Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) - Justiits- ja Digiministeerium

Failid

8-13975-1 18.05.2026 Õigusakti eelnõu.asice2855 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 18.05.2026 nr 8-1/3975-1 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) Esitame Vabariigi Valitsuse istungile läbivaatamiseks karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisa 1 (EL vastavustabel_keskkonnakuritegude direktiiv) Lisa 2 (EL vastavustabel_konfiskeerimise direktiiv) Lisa 3 (Kooskõlastustabel) Anna Leena Neering 58870758 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 EELNÕU Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus § 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Väärtegude eest karistamiseks võib sätestada käesoleva seadustiku üldosast erisusi, kui seda nõuab reguleeritava valdkonna eripära.“; 2) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise, ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo, keskkonnavastase süüteo või ioniseeriva kiirgusega seotud süüteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise keeldu kuni kolmeks aastaks.“; 3) paragrahvi 491 lõikes 1 asendatakse tekstiosa "võimaldamise või majandusalase kuriteo" tekstiosaga "võimaldamise, majandusalase kuriteo, keskkonnavastase süüteo või ioniseeriva kiirgusega seotud süüteo"; 4) paragrahvi 551 teksti täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) teataval tegevusalal tegutsemise keeldu käesoleva seadustiku §-s 49 sätestatud tingimustel.“; 5) paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) viis aastat käesoleva seadustiku 20. peatükis ning 22. peatüki kolmandas jaos sätestatud teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;“ 6) seadustiku 20. peatükki täiendatakse 1. jaoga järgmises sõnastuses: „1. jagu Üldsätted § 3511. Keskkonnavastase kuriteo koosseisu tunnused (1) Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on tagajärje põhjustamise oht, lähtutakse selle koosseisutunnuse sisustamisel sellest, kas: 1) tegu on ohtlik keskkonnale, inimese elule või tervisele; 2) teo vahetuks objektiks olev aine või materjal on ohtlik keskkonnale, inimese elule või tervisele; 3) tegu on toime pandud ilma vajaliku loata või 4) tegu on toime pandud selleks väljastatud loa nõudeid rikkudes ja mil määral on ületatud seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis, Euroopa Liidu õigusaktis või loas kehtestatud piirväärtust. (2) Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on olulise kahju tekkimine vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, lähtutakse selle koosseisutunnuse sisustamisel järgmisest: 1) keskkonna algne olukord; 2) keskkonnakahju laad, sealhulgas selle kestus, ulatus ja pöörduvus, sh heastamise võimalikkus; 3) elupaiga, liigi, kaitstava ala või veekogu kaitserežiim ja selle eesmärk või 4) keskkonnakahju rahaline suurus, kui see on määratav. (3) Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on kuriteo toimepanemise vahetu objekti oluline kogus, lähtutakse selle koosseisutunnuse sisustamisel järgmisest: 1) teo vahetuks objektiks oleva aine või materjali ühikute või liigi isendite arv ja mil määral on ületatud seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis, Euroopa Liidu õigusaktis või loas kehtestatud piirväärtust; 2) teo vahetuks objektiks oleva liigi kaitserežiim ja selle eesmärk; 3) keskkonnakahju heastamise võimalikkus, selleks kuluv aeg ja maksumus või 4) teo vahetu objekti rahaline suurus, kui see on määratav. § 3512. Keskkonnakaitseloa mõju isiku vastutusele Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on teo toimepanemine ebaseaduslikult, lubamatult, ilma vastava loata või loanõudeid rikkudes, ei vabane teo toime pannud isik vastutusest, kui: 1) isik tegutses keskkonnakaitseloa alusel, mis oli saadud pettuse, sunni või vägivallaga või käesoleva seadustiku §-des 294, 296, 298, 2981, 299 ja 3001 sätestatud kuriteoga või 2) isiku tegevuse aluseks olev keskkonnakaitseluba või selle väljastamine on ilmselgelt vastuolus oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja põhikohustustega.“; 7) paragrahvidest 352–371 moodustatakse seadustiku 20. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „2. jagu Süüteod keskkonna vastu“; 8) paragrahvi 352 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3200“ tekstiosaga „200 000“; 2 9) paragrahvi 353 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „2000“ tekstiosaga „200 000“; 10) paragrahvi 356 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 11) paragrahvi 357 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 12) seadustikku täiendatakse §-ga 3571 järgmises sõnastuses: „§ 3571. Euroopa Liidu kaitsealuse liigi isendite surmamine, hävitamine, häirimine ja nendega seotud kauplemise nõuete rikkumine ning kaitsealuse elupaiga seisundi kahjustamine (1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) lisas IV nimetatud looma- või taimeliigi, lisas V nimetatud ja looduskaitseseaduse § 10 lõike 3 või 4 kohaselt kaitstava looma- või taimeliigi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetatud linnuliigi isendite surmamise, hävitamise, müügi või müügiks pakkumise eest või nende loodusest eemaldamise nõuete rikkumise eest, kui neid isendeid oli olulises koguses, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Nõukogu määruse (EÜ) 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 03.03.1997, lk 1–69) lisades A ja B nimetatud kaitsealuse liigi isendite, nende osade