Saatja:
[email protected]
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>
Teema: Arvamus avaliku teabe seaduse ja teiste
Kuupäev: 2026-05-14 09:37
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Edastan Koja arvamuse avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise
eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Helen Rives
Kantsler
56851043
Liisa-Ly Pakosta Justiits - ja digi minister Justiits - ja Digi ministeerium T eie: 1 . 0 5 .202 6 nr 8-1/ 8-1/3533-1
[email protected] Meie: 14 . 0 5 .202 6 nr 3-1/ 16 -1 Arvamus avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu kohta Lugupeetav justiits - ja digi minister Liisa-Ly Pakosta Täname Teid võimaluse eest esitada seisukoh t avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu le . Peame vajalikuks eelnõu täiendada, täpsustada või muuta järgmiselt. Palume täpsustada, mispärast on peetud vajalikuks sisustada eelnõu §-s 1 eraldi punktid 11 ja 12, millega täiendatakse seadust § 43 11 . lõigetega 1-4 ja eraldi veel lõigetega 2 1 -2 5 . Kuna kehtivas seaduses ei ole §-i 43 11 , siis oleks otstarbekam esitada käesoleva eelnõuga seaduse täiendamine §-ga 43 11 samas alapunktis ja terviklikul moel. Teeme ettepaneku täpsustada AvTS-i lisatava § 43 11 üldist kontseptsiooni. Eelnõus sätestatud lg 1 ega ka seletuskirja vastavast osas t ei saa üheselt aru, kas andmejälgija kaudu kavatsetakse füüsilisele isikule anda ülevaade andmepäringutest, mis on tehtud avalike ülesannete täitmiseks kasutatavates t andmekogudes t või mis on tehtud avalike ülesannete täitmiseks kasutatavates se andmekogudes se. Meie hinnangul oleks andmekaitsepõhimõtetega rohkem kooskõlas, kui andmejälgijas avaldaks isikuandmete töötlemise päringute logiandmed andmed väljastanud, mitte andmeid küsinud infosüsteemi vastutav töötleja. Vastavalt tuleks muuta AvTSi lisatava § 43 11 lg 1 ja lg 2 3 sõnastust. Ilmselt on andmesubjektil lihtsam küsida näiteks rahvast i kuregistri andmejälgija st, et kellele on register tema isikuandmeid väljastanud, kui et hakata läbi lappama kõikide X-teega liidestatud andmekogude andmeid, et kas ja millistest neist on pär itud tema andmeid rahvastikuregistrist. Siiani on taoline praktika olnud valdav ja ainus erand on olnud täitmisregistri andmejälgija, kes väljastab tehtud päringute, mitte saadud vastuste logid. Eelnõu seletuskirjas AvTSi lisatava § 43 11 lg 2 3 kohta selgitatu, et andmeid pärinud andmekogu vastutav töötleja teab oma andmekoguga seotud juurdepääsupiiranguid, mistõttu andmed väljastanud andmekogu vastutav töötleja ei saa a ndmejälgijasse edasta da andmesubjektiga seotud päringu logikirje i d , ei ole ületamatu takistus. Näiteks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja infosüsteemid väljastavad iga andmepäringuga koos ka päringu tegemise eesmärgi lühiselgituse koos seonduva täite- või tsiviilmenetluse numbriga. Andmeid väljastanud andmekogu saab need andmesubjektile andmejälgijas kuvada või piirata kuvamist ja see on juba praktikas ka rakendunud. Lisaks on ka Õiguskantsler selgitanud, et andmeid väljastava infosüsteemi volitatud töötleja „peab hindama, kas päringu tegijal on õiguslik alus andmeid saada, sest ta vastutab ilma õigusliku aluseta andmete väljastamise või neile juurdepääsu andmise eest “ . Eelnõuga kavandatava te AvTS § 43 11 lg -te 2 4 ja 2 5 järgi kaoks vajadus, kui AvTS § 43 11 lg 2 3 sõnastus muudetaks vastavalt ülalesitatud ettepanekule. Leiame, et eelnõu koostaja kavandat ud paindlikkus § 43 11 lg 2 4 näol tekitab seaduse rakendamisel segadust nii andmekogude vastutavate töötlejate kui ka andmesubjektide seas, milline andmekogu ja millal rakendab § 43 11 lg -t 2 4 ja kuidas mõlemapoolseid andmeid koosmõjus tõlgendada. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole pöörduvad sageli andmetöötluse kohta selgituse saamiseks inimesed, kelle andmeid kohtutäiturid või pankrotihaldurid oma ameti- või kutseülesannete täitmiseks ei pärinud, kuid kelle andmeid päringuga kaasnevalt töödeldi (näiteks võlgnikuga suhtes olevad inimesed või võlgniku vara kaasomanikud, endised omanikud vm). Kui lähtuda eelnõuga AvTSi lisatava § 43 11 lg 2 3 mõttest, siis jäetakse suur hulk inimesi, kelle isikuandmeid tegelikult töödeldakse (ent nende andmeid otseselt ei pärita) , andmejälgijast välja ja samas antakse hulgale inimestele väärkujutlus nende isikuandmete töötlemisest, kui neid tegelikult ei töödelda (näiteks kohtutäituri andmepäring võlgniku kohta vararegistrisse, kus puuduvad andmed võlgnikuga seotud vara kohta). Seepärast kordame ülalesitatud ettepanekut AvTS-i lisatava § 43 11 üldise kontseptsiooni täpsustamiseks. Ka eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis märgitakse, et k ui andmetöötlustoiming tehakse konkreetse isiku suhtes, kuid vastuses sisalduvad ka teiste füüsiliste isikute andmed, tuleb andmejälgijas kuvada isikuandmete töötlemist puudutav teave kõigile isikutele, kelle isikuandmed algse päringu tulemusel tegelikult tagastati (vastuses sisaldusid). Näiteks Koja infosüsteemid ei salvesta andmepäringute vastuseid ja üksnes tehtud päringu andmete alusel ei ole võimalik avaldada andmepäringu andmeid teistele seotud füüsilistele isikutele. Eelnõuga kavandatav AvTS § 43 11 lg -te 2 5 paneb eraõiguslikke juriidilisi isikuid teenindavate andmekogude vastutavatele töötlejatele kohustuse isikuandmete töötlemise päringute logiandmete väljastamiseks andmejälgijasse. Selle sätte puhul tekib mitu küsimust. Kas kohtutäitur, pankrotihaldur või usaldusisik on eraõiguslik juriidiline isik või on ta eraõiguslik füüsiline isik? Kui teda pidada eraõiguslikuks füüsiliseks isikuks, kas siis ei pea tema tehtud andmepäringud andmejälgija kajastuma? Iseenesest ei oleks taolist küsimust üldse vajalik püstitada, kui kehtiks ühtne reegel, et andmejälgijas avaldab isikuandmete töötlemise päringute logiandmed üksnes andmed väljastanud infosüsteemi vastutav töötleja. Seda ettepanekut toetab ka argument, et kui andmeid väljastanud andmekogu vastutav töötleja peab niikuinii avaldama andmejälgijas isikuandmete töötlemise päringute logiandmed, kui ta on neid väljastanud eraõiguslikule juriidilisele isikule, siis on ka tehniliselt lihtsam, kui ei pea hakkama arvestust pidama, kas andmeid küsis eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik või hoopis füüsiline isik, ja millisel juhul peab avaldama andmejälgijas isikuandmete töötlemise päringute logiandmed ja millisel juhul ei pea. Kordame, et ka andmesubjektile on lihtsam ja selgemini arusaadavam, kui ta saab ühes andmekogus sisalduvate isikuandmete töötlemise kohta ammendava teabe kätte ühest andmejälgijast, mitte ei pea kõik andmejälgijad läbi vaatama ja püüdma aru saada, millisel juhul millisest andmejälgijast