Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu (DMA ja FSR) esitamine Vabariigi Valitsusele

EELNÕU 27.04.2026 Konkurentsiseaduse muutmise seadus 1) Konkurentsiseaduse § 535 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada käesoleva seaduse 2. või 4. peatükis või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 või 102 sätestatud keelatud teo (edaspidi keelatud tegu) toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata konkurents. Seaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi või kohaldada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid ka muul eesmärgil.“. 2) Konkurentsiseaduse § 536 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) selleks tuleneb alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1–66);“. 3) Konkurensisseaduse § 635 tunnistatakse kehtetuks. 4) Konkurentsiseaduse § 78 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Igaühel on õigus talle keelatud teo toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele.“. 5) Konkurentsiseaduse § 7813 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 või artikli 21 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“. 6) Konkurentsiseaduse 92. peatüki täiendatakse §-dega 7823 ja 7824 järgmises sõnastuses: „§ 7823. Nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 rakendamine (1) Konkurentsiamet võib osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel abi nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artikli 21 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 3 sätestatud alustel ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõuete esitamisel. (2) Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artikli 23 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks. (3) Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artikli 16 lõikes 5 sätestatud turu-uuringu läbiviimisel. (4) Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil algatades selleks konkurentsijärelevalvemenetlust. Enne esimese menetlustoimingu tegemist teavitab Konkurentsiamet sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni. § 7824. Nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 rakendamine (1) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 artikli 13 lõikes 5 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel abi ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõuete esitamisel. (2) Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 artikli 14 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks. (3) Kui Euroopa Komisjon on nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 alusel taotlenud Konkurentsiametilt sama määruse artikli 14 lõike 7 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konkurentsiamet seda käesoleva seaduse §-des 5315 ja § 5317 sätestatu kohaselt.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2026. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2026. a allkirjastatud digitaalselt 2  Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil täita Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) ees koostöökohustusi kahe Euroopa Liidu nõukogu määruse – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (edaspidi digiturgude määrus või määrus), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (edaspidi välisriigi subsiidiumide määrus või määrus) – rakendamisel, kehtestades selleks riigisisesesse õigusesse vajalikud pädevusnormid ja täpsustades nende õiguslikud alused. Peale kooskõlastusringi on eelnõusse tehtud ka täiendavad muudatused, mille eesmärgiks on täpsustada ja ühtlustada sätted, mis puudutavad koostööd komisjoniga erinevate ELi määruste rakendamisel ja politsei kaasamist komisjoni toimingute toetamiseks. Muudatuste eesmärk on luua nii riigiorganite kui Eesti ettevõtjate jaoks suuremat õigusselgust ja aidata paremini mõista kehtivaid reegleid. Eelnõuga ettevõtete ja inimeste halduskoormus ei suurene. Kohustus teha komisjoniga viimase nõudmisel asjakohast koostööd on olnud Eesti jaoks digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse puhul otsekohalduv alates nende määruste jõustumisest, kuid eelnõuga täpsustatakse Konkurentsiametile antud volitusi ning luuakse selge riigisisene raamistik komisjoni tõhusaks toetamiseks määruste rakendamisel. Koostöö kahe määruse rakendamisel on sisult väga sarnane ja seisneb eelkõige Eesti territooriumil ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste suhtes tehtavate uurimistoimingute toetamises. Konkurentsiseadusesse1 (edaspidi KonkS) luuakse pädevusnormid, milles täpsustatakse olukordi, kus Konkurentsiamet peab uurimistoimingute tegemiseks toetuma asjaomase määruse sätetele, ja olukordi, kus amet peab kasutama hoopis riigisisesest õigusest pärinevaid uurimismeetmeid. Digiturgude määruse puhul luuakse Konkurentsiameti jaoks lisaks volitus toetada vajaduse korral komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab hiljem üle võtta. Konkurentsiameti volituste õiguslike aluste eristamine on oluline eelkõige uurimistoimingule allutatud isiku jaoks – nimelt peab tema jaoks olema üheselt arusaadav, millised õigused ja kohustused iga konkreetse uurimistoiminguga kaasnevad, samuti mis õiguse alusel ja millises kohtus on tal võimalik vajaduse korral asutuste otsuseid ja menetlustoiminguid vaidlustada. Samuti aitavad uued normid Konkurentsiameti ametnikel paremini mõista, millised uurimisvolitused on neil määruste rakendamise erinevatel juhtudel, ja korraldada oma tegevusi vastavalt. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Natalia Mäekivi (5880 6031; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk (teenistussuhe lõppenud). 1 RT I, 18.11.2025, 2. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse KonkS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.11.2025, 2. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil toetada Euroopa Komisjoni digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel, tagades teabe kogumise ja edastamise ning muu vajaliku koostöö vastavalt määrustes sätestatud liikmesriikide kohustustele. Selleks kehtestatakse riigisisesesse õigusesse vajalikud pädevusnormid ja täpsustatakse nende õiguslikud alused. Mõlema määruse kohaselt on komisjonil ulatuslikud volitused, mille kohaldamisel võib komisjon paluda liikmesriigi pädeva asutuse abi. Peale kooskõlastusringi on eelnõusse lisatud ka täiendavad tehnilised muudatused, mille eesmärgiks ka ühtlustada ja täpsustada sätted, mis puudutavad koostööd komisjoniga erinevate ELi määruste rakendamisel ja politsei kaasamist komisjoni toimingute toetamiseks. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 5 ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu rakendamine ei too olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Muudatused on tehnilised ja tulenevad otseselt EL-i määruste rakendamise vajadusest. 2.1. Digiturgude määrus Digiturgude määrus jõustus 1. novembril 2022 ja seda kohaldatakse alates 2. maist 2023. Regulatsioon on suunatud suurtele tehnoloogiaettevõtetele, kes haldavad digiplatvorme ja pakuvad põhiplatvormiteenuseid, nagu sotsiaalmeediateenused, veebibrauserid, sõnumiteenused, otsingumootorid ja muud veebipõhised teenused. Põhiplatvormiteenused on suurte kasutajaskondadega platvormid, mille kaudu pääsuvalitsejad on saanud digiturge oma huvides mõjutada. Mõni neist ettevõtjatest kontrollib digimajanduses terveid platvormide süsteeme ning teistel asjaomasel kaubaturul tegutsevatel või uutel ettevõtjatel on nendega struktuuriliselt äärmiselt raske konkureerida. Pääsuvalitsejate selliste omaduste kombinatsioon põhjustab paljudel juhtudel tõenäoliselt suurt ebavõrdsust läbirääkimistel ning seega ebaausate tavade ja ebaõiglaste tingimuste rakendamist pääsuvalitsejate osutatavaid põhiplatvormiteenuseid kasutavate ärikasutajate2 ja lõppkasutajate3 suhtes, mis mõjutab digisektoris negatiivselt hindu, kvaliteeti, ausat konkurentsi, valikuvõimalusi ja innovatsiooni. Digiturgude määrusega kehtestati pääsuvalitsejate kohustused, mille eesmärk on tagada, et 2 Digiturgude määruse artikli 2 punkti 21 järgi on ärikasutaja füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb äri- või kutsetegevuse raames ja kasutab põhiplatvormiteenuseid lõppkasutajatele kaupade või teenuste pakkumiseks või selle käigus. 3 Digiturgude määruse artikli 2 punkti 20 järgi on lõppkasutaja füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab põhiplatvormiteenuseid muul viisil kui ärikasutajana (st sisuliselt tavakasutaja). digiplatvormide turud toimiksid õiglaselt, avatult ja konkurentsipõhiselt ning et pääsuvalitsejate positsiooni tugevdamist ja kuritarvitamist ennetataks juba varases etapis. Digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt määratakse ettevõtja pääsuvalitsejaks, kui: (a) tal on märkimisväärne mõju siseturule; (b) ta osutab põhiplatvormiteenust, mis on ärikasutajate jaoks oluline juurdepääsutee lõppkasutajateni jõudmiseks, ning (c) tal on oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus. Määruse artikli 3 lõige 3 sätestab siinkohal kvantitatiivsed ning sama artikli lõige 8 kvalitatiivsed kriteeriumid, mida komisjon pääsuvalitseja määramisel arvesse võtab. Digiturgude määruse olemusest, pääsuvalitsejate määramise protsessist ning komisjoni järelevalve- ja menetlusvolitustest saab täpsemalt lugeda digiturgude määrusest ja selle rakendusmäärusest. Pääsuvalitsejate hulka kuuluvad praegu sellised suurettevõtjad nagu Alphabet, Amazon, Apple, Booking.com, Bytedance (TikTok), Meta ja Microsoft. See nimekiri võib tulevikus laieneda. Komisjon korraldab regulaarselt turu-uuringuid, mis võimaldavad tal liigitada ettevõtjaid pääsuvalitsejateks, ajakohastada pääsuvalitsejate kohustusi ning töötada välja parandusmeetmeid digiturgude määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmisele reageerimiseks. Eestis ei ole ühtegi pääsuvalitsejast ettevõtjat, sest meie ettevõtjate rahalised näitajad ja kasutajate arv jäävad komisjoni kehtestatud kõrgetest lävenditest tunduvalt alla. Seega on digiturgude määruse eeldatav mõju Eestile pigem väike. Otseselt võib