või nendest saaduga kauplemise või lisas C nimetatud kaitsealuse liigi isendite, nende osade või nendest saadu impordi nõuete rikkumise eest, kui see toimus olulises koguses, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (3) Kaitstava loodusobjekti, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala seisundi olulise kahjustamise eest või sellel alal paikneva, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisa punktis a loetletud loomaliigi isendi olulise häirimise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega. 3 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2, 3 või 4 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (6) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 13) seadustikku täiendatakse §-ga 3581 järgmises sõnastuses: „§ 3581. Euroopa Liidu kaitsealuse liigi isendite surmamine, hävitamine, häirimine ja nendega seotud kauplemise nõuete rikkumine ning kaitsealuse elupaiga seisundi kahjustamine ettevaatamatusest (1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisas IV nimetatud looma- või taimeliigi, lisas V nimetatud ja looduskaitseseaduse § 10 lõike 3 või 4 kohaselt kaitstava looma- või taimeliigi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ nimetatud linnuliigi isendite surmamise, hävitamise, müügi või müügiks pakkumise eest või nende isendite loodusest eemaldamise nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui neid isendeid oli olulises koguses, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Nõukogu määruse (EÜ) 338/97 lisades A ja B nimetatud kaitsealuse liigi isendite, nende osade või nendest saaduga kauplemise või lisas C nimetatud kaitsealuse liigi isendite, nende osade või nendest saadu impordi eest ettevaatamatusest, kui see toimus olulises koguses, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (3) Kaitstava loodusobjekti, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstava looduse üksikobjekti seisundi olulise kahjustamise eest või sellel alal paikneva, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisa punktis a loetletud loomaliigi isendi olulise häirimise eest ettevaatamatusest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 14) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 15) paragrahvi 362 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3200“ tekstiosaga „400 000“; 16) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 4 17) seadustikku täiendatakse §-ga 3631 järgmises sõnastuses: „§ 3631. Tegevusloata tegutsemine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas (1) Tegevusloata tegutsemise eest, kui tegevusega kaasneb või võib kaasneda oluline keskkonnamõju, kui seaduse alusel oli tegevusluba nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (4) Tegevuseks, millega kaasneb oluline keskkonnamõju, loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 sätestatud tegevusvaldkondi. (5) Tegevuseks, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud tegevusvaldkondi. (6) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 18) paragrahvi 364 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aine, energia, materjali, ioniseeriva kiirguse või jäätmete ebaseadusliku keskkonda juhtimise või heitmise eest, samuti normatiive ületava müra põhjustamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 19) paragrahvi 364 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Keskkonnanõuetele mittevastava toote turule laskmise eest, kui selle toote kasutamine mitme inimese poolt põhjustab aine, energia, materjali või ioniseeriva kiirguse keskkonda juhtimise või heitmise ja, kui sellega on põhjustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud oht või kahju, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 5 20) paragrahvi 364 lõiked 2 ja 21 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 364 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega. (23) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“; 22) paragrahvi 364 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 22 või 23 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 23) paragrahvi 364 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 24) paragrahvi 365 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aine, energia, materjali, ioniseeriva kiirguse või jäätmete ebaseadusliku keskkonda juhtimise või heitmise eest, samuti normatiive ületava müra põhjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“; 25) paragrahvi 365 lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 365 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „(13) Keskkonnanõuetele mittevastava toote turule laskmise eest ettevaatamatusest, kui selle toote kasutamine mitme inimese poolt põhjustab aine, energia, materjali või ioniseeriva kiirguse keskkonda juhtimise või heitmise ja, kui sellega on põhjustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud oht või kahju, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 6 (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“; 27) paragrahvi 365 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 13 või 14 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 28) paragrahvi 365 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 14 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 29) paragrahvi 366 lõike 2 tekstiosa „2000“ asendatakse tekstiosaga „100 000“; 30) paragrahvi 367 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Kemikaalide“ tekstiosaga „käitlemise “; 31) paragrahvi 367 