saadud teave on kattuv ja millisel juhul täiendav. Eelnõuga kavandatavas AvTS § 43 11 lg -s 2 5 viidatakse „ käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmekogu vastutav ale töötleja le“, kuid AvTS § 43 11 ei sisalda lõiget 5. Palume täpsustada eelnõu § 1 p 14 juures, kas AvTS § 43 12 täienda mine lõikega 3 1 rakendub ka väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu avaldatavatele teadetele? Kui jah, siis kuidas kavandatakse seda korraldada? Näiteks avaldavad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid väljaandes võlgnike vara enampakkumise kuulutusi (TMS § 84 lg 2 ja § 153 lg 2), mis on suunatud üldsuse teavitamiseks. Kas eelnõuga kavandatava AvTS § 43 12 kohaselt võib eeldada, et väljaanne hakkab Eesti elanikke ja juriidilisi isikuid teavitama taolistest kuulutustest personaalselt riikliku postkasti kaudu? Kui nii, siis teeme ettepaneku, et adressaadid saaksid seadusega õiguse loobuda teatud liiki teavituste saamisest, et olulise tähendusega teavitused ei kaoks massiliselt saadetava vähetähtsa teabe hulka ega jääks seepärast vajaliku tähelepanuta. Justiits- ja Digiministeerium on selgitanud t äitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 726 SE kooskõlastustabelis, et ette valmistamisel olevas regulatsioon is andmejälgija kohustuslikuks muutmiseks kõikidele andmekogudele nähakse t õenäoliselt ette ka reegleid andmete kuvamiseks . Leiame, et eelnõuga kavandatava AvTS § 43 11 sätteid tuleks täiendada või anda alternatiivselt eriseadustega andmekogude vastutavatele töötlejatele õigus täiendavate reeglite kehtestamiseks. Konkreetselt peame silmas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja infosüsteeme, milles töödeldakse lisaks füüsilisest isikust võlgnike ja sissenõudjate (võlausaldajate) isikuandmetele ka juriidilisest isikust menetlusosaliste füüsilisest isikust esindajate, aga ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite isikuandmeid. Leiame, et näiteks kohtutäituri või pankrotihalduri, aga miks mitte ka menetlusosalise füüsilisest isikust esindaja andmejälgijas ei peaks kuvama andmepäringute logisid, kui Koja infosüsteem on väljastanud näiteks täitemenetluste andmed. Näiteks tehakse Koja infosüsteemidesse X-teel igakuiselt kümneid tuhandeid andmepäringuid menetlusandmete saamiseks ja näiteks kohtutäituri või sissenõudjaks oleva riigiasutuse ametniku isikliku andmejälgija koormamine tuhandete logikirjetega on eesmärgipäratu. Samuti on vajalik täpsustada, kas päringulogisid tuleb säilitada ka juhul, kus andmesubjekt on surnud? Eelnevaga seonduvalt teeme konkreetselt Koja infosüsteeme silmas pidades ettepaneku täiendada TMS § 63 2 lg 2 4 p 4 sõnastust ja sõnastada see tervikuna selliselt: „4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise, samuti isikule tema kohta tehtud päringute kohta teabe kuvamise kord;“ . Ettepaneku kohaselt määratleks Koda keskselt infosüsteemi põhimääruses, kas isikule kuvatakse näiteks vaid õnnestunud (st ilma veateateta) andmepäringud või kõik andmepäringud sõltumata vastuse saamisest, kas tehtud päringute kuvamine andmejälgijas seatakse sõltuvusse täitmisteate kättetoimetamisest jms detailsemad asjad, mis ei muuda seadusandja üldist tahet ega seaduse mõtet. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Pool Koja ase esimees esimehe ülesannetes Jaan Lõõnik,
[email protected] , 6464619