määrus mõjutada Eestis tegutsevaid ja pääsuvalitsejaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid.4 Kuigi ühegi pääsuvalitseja peakorter ei ole Eestis, pakuvad nad Eesti turul oma põhiplatvormiteenuseid ning võivad asutada siia tütarettevõtjaid või filiaale. Kaudselt mõjutab määrus Eesti füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on pääsuvalitsejate põhiplatvormiteenuste lõpp- või ärikasutajad – nimelt võib mõni digiturgude määruse alusel toimetatav menetlus puudutada nende ligipääsu mõne pääsuvalitseja platvormile ja selle ligipääsu tingimusi. Siinkohal tuleb arvestada, et määruse kohaselt on komisjonil õigus talle määrusega pandud ülesannete täitmiseks esitada teabenõudeid ning küsitleda kõiki ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi ning neid kontrollida. Seega, kuigi põhilised menetlustoimingute adressaadid on pääsuvalitsejad ja nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ei ole põhjendatud juhtudel välistatud ka olukorrad, kus menetlustoimingutele allutatakse kolmandatest isikutest ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi. Digiturgude määruse kohaselt on komisjon ainuke pädev asutus, kes võib algatada määruse artikli 20 järgi menetluse pääsuvalitseja kohustuste täitmise kontrollimiseks või nende täitmata jätmise tuvastamiseks, samuti pääsuvalitsejale trahvi määramiseks. Nii enne menetluse algatamist kui ka menetluse ajal võib komisjon kasutada talle määrusega antud uurimisvolitusi, sealhulgas esitada teabenõudeid (artikkel 21), korraldada küsitlusi ja koguda ütlusi (artikkel 22) ning teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid (artikkel 23). 4 KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Siinkohal nõuavad liikmesriikide territooriumitel tehtavad uurimistoimingud komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist nende pädevuse piires. Määruse artikli 23 lõike 7 kohaselt võib komisjon taotleda, et liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ja teised isikud abistaksid teda aktiivselt asjaomase liikmesriigi territooriumil kontrolli (st läbiotsimise) tegemisel. Sama artikli lõige 8 sätestab, et kui komisjon leiab, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma talle vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt. Määruse artikli 21 lõige 5 sätestab liikmesriigi pädeva asutuse kohustuse esitada komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik digiturgude määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks. Määruse artikli 16 lõike 5 kohaselt võib komisjon paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel abistada teda turu-uuringus. Lisaks annab määruse artikli 38 lõige 7 liikmesriikidele õiguse sätestada oma riigisiseses õiguses konkurentsiasutuse pädevus ja uurimisvolitused, mille järgi võiks asutus omal algatusel uurida määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma riigi territooriumil. Eelnõuga luuakse KonkS-i pädevusnormid, mille eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teha komisjoniga eelnimetatud koostööd. Kehtivas õiguses asjaomaseid norme ei ole. Kuigi digiturgude määrus on otsekohalduv, peab riigisisene õigus siiski andma Konkurentsiametile selged õiguslikud alused komisjoni menetlustoimingute ja turu-uuringute toetamiseks ning täpsustama, milliseid uurimismeetmeid peab amet seejuures kasutama. Samuti sätestatakse Konkurentsiameti pädevus uurida Eestis omal algatusel digiturgude määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist. 2.2. Välisriigi subsiidiumide määrus Välisriigi subsiidiumide määrus jõustus 12. jaanuaril 2023 ja seda kohaldatakse alates 12. juulist 2023. Määrus võimaldab komisjonil uurida rahalisi toetusi, mida kolmandate riikide ametiasutused on andnud EL-is tegutsevatele äriühingutele. Määrusega kehtestati kohustus, et ettevõtjad peavad komisjonile ette teatama riigihankemenetlusest ja koondumisest, kui asjaomane pakkumus või tehing sisaldab kolmanda riigi rahastust ning täidetud on määruses sätestatud rahaline künnis. Välisriigi subsiidiumide olemuse, nende hindamise korra ning komisjoni menetluste detailse regulatsiooniga saab tutvuda välisriigi subsiidiumide määruses ja selle rakendusmääruses. Arvestades, et määruses sätestatud kriteeriumide järgi on ettevõtja käive, mille korral tuleb komisjoni oma tehingutest teavitada, suhteliselt suur5, mõjutab määrus Eesti ettevõtjaid eeldatavasti pigem vähesel määral. Siiski tuleb arvestada sellega, et komisjon võib omal algatusel sekkuda ka piirmäära alla jäävatesse koondumistesse, mis hõlmavad välisriigi toetusi, samuti sellega, et sarnaselt digiturgude määrusega on komisjonil ka välisriigi subsiidiumide määrusega õigus talle määrusega pandud ülesannete täitmiseks esitada teabenõudeid peale uurimise all olevatele isikutele ka teistele ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele ning neid kontrollida. 5 Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 20 lõige 3 sätestab ettevõtjate komisjonile ette teatamise kohustuse koondumisest, mis hõlmab välisriigi olulist rahalist toetust, kui i) omandatava äriühingu käive või ühinevatest äriühingutest vähemalt ühe osapoole käive või ühisettevõtja käive on EL-is vähemalt 500 miljonit eurot ning ii) summaarne välismaine rahastus on seejuures vähemalt 50 miljonit eurot (määruse 3. peatükk). Välisriigi subsiidiumide määruse põhjenduspunktis 58 sätestatakse, et liikmesriigid peavad määruse kohaldamisel tegema komisjoniga tulemuslikku koostööd. Seetõttu palus komisjon pärast määruse jõustumist liikmesriikidel määrata riiklikud kontaktpunktid, kes osutaksid vajaduse korral komisjonile määruse rakendamisel abi. Riigihangete valdkonnas määrati Eesti kontaktpunktiks Rahandusministeerium, koondumiste kontrolli kontaktpunkt on Konkurentsiamet. KonkS-i § 21 lõige 5 jõustus 28. novembril 2025 ja sellega anti Konkurentsiametile üldine pädevus teha komisjoniga koostööd välisriigi subsiidiumide määruse artiklis 20 ja artikli 21 lõikes 5 sätestatud koondumise hindamisel. Nagu digiturgude määruse puhul, on komisjon ainus asutus, kel on pädevus välisriigi subsiidiumide määrust kohaldada. Selleks võib komisjon kasutada talle määrusega antud uurimisvolitusi, milleks on artiklis 13 sätestatud teabenõuded ja artiklis 14 sätestatud kontrollid. Siinkohal on liikmesriikide territooriumitel uurimistoimingute tõhusaks tegemiseks vajalik komisjoni ja liikmesriikide asutuste vaheline koostöö ja koordineerimine nende pädevuse piires. Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 13 lõige 5 annab komisjonile õiguse nõuda, et liikmesriigid esitaksid talle kogu teabe, mis on vajalik komisjonile määrusega pandud ülesannete täitmiseks. See tähendab, et liikmesriigi pädeval asutusel on komisjoniga analoogne õigus esitada oma riigi ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendusele määruses sätestatud teabenõudeid. Samuti näeb määruse artikli 14 lõige 6 ette liikmesriikide kohustuse toetada komisjoni ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel, sealhulgas vajaduse korral politsei kaasamise tagamine. Lisaks annab määruse artikli 14 lõige 7 komisjonile õiguse taotleda liikmesriigi ametiasutuselt kontrolli või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist oma riigisisese õiguse kohaselt. Erinevalt komisjoni kontrollist on tegemist Konkurentsiameti enda menetlustoiminguga, mis tuleb teha Eesti õiguse alusel ning mis eeldab halduskohtu luba KonkS-i §-s 5316 sätestatud korras. Selliste toimingute tegemiseks peab Konkurentsiametil olema ühiselt mõistetav õiguslik alus, mis võimaldab rakendada riigisiseseid uurimismeetmeid ja tagada menetluslike garantiide järgimise. Eelnõuga luuakse KonkS-i pädevusnormid, mille eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teha komisjoniga eelnimetatud koostööd. Kehtiv õigus sätestab Konkurentsiameti üldise pädevuse kontaktpunktina, mille järgi saab amet teha komisjoniga koostööd määruses sätestatud koondumiste kontrollimisel, kuid ei täpsusta, mis uurimismeetmete abil ja millistel õiguslikel alustel saab sellist koostööd praktikas teha. Koostöö komisjoniga antud määruse rakendamisel on üsna ulatuslik ning hõlmab nii teatamisele kuuluvaid koondumisi, mis vastavad määruses sätestatud rahalistele künnistele, kui ka teatamisele mittekuuluvaid koondumisi, mille puhul komisjon võib algatada uurimise omal algatusel (ex officio), kui tal tekib kahtlus, et asjaomastele ettevõtjatele on antud välisriigi subsiidiume. Lisaks on võimalikud ka juhtumid, kus komisjon hakkab omal algatusel uurima ükskõik millisest allikast, sealhulgas liikmesriikidelt, füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning ühendustelt pärit teavet väidetavate siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta, mis tingimata ei kujuta endast ei riigihankemenetlust ega koondumise uurimist (määruse artiklis 9 sätestatud ex officio menetlus). Ka sellisel juhul võib (aga ei pruugi) komisjoni jaoks sobiv koostööpartner olla Konkurentsiamet. Loetletud juhtumite menetlemine nõuab selgust ja õiguskindlust nii Konkurentsiameti kui ka ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste jaoks, kelle suhtes võidakse uurimismeetmeid kohaldada. Seega, vaatamata sellele, et välisriigi subsiidiumide määrus on otsekohalduv, peab riigisisene õigus andma Konkurentsiametile selged õiguslikud alused nii komisjoni menetlustoimingute toetamiseks kui ka enda menetlustoimingute tegemiseks ja täpsustama, milliseid uurimismeetmeid peab amet seejuures kasutama. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1) Punktiga 1 muudetakse KonkS § 535 lõiget 3 ja sõnastatakse see järgmiselt: „Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada käesoleva seaduse 2. või 4. peatükis või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 või 102 sätestatud keelatud teo (edaspidi keelatud tegu) toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata konkurents. Seaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi või kohaldada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid ka muul eesmärgil.