu tasandil on tööstusorganisatsioonid rõhutanud, et on vaja üleeuroopalist, ühtset ja praktilist juhendit, mille alusel kõik liikmesriigid saaksid impordinõudeid ühtemoodi rakendada; 4) Määruse art 33 lg 2 sätestab, et halduskaristusi võib kohaldada ainult juhul, kui need ei ohusta energiavarustuskindlust. Määrus ei täpsusta aga kuidas hinnatakse varustuskindluse riski, kas arvesse võetakse ka prognoositavaid riske (nt impordi alternatiivide kadumine, mõju gaasi hinnale) ning millal on põhjendatud karistuste kohaldamata jätmine või edasilükkamine. Leiame, et antud eelnõu menetlemise raames tuleb probleeme metaaniheitemääruse rakendamisel ning nende võimalikku mõju Eesti ja Euroopa energiajulgeolekule Riigikogu ning Vabariigi Valitsuse tasandil käsitleda. Eesti ees seisvad reaalsed probleemid tuleb välja tuua eelnõu seletuskirjas ning nende võimalikku mõju ka eelnõu seletuskirjas realistlikult ja kõikehaaravalt hinnata. Arvestatud S eletuskirja on täiendatud. EL tasandil sellise ühtse ja praktilise juhendi koostamine käib, mille alusel kõik liikmesriigid saaksid impordinõudeid ühtviisi rakendada. Mis puudutab energiavarustuskindluse riskide hindamist , siis selle hindamine, kas varustuskindlus on tagatud, on kõige paremini välja toodud gaasi varustuskindluse määruses EL 2017/1938 ( käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid) , mis aitab määrata seda, kas/kui on energiavarustuskindlus ohus. Näiteks eelmainitud määruse artikli 14 lõike 6 all on kirjas, missugust kaubanduslikku infot saab kaaluda varustuskindluse olukorra hindamiseks ning pädev asutus saab riiklikku riskihinnangut koostades neid andmeid arvestada. Hinnata tuleb seda, kas meetme rakendamine võib oluliselt näiteks importi vähendada, mõjutada gaasihoidla täitmise kohustust vmt . Samuti seda, kuidas oleks mõjutatud naaberriigid või kas on parajasti välja kuulutatud kriisitase gaasi varustuskindluse määruse alusel. Arvestada tuleb ka seda, kas karistusnormide rakendamine võiks kriitilisele imporditaristule ligipääsu piirata, kaitstud tarbijate varustamist või hooajalise tarbimistipu katmist ohustada. Energiavarustuskindlus sõltub riigiti tugevalt eri näitajatest ja seega tuleb ka Eesti puhul igal korral juhtumipõhiselt läheneda. 2. Märkused eelnõu ja seletuskirja kohta: 1) Eelnõuga nähakse ette trahvid metaaniheitemääruse nõuete rikkumise eest ja juriidilisele isikule on suurim võimalik rahatrahv kuni 20% juriidilise isiku käibest. Nii maagaasiseadusesse (edaspidi MGS) kui ka seadme ohutuse seadusesse (edaspidi SeOS ) kavandatakse lisada säte (vastavalt MGS § 44 11 ja SeOS § 17 9 ), mille kohaselt kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, lähtutakse trahvi maksimaalse suuruse arvutamisel ettevõtja konsolideeritud käibest. Oleme seisukohal, et konsolideeritud käibega sidumine pole metaaniheitemääruse rikkumiste puhul põhjendatud, sest metaaniheitemäärusest tulenevate kohustuste täitmine on iga gaasiettevõtja tavapärane majandustegevus. Lisaks jääb MGS § 44 11 ja SeOS § 17 9 sõnastustest selgusetuks, kes otsustab, kas lähtuda tuleb konsolideeritud kogukäibest või asjaomasest tululiigist. 2) Seletuskirja lk 5 esitatud näitest nähtub ilmekalt konsolideeritud käibest lähtumise mõju, sest Eesti suurima võrgu omaniku AS-i Elering maksimaalne trahv oleks sellise käsitluse puhul 26 korda väiksem kui AS-i Gaasivõrk võimalik suurim trahv. Seejuures annaks eelnõu pädevale asutusele võimaluse otsustada, kas määrata AS-ile Gaasivõrk rahatrahvi maksimaalseks suuruseks 148,7 miljonit eurot (lähtudes konsolideerimisgrupi maagaasi ja veeldatud maagaasi müügiga seotud kogukäivest) või 21,4 miljonit eurot (lähtudes konsolideerimisgrupi maagaasi võrguteenuse müügist). 3) Metaaniheitemääruse art 33 lg 2 sätestab, et liikmesriigid tagavad kooskõlas riigisisese õigusega, et pädevatel asutustel on õigus määrata trahve, sätestades ühtlasi, et juriidiliste isikute puhul ei ole haldustrahvide summa suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest . Metaaniheitemääruse põhjenduspunktid 78 ja 80 rõhutavad karistuste mittediskrimineerivat laadi ja järjekindlat (ühetaolist) kohaldamist, sealhulgas ühetaolise kohaldamise vajalikkust kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Eelnevast tulenevalt palume selgitada: millisest metaaniheitemääruse sättest tuleneb võimalus lähtuda riigisisesel maksimaalse võimaliku rahatrahvi suuruse määramisel mitte juriidilise isiku käibest, vaid konsolideerimisgrupi käibest; kes ja millest lähtudes otsustab, kas kogukäibe määramisel lähtutakse kogukäibest või asjaomasest tululiigist; kuidas on teised liikmesriigid sätestanud rahatrahvide maksimaalsed suurused – kas ettevõtja või konsolideerimisgrupi käibest lähtudes; kuidas tuleb mõista ja kuidas hakatakse praktikas rakendama metaaniheitemääruse eestikeelses tekstis kasutatud sõnastust, mille kohaselt ei tohi haldustrahvide summa olla suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest. Arvestatud Selgitused nelja punkti osas: Punktide 1) ja 2) osas s elgita me, et seletuskirja on täiendatud tekstiosaga , et lähtuda tuleb konkreetse juriidilise isiku majandusaasta käibest. Oleme arusaamal, et eelistatud on lihtsad koosseisud ja kohtuvälisele menetlejale ning kohtule ulatuslikuma diskretsiooniõiguse andmine karistuse määramisel ning et eriseaduses peaksid karistuste arvestamise alused olema võimalikult ühetaolised. Sarnane vastutussäte on sisse viidud ka elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse järgmises sõnastuses: „…karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“. Selline säte on kirja pandud lähtudes EL määruse 1227/2011 sõnastusest: "Olenemata lõike 3 punktist e ei ületa haldustrahvi summa 20 % asjaomase juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest kogukäibest .“ Punkt 3) osas s elgita me , et s ellist kokkuvõtet praegu ei ole, ka teised liikmesriigid alles lisavad määruse rakendamiseks vajalikke sätteid oma õigusesse. Punkt 4) osas s elgita me , et määruse sõnastus näeb ette, et juriidiliste isikute puhul ei ole haldustrahvide summa suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest. See tähendab, et pädeva asutuse jaoks siin on otsustusvahemik 0 – 20%, mitte kohustus rakendada 20% määra. 4) Eelnõu eesmärk on määrata pädev asutus ja tagada sanktsioonid metaaniheitemäärusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel. Kuigi liikmesriik ei tohi Euroopa Liidu määruse reguleerimisalal vastu võtta siseriiklikke õigusakte, siis määrusest tuleneva pädeva asutuse määramisel ja talle riikliku järelevalve ning karistuste määramise õiguse andmisel peab olema selge, kes on järelevalve subjektid ning siseriikliku õigusega ei saa kitsendada ega laiendada Euroopa Liidu määrusest tulenevat subjektide ringi. 5) Eelnõu § 1 p-s 3 esitatud MGS § 37 3 annab Keskkonnaametile pädevuse teostada järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle metaaniheitemääruse kohaselt. Eelnõu § 1 p 5 annab Keskkonnaametile õiguse teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus metaaniheitemääruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. Samuti reguleerivad seadme ohutuse seaduse muudatused (eelnõu § 2 p) ( SeOS ) Keskkonnaameti pädevust läbi viite MGS §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatele. 6) Gaasiettevõtja on MGS § 4 kohaselt ettevõtja , kes tegutseb gaasi tootmise, impordi, ülekande, jaotamise, hoiustamise või müügi tegevusalal, ning kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest. Metaaniheitemäärus reguleerib käitaja, ettevõtja ja importija kohustusi ja määruses esitatud terminite kohaselt võivad käitajaks, ettevõtjaks ja importijaks olla ka füüsilised isikud. Selliselt on MGS-i gaasiettevõtja termin erinev metaaniheitemääruse subjektide ringist. Seetõttu pole selge, kas eelnõus Keskkonnaametile antud pädevus järelevalveks, ettekirjutuste tegemiseks ja ka näiteks riikliku järelevalve meetmete rakendamiseks on piiritletud MGS-i tähenduses gaasiettevõtjateks olevate isikute või metaaniheitemääruse subjektide kaudu. Eelnevast tulenevalt palume eelnõu seletuskirja täiendada ja selgitada, kes on metaaniheitemääruse subjektid Eestis ning ka seda, kelle üle riikliku järelevalve tegemiseks Keskkonnaametile pädevus antakse. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud 5) osas lisatud selgitus , et kuigi määruse artikkel 2, kus on lahti seletatud mõisted, käsitleb ka füüsilisi isikuid, siis eelnõus on viited füüsilisele isikule üldiselt välja jäetud, kuna Eestis füüsilised isikud teadaolevalt gaasivõrku ei opereeri ja gaasi ei impordi. Ka maagaasiseaduse §- is 4 sellist täpsustust ei ole. Vastavalt maagaasiseaduse § 4 lõikele 1 on gaasiettevõtja ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on gaasi tootmine, import, ülekanne, jaotamine, hoiustamine või müük, ning kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest (MGS § 4). 