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kemikaalide, neil põhinevate segude või toodete käitlemise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 32) paragrahvi 367 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Olulise koguse ohtlike jäätmete jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 33) paragrahvi 367 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega. (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“; 7 34) paragrahvi 367 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 21 või 22 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 35) paragrahvi 367 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 36) paragrahvi 368 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Kemikaalide“ tekstiosaga „käitlemise “; 37) paragrahvi 368 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kemikaalide, neil põhinevate segude või toodete käitlemise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“; 38) paragrahvi 368 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Olulise koguse ohtlike jäätmete jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“; 39) paragrahvi 368 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 12 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 40) paragrahvi 368 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 8 41) paragrahvi 3681 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise eest, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 42) paragrahvi 3681 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.“; 43) paragrahvi 3681 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 44) paragrahvi 3681 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 45) paragrahvi 3682 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ebaseaduslik käitamine“ tekstiosaga „, sulgemine ja ehitamine“; 46) paragrahvi 3682 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käitise ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest, millega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 47) paragrahvi 3682 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega. 9 (12) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“; 48) paragrahvi 3682 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 12 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 49) paragrahvi 3682 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 50) paragrahvi 3683 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 3683. Fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava aine, seda gaasi ja ainet sisaldava ning sellel põhineva toote ja seadme või selle osa ebaseaduslik käitlemine (1) Fluoritud kasvuhoonegaasi või osoonikihti kahandava aine, seda gaasi või ainet sisaldava või sellel põhineva toote või seadme või selle osa ebaseadusliku kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise, kasutusele võtmise või keskkonda juhtimise või heitmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 51) paragrahvi 3683 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.“; 52) paragrahvi 3683 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 53) paragrahvi 3683 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 10 54) paragrahvi 3685 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ebaseaduslik käitamine“ tekstiosaga „, sulgemine ja ehitamine“; 55) paragrahvi 3685 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käitise ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest ettevaatamatusest, millega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“; 56) paragrahvi 3685 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“; 57) paragrahvi 3685 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 58) paragrahvi 3685 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 59) paragrahvi 3686 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 3686. Fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava aine, seda gaasi ja ainet sisaldava ning sellel põhineva toote ja seadme või selle osa ebaseaduslik käitlemine ettevaatamatusest (1) Fluoritud kasvuhoonegaasi või osoonikihti kahandava aine, seda gaasi või ainet sisaldava või sellel põhineva toote või seadme või selle osa ebaseadusliku kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise, kasutusele võtmise või keskkonda juhtimise või heitmise eest ettevaatamatusest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“; 60) paragrahvi 369 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 369. Üleujutuse ja soostumise põhjustamine ning veekogumi lubamatu kahjustamine“; (1) Üleujutuse või soostumise põhjustamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, – 11 karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“; 61) paragrahvi 369 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Pinna- või põhjavee lubamatu võtmise eest, millega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või põhjaveekogumi koguselisele seisundile, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (22) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.“; 62) paragrahvi 369 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2, 21 või 22 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 63) paragrahvi 369 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 64) paragrahvi 370 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 370. Üleujutuse ja soostumise põhjustamine ning veekogumi lubamatu kahjustamine ettevaatamatusest (1) Üleujutuse või soostumise põhjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, – karistatakse rahalise karistusega.