“. Kehtiva õiguse järgi on „keelatud teo“ mõiste defineeritud KonkS § 78 lõikes 1, mis jääb konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni sätestavast 72. peatükist tahapoole. Muudatusega tõstetatakse asjaomane definitsioon KonkS § 535 lõikesse 3 ehk seaduse sättesse, kus seda mõistet esimest korda kasutatakse. Lõike 3 viimases lauses täpsustatakse, et seaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi ka muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamiseks ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamiseks. Peale käesoleva eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist saab selliseks olukorraks olema KonkS § 7823 lõige 3, mille järgi võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi ka digiturgude määruse 2022/1925 artiklite 5, 6 ja 7 Eesti territooriumil võimalikku täitmata jätmise kontrollimiseks – seejuures ei pruugi selline mittetäitmine tingimata vastata keelatud teo tunnustele. Samuti täpsustatakse, et Konkurentsiamet saab seaduses sätestatud juhtudel kohaldada muul (kui keelatud teo tuvastamise) eesmärgil ka 72. peatükis sätestatud uurimismeetmeid (st läbiotsimine ja teabe nõudmine). Siinkohal on mõeldud eelnõuga kavandatud § 7824 lõikes 3 sätestatud olukorda, kus Konkurentsiamet saab komisjoni taotlusel riigisiseste uurimismeetmetega teostada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingut konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt, välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud eesmärkidel. 2) Punktiga 2 täiendatakse KonkS § 536 lõiget 2 punktiga 21: „selleks tuleneb alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1–66);“. Uue punkti kohaselt ei algata Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui selleks tuleneb alus digiturgude määrusest. Selline alus on eeskätt määruse artikli 38 lõige 7. Ühelt poolt annab nimetatud säte liikmesriigi konkurentsiasutusele õiguse (eeldusel, et tal on olemas selleks riigisisese õiguse kohaselt pädevus ja uurimisvolitused) omal algatusel uurida määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Teiselt poolt ei ole liikmesriigi konkurentsiasutusel aga õigust sama rikkumise suhtes menetlust alustada või see lõpule viia, kui seda menetleb komisjon ise. Eelnõuga luuakse Konkurentsiameti jaoks pädevus alustada määruse artikli 38 lõikega 7 ettenähtud uurimine omal algatusel, alustades selleks konkurentsijärelevalvemenetlust (KonkS § 7823 lõige 3). Samas tuleb jätta selline menetlus siiski alustamata või lõpetada juhul, kui asjaomast rikkumist juba menetleb või hakkab menetlema komisjon ise. Juhul, kui konkurentsijärelevalvemenetlus oli juba alustatud, peab Konkurentsiamet menetluse lõpetama ja esitama oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat digiturgude määruse täitmise tagajat. 3) Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks KonkS § 635. Asjaomane säte reguleerib kohtult loa taotlemist selleks, et komisjon saaks teostada Eestis nõukogu määruse 139/2004/EÜ (edaspidi ELi ühinemismäärus) artiklis 13 sätestatud kontrolli. Samas, sätestab ELi ühinemismääruse artikli 13 lõige 7 liikmesriigi kohustust taotleda komisjoni kontrolli läbiviimiseks kohtuluba ainult siis, kui see on riigisisese õiguse järgi vajalik politsei või samaväärse täitevasutuse kaasamiseks. Analoogselt digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määrusega, ei tähenda ELi ühinemismääruses sätestatud „riigisisene kohtuluba“ mitte luba konrolli kui toimingu läbiviimiseks (mis oleks sarnane sellega, mida taotleb Konkurentsiamet KonkS § 5315 alusel), vaid kohtuluba politsei kaasamiseks. Eesti õigus ei sätesta nõuet taotleda politsei kaasamiseks kohtuluba, vaid kaasamine toimub halduskoostöö seaduse (HKTS) 3. peatüki ametiabi sätete alusel. Seaduandja on sellisest arusaamast lähtunud ka KonkS § 7813 loomisel, kus komisjoni poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel Eestis kontrolli teostamiseks on kohtuloa nõue kehtestatud ainult määruse artiklis 21 sätestatud muude ruumide kontrolli puhul, kuid mitte määruse artiklis 20 sätestatud äriruumide kontrolli jaoks. Toiming, mille raames komisjon soovib määruse 1/2003 artikli 21 alusel kontrollida ettevõtja muid ruume (st mitte ettevõtja äriruume, vaid nt juhatuse liikme kodu) eeldab võrreldes äriruumide kontrolliga intensiivsemat põhiõiguste riivet. Seetõttu sätestab määruse 1/2003 artikli 21 lõige 3, et sellise toimingu läbiviimiseks on vaja taotleda riigisisest kohtuluba. Äriruume saab aga komisjon kontrollida otsekohalduva määruse alusel ja seda toimingut ei saa riigisisese kohtuloaga piirata. Digiturgude määrus, välisriigi subsiidiumide määrus ega ka ELi ühinemismäärus komisjonile muude ruumide läbiotsimise volitust ei anna. Seega ei ole nende määruste alusel komisjoni poolt Eestis kontrolli läbiviimiseks vaja taotleda kohtult luba. Sarnast olukorda puudutavate seaduse sätete ühtlustamiseks on vaja tunnistada KonkS § 635 kehtetuks. 4) Punktiga 4 muudetakse KonkS § 78 lõiget 1 ja sõnastatakse see järgmiselt: „Igaühel on õigus talle keelatud teo toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele.“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille vajadus on tingitud „keelatud teo“ mõiste definitsiooni tõstmisega KonkS § 535 lõikesse 3. 5) Punktiga 5 muudetakse KonkS § 7813 lõiget 4 ja sõnastatakse see järgmiselt: „Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 või artikli 21 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“. Muudatus lisati eelnõusse peale kooskõlastusringi, mille raames esitasid Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet tagasiside eelnõuga kavandatud ning politsei kaasamist puudutavate KonkS § 7823 lõike 2 ja KonkS § 7824 lõike 2 sõnastuse kohta. Sätete sõnastusest oli jäänud mulje, et komisjon võib pöörduda ametiabi saamiseks vahetult politsei poole. Selline lähenemine ei ole kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 lõigete 7 ja 8 ega nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 lõigete 5 ja 6 loogikaga. Nimetatud sätete kohaselt on komisjoni esmane koostööpartner liikmesriigi pädev asutus, kelleks Eestis on Konkurentsiamet. Alles olukorras, kus on alust arvata, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga, peab Konkurentsiamet vajadusel tagama politsei kaasamise. Korrakaitseseaduse6 (edaspidi KorS) § 6 lg 6 kohaselt osutab politsei teisele korrakaitseorganile abi ametiabi korras eelkõige riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises. Samas ei ole kogu Konkurentsiameti tegevuse puhul tegemist riikliku järelevalvega, vaid peale 05.07.2025 jõustunud KonkS muudatuste7 jõustumist teostab amet riiklikku järelevalvet ainult KonkS 5. peatükis (koondumise kontroll) sätestatu täitmise üle. Järelevalvet KonkS 2. ja 4.peatükis sätestatu täitmise üle teostatakse aga 72. peatükki loodud konkurentsijärelevalvemenetluse eriregulatsiooni järgi. Seega ei ole KorS- i sätted kogu Konkurentsiameti tegevusele automaatselt kohaldatavad, mistõttu tuleb väljaspool riiklikku järelevalvet toimuv politsei kaasamise kord selgesõnaliselt sätestada KonkS-is. Eeltoodust tulenevalt lepiti osapoolte vahel politsei koostööd puudutavate sätete jaoks kokku uus sõnastus. Kuna ka kehtiv KonkS § 7813 lõige 4 on sõnastatud samamoodi nagu eelnõuga esialgselt kavandatud KonkS § 7823 lõike 2 ja KonkS § 7824 lõike 2, siis muudetakse eelnõuga täiendavalt ka antud sätte sõnastust. Eesmärgiks on ühtlustada KonkS-is sätestatud politsei kaasabi puudutavaid sätteid tagamaks ühest selgust kirjeldatud olukorras ning selgeid käitumisjuhiseid osapooltele. 6) Punktiga 4 täiendatakse KonkS-i §-dega 7823 ja 7824. KonkS § 7823 lõige 1: „Konkurentsiamet võib osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel abi nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 21 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 3 sätestatud alustel ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel.“ Säte näeb ette, et juhul kui komisjon soovib Eestis digiturgude määruse alusel ettevõtjat või ettevõtjate ühendust kontrollida (läbi otsida) või esitada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele teabenõude ning vajab mõne sellise toiminguga abi, siis on Konkurentsiamet pädev asutus sellise abi osutamiseks. Kehtivas õiguses selline pädevusnorm puudub. Komisjoni kontrollimisel abistades on Konkurentsiametil digiturgude määruse artikli 23 lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused. See tähendab, et Konkurentsiameti ametnikel on kontrollimisel õigus: a) siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse; b) kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse; c) teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest; 6 RT I, 07.04.2026, 7. 7 RT I, 05.07.2025, 1. d) nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega; e) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses; f) küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustada. Konkurentsiamet saab kontrolli käigus nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid; samuti saab amet esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi. Kontrollitakse igal juhul komisjoni otsuse alusel, milles märgitakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet võimalike trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule. Komisjoni abistamisel ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele teabenõuete esitamisel on Konkurentsiametil määruse artiklis 21 sätestatud õigus nõuda, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe, ja samuti on õigus nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi. KonkS § 7823 lõige 2: „Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artikli 23 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“ Kavandatud lõige 2 on digiturgude määruse artikli 23 lõike 8 rakendussäte. Nimetatud artikkel näeb ette, et kui komisjoni volitatud ametnikud ja nendega kaasas olevad isikud leiavad, et kontrollile allutatud isik ei nõustu nõutava kontrollimisega, peab asjaomane liikmesriik osutama komisjonile vajalikku abi, taotledes kontrollimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt. Kuigi määrus ei sisusta, mida peetakse silmas „vajaliku abiga“, võib eeldada, et mõeldakse vahetu sunni kohaldamist selleks, et komisjoni (ja Konkurentsiameti) ametnikud saaksid määrusekohase kontrolli läbi viia ja selle eesmärki saavutada. KorS-i § 75 lõike 1 alusel on vahetu sunni kasutamise põhipädevus antud politseile. Komisjon pöördub digiturgude määruse alusel kontrolli läbiviimiseks (sh ka võimaliku politsei kaasabi saamiseks) Eestis esmalt Konkurentsiameti poole, kes omakorda kaasab vajadusel politsei. Politsei kaasabi taotleb Konkurentsiamet HKTS 3. peatüki ametiabi sätete alusel. Sarnaselt osutab politsei Konkurentsiametile kaasabi ka riigisisese läbiotsimise tegemisel (KonkS § 5315 lõige 11). KonkS § 7823 lõige 3: „Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 16 lõikes 5 sätestatud turu-uuringu tegemisel.