Riigikogu õiguskomisjon
Meie 11.05.2026 nr 8-1/2850-3
[email protected]
Ettepanek muudatuste tegemiseks eelnõus 560
SE (kohtumenetluse optimeerimine ja
kohtulahendite avalikkus)
Austatud õiguskomisjoni esimees
Riigikogu menetluses on kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu 560
SE. Eelnõu on teisel lugemisel.
Palume eelnõus teha järgmised muudatused:
1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 102 järgmises sõnastuses:
„§ 34 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2² järgmises sõnastuses:
"2²) teada, et kui ta hoiab kohtumenetlusest kõrvale või jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile
ilmumata, võib kriminaalasja arutada ja kohtuotsuse teha tema osavõtuta;";“;
2. Muuta eelnõu § 1 p 131, täiendades eelnõukohast KrMS § 269 lõikega 22 järgmises
sõnastuses:
"(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel võib kohus kriminaalasja arutada süüdistatava
osavõtuta üksnes juhul, kui süüdistatavat on eelnevalt teavitatud võimalusest kriminaalasja arutada
ja kohtuotsus teha tema osavõtuta.".
Muudatuste tegemise vajaduse tingib ühelt poolt kriminaalasja süüdistatava osavõtuta arutamise
võimaluste mõningane laiendamine KrMS § 269 muudatuses, teisalt aga ka see, et Eesti suhtes on
käimas rikkumismenetlus nr INFR(2020)2279 seoses EL Nõukogu raamotsuse 2002/584/JHA
mittetäieliku ülevõtmisega. Eelnõu muudatusega täpsustatakse, et igal juhul tuleb kahtlustatavat
hoiatada, et menetlusest kõrvale hoidumise puhul saab kohus asja lahendada ilma tema kohalolekuta.
See teavitus ühest küljest hoiab ära rumalad otsused kahtlustatavate poolt, kes võivad ekslikult arvata,
et menetlusest kõrvalehoidumine aitab neil kriminaalkaristusest pääseda. Teisalt aga on selge
teavitamine ilmumata jäämise tagajärgedest ka eelduseks sellele, et neid tagajärgi oleks võimalik isiku
suhtes hiljem rakendada. Teavitamise võimaluse toomine kahtlustuse esitamise faasi ja KrMS § 269
täiendamine lisalõikega välistab võimaluse, et kohus arutab asja ilma, et kahtlustatav oleks teadlik
tema suhtes toimuvast menetlusest (nt pole üldse üle kuulatud isegi kohtueelses menetluses) või
tagajärgedest, mis kaasnevad menetlusest kõrvale hoidumisega. Lisatava lõike 2 2 kohane teavitus ei
tähenda seejuures tingimata teavitust konkreetse istungi eel ega isegi kohtukutses, vaid viitab just §
34 lõike 1 p 22 näol lisatavale kohustuslikule teavitusele, mille isik peaks saama juba siis, kui ta alles
kahtlustatav on. Sellegipoolest tuleks ka süüdistatavat kohtusse kutsudes talle alati veel täiendavalt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
üle rõhutada, et istungile ilmumata jätmist võidakse käsitada kõrvalehoidumisena ja seega tema
puudumise korral võib kohus asja arutada ilma temata.
Täiendavalt soovime veelkord selgitada, miks on põhjendatud ja otstarbekas KrMS § 202
muutmine eelnõu § 1 p-s 69 toodud viisil, st oportuniteedi kohaldamise võimalusi laiendada mõnede
esimese astme kuritegude puhuks. Olles konsulteerinud erinevate õigusala praktikutega, juhime
tähelepanu kolmele peamisele aspektile:
1. Väheoluliste rikkumiste eest kriminaalkaristuse kohaldamine trivialiseerib kriminaalkaristust
ja rikub ultima ratio põhimõtet, luues ebaõig(l)ust.
o Näide: Isik püüab poest varastada viinapudelit maksumusega 6 eurot ning tõukab teda
takistama tulnud turvameest. Vallasasja hõivamine vägivallaga kvalifitseeritakse KarS § 200 lg
1 järgi röövimisena, mille eest on ette nähtud karistusena 2 kuni 10 aastat vangistust.
o Näide: isik aitab sõbral autost tuppa viia pakki, kus on sees narkootiline aine, kui politsei
mõlemad kinni peab. Ehkki isik ei ole narkosõltlane ega -diiler, võetakse ta vastutusele KarS §
184 lg 1 alusel, mis näeb ette suure koguse narkootilise aine käitlemise (st autost tuppa viimise)
eest vangistuse 1 kuni 10 aastat. Kohtulahendis nime ei asendata ka karistuse kustumisel.
o Näide: 18aastane sõber pakub 17aastasele kanepisuitsu teha. Too tõmbab kaks mahvi ja saab
teada, et talle kanep ei meeldi. 18aastase tegu kvalifitseeritakse KarS § 187 lg 1 järgi, karistus
1 kuni 10 aastat vangistust pluss eluaegne kohtulahendi nimega avaldamine ja eluaegne lastega
töötamise keeld.
o Näide: Eestisse prostituudiks toimetatud naisterahvas on oma olukorrast tulenevalt sunnitud ise
inimkaubandusele kaasa aitama, nt varjab või toimetab oma autoga ühest asukohast teise kahte
teist prostituuti. See kvalifitseerituakse KarS § 1331 lg 2 alusel inimkaubanduse toetamisena ja
karistuseks on 2 kuni 10 aastat vangistust.
o Näide: Isik annab teisele kasutada oma sõiduauto, pidades võimalikuks (kaudne tahtlus), et
teine võib autot kasutada narkootikumide käitlemise toimepanemiseks isegi hoolimata
selgesõnalisest keelamisest või lubadustest, et midagi seadusevastast plaanis ei ole. Autot
kasutades pannaksegi toime mõni esimese astme kuritegu. Auto omanik on kaasaaitaja sama
sätte järgi.
