Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohase seadusega on kavandat ud muuta ja täpsustada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ( KeHJS ), et keskkonnamõju hindamise ( KMH ) menetlus oleks tõhusam ja kiirem ning vähen eks halduskoormus , säilitades samal ajal keskkonna kaitstuse kõrge tase me . Peamised k avandatavad muudatused on kokkuvõtvalt järgmised : 1. Muudetakse olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mille kavandamisel on KMH kohustuslik, ja nende künniseid. Mitme tegevuse puhul asendatakse KMH kohustus eelhinnangu kohustusega. KMH tuleb algatada ainult juhul, kui see on olulise keskkonnamõju tõttu vajalik. 2. T äpsustatakse KMH/KSH alus mõiste t „ keskkonnamõju “ , rõhutamaks , et KMH/KSH käigus inimese tervisele, kultuuripärandile ja varale hinnatav mõju peab olema keskkonna kaudu toimiv , mitte otsene . Samuti jäetakse mõistest välja viide „heaolule“, kuna heaolu puhul on tegemist häiringute hindamisega , mitte olulise keskkonnamõju hindamisega . KeHJS keskendub olulise keskkonna mõju hindamisele . 3 . T äpsustatakse KMH eelhinnangu andmise põhimõtteid, sealhulgas lisatakse eelhinnangu kavandi esita mise nõue . Eelhinnangu kavand koondab arendaja esitatava miinimumteabe ühtsele kujule, et otsustaja saaks hinnata, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning kas KMH algatamine on vajalik. 4 . Sätestatakse võimalus jätta KMH programm koostamata, kui varasemate samalaadsete tegevuste KMH/KSH põhjal on juba teada kavandatava tegevuse mõju olemus , uuringu te tulemused ning eksperdid. Sellisel juhul saab otsustaja määrata KMH ulatuse KMH algatamise otsuses. 5 . Kaotatakse keskkonnamõju hindamise järelhindamise nõue , kuna seda ei ole rakendatud ning järelhindamise eesmärgid on täidetud tegevusloa põh jal tehtava seire kaudu. Eelnõu kohane seadus ei suurenda arendajate halduskoormust , tegevuslo a andjate ehk otsustajate töökoormust ega avalikkuse (sh vabaühenduste ) koormust , vaid vähendab tervikuna üldist menetluskoormust ning lihtsustab KMH menetlust . Halduskoormus ja töökoormus vähene b eelkõige KMH programmi ga seotud muudatuste tulemusena ( programmi sisunõuete vähendamine; avaliku arutelu korraldamise nõudest loobumine; põhjendatud juhul programmi koostamata jätmine ) ning võimalike kohustuslike KMHde arvu vähenemisest (osade tegevuste KMH kohustuslikkus asend atakse eelhin nangu andmisega). Arendajate halduskoormust võib vähesel määral suurenda da uus nõue, et eelhinnangu andmise kohustusega tegevuse korral tuleb otsustajale esita d a eelhinnangu kavand, kuid seda kompense erib asjaolu, et see kiiren da b eelhinnangu andmise toiming ut (sh võimaldab arendajal kohe esitada asjakohase info) . See on ka otsustaja töökoormust vähendav lahendus . Eelhinnangu kavandi muudatuse elluviimiseks vajalikud IT-arendused (eelhinnangu kavandi esitamise funktsio on keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ja ehitisregistris ) tehakse olemasolevate arendusressursside arvelt ning see ei too kaasa sihtrühmale uusi kohustusi . Teatud tegevuste KMH kohustuslikkuse asendamine eelhinnangu andmise nõudega võib mõne ti suurendada otsustajate töökoormust, samas vabaneb ressurss praeguste kohustuslike KMHde arvelt. Lisaks, asjaomaste asutuste kaasamise nõuete selgemaks muutmise tulemusena väheneb ka nende töökoormus (st KMH materjalidele seisukoha küsimine toimub vaid olukorras, kus esineb sisuline puutumus). Ee spool kirjeldatud põhjustel ei ole vaja kohaldada halduskoormuse tasakaalureeglit , kuna muudatused ei suurenda koormust, vaid vähendavad tervikuna üldist menetluskoormust ja lihtsustavad KMH menetlust . Kokkuvõttes kiirendavad kavandatud muudatused arendajate l tegevuste elluviimist. Samas ei vähene keskkonna kaitstuse tase, kuna kõik sisulised hindamiskohustused jäävad kehtima. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakon na keskkonnamõju hindamise valdkonna juht Rainer Persidski ([email protected], 626 2973), KMH digipöörde projektijuht Eleri Kautlenbach ([email protected], 626 9105) ning nõunikud Ülle Luiks ([email protected], 623 1220) ja Lilli Tamm ([email protected], 626 9133). Eelnõu koostamisel osales ka Keskkonnaameti keskkonnakorralduse büroo peaspetsialist (taastuvenergeetika) Irma Pakkonen ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Triin Nymann ([email protected], 626 2927). Keeletoimetaja oli Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ( aili.sandre @justdigi.ee). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. K avandatud muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega : eelnõu ei puuduta otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (KMH direktiiv) ülevõtmist, aga on sellega kooskõlas. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) 2025 punktiga „Vähendame keskkonnalubadega seotud bürokraatiat, tagades kõrged keskkonnakaitsenõuded, ning reformime keskkonnamõju hindamise protsessi, mille tulemusel kiirendame ja lihtsustame menetlusi.“. Eelnõukohase seadusega muudetakse: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni RT I, 18.03.2026, 11 (jõustunud 28.03.2026 ) . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Kehtiva õiguse järgi kestab tavapärane KMH menetlus keskmiselt 22 kuud , muutes sellega tegevuslubade menetluse väga pikaks. Praktika anal üüsi käigus otsiti protsessi kiirendamise võimalusi ning koondati need eelnõu kohasesse seadusesse . Seaduse e esmärk on muuta KMH menetlus tõhusamaks ja kiiremaks, jättes ära sisult dubleerivad ja vähese lisaväärtusega menetlustoimingud /-etapid ja sisunõuded ning kaotades nende tegevuste KMH nõude , mille puhul KMH kohustuslikkus ei ole põhjendatud . Se eläbi vähenda takse otsustajate töökoormust ning arendajate halduskoormust, tegemata järeleandmisi keskkonna kaitstuses. Eelnõu loomiseks ei koostatud väljatöötamiskavatsust (VTK), kuna eelnõu ettevalmistamisel on juba läbitud põhjalik KMH teenusedisaini protsess, mille käigus selgitati välja KMH menetluse kitsaskohad ning võimalikud lahendusvariandid, kaasates ka KMH osalised (vt peatükk 3.1). Teenusedisaini tulemused täidavad VTK eesmärgid, kirjeldades probleeme, nende põhjuseid ja muutmise vajadust. Seetõttu ei anna VTK koostamine sisulist lisaväärtust ja selle koostamine ei ole praegusel juhul kooskõlas haldusmenetluse otstarbekuse põhimõttega . Eelnõuga kavandatud muudatused on koostatud ja menetletud kahes etapis. Pärast eelnõu avalik k u konsultatsiooni täiendati eelnõu d juba varem koostatud KeHJS i eelnõu muudatustega (punktid 10, 11, 14, 16, 17, 68 ). Varem koostatud eelnõu on samuti läbinud kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni. Varem tehtud muudatused põhinevad KMH osaliste esitatud ettepanekutel. Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond korraldas 2024. aastal KMH- ga seotud osaliste (otsustajad, asjaomased asutused, arendajad, KMH eksperdid, valitusvälised organisatsioonid) seas muudatusettepanekute korje, et saada argumenteeritud ettepanekuid KeHJS-is ja tegevusvaldkondade määruses nimetatud tegevuste muutmiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Ülevaade keskkonnamõju hindamise teenusedisaini st ja selle jätkutegevustes t KMH teenusedisain tehti Kliimaministeeriumi tellimusel ajavahemikus september 2024 – juuli 2025. Projekti eesmärk oli uuendada KMH teenust nii, et see oleks kiirem, andmepõhisem, läbipaistvam ja kasutaja le mugav . Projekti (töövõtja) meeskonda kuulus id Nortal AS, Lemma OÜ, OÜ Hendrikson & Ko ning Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ. Töö oluliseks osaks oli KMH peamiste osa liste esindajatega fookus rühmade arutelude korraldamine. Fookus rühmades (kokku 19 kohtumist) osalesid : arendajad ; KMH ( juht ) eksperdid ; otsustajad (Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohaliku omavalitsuse esindajad) ; asjaomased asutused (Keskkonnaamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohaliku omavalitsuse esindajad) ; avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide esindajad. Lisaks intervjueeriti keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS), keskkonnaseire infosüsteemi (KESE) , e-ehitisregistr i ja Eesti looduse infosüsteemi ( EELIS) tooteomanik k e. Alustuseks selgitati KMH teenusedisaini käigus välja praegune olukord ( AS-IS ). Tuvastati, et praegune KMH menetlus on liialt aeglane, käsitöömahukas ja ebaühtlane. Suur osa tööprotsessist toimub endiselt e-kirjade ja dokumendiregistrite kaudu, mis tekitab viivitusi, dubleerimist ja halduskoormust. Menetluse käigus koostatavad eelhinnangud, programmid ja aruanded on sageli mahukad, keerulised ning erineva struktuuriga, mistõttu on neid raske võrrelda ja analüüsida. Dokumentide kvaliteet ja vormistus sõltuvad koostajate isiklikust praktikast, mis raskendab nii otsustajate tööd kui ka avalikkuse arusaamist hindamise tulemustest. Keskkonnaandmete kättesaadavus on puudulik – vajalik info on hajutatud eri registritesse või puudub sootuks, mis sunnib eksperte tegema palju käsitööd ja mis võib hindamis el põhjustada ebatäpsusi. Ka järelhindamise süsteem p eaaegu puudub: seireandmeid ei koguta ühtselt ega kasutata KMHde kvaliteedi parandamiseks. Lisaks on menetlusprotsessis toiminguid ja etappe, mis on sisu poolest formaalsed ega lisa väärtust, samas aga pikendavad menetlus e kestust . Seejärel töötati KMH teenusedisaini käigus välja KMH teenuse tulevikulahendus ( TO-BE ), mille keskmes on terviklik digitaalne lähenemine kogu menetlusele. Uus mudel põhineb KMH infosüsteemil (KMHIS) – ühtsel digitaalsel menetluskanalil, mis ühendab kõik osa lised ja koondab menetlusega seotud tegevused ühte keskkonda. Dokument e koosta takse ühtse vormi põhjal , mis võimaldab koostada eelhinnangu, programmi ja aruande standardi tud struktuuris ning toetab automaatset eeltäitmist ja kontrolli. KMHIS tugineb andmepõhisusele ja automaatkontrollidele, mis jälgivad tähtaegu, hindavad sisuväljade ja vorminõuete täidetust – seeläbi vähenda takse vigade ja tagasilükete riski. Tähtsal kohal on ka andmete kättesaadavus ja liidestused erinevate keskkonnaandmete registrite, seireandmete ja ruumiandmebaasidega, mis võimaldavad andmeid taaskasutada ja võrrelda varasemate hindamistega. Uus teenus loob eeldused tehisintellekti ja automatiseerimise rakendamiseks, näiteks dokumentide koostamise, sisu analüüsi ja kvaliteedikontrolli toetamiseks. Samuti rõhutab see selget rollijaotust arendajate, otsustajate ja ekspertide vahel ning pakub neile juhiseid, koolitusi ja näidismaterjale, et tagada ühtne arusaam ja kvaliteetne menetluskultuur. Kõik KMH menetlusega seotud dokumendid talletatakse keskse KMH andmebaasi kaudu, mis võimaldab varasemate juhtumite kiiret võrdlemist ja toetab järelhindamise süsteemi kujunemist. Uue KMH teenusemudeli rakendamine eeldab nii õigusloomealaseid muudatusi kui ka mitteregulatiivseid toetustegevusi, mis aitavad tagada sujuva ülemineku digiajastule sobivale KMH teenusele. Õiguslike s muudatuste s keskendutakse esmalt menetluslikele ja sisulistele muudatustele, mille eesmärk on muuta hindamisprotsess kiiremaks ja sisulisemaks. Kavandatakse võimalus jätta ära vähese praktilise väärtusega toimingud . Samuti nähakse ette, et KMH programmi koostamine ei ole alati kohustuslik, vaid seda saaks otsustaja kaalutlusel vältida , ku i olulised keskkonnamõjud ja hindamismeetodid on juba piisavalt teada. Lisaks täpsustatakse eelhinnangu, programmi ja aruande sisunõudeid: n äiteks eelhinnangutes rõhutatakse asjakohasuse p õhimõtet ja programmides vähendatakse kohustuslike teemade arvu. Eelnõukohases seaduses kavandatud muudatusettepanek ud lähtuvad nimetatud põhimõtetest. KMH teenusedisaini käigus tehtud järeldused on olnud aluseks eelnõus kavandatud enamike muudatuste kujundamisel. Need muudatused kajastuvad eelnõus konkreetsete menetluslike lihtsustustena ning lähtuvad teenusedisaini käigus tuvastatud vajadusest muuta menetlus paindlikumaks ja proportsionaalsemaks. Need põhimõtted on eelnõus üle võetud menetlus- ja sisunõuete täpsustamise ja dubleerivate kohustuste vähendamise kaudu. Kui menetluslik ja sisuline raamistik on uuendatud ning ärianalüüsid (2025 – 2026) jms eeltööd valminud, luuakse õiguslik alus KMH infosüsteemi (KMHIS) kui ametliku menetluskanali rakendamiseks (eelduslikult 2027. a). Selle käigus määrat akse kindlaks andmepäringute, liidestuste ja automaatkontrollide põhimõtted, mis võimaldavad üleminekut andmepõhisele ja automatiseeritud menetlusele. Õigusloomele lisaks viiakse ellu mitteregulatiivsed tegevused, mis toetavad uute lahenduste kasutuselevõttu ja ühtlustavad praktikat. Nende hulka kuulub KMH infoteenuse ja otsustuspuu loomine arendajate ja ametnike teadlikkuse suurendamiseks , otsustajate ja ekspertide menetluspraktika ühtlustamine ning koolituste ja juhendmaterjalide koostamine . Need aitavad osa listel mõista uusi tööpõhimõtteid ja rollijaotust (eelduslikult 2027 – 2029). 3. 2 . Eelnõu koostamisel aluseks võetud analüüsid 2025. aasta oktoobris valmis Kliimaministeeriumi tellimusel analüüs K eHJS i ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “ (edaspidi ka kui tegevusvaldkondade määrus ) nimetatud taastuvenergeetikaga seotud tegevuste ja nende künniste hindamiseks ( edaspidi künniste analüüs ; töö te gi Maves OÜ ) . Töö eesmärk oli taastuvenergeetikaprojekte silmas pidades analüüsida, milliseid KeHJS is nimetatud KMH kohustustega tegevuste ning tegevusvaldkondade määruses nimetatud eelhinnangu kohustusega tegevuste künniseid oleks asjakohane muuta . Analüüsi tulemused on olnud aluseks eelnõus nende muudatuste kujundamisel , mis puudutavad olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu (§ 6 lõike 1 muudatused, eelnõu punktid 12, 13, 14 ) . Projekti käigus töötati läbi asjakohased KMH / KSH aruanded ja eelhinnangud ning analüüsiti teemakohast teaduskirjandust ja võrdlusriikide (Soome, Läti, Poola, Suurbritannia, Taani) õigusakte . Samuti tehti intervjuud kohalik e omavalitsus te ga (Tartu Linnavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus) , Kliimaministeerium i , Keskkonnaamet i ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet iga . Lisaks korraldati fookus rühma kohtumine MTÜ ga Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Analüüsi jätkuna on koosta tud künniste analüüs i 2. töö (edaspidi künniste 2. analüüs ; töö te gi ja Maves OÜ ) , mis käsitleb teisi enamlevinud KeHJS is ja tegevusvaldkondade määruses nimetatud enam rakendatavaid sätteid . 2025. aasta novembris valmis künniste 2. analüüsi vahearuanne, milles käsitletakse KeHJS is nimetatud ehk KMH kohustusega tegevusi ning analüüsitakse, milliseid KMH künniseid oleks asjakohane muuta. Lisaks on eelnõuga kavandatud muuta § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mille puhul ei tule KMH kohustuslikkus KMH direktiivist. KMH teenusedisaini käigus koostatud õigusanalüüs is võrreldi KMH direktiivi s ning KeHJSi s ja selle alusel kehtestatud tegevusvaldkondade määruse s sätestatut. Võrdlusanalüüsist järeldus, et direktiivi I lisa ja KeHJS i vastava loetelu vahel on sisulisi eri nevusi , muu hulgas sisaldab KeHJS mere, Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamise ga , samuti kaadamisega , prügila püstitamise ja sulgemisega ning metsamaa raadamisega seotut . Samuti on tegevusvaldkondade määrus e paljud sätted oluliselt täpsem ad ning eelhinnangu kohustus sätestatud laiemalt kui direktiiv is . Eelnõus esitatud KeHJSi § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste künniste muudatusettepanekud lähtuvad eespool nimetatud analüüsides tehtud ettepanekutest. Samuti on vaja ajakohastada neid KMH eelhinnangu kohustusega tegevusi, mis on seotud KeHJSi § 6 lõikega 1 ning loetletud tegevusvaldkondade määruses. 3.3. Eelnõu sisu Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. Punktiga 1 täpsustatakse §-s 2 1 sätestatud terminit „keskkonnamõju“: mõju inimese tervisele , varale ja kultuuripärandile avalduva mõju puhul lisatakse täpsustus „ sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju “. Kehtivas sättes ei ole keskkonnamõju piisavalt selgelt määratletud , mistõttu on töös keeruline piiritleda , milliseid mõjusid tuleb KMH / KSH tegemisel hinnata ja kuidas eristada olulisi keskkonnamõju sid muudest sotsiaalsetest või majanduslikest mõjudest. See on tekita n ud menetlus tes vaidlusi, korduvaid täiendamis vajadusi ja seeläbi menetlus t e venimist. Muudatus on vajalik õigusselguse huvides, et ühtlustada hinnatavate mõjude käsitlust ja vältida olukordi, kus ebamäärase termini tõttu muutub hindamisprotsess põhjendamatult ajamahukaks. Muudatus ettepanekus on juhindutud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ( KeÜS ) kasutatavast terminist „keskkonnahäiring“ . Samuti on juhindutud „ K eskkonnamõju hindamise käsiraamat ust “ (Põder, T . , 2018), kus on muu hulgas selgitatud , et „sotsiaalsed ja tervisemõjud realiseeruvad füüsikalistes, keemilistes ja bioloogilistes keskkonnakomponentides avalduvate mõjude kaudu, s.t peamiselt kaudsete mõjudena “ . See tähendab , et mõju inimese tervisele või varale on keskkonnamuutuse tagajärg, mitte iseseisev nähtus. Samasugust loogikat on väljenda tud ka „ Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat us“ (Peterson , K. jt , 2017), kus rõhutatakse, et „ keskkonnamõju hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hindamine, on üks olulisematest töövahenditest, millega prognoosida ja ennetada inimtegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju looduskeskkonnale ja selle kaudu inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale “ . Kõnealuse t äienduse eesmärk on rõhutada, et KeHJSi tähenduses hõlmab „ keskkonnamõju “ mõiste olukordi, kus kavandatava tegevuse tagajärjel toimub muutus keskkonnas ning selle muutuse kaudu avaldub mõju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale (vt skeem 1 ) . Keskkonnamõju mõiste annab raamistiku ja suunise KMH / KSH ulatuse määramise ks . Selle kaudu määratakse, milliseid k avandatava tegevuse tagajärgi ja millises ulatuses tuleb hindamise käigus käsitleda . KMH / KSH tähelepanu kese on olulisel keskkonnamõjul ning selle vältimisel ja leevendamisel. Kui kavandatava tegevuse elluviimise l kaasneb oluline muutus/mõju looduskeskkonnas, mille kaudu avaldub oluline mõju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale, siis käsitletakse seda olulis t mõju ka KMH / KSH raames. Näiteks võib oluline keskkonnamõju inimese tervisele või varale avalduda kaudselt keskkonna kaudu, kui: maavara kaevandamisel põhjavee taseme alanemise tõttu kaev kuivab või joogivee kvaliteet halveneb ning seeläbi avaldub oluline mõju inimese tervisele; maavara kaevandamisel või ehitustegevuses kasutatavate lõhketöödega või vaiamisega kaasnev vibratsioon tekitab pragusid hoone vundamendis ja seeläbi avaldub oluline mõju inimese varale. Kui kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne oluli st mõju looduskeskkonna le , siis ei ole tegemist KeHJS i tähenduses olulise keskkonnamõjuga ja KMH / KSH raa mes ei ole v aja hinnata mõju ini mese tervisele, kultuuripärandile või varale , ku na see mõju ei avaldu keskkonnale avalduva mõju kaudu . Näiteks kuuluvad siia : sotsiaalsetest teguritest tingitud tervisemõjud , s ealhulgas stress, ärevus või suurenenud riskitaju olukorras, kus arenduse suhtes tuntakse põhimõttelist vastumeelsust või kardetakse ter viseriski ilma keskkonnaseisundi olulise muutuseta (n äiteks oluli st mõju pole tuvastatud või see on leevendatud); visuaal ne mõju , mis puuduta b üksikisiku vaatevälja või esteetilist tajutust, n äiteks olukord, kus uus hoone varjab senise vaate või tekitab subjektiivset visuaalset ebamugavust; ebamugavus liikluskoormuse suurenemise või parkimissurve tõttu , kui müratasemed ja heitkogused jäävad piir väärtuste piiridesse (sellised mõjud on eelkõige sotsiaal - majanduslikud , mitte keskkonna kaudu avalduvad tervise mõjud või mõju vara le ); kinnisvara väärtuse või kasutusvõimaluste muutus, mi da ei põhjusta keskkonnaseisundi muutuse d , näiteks olukord, kus arenduse lähedus tekitab rahulolematust, hirmu kinnisvara väärtuse languse ees või ebamugavustunde, kuid müra-, vibratsiooni-, õhu- või muud mõjud jäävad piir väärtuste piiresse. K irjeldatud mõjud võivad küll mõjutada inimeste mugavustunnet, kuid ei ole oluli n e keskkonnamõju KeHJSi mõttes, sest ne id ei põhjusta keskkonnakomponendi olulised muutus ed . Sellist lähenemist toetab ka Euroopa Kohtu praktika. Näiteks on Euroopa Kohus selgitanud, et KMH direktiivi eesmärk ei ole kaitsta puhtalt majanduslikke huve nagu kinnisvara väärtus , kui see ei t eki kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju tagajär jel toimunud keskkonnaseisundi muutusest (Euroopa Kohtu otsus C420/11) . Võimalikke vahetuid mõjusid inimese tervisele, kultuuripärandile või varale, mis ei avaldu looduskeskkonna kaudu ja mis ei kuulu KeHJS i kohaldumisalasse, hinnatakse vajaduse korral mõnes muus menetluses . KMH/KSH ei ole kõikide mõjude hindamise tööriist, vaid üks soovituslik sisend kavandatava tegevuse üle otsustamisel. KMH/KSH eesmärk on anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse oluliste keskkonnamõjude kohta. Olulise keskkonnamõju esinemise korral hinnatakse KMH/KSH raames ka mõju tervisele varale või kultuuripärandile ning vajaduse korral kavandatakse meetmed olulise mõju vältimiseks või leevendamiseks. Juhtudel, kui tervisele, varale või kultuuripärandile KMH/KSH raames mõju ei hinnata, ei tähenda see automaatselt, et need aspektid jääksid otsustamisel arvestamata. Selliseid mõjusid käsitletakse vajaduse korral nende jaoks sobival viisil planeeringu ja/või tegevusloa menetlustes. Näiteks v ahetuid mõjusid kultuuripärandile, mis ei avaldu keskkonna kaudu ja mis ei kuulu KMH/KSH raames hindamisele, on võimalik käsitleda planeerimismenetluses planeeringu asjakohaste mõjude hindamisel ning planeerimismenetluses ja tegevuslubade menetluses muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete kaudu (nt muinsuskaitse eritingimused, arheoloogilised, veealuse kultuuripärandi ja pühapaikade uuringud). Lisaks tagab kultuuripärandiga arvestamise Muinsuskaitseameti kooskõlastused planeerimis- ja tegevuslubade menetlustes. Selline jaotus aitab vältida dubleerimist ning hoiab KMH/KSH fookuse selgelt olulisel keskkonnamõjul. Samas jäetakse muudatusettepanekuga termini „keskkonnamõju“ määratlusest välja viide inimese heaolu le , et luua õigusselgus KMH uurimiseseme ja sellega seotud ootuste vahel. Nimelt on praktikas tekkinud järjest rohkem ootust, et KMH käigus tuleks hinnata kavandatava tegevuse kõikvõimalikke mõjusid , s ealhulgas neid, mis ei ole tingitud tegevusega looduskeskkon na mõjut amise st ( n äiteks sotsiaal-majanduslikud mõjud , inimese heaolu laiemas mõttes ) . Muudatuste selgituseks on oluline välja tuua ka KMH algne eesmärk. KMH võeti kasutusele 1960.