“ Määruse kohaselt on komisjonil õigus teha järgmisi turu-uuringuid: a) turu-uuring pääsuvalitseja määramiseks, mida komisjon teeb selleks, et selgitada välja, kas põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tuleks määrata pääsuvalitsejaks, või selleks, et teha kindlaks põhiplatvormiteenused määruse tähenduses (digiturgude määruse artikkel 17);  b) süsteemse kohustuste mittetäitmisega seotud turu-uuring, mida komisjon teeb selleks, et selgitada välja, kas pääsuvalitseja on jätnud kohustused süsteemselt täitmata (digiturgude määruse artikkel 18); c) uusi teenuseid ja tavasid käsitlev turu-uuring, mida komisjon teeb selleks, et selgitada välja, kas üks või mitu digisektori teenust tuleks lisada põhiplatvormiteenuste loetellu, või selleks, et teha kindlaks tavad, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad ning mida ei ole määruses tõhusalt käsitletud (digiturgude määruse artikkel 19). Digiturgude määruse artikli 16 lõike 5 kohaselt võib komisjon paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada. Kavandatud § 7823 lõikega 3 antakse selline komisjoni turu-uuringuga abistamise põhipädevus Konkurentsiametile, kellel on omakorda riigisisese õiguse kohaselt võimalik kaasata vajaduse korral teisi Eesti pädevaid asutusi, kes saavad konkreetse turu-uuringu raames abiks olla. Turu-uuringuga abistamisel on Konkurentsiametil määruse IV. peatükist tulenevad komisjoni volitused. KonkS § 7823 lõige 4: „Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil, algatades selleks konkurentsijärelevalvemenetluse. Enne esimese menetlustoimingu tegemist teavitab Konkurentsiamet sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni.“ Artikli 38 lõige 7 annab liikmesriigi pädevale asutusele õiguse algatada omal algatusel uurimisi määruse artiklite 5 (pääsuvalitsejate kohustused), 6 (pääsuvalitsejate kohustused, mida võidakse artikli 8 kohaselt täpsustada) ja 7 (pääsuvalitsejate kohustus seoses numbrivaba isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõimega) võimaliku täitmata jätmise korral eeldusega, et asjaomasel asutusel on liikmesriigi õiguse kohaselt olemas selleks pädevus ja uurimisvolitused. Paragrahvi 7823 lõike 4 eesmärk on luua Konkurentsiameti jaoks selline pädevus ja täpsustada, et sellise uurimise puhul oleks Eestis tegemist konkurentsijärelevalvemenetlusega. Uurimisele kohalduksid seega kõik KonkS-i 72. peatüki sätted. Digiturgude määruses sätestatud komisjoni uurimisvolitused on otseselt inspireeritud nõukogu määrusest 1/2003, millest on omakorda saanud inspiratsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2019/1 (ECN+ direktiivis) sätestatud uurimisvolitused (mille võeti Eesti õigusesse üle KonkS §-de 5315 ja 5317 loomisega). Kui võrrelda määrustes sätestatud kontrolli (läbiotsimist) ja teabe nõudeid reguleerivaid sätteid, siis need on oma sisult suuresti identsed. Ühte erinevust võib küll leida digiturgude määruse artikli 23 lõikest 2 punktist d – mis sätestab otsesõnu komisjoni õigust, lisaks raamatupidamis- ja muudele äridokumentidele, nõuda kontrolli teostamise käigus juurdepääsu ka ettevõtja organisatsioonile, toimimisele, IT- süsteemile ja algoritmidele. Samas, oli ka ECN+ direktiivi eesmärk anda konkurentsiasutustele õigus saada uurimise all oleva ettevõtja kohta kogu teavet, sealhulgas digitaalsel kujul, sõltumata teabe hoidmise kandjast (direktiivi põhjenduspunkt 4). Seega võib eeldada, et ECN+ direktiivi uurimismeetmed tagavad ka sellise teabe kättesaamise võimalust, mida võib vaja minna digiturgude määruse alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes toimetatavas menetluses. Ka Eesti seadusandja ei piiranud direktiivi ülevõtmisel nende andmete koosseisu, mida Konkurentsiamet saab läbiotsimisel üle vaadata või teabenõude korras nõuda ainult raamatupidamis- ja muude äridokumentidega, vaid Konkurentsiametil on õigus saada juurdepääsu ka „läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui halduskohus on seda oma loas märkinud“ (KonkS § 5315 lõike 4 punkt 3) ning teabenõude korras on võimalik nõuda „[kogu] teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi“ (KonkS § 5317 lõige 1). Seetõttu on konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmed sobivad ka selliste uurimistoimingute läbiviimiseks, mis on vajalikud muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine – sh digiturgude määruses sätestatud pääsuvalitseja kohustuste mittetäitmise kontrollimiseks. Konkreetse määruse eesmärke tuleb võtta uurimistoimingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel arvesse. KonkS § 7823 lõikega 4 loodav pädevus võib olla asjakohane eelkõige juhul, kui ei ole võimalik algusest peale kindlaks teha, kas pääsuvalitseja tegevus võib rikkuda digiturgude määrust, riigisiseseid konkurentsireegleid (KonkS) või mõlemaid. Uurimise algatamisest tuleb enne esimese menetlustoimingu tegemist teavitada komisjoni, et vältida paralleelmenetlusi ja tagada asutuste koordineeritud tegevus. Konkurentsiamet peab teatama komisjonile oma järeldustest, et komisjon saaks algatada oma menetluse täitmata jätmise uurimiseks, kui on võimalus, et pääsuvalitseja jätab täitmata teatavad määrusest tulenevad kohustused. Kui komisjon algatab ise menetluse vastavalt määruse artiklile 20, vabastab see Konkurentsiameti võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba pooleli. Seega tuleb sellisel juhul juba alustatud konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetada kavandatava KonkS-i § 536 lõike 2 punkti 2 alusel ja esitada oma uurimise tulemused komisjonile. KonkS § 7824 lõige 1: „Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõikes 5 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel abi ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel.“ Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võib komisjon talle määrusega pandud ülesannete täitmiseks nõuda ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt teavet. Sama artikli lõige 5 kohustab liikmesriike esitama komisjoni nõudmisel kogu teabe, mis on vajalik komisjonile määrusega pandud ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul on Konkurentsiametil õigus esitada Eesti ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele teabenõudeid määruse artikli 13 alusel. Teabenõudes peab olema märgitud: a) selle õiguslik alus ja eesmärk, täpsustus selle kohta, millist teavet nõutakse, ning asjakohane tähtaeg teabe esitamiseks; b) märge selle kohta, et kui esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, võib määrata määruse artiklis 17 sätestatud trahve või sunniraha; c) märge selle kohta, et artikli 16 kohaselt on komisjonil koostöö puudumise korral võimalik teha otsus talle kättesaadava teabe põhjal. Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 1 alusel võib komisjon talle määrusega pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste puhul vajalikke kontrolle (läbiotsimisi). Sama artikli lõige 5 sätestab, et selle liikmesriigi, kelle territooriumil kontroll toimub, volitatud või määratud ametnikud ja muud isikud peavad kõnealuse liikmesriigi või komisjoni taotluse korral komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistama. Selleks on neil sama artikli lõikes 2 sätestatud õigused. See tähendab, et Konkurentsiameti ametnikel, kes abistavad komisjoni määruse alusel kontrolli tegemisel, on õigus: a) siseneda ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse; b) vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente, olenemata andmekandjast, millel neid säilitatakse, pääseda juurde kontrollitavale üksusele kättesaadavale teabele ning teha või nõuda kõnealustest raamatupidamis- ja muudest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid; c) küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused salvestada; d) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente sellise aja jooksul ja sellises ulatuses, mis on kontrolli tegemiseks vajalik. KonkS § 7824 lõige 2: „Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 artikli 14 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“. Lõige 2 on välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 6 rakendussäte. Sarnaselt digiturgude määruse artikli 23 lõikega 8 näeb ka see artikkel ette, et kui komisjoni volitatud ametnikud ja nendega kaasas olevad isikud leiavad, et kontrollile allutatud isik ei nõustu nõutava kontrollimisega, peab asjaomane liikmesriik osutama komisjonile vajalikku abi, taotledes kontrollimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt. Kuigi määrus ei sisusta, mida peetakse silmas „vajaliku abiga“, võib eeldada, et mõeldakse vahetu sunni kohaldamist selleks, et komisjoni (ja Konkurentsiameti) ametnikud saaksid määrusekohase kontrolli läbi viia ja selle eesmärki saavutada. KorS-i § 75 lõike 1 alusel on vahetu sunni kasutamise põhipädevus antud politseile. Komisjon pöördub välisriigi subsiidiumide määruse alusel kontrolli läbiviimiseks Eestis esmalt Konkurentsiameti poole (kui komisjoni menetluses olev asi kuulub Konkurentsiameti KonkS § 21 lõikes 3 sätestatud pädevusse), kes omakorda kaasab vajadusel politsei. Politsei kaasabi taotleb Konkurentsiamet HKTS 3. peatüki ametiabi sätete alusel. Sarnaselt osutab politsei Konkurentsiametile kaasabi ka riigisisese läbiotsimise tegemisel (KonkS § 5315 lõige 11). KonkS § 7824 lõige 3: „Kui Euroopa Komisjon on nõukogu määruse (EL) 2022/2560 alusel taotlenud Konkurentsiametilt sama määruse artikli 14 lõike 7 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konkurentsiamet seda käesoleva seaduse §-des 5315 ja § 5317 sätestatu kohaselt.“ Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 7 kohaselt teeb liikmesriik komisjoni taotluse korral oma territooriumil riigisisese õiguse kohase kontrolli või muu faktide tuvastamise toimingu, et teha kindlaks, kas tegemist on välisriigi subsiidiumiga, mis moonutab siseturgu. Erinevalt komisjoni määruse sätete alusel toimuvatest kontrollidest ja teabenõuetest on siin tegemist Konkurentsiameti enda uurimismeetmetega, millele kohaldatakse KonkS-i sätteid. Samas tegutseb Konkurentsiamet neid rakendades ikka komisjoni nimel ja huvides – välisriigi subsiidiumide määruse põhjenduspunktis 8 sätestatakse selgelt, et komisjon on ainus asutus, kel on pädevus määrust kohaldada. Eesmärk on siinkohal tagada võrdsed tingimused kogu siseturul ja määruse järjepidev kohaldamine, mis oleks raskendatud juhul, kui lubatud oleksid samade tegude suhtes toimetatavad paralleelmenetlused liikmesriikides. Sarnaselt kehtiva KonkS-i § 7813 lõikega 2 (Konkurentsiamet kontrollib ettevõtjat või ettevõtjate ühendust komisjoni taotlusel nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 lõike 2 alusel) ja § 7814 lõikega 1 (Konkurentsiamet kohaldab uurimismeetmeid teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides) on kavandatud KonkS-i § 7824 lõike 3 puhul seega tegemist erivolitusega KonkS-i §-des 5315 ja 5317 sätestatud uurimismeetmete kohaldamiseks ilma konkurentsijärelevalvemenetlust algatamata. Tegemist on seega eelnõuga kavandatud KonkS § 535 lõikes 3 sätestatud konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmete kohaldamisega muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine, millega ei algatata konkurentsijärelevalvemenetlust. Analoogselt digiturgude määrusega, on ka välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud uurimisvolitused otseselt inspireeritud nõukogu määrusest 1/2003, millest on omakorda saanud inspiratsiooni ECN+ direktiivis sätestatud uurimisvolitused (mille võeti Eesti õigusesse üle KonkS §-de 5315 ja 5317 loomisega). Seetõttu on kõnealused uurimismeetmed sobivad ka selliste uurimistoimingute läbiviimiseks, mis on vajalikud muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine – sh välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Konkreetse määruse eesmärke tuleb võtta uurimistoimingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel arvesse. Komisjoni taotlusel KonkS-i sätete järgi kohaldatavatele uurimismeetmetele kohaldatakse Eesti õigust ning nii Konkurentsiametil kui ka uurimismeetmele allutatud isikul on seejuures kõik need õigused ja kohustused, mis neil oleksid juhul, kui Konkurentsiamet kohaldaks uurimismeetmeid isiku suhtes enda nimel ja huvides konkurentsijärelevalvemenetluse käigus. Konkurentsiameti-poolne läbiotsimine eeldab KonkS-i §-s 5316 sätestatud halduskohtu luba, mida halduskohus annab halduskohtumenetluse seadustiku8 (HKMS) haldustoiminguks loa andmise sätete alusel. Erinevalt riigisisesest läbiotsimisest saab halduskohus antud juhul aga ainult kontrollida läbiotsimise proportsionaalsust ning märkida loas ära, kus ja mille otsimiseks ning millistele andmetele juurdepääsuks läbiotsimise luba on antud, kuid kohus ei saa seada kahtluse alla läbiotsimise vajalikkust kui sellist, sest see põhineb komisjoni otsusel. Viimast on võimalik vaidlustada ainult Euroopa Kohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu9 (edaspidi ELTL) artikli 263 alusel. Samamoodi jääb halduskohtu pädevusse kontrollida vajaduse korral Konkurentsiameti menetlustoimingute vastavust seadusele ja proportsionaalsuse põhimõttele, kuid vaidlused, mis puudutavad menetlustoimingute aluseks oleva komisjoni otsuse seaduslikkust, samuti komisjoni lõplikku otsust välisriigi subsiidiumide määruse kohaldamise menetluses, jäävad Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla. Kui isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele või ameti esitatud teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet isiku moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha riigisisese õiguse kohaselt ehk KonkS-i §-s 5327 sätestatud korras ja määras. 5. Seaduse mõjud Eelnõuga ei kaasne märkimisväärseid mõjusid, kuna nii digiturgude määrus kui ka välisriigi subsiidiumide määrus on olnud alates nende jõustumisest Eestile otsekohalduvad ning ilmselt 8 RT I, 08.07.2025, 14. 9 Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (2016/C 202/01), ELT C 202, 7.6.2016, pp. 1–388. oleks Konkurentsiamet pidanud nendest tulenevaid koostöökohustusi (kui vastavaid taotlusi oleks komisjonilt tulnud) täitma juba enne eelnõu koostamist. Eelnõu eesmärk on määratleda Konkurentsiameti pädevuse täpne ulatus ja täpsustada koostöökohustuste õiguslikud alused. Eelnõuga ei kehtestata uusi sisulisi kohustusi ettevõtjatele ja riigiasutustele. Erand on eelnõuga kavandatud KonkS-i § 7823 lõige 3, millega luuakse Konkurentsiameti jaoks uus volitus alustada digiturgude määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab hiljem üle võtta. Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad seega põhiliselt Konkurentsiametit. Konkurentsiameti konkurentsiteenistuses tegelevad digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määrusega seotud teemadega teiste ametiülesannete kõrvalt kaks inimest. Kuigi praeguste prognooside kohaselt ei ole oodata, et juhtumite arv, mis puudutab Konkurentsiameti koostööd komisjoniga digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel, oleks suur, ei ole sellised juhtumid lähitulevikus siiski välistatud. Komisjoni toetamine Eesti ettevõtjate suhtes menetlustoimingute tegemisel ja eriti välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõikes 7 sätestatud ameti iseseisvad menetlustoimingud (kavandatud KonkS § 7824 lõige 3) toovad Konkurentsiameti jaoks kaasa lisakoormuse ja võivad seega nõuda rohkem inimvara ja raha. Samuti võib amet vajada lisaressurssi selleks, et nad saaksid tõhusalt kasutada eelnõuga loodavat KonkS-i § 7823 lõike 3 volitust: alustada digiturgude määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis oma menetlust ning toetada sellega digiturgude määruse regulatsiooni toimimist ja praktilist rakendamist. Välisriigi subsiidiumide määruse puhul tuleb arvestada, et lisaks teatamisele kuuluvate koondumiste uurimisele (mille käibelävendid on väga kõrged) võib komisjon uurida ka teatamisele mittekuuluvaid koondumisi, kui tal tekib kahtlus, et asjaomastele ettevõtjatele on antud välisriigi subsiidiume. Lisaks on võimalikud ka juhtumid, kus komisjon hakkab omal algatusel uurima ükskõik millisest allikast, sealhulgas liikmesriikidelt, füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning ühendustelt pärit teavet väidetavate siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta, mis tingimata ei kujuta endast ei riigihankemenetlust ega koondumise uurimist. Ka sellisel juhul võib komisjoni jaoks sobivaks koostööpartneriks osutuda Konkurentsiamet. Kuigi eelnõu kirjutamise ajal ei ole võimalike lisakulude täpne suurus mõistlikult prognoositav, võib tulevase praktika ja komisjoni taotluste tegeliku arvu valguses tekkida vajadus suurendada Konkurentsiameti ressursse. Arvestades, et mõlemad määrused puudutavad eelkõige väga suuri ettevõtjaid, on eeldatav mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale pigem väike. Digiturgude määruse puhul on siiski tähtis silmas pidada, et kuigi ühegi pääsuvalitseja peakorter ei ole Eestis, pakuvad nad Eesti turul oma põhiplatvormiteenuseid ning võivad asutada siia tütarettevõtjaid või filiaale. Eelnõuga ei muudeta ettevõtjate õigusi ega menetlusgarantiisid, sest uurimistoimingute tegemine toimub ka edaspidi kas määruste alusel või konkurentsijärelevalvemenetluse sätete järgi. Kaudselt mõjutab määrus Eesti füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on pääsuvalitsejate põhiplatvormiteenuste lõpp- või ärikasutajad – nimelt võib mõni digiturgude määruse alusel toimetatav menetlus puudutada nende ligipääsu mõne pääsuvalitseja platvormile ja selle ligipääsu tingimusi. Samuti tuleb arvestada, et nii digiturgude määrus kui ka välisriigi subsiidiumide määrus annavad komisjonile (ja seega eelnõus kirjeldatud juhtudel ka Konkurentsiametile) volituse allutada menetlustoimingutele (st kontrollidele, küsitlustele ja teabenõuetele) peale uurimise all olevate isikute vajaduse korral ka teisi ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi. Igal juhul tuleneb mõju ettevõtjatele otse määrustest ja on kirjeldatud komisjoni poolt tehtud mõjuanalüüsides.10 Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad mõnevõrra ka halduskohtu ja politsei tegevust. Mõju halduskohtutele avaldub selles, et lisaks riigisisestele konkurentsijärelevalvemenetlustele peab Konkurentsiamet küsima halduskohtult läbiotsimiseks loa ka siis, kui amet peab komisjoni taotlusel läbi viima riigisisese läbiotsimise komisjoni toetamiseks välisriigi subsiidiumide määruse kohaldamisel (KonkS § 7824 lõige 3). Siiski ei ole praeguste prognooside järgi selle tõttu oodata halduskohtute töökoormuse olulist kasvu. Kavandatud KonkS-i § 7823 lõike 2 ja § 7824 lõike 2 kohaselt peab Konkurentsiamet oma digiturgude määrusest ja välisriigi subsiidiumide määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks kaasama komisjoni kontrollide juurde politsei juhul, kus komisjon leiab, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga. Politsei kaasamine on siinkohal vajalik kontrolli eesmärgi saavutamiseks, eelkõige vahetu sunni kohaldamiseks. Kuigi politsei jaoks ei ole tegemist olemuslikult uue kohustusega, sõltub avalduv mõju sellest, kui palju on praktikas selliseid juhtumeid, kus Eestis on vaja teha määruse alusel komisjoni tehtavaid või komisjoni taotletud kontrolle ning kui paljud neist on sellised, kus vajatakse ka politsei kaasabi. Praeguste prognooside järgi ei ole nende juhtumite eeldatav arv pigem suur. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigile ei kaasne kavandatavate muudatustega kulusid ega tulusid. Kõik võimalikud kavandatud muudatustest tingitud kulud kaetakse asjaomaste riigiasutuste enda eelarvest. 7. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, s.o hakkab kehtima kümnendal päeval pärast kehtivas korras avaldamist. Hilisema jõustumisaja määramine ei ole vajalik, sest nagu eespool selgitatud, ei too eelnõuga tehtavad muudatused kaasa muudatusi tegelikus olukorras ning puudutatud isikutel ei ole vaja teha kohandusi. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Otsemüügi Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tööandjate Keskliidule, Eesti Tarbijakaitse Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu 10 Digiturgude määruse mõjuanalüüs: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/impact-assessment-digital- markets-act; Välisriigi subsiidiumide määruse mõjuanalüüs: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0099 Ringkonnakohtule, Riigikohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Juristide Liidule ja Õiguskantsleri Kantseleile. Vastus saadi Rahandusministeeriumilt ja Siseministeeriumilt, kes kooskõlastasid eelnõu märkustega; samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kes kooskõlastas eelnõu ilma märkusteta. Omapoolseid märkusi esitas ka Riigikohus. Vastus saadi ka Eesti Kaubandus- Tööstuskojalt, kellel ei olnud eelnõu kohta kommentaare.  Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Kooskõlastustabel 1. Rahandusministeerium Jrk Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte- Kommentaarid nr arvestatud 1 Rahandusministeerium kooskõlastab konkurentsiseaduse Arvestatud Seletuskiri on täiendatud punktiga 6, milles on täpsustatud, et täiendamise seaduse eelnõu järgmise märkusega. Eelnõu kõik võimalikud kavandatud muudatustest tingitud kulud seletuskirjas on selgitatud, et muudatusega võivad kaasneda kaetakse iga asjaomase institutsiooni enda eelarvest. Eelnõu täiendavad kulud. Selgitamata on jäetud nende täiendavate kirjutamise ajal ei ole eelarvedesse täiendavaid ressurse kulude katteallikad. Kui ei ole planeeritud muid planeeritud. katteallikaid, siis selgitustes tuleb selgesõnaliselt märkida, et leitakse vahendid enda sisemisest eelarvest. Seletuskirjas on välja toodud, et kohtule ja politseile võib kaasneda töökoormus. Ka nende puhul pole selgesõnaliselt väljendatud, et juhul kui tekivad täiendavad kulud, kaetakse need vastava institutsiooni enda eelarvest. Palume seletuskirja kulude katteallika selgitusi täiendada. 2. Siseministeerium Jrk Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte- Kommentaarid nr arvestatud 1 Eelnõu punkti 2 sõnastusest jääb mulje, et Euroopa Arvestatud Eelnõuga kavandatud § 7823 lõige 2 ja § 7824 lõige 2 on Komisjon võib pöörduda ametiabi saamiseks vahetult muudetud vastavalt SiMi ja PPA ettepanekule. Kuna ka politsei poole. Leiame, et selline lähenemine ei ole kehtiv KonkS § 7813 lõige 4 on sõnastatud samamoodi nagu kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 eelnõuga kavandatud sätete esialgsed versioonid, siis lõigete 7 ja 8 ega nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli muudetakse eelnõuga täiendavalt ka kehtiva õiguse sätet. 1 14 lõigete 5 ja 6 loogikaga. Nimetatud sätete kohaselt on komisjoni esmane koostööpartner liikmesriigi pädev asutus, kelleks Eestis on Konkurentsiamet. Alles olukorras, kus komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga, peab liikmesriik tagama vajaliku abi, sealhulgas vajaduse korral politsei kaasamise. Politsei roll on abistav ning politsei kaasamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui kontrolli läbiviimiseke on vajalik vahetu sunni kohaldamine (nt läbiotsimine). Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 6 lg 6 kohaselt osutab politsei teisele korrakaitseorganile abi ametiabi korras, eelkõige olukorras, kus haldusakti täitmine eeldab vahetu sunni kohaldamist. Samas ei kohaldu KorS Konkurentsiameti tegevusele automaatselt, mistõttu tuleb politsei kaasamise kord selgesõnaliselt sätestada KonkS-s. Eelnõu seda piisava selgusega ei tee, mistõttu teeme ettepaneku eelnõu selle osas täiendada. Palume kaaluda KonkS-i § 7923 lõike 2 sõnastamist järgmiselt: „(2) Kui nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 alusel läbiviidava kontrolli tegemisel on vajalik vahetu sunni kohaldamine, tagab Konkurentsiamet artikli 23 lõike 8 kohaselt politsei kaasamise ametiabi korras. Politsei kohaldab vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras.“ Samuti palume kaaluda sõnastada KonkS-i § 7924 lõige 2 järgmiselt: „(2) Kui nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 alusel läbiviidava kontrolli tegemiseks on vajalik vahetu sunni kohaldamine, tagab Konkurentsiamet artikli 14 lõike 6 kohaselt politsei kaasamise ametiabi korras. Politsei kohaldab vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras.“ 2  Peale SiMi/PPA ja JDMi vahel toimunud arutelu tegi SiM uue sõnastuse ettepaneku: „Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) [...] artikli [...] alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“. 2 Eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud, milliste Mittearvestatud Mõlemad politsei koostööd sätestavad lõiked sisaldavad konkreetsete toimingute täitmiseks politsei kaasatakse. (selgitatud) viidet asjaomasele määruse sättele – digiturgude määruse Euroopa Komisjoni kontroll võib hõlmata erineva puhul on selleks artikli 23 lõige 8 ja välisriigi subsiidiumide intensiivsusega toiminguid, sealhulgas ruumidesse määruse puhul - artikli 14 lõige 6. Asjaomased artiklid 23 ja sisenemist, dokumentide ja andmete kontrolli ning 14 sisaldavad ka komisjoni kontrolli menetlustoimingu juurdepääsu nõudmist IT-süsteemidele. Nende toimingute regulatsiooni ning millised volitused komisjonil selle raames õiguslik iseloom on riigisisese õiguse kohaselt erinev ning on. Samas ei erista viidatud lõiked, milliste ülesannete mõnel juhul, näiteks ruumidesse sisenemisel läbiotsimise teostamiseks saab ja milliste jaoks ei saa riigisisest tähenduses, eeldab see halduskohtu eelnevat luba. Ka korrakaitseorganit kaasata, vaid see peab olema võimalik kehtiva KonkS-i § 5315 kohaselt eeldab läbiotsimine kontrolli kui terviktoimingu tagamiseks. Määrused on halduskohtu eelnevat luba. Eelnõu sõnastusest võib jääda otsekohalduvad ja liikmesriik ei saa riigisisese õigusega oma mulje, et Euroopa Komisjoni kontrolli raames võiks politsei koostöökohustusi piirata. kaasabil saavutada samaväärse tulemuse ilma riigisisese kohtuliku loata. Kuigi Euroopa Liidu määruse (EL) Erinevalt riigisisest läbiotsimisest, ei ole Euroopa Komisjoni 2022/1925 artikli 23 lõige 9 näeb ette, et liikmesriigi õiguse läbiotsimise (kontrolli) jaoks kohtuluba vaja. Määrused on kohaselt nõutava loa olemasolul tuleb see taotleda, ei otsekohalduvad ja ei jäta liikmesriigile kaalutlusõigust, mis kajastu see põhimõte eelnõus piisava selgusega. lubaks komisjoni läbiotsimist ära keelata või selle ulatust Õigusselguse huvides palume kaaluda § 7823 täiendamist piirata. Digiturgude määruse artikli 23 lõikes 9 ja välisriigi sarnaselt § 7824 lõikes 3 sätestatule, et oleks selge, et subsiidiumide määruse artikli 14 lõikes 6 mainitud vajaduse korral tuleb taotleda kohtulik luba. „riigisisene kohtuluba“ ei tähenda mitte luba läbiotsimiseks (mis oleks sarnane sellega, mida taotleb Konkurentsiamet KonkS § 5315 alusel), vaid kohtuluba politsei või muu korrakaitseorgani kaasamiseks – mõnedes liikmesriikides on 3  vaja politsei kaasamiseks taotleda kohtuluba, kuid Eestis see nii ei ole. Erand on sätestatud kehtivas KonkS § 7813 lõikes 3, mille järgi vajab ka Euroopa Komisjoni läbiotsimine Eesti halduskohtu luba, kuid see puudutab olukorda, kus soovitakse määruse 1/2003 artikli 21 alusel läbi otsida ettevõtja muid ruume (mitte tema äriruume, vaid nt juhatuse liikme kodu). Kuna selline toiming eeldab palju intensiivsemat põhiõiguste riivet, siis sätestab määruse 1/2003 artikli 21 lõige 3, et sellise toimingu läbiviimiseks on vaja taotleda riigisisest kohtuluba. Digiturgude määruse ega välisriigi subsiidiumide määruse järgi komisjonil muude ruumide läbiotsimise volitusi ei ole. 3 Eraldi probleemina tuleb esile tõsta teabenõuete esitamise Mittearvestatud Eelnõus on kontrollitoimingud ja teabenõuded juba selgelt regulatsioon. Eelnõus on ette nähtud, et Konkurentsiamet (selgitatud) eristatud. Teabenõuete jaoks ei ole politsei koostööd ega võib osutada abi ka teabenõuete esitamisel, kuid KorS § 76 vahetu sunni kasutamise õigust määrustes ega eelnõus ette lõike 3 kohaselt ei ole vahetu sund lubatud ütluste, nähtud – nii määrused, kui nende rakendamiseks mõeldud arvamuste või seletuste saamiseks. Seetõttu vajab eelnõu sätted viitavad politsei kaasabi võimalusele ainult täpsustamist, kas ja millises ulatuses saab politsei osaleda kontrolli teostamise raames. teabenõuete täitmise tagamisel. Praegune sõnastus võib jätta mulje, et politsei kaasamine ja vahetu sunni kasutamine laieneb ka teabenõuetele, kuigi sisuliselt tegeleb teabenõuete esitamisega Konkurentsiamet. Ebaselgus tuleneb sellest, et eelnõus viidatakse Euroopa Liidu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 lõikele 8, samas kui sama artikkel hõlmab ka selgituste küsimist, mille puhul vahetu sunni kohaldamine ei ole lubatud. Õigusselguse huvides tuleks selgelt eristada kontrollitoimingud ja teabenõuded ning sätestada, et politsei kaasamine ja vahetu sunni kohaldamine ei laiene teabenõuete esitamisele ega selgituste saamisele. 