Ühelgi kirjeldatud juhtumitest ei ole oportuniteedi kohaldamine praegu seaduse järgi võimalik ja
kohustuslikult peab järgnema kriminaalkaristus, isegi juhul, kui ei süüdlase isik ega tegelikult tekkinud
kahju kriminaalkaristuse kohaldamise vastu avalikku menetlushuvi ei tekita ja pigem on näited
karistusõiguse ultima ratio põhimõtte rikkumisest. Oportuniteedi kohaldamine ei tähenda, et
toimepanijale tagajärgi ei kaasne. Oportuniteedimäärusega pandavad kohustused võivad sageli olla
tingimisi vangistusest intensiivsemaks ja tõhusamaks mõjutajaks (nt selline komplekt: kohustus teha
200 tundi üldkasulikku tööd, hüvitada kannatanule tekitatud kahju, läbida sotsiaalprogramm, anda
perioodiliselt 12 kuu jooksul vereproove, kinnitamaks jätkuvat alkoholi tarbimisest hoidumist ning mitte
kontakteeruda kannatanuga isiklikult või mistahes sidevahendi abil järgneva 12 kuu jooksul).
2. Esmakordsete rikkujate mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata võimaldab inimestel
lihtsamini seaduskuulekale teele pöörduda.
Karistatusega kaasnevad sotsiaalsed tagajärjed nagu töökoha kaotus ja suhete katkemine ei toeta
inimese ühiskonnas toimetulekut ja võivad viia uute kuritegudeni ja kuritegeliku mustri tekkimiseni,
mida hiljem parandada on keerulisem. Eriti noorte täiskasvanute puhul võib üks rumal tegu rikkuda
kogu elu: mitme kuriteokoosseisu puhul on ette nähtud, et kohtulahend jääb avalikuks ilma
lõpptähtajata ja seal süüdimõistetu nime tähemärkidega ei asendata karistuse kustumisele vaatamata,
kehtiv KarRS § 28 ei näe selles küsimuses ette ka kaalutlusõigust. Kuritegevuse statistika näitab
järjepidevalt, et oportuniteediga lõpetatud asjades kahtlustatavate retsidiivsus on oluliselt madalam
nende omast, kes kriminaalkorras karistada saavad, ja veel enamgi nende omast, kes vanglakaristuse
otsast lõpuni ära kannavad.1 Selle taga on tõenäoliselt osalt ka asjaolu, et oportuniteeti kohaldataksegi
1 Vt nt Kuritegevus Eestis (https://www.justdigi.ee/kuritegevus2024/retsidiivsus.html), kus avaldatud
graafikutel on näha et süüdimõistva kohtuotsuse saanud isikute retsidiivsusmäär on oluliselt kõrgem
kui neil, kelle suhtes on menetlus oportuniteediga lõpetatud (15% vs. 4%, kusjuures vanglast
vabanenute kahe aasta retsidiivsusmäär oli 2024.aastal 27% -
(https://www.justdigi.ee/kuritegevus2024/assets/images/page17sec1graph.svg). Need andmed
2
eeskätt nö juhuslike esmarikkujate suhtes, kellest enamik enam kunagi kuritegusid toime ei pane.
Eelnõuga see ei muutuks. Uuringud kinnitavad, et karistuse rangusest olulisem heidutus on suur
vahelejäämise tõenäosus.2
3. Oportuniteedi rakendamine võimaldab paremini kuriteoohvreid kaitsta.
Oportuniteedi rakendamisel lahendab kohus asja üldjuhul kirjalikus menetluses ja kannatanut ega
tunnistajaid kohtusse ega prokuratuuri selleks kutsuda ei ole vaja. Sellega välditakse kannatanu
teisest ohvristamist. Kahjuhüvitise maksmine on aga menetluse lõpetamise üheks tingimuseks, mis
võib seetõttu täitemenetlusest paremini kahtlustatavat motiveerida kahjusid heastama, kuivõrd
kohustuste täitmisest sõltub, kas menetlus jääb lõpetatuks või uuendatakse. Viimase viie aasta
statistika näitab, et uuendatakse vaid ca 18% oportuniteediga lõpetatud kriminaalasjadest. Lisaks
tuleb tähelepanu pöörata, et oportuniteedi rakendamise võimalus on inimkaubanduse
direktiiviga nõutav. EL inimkaubanduse vastu võitlemise direktiiv 2024/1712 (mille ülevõtmise
tähtaeg on 15.07.2026) näeb artiklis 8 ette, et liikmesriigid peavad oma õiguses ette nägema
võimaluse jätta inimkaubanduse ohvrile süüdistuse esitamata, kui ta pani õigusvastase teo toime
seetõttu, et ta sattus inimkaubanduse ohvriks. Meil kehtivas seaduses sellist võimalust ei ole ja
eelnõuga see probleem lahendataks.
Kui eelnev argumentatsioon aga õiguskomisjoni siiski ei veena, on mõeldav eelnõu § 1 p 69 ja
sõnastada see järgmiselt:
„69) paragrahvi 202 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava või süüdistatava isiku
süü ei ole suur ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib
prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse
lõpetaks.“;“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Andreas Kangur
[email protected]
seavad kahtluse alla väite, et kriminaalkaristus aitab korduvkuritegevust vähendada paremini kui
oportuniteedi kohaldamine.
2 Daniel S. Nagin, Deterrence in the Twenty-First Century, 42 Crime & Just. 199 (2013).
3