–1970. aastatel vastusena olukorrale, kus majandus- ja taristuarendused põhjustasid ulatuslikku ning sageli pöördumatut kahju looduskeskkonnale, ilma et otsuste tegemisel oleks neid mõjusid süsteemselt hinnatud. KMH eesmär k on tuua keskkonnakaalutlused otsustusprotsessi varajasesse faasi, enne kui tegevused muutuvad pöördumatuks. Selle keskne roll on ennetav: tuvastada, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse olulisi mõjusid looduskeskkonnale ning pakkuda võimalusi nende vältimiseks või leevendamiseks. KeÜS i § 3 l õike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule , varale või kultuuripärandile. K eskkonnahäiringu na mõeldakse ka sellist ebasoodsat mõju, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. KeÜS kommentaaride kohaselt „ v ahetu ebasoodne mõju toimib keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale või kultuuripärandile otse, ilma vahelülideta. Näiteks avaldab vahetut ebasoodsat mõju saastunud õhk. Kaudset ebasoodsat mõju avaldab aga näiteks ohtlike jäätmete ebaseaduslik loodusesse viimine, mis võib põhjustada pinnase saastumise ohtlike ainetega. Saastunud pinnasest võivad ohtlikud ained sattuda taimedesse ja sealt loomade ning omakorda inimeste organismi. Keskkonnahäiringuna saab käsitada isegi sellist juhtumit, kus ebasoodne mõju tekib seoses inimtegevuse lõppemisega. Näiteks kui puhkealana kasutatav metsaala võetakse kaitse alla kaitseala sihtkaitsevööndina ning seal keelatakse raie, on mõju ühest küljest soodne, kuna kaitstakse looduslikku mitmekesisust. Teisest küljest aga avaldab see ka ebasoodsat mõju, kuna seni korrashoitud puhkealal lubatakse säilitada langenud puid, matkaradu ei saa enam nii hästi kasutada ja ka valgust jääb vähemaks. Keskkonnahäiringu mõiste rakendusala piiritlemisel tuleb arvestada ka sellega, millised on keskkonnaõiguse reguleerimis ala ja üldse keskkonnavaldkonna piirid. Näiteks linnaruumi muutmisest tingitud pelgalt visuaalne mõju arhitektuuri-, ja üldisemalt kultuuriväärtustele, ei ole ilmselt keskkonnaküsimus. Samas aga juhul, kui sellise linnaruumi muutmisega kaasneb ka mõju linnakeskkonna looduslähedasematele osadele (näiteks avalikult kasutatava roheala vähenemine), võib seda mõju siiski keskkonnahäiringuna käsitada . ” KMH/KSH keskendub keskkonna le ja selle kaudu avalduva olulise mõju kindlakstegemisele, s ealhulgas selliste keskkonnahäiringute hindamisele KeÜS i mõttes , millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ( KeÜS § 3 lg 2 mõttes oluline keskkonnahäiring ) . K avandatava tegevusega võib kaasneda näiteks tolmu- või valgushäiringud, mille võimalikku olulisust hinnatakse KSH/KMH eelhindamise ja /või programmi koostamise etapis. Kui selgub, et selline keskkonna häiring võib konkreetsel juhul olla oluline keskkonnahäiring , siis KMH/KSH aruandes tuleb hinnata täpsemalt mõju olulisust ja vajaduse korral kavandada leevendusmeetme i d . Samas ei pruugi iga keskkonna häiring olla sellise ulatuse või mõjuga, mis eeldaks selle käsitlemist KMH/KSH aruandes. Kui KMH/KSH eelhindamise ja/ või programmi etapis selgub, et häiring on lokaalne, ajutine või väikese ulatusega ning ei ole alust eeldada olulise keskkonnahäiringu tekkimist, siis seda KMH/KSH aruandes ei käsitleta . S eega keskkonnale avalduva ebasoodsa mõju kaudu on tegevuse mõju inimese tervisele , heaolule ja varale ( KeÜS mõistes keskkonnahäiring ) ka edaspidi KMH/KSH uurimisobjektiks ulatuses, mis on vajalik, et välistada olulise keskkonnahäiringu avaldumine . Keskkonnahäiringute hindamise tulemusena (ennekõike eelhindamisel ja programmi etapis ning kui programmi ei koostat a, siis algatamise hetkel) saab otsustaja veenduda, kas tegemist võib olla olulise keskkonnahäiringuga , mida tuleb aruande etapis käsitleda . Võrreldes kehtiva õigusega jäe takse KeHJS i § -st 2 1 välja viide heaolule kui eraldiseisvale hindamisobjektile, kuna inimese heaolu kui määratlemata õigusmõiste on liiga avar ja sisald ab elemente, mi llel ei ole olulise keskkonnahäiringu tekkimisel mõju. Ka s otsiaal - majanduslikke mõjusid käsitletakse KMH ja KSH raamistikus vaid juhul, kui need avalduvad keskkonna kaudu (oluline mõju tervisele, kultuuripärandile või varale). Se e aitab vältida KMH/KSH muutumist üldiseks poliitika- või tasuvusanalüüsiks ning säilitab selle kui keskkonnakaitselise otsustustoe selge rolli ja metoodilise piiritluse . E esmärk on tasakaalustada otsustusprotsesse, kus majanduslikud ja sotsiaalsed kaalutlused on niigi domineerivad. Kavandatava tegevusega kaasnev positiivne sotsiaal - majanduslik mõju (n äiteks uu te töökohtade loomine) ei ole olnud ka seni KMH või KSH mõju hindamise keskmes ega ole olnud määrav tegur näiteks alternatiivide võrdlemisel , leevendusmeetmete määramisel, lahenduse valikul vms . Tegemist on t äiendava taustainfoga kavandatava tegevuse kohta, mida on võimalik ka edaspidi soovi korral käsitleda KMH ja KSH aruande tegevust tutvustavas peatükis . KMH/KSH on üks sisend kavandatava tegevuse üle otsustamisel. KMH/KSH eesmärk on anda otsustajale struktureeritud ja põhjendatud teave kavandatava tegevuse oluliste keskkonnamõjude kohta, mida kaalutakse vajadusel menetluses koos teiste asjakohaste õiguslike, sotsiaalsete, majanduslike ja ruumiliste kaalutlustega vastavas menetluses. Seetõttu ei tähenda see, et aspektid, mida KMH/KSH raames ei hinnata, jääksid otsustamisel arvestamata, vaid neid käsitletakse vajaduse korral nende jaoks sobivates menetlustes. Vahetuid olulisi mõjusid inimeste tervisele, varale ja kultuuripärandile, mis ei avaldu keskkonna kaudu ja mis ei kuulu KMH/KSH raames hindamisele, on võimalik käsitleda näiteks planeerimismenetluses planeeringu asjakohaste mõjude hindamisel, tegevusloa menetluses vajaduse korral iseseisvate uuringute või analüüsidena. Selline jaotus tagab, et eri liiki mõjusid hinnatakse neile sobiva menetluse, pädevuse ja metoodikaga, vältides dubleerimist ning hoides KMH/KSH fookuse selgelt olulisel keskkonnamõjul. Lisaks, heaolu käsitlemist ei nõua ka KMH ega KSH direktiivid. Muudatus aitab selgemalt eristada KeHJSi ja KeÜSi mõistesüsteeme. Muudatusettepaneku tõttu on vaja asjakohaselt korrigeerida keskkonnaministri 16.08.2017 . a määrust nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määruse kavand on esitatud lisas 1 , kavand 1) ning keskkonnaministri 01.09.2017 . a määrust nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (määruse kavand on esitatud lisas 1 , kavand 2). Skeem 1 . Täpsustatakse terminit „ keskkonnamõju “ – KMH ja KSH raames hinnata kse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju inimese tervise le , vara le ja kultuuripärandi le, kui see avaldub keskkonna kaudu. Punktiga 2 muudetakse §-s 2 2 sätestatud terminit „oluline keskkonnamõju“. Kuna eelnõuga loobutakse viitest inimese heaolule, on seetõttu vaja korrigeerida ka terminit „oluline keskkonnamõju“. Muudatusettepaneku selgitus on esitatud eelmise punkti juures. Punktidega 3 – 5 muudetakse § 2 3 , kus on defineeritud termin „asjaomased asutused“. Kuna asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu on kavas kehtestada keskkonna valdkonna eest vastutava ministri ( eelnõu koostamise ajal energeetika- ja keskkonnaministri) määrusega (st määratakse kindlaks alused, mille korral tuleb konkreetne asutus asjaomase asutusena KMH /KSH menetlusse kaasata ) , siis ei ole kehtiva § 2 3 lõike 1 võimalike asjaomaste asutuste üldine loetelu enam asjakohane ning sellest loobutakse ( punkt 3 ) . Samal põhjusel tunnistatakse kehtetuks § 2 3 lõige 2, kus on täpsustatud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti kuulumine asjaomaste asutuste hulka ( punkt 5 ) . Vt ka järgmise muudatusettepaneku selgitust. Punktiga 4 lisatakse § 2 3 lõige 1 1 , mille ga antakse valdkonna eest vastutava le ministri le volitus kehtestada määrusega asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu. Tegemist on KMH teenusedisaini käigus välja toodud probleemkohaga ning muudatuse eesmär k on muuta asjaomaste asutustega konsulteerimine tõhusamaks ja tulemuslikumaks (seda nii otsustaja le kui ka asjaomase le asutuse le ). Kehtiva asjaomaste asutuste üldise loetelu asemel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatava täpsustatud loetelu kasutuselevõtt määrab selgelt olukorrad (KMH / KSH menetlused), m illisel juhul tuleb konkreetne asutus kaasata konkreetsesse menetlusse asjaomase asutusena, kellelt küsitakse KMH/KSH materjalide (eelhinnang, programm, aruanne) kohta seisukohta. Praegu on pigem tavapärane , et otsustaja saadab materjalid n - ö igaks juhuks seisukoha esitamiseks asutuse le , kellel tegelikult puudub puutumus või huvi konkreetses menetluses osaleda – see toob asutustele kaasa lisatöö ning võib ka pikendada menetluse kestust . Näiteks võib asutus vastata alles tähtaja viimastel päevadel ning märkida, et tegevus ei kuulu tema pädevusse , või paluda lisaselgitusi, mis ei ole sisuliselt vajalikud , kuid mis on talle olulised oma puutumuse tuvastamiseks – seeläbi kogu menetluse kestus aga pikeneb . Mõnel juhul ei pruugi asutus aga üldse gi vastata, mistõttu peab otsustaja ootama tähtaegade möödumist ning menetlus venib ilma sisulise vajaduseta . Kavandat ud muudatus e eesmärk ongi muuta asutustega konsulteerimise selgeks ning vältida kirjeldatud kitsaskoht i. Muudatuse kavandamisel võet i eeskuju planeerimisseadusest, mille § 4 lõike 4 alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused . M ääruse kavand on esitatud lisas (kavand 3) . Punktiga 6 täpsustatakse § 2 4 nende sätete loetelu , milles nimetatud menetlus tähtaegu võib põhjendatud juhul pikendada . Paragrahvis t jäetakse välja viited § 17 lõikele 1 1 ning § 21 lõikele 4 (need tunnistatakse kehtetuks). Paragrahvi täiendatakse viidetega § 11 lõikele 2 2 ning § 11 1 lõikele 5 (vt selgitusi vastavate muudatusettepanekute juures). Punktiga 7 jäetakse § 3 1 lõikest 2 välja sõna „heaolule“ . Kuna eelnõuga loobutakse termini „keskkonnamõju“ määratluses viitest inimese heaolule, on vaja korrigeerida ka kõnealust sätet. Muudatusettepaneku selgitus on esitatud punkti 1 juures. Punktiga 8 täiendatakse § 3 2 punkti 1 selliselt, et KMH menetluse s on KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise etapi osa asjakohasel juhul ka KMH ulatuse määramine . Muudatuse vajalikkust on selgitatud KMH programmi koostamata jätmise erandi juures (vt punkt 20 ). Punktiga 9 muudetakse § 3 2 punkti 2 selliselt, et KMH menetlus koosneb asjakohasel juhul KMH programmi koostamise etapist. Samas jäetakse punkti sõnastusest välja t ekstiosa „sealhulgas keskkonnamõju hindamise ulatuse määramine “. Muudatuse vajalikkus e põhjendus on sama nagu eelmise punkti puhul (st KMH ulatus võidakse määrata juba algatamise otsusega , mitte ainult programmiga ) . Punktiga 10 täpsustatakse muudatusettepanekute korjel Transpordiameti tehtud ettepaneku alusel § 6 lõike 1 punkti 13, et see oleks üheselt selge. Kehtivat sõnastust on võimalik tõlgendada selliselt, et ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks on automaatselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, olenemata kavandatava tee pikkusest (st alates esimesest meetrist). Praktikas on sellisele tõlgendamisvõimalusele viidanud teised osa lis ed ( n äi t eks kavandatavat tegevust mittetoetavad kodanikud või keskkonnaühendused). 10 km kriteerium kehtib sätte mõlema osa kohta – nii uue nelja sõidurajaga tee rajamisel kui ka ühe või kahe sõidurajaga tee ümberehitamisel vähemalt nelja sõidurajaga teeks. Selliselt on säte kooskõlas KMH direktiiviga, mille I lisa punkti 7 alapunktis c on sellise tee ehitamisel sätestatud samuti künnis 10 km. Lisaks täpsustakse sättes tee ehitamisega seotud termineid ehitusseadustiku järgi . Punktiga 11 muudetakse muudatusettepanekute korjel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettepaneku alusel § 6 lõike 1 punkti 14. Kehtiv sõnastus ei ole üheselt arusaadav ning on tekitanud vaidlusi, kuidas sätet korrektselt tõlgendada. Muudatusettepaneku kohaselt tuleb KMH algatada, kui rajatakse uus raudteeliin. Tuleb arvestada, et Eestis ei ole termin „raudteeliin“ õigusaktis määratletud. Raudteeliinide rajamisega seotut on käsitletud peamiselt Euroopa Liidu õigusaktides (komisjoni määruses (EL) 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi taristu koostalitluse tehnilist kirjeldust ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta ), kuid need õigusaktid käsitlevad raudtee koostalitlust ja ohutust, mitte keskkonnanõudeid. Kõnesoleval juhul mõistetakse „raudteeliini“ all konkreetsetele tunnustele ja pikkusele vastavat raudteelõiku: raudteeliin on marsruut ühest punktist teise ( n äiteks Tallinn–Tartu, Tallinn–Tapa) ning registreeritud registris lühendiga RINF ( Register of Infrastructure ). Uus raudtee, mis rajatakse juba olemasoleva raudtee kõrvale, loetakse KMH algatamise vajaduse otsustamise mõistes olemasoleva raudteeliini osaks, sõltumata raudtee rööpmelaiusest. See tähendab, et sellisel juhul ei ole tegemist uue raudteeliini rajamisega, millele kohaldub kohustuslik KMH, vaid olemasoleva raudteeliini laiendamisega ning KMH algatamise vajadus selgitatakse KMH eelhinnanguga tegevusvaldkondade määruse § 13 punkti 3 järgi . Tegevusele ei sätestata künnist, kuna uue raudteeliini rajamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus sõltumata liini pikkusest (ka KMH direktiivi I lisa punkti 7 alapunktis a ei ole tegevusele arvulist künnist sätestatud). Samuti tuleb arvesse võtta, et uut raudteeliini ei rajata kuigi sageli. Kehtivas sättes sisalduvad tegevused „uue raudteejaama rajamine“ ning „olemasoleva raudteejaama laiendamine“ viiakse KMH kohustusega tegevuste hulgast eelhinnangu kohustusega tegevuste hulk a , kuna raudteejaama rajamise või laiendamisega (sh siis, kui raudteejaama laiendatakse erineva rööpmelaiusega raudteega) ei kaasne alati olulist keskkonnamõju ning KMH eelhinnanguga selgitatakse, kas KMH algatamine on vajalik või mitte. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti praktikast lähtudes ei ole raudteejaama rajamise või laiendamise kohta tehtud KMH eelhinnangute tulemusena KMH- sid algatatud. Punktidega 1 2 ja 1 3 muudetakse § 6 lõike 1 punkte 17 ning 17 1 . P unkt i 17 muudatuse kohaselt ei ole mere süvendamine ( alates 10 000 kuupmeetri s t ) enam olulise keskkonnamõjuga tegevus ja KMH algatamine ei ole kohustuslik. Teiste selles punktis nimetatud veekogude puhul säilib KMH kohustus . P unkti 17 1 muudatuse kohaselt ei ole merre kaadamine ja tahkete ainete paigutamine (alates 10 000 kuupmeetri s t) enam olulise keskkonnamõjuga tegevus ed ning KMH d algat a da ei ole vaja. M õlemad nime t atud m uudatus e ttepaneku d põhine vad künniste analüüsil, mi lles on te htud ettepanek asendada mere süvendamisel ja merre kaadamisel KMH kohustus KMH eelhinnangu kohustusega. Analüüsi käigus käsitletud KMHd est on selgunud , et meres t ehtavate töödega kaasneb eri suguseid mõjusid , kuid need on leevendatavad (n äi t eks tööde vältimine kal a de kudemis- ja lindude pesitsus perioodil ; süvendustöödel setete analüüsimine reostusainete suhtes ) . Künniste analüüsi kohaselt sõltub mõju kon k reetsetest asjaoludest (sh rannikuelupaiga suurus, aga ka muud kaitstavad elupaigad) , n äiteks m ida rohkem avamere suunas, seda väiksemaks muutub sama mahuga tegevuse mõju elupaikadele (kui tegevus jääb väljapoole kaitstavaid alasid ja elupaiku) . Mõju ulatus sõltub eelkõige süvendamise mahust (sh näiteks sellest, kas on tegemist korduva või uue süvendamistööga) , tegevuse asukoha keskkonnaseisundist ja kasutatavast tehnoloogiast . Lisaks sõltub t egevuse mõju meres sellest , kas see toimub juba varem süvendatud ja sadama kasutuses oleval alal , kaitseala l või Natura 2000 võrgustiku ala l , samuti kas tegemist on kalade kudemis- või toitumisalaga . Kui k aadamine on kavandatud sellisele kaadamisalale , mille sobivust on varem hinnatud ja kaadamise maksimaalsed võimalikud mahud määratud , siis ei põhjusta see tõenäoliselt olulisi muid mõjusid merekeskkonnale . M eres t ehtavate töödega kaasnevate mõjude puhul on leevend avad meetmed teada ning leevend us meetme i d saab määrata ilma KMH ta . Seetõttu on analüüsi järgi põhjendatud kaotada KMH kohustus ja asendada see KMH eelhinnangu kohustusega, et iga kord hinnata võimaliku eeldatavalt olulise keskkonna mõju avaldumist. Tegevusvaldkondade määruses on sätestatud veekogudes kavandatavate teg e vu s te KMH eelhinnangu künnised, mis nii mere süvendamise kui ka merre kaadamise korral on 5 00 kuupmeetrit. Keskkonnaameti ettepanekul on kavas määruses muuta § 11 punkti 7 2 selliselt, et KMH eelhinnangu andmise künnist süvendamise puhul tõstetakse seniselt 500 kuupmeetri l t 1500 kuupmeetrile. Ettepanekut toetab ka künniste analüüs ja seda nii süvendamise kui ka kaadamise korral (st mõlema tegevuse puhul tõsta künnis kuni 1500 kuupmeetrini ) . Muudatus on osaliselt seotud 01.09.2025 jõustunud v ee seaduse (edaspidi VeeS ) muudatusega , millega lisa ti väheolulise mõjuga tegevus t e loetellu mere süvendamine sadama akvatooriumis mahuga 100 kuni 1499 kuupmeetrit. Kaadamise puhul määruse künnist ei muudeta, sest künnist muudet i VeeSis ainult süvendamise puhul ning VeeSis ja tegevusvaldkondade määruses sätestatud kaadamise künnised peaksid olema selguse huvides omavahel kooskõlas. Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõike 1 punktid 21, 24 , 31 1 ja 34. Punkt 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna kehtivas normis kasutatud terminit „ tundlik suubla “ ei ole Eesti õiguses defineeritud ning ei ole selge , millistel juhtudel on KMH kohustuslik ning millistel juhtudel tuleb KMH vajalikkust kaaluda. Kuna KeHJS § 6 lõike 1 rakendamine toob isikutele kohustuse korraldada KMH, peab KeHJS sõnastus olema selge. Veeseaduses kasutatud terminid „suubla“ ja „heitvee suhtes tundlik suubla“ ei seondu paisude või tammide rajamisega ning sellega kaasneva võimaliku mõjuga (suubla on veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett või saasteaineid). Tundliku suublana on mõistetud praktikas selliseid veekogusid, mis on kalastiku kaitse seisukohast olulised (sh peamiselt nn lõhejõed). Paisutamise, hüdroelektrijaama, tammi või veehoidla rajamisel ja rekonstrueerimisel tuleb arvestada, et looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul (nn lõhejõed) on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Kudemis- ja elupaikade nimistus nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Seega ei ole võimalik nendel veekogudel või veekogu lõikudel rajada uusi paise ega teha selliseid tegevusi, mis muudavad veerežiimi ja veekogu sängi, ning ka KMH kohustus ei tule kõne alla, kui see tegevus ei ole lubatud. LKS § 51 lõike 2 alusel kehtestatud nimistus loetletud kudemis- ja elupaigad on määratud kogu veekogu ulatuses või veekogu lõiguna. Paisu ja teiste sättes nimetatud ehitiste rekonstrueerimisel ja rajamisel väljaspool nimistus nimetatud veekogu lõiku tuleb selgitada, kas tegevusega muudetakse veekogu sängi, veetaset või veerežiimi, st kas tegevusega võib kaasneda kalaliikidele ebasoodne mõju (kui tegevuse eesmärk ei ole kalade kudemisvõimaluste parandamine). Sellisel juhul tuleb KMH eelhinnangu s selgitada, kas tegevusega võib kaasneda oluline mõju ning kas KMH algatamine on vajalik. Olulise keskkonnamõju kontekstis tuleb arvestada, et paisutamine mõjutab jõe hüdromorfoloogiat , kalastiku seisundit ja jõe füüsikalis -keemilisi parameetreid. Paisud on kaladele ja vee-elustikule ületamatu takistus, mis ei lase paljudel liikidel pääseda koelmualadele ja teistesse elupaikadesse ning halvendavad seeläbi jõgede seisundit ja kalade arvukust. Kuigi sätte kehtiv sõnastus hõlmab nii ehitise rajamist kui ümberehitamist (ehk rekonstrueerimist), ei pruugi rekonstrueerimisega alati kaasneda olulist keskkonnamõju (näiteks on rekonstrueerimise eesmärk sageli kalade kudevõimaluste parandamine) ning see, kas see kaasneb või ei, tuleb välja selgitada KMH eelhinnangu ja vajadusel KMH käigus. Ka kehtiva tegevusvaldkondade määruse § 11 punkti 4 kohaselt tuleb otsustajal anda eelhinnang, kui kavandatakse hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamist või rekonstrueerimist veeseaduse § 54 lõike 7 alusel kehtestatud määruse lisades 1–3 nimetatud pinnaveekogumitel või looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nimistus olevatel veekogudel (välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktides 21 ja 21 1 nimetatud juhtudel). Kuigi kehtiv säte tunnistatakse kehtetuks, ei jää oluline keskkonnamõju hindamata, sest KMH eelhinnanguga tuleb selle võimalikkus välja selgitada. Üldise põhimõttena on KMH vaja algatada siis, kui tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ning ei ole teada leevendavaid meetmeid ja need tuleb leida KMH käigus. Paisude rajamisel ja ümberehitamisel on leevendusmeetmed ( n äi t eks kalaläbipääsud) olemas