4) ja 6) osas lisatud s elgit us , et metaaniheite määruse mõistes sihtrühmaks Eesti mõistes on: gaasi ülekande- ja jaotustaristu käitajad ehk gaasivõrguettevõtjad, LNG terminali operaatorid ning Eesti äriregistrisse kantud gaasi importijad. Sihtrühma suurus: 21 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, üks gaasi ülekandevõrguettevõtja, 2025. aasta 11. novembri seisuga 9 tegevusloaga gaasi importijat, kaks registreeritud LNG-terminali haldurit. Seaduseelnõu ei puuduta maagaasi lõpptarbijaid. Jääb selgusetuks, millisel põhjendusel jäetakse eelnõu § 1 p-s 6 tehtava MGS § 382 muudatusega Konkurentsiameti poolt füüsilisele isikule määratava sunniraha ülemmääraks 1300 eurot, kuid Keskkonnameti füüsilisele isikule määratava sunniraha ülemmäärana sätestatakse 5000 eurot. Palume seletuskirja vastava põhjendusega täiendada; Samuti palume MGS § 38 2 käsitlevas seletuskirja osas täpsemalt selgitada näidet „näiteks juhul, kui turuosaline hoidub sihilikult avaldamast siseteavet , mis mõjutab energia hinda“ ja tuua välja, milline metaanimääruse säte paneb turuosalisele kohustuse sellise info avaldamiseks; Palume eelnõu § 1 p-des 1 ja 2 esitatud MGS § 24 lg 1 muutmisel ja lõikega 15 täiendamisel kasutada sõnastust, mis lepiti kokku Eesti Gaasiliidu ja Kliimaministeeriumi kohtumisel ning esitati Kliimaministeeriumile 11.11.2025: „1) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja tagab võrku sisestatud ja võrgust väljunud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Käesolev kohustus ei hõlma teise võrguettevõtja võrgust tema võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmist, mõõteandmete kogumist ja töötlemist ega sellekohase arvestuse pidamist. 2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 1 5 järgmises sõnastuses: „(1 5 ) Nõuded mõõtmisele, mõõteandmete kogumisele ja töötlemisele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.“. Arvestatud Sunniraha määramise osas eelnõu muudetud . Arvesta tud S eletuskirja täiendatud . Arvesta tud ja eelnõu sõnastust muu detud . § 24 lg 1 muudatus ja lisatav lõige 1 5 sattusid eelnõusse inimliku eksituse tõttu esialgse ettepaneku sõnastuses. Muud etud sõnastust eelnõus vastavalt Gaasiliidu tehtud ettepanekule. 7) Metaaniheitemäärusesse on kirjutatud nõudeid, mida praktikas pole siiani võimalik täita. Nii peab 05.02.2027 olema emissioonide mõõtmine vastav OGMP 2.0 reeglistiku tasemele 5, aga praktikas sellist mõõtetehnikat veel ei eksisteeri ehk käitajad ei ole võimelised neid nõudeid täitma. Seletuskirja majandusliku mõju osas on välja toodud (osa 6.3 lk 11), et kui Eestis ei ole metaaniheitemäärusele vastavaid kontrollijaid, võib kasutada välismaiseid kontrollijaid, kelle on akrediteerinud oma riigi akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EL) nr 765/2008 ja samas on lisatud, et teadaolevalt ei ole Euroopas veel ühtegi määrusele (EÜ) nr 765/2008 vastavalt akrediteeritud sõltumatut kontrollijat. Palume seletuskirja täiendada ja selgitada, kuidas peaksid metaaniheitemääruse subjektid käituma ning kuidas kavatseb riik (täpsemalt Keskkonnaamet) läheneda riiklikule järelevalvele ning võimalikule sunniraha ning rahatrahvi määramisele olukorras, kus gaasiettevõtjatel pole reaalsuses võimalik metaaniheitemäärusest tulenevaid kohustusi täita. Selgita me , et juba praegu peab h aldusmenetluse seaduse § 3 lg 2 ja § 4 lg 2 kohaselt haldusorgan kaalutlusõigust teostama eesmärgipäraselt ja mõistlikult . Riiklik järelevalve peab seega arvestama tegelikku tehnilist ja turuolukorda ning tagama õigusselguse ja õiguskindluse. Riiklik järelevalve keskendub käesoleval üleminekuperioodil sellele, et gaasiettevõtjad, pädev asutus ja kontrolliaruande koostajad tegutseksid heas usus ning rakendaksid kõiki reaalselt võimalikke meetmeid nõuete täitmiseks . Sunniraha või rahatrahvi ei kohaldata olukorras, kus on tuvastatav kohustuse objektiivne täitmise võimatus. 8) Eelnõu on kavandatud jõustuma 01.01.2027, samas kui metaaniheitemäärusest tuleneb importijatele kohustus esitada aruandeid ja teavet alates juba alates 2025. a maist. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, kuidas rakendatakse otsekohalduvat metaaniheitemäärust olukorras, kus Eesti pole määranud pädevat asutust. Ühtlasi palume kaaluda eelnõusse kirjeldatud olukorra lahendamiseks vajalike rakendussätete lisamist, mis tagaksid Eesti gaasiettevõtjatele õigusselguse olukorras, kus neile tulenevad metaaniheitemäärusest kohustused, kuid riik on viivitanud nende rakendamiseks vajalike siseriiklike regulatsioonide koostamisega. Selgitame Tegemist on otsekohalduva määrusega. K uni Eesti ei ole pädevat asutust määranud, suhtleb Kliimaministeerium energeetikasektori ettevõtjatega, kellele määrus kohaldub, et tagada määrusest tulenevate kohustuste täitmine ja nõuetekohaste aruannete edastamine Euroopa K omisjonile . 9) Halduskoormuse tasakaalustamise reegli kohaselt (Vabariigi Valitsuse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 41) tuleb juhul kui seaduseelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab halduskoormus, näha ette muudatused halduskoormuse vähendamiseks. Sealjuures peab halduskoormuse vähendamise lahendusettepanek omama vähendavat mõju olemasolevale halduskoormusele (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 41 lg 2 p 3). Halduskoormusena käsitletakse ettevõtjale õigustloovatest aktidest tulenevaid kohustusi. Eelnõu seletuskirja kohaselt leiti halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamiseks, et bürokraatia vähendamiseks energeetika valdkonnas on vajadus kehtetuks tunnistada majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määrus nr 17 „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord”, põhjusel, et määrus ei ole enam asjakohane, sest ajaline piirang osalise hinna kompenseerimise osas on lõppenud. Sellisena ei vasta eelnõu halduskoormuse tasakaalustamise reeglile, mille kohaselt tuleb esitada ettepanek olemasoleva, mitte juba reaalselt ammu lõppenud ja ka formaalselt enne seaduseelnõu algatamist kehtetuks tunnistatud (25.02.2022. a määrus nr 17 on kehtetu juba alates 12.01.2026) halduskoormuse vähendamiseks. Lisaks ei kattu majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määruse nr 17 ja käesoleva eelnõu subjektid: määrus puudutas vaid kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müüjaid, kuid käesoleva eelnõu subjektide, kelle halduskoormus suureneb, ring on hoopis erinev hõlmates gaasivõrguettevõtjaid, gaasi importijaid ja LNG terminali haldureid. Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamiseks seoses käesoleva eelnõuga palume gaasivõrguettevõtjad eemaldada kompleksse majandusaasta aruande (EKOMAR) valimist. EKOMAR-i aruandes küsitavatest andmetest suurem osa on kättesaadavad ettevõtte majandusaasta aruandest ja osa riiklikest statistilistest aruannetest „Majandustegevus“ ja „Finantsnäitajad“. Analoogseid dubleerivate andmete küsimisi on kahtlemata veelgi ja igati kohane oleks metaaniheitemäärusest tulenevate täiendavate ulatuslike aruandekohustuste tasakaalustamiseks mitte küsida aruandeid, milles sisalduvaid andmeid on riigil võimalik saada neid ettevõtjatelt täiendavalt küsimata. Arvestatud Seletuskiri muudetud ja selgitatud, et halduskoormust ei ole võimalik täiesti kaotada kui halduskoormuse kasvuga kaasneb vajadus vältida keskkonnakahjusid. Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muut mise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Eelnõu ga kavandatavad muudatused toovad energeetikasektoris tegutsevate ja fossiilkütuste ( Eesti mõistes eelkõige maagaasi) tootmise, transpordi ja impordiga seotud Eesti ettevõtjate jaoks kaasa maagaasi ülekande- ja jaotussüsteemide metaaniheite seire, aruandluse ja metaaniheite vähendamisega seotud kohustused. Metaaniheite vähendamine toob pikas perspektiivis energeetikasektori ettevõtjatele kaasa kulude kokkuhoiu ja tagab konkurentsivõime. Samuti soodusta b eelnõu innovatsiooni ja uusi ärivõimalusi seoses vajadusega metaaniheite seire ja lekete vähendamise ja parandamise ga seotud spetsiaalsete teenuste ja lahenduste järele. Gaasi võrguettevõtjate jaoks täpsustatakse eelnõuga kavandatavate muudatustega olemasolevat kohustust gaasikoguste mõõtmis el ja arvestus el , suurendades gaasituru läbipaistvust ja usaldusväärsust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787, 13.06.2024) (edaspidi metaaniheite määrus ) , arti kl i 4 alusel peab iga liikmesriik määrama riikliku pädeva asutuse, kelle ülesandeks on muu hulgas planeerida ja teha korralisi ja erakorralisi inspektsioone, analüüsida ja hinnata metaaniheite määruses sätestatud kohustuste täitjatelt laekunud aruandeid, võtta vastu otsuseid järelevalvet ja aruandlust puudutavates küsimustes, määrata sanktsioone metaaniheite määruse nõuete täitmata jätmise eest ning teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoniga. Kuigi ELi määruse nõudeid riigisisesesse õigusesse üle ei võeta, on liikmesriigil kohustus kehtestada rakendusmeetmed – näiteks kui määruse rakendamiseks tuleb luua pädev asutus , kelle ülesandeks on riikliku järelevalve teostamine ja tagada sanktsioonid määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise puhuks . Kehtivad Eesti seadus ed ei reguleeri energeetikasektoris metaaniheite vähendamis t , mistõttu on metaaniheite määruse rakend a miseks vaja e elnõukohase seaduse ga täiendada maagaasiseadust (edaspidi MGS ) . M etaaniheite määruse mõistes määratakse riiklikuks pädevaks asutuseks Eestis Keskkonnaamet ning sätestatakse eelmainitud seaduses vastutussätted metaaniheite määruses nimetatud nõuete rikkumise eest . MGS- i § 24 tehtavate muudatuste eesmärk on täpsustada regulatsiooni, et see arvestaks biometaani tootmise ja võrku sisestamise laienevat kasutust ning tagaks gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Antud muudatus ei tähenda uue määruse koostamist, täiendused lisatakse 28.07.2027. a kehtest at ud majandus- ja taristuministri määrusesse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“. Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus luues ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus. M uudatusega tagatakse turuosaliste võrdne kohtlemine ning tehakse oluline samm gaasituru mõõteandmete korrastamiseks. Ühtse mõõtemetoodika loomisega paraneb ja täpsustub ka metaaniheitealase statistika kogumine. Eelnõu rakendamisega kaasneb halduskoormuse kasv gaasiettevõtjatele. Halduskoormuse kasv on seotud metaaniheite määrusest tuleneva test kohustus test, mis kehtivad juba alates määruse kohaldamisest ehk 2024. aasta 4. augustist. Maagaasiseaduse muudatuse eelnõu täidab metaaniheite määruse artiklist 4 tulenevat kohustust määrata riiklik pädev asutus, kes teostab järelevalvet metaaniheite üle. Kuigi muudatused loovad turuosalistele täiendavaid kohustusi, on see vajalik ja proportsionaalne samm vältimaks keskkonnakahjusid, milleks võivad o lla nähtamat ute lek ete ärahoidmine ja kõrvaldamine taristus (kompressorjaamad, torustikud, hoidlad) ja asendada senised hinnangulised andmed täpsete mõõtmistega. Ettevõtjad peavad raporteerima heitkoguseid allikapõhiselt ning vähendades metaani heidet, väheneb ka kaudselt osoonisaaste, mis toob kaasa puhtama välisõhu ja parema rahvatervise. Muudatustega täpsustuvad ka gaasikoguse mõõtmise, arvestuse n õuded, kuid see on kehtiva maagaasiseaduse § 24 lg 1 kohaselt juba täna ettevõtja kohustus tagada võrgust tarbitud gaasikoguse mõõtmine, mõõteandmete kogumine ja töötlemine ning arvestuse pidamine. Halduskoormuse kasv (andmete kogumine, ametkondlik järelevalve) on otseses seoses eespool märgitud eesmärkidega. Ilma järelevalveta ei ole võimalik tagada, et ettevõtjad reaalselt investeeringuid lekete ennetamiseks ja likvideerimisse teeksid . See on aga vältimatu EL-i kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kuigi muudatused loovad turuosalistele täiendavaid kohustusi, on see vajalik ja proportsionaalne samm vältimaks keskkonnakahjusid ja on seotud keskkonnakaitse eesmärkidega, milleks on likvideerida nähtamatud lekked taristus (kompressorjaamad, torustikud, hoidlad) ja asendada senised hinnangulised andmed täpsete mõõtmistega. Halduskoormuse vähendamiseks on kavandatud muuta maagaasiseaduse § 25 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooni ministri määrus t nr 54 „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“ . Määruse muu tmise eesmär giks on ajakohastada ja lihtsustada (s.t vähendada halduskoormust nii gaasiettevõtetele kui ka gaasi tarbijatele) määrusest tulenevaid nõudeid. Määruse muudatuse sihtrühmaks on kõik gaasi ülekande, jaotamise või müügiga tegelevad gaasiettevõtjad ja ka gaasi tarbijad. Määruse muudatus on ettevalmistamisel ja selle jõustamine on planeeritud käesoleva aasta II poolaastasse. Lisaks vähendatakse halduskoormust kogu energeetikasektoris planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega , mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada üldiselt riigi eriplaneeringutega seotud menetlusi, sh loobuda eraldi algatamise otsusest, tuua riigi eriplaneeringu algatamise ja kehtestamise otsustamine Vabariigi Valitsusest ministeeriumi tasandile, vähendada dubleerivaid hindamisi ning võimaldada varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist. Maksukorralduse seaduse muutmisega antakse Keskkonnaametile õigus küsida Maksuametilt riikliku järelevalve teostamiseks vajali k ke andmeid. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ning seletuskirja valmistas id ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ( [email protected] ) , energiaturgude ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected]) ja nõunik Regina Hermandi ([email protected]) . Samuti osales eelnõu koostamisel Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve osakonna peainspektor Rave Vahemets ( [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegid õigusosakonna nõunik Kristel Soodla ( teenistus su he pea tunud ) ja jurist Kaili Kuusk ( [email protected] ) . Keeletoimetaja oli Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ( [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 202 4 /1 787 . Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, tuleb selle terviklikuks kohaldamiseks kehtestada riigisisesed rakendusmeetme d. Eelnõus kavandatud meetmed on vajalikud metaaniheite määruse kohaldamiseks ning täiendavaid meetmeid ette e i näh ta. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu e i ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse maagaasiseadust avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 12 ja maksukorralduse seadust avaldamismärkega RT I, 15.04.2026, 5 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus . Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud e lektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadu se eelnõuga (892 SE) , kuna ka selle seaduse eelnõuga muudetakse maagaasiseadust . S eega tuleb jälgida antud eelnõus paragrahvide numeratsiooni. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu kohase seaduse ga taga takse metaaniheite määruse rakendamine. Metaaniheite määruse tõhus rakendamine eeldab riiklikku järelevalvet teostava pädeva asutuse määramist ning määruse nõuete rikkumiste korral kohaldatavate sanktsioonide kehtestamist. Lisaks suurenda takse eelnõuga tehtavate täpsustustega gaasituru läbipaistvust ja usaldusväärsust seeläbi, et ajakohastatakse ning viiakse tegeliku praktikaga vastavusse gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Seaduse muudatuse ga sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Muudatuse eesmärk on seega läbi kohustuste täpsustumise tagada õiguslik selgus, ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus. Metaaniheite määruse s t tulenevad nõuded , millega nähakse ette energeetikasektori metaani heitkoguste mõõtmi n e, aruandlus ja kontroll ja heitkoguste viivitamatu vähendamine kohustusliku lekete avastamise ja kõrvaldamise ning metaani heite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise keelamise kaudu. Metaaniheite määrus aitab vähendada ka imporditud fossiilkütustest põhjustatud metaaniheidet, sest sellega kehtestatakse järk-järgult rangemad nõuded eesmärgiga taga da , et ka ELi välised eksportijad kohaldavad samu seire-, aruandlus- ja kontrollikohustusi nagu ELi ettevõtjad. Eelnõukohase seadusega määratakse Eestis riiklik pädev asutus, mis hakkab tegema järelevalvet metaaniheite määruse jõustamise üle ehk nähakse ette karistusnormid selleks, et tagada metaaniheite määrusest tulenevate nõuete täitmine. Maagaasiseaduse § 24 regulatsiooni muudatuse eesmärgiks on , et arvesta ta ks ka biometaani tootmise ja võrku sisestamise laienevat kasutust ning tagaks gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus, ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus. Metaaniheite määruses sätestatakse nõuded EL energeetikasektoris tekkiva metaaniheite täpseks mõõtmiseks, seireks, selle kohta aru andmiseks ja sellise heite vähendamiseks ning nende kohustustega seoses suurema läbipaistvuse tagamist. Kuna metaaniheite määrus ei reguleeri iseenesest seadmete tehnilist ohutust ega seadmete konstruktsiooninõudeid, siis ei kuulu selle sisu seadme ohutuse seaduse (SeOS) reguleerimisalasse ning määruse sisuline reguleerimisese kuulub maagaasisektori tegevuse korraldamise valdkonda, mis on hõlmatud maagaasiseaduse reguleerimisalaga (s.o gaasivõrgu kaudu maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused ) . Metaaniheide võib esineda (ja normaalolukorras esinebki) ka selliste seadmete kasutamisel, mis vastavad seadme ohutuse seaduse nõuetele, mille kohta on ettenähtud juhul läbi viidud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. Gaasiseadmed peavad kehtiva Se O Se kohaselt ka täna vastama sama seaduse §-le 4, milles on sätestatud, et ohutuse tagamiseks tuleb seadme kasutamisel ja seadmetööl tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. MGS reguleerib maagaasi turgu, maagaasi ülekande- ja jaotusvõrke, LNG terminale, gaasi ülekannet, gaasitaristut ja sama seadusega reguleeritud subjektid (gaasi võrguhaldurid, gaasi importijad ja LNG-terminali haldurid) on ka metaaniheite määruse adressaadid. MGS § 22 lg 2 näeb ette, et võrguettevõtja vastutab oma võrgu toimimise ja korrasoleku eest. Selle igapäevatöö raames ka seirab võrguettevõtja lekkeid eelkõige majanduslikel põhjustel, et vältida kadusid ning ka keskkonnahoiu eesmärgil – metaaniheite määruse järgi lisanduks korraline aruandlus nii oma normaal- kui eriolukordades (sh tõrvikpõletamine või metaani atmosfääri laskmine) toimunud heite kohta. Samuti katab MGS maagaasi impordiga seonduvaid tegevusi. Seega rakendatakse MGSis metaaniheite määrusest tulenevad nõuded nagu pädeva asutuse määramine, järelevalve ja sanktsioonid, kuna see reguleerib juba niigi gaasiettevõtjate ehk vastava valdkonna tegevust ning nende suhtes teostatavat riiklikku järelevalvet. Asjaolu, et metaaniheite vähendamine teenib ka keskkonnakaitselist eesmärki, ei muuda regulatsiooni olemust ka otseselt keskkonnaõiguslikuks normistikuks, sest metaaniheite määrusega ei kehtestata üldisi keskkonnanõudeid, õhukvaliteedi või metaaniheite piirnorme või eesmärke. Maksukorralduse seaduse muutmine tagab Keskkonnaametile õiguse küsida Maksuametilt andmeid metaaniheidete üle järelevalve toestamiseks. Tagatakse õiguslik alus andmete küsimiseks ja nende esitamiseks. E elnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsus . Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus t , kui eelnõu menetlus ja selle seadusena rakendami ne on põhjendatult kiireloomuline. Samuti ei ole vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust lähtudes eelmainitud määruse § 1 lõike 2 punktist 2 ehk kui e elnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest . Metaaniheite määrus on otsekohalduv , selle eesmärk ja mõju on selgelt piiritletud ning see ei sisalda poliitilise valikuvabaduse elemente, vaid täidab Eesti kui liikmesriigi kohustust tagada EL i õigusnormide kohaldamine. Juba 2025. aasta veebruariks oodati, et liikmesriigid määraksid pädeva asutuse määruse nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks ning teavitaksid sellest Euroopa Komisjoni. 2026. aasta mai alguseks ei ole määratud pädevast asutusest (või asutustest) teada andnud kolm liikmesriiki – peale Eesti veel Soome ja Iirimaa. 2025. aasta augustiks oodati, et liikmesriigid teavitaksid Euroopa Komisjoni riiklikult sätestatud vastutusnormidest , mis on seotud metaaniheite määruse nõuete rikkumisega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k olmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 on kavandatud maagaasiseadus e muud atused. Punktiga 1 (§ 2 p 25) täiendatakse §-i 2 punktiga 25 , milles määratletakse kontrolliaruande koostaja mõiste. Kehtivas seaduses seda ei ole. Eelnõus täpsustatakse kontrolliaruande koostaja rolli metaaniheite määruse kohaste kohustuste täitmisel. Kontrolliaruande koostaja on MGS § s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab metaaniheite määruse kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 765/2008 kohaselt. Kuigi metaaniheite määruses on kasutusel mõiste ’kontrollija’, siis võetakse täiendatud mõiste kasutusel seoses sellega, et sama mõiste võib tekitada valdkondlikku segadust ja põhjustaks edaspidi seadmeohutuse teemadel tavapärases väljenduses kontrollist ja metaaniheitega seotud kontrollist rääkimise eksitavaks. Seadmeohutuse valdkonnas nimelt kasutatakse sõna „kontrollija“ väga erinevate olukordades, mis ei ole seotud metaaniheite valdkonnaga. Kontrollija mõiste kasutuspraktika on välja kasvanud SeOS § 3 lõikest 8, milles on läbi gaasipaigaldise kontrolli mõiste defineeritud ka kontrollija mõistet. Selle sätte tähenduses on kontrollija gaasitööd tegev isik. Punktiga 2 (§ 10 2 lg 1 1 ) antakse TTJA-le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks gaasituru andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus. Täiendus on vajalik, kuna andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA-le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate gaasipaigaldiste ohutuse üle. Nende andmete abil saab TTJA teostada tõhusamat riskipõhist järelevalvet gaasipaigaldiste ohutuse üle. MGS § 10 2 lõike 1 kohaselt loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning võimaldab selle andmetele ligipääsu turuosalisele, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. TTJA ei ole MGS-i tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapool andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. SeOS ja korrakaitseseadus võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selge t õiguslikku alust riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil andmete küsimiseks seni TTJA-l olnud ei ole. Punktiga 3 (§ 24 lg 1) täpsustatakse seadust selliselt, et see arvestaks biometaani tootmise ja võrku sisestamise senisest laiemat kasutuselevõttu. Kehtiv regulatsioon on üles ehitatud eeldusel, et gaas liigub üksnes ühes suunas – ülekandevõrgust tarbijani – ega arvesta olukorda, kus gaasi, eelkõige biometaan i , sisestatakse võrku erinevatest sisestuspunktidest. Seetõttu on vajalik üheselt sätestada võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmisel ja arvestuse pidamisel. Praktikas on selline korraldus juba kasutusel, kuid arvestades valdkonna kiiret arengut ja eeldatavat sisestusmahtude suurenemist, on oluline vastav põhimõte seaduses selgelt sätestada, et tagada õigusselgus ja ühtne käsitlus edaspidi. Vältimaks topelt mõõtmist ja sellest tekkivaid ebatäpsusi, säilitatakse võrguettevõtjate vaheliste piirimõõtepunktide puhul seni kehtinud põhimõte, et gaasikoguse mõõdab võrguettevõtja, kelle võrgust gaas väljub. Punktiga 4 (§ 24 lg 1 5 ) tehtava muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada mõõtmise ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Kehtivas võrgueeskirjas on juba määratletud gaasi kvaliteedi määramisel kasutatavad leppetingimused, kuid praegu ei ole selgelt sätestatud, et samu leppetingimusi tuleb järgida ka gaasivõrgus gaasikoguste mõõtmisel ja mõõteandmete töötlemisel . Muudatus loob õigusliku aluse vastava põhimõtte kehtestamiseks, tagades, et mõõtmine ja andmete töötlemine toimuksid samadel alustel kogu ühtses bilansisüsteemis (gaasivõrgus), mis omakorda tagab andmete võrreldavuse ja usaldusväärsuse. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tagab normide kooskõla ja võimaldab tulevikus täpsustada tehnilisi nõudeid paindlikumalt alamastme õigusaktiga. Punktiga 5 (§ 37 3 ) kavandatud muud atusega määratakse Keskkonnaamet riikliku ks järelevalv easutuseks gaasiettevõtjate tegevuse üle metaaniheite määruse kohaselt ehk luuakse õiguslik alus Keskkonnaameti järelevalve tegevusele . Muudatusega luuakse õiguslik alus teha järelevalve t valdkondades , mis on seotud metaaniheite määruse kohustuste täitmise kontrollimisega , ning tagatakse, et järelevalvet te e b asutus, ke s on pädev keskkonnaõiguse, heitkoguse kontrolli ja seire korraldamise valdkonnas. Keskkonnaamet ile nähakse ette selged järelevalvevolitused gaasiettevõtjate suhtes, kes tegelevad maagaasi tootmise, transpordi, ladustamise või jaotamisega ning kelle tegevusele laieneb metaaniheite määruse reguleerimisala. Paragrahvi 37 3 lõike 2 teise lausega nähakse läbipaistvuse suurendamiseks Keskkonnaametile ette kohustus avalikustada metaaniheite määruse s sätestatud kohustuse rikkumise eest ja käesoleva seaduse alusel tehtud otsuste ja ettekirjutuste kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse artikli 33 punkti 8 kohaselt. A valikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus. Eesmärk on parandada teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi. Kuna rikkumisi võivad toime panna ka füüsilised isikud ning igasugune isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste riivet, siis Keskkonnaamet isikuandmeid andmete veebilehel avalikustamise käigus ei avalda. Keskkonnaamet saab peale otsuse jõustumist info avalikustada ning info on leitav sama kaua kui karistus karistusregistris. Eelnõuga kavandatud MGS § 37 3 lõikes 3 sätestatakse energiavarustuskindluse kaitse põhimõte järelevalve- ja karistusmeetmete rakendamisel. R akendatava d järelevalve- ja karistusmeetme d ei või põhjustada olukorda, mis seaks ohtu Eesti energiavarustuskindluse või -julgeoleku ehk eespool n imetatud l õike kohaselt ei tohi järelevalve- ja karistusmeetmete kohaldamine tuua kaasa ohtu Eesti energiavarustuskindlusele. See tähendab, et Keskkonnaametil tuleb meetmeid rakendades hinnata nende mõju energiasüsteemile (nii elektri- kui gaasivarustuskindlusele). Sätte eesmärk on luua tasakaal keskkonnakaitseliste eesmärkide ja energiavarustuskindluse tagamise vahel kooskõlas metaaniheite määruses toodud põhimõttega, mille järgi metaaniheite vähendamise meetmeid tuleb rakendada proportsionaalselt – energiajulgeolekut kahjustamata. S elle hindamine, kas varustuskindlus on tagatud, on selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses ( EL ) 2017/1938 , mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (OJ L 280, 28.10.2017, lk 1–56) , mis aitab määrata seda, kas või kui võrd on energiavarustuskindlus ohus. Näiteks eelmainitud määruse artik li 14 lõi g e 6 kirjeldab , missugust kaubanduslikku infot saab kaaluda varustuskindluse olukorra hindamiseks ning pädev asutus saab riiklikku riskihinnangut koostades neid andmeid arvestada. Hinnata tuleb seda, kas karistus meetme rakendamine võib oluliselt näiteks importi vähendada, mõjutada gaasihoidla täitmise kohustust vmt. Samuti seda, kuidas oleks mõjutatud naaberriigid või kas on parajasti välja kuulutatud kriis gaasi varustuskindluse määruse alusel. Arvestada tuleb ka seda, kas karistusnormide rakendamine võiks kriitilisele imporditaristule ligipääsu piirata, kaitstud tarbijate varustamist või hooajalise tarbimistipu katmist ohustada. Energiavarustuskindlus sõltub riigiti tugevalt eri näitajatest ja seega tuleb karistusi määrates igal korral läheneda juhtumipõhiselt. Punktiga 6 (§ 38) täpsustatakse, missuguseid korrakaitseseaduses sätestatud järelevalve erimeetmeid võivad Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet MGS alusel oma pädevuse piires järelevalvet tehes ja seaduses sätestatud korras kasutada. Muudatus on vajalik, kuna Keskkonnaameti le lisandus järelevalvekohustus metaaniheite määruse rakendamise l . Nii on jä relevalveasutuste õigused selgemalt piiritletud ja kooskõlas nende ülesannetega. Muudatusega