4  4 Eelnõu kohaselt kohaldatakse vahetut sundi KorS-s Arvestatud Eelnõuga kavandatud § 7823 lõige 2 ja § 7824 lõige 2 on sätestatud korras, arvestades määruse erisusi. Seletuskirjas muudetud vastavalt SiMi ja PPA ettepanekule, uus sõnastus ei ole aga sisuliselt avatud, milles need erisused seisnevad. ei sisalda enam viidet määruses sätestatud erisustele. Palume seletuskirja selle osas täiendada 5 Seletuskirjas lk 7 on „vajaliku abi“ all muu hulgas viidatud Arvestatud „Turvalisuse tagamise“ all mõeldakse eelkõige olukordi, kus ametnike turvalisuse tagamisele. Selline käsitlus ei ole esineb oht ametnike tervisele või elule. Sellises olukorras saab õiguslikult täpne, kuna politsei ülesandeks ei ole politsei proportsionaalses mahus vahetu sunni õigusega turvateenuse osutamine ning turvalisuse tagamine ei tulene hõlmatud füüsilist jõudu kasutada ja ametnike turvalisuse KorS-st. Õigusselguse huvides tuleks politsei roll siduda tagada. Mitmetimõistetavuse vältimiseks on aga seletuskirja konkreetsete toimingute täitmise tagamisega ning vältida sõnastus muudetud ja selle uus versioon sisaldab viidet ainult üldsõnalisi ja mitmeti tõlgendatavaid mõisteid. vahetu sunni kohaldamisele, mis on seadusest tulenev politsei pädevus. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jrk Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte- Kommentaarid nr arvestatud 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teadmiseks võetud kooskõlastab Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu märkusteta. 4. Riigikohus Jrk Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte- Kommentaarid nr arvestatud/teadmiseks võetud 1 Muudatuse eesmärk on täiendada Arvestatud Riigikohtu arvamuses on nõukogu määrusele (EL) 2022/1925 konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise ja viidatud kui Digital Services Act ehk DSA määrusele, mille lõpetamise aluseid, nähes ette, et Konkurentsiamet ei puhul on aga tegemist teise ELi õigusaktiga – nõukogu algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab selle määrusega 2022/2065 (digiteenuste määrus). Eelnõu 5 konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui selleks reguleerib Konkurentsiameti koostööd Euroopa Komisjoniga tuleneb alus määrusest (EL) 2022/1925 (nn Digital digiturgude määruse järgi (ingl Digital Markets Act ehk DMA Services Act ehk DSA määrus) või määrusest (EL) määrus). Kuna edaspidi kasutatakse arvamuses õigeid viiteid 2022/2560 (nn Foreign Subsidies Regulation ehk FSR digiturgude määruse sätetele, siis eeldame, et mõtlesite siiski määrus). DSA määrust puudutavalt on seletuskirjas seda määrust. selgitatud, et eeskätt on aluseks, mille esinemisel Konkurentsiamet ei algata „Keelatud teo“ mõiste on defineeritud KonkS § 78 lõikes 1. konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab selle, art 38 Selguse huvides on ministeerium teinud eelnõusse täiendava lg 7. Selle kohaselt juhul, kui liikmesriigi pädeval muudatuse, millega tuuakse keelatud teo mõiste definitsiooni asutusel, kes tagab DSA määruse art 1 lg-s 6 osutatud § 535 lõikesse 3. Samuti täpsustatakse, et seaduses sätestatud reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks juhtudel võib Konkurentsiamet pädevus ja uurimisvolitused, võib ta omal algatusel konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia või selle uurida DSA määruse art 5–7 võimalikku täitmata jätmist uurimismeetmeid kohaldada ka muul eesmärgil (kui keelatud oma territooriumil. Sama sätte teise taande kohaselt aga teo tuvastamiseks ja vajadusel juhul, kui Euroopa Komisjon algatab vastavalt DSA konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamiseks). Peale määruse art-le 20 ise menetluse, pole liikmesriigi käesoleva eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist saab nimetatud pädeval asutusel õigust uurimist korraldada selliseks olukorraks olema KonkS § 7823 lõige 3, mille järgi või see lõpule viia. Kõnesolev DSA määruse art 38 lg 7 võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust on seletuskirjas välja toodud kui relevantne alus, sest läbi digiturgude määruse artiklite 5, 6 ja 7 Eesti territooriumil eelnõusse on kavandatud KonkS täiendamine §-ga 7823. võimalikku täitmata jätmise kontrollimiseks. Nagu Riigikohus Selle lg 4 kohaselt saabki Konkurentsiametil olema õigus on oma arvamuses õigesti märkinud, ei pruugi selline uurida DSA määruse art-te 5–7 võimalikku täitmata mittetäitmine vastata keelatud teo tunnustustele. Samuti jätmist, algatades selleks täpsustatakse, et Konkurentsiamet saab KonkS §- konkurentsijärelevalvemenetluse. Seega on kavandatud des 5315 ja 5317 sätestatud uurimismeetmeid kohaldada muul KonkS § 536 lg 2 p 21 seletuskirja kohaselt vajalik, et eesmärgil – siin on mõeldud eelnõuga kavandatud § 7824 vältida Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni lõikes 3 sätestatud olukorda, kus Konkurentsiamet saab paralleelselt toimetatavaid menetlusi. Euroopa Komisjoni taotlusel riigisiseste uurimismeetmetega Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk kehtiva teostada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või KonkS § 535 lg 3 kohaselt on tuvastada keelatud teo muu faktide tuvastamise toimingut välisriigi subsiidiumide toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud määruses sätestatud eesmärkidel. teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele 6  konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata konkurents. Seejuures võib eeldada, et keelatud tegu nimetatud KonkS sätte tähenduses on KonkS 2. või 4. ptk-s või ELTL art-s 101 või 102 sätestatud keelatud tegu – seda saab vaid eeldada, sest ühisnimetaja „keelatud tegu“ defineerib KonkS § 78 lg 1, s.o säte, mis kasutab seda ühisnimetajat 76ndal korral pärast selle esmakordset kasutamist KonkS § 535 lg-s 3. Seega saab Konkurentsiamet kehtivast KonkS § 535 lg-st 3 tulenevalt konkurentsijärelevalvemenetluse algatada üksnes ettevõtjatevahelise keelatud koostöö või ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kahtlusel. Sellele viitab ka kehtiv KonkS § 536 lg 1 p 1, mis sätestab, et Konkurentsiamet saab esimese konkurentsijärelevalvemenetlust algatava menetlustoimingu teha siis, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele. DSA määruse reguleerimisalas olevad pääsuvalitseja kohustused võivad küll täitmata jätmisel kujutada endast ka KonkS tähenduses keelatud tegu, kuid ei pruugi (vt DSA määruse põhjenduspunkte 5, 10 ja 11). Seega selleks, et DSA määruse art 5–7 täitmise tagamise eesmärgil osutuks asjakohaseks menetluseks konkurentsijärelevalvemenetlus, tuleks õigusselguse põhimõttest lähtuvalt hinnata, kas oleks mõistlik või vajalik kehtivas KonkS § 535 lg-s 3 sätestatud konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärki täiendada. 2 Lähtuvalt uuest eesmärgist tuleks ka hinnata, kas Osaliselt arvestatud Euroopa Komisjoni digiturgude määruses ja välisriigi menetluses seni ette nähtud uurimisvolitused on subsiidiumide määruses sätestatud uurimisvolitused on 7 asjakohased ja proportsionaalsed või vajavad täiendavast otseselt inspireeritud nõukogu määrusest 1/2003, millest on eesmärgist tingitult muutmist või täiendamist. omakorda saanud inspiratsiooni ECN+ direktiivis sätestatud Eelduslikult ei saa DSA määruse art 5–7 täitmise uurimisvolitused. Kui võrrelda kolme määruse läbiotsimist tagamise eesmärgil toimetatavas menetluses eesmärgiks (kontrolli) ja teabe nõudeid reguleerivaid sätteid (määruse olla kehtivas KonkS-is sätestatud 1/2003 artiklid 18, 20 ja 21, digiturgude määruse artiklid 21 ja konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamine, sest need 23 ning välisriigi subsiidiumide määruse artiklid 13 ja 14), siis eeldavad samuti keelatud teo toimepanemise tuvastamist need on oma sisult suuresti identsed. Ühte erinevust võib küll või vähemalt keelatud teo toimepanemise kahtlust. leida digiturgude määruse artikli 23 lõikest 2 punktist d– mis Viimast kohustuse võtmise heakskiitmisel kehtiva sätestab otsesõnu komisjoni õigust, lisaks raamatupidamis- ja KonkS § 5322 alusel. Lisaks, võttes arvesse, et muudele äridokumentidele, nõuda kontrolli teostamise käigus konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsioon juurdepääsu ka ettevõtja organisatsioonile, toimimisele, IT- kehtestati Eesti õiguses direktiivi (EL) 2019/1 (nn ECN+ süsteemile ja algoritmidele. direktiiv) ülevõtmiseks, tuleks hinnata, kas selle Samas, oli ka ECN+ direktiivi eesmärk anda rakendamisel DSA määruse täitmise tagamise eesmärgil konkurentsiasutustele õigus saada uurimise all oleva ettevõtja rakenduks ja kui, siis millisel määral ka ECN+ direktiivi kohta kogu teavet, sealhulgas digitaalsel kujul, sõltumata tõlgendav Euroopa Liidu Kohtu praktika. Seletuskiri teabe hoidmise kandjast (direktiivi põhjenduspunkt 4). Seega vastavasisulist analüüsi ei hõlma. võib eeldada, et ECN+ direktiivi uurimismeetmed tagavad ka sellise teabe kättesaamise võimalust, mida võib vaja minna Tuleks hinnata, kas välisriigi subsiidiumist tingitud digiturgude määruse alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse siseturu moonutuste tuvastamiseks, on kõnesolevad suhtes toimetatavas menetluses. Ka Eesti seadusandja ei uurimismeetmed asjakohased ja proportsionaalsed. piiranud direktiivi ülevõtmisel nende andmete koosseisu, Samuti, sarnaselt eespool väljatooduga, kuna KonkS § mida Konkurentsiamet saab läbiotsimisel üle vaadata või 5315 ja § 5317 on ECN+ direktiivi ülevõtmismeetmed, teabenõude korras nõuda ainult raamatupidamis- ja muude tuleks hinnata, kas nende rakendamisele FSR määruse äridokumentidega, vaid Konkurentsiametil on õigus saada täitmise tagamise eesmärgil rakenduks ja kui, siis millisel juurdepääsu ka „läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu määral ECN+ direktiivi tõlgendav Euroopa Liidu Kohtu vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui halduskohus on praktika. Ka vastavasisulist analüüsi seletuskiri ei hõlma. seda oma loas märkinud“ (KonkS § 5315 lõike 4 punkt 3) ning teabenõude korras on võimalik nõuda „[kogu] teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi“ (KonkS § 5317 lõige 1). 