ning kui tegevuse taotlemisel on need kavandatud ja on näha, et nende rakendamisega olulist keskkonnamõju ei kaasne, võib otsustaja jätta KMH algatamata. Lisaks tuleb märkida, et kehtiv säte on rangem kui KMH direktiiv, mille kohaselt on KMH kohustuslik tammide ja muude rajatiste puhul vee kinnihoidmiseks või alaliseks säilitamiseks, kui kinnihoitav või säilitatav uus või täiendav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri. Ka veepoliitika raamdirektiivi artikli 11 lõike 3 punkti i ja lõike 4 kohaselt rakendatakse põhimeetmeid ja lisa meetmeid veekogude puhul, kus mõjutatakse oluliselt vee seisundit või kus tuleb tagada täiendav kaitse või seisundi parandamine. Eestis on ka selliseid pinnaveekogusid, mis on kalastiku seisukohast vähem olulised ning olemasoleva paisu või muu sättes nimetatud ehitise rajamisel või rekonstrueerimisel ei pruugi olla alati olulist keskkonnamõju. Seetõttu oleks igakordne kohustuslik KMH ebaproportsionaalne. Tegevusvaldkondade määruse § 11 punkti 4 kohane eelhinnang tagab pinnaveekogumite ja § 16 p innaveekogumiga hõlmamata veekogude kaitse. Kuigi muudatusettepanekute korjel tegi Eesti Taastuvenergia Koda ettepaneku asendada tegevusvaldkondade määruse § 11 punktis 4 termin „rekonstrueerimine“ terminiga „lammutamine“, tuleb arvestada, et rekonstrueerimisel taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis, mistõttu võib tegemist olla olulise keskkonnamõjuga tegevusega, kus eelhinnangu andmine on asjakohane. Seetõttu kuulub kõnealuste ehitiste (hüdroelektrijaam, tamm, pais, veehoidla) ümberehitamine ehk rekonstrueerimine jätkuvalt eelhinnangu andmise kohustusega tegevuste hulk a . Näiteks paisu likvideerimisel ei ole vaja eelhinnangut anda, kui see asendatakse tehiskärestikuga, kuna selle tegevusega kaasneb positiivne keskkonnamõju ja kärestikul ei ole selgeid ehitise tunnuseid (tehiskärestiku eesmärk on taastada paisutatud ehk muudetud veekogu algne olukord). T unnistatakse kehtetuks § 6 lõike 1 punkt 24. Kehtiva KeHJSi kohaselt on vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine olulise keskkonnamõjuga tegevus , kuid tuginedes Maves OÜ koostatud künniste 2. analüüsi vahearuandele asendatakse KMH kohustus eelhinnangu kohustusega. Seetõttu muudetakse ka tegevusvaldkondade määrust ning k eskkonnaministri 29.09.2004 määrust nr 38 „ Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded “ (edaspidi prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise määrus ) (määruse kavand on esitatud lisas , kavand 5 ) . Prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel esita takse Keskkonna ametile prügila sulgemis e kava koos kirjaliku taotlusega. Enne sulgemiskava koostamist tehakse vähemalt 1,5 ha suuruse suletava prügila puhul KMH ning KMH aruanne esitatakse Keskkonna ametile koos sulgemiskavaga. Sulgemiskava sisaldab muu hulgas sulgemisprojekti, mis annab prügila sulgemise tehnilised lahendused, sealhulgas jäätmelademe kattekihid, ja meetmed prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise määruse ning muude asjakohaste õigusaktide nõuete täitmiseks. Künniste 2. analüüsi s on selgitatud, et seni on prügilate sulgemise KMH sid tehtud eelkõige tehniliste lahenduste sobivuse kontrollimiseks (n äi t eks kas põhjavee projekteeritud kaitsemeetmed on piisavad), ent kohustusliku KMH tegemine ainult tehnilis te lahenduste sobivuse väljaselgitamiseks ei ole põhjendatud. Lisaks o n prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise määrusega seatud konkreetsed keskkonnanõuded, millest prügila sulgemisel tuleb l ähtuda. Siiski , arvestades tegevuse võimalikku mõju veele ja ( vähemal määral ka ) välis õhule (gaaside heide) või k ui sulgemiskava näeb ette määrusest erinevad lahendused , on asjakohane prügil a sulgemisel anda eelhinnang, et selgitada välja , kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. P rügila sulgemise KMH kohustus ei tulene KMH direktiivist , mistõttu on võimalik seda riigisiseses õiguses muuta. Lisaks on muudatus asjakohane ka sulgemiskava muutmisel. Näiteks võib esineda ka juhtumeid, kui sulgemiskava koostamisest on pikem aeg möödunud ning on selgunud vajadus muuta sulgemislahendust ja sulgemiskava. Muutmine eeldab ühtlasi ka KMH koostamist, isegi n äiteks väikese muudatuse puhul, mis aga ei pruugi olla otstarbekas menetluse efektiivseks läbiviimiseks. Suletud prügila järelhoolduse meetmete määramiseks ei ole samuti KMH kohustuslik . Keskkonnaametil on teadmised senise praktika alusel ning k eskkonnaseirenõuded määrab Keskkonnaamet määruse nr 38 § 38 kohaselt prügila käitamiseks väljastatud prügilaloas või kompleksloas, lähtudes määruse nr 38 peatükist 6 (prügila seirenõuded ja aruandlus ). T unnistatakse kehtetuks § 6 lõike 1 punkt 31 1 . Kehtiva KeHJSi kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine, kuid künniste analüüsi ettepanekul asendatakse KM H kohustus KMH eelhinnangu kohustusega. Seni sed KMHd käsitlevad küll metsamaa raadamist, aga see ei ole olnud ainus olulise keskkonnamõjuga tegevus ja KMH algatamise põhjus, vaid raadamist on hinnatud kui n äiteks mõne suurarendusega kaasnevat tegevust. Künniste analüüsi kohaselt toimuvad me tsamaa raadamisega ökosüsteemis paratamatult suured muutused ning p eamised raadamisega kaasneva keskkonnamõju põhjustajad on kuivendamine, puude raiumine, pinnase ettevalmistus ning maakasutuse muutmisega seo tud tegevused . Need tegevused mõjutavad metsaökosüsteeme, kuid ökoloogiline tundlikkus sõltub ka metsa v äärtusest ja uuest maakasutusest . Kui mets asendub täielikult tehiskeskkonna ga , näiteks elamurajooni või tööstuspargiga, on ebasoodsad mõjud loodusele enamasti suuremad kui näiteks tuulep a rgi rajamisel. S eega mõju olulisus ja leevendusmeetmed sõltuvad suure sti tegevuse iseloomust ja ulatusest ning konkreetsest asukohast ja elupaigast ( sh elupaiga suurus) ja selle kohta olevast informatsioonist (uuritus). Seetõttu ei pruugi iga raadamine olla olulise keskkonnamõjuga ning vajada KMHd ja põhjalikke uuringuid , vaid on põhjendatud kaotada raadamise KMH kohustus ja asendada see KMH eelhinnangu kohustusega. Analüüsi käigus uuritud v õrdlusriikide KMH algatamise või eelhinnangu künnised on erinevad (Soome puhul KMH kohustuslikkus 200 h ektarit , Läti puhul eelhinnangu kohustuslikkus 50 h ektarit ). Mõju võimalikkust arvestades on analüüsis tehtud ettepanek muuta künnist ning t uua see eelhinnangu puhul mõnevõrra allapoole , kasutades L äti ga sarnast KMH eelhinnangu künnist ja määrat a selleks 50 h ektarit . Kui väiksemal alal raadamise puhul ei saa välistada ebasoodsat mõju Natura võrgustiku ala le , tehakse Natura eelhindamine ning vajaduse korra l algatatakse KMH/KSH ( mille k oosseisus tehakse ka Natura asjakohane hindamine ) . Ettepanek tunnistada kehtetuks KeHJS § 6 lõike 1 punkt 34 põhineb Kliimaministeeriumi tellitud töös „Õigusanalüüs KMH teenuse disaini ettevalmistamiseks“ esitatud järeldustel. Lisaks ei ole kõnealuse sätte puhul tegemist KMH direktiivi I lisas nimetatud tegevusega (st KMH kohustusega tegevused). Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lõike 2 punkti 8 kohaselt oli detailplaneeringu ülesanne keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja teha KMH. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 34 oli seotud viidatud planeerimisseaduse sättega (st omavahel olid seotud tegevuse kavandamise eri etapid: strateegilise planeerimisdokumendi koostamine ning selle järel tegevusloa taotlemine). Kehtivas planeerimisseaduses sellise sisuga säte puudub. Õigusanalüüsis on selgitatud, et olukorras, kus KeHJS i § 6 lõike 1 punkt 34 näeb ette KMH kohustuslikkuse (st kui see on ette nähtud tegevuse aluseks olevas strateegilises planeerimisdokumendis), ei otsusta KMH kohustusega tegevuste loetelu lõplikult Riigikogu KeHJS -i vastuvõtmisega, vaid seda saab täiendada strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja (koostamise korraldaja) üldise hinnanguga, mis koostatakse koos strateegilise planeerimisdokumendiga. Arvestades, et KMH on üsna koormav ning aeganõudev menetlus keskkonnamõjude väljaselgitamiseks, ei ole sellise üldise võimaluse ettenägemine otstarbekas. Praegu võib KeHJS i § 6 lõike 1 punktist 34 tulenev võimalus ja sellega kaasnev üldiselt määratud absoluutselt siduv kavandatava tegevuse KMH kohustus üksikjuhul tuua kaasa ebavajalikku halduskoormust, kui sellel üksikjuhul ei oleks KMH tegelikult vajalik (n äiteks asjaolud on vahepeal muutunud). Seega muudatusettepaneku jõustumise järel ei ole edaspidi võimalik määrata tegevuse KMH kohustust strateegilise planeerimisdokumendiga. K ui strateegilises planeerimisdokumendis on kavandatud tegevus, mis võib olla olulise keskkonnamõjuga, tehakse tegevusloa taotluse esitamise järel KMH, kui juhtumipõhine KeHJSi alusel antav eelhinnang sellist vajadust järeldab ning otsustaja teeb KMH algatamise otsuse. Kui strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust, on KMH algatamine üldjuhul kohustuslik (v.a asjakohasel juhul KeHJS i § 11 lõiked 6 ja 6 2 ). Punktiga 15 muudetakse § 6 1 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa selliselt, e t arendaja peab § 6 1 lõikes 1 nimetatud teabe esitama eelhinnangu kavandina. O tsustaja saab oma eelhinnangu andmisel (koostamisel) võtta aluseks arendaja esitatud kavandi, kontrollides esitatud teabe piisavust ja asjakohasust ning vajaduse korra l seda täpsustades. M uudatuse puhul on tegemist lahendusega , mida kasutatakse ka praegu (eelkõige planeeringute, ehituslubade ja hoonestuslubade puhul) . Samas tuleb rõhutada, et otsuse kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta teeb otsustaja. Kehtiva korra kohaselt peab a rendaja otsustajale esitama kavandatud tegevuse kohta teabe ( st kavandatava tegevuse eesmärgi, iseloomu, asukoha, oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide ja eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kirjeldus e ) . KMH teenusedisaini käigus järeldati, et eelhinnangu andmise etapp on otsustajate jaoks üks kõige aja- ja töö mahukamaid etappe kogu KMH menetluses. P raegu on arendaja esitatav teave kavandatava tegevuse võimalike oluliste mõjude kohta (kui see pole esitatud eelhinnangu kavandi na ) sageli ebaühtlase struktuuri või ebapiisava detailsusega. Otsustaja peab sageli täitma sisulisi infolünki (tegema päringuid ja koondama infot erinevatest allikatest), kuigi asjakohane info peaks sisalduma juba arendaja esitatud teabe hulgas. Otsustaja töömaht sõltub otseselt arendaja antud sisendi kvaliteedist ning sellest, kui suures ulatuses tuleb otsustajal infot ise juurde koguda. Se e pikendab eelhinnangu menetluse kestust. Selleks, et kiirendada ning lihtsustada kogu eelhinnangu andmise etappi (seda nii otsustaja le kui ka arendaja le ), peab arendaja edaspidi esitama nõutava teabe eelhinnangu kavandina (vt skeem 2 ) . Tuginedes otsustajate ( Keskkonnaameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Maa- ja Ruumiameti ) hinnangutele võimaldaks kvaliteetse eelhinnangu kavandi esitamine kiirendada eelhinnangu andmist 50–90% . K onkreetsest projektist ja valdkonnast sõltuval t võib see vähendada spetsialisti töökoormust menetluse kohta kuni 90 tundi. Arendaja peab eelhinnangu kavandi koostamisel lähtuma § 6 1 lõike 5 alusel kehtestatud määruses (keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „ Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded “ ) sätestatud nõuetest. Tegemist on eelhinnangu andmise sisuliste nõuetega ; nõudeid vormistamise kohta ei ole antud (selleks ei ole vormi) , kuid kavandi koostamisel on soovitav järgida eelhinnangu määruse struktuuri. Muudatusettepaneku tõttu on vaja nimetatud määrus t muut a ning samuti kaasneb IT-arendusvajadus (keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, ehitisregister). KMH teenusdisaini käigus käsitletud KMH infosüsteemi arendamisel (eeldatavalt 2-3 aasta pärast) lihtsustub eelhinnangu andmine nii arendaja le kui ka otsustaja le , kuna see muutub süsteemis suures osas automaatseks, kasutades arendaja esitatud ja eri registrites olevat teavet. Samuti kavandatakse määrust täpsustada selliselt , et eelhinnangu andmisel lähtutakse kavandatava tegevuse, selle asukoha ja mõjutatava keskkonna kirjelduses asjakohasest teabest. Täpsustus põhineb KMH teenus e disaini käigus tehtud ettepanekul, et eelhinnangu andmisel ei peaks käsitlema kõiki määruses nimetatud teemasid (keskkonnaelemente ja aspekte) , vaid ainult asjakohaseid (n äi t eks keskkonnaelemendid, millele võib oluline keskkonna mõju avalduda) – ka see aitab eelhinnangu toimingut tõhustada . Samas tule ks selguse huvides eelhinnangus ja ka eelhinnangu kavandis lühidalt välja tuua teemad , mis ei ole konkreetsel juhul asjakohased . Eelnõuga ei ole sätestatud tingimusi või piiranguid selle kohta, kes võib koostada eelhinnangu kavandi. Arendaja võib eelhinnangu kavandi koostada ise, näiteks teeb seda ettevõttes töötav keskkonnaspetsialist. K ui arendajal puudub nii piisav ettevalmistus eelhinnangu koostamiseks kui ka juurdepääs eelhinnangu andmiseks vajalikele andmestikele (n äiteks I ja II kaitsekategooria kaitstavad liigid), on soovitav tal kaasata keskkonnakonsultant, kellel on asjakohased teadmised ning ligipääs andmeallikatele. See tagab, et arendaja on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõju si d põhjalikult analüüsinud ning otsustajale esitatav eelhinnangu kavand on piisava kvaliteedi ja detailsusega ning võimaldab otsustajal teha kiiremini otsuse KMH algatamise vajalikkuse kohta. Arendaja esitatud eelhinnang ei ole lõplik ehk otsustajal säilib kohustus esitatud teabe piisavust ja asjakohasust kontrollida. Otsustaja võib võtta arendaja eelhinnangu kavandi aluseks oma eelhinnangu koostamisel, sealhulgas kasutada kavandis esitatud teavet tervikuna ( nn üks-ühele) või talle vajalikus ulatuses (eelhinnangut täiendades või korrigeerides) . KMH algatamise või algatamata jätmise otsus e tegemine jääb ka pärast muudatust täielikult otsustaja pädevusse. Kirjeldatud lähenemine ei ole uus, n äiteks detailplaneeringute KSH eelhinnangute, hoonestuslubade ja teeprojektide KMH eelhinnangute puhul on konsultandi kasutamine olnud tavapärane praktika. Arendaja esitab otsustajale konsultandi koostatud eelhinnangu, mis vastab eelhinnangu määruse sisu nõuetele. T ähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et eelhinnangu kavandi nõue ei tohiks saada takistuseks tegevusloa taotluse menetlusse võtmisel, st kui kavandis esineb mitteolulisi puudusi, ei tohiks see olla põhjus loataotluse tagasilükkamiseks ja menetluse algatamata jätmiseks. Otsustaja saab vajadusel paluda arendajal eelhinnangu kavandit täpsustada või küsida lisainfot , aga puudujäägid kavandis ei tähenda automaatselt seda, et loataotlus ei vasta nõuetele. Kui eelhinnangu kavandis esinevad aga o lulise d puuduse d, peab otsustaja siiski kaaluma, kas sellisel juhul saab taotluse menetlusse võtta. Arendajal tuleb arvestada ka sellega, et kui loataotlust muudetakse , siis võib olla vajalik ka kavandit muutma. Skeem 2 . KMH eelhinnangu andmiseks asendatakse a rendaja vabatekstili s e teabe esitami n e sisunõuetega määrat ud teabe (KMH eelhinnangu kavand) esitamise ga (skeemil märgitud rohelisega) . Kavandi korras info andmine muudab menetluse efektiivsemaks. Punktiga 16 täiendatakse muudatusettepanekute korjel Keskkonnaameti tehtud ettepaneku alusel § 6 lõikega 1 1 . KMH direktiivi II lisa punkti 13 alapunkti b kohaselt kuuluvad kavandatavate tegevuste hulk a , mille korral peab otsustaja andma eelhinnangu, direktiivi kohaselt „I lisas loetletud projektid, mida tehakse üksnes või peaasjalikult uute menetluste või toodete arendamiseks või katsetamiseks ja mis ei kesta üle kahe aasta“. Eesti õigusesse ei ole direktiivi seda punkti üle võetud, mis tähendab, et uute tehnoloogiate või toodete arendamisel või katsetamisel on § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul KMH kohustuslik ehk nõue rangem. Muudatusettepanekuga tehakse see nõue paindlikumaks: arendamine ja katsetamine lisatakse KeHJSi sellekohase KMH direktiivi punkti eeskujul eelhinnangu andmise kohustusega tegevusena. Siiski tuleb arvestada teatud tingimustega: uute tehnoloogiate ja toodete arendamine või katsetamine peab olema kavandatava tegevuse ainus või peamine eesmärk ning taotletava tegevusloa kehtivus ei tohi ületada kahte aastat. Kõnesoleval juhul käsitatakse katsetamisena ühekordset tegevust ning tegevuse (korduv) pikendamine, et vältida KMH kohustust (nn tegevuse tükeldamine, ingl salami slicing ), ei ole võimalik. Uue tehnoloogia või toote arendamine või katsetamine viitab näiteks sellele, et Eesti oludes võib olla tegemist uudse lahendusega või teatud tehnoloogia puhul selliste uute tingimustega, mida pole varem rakendatud või praktiseeritud. Samas tuleb pöörata tähelepanu sellele, et arendamise või katsetamisega ei tohi kaasneda olulist keskkonnamõju. Samuti tuleb arvestada, et tegemist pole KMH tegemata jätmise automaatse erandiga – eelhinnangu tulemuse alusel võidakse sellise tegevuse kohta KMH ikkagi algatada. Punktiga 17 muudetakse muudatusettepanekute korjel Keskkonnaameti tehtud ettepaneku alusel § 6 lõiget 2 1 . KeHJS § 6 lõike 1 punkti 35 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus (st KMH on kohustuslik) sama lõike punktides 1–34 1 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab lõikes sätestatud võimalikele künnistele. Paragrahvi 6 lõikes 2 1 on sätestatud, et kui § 6 lõike 1 punktides 1–34 1 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Muudatusettepanekuga täpsustatakse eelhinnangu andmise kohustust § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste muutmise korral (kui tegevuste muutmine ei ületa samas lõikes sätestatud võimalikke künniseid). Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb KMH algatamise vajalikkust kaaluda iga KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud juba loa saanud või käimasoleva tegevuse või käitise muutmise või laiendamise korral, ka näiteks siis, kui muudatus on väheoluline (võimalikku olulist keskkonnamõju eeldatavalt ei kaasne) või toob kaasa olukorra paranemise (positiivse keskkonnamõju). Mittevajalike eelhinnangute andmise kohustus suurendab aga nii arendajate halduskoormust kui otsustajate ja eelhindamise menetluses osalevate asjaomaste asutuste töökoormust. Seetõttu on muudatusettepaneku sõnastuses juhindutud KMH direktiivi II lisa punkti 13 alapunkti a sõnastusest , milles nimetatakse eelhindamise kohustuse kriteeriumina lisaks: „kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada“. Kehtiva KeHJS i § 6 lõikes 2 1 seda täpsustust ei ole, kuid muudatusega see lisatakse („kui [tegevusloa] muutmise põhjuseks oleva kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik välistada olulise keskkonnamõju esinemist“). Seega on kirjeldatud olukordades eelhinnangu andmise lähtekohaks ee, kas kavandatav muudatus või laiendus võib tuua kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju (olulist keskkonnamõju ei ole võimalik välistada), st kavandatav muudatus või laiendus toob kaasa eelhinnangu andmise kohustuse kõnesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt . Arvestama peab loaga taotletava tegevuse sisulist muutmist, samuti seda, kas keskkonnaseisund on algse olukorraga võrreldes muutunud. K ui taotletakse ainult loa andmete või tingimuste formaalset muutmist (n äiteks kõrvaltingimuste täpsustamine või vähene muutmine), ei pruugi eelhinnangu andmine vajalik olla. Eeldatavalt olulise keskkonnamõju kaasnemise põhjusteks on eelkõige sellised olulised ja/või ulatuslikud muudatused kavandatavas tegevuses, mis võivad kaasa tuua mõjuala keskkonnataluvuse ületamise, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise, kultuuripärandi või vara. Samas tuleb arvestada, et sõltuvalt tegevuse või käitise muutmisest ja näiteks tegevuse laiendamisest tuleb kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju vaadata ka tervikuna. Samuti tuleb arvestada olemasoleva, st algse tegevusega, millele on varem KMH tehtud – kas varasema KMH käigus on hinnatud kavandatavat muudatust või laiendust. See tähendab, et tuleb arvesse võtta, kas varasemas KMH-s hinnati sisuliselt muudatuse või laiendusega kaasnev keskkonnamõju, n äiteks olukorras, kus varasemas KMH-s on hinnatud keskkonnamõju n-ö varuga, arvestades tegevuse suuremat mahtu, ulatuslikumat mõjuala vms. Otsustaja peab motiveerimiskohustusest tulenevalt tegevusloa andmise otsuses välja tooma asjaolu, et on kaalunud olemasoleva tegevuse muudatuse või laiendusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju (arvestades muu hulgas tegevuse iseloomu ja mahtu, asukohta, mõjutatavat keskkonda jm kriteeriumeid), ning juhul, kui on selge, et olulist keskkonnamõju tegevuse muudatuse või laiendamisega eeldatavalt ei kaasne, eelhinnangut andma ei pea. Kui otsustaja leiab, et tegevuse muudatuse või laiendusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, st esineb selline kahtlus, st olulist keskkonnamõju ei ole võimalik välistada, annab ta eelhinnangu ettenähtud korra s . Tuleb rõhutada, et keskkonnamõju hindamise (sh eelhinnangu andmise) lähtekoh t on juhtum , st lähtumine konkreetsest kavandatavast tegevusest ja selle muudatusest ning oludest (sh keskkonnaseisund), ning otsus kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta tehakse tegevusloa taotluse ja selles esitatud info alusel. Muudatusettepanekuga sarnane on KeHJS § 6 lõige 2 4 , mille kohaselt tuleb anda eelhinnang, kui tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ilmnevad uue d asjaolud, mis toovad kaasa eelhinnangu andmise kohustuse lõigete 2 ja 2 1 kohaselt. See tähendab, et otsustaja peab kaaluma nende uute asjaolude tähtsust eelhinnangu andmise vajaduse seisukohast. Punktiga 1 8 täiendatakse § 6 1 lõiget 3. Kuna eelnõuga kavandat ud lähenemise järgi peab arendaja edaspidi otsustajale eelhinnangu andmiseks esitama vajaliku teabe eelhinnangu kavandina, tuleb § 6 1 lõiget 3 tä psust ada, et otsustaja peab andma eelhinnangu m uu hulgas arendaja esitatud eelhinnangu kavandis esitatud teabe alusel. Samuti peab otsustaja eelhinnangu andmisel lähtuma arendaja esitatud tegevusloa taotluses oleva s t ja muust asjakohasest tea b e s t . O tsustaja peab arendaja esitatud tegevusloa taotlust ja eelhinnangu kavandit omavahel võrdlema, s t kas need sisaldavad sama teavet . Eelhinnangu andmisel saab otsustaja vajadusel kasutada loataotluses olevat infot, kui seda ei ole toodud eelhinnangu kavandis. Samuti peab otsustaja vajadusel küsi m a arendajalt lisateavet lõplik u eelhinnang u koosta miseks ( n äiteks täpsusta maks infot kavandatava tegevuse kohta). Punktiga 19 täpsustakse § 6 1 lõiget 4, et eelhinnangu kavandit ei pea esitama metsateatiste menetlustes, sest nende puhul on eelhinnangu andmine tehtud Keskkonnaametis paljuski juba automaatseks (metsaregistris), mistõttu eelhinnangu kavandi koostamine ei ole vajalik ega põhjendatud. Punktiga 20 täiendatakse § 6 1 lõiget 5 . Kuna kavandat ud lähenemise järgi peab arendaja edaspidi otsustajale eelhinnangu andmiseks esitama vajaliku teabe eelhinnangu kavandina , tuleb § 6 1 lõiget 5 tä psust ad a selliselt, et volitusnormi alusel täpsustatavad nõuded kehtivad ka § 6 1 lõikes 1 nimetatud eelhinnangu le . Punktiga 21 lisatakse § 6 1 lõi ge 21 , milles sätestatakse tingimus, et otsustaja saab nõuda eelhinnangu kavandi täiendamist üksnes juhul, kui kav a ndis esineb selliseid puudusi, mis on olulise d ja määrava tähtsusega eelhinnangu andmisel ( n äi t eks võivad viia eelhinna n gus ebaõige järelduseni ) . Punktiga 22 täienda takse § 7 punkti 2 selliselt, et tegevuslubade loetellu lisatakse meretuulepargi hoonestusluba. 