täpsustatakse olemasolevat õigusraamistikku , seejuures ei looda uusi järelevalvemeetmeid, vaid viidatakse korrakaitseseaduses juba sätestatud meetmetele , tagades õigusselguse ja vältides tõlgendusprobleeme järelevalvepädevuse ulatuses. Riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja selle alusel kehtestatud või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Korrakaitseseaduse alusel on võimalik kohaldada korrakaitse üldmeetmeid (ettekirjutus, sunniraha), kuid ei ole võimalik kohaldada erimeetmeid, kui eriseadus seda ei sätesta. Erimeetmete (eelkõige valdusse sisenemise , dokumentide nõudmise jm jõulisemate meetmete) rakendamiseks võib tekkida ootamatu vajadus ja selleks tuleb eri seaduses selline võimalus sätestada. Valdusse sisenemine võimaldab kontrollida gaasi taristut ja tuvastada võimalikke metaanilekkeid kohapeal. Isikusamasuse tuvastamine, kutse ja sundtoomine ning küsitlemine ja dokumentide nõudmine on vajalikud vastutavate isikute kindlakstegemiseks ning määrusest tulenevate seire-, aruandlus- ja lekete kõrvaldamise kohustuste täitmise kontrollimiseks. Kuna metaaniheite määrus põhineb suures osas gaasiettevõtjate esitataval teabel ja tegelikul tegevusel rajatistes, on nimetatud meetmed vältimatult vajalikud järelevalve tõhususe tagamiseks. Meetmete kohaldamine on seega põhjendatud ja proportsionaalne metaaniheite määruse eesmärkide saavutamiseks. Punktiga 7 (§ 38 1 lg 3 ) täiendatakse seadust uue sätteg a täpsusta maks Keskkonnaameti järelevalvevolitusi . Paragrahvi § 38 1 lõike 3 lisamisega antakse õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on vajalik, et Keskkonnaamet saaks esmalt anda võimaluse rikkumi n e kõrvalda da karistusmeetmeid kohe selt rakendamata . E ttekirjutuse kirjutamise pädevus tuleneb järelevalve pädevuse sättest ning j uba praegu on Keskkonnaametil õigus rakendada õiguserikkujate suhtes riikliku sunni vahendeid: määrata rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamist, samuti teha ettekirjutusi keskkonda mõjutava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks ning nõuda ja kontrollida kohustuslike keskkonnakaitseliste abinõude rakendamist . Punktiga 8 (§ 38 2 ) säte statakse , et MGS §-is 38 1 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada sunniraha ja asendustäitmist juhul, kui ettekirjutust ei täideta. Muudatusega eristatakse kahe järelevalveorgani pädevus ehk seadusesse lisatakse Keskkonnaameti õigust kohaldav säte. Konkurentsiameti pädevusi puudutava i d norm e eelnõuga ei muudeta , muutub § 38 2 lõigete numeratsioon . Lõi k e 1 sõnastus jääb § 38 2 kehtiva sõnastusega, lisandu b lõi ge 2. Lõikega 2 nähakse ette Keskkonnaameti poolt rakendatav sunniraha maksimummäär füüsilisele ja juriidilise isikule. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt Keskkonnaameti poolt rakendatava sunniraha määraga. F üüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 13 00 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot . Seadusemuudatuse eesmär k on tagada järelevalveasutus e l e tõhusad ja proportsionaalsed vahendid kohustuste täitmise tagamiseks . Samal ajal peavad need vahendid metaaniheite määruse nõuetest lähtu des olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, jätma vastutavad isikud ilma vähemalt rikkumisest tegelikult saadud majanduslikust kasust ning suurenema järk-järgult korduvate tõsiste rikkumiste korral. Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele ning t eiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust. Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt või mõlemal viisil, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju . Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu. Punktiga 9 (§ 44 8 – 44 1 8 ) n ähakse ette sanktsioonid ja rahatrahvid juhtude ks , kui gaasiettevõtjad ei täida metaaniheite määruse kohaseid andmete esitamise, koostöö või kontrolliga seotud nõudeid. Sätete lisamine seadusesse on vajalik metaaniheite määruse artiklis 33 sätestatud trahvide rakendamiseks . M etaanheite m äärus kohustab liikmesriike kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed, et tagada määruses sätestatud kohustuste täitmine kõigis energiasektori tegevusvaldkondades. Eestis puudutab see eelkõige gaasi ülekande ja jaotamise ning gaasi impordiga tegelevaid ettevõtteid. Kuna Eesti õigusruumis seni puuduvad karistusmäärad metaaniheite määruse nõuete rikkumiste eest, on vaja need lisada, samuti juriidilise isiku vastutuse arvutamise põhimõtted, et kohtuväline menetleja saaks tuvastada juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe karistusmäära määramiseks. Nõuete täitmata jätmise või rikkumise korral on ette nähtud karistusmäär nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule. Lisaks sõnastatakse, kuidas kohtuväline menetleja peab leidma käibe, millest määrata trahvi suuruseks 20%. Karistusmeetmete määramisel sealjuures näeb metaaniheite määrus artikli 33 paragrahvi 7 lõikes c ette võimaluse arvestada ka asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest. Näiteks v aleandmete esitamine võib olla nii tahtlik kui tuleneda hooletusest ning seda saab pädev asutus hinnata karistust määrates kergendava või raskendava asjaoluna. Paragrahvi 44 8 alusel kehtestatakse trahvid selle eest, kui Keskkonnaametile või sõltumatule kontrolli aruande koosta jale jäetakse abi osutamata. Ehk metaaniheite määruse nõuete täitmise üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavatele asutustele abi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks kooskõlas metaaniheite määrusega, osutamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Muuhulgas on nõue vaadata läbi heitearuannetes kasutatud andmeallika d ja metoodika , et hinnata nende usaldusväärsust , tõepärasust ja täpsust . E elkõige on oluline jälgida heitekoefitsientide valik ut ja nende kasut ust, metaani heitkoguste kindlakstegemiseks kasutat ud metoodika t , tehtud arvutus i. Seda, missugused proovid või statistilised jaotused on kasutusele võetud ning kas nendeks on kasutusele võetud sobilikud mõõtmised või aruandlus. Hinnata tuleb ka seda, kas või missuguseid kvaliteedikontrolli või kvaliteedi tagamise süsteeme võrguettevõtjad või importija d kasutusele võtnud on . Paragrahviga 44 9 kehtestatakse trahvid teabe esitamisega seotud nõuete rikkumise eest . Metaaniheite määruse artikli 27 lõikes 1, artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas on sätestatud nõuded fossiilse gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele selle kütuse päritolu ning selle tootmisega seotud metaaniheite kohta . Esitada tuleb muu hulgas andmed tootja või eksportija poolse metaaniheite mõõtmise, aruandluse ja juhul kui aruandeid on kontrollitud, info sõltumatu kontrolli kohta, tootjate poolt rakendatava te heite vähendamise meetme te kohta , tarnelepingutes kasutatava te vastavusmeetme te kohta ning liidu turule lastud maagaasi metaanimahukus e kohta . Nõuete eesmär giks on hinnata, kas imporditud kütuste tootmisel rakendatakse metaaniheite määrusega samaväärseid seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid. Paragrahvi 44 10 alusel kehtestatakse trahvid maksimaalse metaanimahukuse väärtuste nõuete järgimata jätmise ja maagaasitootmise metaanimahukuse andmete edastamise nõuete rikkumise eest . Metaaniheite määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud nõuded tootjate ja importijate esitatavatele andmetele ning sama artikli lõikes 6 nähakse ette, kuidas määratakse kindlaks järgitavad maksimaalse metaanimahukuse väärtused. Paragrahviga 44 1 1 kehtestatakse trahv metaaniheitearuande ja selle koosseisu kuuluva sõltumatu kontrolli aruande koosta ja koostatud kontrolliaruande tähtaegselt esitamata jätmise eest . Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Arua nnet es esitatakse heiteallikate liigid ja asukohad ning nende kaupa metaani heitkogused nii tonnides kui ka CO₂ ekvivalendina. Samuti kirjeldatakse kasutatud heitkoguste mõõtmise ja arvutamise metoodikat. Lisaks hõlmab aruanne vähemalt kõigi kasutusel varadega seotud metaani heit kogus eid, ning omandiosa suurust ja omandiosale vastavat osa heitkogustest mittekasutatavate varade puhul, lisaks ka teavet nende varade üle kontrolli omavate isikute kohta. Aruandevormina on soovitatav kasutada OGMPi uusimaid tehnilisi juhenddokumente ja aruandevorme kuni Euroopa Komisjon pole sätestanud rakendusaktiga muid aruandevorme. Paragrahviga 44 12 nähakse ette trahv lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokk u kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused, esitamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 14 kirjeldatakse nõuded lekete kõrvaldamise ja seire ajakavale ning aruandele, milles võetakse kokku kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused. Kuni puuduvad valdkondlikud standardid või tehnilised nõuded, tuleks gaasiettevõtjatel kasutada selleks uusimaid tööstusharu tavasid ja asjakohast parimat kaubanduslikult kättesaadavat tehnoloogiat. Gaasiettevõtjad esitavad pädevale asutusele ja kontrolli aruande koostaj ele teabe kasutatud standardite, sealhulgas rahvusvaheliste standardite, või vastava metoodika kohta . Paragrahviga 44 1 3 kehtestatakse trahv lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise, lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise, inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 1 kirjeldatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile kehtivaid nõudeid, sama artikli lõigetes 2, 5 ja 6 täpsustatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringule kehtivaid nõudeid ning lõigetes 8–13 sätestatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuded. Metaaniheite määruse artikli 6 lõiked 5 ja 6 näevad ette inspekteerimisaruandele kohaldatavad nõuded. Paragrahviga 44 14 kehtestatakse trahv mittenõuetekohase metaaniheite atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise eest ning nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete kasutamisel. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud juhud, millal metaaniheite atmosfääri laskmine või rutiinne tõrvikpõletamine on lubatav ning artiklis 17 kirjeldatakse tõrvikpõletustornidele ja põletusseadmetele kehtivaid nõudeid. Paragrahviga 44 15 kehtestatakse trahv tõrvikpõletamise vajaduse nõuetekohaselt tõendamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud tõrvikpõletamise vajaduse tõendamise ja lubatavuse nõuded. Paragrahviga 44 16 kehtestatakse trahv metaaniheite atmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta metaaniheite määruse nõuetele. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 5 ja 7 on sätestatud nõuded, millele peab vastama atmosfääri laskmise seadmete kasutamisviis. Paragrahviga 44 17 nähakse ette trahv metaaniheite määruses sätestatud juhtudel metaaniheite atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest. Juhud, millest tuleb teatada ning mille kohta aru anda, on sätestatud metaaniheite määruse artikli 16 lõigetes 1 ja 2 . Paragrahviga 44 18 täpsustatakse , mida võtta aluseks juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe puhul karistusmäära määramisel, et tagada proportsionaalne ja õiglane karistuse määr. Eesmärk on tagada, et rahatrahvi arvutamisel oleks alus ühtne ja läbipaistev ning sanktsioonid oleksid proportsionaalsed ettevõtte suurusega. Käibepõhise trahvi määramine tagab õiguspärase karistuse juriidilistele isikutele, sõltumata ettevõtte suurusest. Kuna juriidiliste isikute puhul on ette nähtud nõue, et haldustrahvide summa ei tohi olla suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest siis s ee tähendab, et pädeva asutuse jaoks siin on otsustusvahemik 0 20%, mitte kohustus rakendada 20% määra. Sätted on seotud metaaniheite aruannete õigeaegse esitamisega ning lekete süsteemse kõrvaldamise ja ennetamise hindamiseks vajalike dokumentide esitamisega. See on oluline läbipaistvuse ja järelevalve tagamiseks. Samuti nähakse ette vastutus juhu ks , kui ettevõtja ei tee koostööd pädeva asutuse või sõltumatu kontrolli aruande koosta jaga, kuna koostöö on määruse k ohase kontrollisüsteemi toimimiseks hädavajalik. Sealjuures on oluline tähele panna, et antud juhul s ätete eesmärk on tagada eelkõige järelevalve- ja kontrollitoimingute tõhusus ning vältida tahtlikku järelevalvetegevuse takistamist, mida käsitleb karistusseadustiku § 279, samal ajal täpsustad es koosseisu, mis puudutab passiivsust ehk abi osutamata jätmist. Ühel juhul on tegemist riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamisega - takistamine üldjuhul on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul on katmata olukord kui ei ole tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid nt kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi osutamata jätmine on seega mõnevõrra pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve või kontrolli takistamine. Karistusmäärad on ette nähtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmide ja uuringute ning võimalike leevendusmeetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumise korral, kuna see võib tuua kaasa metaaniheite suurenemise ja seeläbi otsese keskkonnakahju. Ehk olukordades , kus võrguettevõtjad ei rakenda ette nähtud parandus- või leevendusmeetmeid pärast seda, kui gaasitaristus on tuvastatud metaanileke. Võrguettevõtjatel on kohustus viia ettenähtud sagedusega läbi lekete tuvastamise uuringuid ning kõrvalda tuvastatud lekkeid ettenähtud tähtaja jooksul . Võrguettevõtjatel on ka juba üldine hoolsuskohustus jälgida ja parandada või asendada lekkivaid või kõrge metaaniheite riskiga komponente (nt ventiile, tihendeid vm.). Nimetatud nõuete üldine eesmärk on tagada metaanilekete varajane avastamine ja nende kiire kõrvaldamine, et tagada minimaalne keskkonnamõju. Sätestatakse piirangud ja nõuded metaaniheite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kohta, et vähendada tahtmatut heidet ning tagada kasutatavate tehniliste lahenduste vastavus EL i nõuetele. Metaaniheite määrus näeb ette kohtuvälisele menetlejale ka teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimise õiguse , kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha, kuid see on Eestis juba tagatud karistusseadustiku § 83 1 lõikega 1 ning väärteomenetluse seadustiku § 83 punktiga 1. Eelmainitud sätetest tul eneb , et ainult kohtu pädevuses on konfiskeerimine ja Keskkonnaametile ei saa anda õigust konfiskeerida süüteoga saadud vara, vaid saab anda õiguse konfiskeerida ainult väärteo vahendi või vahetu objekti (vt k aristusseadustik u § 83 lg 6). Selleks, et kohtuväline menetleja saaks otsustada väärteo vahetu objekti või vahendi konfiskeerimise üle, peab seaduses olema sätestatud ka asjakohane pädevusnorm (RKÜK 3-1-1-88-07 p 50). Sellise normi näevad ette näiteks AS i § 53 l õige 3; RelvSi § 89 26 ; TS i § 78 l õiked 1 ja 2 jpt. Kohtuvälise menetleja otsusega (VTMS § 74) ei saa väärteoga saadud vara konfiskeerida (ehk menetleja pädevuses võib olla üksnes väärteo vahendi või vahetu objekti, mitte aga väärteoga saadud vara konfiskeerimine). Väärteomenetluses on süüteoga saadud vara konfiskeerimine küll võimalik, kuid seda üksnes VTMS i § 107 l õike 1 p unktis 1 nimetatud kohtuotsusega väärteoasjas. Süüteoga saadud vara konfiskeerimist ei saa kohaldada ettevaatamatusdeliktide puhul. Kui tegemist on väärteokoosseisuga, mis hõlmab nii tahtlikke kui ka ettevaatamatuid tegusid, võib väärteoga saadud vara konfiskeerida üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ( KarS § 16 lg 4), ehkki tema karistamiseks selle teo eest piisaks ka üksnes ettevaatamatuse ( KarS § 18) tuvastamisest ( KarS § 15 lg 3). Seega juhul kui on vaja otsustada metaaniheite määruse mõistes süüteoga saadud vara konfiskeerimis t , peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). Näide: Eleringi kui ainsa Eesti gaasi ülekandevõrgu halduri puhul gaasivõrgu teenuse müügitulu aastal 2024 oli 28 miljonit eurot, millest 20% on 5,6 miljonit eurot. Eesti suurim a gaasi jaotusvõrguettevõtja Gaasivõrk AS tulu gaasi jaotusteenuse müügist 2024. aastal oli 41 miljonit eurot, millest 20% on 8,2 miljonit eurot. Ühe väiksema gaasi jaotusvõrguettevõtja puhul oli 2024. aasta raamatupidamise aruande järgi maagaasi müügitulu 11 092 eurot, millest 20% on 1220 eurot. Lisatakse sanktsioonid teabe õigeaegselt esitamata jätmise eest , e t tagada läbipaistvus ja teabe õigeaegne esitamine , s amuti metaanimahukuse andmete esitamata jätmise ja metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste järgimata jätmise eest, millega suureneb keskkonnarisk ning on oht, et gaasiettevõtjad ei järgi kasvuhoonegaasidega seotud nõudeid. Sealhulgas need väärteokoosseisud ei välista esmalt haldussunni kasutamist ehk j ärelevalveasutus võib esmalt kasutada ka haldussundi. Punkti 10 (§ 45) muudatusega s ätestatakse , millised asutused toimivad MGS-i 6. peatüki s sätestatud väärtegude kohtuväliste menetlejatena . Muudatus loob seaduses selge ja üheselt mõistetava aluse, milline asutus vastutab konkreetsete väärtegude menetlemise eest , ning selgelt on eristatud järelevalveorganite pädevus . E elnõuga Konkurentsiametit puudutavaid lõikeid kohtuvälise menetluse osas ei muudeta . Eelnõu § -ga 2 muudetakse maksukorralduse seadust ja täiendatakse §-i 29 „Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine“ punktiga 40 1 , mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Keskkonnaametile selleks, et oleks võimalik teostada riikliku järelevalvet, mis on seotud sama eelnõu § 1 punktiga 5 maagaasiseaduse muudatusega § 37 3 . Selleks, et Keskkonnaametil oleks võimalik teostada pädeva asutusena järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt , on neil õigus saada andmeid gaasiettevõte impordi, ekspordi, lähte- ja sihtriigi, kauba kirjelduse, kauba koguse ja impordi või ekspordi kuupäeva. Nii andmete esitaja kui ka andmete saaja peavad järgima maksukorralduse seadusest ja vajadusel ka isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid andmete töötlemise ja avalikustamise osas. Eelnõu §-ga 3 määratakse seaduse jõustumise ajaks 2027. aasta 1. jaanuar. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduse eelnõus kasutatakse mõisteid metaaniheite määruses toodud tähenduses. Juhul kui on olemas sama tähendust omav sobiv eestikeelne termin, siis kasutatakse viimast . Eelnõu ga võetakse kasutusele järgmised terminid : Kontrolli aruande koosta ja on juriidiline isik, kes teeb kontrollitoiminguid ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 765/2008, või ilma et see piiraks metaaniheite määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist, füüsiline isik, kes on muul viisil volitatud kontrolli tegema. Metaaniheite atmosfääri laskmine on põletamata jääva metaani otsene õhkuheide. Pädev asutus teostab riiklikku järelevalvet metaaniheite määruses kehtestatud nõuete täitmise üle. Tõrvikpõletamine on metaani kõrvaldamine kontrollitud põletamise kaudu selleks ette nähtud seadmes. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud metaaniheite määrusega ning eelnõuga tagatakse antud määruse rakendamine . 6. Seaduse mõ jud Kavandatavad muudatused: muudatusega aidatakse vähendada metaani (CH 4 ) heitkoguseid energiasektoris . See aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning suurendab Eesti ja Euroopa Liidu võimalusi saavutada võetud kliimaeesmärgid ning parandab õhukvaliteeti, mõjutades positiivselt inimeste tervist. M ääruses ette nähtud (näiteks lekete varajase tuvastamise ja kõrvaldamisega seotud) meetmed aitavad vähenda da metaanikadusid, vähendades seeläbi Eesti jaoks maagaasi impordi vajadust ning parandades Eesti energiajulgeolekut ja geopoliitilist positsiooni. Maagaasiseaduse muudatus t el , mis on seotud § 24 muutmisega ei ole otsest mõju turuosalistele, riigieelarvele ega halduskoormusele. Paragrahvi 24 lõike 1 täpsustusega viiakse seadusesse sisse praktikas juba rakendatud korraldus, millega võrguettevõtja tagab võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmise ja arvestuse pidamise. Lõike 1 5 lisamisega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga, kuid muudatus ise ei too kaasa uusi kohustusi ega kulusid. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on tagada õigusliku regulatsiooni selgus ja sidusus. Ülejäänud maagaasiseaduse eelnõukohastel muudatustel on mõjud riigieelarvele seoses järelevalveasutusele lisanduvate tööülesannete täitmiseks vajamineva rahastusega ning mõju gaasiettevõtjate halduskoormusele . Sihtrühmad: gaasi ülekande- ja jaotustaristu käitajad ehk gaasivõrguettevõtjad, LNG terminali operaatorid ning Eesti äriregistrisse kantud gaasi importijad. Sihtrühma suurus: 21 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, üks gaasi ülekandevõrguettevõtja, 2025. aasta 11. novembri seisuga 9 tegevusloaga gaasi importijat, kaks registreeritud LNG-terminali haldurit. Seadus ei puuduta maagaasi lõpptarbijaid , sest kuigi metaaniheite m ääruse nõuete täitmisega seotud kulud kajastu vad kaudselt võrguteenuse tasus või imporditava ja edasi müüdava energiaühiku hinnas, siis olulist mõju lõpptarbija kuludele ei ole näha . Seadus toob kaasa positiivse mõju keskkonnale. M ajanduslik mõju ettevõtjatele ning riigieelarvele on mõõdukas , samas toob see kaasa metaaniheite vähenemise energeetikasektoris. Maksukorralduse seaduse muutmise mõju on minimaalne, sest Keskkonnaamet saab Maksuametilt andmeid küsida ja Maksuamet andmeid esitada kirja teel ja selleks ei ole vajadust täiendavateks andmetöötlusprogrammideks ega tarkvaraarendustek . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma de le ja järeldus olulisuse kohta : 6 .1. M õju riigiasutustele Riikliku pädeva asutuse määramise kohustus tuleneb metaaniheite määrusest ning pädevaks asutuseks võib määrata ühe või mitu asutust, sest metaaniheite määrus käsitleb erinevaid tegevusi, n äiteks metaani kui ühe õhusaaste aine õhku laskmise mõõtmist, gaasitaristu seiret, impordilepingute kontrollimist , mida tõenäoliselt mõne riigi allasutuse d juba teevad. K ui määrata mitu pädevat asutust, tule ks taga d a nende töö tõhus koordinatsioon ning ühele konkreetsele asutusele tuleks siiski määrata põhikoordinaatori roll. Seega on töökorralduslikult tõhusam määrata üks riiklik pädev asutus, kellel on õigus vajaduse korra l osa metaaniheite määrusest tulenevatest tegevustest ka teenusena sisse osta. Keskkonnaameti kliimabüroo, kes hakkab ülesannet täitma, täidab hetkel ELi õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja büroos ei ole mitte ühtegi ülesannet, mille rakendamisest oleks võimalik loobuda. Metaaniheite määruse rakendamisega seotud ajakulu on hinnatud märkimisväärseks ja kuna tegemist on regulaarse ülesandega, on määruse rakendamiseks vaja lisaressurssi nii sisuosakonnas kui ka järelevalve poolel. P ädeval asutusel on vaja erialase pädevusega tööjõudu, et väliste teenusepakkujate tööd kontrollida. M etaaniheite määruse põhjenduse 11. punkti kohaselt on liikmesriigid kohustatud määrama vähemalt ühe pädeva asutuse ning tagama neile nende ülesannete täitmiseks vajalikud piisavad rahalised vahendid ja inimressursid . Sellise r iikliku pädeva asutuse loomine põhjustab (vähemalt algselt) lisa kulusid, mis on seotud asutuse s uute nõuetega tegelevate spetsialistide palkamise või võimaliku täiendõppe ga, töö mõningase ümberkorraldamisega. Sõltuvalt sellest, millised pädevused ja ressursid on asutuses eelnõu seadusena jõustumise ajal juba olemas, või b osa kulud est osutuda püsivateks (nt spetsialistide tööjõukulud) ning osa olla ajutise iseloomuga (nt IT‑arendus e kulu või töökorralduse kohandamine). Keskkonnaamet ei plaani metaaniheite määruse aruandlust hakata vastu võtma keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, sest KOTKAS on loodud eelkõige keskkonnakaitselubade menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks, kuid antud juhul ei loastata metaaniheite määruse kohustuslasi ning seos KOTKASega puudub ja andmekogu regulatsiooni muutmine ei ole vajalik. Eesti Akrediteerimiskeskus e töökoormus t võib suurendada kontrolli aruande koosta jate akrediteerimi ne , kuid see jääb senise tegevusvaldkonna piiresse. Kui Eestis ei ole selliseid kontrolliaruande koostajaid, võib kasutada välismaiseid kontrolliaruande koostajaid, kelle on akrediteerinud oma riigi akrediteerimisasutus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 765/2008. Ka kontrolli aruande koosta jate järelevalve võib suurendada töökoormus t , vajaduse korra l tehakse seda koos töös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Maksu – ja Tolliameti töökoormuse suurenemine on minimaalne, sest Keskkonnaametile esitatakse andmed gaasi impordi ja ekspordi kohta – kes on importija, kes eksportija, milline on lähte- ja sihtriik, kauba kirjeldus, kogus ja impordi või ekspordi kuupäev. Antud andmeid on võimalik esitada kirja teel . Juriidilise isiku käibe tuvastamiseks on Keskkonnaametil kui kohtuvälisel menetlejal võimalik kasutada raamatupidamise aastaaruan deid , mille põhjal arvutatakse karistuse ülemmäär. Järelevalvemeetmetega seotud muudatused on kooskõlas keskkonnajärelevalve seaduse, asendustäitmise ja sunniraha seaduse , väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ning korrakaitseseaduse põhimõtetega . Ettevõtjatele küll tekib uute aruan nete esitamise ja seirega seotud nõuete korrektse täitmise kohustus, kuid seatud karistusmäärade eesmärk on motiveeri da nõuete järgimist ehk toimida preventatiivselt , mitte koguda trahve. Keskkonnaametil juba on volitused keskkonnaõiguse rikkumiste menetlemiseks, neile lisandu b energeetikasektoris metaaniheite vähendamise nõuete rikkumisega seotud väärte gude menetlemise õigus . Keskkonnaametile antavad õigused täiendavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalvet Ameti senist rolli tehnilise ohutuse järelevalves . Seeläbi paraneb järelevalve süsteemsus ning samal ajal tagatakse, et karistus- või sunnimeetme id rakenda takse proportsionaalselt ning energiavarustuskindlust ohustamata. Keskkonnaameti määramine pädevaks asutuseks osas, mis puudutab järelevalvet metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris, on põhjendatud, sest määrusest tuleneva pädeva asutuse ülesanded vastavad K eskkonnaameti , kelle ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist, vastavalt keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus “ § s 7 sätestatud ameti tegevusvaldkonna ja ülesannetega. 6 .2. Keskkonnamõju EEA ( European Environment Agency ) avaldatud ülevaa t e järgi on metaaniheite kontrollimiseks ja vähendamiseks kogu Euroopas ja globaalselt vaja rohkem meetmeid. Metaan on suure kasvuhooneefekti tekitava mõjuga gaas, mis võimendab kliimamuutusi. Lisaks on see ka üks peamisi maapinnalähedase osoonireostuse põhjustajaid, halvendades õhukvaliteeti ja kahjustades inimeste tervist, ökosüsteeme ning põllumajandustoodangut. Metaan (CH₄) võib pärineda nii inimtekkelistest kui ka looduslikest allikatest. Põllumajandus, jäätmekäitlus ja energeetikasektor on suurimad inimtekkeliste heidete allikad, moodustades hinnanguliselt 60% ülemaailmsest heitest. Peamine looduslik allikas on märgalad. Kuigi metaanihei de Euroopas üldiselt on vähene mas , on ülemaailmne metaani heide ja selle panus globaalsesse soojenemisse suurenemas. Metaan on eelühend maapinnalähedase osooni (O₃) tekkeks, millel on negatiivne mõju õhukvaliteedile, tervisele ja ökosüsteemidele. Eesti ei erine metaaniheite päritolu poolest teistest Euroopa riikidest − suurem osa heitest on põllumajandusliku päritoluga, millele järgneb jäätmekäitlus. 2022. a Eesti inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest moodustas metaan terve riigi kogu heitkogustest 8% (suurima osakaaluga oli CO2, moodustades 84%). Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel moodustab kogu Eesti metaaniheitest 70% põllumajandus, 20% jäätmed, 7% maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ning 3% energiavarustusega seotud sektor. Kuigi energeetikasektoris tekkiva metaaniheite osakaal on Eestis väike, aitab igal juhul t õhusamate järelevalve- ja sanktsioonimehhanismide sisseseadmine vähendada metaaniheidet, parandada õhukvaliteeti ning toetada Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist. Metaaniheitmete peatamine ei peata mitte ainult metaani kontsentratsiooni suurenemist meie atmosfääris – see võib selle tagasi pöörata, andes aega puhtale majandusele üleminekuks. Riikliku pädeva asutuse määramine aitab kaasa metaaniheite määruse st tulenevate nõuete täitmisele, edendades metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja keskkonnasäästlikkust. Parem järelevalve ja aruandlus aitavad keskkonnaalaste eesmärkide kiiremale saavutamisele kaasa , samuti leevendada kliimamuutusi . Metaanilekete vähendamine on üks kiiremaid ja kulutõhusamaid viise kliimamõju vähendamiseks , kuna i ga vähendatud metaanileke tähendab suuremat energiatõhusust ja väiksemat sõltuvust impordist, mistõttu on metaaniheite ohjamine otseselt seotud ka Eesti energiajulgeolekuga . M etaanheite m ääruse järgi valmistab komisjon ette metaani läbipaistvuse andmebaasi, mis hõlmab teabe kogumist ja selle ülesehituse viimistlemist ning selle andmebaasi avalikustamine on kavas 2026. aasta septembris. Maksukorralduse seaduse muutmisel keskkonnamõju puudub. 6 .3. Majanduslik mõju Ettevõtjate majandustegevuse mõistes on oluline ära märkida , et b iometaani tootmine ja tarbimine ei kuulu määruse kohaldamisalasse . Gaasi ülekandmise ja impordiga tegelevatele ettevõtetele tekib kohustus kasutada ainult akrediteeritud ja sõltumatut kontrolli aruande koosta jat, mis suurendab aruandluse läbipaistvust ja andmete usaldusväärsust, kuid ei muuda oluliselt kulustruktuuri. Sõltumatu kontrolli aruande koosta ja osutab kontrolliteenus t turupõhiselt, akrediteering tagab kvaliteedi ja sõltumatuse. M etaaniheite m ääruse järgi on kontrolli aruande koosta ja (kes peab olema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 akrediteeritud) ülesanne hinnata võrguettevõtja või importija koostatud metaaniheitearuannet enne kui see esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele. Kontrolli aruande koosta ja teenuse kasutamise kulu katab vastav võrguettevõtja või importija ning see sisaldub võrguteenuse tariifis või imporditava ja edasi müüdava energiaühiku hinnas , kuid mõju on eeldatavalt marginaalne. Teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimis t on kirjeldatud seletuskirja s eespool. K ui on vaja metaaniheite määruse mõistes otsustada süüteoga saadud vara konfiskeerimis t , siis peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). Ootus on, et karistusmäärad töötavad eelkõige preventatiivselt ning eeldatakse, et erinevaid karistusmeetmeid rakendama ei tule hakata. 6 .4. Sotsiaalne mõju R iikliku pädeva asutuse määramise ga kaasnev sotsiaalne mõju on seotud uute töökohtade loomisega Keskkonnaametis ja kontrollaruandeid koostavates asutustes. Siiski ei ole antud mõju suur, sest eeldatav täiendavate töökohtade arv kokku võib olla 6 – 7 inimest. Eelnõu koostamise käigus ei ole võimalik täpsemaid mõjusid hinnata. Hinnatud on mõju seoses Keskkonnaameti s (vt. punkt 7) uute töökohtade loomis e ga. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Riigieelarvele kaasneb kulu Keskkonnaametile kui pädevale asutusele seaduse rakendamisega lisanduvate ülesannetega, mille täitmiseks on vaja lisa raha . Keskkonnaameti s suurene b personalivajadus , kuid uute IT- arenduste tellimise vajadus t eelnõu koostamisel ette näha ei ole . A meti töökoormus suureneb mõõdukalt , sealjuures tõenäoliselt metaaniheite määruse rakendamise alguses rohkem ning hiljem rutiinse töö käigus koormus väheneb . Ühe ametikoha kulu on 47 000 personalikuluna ning ligikaudu 13 000 majanduskuluna, millele lisandub arvutitöökoha maksumus. Ligilähedane ühe ametikoha kulu on eelnõu koostamise ajal 62 000 eurot aastas , kuid ametikoha maksumus võib aasta-aastalt muutuda . Samuti ei ole võimalik täna prognoosida metaaniheite määruse nõuete täitmiseks vajalike välislähetuste kulusid . Hinnanguliselt 1,5 ametikohta ( üks ametikoht Keskkonnaameti kliimabüroosse ja 0,5 järelevalvesse) on miinimum, mida sisulise töö jaoks püsivalt vaja on . Esialgse hinnangu järgi piisab aruandluskohustuse täitmiseks dokumendihaldussüsteemi võimekusest ning aruannete vastuvõtmine saab toimuma e-posti kaudu nagu praegu. Samuti on Maksu- ja Tolliameti hinnangul lihtne välja võtta maagaasi impordile metaaniheite määrusega kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikku raportit (peamiselt ristkontrolliks, et tuvastada kas kõik maagaasi importijad on esitanud nõuetekohase aruande Keskkonnaametile) ning selleks tõenäoliselt täiendavaid IT-arendusi vajalik teha ei ole. Maksu- ja Tolliametil antud eelnõuga seonduvalt täiendavate töökohtade vajadust ei teki. M uudatus e jõustu misega on alates 2027. aastast vaja r iigi eelarvest täiendavaid vahendeid Keskkonnaametile summas 93000 eurot aastas . Samas tasub arvestada et tõenäoliselt ametikoha maksumus aasta-aastalt muutub ning võib kasva da ning s amuti ei ole võimalik hetkel hinnata p ädeva a sutuse väl isl ähetus t e kulusid . 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks tuleb muuta majandus- ja taristu ministri 28 . juuli 201 7 . a määrust nr 4 1 „ Gaasituru toimimise võrgueeskiri “. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 1. Võrgueeskirja muudatuste eesmärk on kehtestada gaasikoguse mõõtmise ja mõõtetulemuste töötlemise ühtsed põhimõtted jaotusvõrgus, tagamaks andmete võrreldavus ja usaldusväärsus ühtses bilansisüsteemis. Muudatustega täpsustatakse, et gaasikogus mõõdetakse leppetingimustel ning sätestatakse metoodika juhtudeks, kus mõõtesüsteem ei arvesta rõhku või temperatuuri. Samuti määratakse leppetingimustel mõõtmisele ülemineku tähtaeg, et tagada sujuv ja majanduslikult põhjendatud üleminek ühtsele mõõtmispõhimõttele. Võrgueeskirja muudatuste tulemusel on tagatud bilansiarvutuste suurem usaldusväärsus ning õiglasem jaotus tarbijate vahel. Ühtlustatud mõõtemetoodika rakendamine vähendab bilansigaasi koguseid ja kõrvaldab mõõtmisviiside erinevustest tulenevad ebatäpsused. Võrguettevõtjatel võib tekkida vajadus kohandada oma mõõteandmete töötlemise infosüsteeme, kuid eelnõus ette nähtud üleminekuperiood võimaldab muudatused ellu viia mõistliku aja ja kulu de ga. Muudatus ei too kaasa uusi kohustusi tarbijatele ega mõjuta võrguettevõtjate tegevuse üldpõhimõtteid. 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril , et Keskkonnaametil oleks piisavalt aega lisanduvate ülesannetega kohanemiseks, kuna tegemist on ülesannetega, mida praktikas veel ei täideta . 10 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile. Eelnõu esita ti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiits - ja Digi ministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Ning e ttepanekute esitamiseks Konkurentsiametile, Maksu- ja Tolliametile , Elering ASile, Eesti Gaasiliidule ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile . Märkustega arvestamise tabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2. E elnõus tehtud muudatusi tutvustatud (s.h arutatud) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile. Algatab Vabariigi Valitsus …………. 2026. a Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 KAVAND ENERGEETIKA- JA KESKKONNA MINISTER MÄÄRUS 202 6 . a nr………………… Majandus- ja taristuministri 28 . juuli 201 7 . a määruse nr 4 1 „ Gaasi turu toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 6 1 lõike 3, § 10 2 lõigete 6 ja 7, § 12 lõigete 11, 12 ja 13, § 12 2 lõike 3, § 17 3 lõike 2 ja § 24 lõigete 1 2 ja 6 ning § 36 1 lõike 2 ja § 36 3 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse s nr 41 „ Gaasi turu toimimise võrgueeskir i“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) määrust täiendatakse peatükiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹. Peatükk Gaasikoguse mõõtmine ja mõõtetulemuste töötlemine § 19¹. Nõuded gaasikoguse mõõtmisele ja mõõtetulemuste töötlemisele jaotusvõrgus (1) Gaasikogus jaotusvõrgus mõõdetakse § 19 lõikes 6 nimetatud leppetingimustel kuupmeetrites. Kui gaasikoguse mõõtmine ei toimu leppetingimustel, siis määratakse mõõdetud gaasikogus kuupmeetrites vastavalt käesolevas määruses toodud korrale. (2) Kui mõõtesüsteem ei arvesta gaasikoguse mõõtmisel gaasi rõhku, siis määratakse mõõdetud gaasikogus järgmise valemi alusel: V = K × Vm kus: V – mõõdetud gaasikogus kuupmeetrites; K – staatilise rõhu koefitsient 1,02; Vm – gaasi maht kuupmeetrites mõõtesüsteemi andmetel. (3) Kui mõõtesüsteem ei arvesta gaasikoguse mõõtmisel gaasi temperatuuri, siis loetakse gaasikoguse määramisel gaasi temperatuur võrdseks leppetingimustega.“. 2 ) määrust täiendatakse paragrahviga 25 järgmises sõnastuses: „§ 25. Jaotusvõrgus leppetingimustel mõõtmisele ülemineku tähtaeg Võrguettevõtja peab oma tegevuse paragrahvis 19 ¹ sätestatud nõuetega vastavusse viima hiljemalt 01. oktoobriks 2026. a.“. Andres Sutt Minister Marten Kokk Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0566 - Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.05.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8fde731b-e5b1-42a2-9c87-72f0ebfbe0e4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8fde731b-e5b1-42a2-9c87-72f0ebfbe0e4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main