8  Seetõttu on, ministeeriumi hinnangul, KonkS §-des 5315 ja 5317 sätestatud uurimismeetmed sobivad ka selliste uurimistoimingute läbiviimiseks, mis on vajalikud muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine – sh digiturgude määruses ja välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Konkreetse määruse eesmärke tuleb võtta uurimistoimingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel arvesse. Kuna komisjoni uurimisvolitused erinevates määrustes on sisuliselt samasugused, siis ei vaja antud küsimus täiendavat analüüsi. Küll aga täiendasime seletuskirja siin olevate selgitustega. 3 FSR määrust puudutavalt on seletuskirjas selgitatud, et Arvestatud Kuna eelnõu täiendatakse KonkS § 535 lõike 3 muutmisega, konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise ja mille raames täpsustatakse, et seaduses sätestatud juhtudel lõpetamise aluseid on vaja täiendada, et välistada võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust olukord, kus Konkurentsiameti menetlustoiming, mille läbi või kohaldada konkurentsijärelevalvemenetluse amet teeb tingitult FSR määruse art 14 lg-s 7 nimetatud uurimismeetmeid ka muul eesmärgil, siis ei ole § 536 lõikega Euroopa Komisjoni taotlusest, algataks 22 täiendamine enam tingimata vajalik. konkurentsijärelevalvemenetluse. Seda põhjusel, et kehtiv KonkS § 536 lg 1 p 1 sätestab, et konkurentsijärelevalvemenetlus algab Konkurentsiameti esimese menetlustoiminguga. Kuna aga FSR määrus ei anna liikmesriigi pädevale asutusele määruse iseseisvat rakendamise pädevust, on eelnõusse kavandatud KonkS täiendamine §-ga 7824, mille lg 3 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon taotleb Konkurentsiametilt ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konkurentsiamet seda kehtivates KonkS § 5315 (läbiotsimine) ja § 5317 (teabe nõudmine) sätestatu kohaselt. Selle selgitusega ei saa nõustuda. Olukorras, kus Konkurentsiametile on 9  eelnõukohase KonkS § 7824 lg-ga 3 ette nähtud õigus rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse uurimisvolitusi konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt, ei ole tegemist kehtivas KonkS § 536 lg 1 p-s 1 sätestatud olukorraga. Nagu eespool juba viidatud, on Konkurentsiametil õigus konkurentsijärelevalve eesmärgil menetlustoiminguid teha vaid juhul, kui on ilmnenud teave, mis viitab keelatud teo toimepanemisele. Kui Euroopa Komisjon taotleb välisriigi subsiidiumist tingitud siseturu moonutuse väljaselgitamise eesmärgil Konkurentsiametilt uurimisvolituste rakendamist ja seadusandja on selliseks puhuks ette näinud õiguse rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse uurimisvolitusi, ei saa nende rakendamine algatada konkurentsijärelevalvemenetlust, mis on suunatud keelatud teo toimepanemise tuvastamisele ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisele. 4 Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 1 sätestab, et Mittearvestatud Nii digiturgude määrus, kui välisriigi subsiidiumite määrus on Konkurentsiamet võib Euroopa Komisjonile osutada abi otsekohalduvad liikmesriigile. Liikmesriigil on omakorda DSA määruse art 21 lg-s 5 ja art 23 lg-s 3 sätestatud kohustus määrata pädev asutus või asutused, kelle kaudu alustel ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes konkreetsest määrusest tulenevaid koostöökohustusi täita. kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel. Siinkohal määratakse pädev asutus või asutused reeglina de Sätte pinnalt jääb arusaamatuks, millistele kriteeriumitele facto juba enne seaduses vastava pädevusnormi sätestamist. tuginevalt Konkurentsiamet otsustab, kas ta osutab Digiturgude määruse puhul on selliseks asutuseks määratud komisjonile abi või mitte. Seejuures näib aga DSA Konkurentsiamet. Samas, sätestab nt digiturgude määruse määruse art 21 lg 5 olevat liikmesriigi pädevale asutusele artikli 16 lõige 5, et „komisjon võib paluda ühel või mitmel kohustust, mitte õigust loov, sätestades, et liikmesriikide liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada.“. pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle Seega ei ole välistatud, et konkreetsel juhul võib liikmesriik kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik DSA lisaks põhipädevust omavale asutusele kaasata turu-uuringu määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks. tegemisse ka muu asutus, kelle käes võib olla selleks vajalik ekspertiis ja teave. 10  Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 3 sätestab, et Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni DSA Välisriigi subsiidiumide määruse puhul on Eestis määratud määruse art 16 lg-s 5 sätestatud turu-uuringu tegemisel. kaks kontaktpunkti ehk pädevat asutust, kes saavad vajadusel DSA määruse art 16 lg 5 omakorda sätestab, et komisjon komisjoni määruse rakendamisel abistada – koondumiste võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel kontrolli valdkonna eest vastutab Konkurentsiamet, kuid teda turu-uuringus abistada. Kuigi tuleb möönda, et DSA riigihangete valdkonna eest vastutab Rahandusministeerium. määruse art 16 lg 5 sõnastus tekitab küsimuse, kas liikmesriigi pädevale asutusele on abi osutamine õigus Siinkohal ei ole välistatud, et riigiasutuste pädevused võivad või kohustus, ei ole siiski liikmesriigi seadusandja pädev ajas muutuda. otsustama, kas DSA määruse art 16 lg 5 loob liikmesriigi pädevale asutusele Euroopa Komisjoni taotluse korral Jagatud pädevuse puhul on tähtis tagada, et kohustuse või õiguse (vt nt EKo 16.07.2009 asjas Konkurentsiametile ei tekiks igal juhul kohustust komisjoniga Infopaq International, C-5/08, p 27 ja seal viidatud määruse rakendamisel koostööd teha – nt välisriigi kohtupraktika). subsiidiumie määruse puhul nii komisjoni koondumiste kontrolli, riigihankemenetluse, kui ka kõikide ex officio Eelnõukohane KonkS § 7824 lg 1 sätestab, et menetluste puhul. Selline kohustus saab ametil olla ainult siis Konkurentsiamet võib FSR määruse artikli 13 lg-s 5 ja kui konkreetne komisjoni menetluses olev asi on art 14 lg-s 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Konkurentsiameti pädevuses. Viimane ongi ainus kriteerium Komisjonile viimase taotluse korral abi ettevõtjate ja otsustamaks, kas Konkurentsiamet teeb määruse rakendamisel ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja komisjoniga koostööd või mitte. Juhul kui Konkurentsiamet neile teabenõuete esitamisel. Ka selle sätte pinnalt jääb komisjoniga konkreetses asjas koostööd ei tee, siis teeb seda arusaamatuks, millistele kriteeriumitele tuginevalt muu selleks pädev riigiasutus – st liikmesriigi määrusest Konkurentsiamet otsustab, kas ta osutab komisjonile abi tulenevad kohustused peavad igal juhul täidetud saama. või mitte. Seejuures nii FSR määruse art 13 lg 5 kui ka art 14 lg 5 näivad olema kohustust, mitte õigust loovad sätted, mis tähendab, et juhul, kui komisjon neile tuginevalt liikmesriigilt abi taotleb, on liikmesriigil kohustus abi osutada. Sellest lähtuvalt võiks veelkord hinnata, kas sõna „võib“ kasutamine on asjakohane. 5 Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 4 sätestab, et Mittearvestatud Digiturgude määruse artikli 38 lõike 7 kohaselt on liikmesriigi Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida DSA pädeval asutusel õigus omal algatusel uurida määruse 11  määruse artiklite 5–7 võimalikku täitmata jätmist Eesti artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma riigi territooriumil, algatades selleks territooriumil ainult siis, kui talle on liikmesriigi õiguse konkurentsijärelevalvemenetluse. Sätte teise lause kohaselt antud selleks pädevus ja uurimisvolitused. Sama kohaselt, enne esimese menetlustoimingu tegemist, tuleb lõike teises lauses täpsustatakse, et enne esimese ametliku Konkurentsiametil sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni uurimistoimingu tegemist teavitab kõnealune asutus sellest teavitada. Seletuskirja kohaselt on tegemist DSA kirjalikult komisjoni. Tegemist on seega olukorraga, kus määruse art 38 lg 7 rakendusmeetmega. Lisaks eespool määruse kõnealuse rakendamise võimaldamiseks ei piisa vaid öeldule, võiks kõnesoleva lg 4 osas veelkord mõelda määruse vahetust mõjust, vaid riigisiseses õiguses on vaja sätte sõnastusele. Praegune sõnastus on suurel määral sätestada vastav pädevusnorm. Siinkohal ei saa õigusselguse DSA määruse artikli enda sõnastus, mis ei ole Eesti vaatest selline pädevusnorm olla poolik – kus osa sellest on õigusele omane. Nt kas viide omal algatusel sätestatud riigisiseses seaduses ja osa on tuletatav uurimispädevusele on vajalik ning kas Euroopa otsekohalduvast määrusest. Konkurentsiameti ku normi Komisjoni teavitamise osas on asjakohane sätestada adressaadi jaoks peab olema arusaadav, milline pädevus on kirjalik vorminõue, mis TsÜS §-st 78 tulenevalt eeldab talle riigi poolt antud ning millised on selle pädevuse piirid isiku omakäelist allkirja. Seejuures tasuks ka mõelda, kas (antud juhul komisjoni teavitamise kohustus). Komisjoni lg 4 teise lause sätestamine KonkS-is on üldse vajalik ja teavitamine toimub siinkohal komisjoni poolt selleks lubatud (vt nt EKo 14.06.2012 asjas ANAFE, C-606/10, kehtestatud korras ja vormis. p-d 72 ja 73). EL määrus on vahetult kohalduv ja seeläbi üldjuhul ka vahetut õigusmõju omav õigusakt, mille ümberkirjutamine riigisisesesse õigusesse ei ole vajalik ega lubatud. Seega tuleks hinnata, kas DSA määruse art 38 lg 7 esimese taande teine lause eeldab vahetu õigusmõju omamiseks riigisisest rakendamist. 5. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Jrk Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte- Kommentaarid nr arvestatud 1 Suur tänu, et kaasasite Kaubandus-Tööstuskoda seoses Teadmiseks võetud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõuga. Oleme 12 eelnõu sisuga tutvunud, kuid meil ei ole hetkel täiendavaid kommentaare ja ettepanekuid eelnõu kohta. 13  Riigikantselei Meie 11.05.2026 nr 8-1/3797-1 [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu (DMA ja FSR) esitamine Vabariigi Valitsusele Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks konkurentsiseaduse muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 – kooskõlastustabel. Natalia Mäekivi 58806031 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898