21. juunil 2024 jõustus ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine), millega võeti kasutusele meretuulepargi hoonestusloa termin. Ehitusseadustiku ( EhS ) § 113 1 lõike 1 2 järgi on meretuulepargi hoonestusluba tähtajaline õigus koormata sisemere , territoriaalmere või majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud, ent kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega , ja see annab õiguse ehitada meretuuleparki, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning vee erikasutuseks meretuulepargi ehitamisel. Sama paragrahvi lõike 1 3 järgi ei anta m eretuulepargi hoonestusloa andmisel ehitusluba ega vee erikasutuse keskkonnaluba meretuulepargi ehitamiseks. Meretuulepargid kuuluvad KeHJS i § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka ning eelnõu s lisatakse tegevusele ka künnis (vt punkt 10 ) . Muudatusettepanekuga viiakse KeHJS kooskõlla EhSi täiendusega. Punktiga 23 muudetakse § 11 lõiget 2 2 . Kehtiva korra kohaselt peab otsustaja eelhinnangu korral küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt . Muudatusega loobutakse normis täiendist „ kõigilt “ . T egemist ei ole praegus e lähenemis e muutmisega , vaid selguse huvides tehtava täpsustusega. KeHJS i §-s 2 3 on loetletud potentsiaalsed asjaomased asutused ning seisukohta tuleb küsida kõigilt asutustelt, kes konkreetses KMH menetluses kvalifitseeruvad sellisteks asutusteks. Praktikas esineb aga olukordi , kus täiendi „ kõigilt “ tõttu tõlgendatakse normi laiaulatuslikult , s t et KMH menetlusse kaasatakse ka asutused, keda konkreetsesse menetlusse kaasama ei peaks. Se e suurendab asutuste töökoormus t ning kokkuvõttes võib see pikendada ka KMH menetluse kestu s t. Seetõttu tehakse muudatus, mis on seotud ka § 2 3 muudatus ettepanekuga kehtestada asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu valdkonna eest vastutava ministri määrusega . Muudatus e ga lisatakse n ormi ka täiendus , et asjaomane asutus peab esitama oma seisukoha KMH vajalikkuse kohta otsustaja määratud tähtajaks. KeHJS i § 11 lõike 2 järgi peab otsustaja tegema otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 6 1 lõikes 1 loetletud teabe saamist. Praktikas esineb olukordi, kus asjaomane asutus esita b otsustajale oma seisukoha hilinenult (kuigi kehtiv § 2 4 ei sisalda menetlustähtaja pikendamis e võimalus t) . Selleks, et otsustajal oleks võimalik õigeaegselt teha KMH algatamise või algatamata jätmise otsus (arves t ades ka asjaomase asutuse seisukoht a , nagu nõuab § 11 lõige 2 3 ), lisatakse § 11 lõikesse 2 2 täiendus, et asjaomane asutus peab esitama oma seisukoha otsustaja määratud tähtajaks. Tähtaja määramisel peab otsustaja lähtuma tegevusloa taotluse menetlemiseks ette nähtud ajast, samas tuleb arvestada, et ka asjaomasele asutusele peab jääma piisav aeg otsustaja saadetud materjali läbitöötamiseks ja seisukoha kujundamiseks . Põhjendatud juhul võib asjaomane a sutus otsustaja määratud seisukoha esitamise tähtaega pikendada ( vt ka punkti 6 ). P unktiga 2 4 täiendatakse seadust §-ga 11 1 , millega l isatakse seadusesse KMH programmi koostamata jätmise võimalus. Muudatuse eesmärk on vähendada KMH menetluse ajamahtu ja halduskoormust juhtudel, kus programmi koostamine ei loo sisulist lisaväärtust, kuna kavandatava tegevuse võimalik oluli n e keskkonnamõju on varasemate samalaadsete KMH de või KSH de kaudu teada . KMH teenusedisaini käigus selgus, et programmi etapp on menetluse üks ajamahukamaid , samas praktikas enamlevinud ja korduvate projektide puhul ( n äi t eks liiva- ja kruusakarjäärid, suurfarmid, väikeenergia rajatised jmt) võib see aga olla vähe lisaväärtust loov etapp . Otsustajate ja ekspertide hinnangul on sellistel juhtudel vajalik teave hindamise ulatuse määramiseks sageli olemas juba eelhinnangu etapis või varasemate st KMH/KSH menetlustes t . Muudatuse tulemusena lüheneb KMH menetlusaeg kuni 5 kuu võrra , mis tavapäraselt kulub programmi koostamisele , avalikustamisele ja nõuetele vastavaks tunnistamisele . Muudatust kirjeldab skeem 3. Paragrahvi 11 1 lõike 1 kohaselt j uhul , kui kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju olemus ja ulatus on varasema samalaadse tegevuse KMH või KSH kaudu teada , määratakse KMH algatamise otsuses ka keskkonnamõju hindamise ulatus . Sealjuures tuleb arvestada, et samalaadsed KMHd / KSHd peavad olema lõpetatud , st KMH /KSH aruanded nõuetele vastavaks tunnistatud. Erisuse kohald amisel peab KMH algatamise otsus sisaldama teavet kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja selle hindamiseks vajalike uuringute ning eksperdirühma koosseisu kohta valdkondade kaupa ( § 11 1 lõige 3) . See tähendab, et otsuses tuleb eraldi nimetada mõjud, mida tuleb KMH käigus hinnat a ( ning ka vajalikud uuringud ja eksper tiisivaldkonnad ). Tegemist ei pruugi aga olla lõpliku ja ammendava loeteluga : otsustaja määrab esialgse raami stiku , mille KMH juhtekspert (eksperdirühm) vaatab üle ja vajaduse korra l täpsustab edasise hindamise käigus. Kui juhteksperdi hinnangul on vaja rohkem uuringuid või lisada valdkondlikke eksperte selleks, et tagada kaasneva olulise keskkonnamõju usaldusväärne analüüs ning olulise keskkonna mõju vältimine või leevendamine , tuleb need uuringud teha ja eksperdid kaasata. Samuti võib lisa uuringute vajadus selguda KMH aruande avalik ustamise käigus ning s ellisel juhul tuleb põhjendatud juhul uuringud ka te ha . KMH teenusedisaini s hinnati aga avalikustamisel lisa uuringute vajaduse selgumise võimalust väikeseks , kuna senise kogemuse kohaselt täiendatakse programme avalikkuse sisendi alusel pigem harva . Erisuse kohaldamisel tuleb eraldi tähelepanu juhtida Natura hindamise le . Kui on tege mist kavandatava tegevusega, mille puhul KMH ei ole kohustuslik , vaid tuleb anda eelhinnang , siis jätkub praegune lähenemine : põhjendatud juhul teeb otsustaja Natura eelhindamise eelhinnangu andmise käigus (võttes m uu hulgas aluseks arendaja esitatud teabe ) . Kohustusliku KMH korral te eb kehtiva korra kohaselt Natura eelhindamine üldjuhul aga KMH programmi koostamise käigus KMH juhteksper t /eksperdirühm. Seega kõnealuse erisuse kohaldamisel peab kohustusliku KMHga tegevuse korral otsustaja te gema Natura eelhindamise juba KMH algatamise otsuse ga (ehk sarnaselt praegusele KMH eelhindamisele). Kui jätta Natura eelhindamine alles KMH aruande koostamise etappi, siis see võib osutuda liiga hiliseks (n äi t eks kui enne aruande koostamist /järelduste tegemiseks on vaja kõigepealt teha uuringuid). Kuigi seeläbi suureneb mõnevõrra otsustaja töökoormus, siis annab märkimisväär s e ajavõi du KMH programmi koostamata jätmi ne. Otsustaja peab KMH algatamise otsuse eelnõu kohta küsima seisukohta asjaomastelt asutustelt ja arendajalt ( § 11 1 lõige 4) , kes peavad esitama seisukoha otsustaja määratud tähtajaks ( § 11 1 lõige 5) . Põhjendatud juhul võib otsustaja määratud seisukoha esitamise tähtaega pikendada (vt ka punkti 6 ). Seega on arendajal ja asjaomastel asutustel võimalik teha ettepanekuid otsustaja koostatud KMH algatamise otsuse eelnõu kohta (näiteks kas otsuses nimetatud uuringud on asjakohased, kas eksperdirühm on piisav jms ) . Tavapärase KMH programmi menetluse korral küsitakse asjaomaste asutuste seisukoht a programmi avalikustamise ajal . S amuti võib välja tuua, et seisukoha andmisel on arendajal võim a lik esitada näiteks ka arvamus , et kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tuleb siiski programm koostada. Näiteks kui arendaja hinnangul ei ole kavandatava tegevusega kaasnev a keskkonnamõju ulatus või keskkonnatingimused teada . K ui otsustaja siiski ei pea vajalikuks KMH programmi koostam ist , peab ta seda algatamise otsuses põhjendama . Sarnaselt kehtiva § 18 lõikega 8 on ka § 11 1 lõikes 6 arendajale ette nähtud tähtaeg : k ui arendaja ei ole kahe aasta jooksul alates § 11 1 lõike 1 kohase KMH algatamise otsuse tegemist esitanud KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, peab arendaja enne aruande avalikustamiseks esitamist otsustajaga kooskõlastama otsuses määratud KMH ulatuse ja vajaduse korra l selle ajakohastama. Sätte eesmär k on tagada, et KMH algatami s e otsuses määratud KMH ulatus ning selle põhjal koostatav KMH aruanne oleks id ajakohased : sell ekohased küsimused võivad t ekkida eelkõige juhul, kui nimetatud etappide vahele jääb pikk ajavahemik. Kokkuvõttes on erisuse kohaldamiseks o tsustaja ülesanne otsustada , kas olemasolev info on piisav : kui on kahtlus, et kõik olulised mõjud ei ole teada , tuleb KMH programm koostada tavapärases korras. Erisust ei saa kohaldada ka juhul, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda KeHJS i §-s 30 sätestatud oluline piiriülene keskkonnamõju (§ 11 1 lõige 2) – piiriülese KMH korral tuleb menetluses osalevale mõjutatud riigile saata KMH programm (§ 30 lõige 5). Tuleb märkida, et programmi ärajätmise erisust saab kohaldada ka § -s 26 1 sätestatud juhul, kui KMH algatatakse arendaja esitatud taotluse alusel enne tegevusloa taotluse esitamist. Samuti on võimalik programmi koostamisest loobuda § 28 3 sätestatud taastuvenergia projekti KMH puhul. Muudatus, millega võimaldatakse KMH programm koostamata jätta , on kooskõlas nii Århusi konventsiooni kui ka KMH direktiivi nõuetega. Å rhusi konventsiooni kohaselt tuleb kaasata võimalikult varases etapis, kui kõik otsusevariandid on veel lahtised. Üldsusel on endiselt võimalik osaleda nii kirjalike märkuste esitamise ga kui suulisel arutelul KMH aruande avaliku väljapaneku käigus. KMH tehakse arendaja esitatud taotluse põhjal ja selles ettenähtud piirides, seega on KMH ulatus suures osas juba piiritletud ning KMH käigus tuleb hinnata taotletava tegevuse mõjusid. Seda, kas tegevust lubada või mitte, otsustab tegevusloa andja pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist (st ka pärast aruande avalikustamist), võttes arvesse nii KMH tulemusi kui muid asjaolusid, mis KMH alla ei kuulu. Kuna praktika kohaselt ei ole KMH programmi avalikustamise etapis seni üldsus aktiivselt osalenud, saab selle etapi ärajätmisega (teatud juhul, kui taotletakse luba tegevuseks, mille mõju ulatus on üldjoontes teada) hoida kokku nii menetlusaega kui -kulusid. See on omakorda kooskõlas haldusmenetluse efektiivsuse põhimõttega ning arendaja õigusega kiirele ja efektiivsele menetlusele. Ka KMH direktiiv ei sätesta KMH menetluse kohustuslikku etapilist ülesehitust ega nõua KMH programmi koostamist iseseisva kohustusliku sammuna. Samuti ei ole ette nähtud avalikkuse kaasamist arutelu vormis. K MH on tegevusloa andmise menetluse osa. KMH eesmärk on anda otsustajale asjakohane, piisav ja usaldusväärne teave kavandatava tegevuse võimaliku olulise keskkonnamõju kohta, et võimaldada tegevusloa andmise üle otsustamisel võtta arvesse sisulised keskkonnakaalutlus ed . KMH ei määra tegevusloa andmise otsust ette, vaid on üks kaalutlusotsuse tegemise sisenditest koos muude asjakohaste asjaoludega. Seetõttu tuleb avalikkuse osalemise piisavust hinnata tegevusloa menetluse tervikvaates (mitte ainult KMH vaates) . Ka juhul, kui KMH programmi ei koostata, kaasatakse avalikkus KMH aruande avalikustamisel enne tegevusloa andmise otsust, st ajal, mil kõik asjakohased valikud on veel avatud ja avalikkusel on võimalik otsust sisuliselt mõjutada. See ga ei piira programmi koostamata jätmise võimalus avalikkuse õigusi ega ole vastuolus ei Århusi konventsiooni ega KMH direktiiviga. Skeem 3 . Luuakse võimalus KMH programmi mitte koosta da , ku i o lulise keskkonnamõju olemus ja ulatus on varasema samalaadse tegevuse KMH või KSH kaudu teada (skeemil märgitud rohelisega) . Programmi koostamata jätmine vähendab KMH menetlusaega hinnanguliselt kuni viie kuu võrra. Punktiga 2 5 täiendatakse § 12 lõiget 3 punktiga 6: kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama ka teavet KMH programmi koostamata jätmise kohta, kui kohaldatakse KeHJSi sse lisatavat § 1 1 1 . Kõnealune nõue kohaldub vaid KMH algatamise korral ning sedagi § 1 1 1 erisuse rakendamisel. Siiski on oluline ja vajalik , et kõikidele osa listele (sh avalikkusele) oleks juba varakult ehk KMH algatamisel antud teada, et konkreetses menetluses programmi ei koostata : muu hulgas aitab see vältida potentsiaalseid arusaamatusi edasistes menetlusetappides (arvestades asjaoluga, et võrreldes kehtiva KMH menetluse ülesehitusega on tegemist olulise erinevusega). Täpsemad selgitused § 1 1 1 kohta on esitatud eelmise punkti juures. Punktiga 2 6 muudetakse § 13 lõike 1 sissejuhatavat lauset. Kavandatu kohaselt võidakse keskkonnamõju hindamise ulatu s määrata KMH algatamisel ning sel juhul jäetakse KMH programm koostamata (vt punkt 2 4 ) . Seetõttu on vaja asjakohaselt täiendada § 13 lõike 1 sissejuhatavat lauset, et normis oleks arvestatud ee spool kirjeldatud erisus ega (st olukord, kui KMH programm tuleb koostada) . Punktidega 27 – 31 täpsustatakse § 13 lõikes 1 KMH programmi nõudeid. Punktiga 2 7 jäetakse § 13 lõike 1 punktidest 2 ja 7 välja sõnad „ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste“ , sama muudatus tehakse § 13 lõike 1 punktis 5 ( punkt 2 9 ). KMH teenusedisaini käigus järeldati, et KMH programmis, millega otsustatakse eesootava KMH sisu ja ulatus, ei peaks kohustuslikus korras nõudma kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivsete võimaluste esitamist : tegemist on KMH menetluse ja sisulise hindamise algetapiga, kus ei pruugi olla põhjendatud ega võimalik sellis t infot esitada. Vastupidi, nõude täitmiseks võidakse programmis esitada hoopis nn kunstlikud alternatiivid, kus kavandatavat tegevust on vaid vähesel määral muudetud . K okkuvõttes võib see aga nii asjaomastel e asutustel e kui ka avalikkusel e tekitada väära arusaama (nt olukorras, kui KMH aruandes hinnatakse programmi ga võrreldes teistsuguseid alternatiivseid võimalusi). Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused selgu vad üldjuhul alles KMH programmi koostamise jär el (st edasise sisulise hindamise käigus). Teave reaalsete alternatiivsete võimaluste, nende elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ning omavahelise võrdlemise tulemuste kohta tuleb esitada KMH lõpptulemuses ehk KMH aruandes. KMH programmis tuleb aga esitada k avandatava tegevuse lühikirjeldus . Punktiga 2 8 muudetakse ka § 13 lõike 1 punkti 4: kui kehtiva korra kohaselt esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega, siis muudatuse kohaselt tuleb esitada seos kehtivate planeeringutega. Tegemist on KMH teenusedisaini käigus tehtud ettepanekuga muuta KMH programm sisutihedamaks: praegu täidetakse see nõue sageli selliselt, et programmis esitatakse suhteliselt mahukas ülevaade (sh ka väljavõtted) kavandatava tegevuse seostest strateegiliste planeerimisdokumentidega ( nt nii riiklikul tasandil arengukavad kui ka kohaliku tasandi dokumendid ). Kuigi selliste seoste väljatoomine võib olla asjakohane üldise konteksti andmiseks (sh avalikkuse jaoks) ning võimalike strateegilisel tasandil määratud nõuete tähenduses , siis kokkuvõttes ei ole kõikvõimalike strateegiliste planeerimisdokumentide mahuka tel ülevaa detel siiski erilist lisaväärtus t . Seetõttu nõuet täpsustatakse : edaspidi tuleb programmis esitada kavandatava tegevuse seos kehtivate planeeringutega (sh detail-, üld- või eriplaneering) . KMH käigus tuleb arvestada kehtivate planeeringutega, sest need võivad seada piiranguid ja tingimusi kavandatavale tegevusele või nõudeid KMH sisule (KMH käigus tuleb arvestada asjakohaseid seoseid, sh nt keskkonnakaitselisi tingimusi vms) . Analoogne lähenemine on kasutusel § 26 1 lõikes 6, mis käsitleb kavandatava tegevuse perspektiivitust kooskõla puudumise tõttu selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga. Punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 1 punkt 9. Kuna asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu on kavas kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega (st alused, mille korral kaasatakse konkreetne asutus asjaomase asutusena KMH menetlusse), siis ei ole enam vaja KMH programmis dubleerivalt välja tuua asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega (vt ka punktide 3 – 5 selgitused). Punktiga 31 täiendatakse § 13 lõike 1 punkti 10 selliselt, et tegevusloa taotluse või KeHJS i § 26 1 lõikes 1 nimetatud KMH algatamise taotluse koopia asemel võib KMH programmis esitada veebilehe aadressi, kus taotlus on kättesaadav. Nõue muudetakse paindlikumaks, kuna üldjuhul toimubki tänapäeval haldusmenetlustes asjaajamine elektrooniliselt (st spetsiaalsetes digitaalsetes menetluskeskkondades). Lisaks võivad taotlused olla mahukad materjalid . Punkti de ga 32 ja 33 täpsustatakse § 14 pealkirja, et see vastaks para g rahvi sisule ning lõikega 7 sätestatakse, millised isikuandmed on KMH/KSH dokumentides aval ikud . Mõju hindamise materjalides avaldatakse eksperdirühma liikmete nim ed ja kvalifikatsioon , juhteksperdi puhul ka KMH lits e ntsi number ja kehtivus. Punkti dega 34 ja 35 täpsustakse § 15 lõike 1 punkte 1 ja 2, lisades, et KMH litsen t si võivad taotleda ka isikud, kes on omandanud kõrgh a riduse ja töökogemuse metsan d use erialal. K ehtiva korra kohaselt võib litsentsi taotleda isik, kes on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni loodusteaduste või keskkonnakaitse õppesuuna õppekava järgi ning omab loodusteaduste või keskkonnakaitsega seotud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töökogemust. Praeguse sõnastuse ga ei pruug i met sandus erialana olla üheselt hõlmatud , sest metsandus ei kuulu ots e selt ke skkonnakaitse või looduskaitse õppesuuna alla, kuigi on nende ga tihedalt seotud. Muudatus võimaldab taotleda litsentsi ka metsanduse õppesuuna lõpetanud isikul, kel lel on teadmised nii keskkonna - ja looduskaitse , metsaöko loogia kui ka metsamajandamise võtete kohta. Metsandus on tihedalt seotud loodusteadustega ja sisald ab muuhulgas elurikkuse kaitset, metsökoloogiat, loodusvarade kestlikku kasutamist , mis on ka paljude KMHde puhul (nt tuulepargid, taristu, ra adamine , maakasutuse muutus) hinnatavad val dkonnad . KMH eksperte on Eestis piiratud arv ning muudatus aitab laiendada potentsiaalsete ekspertide ringi ja parandada KMH teenuse kättesaadavust. Punktiga 36 muudetakse § 15 lõike 1 punkti 4 ning § 34 lõike 4 punkti 5 . Kehtiva korra kohaselt peab KMH juhteksperdi litsentsi taotleja olema läbinud juhtimiskoolituse vähemalt 60 tunni mahus ja tal peab olema vähemalt kahe projekti juhtimise kogemus. J uhtimiskoolituse läbimise nõue kaotatakse, kuna litsentsi taotlemise praktika põhjal on Kliimaministeeriumil kui KMH litsentsi andjal olnud raske kontrollida nõude täitmis t. KeHJS i vara se ma , 2015. a redaktsiooni s e letuskirja kohaselt peab j uhtimiskoolitus sisaldama õpet ressursside ja protsesside juhtimise st . Kuna juhtimiskoolituse ks võib kvalifitseeruda väga erineva sisu ja vormiga koolitus ed , sest ei ole täpsustatud , milliseid teemasid peab koolitus käsitlema, on ka taotlejal ja taotluse kontrollimisel keeruline selle nõude täitmist hinnata. Seni esitatud t aotlus t e puhul on olnud juhtumeid, kus taotluses näidatud koolituse d ei ole seotud otseselt juhtimisalase õppega ning ei ole selge, kas nendel koolitustel käsitle ti (projekti) juhtimis e teemasid. Praegu on l ubatud esitada juhtimiskoolitusena mõn i juba varem kõrgkoolis läbitud õppe aine, aga tihti ei ol e ka need otseselt juhtimise õppega seotud. Seega kehtiv juhtimiskoolituse nõue on pigem formaalne . S eni ei ole selle nõude erineva sisustamise pärast taotlejaid ka tagasi lükatud. Kui esialg u taotlusel näidatud koolitus on tekitanud küsimusi nõudele vastamise kohta , siis on taotleja näida n ud mõnda muud koolitust, et vastata sellele nõudele. Muudatusettepaneku tõttu on vaja asjakohaselt korrigeerida keskkonnaministri 31.05.2005 määrus t nr 46 „ Keskkonnamõju hindamise litsentsi ja selle taotluse vormid “ . Litsentsi taotlejale vajalikk e juhtimisala s eid teadmis i ja kog e must on pigem otstarbeka m omandada töökogemuse kaudu . Kuna KMH protsess