“; 65) paragrahvi 370 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Pinna- või põhjavee lubamatu võtmise eest ettevaatamatusest, millega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või põhjaveekogumi koguselisele seisundile, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“; 66) paragrahvi 370 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 12 „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 67) seadustiku 20. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 3711–3714 järgmises sõnastuses: „§ 3711. Raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206–247), artiklis 3 sätestatud keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui neid saadusi või tooteid oli olulises koguses, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni neli protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi aastasest käibest trahviotsusele eelnenud majandusaastal või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käive arvutatakse konkurentsiseaduse § 24 lõike 8 alusel kehtestatud käibe arvutamise juhendi järgi. (7) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule. § 3712. Raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote olulises koguses turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumine ettevaatamatusest (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115 artiklis 3 sätestatud keelu rikkumise eest ettevaatamatusest, kui neid saadusi või tooteid oli olulises koguses, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 13 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. § 3713. Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine (1) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest, millega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni kümneaastase vangistusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (5) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule. § 3714. Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine ettevaatamatusest (1) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamise loa või volituse tingimuste rikkumise eest ettevaatamatusest, millega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 68) seadustiku 22. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 4101 järgmises sõnastuses: „§ 4101. Koosseisutunnuste sisustamine ja keskkonnaloa mõju isiku vastutusele Käesolevas jaos sätestatud kuriteokoosseisude tunnuste sisustamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku § 3511 lõiget 1 ja 2 ning §-s 3512 sätestatut.“; 69) paragrahvi 412 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 14 „§ 412. Kiirgustegevuse nõuete rikkumine (1) Kiirgustegevuse nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 70) paragrahvi 412 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud: 1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või 2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, – karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“; 71) paragrahvi 412 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 12 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 72) paragrahvi 412 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 73) paragrahvi 4121 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 4121. Kiirgustegevuse nõuete rikkumine ettevaatamatusest (1) Kiirgustegevuse nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“; 74) paragrahvi 4121 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“; 75) paragrahvi 4121 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 15 „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 76) paragrahvi 4121 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“; 77) seadustiku normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 06.12.2008, lk 28–37); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/123/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 280, 27.10.2009, lk 52–55)“; 78) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.04.2024, lk 1–28); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L 2024/1260, 02.05.2024, lk 1–28)“. § 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 1262 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 357 lõigetes 1 ja 3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 363 lõikes 2, § 364 lõigetes 2–3, §-des 3681“ tekstiosaga „§ 357 lõigetes 1 ja 3, § 3571, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 363 lõikes 2, §-des 3631, 364, 365, 367, 3681–3683, 3713“. § 3. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 151 järgmises sõnastuses: „(151) Karistusseadustiku § 3711 lõigetes 1 ja 4 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet.“; 2) paragrahvi 83 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine, alaealise mõjutusvahendi kohaldamine, loomapidamise keelamine või ettevõtlus- või tegutsemiskeelu kohaldamine.“; 3) paragrahvi 107 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „või loomapidamise keelu“ sõnadega „või loomapidamise, ettevõtlus- või tegutsemiskeelu“; 16 4) paragrahvi 111 punktis 41 asendatakse sõnad „või loomapidamise keelu“ sõnadega „või loomapidamise, ettevõtlus- või tegutsemiskeelu“ Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn ……………………… 2026 Algatab Vabariigi Valitsus ....05.2026 (allkirjastatud digitaalselt) 17 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega viiakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükk ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) keskkonnakuritegude direktiivi1 täiendatud ja ajakohastatud versiooniga. Kokkuvõtlikult tehakse eelnõuga järgmised muudatused.  