on gi sisu poolest projekti juhtimine (sh eksperdirühma töö koordineerimine , hindamistulemus te analüüsimine ja nende esitamine avalikkusele ), peavad juhteksperdil olema selleks vajalikud teadmised ja oskused. Projekti juhtimise kogemuse all peetakse silmas kogemuste omandamist selliste projekt ide kaudu , mis on sisaldanud protsessi, ressursi ja isikute juhtimist. Taotlejal tuleb KMH taotluses kirjeldada ja põhjendada, milliste s projektide s on sellised kogemused omandatud. Seetõttu on projektijuhtimise kogemus piisav eeldus litsentsi taotlemiseks ning jääb kehtima senine nõue, et litsentsi taotleja l peab o lema vähemalt kahe projekti juhtimise kogemus ( projektina ei pea olema läbitud ainult KMH või KSH menetlused , vaid võib olla ka mõni muu keskkonna vm valdkonna projekt) . Ee spool kirjeldatud põhjusel muudetakse analoogselt ka samasugust KSH juhteksperdi nõuet (§ 34 lõike 4 punkt 5) . Kehtiva korra kohaselt peab KSH juhtekspert olema läbinud juhtimiskoolituse vähemalt 60 tunni mahus ja tal peab olema vähemalt kahe projekti juhtimise kogemus. J uhtimiskoolituse nõue kaotatakse . Punktiga 37 korrigeeritakse § 15 lõike 2 punkti 5. Muudatust on selgitatud eelmises punktis: k una litsentsi taotlemisel ei nõuta enam juhtimiskoolituse läbimi st , ei pea taotleja ka esitama sellekohast kinnitust , kuid peab esita ma kinnituse projekti juhtimise kogemuse kohta. Punkti de ga 3 8 – 40 täpsustatakse litsentsi taotluses esitatavaid andmeid. P unktiga 3 8 jäetakse § 15 lõike 3 punktist 1 välja ala l ise elukoha aadress i esitamise nõue ning punktiga 3 9 § 15 lõike 3 punktist 2 töökoha aadress i esitamise nõue , kuna see teave ei ole litsentsi taotlemisel oluline ega vajalik . Taotluses p iisab taotleja nime, isikukoodi ja kontaktandmete (telefon, e-posti aadress) ning töökoha väljatoomisest . Punktiga 40 täpsustatakse § 15 lõike 3 punktis 3 toodud viidet: kehtivas sõnastuses viidatakse § 15 lõike 1 punktidele 1–6, kuid korrektne on viidata punktidele 1–5 ( § 15 lõike 1 punkt 6 puudutab KMH - alast testi, mitte kvalifikatsiooni ). Punktiga 41 täpsustatakse § 15 lõiget 7 1 , et informatsioon litsentsitud juhtekspertide kohta avaldatakse k eskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, kus KMH ekspertide regist ris esitatakse ametlik ja avalik ülevaade litsentseeritud ekspertidest . S ättes nimetatakse, millised andmed registris avaldatakse (nimi, litsentsi number ja selle kehtivus). Varem avaldati KMH juhtekspertide info Kliimaministeeriumi lehel, kuid muudatusega viiakse ka KeHJS i sõnastus kooskõlla tegeliku olukorraga , et juhtekspertide info avaldatakse KOTKASes . Kui kehtivas sättes on märgitud ka litsentsi kehtetuks tunnistamise kohta teabe avaldami se koht, siis seda teavet ei ole asjakohane seaduses sätestada. Litsentsi kehtetuks tunnistamise infot ei saa KOTKAS registris a valdada, kuna seal on esitatud info ainult kehtivate litsent s ide kohta. Litsentse ei ole seni kehtetuks tunnistatud ja see on vähetõenäoline , kuid juhul, kui seda tehakse, siis saab selle info avaldada Kliimaministeeriumi kodulehel. Punktiga 42 jäetakse § 15 lõike 9 punktist 4 välja tekstiosa „ , sealhulgas juhul, kui keskkonnamõju hindamise järelhindamise tulemused erinevad oluliselt keskkonnamõju hindamise aruandes antud hinnangust“. Kuna seaduseelnõuga on kavas tunnistada kehtetuks § 25 (keskkonnamõju hindamise järelhindamine ), siis tuleb asjakohaselt korrigeerida ka § 15 lõike 9 punkti 4 . Vt ka selgitust punkti 66 juures. Punktidega 4 3 – 50 muudetakse §-s 16 sätestatud KMH programmi avalikustamise ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimise korda . Muudatusettepanekud on seotud eelkõige sellega, et seaduseelnõuga on kavas loobuda kohustusest korraldada KMH programmi avalik arutelu. Punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks § 16 lõike 1 teine lause ehk edaspidi ei ole enam kohustus t korraldada KMH programmi avalik k u arutelu . O tsustajal ja arendajal jääb siiski õigus erandjuhul korraldada arutelu vabatahtlikult , kui see on konkreetse menetluse puhul põhjendatud (nt keerukate oluliste mõjude või olulise uuendusliku tegevuse korral). KMH teenusedisaini käigus selgus, et KMH programmi avalikud arutelud ei täida oma eesmärki. Programmi arutelu peaks keskenduma olulis t e mõju de tuvastamisele, hindamise metoodikale ja uuringute vajadusele , kuid praktikas ootab avalikkus sageli juba selles etapis lõplikke selgitusi arenduse sisu ja kaasnevate mõjude kohta , st infot , mida on võimalik anda alles KMH aruande etapis (nt te htud uuringute põhjal ) . Kuna selliseid lõplikke vastuseid ei pruugi olla võimalik pro grammi etapis veel anda, tekib arutelul osalejatel sageli pettumus ja tunne, et nende tagasisidet ei arvestata või et arutelu on pelgalt formaalsus. Üldistatult võidakse KMH programmi avaliku arutelu tajuda sellisena , et arendaja või otsustaja esindajad räägivad „ üldist juttu“ ega anna konkreetseid vastuseid küsimustele . Selline kogemus vähendab aga avalikkuse usaldust ja motivatsiooni osaleda hiljem KMH aruande avalikus arutelus, kus leiavad käsitlemist kavandatava tegevuse lahendused ja tegelikud olulised mõjud . K orduvalt on esinenud ka olukordi, kus programmi avalikul arutelu l osalemise vastu on väga väike huvi (nt on esinenud juhtumeid, kus arutelul osale vadki vaid arendaja ja otsustaja esindajad ) – see ei ole aga kooskõlas üldise menetlusefektiivsuse p õhimõttega , samuti nõuab arutelu korraldamine arendajalt ja otsustajalt ressursse. Seetõttu on KMH teenusedisaini käigus tehtud arutelu kaotamise ettepanek , mis aitab ka kiirendada KMH menetlust . Samas tuleb rõhutada, et kõigil (sh avalikkusel) on õigus KMH programmi avaliku väljapaneku ajal tutvuda programmiga, esitada selle kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. A valik u arutelu korralda mi s e kohustus KMH aruande etapis ei muutu . Vt ka punktis 2 4 toodud selgitused. Skeem 4 . KMH programmi etapp. E nne KMH programmi avalikustamist loobutakse selle v astavuse kontrollist, avalikust arutelust ja sellega seotud toimingutest ning otsustaja seisukoha andmisest programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta (skeemil märgitud punasega) . Programmi etapp kiireneb seeläbi 25 – 30 päeva. Punktiga 44 tunnistatakse kehtetuks § 16 lõige 1 2 . Kehtiva sätte kohaselt peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kontrollima programmi vastavust KeHJS i §-s 13 esitatud nõuetele. Tegemist on aga mittevajaliku menetlustoiminguga, mis pikendab KMH menetluse kestust. Enne a valikustamis t kontrolli misest loobumine ei kahanda KMH programmide kvalitee ti , sest olemuslikult oligi tegemist n-ö tehnilise kontrolliga, kas programmis on kõik nõutav ad elemendid . Lisaks võib välja tuua, et kehtiva korra kohaselt peab ka otsustaja esitama KMH programmi kohta seisukoha avaliku väljapaneku jooksul (§ 16 lõige 4 1 ) – selles etapis esitatakse sisulised tähelepanekud . Programmi menetlusega seotud m uudatus ed on esitatud skeemil 4 . Punkti de ga 45–4 8 muudetakse § 16 lõiget 2. Kuna seaduseelnõuga loobutakse KMH programmi avaliku arutelu korraldamise ning otsustaja avalikustamiseelsest kontrolli nõuetest, tuleb asjakohaselt korrigeerida lõike sissejuhatavat lauset ( punkt 45 ) . Punktiga 46 tunnistatakse kehtetuks § 16 l õike 2 punkt 3 ( nõue teavitada KMH programmi avalikustamisest kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas , n t raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus ). Kuna tänapäeval toimub infovahetus eelkõige veebikeskkonnas, siis võib senist teavitusviisi pidada suhteliselt aegunuks ning ebaefektiivseks. I nimesed otsivad keskkonna- ja arendusinfot valdavalt digikanalitest ning füüsilisel teavitusel võib olla väike nähtavus – n äiteks selle kättesaadavus võib sõltu da juhuslikust kokkupuutest konkreetse asukohaga. Samal ajal on sellise teavitamise korraldamine otsustajale oluliselt koormavam kui digiteavitus, kuna nõuab sobiva koha leidmist, vajaduse korra l kooskõlastamist , i nfot kandvate materjalide füüsilist paigaldamist ning tuleb ka taga da , et teavitus oleks olemas kogu avalikustamise perioodi l . Digiteavitus on kiiresti uuendatav, laiemalt nähtav ja võimaldab teabele ühtset ligipääsu kogu riigis. Seetõttu on põhjendatud loobuda aegunud teavitamisviisist ja toetada nüüdis aegseid avalikkusele paremini ligipääsetavaid teavituskanaleid. Punkt iga 4 7 lisatakse § 16 lõike sse 2 punkt 4, mille kohaselt keskkonnakaitselubade menetluses teavitatakse programmi avalikust väljapanekust ka keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS . Kuna Keskkonnaamet teavitab KMH programmi ja aruande avalikustamisest ning avalikustab KMH dokumendid KOTKASes , siis sätestatakse see ka seaduses. Seetõttu lisatakse punktiga 4 8 § 16 lõikes se 2 punkt 5, mille kohaselt peab otsustaja teavitama KMH programmi avalikust väljapanekust ka oma sotsiaalmeedia kontol (kui see on olemas). Teavitamiskohustus otsustaja veebilehel või muul veebilehel sisaldub juba kehtivas seaduses (§ 16 lõi k e 2 punkt 4). Samuti jääb kehtima teavitamise kohustus ajalehes, et tagada i nfo kättesaadavus neile, kes internet t i ei kasuta. Tuleb rõhutada, et tegemist on teavitamis e lisavõimalusega , st KMH programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise viisi määrab otsustaja ( KeHJS i § 16 lõi k e 4 punkt 4) . Punktiga 4 9 täpsus tatakse § 16 lõiget 3 , milles kaotatakse vii ted KMH programmi avalikule arutelule ja § 16 lõikele 1 2 , kuna see tunnistatakse kehtetuks. Punktiga 5 0 tunnistatakse kehtetuks § 16 lõike 4 punkt 5 (KMH programmi avalikustamise teade ei pea enam sisaldama teavet programmi avaliku arutelu aja ja koha kohta). Punktiga 51 kaotatakse § 16 lõikes 5 ning § 17 pealkirjas ja lõikes 2 viited KMH programmi avalikule arutelule. Paragrahv 16 käsitleb KMH programmi avalikustamist ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimist, § 17 programmi avalikustamise tulemuste arvestamist. Punktiga 5 2 tunnistatakse kehtetuks § 16 lõige 5 1 . Kehtiva sätte kohaselt peab KMH programmi avalikul arutelul tutvustama muu hulgas programmi kohta otsustaja ning asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitama tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Seaduseelnõuga loobutakse aga KMH programmi avaliku arutelu korraldamise nõudest ja seetõttu pole see säte enam asjakohane . Punktiga 5 3 tunnistatakse kehtetuks § 1 7 lõige 1 1 . Kehtiva lõike 1 1 kohaselt peab otsustaja pärast KMH programmi avalik k u arutelu vaatama läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad ning andma arendajale oma seisukoha programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta (arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti). KMH teenusedisaini käigus selgus, et selline otsustaja seisukoht on enamasti vormiline , piirdu des avaliku arutelu ja asutuste arvamuste edastamisega arendajale , mõjutamata sealjuures menetluse sisu või otsustuse kvaliteeti. Toiming piken da b aga menetlusaega keskmiselt 2–4 nädala võrra ja suurendab halduskoormust ( ilma sisuli s e lisaväärtus eta ) . Muudatus aitab lühendada KMH menetluse kestust, vältida dubleerivaid menetlustoiminguid ning suunata otsustaja ressursid etappidesse, kus tema sisuline roll on otsustamise kvaliteedi seisukohalt kõige olulisem. Punktiga 5 4 jäetakse § 17 lõikes t 2 välja sõnad „juhteksperdi juhtimisel“ . Tegemist on selguse huvides tehtava tehnilise täpsustusega. Sätte kehtiva sõnastuse järgi peavad j uhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel koos arendajaga tegema avalikustami s e jär el KMH programmi s vajalikud parandused ja täiendused. Kuna KeHJS i s kasutatakse läbivalt väljendi „ eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel “ kohta lühendatu l t terminit „eksperdirühm “ (v t § 13 lõi ge 1 ), siis tuleb ka § 17 lõikes 2 kasutada sama terminit . Lisaks jäetakse § 17 lõikest välja sõnad „avaliku arutelu“, kuna programmi puhul seda ei korraldata. Punktiga 5 5 muudetakse § 1 7 lõiget 3 selliselt, et arendaja peab 21 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates (mitte enam otsustaja seisukoha saamisest arvates) saatma vastused KMH programmi avaliku väljapaneku ajal programmi kohta esitatud ettepanekute le, vastuväidet ele ja küsimustele. Samuti täpsustatakse, et arendaja peab saatma vastused vaid neile isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele, kes on esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult (kehtiv kord nõuab vastuse saatmist ka neile osa listele , kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi arutelul vastuseta). Punktiga 5 6 muudetakse § 18 lõi get 1 . Kuna seaduseelnõuga kaotatakse KMH programmi avaliku arutelu korraldamise kohustus, siis täpsustatakse sättes, et KMH programm tuleb otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitada pärast programmi avalikku väljapanekut ( mitte enam pärast programmi avalikku arutelu). Kui kehtiva korra kohaselt peab arendaja esitama otsustajale KMH programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga , siis selle muudatusettepanekuga see nõue kaotatakse. Kirjade koopiate asemel peab arendaja esitama programmis tabeli kujul laekunud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning arendaja saadetud vastus ed . Muudatuse eesmärk on muuta praegune lähenemine oluliselt paindlikumaks ning vähendada nii arendaja halduskoormust kui ka otsustaja töökoormus t ( sealhulgas nt isikuandmete kaitse vajaduse tõttu ). Sättes ei määrata tabeli vormi ega täpsusastet , s t kas kõik kirjad e s esitatud ettepanekud tule b tabelis ükshaaval loetleda või võib need esitada lühendatud/ kontsentreeritud kujul. Oluline on see, et tabel peab andma piisavalt põhjaliku ülevaate kirjades tehtud ettepanekutest ning arendaja vastustest (sh tule b lisa d a kirjade kuupäevad ; isikute nimesid ei mär gita , samas asutuse d ja organisatsioonid esitatakse nimeliselt ). Sealjuures tuleb arvestada, et kuna KMH programmi avaliku l väljapaneku l saadetakse ettepanekud otsustajale, siis on otsustajal kirjad ju ba olemas – see tõttu peaks suurem rõhuasetus olema arendaja vastustel (§ 18 lõike 2 punkti 3 järgi peab otsustaja kontrollima KMH programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist) . Kirjeldatud tabeli lisamine kehtib edaspidi ka KMH aruande puhul . Kokkuvõttes on ülevaatliku tabeli lisamise puhul tegemist lähenemisega, mida kasutatakse aktiivselt ka praegu ( lisaks kirjade koopiate lisamisele ) . Samuti ei pea KMH programmile enam lisama avaliku arutelu protokolli (KMH programmi avaliku arutelu korraldamise kohustus kaob ) . Muudatus on kooskõlas KMH teenusedisaini käigus tehtud järeldustega, mille kohaselt ei loo arvukate kirjade koopiate ja protokollide lisamine menetlusele sisulist väärtust. Teenusedisaini fookus rühmades toodi esile, et sellised lisad on mahukad, struktureerimata ja raskesti kasutatavad ning otsustajal on esitatud kirjad ettepanekute ga juba olemas, kuna avaliku väljapaneku ajal edastab avalikkus ja asjaomased asutused oma seisukohad otsustajale, mitte arendajale. Senine praktika, kus kõik esitatud kirjad, nende vastuskirjad ja arutelu protokollid lisatakse KMH programmi ning hiljem ka KMH aruande lisadena, suurendab oluliselt nii arendaja haldus- kui ka otsustaja töökoormust , kuid ei paranda menetluse kvaliteeti. Teenusedisainis toodi esile, et otsustajate le on eelkõige vaja selge t ja struktureeritud ülevaade t esitatud ettepanekutest ja arendaja vastustest, mitte originaal dokumentide pakett. Seetõttu toetab tabeli kujul kokkuvõtte esitamine nii menetluse tõhusust kui ühtsemat praktikat ning sobib paremini ka tulevikus plaanitava digitaalse menetluskeskkonna põhimõtetega. Punktiga 57 täiendatakse § 20 lõiget 1. Arvestades, et seaduseelnõuga lisatakse § 11 1 erisus KMH programmi koostamata jätmise võimaluse kohta, täiendatakse § 20 lõiget 1 selliselt, et KMH aruanne võidakse koostada ka KMH algatamise otsuses määratud KMH ulatusest lähtudes . Vt ka § 11 1 muudatusettepaneku selgitust. Aruande menetlusega seotud muudatused on esitatud skeemil 5. Skeem 5 . KMH aruande etapp. E nne KMH aruande avalikustamist loobutakse selle vastavuse kontrollist, avalikul arutelul esitatud ettepaneku te tutvustamisest ning otsustaja seisukoha andmisest aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta (skeemil märgitud punasega). Edaspidi peetakse KMH aruande avalik arutelu avaliku väljapaneku ajal (skeemil märgitud rohelisega) . Aruande etapp kiireneb seeläbi vähemalt 3 5 päeva. Punktiga 58 muudetakse § 20 lõi g e t 1 1 . Kuivõrd s eaduseelnõu kohaselt võidakse keskkonnamõju hindamise ulatus määrata ka KMH algatamisel ning KMH programm jäetakse koostamata (vt punkt 2 4 ) , on vaja asjakohaselt täiendada § 20 lõiget 1 1 , et normis oleks arvestatud ee spool kirjeldatud erisusega (st KMH aruande koostamisel kõrvale kaldumine KMH algatamise otsusega määratud keskkonnamõju hindamise ulatusest) . Punktidega 59 – 6 2 muudetakse § 21 eelkõige §-des 16 ja 17 tehtavate muudatuste tõttu (KMH aruande kohta asjaomaste asutuste seisukohtade küsimine, aruande avalikustamine ja avalikustamise tulemuste arvestamine toimub §-de 16 ja 17 kohaselt , arvestades §-s 21 sätestatud erisusi). Punktidega 59 ja 61 tunnistatakse kehtetuks § 21 lõiked 2 ning 4: KMH menetluse kiirendamise eesmärgil loobutakse otsustaja KMH aruande kontrollist enne avalikustamis t ning avalikustamise jär el seisukoha esitamise nõu dest (analoogsed muudatused tehakse KMH programmi juures ). P unktiga 60 täiendatakse § 21 lõigetega 3 1 –3 3 . Kui seaduseelnõuga loobutakse KMH programmi avaliku arutelu korraldamise nõudest, siis KMH aruande puhul jääb see alles. K ehtiva korra järgi korraldatakse KMH aruande avalik arutelu avaliku väljapaneku jär el , kuid muudatusettepaneku kohaselt peab see toimuma vähemalt kümme päeva pärast avaliku väljapaneku algust ja hiljemalt kümme päeva enne avaliku väljapaneku lõppu (§ 21 lõige 3 1 ) . Sell ega antakse nii avalikkusele kui asjaomastele asutustele paremad osalemisvõimalused: praktikas on korduvalt juhitud tähelepanu, et osa listel võib olla soov esitada (täiendavalt) märkuseid või ettepanekuid KMH aruande kohta pärast avalik k u arutelu. Muudatusettepanekuga sellised võimalused ka tagatakse. Samas tuleb arvestada, et osalistele jääb enne avalikku arutelu toimumist lühem aeg KMH aruande ga tutvumiseks. Avalik väljapanek peab kestma vähemalt 30 päeva . Otsustaja määrab avaliku väljapaneku kestuse ja võib teha selle põhjendatud juhul pikema tähtajaga (nt tulenevalt dokumentide suurest mahust) , kuid see ei mõjuta oluliselt KMH protsessi kestust, vaid tagab, et kõigil osapooltel ja huvilistel on piisav aeg aruande materjalidega tutvumiseks. Kuna s eaduseelnõuga loobutakse KMH programmi avaliku arutelu korraldamise nõudest , siis ei pea programmi avalikustamise teade enam sisaldama teavet programmi avaliku arutelu aja ja koha kohta. KMH aruande puhul on see aga jätkuvalt asjakohane ehk aruande avalikustamise teade peab sisaldama ka nimetatud teavet (§ 21 lõige 3 2 ) . Paragrahv i 21 lõikes 3 3 esitatakse p õhimõte , et igaühel on õigus KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KMH programmi puhul on sama p õhimõte esitatud § 16 lõikes 5, kuid kavandatu tõttu ei viidata selles enam avalikule arutelule. Analoogsel põhjusel (st vajaduse korra l viidata avalikule arutelule) lisatakse punktiga 62 § 21 lõige 4 1 (j uhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel teeb koos arendajaga KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal aru ande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele ) . Punktiga 63 täpsustatakse § 21 lõiget 5: kuna eelnõukohase seaduse ga tunnistatakse kehtetuks § 21 lõige 4 , siis lõikes täpsustatakse, et a rendaja peab 30 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates (mitte enam otsustaja seisukoha saamisest arvates) saatma isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele kirjadega KMH aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse d või arvestamata jätmise põhjenduse d ning vastused küsimuste le . Kuna suure avaliku huviga projektide puhul võib laekunud ettepanekute hulk olla suur ja nendele vastamine on töömahukas , on võimalik nimetatud 30-päevast tähtaega pikendada ( KeHJS i 2 4 alusel). Punktiga 64 täiendatakse § 2 2 lõike 5 punkti 1 . Arvestades, § 11 1 lisatakse erisus KMH programmi koostamata jätmise võimaluse kohta, täiendatakse § 2 2 lõike 5 punkti 1 selliselt, et asjakohasel juhul peab otsustaja kontrollima KMH aruande vastavust KMH algatamise otsuse s sätestatud keskkonnamõju hindamise ulatusele . Vt ka § 11 1 muudatusettepaneku selgitust. Punktiga 6 5 täiendatakse § 20 lõiget 10 selliselt , et põhjendatud juhul võib otsustaja nõuda KMH aruande täiendamist lisateabega , mida ei ole nõutud KMH algatamise otsuse ga . Muudatusettepaneku põhjendus on sama nagu eelmises punktis. Punktiga 66 tunnistatakse kehtetuks § 25. KMH teenusedisaini käigus järeldati, et kehtiv järelhindamise kord ei ole rakendunud ja selle eesmärgid on saavutatavad seirekeskse ja andmepõhise lähenemise kaudu. J ärelhindamine kui eraldi menetlus ei ole teostatav ega kuluefektiivne. See oleks justkui uus KMH, mis eeldaks korduvaid väliuuringuid ja ekspertiise, kuid ei annaks samavõrra lisaväärtust. Keskkond ja mõjude allikad muutuvad ajas ning erinevused prognoositud ja tegelike mõjude vahel ei võimalda üheselt hinnata KMH kvaliteeti ega otsustada, kas muudatused tulenevad hindamisest või välistest teguritest. Jõuti järeldusele, et järelhindamise eesmärgid – oluliste mõjude tuvastamine, leevendusmeetmete tõhususe hindamine ja teadmusbaasi täiendamine – on paremini saavutatavad tegevusloapõhise seire ja andmete analüüsi kaudu. Nimelt KMH järelhindamise eesmärgid on juba kaetud t egevuslubade ja nende järelevalve süsteemide kaudu. Tegevuslubade väljastamisel määratakse arendajale vajaduse korra l seirekohustus, mille täitmist jälgitakse ning kogutud andmeid kasutatakse keskkonna seisundi hindamiseks ja otsuste tegemiseks. Enamgi veel: KMH järelhindamise menetlus on tegevuslubade ja nende järelevalve menetlust dubleeriv . Seega pole otstarbekas KMH järelhindamise korda täienda da ja se llega uut menetlus t l uua , vaid vaja on täiustada olemasoleva t seire ja t egevus lubadepõh ist süsteemi (nt andmevahetus, automaatsed analüüsid, eksperthinnangute tugi). Seetõttu soovitati KMH j ärelhindamise asemel välja töötada ühtsed seireandmete kogumise ja analüüsi põhimõtted, mille abil saab jälgida, kas keskkonnamõju prognoosid vastavad tegelikkusele ning kas rakendatud meetmed on olnud piisavad . Selleks on töös eraldi tegevussuund : 2025-2026 tehakse seireandmete ja uuringute parema kättesaadavuse ning (taas)kasutamise äri- ja detailanalüüs, mis on edasiste digiarendus te al useks . Lisaks, rahvusvahelise mõju hindamise assotsiatsiooni ( International Association for Impact Assessment , IAIA ) ja ÜRO Keskkonnaprogrammi ( United Nations Environment Programme, UNEP ) juhiste põhjal kasutatakse seirepõhist ja integreeritud lähenemist laialdaselt, samas kui terviklikku KMH järelhindamist rakendatakse vaid üksikute riikide suurprojektide puhul . Oluline on rõhutada, et muudatus ei vähenda KMH järelhindamise eesmärkide täitmist, vaid muudab nende saavutamise viisi. E esmärk – hinnata, kas prognoositud olulised mõjud ja leevendusmeetmed vastavad tegelikkusele ning milliseid järeldusi saab teha tulevaste projektide tarbeks – säilib, kuid seda tehakse süsteemselt seireandmete analüüsi kaudu, mitte eraldi mahuka menetlusena. Selline lähenemine tagab pideva teadmuspõhise tagasiside KMH süsteemi toimimise kohta, vähendab halduskoormust ja suurendab menetluse efektiivsust. Punktiga 6 7 muudetakse eelnõu avalikustamise käigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettepaneku alusel § 30 lõiget 5, mis sätestab piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluses programmi ja aruande edastamise nõude. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab Kliimaministeerium edastama programmi ja aruande eelnõu mõjutatud riikidele niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui algab programmi või aruande avalik väljapanek Eesti s . Normi muudetakse selliselt, et jätkuvalt tuleb KMH materjalid edastada mõjutatud riikidele niipea kui võimalik, kuid saatmise toiming ei ole piiritletud programmi või aruande avaliku väljapaneku algusega Eestis. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul on muudatus vajalik, et ei tekiks olukorda, kus Kliimaministeerium ei jõua mõjutatud riikidele KMH materjale edastada enne nende avaliku väljapaneku algust Eestis. Praeguses praktikas ei ole välistatud, et Kliimaministeeriumis võib saatmise toiming viibida. Kuivõrd riigi prioriteet on aga menetlustähtaegasid lühendada, eelkõige taastuvenergia valdkonnas, siis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldanud KMH programmide ja aruannete avaliku väljapaneku minimaalse tähtaja jooksul, et vältida menetluse venimist avaliku väljapaneku aja edasilükkamise tõttu. Lisaks võib välja tuua, et viimastel aastatel on oluliselt suurenenud selliste KMH menetluste hulk (nt meretuuleparkide projektid), kus Eesti on päritoluriik ning sellest tuleb naaberriike teavitada. Muudatuse tulemusena muutub KMH materjalide edastamine mõjutatud riikidele (ning ka sellele eelnev otsustaja ja Kliimaministeeriumi vaheline koostöö) paindlikumaks. Samas tuleb arvestada, et seetõttu KMH menetluse kestus tervikuna ei lühene – üldjuhul antakse mõjutatud riikidele KMH materjalide kohta seisukoha esitamiseks aega kaks kuud ( see tähtaeg on kindlaks määratud ka nt Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkuleppes). Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) kohaselt tuleb eeldatavalt mõjutatud riike teavitada kavandatavast tegevusest, mis võib põhjustada olulist kahjulikku piiriülest keskkonnamõju, võimalikult aegsasti või vähemalt samal ajal oma riigi üldsusega ( KeHJS i s sisaldub see nõue § 30 lõikes 3). Konventsioonis seda nõuet KMH materjalide edastamise kohta selliselt ei ole, mistõttu on võimalik KeHJSi kirjeldatud viisil muuta. Punktiga 6 8 tunnistatakse kehtetuks § 30 lõige 7 1 . Kehtiva sätte kohaselt saadetakse piiriüleses KMH menetluses osalevale mõjutatavale riigile arvamuse avaldamiseks tegevusloa andmise või andmata jätmise otsus ning tegevusloa eelnõu ( kui Kliimaministeerium ja mõjutatav riik niimoodi kokku lepivad ). Selleks peab otsustaja saatma nimetatud eelnõu Kliimaministeeriumile, kes edastab selle mõjutatava le riigi le. Mõjutatavale riigile tuleb anda arvamuse avaldamiseks aega vähemalt 30 päeva ning o tsustaja peab otsuse tegemisel arvestama mõjutatava riigi arvamusega. Seaduseelnõuga tunnistatakse s äte kehtetuks, sest piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon (Espoo konventsioon) ega KMH direktiiv ei nõua, et lisaks KMH materjalidele tuleb mõjutatud riigile saata arvamuse andmiseks ka tegevusloa eelnõu . Espoo konventsiooni kohaselt tuleb mõjutatud riigile saata kavandatava tegevuse lõppotsus (tegevusluba) . Punktiga 69 jäetakse § 33 lõikes t 6 välja sõna „kõigilt“ . Muudatuse selgitus on sama mis § 11 lõi ke 2 2 muudatusettepaneku juures (vt punkt 2 3 ). Punktiga 7 0 jäetakse § 36 1 lõike 1 esimesest lausest välja sõna „kõikidelt“. Muudatuse selgitus on sama mis § 11 lõike 2 2 muudatusettepaneku juures (vt punkt 23 ). Punktiga 71 jäetakse § 40 lõike 4 punktist 6 välja sõnad „ning sotsiaalsetele vajadustele“. Muudatusettepaneku eesmärk on luua õigusselgus, ühtlustada hindamispraktikat ning tagada, et KSH keskendub oma eesmärgile : oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamisele, välti misele ja leevendamisele. Kehtivas sättes ei ole termin „sotsiaalse d vajaduse d “ selgelt määratletud, mistõttu on praktikas keeruline piiritleda, milliseid mõjusid peab strateegilise planeerimisdokumendi hindamisel arvesse võtma ning kuidas eristada olulisi keskkonnamõjusid laiematest sotsiaalsetest mõjudest. Ebaselgus on põhjustanud menetlustes erinevaid tõlgendusi, täiendamisnõudeid ja protsessi venimist. KSH direktiivi kohaselt tuleb hinnata strateegilise planeerimis dokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele , kuid direktiiv ei nõua „sotsiaalsete vajaduste“ kui eraldiseisva mõju liigi hindamist. Sotsiaalsed, majanduslikud , kogukondlikud jms aspektid kuuluvad liikmesriikide planeerimissüsteemide , s otsiaalpoliitika jms reguleerimisalasse , mitte KSH hindamisalasse . Samuti ei kasuta KeÜS keskkonnamõju ega keskkonnahäiringu määratlemisel terminit „sotsiaalsed vajadused“ ( KeÜS eristab keskkonna kaudu avalduvaid mõjusid ) . Seetõttu ei ole põhjendatud kasutada seda ka KeHJSis ning nõuda hindamist , mis ei ole kooskõlas KeÜSi ega KSH direktiivi ga . Muudatus ettepanek on seotud eelnõuga kavandatava termini „ keskkonnamõju “ täpsust ami sega, sellest jäet akse välja viide inimese heaolule (vt punktis 1 toodud selgitus) . Mõlema muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus KMH või KSH menetluses tuleb käsitleda laiemalt sotsiaalseid teemasid, mis ei ole seotud keskkonnaseisundi muutuse ga ega kuulu KeHJSi reguleerimisalasse. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohases seaduses ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna eespool loetletud kehtivate õigusaktidega on Euroopa Liidu õigus juba üle võetud, ei ole eelnõukohase seaduse ja Euroopa Liidu õiguse vastavustabelit koostatud. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõju d Järgnevalt on analüüsitud muudatuste mõju. Mõjusid hinnatakse iga muudatuse puhul ainult ulatuses, milles need on konkreetse muudatuse suhtes asjakohased. Eelkõige on keskendutud järgmistele mõjudele: mõju keskkonnale, arendajatele, ekspertidele ja otsustajatele. Samuti tuuakse välja muudatustega seotud mõju halduskoormusele. Teisi mõjusid käsitletakse vaid juhul, kui need muudatusega reaalselt kaasnevad. Eelnõu keskendub KMH menetluse tõhustamisele ja kiirendamisele ning selle kaudu halduskoormuse ja bürokraatia vähendamisele. Eelnõukohase seaduse rakendamine ei too kaasa olulisi riske. A nalüüsi tulemusel ei ole tuvastatud selliseid mõjusid, mis eeldaksid põhjaliku mõjuanalüüsi aruande koostamist. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi aruannet. Seaduse rakendamisega ei kaasne ka olulist mõju keskkonnale. Seaduse rakendamisel ei kaasne ka olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, avaliku sektori tuludele ja kuludele ega regionaalarengule. Eelnõu ga kavandat ud muudatused mõjutavad KMH osa lisi valdavalt menetluse tõhustamise kaudu ning tervikvaates kaasneb positiivne mõju : arendajatel väheneb ebavajalik menetlus- ning halduskoormus, otsustajate l (riigiasutused, nt Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, ja kohalikud omavalitsused) väheneb töökoormus ( sh muutub tööprotsess selgemaks ja prognoositavamaks ) , samuti väheneb asjaomaste asutuste töö koormus. Avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide osalusvõimalus säilib. E basoovitavate mõjude risk on hinnatud väikseks , sest kõik sisulised hindamiskohustused jäävad kehtima ning menetluslikud lihtsustused ei vähenda hindamise kvaliteeti ega keskkonna kaitstuse taset . 6.1. Täiendatakse Ke HJSi alustermini t „keskkonnamõju“ KeHJSi alus terminit „keskkonnamõju“ täiendatakse , mõju inimese tervisele , kultuuripärandile ja varale sõnastatakse järgmiselt: sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele , kultuuripärandile ja varale . Samas jäetakse välja viide inimese heaolule. Sihtrühm KMH /KSH osa lised : otsustajad, eksperdid , arendajad, asja omased asutused, avalikkus, s ealhulgas keskkonnaorganisatsioonid . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale . Mõistete täpsustamisega muutub selgemaks KMH/KSH ulatus ehk milliseid kavandatava tegevuse olulisi mõjusid , mis on seotud tervise, kultuuripärandi ja varaga , tuleb hindamise käigus arvestada (hinnata). Seega ai tab muudatus keskendada mõju hindamist nendele tervise-, kultuuripärandi- ja vara mõjudele, mis avalduvad kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnakomponentide muutuse kaudu. Vähen evad olukor rad , kus KMH või KSH ulatust laiendatakse mõjudele, mis ei avaldus keskkonna kaudu . Seega tugevdab muudatus sisulist kvaliteeti, suunates mõju hindamise KMH ja KSH direktiivi de kohase te mõjude hindamise le . Mõju arendajatele ja ekspertidele . Suurendab õiguslikku selgust ja prognoositavust KMH /KSH raames tervise-, kultuuripärandi- ja vara mõjude hindamise l. Vähendab ebakindlust olukordades, kus varem võidi küsida tervise ja varaga seotud hinn a nguid , mis ei olnud otseselt seotud keskkonna kaud u avalduvate mõjudega . Muudatus ei too arendajale kaasa lisa kohustusi ega suurenda halduskoormust. Mõju otsustajatele . Ühtlustab hindamispraktikat ning vähendab tõlgendamisvaidluste ja selgituste vajadust. Tekib vähem võimalikke vaidlusi KMH/KSH sisu üle, st mida peaks nende käigus hindama . Muudatus e i muuda otsustajate üldist töökoormust, kuid võib vähendada ebaselgete juhtumite arvu ja sellega seotud menetlus te ajakulu. Arendajate h alduskoormus . Halduskoormus ei suurene. Eelduslikult kaasneb halduskoormuse vähenemine , kuna tõlgendusvaidluste ja ebamäärasuse vähenemine lihtsustab ning kiirendab menetlust . 6.2. Asjaomaste asutuste loetelu jä etakse välja KeHJS i st jäetakse välja asjaomaste asutuste üldine loetelu, kuna valdkonna eest vastutava ministri määrusega on kavas kehtestada täpsustatud loetelu . L uuakse volitusnorm, mille alusel määrus sätestab selged alused, millistel juhtudel tuleb konkreetne asutus KMH või KSH menetlusse asjaomase asutusena kaasata . Sihtrühm KMH /KSH osa lised : otsustajad, asja omased asutused , arendajad, eksperdid . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ei muuda KMH/KSH sisulise hindamise ulatust. Küll aga parandab menetluse kvaliteeti kaudselt, kuna asjaomaste asutuste kaasamine muutub täpsemaks ja efektiivsemaks : väheneb oht, et olulise pädevusega asutus jääks kaasamata või et kaasataks asutusi, kellel puudub sisuline seos menetlusega. Selgem kaasamisloogika toetab keskkonna mõju asjakohast hindamist. Mõju arendajatele ja ekspertidele. Suurendab prognoositavust, sest muutub rohkem etteaimatavaks, millised asutused tuleb menetlusse kaasa t a. Vähendab olukordi, kus menetlus venib seetõttu, et otsustaja kaasab põhjendamatult laiema ringi asutusi. Muudatus ei too arendajatele ega ekspertidele kaasa lisa kohustusi . Mõju otsustajatele ja asjaomastele asutustele . M inistri määrusega kehtestatav täpsustatud loetelu ühtlustab praktikat ning vähendab tõlgendamisvigu. Otsustajate töökoormus väheneb , sest nad ei pea igas menetluses eraldi hindama, millised asutused võiksid olla asjaomased – määrus annab selle kohta selge d aluse d . Samuti väheneb risk, et menetlusse kaasatakse asutus, kellel puudub puutumus, mis muidu pikendaks protsessi ja tooks asutusele mittevajalikku koormust. Töö koormus. V äheneb nii otsustajate kui asjaomaste asutuste töökoormus . Muudatus vähendab olukor di , kus asutuste lt küsitakse arvamust ka juhtudel, kus neil puudub seos menetluses käsitlevaga. 6.3. KMH algatamine on kohustuslik raudteeliini rajamisel KMH tuleb algatada uue raudteeliini rajamisel ning raudteejaama rajamisel või laiendamisel tuleb teha KMH eelhinnang. Sihtrühm 1) arendajad/tegevusloa taotlejad (nt AS Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia OÜ ); 2) otsustajad (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikud, kes on seotud raudteeliinide ja -jaamade rajamise tegevuslubade ning KMH-de menetlemisega ). Kaasnev mõju Muudatusega korrigeeritakse sätte sõnastust, et KMH algatamise vajadus kohustuslikus korras oleks selge (praeguses sõnastuses on sätte kohaldamine nii arendajatele kui ka otsustajatele raskusi põhjustanud). Kehtivas sättes nimetatud uue raudteejaama rajamisel ning olemasoleva raudteejaama laiendamisel ei ole muudatuse tulemusel KMH kohustuslik, vaid nende puhul tuleb teha KMH eelhinnang, kuna raudteejaama rajamise või laiendamisega ei kaasne alati olulist keskkonnamõju. Muudatusega muutub selgemaks sätte rakendamine. Mõju otsustajate töökoormusele ja arendajate halduskoormusele oluliselt ei muutu, sest kehtiva sätte alusel algatatud KMH- sid on olnud vähe. 6.4. Hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamisel või rekonstrueerimisel ei ole KMH kohustuslik Hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamisel või rekonstrueerimisel ei ole KMH kohustuslik, vaid nende tegevuste puhul tuleb teha KMH eelhinnang. Sihtrühm 1) arendajad/veelubade taotlejad; 2) otsustajad (Keskkonnaameti ametnikud, kes on seotud veelubade ja KMH-de menetlemisega). Kaasnev mõju Muudatusega tunnistatakse kehtetuks KMH algatamise kohustus hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamisel või rekonstrueerimisel; KMH algatamise vajadus tuleb selgitada edaspidi KMH eelhinnanguga (s.o kehtiva nõude leevendamine). Kohustusliku KMH nõudmine ei ole põhjendatud, sest alati ei pruugi sellise tegevusega kaasneda olulist keskkonnamõju (v.a nn lõhejõgede puhul, kus selline tegevus ei ole lubatud). Samuti jäe takse KeHJSis t välja mõiste „tundlik suubla“, kuna see ei ole õiguslikult reguleeritud (praeguses sõnastuses on see arendajatele ja otsustajatele arusaamatusi tekitanud). Muudatus vähendab otsustajate töökoormust ning arendajate halduskoormust, kuna KMH algatatakse vaid põhjendatud juhul. Keskkonnaotsuste i nfosüsteemi KOTKAS KMH registri andmete kohaselt on selle punkti alusel alates 2005. aastast algatatud 17 KMH-d . Samas ei tähenda selle punkti viimine tegevusvaldkondade määrusesse ehk eelhinnangu alla tingimata KMH algatamata jätmist, vaid eelhinnangu tulemusena võib sellisel tegevusel osal juhtudel siiski olla tõenäoliselt oluline mõju. 6.4. Mere süvendamine ning merre kaadamine ja tahkete ainete paigutamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus Mere süvendamine ning merre kaadamine ja tahkete ainete paigutamine (alates 10 000 kuupmeetri s t) ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KMH algatam a ei pea. Nende tegevuste puhul tuleb anda KMH eelhinnang. Sihtrühm 1) veeloa (keskkonnaluba vee erikasutuseks) taotlejad ja omajad (kes tegelevad mere süvendamise ja merre kaadamisega ); 2) Keskkonnaameti töötajad (kes on seotud mere s t ehtavate ks tööde ks väljastatavate veelubade menetlusega) j a teised otsustajad , nt TTJA hoonestuslubade mene t lejana , kohalikud omavalitsused (ehituslubade ja planeeringute menetlejana) ; 3) KMH / KSH sid koostavad eksperdid. Kaasnev mõju KeHJS i muudatus mõjutab eelkõige keskkonnalubade taotlemist, aga KeHJS i § 6 lõike 1 punktide 17 ja 17¹ alusel algatatakse planeeringute koostamise käigus ka KSH, kui kavandatakse tegevusi, millega kaasneb süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine mahus üle 10 000 m³ (kui planeeringu koostamisel on maht teada). Nimetatud punktide alusel algatatakse KMH ka ehituslubade või hoonestuslubade menetluse käigus, kui ehitusega kaasneb süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine mahus üle 10 000 m³ ning arendaja alusta b ehitusloa/hoonestusloa taotlemis t . K ui KMH kohustuslikus korras algatamise asemel tuleb koostada eelhinnang, siis eelhinnangu koostamise kohustus ja KMH algatamise üle otsustamine lasub otsustajal, kelleks on taotletava tegevus loa järgi kas Keskkonnaamet, TTJA või kohalik omavalitsus. Keskkonnaameti andmetel on seitsme aasta jooksul antud 14 ning muudetud 7 keskkonnaluba, mille järgi kavandatakse süvendamist ja/või kaadamist mahus üle 10 000 m³. Seitsmel j uhul on algatatud KMH keskkonnaloa taotluse menetluse s , ülejäänud olukordades on tuginetud varasemale K M H või K S H aruandele ( KeHJS i § 11 l õi k e 6 erisuse järgi ). 2025. a ei algatanud Keskkonnaamet kõne all olevate punktide alusel ühtegi uut KMHd . Lisaks on tegemisel mitu KMHd , mille on algatanud TTJA , ning ka kohalik ud omavalitsus ed on algata n ud KMH/ KSHsid kas ehitusloa või detailplaneeringu menetluses. Seega ei ole KeHJS i § 6 lõike 1 punktide 17 ja 17¹ alusel KMH/ KSHde algatamis t e arv väga suur, mõjutatud sihtrühm on pigem väike. Siiski, seni on arendajad püüdnud meres kavandatavate tegevus t e mahtusid piirata, s ealhulgas on otsitud selliseid lahendusi, mis väl diksid kohustuslikku KMHd . Keskkonnaameti andmetel on n äiteks kuue a asta jooksul 23% taotlusi olnud sellised, kus süvendamise maht on 7500-9990 m³. Seega, künnise kaotamisega võib kaasneda taotluses märgitud süvendusmahtude suurenemine (ühekordsed projektid võetakse ette suuremas mahus, kavandatakse tegevus pik ema aja jooksul, mistõttu maht suureneb). Vee erikasutusel tasud selles valdkonnas puuduvad, seega on keerulisem ettevõtteid suunata järgima veeseadus e § 176 l õikes 2 sätestatud põhimõtet , et vajaliku süvendamismahu määramisel peab võimaluse korral arvestama süvendamise vajadust ja mahtu tegevuse registreerimise või veeloa andmise ajal ning tulevikus selliselt, et veekogu oleks võimalikult vähe mõjutatud. Seega võib künnise kaotamisel suureneda taotlustes märgitud tegevuse maht ja mõjutatud ala pindala. M uudatus ettepaneku ga kaasneb seega mõningane leevendus arendajatele – kohustusliku KMH künnis kaob, seega võib eeldada, et tegevusl oa saab kätte kiiremini juhul, kui KMH ei ole vajalik ( KMH protsess kestab u 1,5-2 aastat ) . Lisaks ei pea sellest lähtuvalt arenduse vajadusi piirama. Siiski võib suurene da otsustajate (Keskkonnaamet, TTJA , kohalik ud omavalitsus ed ) töökoormus, kuna suureneb keerukamate eelhinnangute koostamise vajadus s uur emate mahtude puhul , et selgitada KMH algatami se vajadus. Väga suurte projektide puhul võib eelhinnangu analüüs olla mahukas, eriti olukorras, kui olemasolevaid andmeid on vähe või need on vananenud. Tekib potentsiaalne vaidluskoht arendajaga. Samas on kavas sätestada, et arendaja esitab otsustajale eelhinnangu andmiseks eelhinnangu kavandi , mis võib vajaduse korra l sisaldada ka põhjalikumaid analüüse . Lisaks on Ke skkonnaametil keskkonnaloa andjana õigus nõuda eksperthinnangut taotletava tegevuse kohta (keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 9 p unkt 6 ) . Samuti saab vajaduse korra l algatada eelhinnangu alusel KMH, kui tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Ühtlasi puudub KMH kohustus, kui tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Oluline on rõhutada, et kui muudatuse tõttu algatatakse KMHsid vähem ja ainult siis, kui selleks on vajadus, siis hoiab see kokku kõigi osa liste ressursse ( mh väheneb otsustajate ja teiste KMH menetluses osalejate koormus selle kaudu , et KMHsid tuleb vähem menetleda ). Mõju keskkonnale. Mõju keskkonnale on neutraalne. Kuigi kohustuslik KMH kaob, selgitatakse tegevuste eeldatavalt oluline keskkonnamõju edaspidi KMH eelhinnanguga ning KMH tuleb (eelhinnangu tulemusena) ikka algatada, kui tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnakaitse tase ei vähene, sest otsustajal on vajalikud volitused nõuda analüüse ja algatada KMH alati, kui see on vajalik. Mõju arendajatele. Arendajate koormus väheneb, sest KMH nõue kaob ning väiksemate või keskmise mahuga süvendamis- ja kaadamisprojektid e korral saab piirduda eelhinnangu andmisega (kui eelhinnangu tulemusena ei algatata KMHd ) . See võib lühendada menetlusaega ja vähendada kulusid. Arendajad ei pea enam kavandatava tegevuse mahtu kunstlikult piirama üksnes KMHst hoidumise eesmärgil, mis toetab realistlike projektimahtude kavandamist. Mõju otsustajatele. Otsustajate töökoormus võib suureneda, sest KMH algatamise asemel tuleb rohkematel juhtudel koostada eelhinnanguid, mis võivad olla mahukad, eriti suuremate projektide puhul või juhul, kui olemasolevad andmed on puudulikud. Samas väheneb kohustuslike KMHde arv, mistõttu tervikmõju jääb tasakaalukaks. Otsustaja pädevus nõuda rohkem analüüse või algatada vajaduse korral KMH tagab sisulise otsustuskvaliteedi. Mõju ekspertidele. Ekspertide roll muutub mõnevõrra seetõttu, et nad koostavad eelhinnangu id , kuid KMHde arv tervikuna võib väheneda. Ekspertidele mõju on neutraalne kuni väheneva koormuse suunas, mis sõltu b konkreetsete projektide mahust ja keerukusest. Mõju asjaomastele asutustele. Mõju on väike, sest süvendamis- ja kaadamisprojektide arv on väike. KMH kohustuslikust algatamisest loobumine võib vähendada vaidlusi projektimahtude üle ning vähendada planeeringu- ja loamenetluse mahtu. Halduskoormus. Arendajate h alduskoormus väheneb üldiselt, kuna kohustuslike KMHde arv väheneb ja hinnang antakse eelhinnangu alusel. 6.5. Prügila sulgemine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus Vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KMH kohustus asendatakse KMH eelhinnangu kohustusega. Sihtrühm 1) arendajad / tegevusloa omajad ( prügila käitajad ) ; 2) otsustajad, kes on seotud prügilate sulgemise otsuse tegemisega ning KMH menetlemisega (Keskkonnaamet). Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. K ünniste 2. analüüsi kohaselt puudutab m uudatus potentsiaalselt 11 prügilat. Muudatuse mõju ei ole eeldatavalt suur, kuna prügila sul g emise võimalikke peamis i mõju sid (eelkõige mõju veele ja välisõhule) on võimalik ennetada ning leevendada , täites keskkonna nõu deid , mis on kehtestatud prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise määrusega. Eelhinnangu kohustus tagab, et iga prügila sulgemise võimalik oluline keskkonnamõju selgitatakse välja juhtumi põh jal – seega ei suure ne muudatusega tõenäoliselt keskkonnale avalduv mõju. Mõju arendaj atele . Arendajate halduskoormus väheneb, kuna kaob KMH nõue. Eelhinnangu andmine (kui selle tulemuseks ei ole KMH algatamine) on kiirem ja vähem kulukas kui KMH protsess. Mõju otsustajatele. Otsustajate koormus muutub vähesel määral. Ehkki kaob KMH kohustus, tuleb otsustajal vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemise korral anda eelhinnang. Arvestades, et Eestis on praegu kokku 11 sulgemata prügilat, mida muudatus potentsiaalselt puudutab , ning prügila id suletakse pigem harva, ei ole eelhinnangute arvu märkimisväärne tõus tõenäoline. 6. 6 . M etsamaa raadamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus Üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KMH kohustus asendatakse KMH eelhinnangu kohustusega (künnis 50 hektarit) . Sihtrühm 1) arendajad/tegevusloa taotlejad; 2) otsustajad, kes on seotud tegevuslubade ja planeeringute ning KMH / KSH de menetlemisega . Kaasnev mõju Muudatuse mõju ei ole eeldatavasti suur, kuna metsamaa raadamine ei ole tegevus, mis oleks peamine põhjus KMH /KSH algatamiseks , vaid raadamist on hinnatud üldjuhul mõne suurema a rendusega kaasneva tegevus ena , mille puhul on olnud vaja algatada KMH /KSH . Näiteks planeeringute s on suuremad (üle 100 hektari) raadamise alad olnud seotud harjutusväljade ja tuuleparkide arendustega, aga ka karjääride v õi muude tööstus projektide ga ja Rail Baltic u raudtee rajamisega . K ui siiski on vaja otsustada KMH algatamise üle ainult kavandatava raadamise puhul, siis m uudatuse tulemusel keskkonnatundlikkusest sõltumatud raadamised ei tooks kaasa ebavajalikku halduskoormust KMH algatamise st , kuid samas tundlikes elupaikades ja ulatusliku raadamise korral hinnatakse mõju põhjalikult KMH käigus. Mõju keskkonnale. Mõju keskkonnale on neutraalne. Suurema või keskkonnatundliku raadamise korral on endiselt võimalik algatada KMH, sest otsustaja hindab eelhinnangu alusel, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Raadamist hinnatakse tavaliselt mõne suurema arendusega seotud tegevuse na (nt harjutusväljad, suured tuulepargid ja karjäärid , infrastruktuur), mille puhul tehakse üldjuhul KMH. Mõju arendajatele. Arendajate halduskoormus väheneb, kuna KMH nõue kaob. Kui raadamine ei ole seotud mõne ulatusliku või tundliku arendusega, saab tegevus e kohta anda eelhinnangu, mis on kiirem ja vähem kulukas (kui eelhinnangu tulemusena ei otsusta t a algatada KMHd ) . Mõju ulatus on siiski väike, sest enamik suuremaid raadamis i tehakse projektide ga , mille puhul tehakse KMH. Mõju otsustajatele. Otsustajate koormus muutub vähesel määral, kuna üksikute raadamisprojektide puhul tuleb teha eelhinnanguid. Samas väheneb kohustuslike KMHde arv ning enamikul juhtudel on raadamine osa suuremast projektist, mille puhul KMH tehakse muul alusel. Seetõttu üldine mõju otsustajatele on väike. Halduskoormus. Halduskoormus väheneb, kuna KMH nõue kaob ning otsus tehakse eelhinnangu kaudu. Eelhinnangu andmine (kui tulemuseks ei ole KMH algatamine) on kiirem ja vähem kulukas kui KMH protsess. Samas on üldmõju minimaalne, sest enamik üle 100 ha raadamisalasid kaasneb projektidega, mille puhul KMH tehakse muudel alustel. 6.4. KMH kohustus asendatakse KMH eelhinnanguga uue tehnoloogia arendamisel KMH algatamise kohustuse asemel peab otsustaja andma KMH eelhinnangu, kui kavandatava tegevuse ainus või peamine eesmärk on uute tehnoloogiate või toodete arendamine või katsetamine. Sihtrühm 1) arendajad/tegevusloa taotlejad; 2) otsustajad, kes on seotud tegevuslubade ja KMHde menetlemisega (sh Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohalikud omavalitsused). Muudatus avaldab positiivset mõju arendajatele, kuna selliste tegevuste puhul, mille eesmärk on uute tehnoloogiate või toodete katsetamine ja arendamine, ei kaasne edaspidi automaatselt KMH kohustust (kui selline tegevus on KeHJSi alusel olulise keskkonnamõjuga), vaid KMH vajalikkuse väljaselgitamiseks tuleb anda KMH eelhinnang. See tähendab, et ajutise iseloomuga katsetuste või arendustegevuste puhul ei ole kohustust läbida potentsiaalselt ajamahukat KMH menetlust (siiski võidakse KMH algatada eelhinnangu tulemusena). Otsustajatel võib sageneda vajadus anda eelhinnanguid, kuid eeldatavasti ei ole selliste projektide hulk suur (hinnanguliselt mõni üksik projekt aastas). 6.5. T egevuse muutmisel antakse KMH eelhinnang KMH eelhinnang antakse juhul, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (olulise keskkonnamõju esinemist ei saa välistada). Sihtrühm 1) arendajad/tegevusloa taotlejad; 2) otsustajad, kes on seotud tegevuslubade ja KMH-de menetlemisega tegevuse muutmise või laiendamise puhul, kui muudatus või laiendus on väheoluline või toob kaasa olukorra paranemise. KMH eelhinnangu nõue kaotatakse, kui olemasolevat või juba loa saanud tegevust muudetakse või laiendatakse ja kui muudatus või laiendus on väheoluline või toob kaasa olukorra paranemise (positiivse keskkonnamõju). Võib eeldada, et otsustajatest väheneb eelhinnangu andmise kohustus olulisel määral eelkõige Keskkonnaametil, kes keskkonnalubade menetlemise käigus annab suurel hulgal eelhinnanguid. Muudatuse mõjul võib kaasneda keskkonnarisk ebaõige otsustuse tõttu (st KMH eelhinnang jäetakse andmata), kuid võimaliku keskkonnakahju tekkimise tõenäosus ei ole suur, sest isegi kui KMH eelhinnangut ei anta, hinnatakse tegevusloa menetluse käigus keskkonnaaspekte ja vajaduse korral määratakse tegevusloa andmisel keskkonnameetmed. 6. 7 . E elhinnangu kavandi esitamise kohustus Arendaja esitab § 6 1 lõikes 1 nimetatud teabe eelhinnangu kavandina. Muudatuse eesmärk on tagada, et otsustajal oleks eelhinnangu ks piisav teave, vältides olukordi, kus tuleb arendajalt korduvalt teavet juurde küsida või otsustajal lisa infot otsida eelhinnangu koostamis eks ja KMH vajalikkuse üle otsustamiseks . Sihtrühm KMH osa lised : otsustajad, eksperdid, arendajad . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ei mõjuta KMH eelhinnangu sisulist kvaliteeti ega KMH vajalikkuse üle otsustamise järeldusi . Mõju arendajatele ja ekspertidele . A rendajatel tuleb juba praegu esitada otsu stajale eelhinnangu andmiseks asjakohane teave. Edaspidi peab esitatav teave eelhinnangu kavandina olema keskkonnaministri 21.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuete kohane. Samas esitavad paljud arendajad juba praegu nõutava teabe nimetatud määruse nõuete kohase lt . Kuna see pole aga kohustuslik, võib muudatuse jär el arendajate töömaht ja väljaminekud mõnevõrra suuren eda , kui neil võib olla vajadus kasutada keskkonnavaldkonna eksperdi abi eelhinnangu kavandi koostamiseks (juhul, kui arendaja ise ei koosta eelhinnangu kavandit) . Seega võib ka keskkonnaekspertide töökoormus mõnevõrra suureneda . Kuna KMH eelhinnangu kavandit ei pea koostama litsentsiga KMH juhteksperdid, vaid seda võivad teha ka teised keskkonnaeksperdi d ( st pole sätestatud nõudeid koostajale), siis ei põhjusta muudatus KMH juhtekspertidele olulist töökoormuse kasvu ning seeläbi muude menetluste aeglustumist . Ühe eelhinnangu maksumus, olenevalt selle keerukusest , jääb teenus e disaini käigus saadud info põhjal vahemikku 1000 – 5000 eurot , mis võrreldes projekti üldkuludega on pigem tagasihoidlik kulu . Kvaliteetsem ja täpsem sisend vähendab samas olukordi, kus otsustajal tuleb taotlejalt lisainfot küsida või seda ise ots ida. Selle tulemusel kiireneb eelhindamise ja KMH vajalikkuse üle otsustamise aeg, sest otsustaja ei pea tegema korduvaid täiendusi ega tegelema puudulike algandmete tõttu lisatööga. Arvestades, et otsustajate töökoormus on niigi suur , aitab parem sisend vältida viivitusi ning tagab efektiivsema menetluse , s ealhulgas võimaluse kiiremini alustada kavandatava tegevusega . Kokkuvõttes muutub protsess arendaja jaoks kiiremaks . Mõju otsustajatele. Otsustaja töö koormus väheneb ja protsess muutub kiiremaks , kuna arendaja poolt koos tegevusloa taotlusega esitatav eelhinnangu kavand peab vastama eelhinnangu määruse nõuetele . Näiteks Keskkonnaameti senises töös on ühe eelhinnangu koostamise ajakulu, olenevalt selle keerukusest ja arendaja esitatud info kvaliteedist, olnud vahemikus 8 – 70 tundi ( Ke skkonnaameti andmetel tegi amet 2024. a 10 KMH algatamise otsust ja 889 KMH algatamata jätmise otsust, millest 725 metsaosakond, teised valdkonnad kokku 164 ) . Tuginedes Keskkonnaameti ja teiste eelhin n angu koostajate (eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Maa- ja Ruumiameti) hinnangutele aitaks muudatus kiirendada eelhinnangu andmise protsessi otsustaja jaoks 50–90%. Edaspidi v ä hen eb otsustajal vajadus küsida korduvalt lisateavet ning puuduolevat infot ise juurde otsida , kui eelhinnangu kavand on koostatud kvaliteetselt ja otsustaja ei pea seda suure ma s mahus täiendama . Otsustajal on võimalik keskenduda ennekõike KMH vajalikkuse üle otsustamisele. Halduskoormus. Halduskoormus suureneb mõnevõrra arendajatel, kes peavad koostama sisendit täpsemal t ja eelhinnangu määruse nõuete kohaselt . Üldine koormus menetluses tervikuna väheneb, kuna korduv info küsimine ja KMH vajalikkuse üle otsustamise venim ine väheneb kvaliteetse ma sisendinfo tõttu . 6. 8 . Programmi koostamine j äetakse ära P õhjendatud juhul on võimalik jätta ära KMH programmi koostamine , kui otsustaja hinnangul on kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju olemus ja ulatus varasema samalaadse tegevuse KMH või KSH kaudu teada. Sihtrühm KMH osa lised : otsustaja d , arendaja d , eksperdid, asjaomased asutused . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ei vähenda keskkonna kaitstuse tase t , sest KMH programmi ärajätmine on lubatud üksnes põhjendatud juhul, s . o olukorras, kus programmi koostamiseks puudub vajadus, kuna menetluses tavapäraselt kogutav teave on juba olemas. Samas oluli ne keskkonnamõju tuleb tuvastada ning teha ka kõik vajalikud uuringud. Mõju arendajale. Programmi koostamata jätmine vähendab arendaja kulusid, kuna programmi koostamisega seotud mahukas töö ja selle tellimise kulu jääb ära. Samuti lühendab muudatus oluliselt KMH menetlusaega, hinnanguliselt kuni 5 kuu võrra, võimaldades kavandatava tegevusega kiiremini alustada. Arvestades, et seni on KMH programme sisuli ste muudatustega täiendat ud pigem harva, sealhulgas uuringute tulemustega , on hilisema lisa uuringute vajaduse ilmnemise ja nende tegemise risk väike . Seetõttu ei suurenda muudatus tõenäosust, et uuringute vajadus kanduks KMH aruande etappi. Kokkuvõttes on mõju arendajale oluliselt positiivne. Mõju ekspertidele. KMH programmi koostamise ärajätmise võimalus vähendab eksperdi töökoormust programmi etapis. Eksperdi roll uuringute vajaduse hindamisel ja lisauuringute ettepanekute tegemisel ei muutu: juhtekspert vaatab KMH algatamise otsuses esitatud esialgse teabe üle ja täpsustab seda vajaduse korra l edasise hindamise käigus. Asjaolu , et KMH programmi koostama ei pea, ei tähenda, et sisulised küsimused (hindamise vajadus) jäävad läbi töötamata. Kokkuvõttes on mõju ekspertidele neutraalne või koormus vähene, kuna programmi etapp võib ära jääda, kuid vastutus jääb. Mõju ots ustajale. Otsustaja töökoormus KMH algatamise hetkel suureneb, sest tuleb hinnata programmi koostamise vajadust. Samas väheneb otsustaja töökoormus KMH eelhinnangu ja programmi etapis, sest arendaja esitab edaspidi KMH eelhinnangu kavandi ning KMH programmi ga seotu d tööülesandeid ei ole. Seega otsustaja ressursikulu väheneb kogu protsessi jooksul ning üldine mõju otsustajale on positiivne – algatamise etapis töö suureneb, kuid terv ik una KMH kogukoormus väheneb. Näiteks Keskkonnaameti hinnangul vähendab KMH programmi ärajätmine Keskkonnaameti üldist töökoormust 3–4%. Mõju asjaomasele asutusele. Kui kohustuslikule KMH- le programmi ei koostata, küsitakse asjaomaste asutuste arvamust KMH algatamise etapis. See tähendab, et nende töökoormus suureneb selles etapis. Samas jääb ära töö, mis muidu kaasneb KMH programmile seisukoha andmisega. Seega väheneb asjaomaste asutuste kogukoormus . Haldus - ja töö koormus. Väheneb arendajate halduskoormus ja otsustajate töökoormus (vt eelnevat loetelu) . 6. 9 . Täpsustatakse p rogrammi nõu deid Täpsustatakse KMH programmi nõudeid : programmis ei pea esitama kavandatava tegevuse reaalsete alternatiiv ide kirjeldust ; kavandatava tegevuse seos t e asemel strateegiliste planeerimisdokumentidega tuleb esitada konkreetse d seose d kehtivate planeeringutega. Lisaks täpsustatakse, et KMH programmis võib esita da veebilehe aadress i , kus t saab kätte tegevusloa taotlus e või KMH algatamise taotlus e ( st ei pea esitama taotluse koopiat). Sihtrühm KMH osa lised : otsustajad, arendajad, eksperdid , a sjaomased asutused . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ei mõjuta KMH kvaliteeti. Alternatiiv e hin natakse ikka KMH aruande etapis ning keskkonnamõjude analüüs jääb sama põhjalikuks . Kehtivate planeeringutega seoste esitamine muudab programmi sisu asjakohasemaks . Mõju arendajatele ja ekspertidele. Arendaja ja ekspertide töömaht väheneb, sest programmis ei pea esitama eraldi alternatiivide loetelu ega strateegiliste planeerimis dokumentide mahukaid kokkuvõtteid. Samuti ei ole enam vaja lisada tegevusloa taotluse koopiat , vaid piisab veebi lehe viitest. Muudatus muudab programmi koostamise kiiremaks . See võimaldab suunata tähelepanu KMH sisulistele teemadele ja uuringute kavandamisele. Mõju otsustajatele ja asjaomastele asutustele . Otsustaja ja asjaomaste asutuste töökoormus väheneb programmi ülevaatamisel, sest programm on sisult selgem ja fokuseeritum. Väheneb vajadus kontrollida mahukaid ja sageli väheolulisi strateegilise tasandi viiteid. Veebilingi kasutamine vähendab dokumentide käsitlemist ja arhiveerimist. Mõju a valikkuse le ja keskkonnaorganisatsioonid e le. KMH programm muutub sisult selgemaks ja fokuseeritumaks, kuna selles ei nõuta alternatiivide väljatoomist ega strateegiliste planeerimis dokumentide mahuka i d ülevaate i d. Alternatiive hinnatakse endiselt KMH aruande etapis, mistõttu ei vähene avalikkuse võimalus anda hinnangut alternatiivide kohta . Taotluse koopia asemel veebilingi esitamine parandab info kättesaadavust ning vähendab tehnilisi tõrkeid mahukate dokumentide käsitlemisel. Kokkuvõttes mõju avalikkusele on neutraalne või mõnevõrra positiivne, kuna programmi etapis esitatav teave muutub konkreetsemaks ja paremini jälgitavaks. Haldus - ja töö koormus. Väheneb arendajate h alduskoormus ja otsustajate töökoormus : KMH programmis esitatav teave muutub täpsemaks , dokumentide arv ja maht väheneb ning mittevajalikud lisad (taotluse koopia) kaovad. See tõttu nõuab p rogrammi koostamine ja ülevaatamine vähem a ega. 6. 10 . Muudetakse KMH litsentsi taotlemise nõuet KMH litsentsi taotlemisel kaotatakse juhtimiskoolituse nõue. Samuti kaob see nõu e KSH eksperdi puhul. Sihtrühm KMH e ksperdid, kes taotlevad KMH juhteksperdi litsentsi ning KSH juhteksperdid (litsentsi taotlejate arv on olnud aastat i erinev, kuid eeldatavasti jääb see vahemikku 1 – 3 taotlust aastas). Kaasnev mõju Muudatus v õimaldab litsentsi taotleda ka neil ekspertidel , kellel on projektijuhtimise kogemus, kuid kes pole läbinud formaalset juhtimiskoolitust. Litsentsi taotlemise muudele nõuetele vastavad pädevad eksperdid ei pea loobuma litsentsi taotlemisest ainult koolituse puudumise tõttu. Muudatus vähendab bürokraatiat ning halduskoormust taotlejal ja taotluse hindajate tööd . T aotlustes on näidat ud juhtimiskoolitustena väga erinevaid koolitusi ning nende puhul oli keeruline aru saada, kas koolitus oli sisul t juhtimisalane ja milliseid teemasid seal käsitleti. Seega ei olnud selge, kas juhtimiskoolituse nõue oli taotlejal täidetud ning see tekitas arusaamatus t litsentsi taotluse hindajatel . Säilib projektijuhtimise kogemuse nõue, mille puhul on lihtsam kontrollida, kas taotleja on taotluses nimetatud töödes osalenud. Lisaks peab olema taotleja osalenud KMH menetlustes. Negatiivse mõjuna võib tuua välja, et kui taotleja ei ole koolitust läbinud, võib ta olla vähem teadlik projekti- ja protsessijuhtimise põhimõtetest, s ealhulgas inimeste, ajakava ja riskide juhtimisest. Samas on olulisem mõista KMH protsessi põhimõtteid ning selle eeldusena peab taotleja olema läbinud KMH koolituse. Mõju ekspertidele. Muudatus võimaldab rohkematel pädevatel spetsialistidel litsentsi taotleda, kui neil on projektijuhtimise kogemus, kuid puudub formaalne juhtimiskoolitus. Taotlejad ei pea enam tõendama koolitusi, mille sisu ja asjakohasus t on olnud keeruline üheselt hinnata. Projektijuhtimise kogemuse nõue säilib, mistõttu on otsustajal lihtsam hinnata taotleja tegelikku kompetentsi. Mõju ekspertidele on positiivne, kuna väheneb bürokraatia ning litsentsi taotlemise protsess muutub selgemaks ja prognoositavamaks. Lisaks saavad lits e ntsi taotleda isikud, kes on omandanud kõrghariduse ja töökogemuse metsanduse erialal . Muudatus võimaldab laiendada ekspertide ringi ja KMH teenuse kättesaadavust. Mõju KMH litsentsi väljast a jale ja strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale, kes kontrollib KSH juhteksperdi nõudeid . Töök oormus väheneb, sest enam ei ole vaja analüüsida koolituste asjakohasust. Projektijuhtimise kogemuse kontrollimine on lihtsam ja objektiivsem ning vaidluste tõenäosus väheneb. Kokkuvõttes nõuab KMH litsentside menetlemine ning KSH juh t eksperdi nõuete kontrollimine vähem a ega . Mõju KMH/KSH menetluse kvaliteedile. Muudatus ei mõjuta KMH ega KSH kvaliteeti , sest juhteksperdile jäävad kehtima kõik erialased pädevusnõuded ja KMH /KSH koolituse läbimise kohustus. Ainsaks riskiks on, et juhtekspert, ke s pole läbinud juhtimiskoolitus t , võib olla vähem teadlik projektijuhtimise teoreetilistest põhimõtetest. Seda riski maandab projektijuhtimise kogemuse nõue ning menetluste kaudu omandatav juhtimispädevus. Mõju haldus - ja töö koormusele. Väheneb taotleja halduskoormus ja KMH litsentsi väljastaja töökoormus. Taotleja ei pea esitama tõendit juhtimiskoolituse kohta ning litsentsi väljastaja ei pea hindama koolituse sisulist vastavust. Menetlus muutub kiiremaks ja ühtlasemaks. 6.1 1 . Loobutakse KMH programmi avaliku arutelu kohustusest Muudetakse KMH programmi avalikustamise korda , s ealhulgas loobu takse kohustusest korraldada KMH programmi avalik arutelu. Muudetakse ka aruande avaliku arutelu toimumise aega : edaspidi toimub avalik arutelu avaliku väljapaneku ajal . Avalikustamise käigus e sitatud ettepanekud ning vastused neile esitatakse KMH materjalides tabeli kujul. Sihtrühm KMH osa lised : otsustajad, arendajad, eksperdid, asjaomased asutused, avalikkus, s ealhulgas keskkonnaorganisatsioonid . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ed ei mõjuta KMH kvaliteeti. Mõju otsustajatele, arendajatele ja ekspertidele. Otsustajate t öökoormus väheneb, sest avaliku arutelu korraldamisega seotud toiminguid (teavitamine, arutelu ettevalmistamine, arutelu läbiviimine, protokollimine jms) ei tule enam teha. KMH aruande arutel ul ei tutvustata enam kirjalikult esitatud seisukohti , mis seni on olnud suuresti formaalne tegevus. Keskendutakse sisulisele arutelule ning kirjalikud seisukohad koondatakse ja neid käsitletakse pärast avalikustamisperioodi tervikuna. Mõju on koormust vähendav. Mõju avalikkusele ja keskkonnaorganisatsioonidele. O salusvõimalus KMH programmi etapis säilib, kuna programm avalikustatakse (avalik väljapanek) ning seisukohti saab ikka esitada kirjalikult. Kohustusliku avaliku arutelu ärajätmine muudab menetluse vormi, kuid ei piira avalikkuse teavitamist ega võimalust esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Kohustuslik KMH programmi arutelu on seni ni olnud pigem formaalne ega ole andnud lisaväärtust, sest selles etapis puuduvad veel analüüsid ja mõjuhinnangud. KMH a ruande avaliku arutelu avaliku väljapaneku käigus võimaldab arutelul osalejatel tutvuda tegelike hinnangute ja uuringutega ning esitada sisulisi ettepanekuid. Uus lähenemine annab avalikkusele ka võimaluse esitada pärast arutelu ka kirjalikke küsimusi ja ettepanekuid, mis tugevdab avalikkuse rolli KMH lõppjärelduste kujunemisel. Kokkuvõttes paraneb avalikkuse kaasatus ning suureneb võimalus KMH aruande sisu mõjutada. Halduskoormus. Halduskoormus väheneb kõikidel osa listel , kuna KMH programmi avalik arutelu kui formaalne protseduur jääb ära. Menetlus muutub lühemaks ja vähem bürokraatlikuks, säilitades samas avalikkuse osaluse võimaluse. 6.1 2 . Loobutakse s isulise lisaväärtuseta m enetlustoimingutest Täpsustatakse või loobutakse KMH programmi ja aruande ga seotud sisuli se lisaväärtuseta menetlustoimingutest : avalikustamisele eelneva st formaalse st KMH programmi / aruande kontrolli st ning arutelujärgsest asjakohasuse ja piisavuse kohta seisukoha andmise nõudest . Sihtrühm KMH osapooled: otsustajad, arend ajad, eksperdid . Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Muudatus ei mõjuta KMH sisu kvaliteeti ega keskkonna kaits tus e taset , kuna nii programm i kui ka aruande nõuetele vastavuse kontroll , mis peab tagama sisulise kvaliteedi, jääb kehtima . Mõju otsustaja te le. Otsustaja töökoormus väheneb, kuna kaovad eelnevad formaalsed kontrollid ja avalikustamise järel antavad eraldi seisukohad, mis ei par a ndanud hindamise sisu, kuid pikendasid menetlust. Menetlus muutub lihtsamaks ja otsustaja saab keskenduda sisulistele küsimustele. Mõju arendaja te le ja eksper tidele . V äheneb halduskoormus ja kiireneb menetlus ( nii programmi kui ka aruande etapis vähemalt 25- 35 päeva, kokku 60- 70 päeva) , sest sisulise lisaväärtuseta menetlusetappidest loobutakse . Haldus - ja töö koormus. Väheneb arendajate halduskoormus ja otsustajate töökoormus , kuna kaovad sisulist väärtust mitte andvad formaalsed kontrollid ja avalikustamise järel antavad eraldi seisukohad. Menetlus muutub lühemaks ja vähem bürokraatlikuks. 6.1 3 . Loobutakse j ärelhindamise menetlusest Järelhindamise menetluse KeHJS is reguleeritud kujul kaotamine, kuna se e pole rakendunud . Järelhindamise ga taotletavad eesmärgid (tegevuse tegelike mõjude hindamine, lisa meetmete vajaduse selgitamine) on saavutatavad toimiva tegevusloapõhise seire , aruandluse ja kogutud andmete analüüsi ga . Sihtrühm KMH osa lised : otsustajad, arendajad, eksperdid. Kaasnev mõju Mõju keskkonnale. Mõju puudub. Järelhindamise eesmärgid tagatakse tegevusloapõhise seire kaudu ning eraldi järelhindamise menetluse puudumine ei vähenda keskkonna kaits tuse taset ega tegelike mõjude tuvastamise võimalusi. Mõju osa listele . Mõju puudub, kuna järelhindamise menetlust ei ole seni rakendatud ning osa listel pole olnud menetluse selle osaga seotud kohustusi ega kulusid. Halduskoormus. Halduskoormus ei muutu. Järelhindamist ei ole tehtud ning eraldi menetlusetapp ei ole ühelegi osa lisele koormust tekitanud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu kohase seaduse ga kavandat ud muudatus ed on menetluslikud ning ei too otses t tulu riigieelarve sse ega nõua lisakulusid. V äikese mahuga digiarendus i KOTKAS e s ja ehitusregistris , et arendaja d saaksid koos tegevusloa taotlusega esitada KMH eelhinnangu kavand i, rahastatakse olemasolevate arenduskulude eelarverealt . 8. Rakendusaktid Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisega seoses muudetakse järgmisi rakendusakte (määruste kavandid on toodud lisas) : 1) V abariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ ; 2) keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „ Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded “ ; 3) k eskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „ Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ ; 4) keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“; 5) keskkonnaministri 31.05.2005 määrus nr 46 „ Keskkonnamõju hindamise litsentsi ja selle taotluse vormid “ ( kavandit ei ole seletuskirjale lisatud, kuna muudatuse iseloom on tehniline ) ; 6) keskkonnaministri 29.06.2017 määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“. Keskkon n aministri määrustes tehakse täpsustused eelnõu kohase s seaduses tehtavate muudatuste alusel ( nt eelhinnangu kavandi esitamise nõue, mõiste „ heaolu “ välja jätmine ) . Uue rakendusaktina on lisatud energeetika- ja keskkonnaministri määruse kavand „ Asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu “ (lisas kavand 3) . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Seaduse jõustumine ei ole seotud konkreetse tähtajaga , kuid eesmärgiks on muudatused jõustada võimalikult kiiresti, et menetlusosalis ed võidaksid kiiremast menetlusest esimesel võimalusel . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadet i arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele, ettevõtetele ja ühendustele: Maa- ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Keskkonnaühenduste Ko da , Eesti Kaubandus-Tööstusko da , Eesti Põllumajandus-Kaubandusko da , Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Tööandjate Kesklii t , Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keemiatööstuse Lii t , Eesti Ringmajandusettevõtete Lii t , Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Lii t , Eesti Vee-ettevõtete Lii t , Eesti Sadamate Lii t , Eesti Vesiviljelejate Lii t , Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, Eesti Taastuvenergia Ko da , Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Elektrilevi OÜ , Elering AS , OÜ Severitas , Nomine Consult OÜ, Eco Consult OÜ, ABIRONE OÜ, OÜ GeoKes , Mäebüroo Nord OÜ, OÜ J.Viru Markšeideribüroo . Laekunud tagasisidet ning sellega arvestamist on kajastatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis. EELNÕU 1 5 .0 4 . 202 6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale. “; 2 ) paragrahvist 2 2 jäetakse välja sõnad „ja heaolu“; 3 ) paragrahvi 2 3 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 2 3 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Asjaomaste asutuste täpsustatud loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 5 ) paragrahvi 2 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6 ) paragrahv 2 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ K äesoleva seaduse § 11 lõikes 2 2 , § 11 1 lõikes 5, § 17 lõi kes 3, § 18 lõigetes 2, 7 ja 8, § 21 lõi k es 5, § 22 lõigetes 1 ja 5, § 26 1 lõikes 4, § 36 1 lõigetes 2, 4 ja 5, § 37 lõikes 6, § 39 lõigetes 2 ja 4 ning § 42 lõigetes 3, 5 ja 7 nimetatud tähtaegu võib pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide suur maht või kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates menetlustoiminguks uue tähtaja. “; 7 ) paragrahvi 3 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ , heaolu le “; 8 ) paragrahvi 3 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tegemine “ tekstiosaga „, sealhulgas asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise ulatuse määramine, “ ; 9 ) paragrahvi 3 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise programmi koostamine;“ ; 10 ) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja või üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee rajamine või üle kümne kilomeetri pikkuse ühe või kahe sõidurajaga tee laiendamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;“ ; 11 ) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) uue raudteeliini rajamine;“ ; 1 2 ) paragrahvi 6 lõi k e 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 17) Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu, välja arvatud meri, süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit; “ ; 1 3 ) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 17 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 17 1 ) Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse , välja arvatud meri, tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit ; “; 14 ) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 21, 24, 31 1 ja 34 tunnistatakse kehtetuks; 15 ) paragrahvi 6 1 lõike 1 sissejuhatav as lause osa s asendatakse sõnad „ järgmise teabe“ tekstiosaga „ eelhinnangu kavandi, mis sisaldab järgmist teavet“; 16 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–20, 21 1 – 23, 25 – 28, 30– 31, 32 –33 ja 34 1 –36 nimetatud kavandatava tegevuse ainus või peamine eesmärk on uue tehnoloogia või toote arendamine või katsetamine ja selleks taotletakse tegevusluba kehtivusega kuni kaks aastat, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.“; 17) paragrahvi 6 lõige 2 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2 1 ) Otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–20, 21 1 –23, 25–28, 30–31, 32–33 ja 34 1 –36 nimetatud tegevuse või käitise muutmiseks või ehitise laiendamiseks taotletakse tegevusloa muutmist ja muutmise põhjuseks oleva kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik välistada olulise keskkonnamõju esinemist.“; 1 8 ) paragrahvi 6 1 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitatud“ tekstiosaga „eelhinnangu kavandis ja tegevus loa taotluses esitatud teabe“; 1 9 ) paragrahvi 6 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet ei ole vaja esitada, kui eelhinnangut ei anta käesoleva seaduse § 6 lõike 2 3 kohaselt või juhul, kui on tegemist metsateatise menetlusega. “ ; 20 ) paragrahvi 6 1 lõige t 5 täiendatakse pärast tekstiosa „2 1 “ tekstiosaga „ning käesoleva paragrahvi lõikes 1“; 2 1 ) paragrahvi 6 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Otsustaja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud eelhinnangu kavandi täiendamist lisateabega üksnes juhul , kui eelhinnangu kavandis puudub olulise tähtsusega teave, mis on vajalik eelhinnangu andmiseks. “ ; 22 ) paragrahvi 7 punkt is 2 asendatakse sõnad „või hoonestusluba“ teksti osaga „ , hoonestusluba või meretuulepargi hoonestusluba “ ; 23 ) paragrahvi 11 lõige 2 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomane asutus esitab seisukoha otsustaja määratud tähtajaks. “ ; 2 4 ) seadust täiendatakse §-ga 11 1 järgmises sõnastuses: „ § 11 1 . Keskkonnamõju hindamise algatamisel keskkonnamõju hindamise ulatuse määramine ( 1) K ui kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju olemus ja ulatus on varasema samalaadse tegevuse keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise kaudu teada, määratakse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuses ka keskkonnamõju hindamise ulatus. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud oluline piiriülene keskkonnamõju. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul sisaldab keskkonnamõju hindamise algatamise otsus teavet kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja selle hindamiseks vajalike uuringute ning eksperdirühma koosseisu kohta valdkondade kaupa. ( 4 ) Otsustaja küsib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu kohta seisukohta asjaomastelt asutustelt ja arendajalt. ( 5 ) Asjaomane asutus ja arendaja esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seisukoha otsustaja määratud tähtajaks. ( 6 ) Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemis es t arvates esitanud keskkonnamõju hindamise aruannet avalikuks väljapanekuks, peab arendaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamiseks esitamist kooskõlastama otsustajaga otsuses määratud keskkonnamõju hindamise ulatuse ja vajaduse korra l selle ajakohastama . “; 2 5 ) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) teavet keskkonnamõju hindamise programmi koostamata jätmise kohta, kui kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 1 .“; 2 6 ) paragrahvi 13 l õike 1 sissejuhatav lause osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ K ui keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ei sisalda käesoleva seaduse § 11 1 kohast keskkonnamõju hindamise ulatust, koostab juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel (edaspidi eksperdirühm ) koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi, milles esitatakse: “; 2 7 ) paragrahvi 13 lõike 1 punktidest 2 ja 7 jäetakse välja sõnad „ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste“; 2 8 ) paragrahvi 13 lõike 1 punkt is 4 asendatakse sõnad „strateegiliste planeerimisdokumentidega“ sõnadega „kehtivate planeeringutega“; 2 9 ) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5) teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;“; 30 ) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 31 ) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „koopia“ tekstiosaga „või veebilehe aadress, kus taotlus on kättesaadav“; 32 ) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 14. Juhtekspert ja eksperdirühma liikmed “ ; 33 ) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Juhteksperdi ja eksperdirühma liikme nimi, keskkonnamõju hin damise litsentsi number , kehtivusaeg ja kvalifikatsioon on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentides avalikud , et tagada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbipaistvus ja kvaliteet . “ ; 34 ) paragrahvi 15 lõi ke 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „loodusteaduste“ tekstiosaga „ , metsanduse “ “ ; 35 ) paragrahvi 15 lõi ke 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „loodusteaduste“ tekstiosaga „, metsanduse ““ ; 36 ) paragrahvi 15 lõike 1 punktist 4 ja § 34 lõike 4 punktist 5 jäetakse välja sõnad „on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja“; 37 ) paragrahvi 15 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ juhtimisalase koolituse läbimise ja“; 3 8 ) paragrahvi 15 lõike 3 punktis t 1 jäetakse välja tekstiosa „, alalise elukoha aadress “ ; 3 9 ) paragrahvi 15 lõike 3 punktis t 2 jäetakse välja sõnad „ aadress ning “ ; 40 ) paragrahvi 15 lõike 3 punk t is 3 asendatakse arv „6“ arvuga „5 “ ; 41 ) paragrahvi 15 lõi ge 7 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (7 1 ) Keskkonnaotsuste infosüsteemis avaldatakse litsentsitud juhteksper tide kohta teabe andmise eesmärgil eksperdi nimi , litsentsi number ja teave litsentsi keht ivuse kohta . Sama nimega juhtekspertide korral avaldatakse ka sünniaeg. “ ; 42 ) paragrahvi 15 lõike 9 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas juhul, kui keskkonnamõju hindamise järelhindamise tulemused erinevad oluliselt keskkonnamõju hindamise aruandes antud hinnangust“; 43 ) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 44 ) paragrahvi 16 lõige 1 2 tunnistatakse kehtetuks; 45 ) paragrahvi 16 lõike 2 sissejuhatav lause osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates vähemalt:“; 46 ) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 47 ) paragrahvi 16 lõike 2 punkti 4 täiendatakse p ärast sõna „veebilehel “ tekstiosaga „ning keskkonnakaitselubade menetluses ka keskkonnaotsuste infosüsteemis “ ; 4 8 ) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) oma sotsiaalmeedia kontol, kui see on olemas.“; 49 ) paragrahvi 1 6 lõi ke 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates vähemalt: “; 5 0 ) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 5 1 ) paragrahvi 16 lõikest 5 ning § 17 pealkirjast ja lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja avaliku arutelu“ vastavas käändes ; 5 2 ) paragrahvi 16 lõige 5 1 tunnistatakse kehtetuks; 5 3 ) paragrahvi 17 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks; 5 4 ) paragrahvi 17 lõikes t 2 jäetakse välja sõnad „ juhteksperdi juhtimisel “ ning „ ja avaliku arutelu “; 5 5 ) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Arendaja saadab 21 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused neile isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele, kes on avaliku väljapaneku ajal esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult.“; 5 6 ) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Arendaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise programmi avalikku väljapanekut programmi , sealhulgas selle kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud kirjad es toodud vastused tabeli kujul, otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. “ ; 5 7 ) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „programmist“ tekstiosaga „ või keskkonnamõju hindamise algatamise otsuses määratud keskkonnamõju hindamise ulatusest “; 5 8 ) paragrahvi 20 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib aruandes põhjendatud juhul kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist või § 11 1 lõikes 1 nimetatud otsusega määratud keskkonnamõju hindamise ulatusest. Sellekohased põhjendused tuleb esitada keskkonnamõju hindamise aruandes ning juhul, kui otsustaja või asjaomane asutus, kes annab aruandele oma seisukoha, ei nõustu programmist või § 11 1 lõikes 1 nimetatud otsusega määratud keskkonnamõju hindamise ulatusest kõrvalekaldumisega, tuleb aruannet programmi või keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse kohaselt täiendada. “; 5 9 ) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6 0 ) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 3 1 –3 3 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Arendaja korraldab koostöös otsustajaga keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu vähemalt kõige varem kümme päeva pärast avaliku väljapaneku algust ja hiljemalt kümme päeva enne avaliku väljapaneku lõppu. (3 2 ) Keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise teade peab sisaldama ka aruande avaliku arutelu aega ja kohta. (3 3 ) Igaühel on õigus keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid.“; 6 1 ) paragrahvi 21 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 6 2 ) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Juhtekspert või eksperdirühm teeb koos arendajaga keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele.“; 6 3 ) paragrahvi 21 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsustaja seisukoha saamisest“ tekstiosaga „ a valiku väljapaneku lõppemisest“; 6 4 ) paragrahvi 22 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „programmile“ sõnadega „või asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse s sätestatud keskkonnamõju hindamise ulatus ele “; 6 5 ) paragrahvi 22 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Otsustaja võib nõuda keskkonnamõju hindamise aruande täiendamist lisateabega, mida ei ole nõutud käesoleva seaduse § 11 1 lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise otsusega või § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmis üksnes juhul, kui pärast algatamise otsuse tegemist või programmi nõuetele vastavaks tunnistamist on ilmnenud uued ja olulise tähtsusega asjaolud, mis ei olnud teada algatamise otsuse tegemise või programmi koostamise ajal, kuid mille arvestamata jätmine viib keskkonnamõju hindamisel ebaõige tulemuseni, mistõttu võib kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju .“; 6 6 ) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks; 6 7 ) paragrahvi 30 lõike 5 esimeses t lauses t jäetakse välja tekstiosa „, kuid mitte hiljem, kui algab programmi või aruande avalik väljapanek Eesti Vabariigis“ ; 6 8 ) paragrahvi 30 lõige 7 1 tunnistatakse kehtetuks; 69 ) paragrahvi 33 lõikes t 6 jäetakse välja sõna „kõigilt “ ; 7 0 ) paragrahvi § 36 1 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõna „kõikidelt“ ; 7 1 ) paragrahvi 40 lõike 4 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ning sotsiaalsetele vajadustele“ . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus 202 6 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi Teie 18.04.2026 nr 1-4/26/103-24, Kliimaministeerium KLIM/26-0037/-2K [email protected] Meie 11.05.2026 nr 8-2/238 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Eelnõu p 60 näeb ette, et § 21 täiendatakse lg-ga 33 – märkustega arvestamise tabelis on esitatud järgmine selgitus: „Muude asjakohaste materjalide all on mõeldud mistahes muid dokumente, sh täiendavaid dokumente, mis ei ole esitatud aruandes või selle lisana. Otsustaja peab tagama, et avalikustatavates materjalides ei esitata isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega (nii nagu seda tehakse ka praegu). Kuna KMH aruande lisad (nt uuringud, ekspertarvamused jms) on osa aruandest, st aruande koosseisus olevad dokumendid, siis üldjuhul muid dokumente aruande juurde ei esitata, mis ei oleks selle lisad (aga samas on see võimalus olemas). Lisaks märgime, et tegemist on sisuliselt kehtiva sättega (§ 21 lõige 1 viitab §-le 16). KMH programmi puhul on sama põhimõte esitatud § 16 lõikes 5, kuid eelnõuga tehtava muudatuse tõttu ei viidata selles enam avalikule arutelule, mistõttu tuleb see sätestada aruande kohta.“ Seletuskirja ei ole selles osas täiendatud. Seletuskirjast võiks tulla välja, mida mõeldakse „muude dokumentide“ all. Samuti võiks lisada selgituse, et isikuandmeid ei avaldata. 2. Keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 2 p 2 – kõnealune säte näeb ette, et kavandatava tegevuse kirjeldamisel lähtutakse järgmisest asjakohasest teabest: tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega. Märkustega arvestamise tabelis on muu hulgas selgitatud: „[…] Seega kirjeldatakse eelhinnangus tegevuse seost planeeringute, arengukavade, strateegiate vms dokumentidega. Need dokumendid ei sisalda üldjuhul isikuandmeid ning ka eelhinnangus ei esitata isikuandmeid.“ Selgitus „ei sisalda üldjuhul isikuandmeid“ tähendab, et mingitel juhtudel võivad kõnealused dokumendid siiski isikuandmeid sisaldada. Seetõttu tuleks olukorras, kus avalikustatavad andmed hõlmavad ka isikuandmeid, nende isikuandmete kategooriad ja avalikustamise eesmärk näha ette seaduse tasandil. Ka palume selgitada, kui kaua andmeid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  säilitatakse. Selles osas tuleb seadust isikuandmete säilitamise tähtajaga täiendada ning lisada seletuskirja selgitus, miks on andmeid vajalik säilitada ettenähtud perioodi jooksul. 3. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Markus Ühtigi 51914873 [email protected] Helen Pajumaa-Viitla Karen Alamets Inge Mehide 2