Karmistatakse keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude karistusmäärasid. Näiteks tõstetakse keskkonna saastamise, kemikaalide ja jäätmehoolduse käitlemise nõuete rikkumise ning käitise ebaseadusliku käitamise eest ettenähtud karistuse ülemmäärasid selliselt, et võimalik on karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisatakse ka kvalifitseeritud koosseisud, kui keskkonnavastase rikkumisega kaasneb eriti raske tagajärg (nn ökotsiid või teise isiku surma põhjustamine). Juriidilise isiku karistusmäärasid samas eelnõuga ei raskendata.  Lisatakse keskkonnavastaste süütegude peatükki uued kuriteod ja muudetakse või täiendatakse olemasolevaid kuriteokoosseise. Uute kuritegudena lisanduvad keskkonnavastaste kuritegude peatükki näiteks järgmised teod: tegevusloata tegutsemine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas, fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava aine, seda gaasi ja ainet sisaldava ning sellel põhineva toote ja seadme või selle osa ebaseaduslik käitlemine ning raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumine.  Täiendatakse ja muudetakse karistusseadustiku üldosa sätteid, tingituna vajadusest täpsustada keskkonnavastaste süütegude menetlemise ja nende eest karistamisega seotud aspekte. Näiteks sätestatakse keskkonnavastaste süütegude peatükis, et isiku karistusõiguslikku vastutust ei välista tegutsemine keskkonnakaitseloa alusel, kui selline luba oli saadud pettuse, sunni või vägivallaga või korruptiivse teoga. Vastutust ei välista ka tegutsemine keskkonnakaitseloa alusel, mille väljastamine on ilmselgelt vastuolus oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja -kohustustega.  Täiendatakse osaliselt ka kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lg-s 2 sisalduvat loetelu, milles sätestatud kuritegude uurimisel võib teha jälitustoiminguid ja nähakse teatud keskkonnavastaste kuritegude puhul ette laiendatud konfiskeerimise võimalus. Jälitustoimingute tegemise võimalus laieneb eelnõu järgi ka näiteks kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumisele ning looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumisele. Laiendatud konfiskeerimist on võimalik kohaldada näiteks puude ja põõsaste ebaseadusliku raie, kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete ja 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203 11. aprill 2024, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L 2024/1203, 30.04.2024, lk 1–28). 1 keskkonnasaastamise eest. Kokku lisatakse laiendatud konfiskeerimise võimalus 19 keskkonnavastase ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuriteokoosseisu juurde.  Ajakohastatakse karistusseadustikus paiknevate keskkonnavastaste väärtegude karistusmäärad ja -liigid. Karistusmäärasid tõstetakse järgmiste väärtegude puhul: tuleohu tekitamine looduses, taimestikku ohustav tegevus ja loodussaaduste veo, hoiustamise ja töötlemise nõuete rikkumine. Lisaks nähakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele lisakaristusena ette teataval tegutsemisalal tegutsemiskeelu kohaldamise võimalus – seda nii keskkonnavastaste väärtegude kui ka kuritegude toimepanemise eest. Väärteomenetluses saab sellist keeldu kohaldada üksnes kohus (mitte kohtuväline menetleja).  Lisatakse uus väärtegu, mis seondub raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumisega. Eelnõu puudutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/1115 (milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist) rakendamist. Selle kohaselt lisatakse karistusseadustikku määrusega ettenähtud uus väärtegu. Muudatus suurendab hoolsuskohustuse olulisust ettevõtjate jaoks, kes tegelevad toodete turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimisega ja peavad nüüd määruse kohaselt tagama, et tooted oleks raadamisvabad. Määrus kohaldub toodetele, mis sisaldavad selliseid saadusi nagu veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja või puit või on neist valmistatud, samuti toodetele, mille tootmisel on neid saadusi kasutatud või millega on loomi söödetud. Eelnõuga kavandatavad sätted jõustuvad üldises korras. Eelnõu puudutab laia ringi ettevõtjaid, sealhulgas puidu- ja metsatööstust, keemiatööstust, kalandussektorit ja teisi loodusvarasid kasutavaid või keskkonnaalastest nõuetest mõjutatud tegevusalade ettevõtjaid. Samas ei looda eelnõuga nendele ettevõtjatele uusi sisulisi kohustusi, vaid täpsustatakse ja karmistatakse kehtivate nõuete rikkumise eest ette nähtud karistusõiguslikku vastutust. Eelnõuga ei kavandata halduskoormuse tasakaalustamise reeglit, sest eelnõuga ei nähta ette halduskoormust tõstvaid muudatusi. Eelnõu seondub avalik-õiguslike rahaliste kohustustega, mis ei ole käsitletavad halduskoormusena (HÕNTE § 1 punkt 42). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja -menetluse talituse nõunikud Anna Leena Neering ([email protected], 58 870 758) ja Steven Andrekson ([email protected], 58 876 522). Seletuskirja mõjuanalüüsi peatüki on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna arenduse ja kriminaalstatistika talituse nõunik Karl-Hendrik Pallo ([email protected], 51 931 969). Eelnõu ja seletuskirja on aidanud ette valmistada ka karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja Andreas Kangur. Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna asekantsler Mari-Liis Sööt. Vastutussätted on koostatud koostöös Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika 2 osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected], 58 569 469). 1.3. Märkused Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2 ei eelnenud eelnõu koostamisele väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest. Asjaomane avalik konsultatsioon ja sellega seotud mõjude hindamine2 toimusid Euroopa Liidu tasandil ning Eesti esitas oma seisukohad keskkonnakuritegude direktiivi algatuse kohta 21. aprillil 2022.3 Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Sellega kavandatakse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L 2024/1203, 30.04.2024) (edaspidi ka 2024. a direktiiv). Eelnõukohase seadusega kehtestatavad vastutussätted on seotud mitme ELi keskkonnaõigusealase määruse ja direktiiviga, milles sätestatud nõuete rikkumise eest nägid mõlemad – nii varasem keskkonnakuritegude direktiiv4 (edaspidi ka 2008. a direktiiv) kui ka 2024. a direktiiv – ette kriminaalõigusliku vastutuse. Alljärgnevalt on loetletud 2024. a direktiiviga seotud ELi õigusaktid5: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turule laskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50); 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.06.2012, lk 1–123); 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1– 1355). 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77); 2 Komisjoni ettepanek (sh mõjuhinnang) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta – SEC(2021) 428, SWD(2021) 465, SWD(2021) 466, COM(2021) 851. Dokumendiviit Riigikogu dokumendiregistris: 1-2/21-875/1. 3 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta eelnõu suhtes – COM(2021) 851. Dokumendiviit Riigikogu dokumendiregistris: 1-2/21-875/4. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ, 19. november 2008, keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 06.12.2008, lk 28–37). 5 Edaspidi viidatakse seletuskirjas loetletud õigusaktidele järjekorranumbri alusel. 3 6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.05.2017, lk 1–21); 7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.01.2012, lk 1–21); 8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30); 9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L, 2024/1157, 30.04.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1157/oj); 10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1–20); 11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ laevade põhjustatud reostust käsitlevate rahvusvaheliste standardite jõustamise ning reostusega seotud rikkumiste eest halduskaristuste kehtestamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 11–21); 12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37); 13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119); 14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (ELT L 178, 28.06.2013, lk 66–106); 15. nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1– 73); 16. nõukogu 8. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 219, 25.07.2014, lk 42–52); 17. nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 07.11.2013, lk 12–21); 18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73); 19. nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); 20. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25); 21. nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 03.03.1997, lk 1–69); 22. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja 4 toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206–247); 23. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 04.11.2014, lk 35–55); 24. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/590, milles käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1005/2009 (ELT L, 2024/590, 20.02.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/590/oj); 25. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/573, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 517/2014 (ELT L, 2024/573, 20.02.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/573/oj). Eelnõu on osaliselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206–247, edaspidi EUDR) rakendussätete vastuvõtmisega.6 EUDRi põhieesmärk on vähendada Euroopa Liidu osa ülemaailmsel metsade raadamisel ja metsaökosüsteemide kahjustamisel. Selle tagamiseks kohustab EUDR liikmesriike kehtestama tõhusad sanktsioonid, sealhulgas väärteokaristused juhuks, kui Euroopa Liidu turule lastakse või eksporditakse asjaomaseid tooteid või saaduseid7, mille tootmiseks on metsa raadatud. EUDRi riigisisene rakendamine, sealhulgas EUDRi nõuetega vastuolus oleva saaduse või toote turustamisega seotud väärteo koosseisu kehtestamine kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse. Samas on Euroopa Komisjon pikendanud määruse rakendamise tähtaega kuni 30. detsembrini 20268 ning määruse rakendussätted on eelnõu koostamise seisuga riigisiseselt vastu võtmata. Samas kohustab 2024. a direktiiv kehtestama kuriteokoosseisu EUDRi nõuete rikkumise eest. Ainus erinevus EUDRis ette nähtud väärteokoosseisust on see, et kuriteoks kvalifitseerumiseks peab tegu hõlmama olulises koguses tooteid või saadusi. 2024. a direktiivi ülevõtmisel ilma EUDRi rakendussätete loomiseta tekiks seega olukord, kus kvalifitseeriv kuriteokoosseis (koosseisutunnusega oluline kogus) eksisteeriks ilma põhikoosseisuta (väärtegu). Sellise olukorra vältimiseks kehtestatakse kõnesoleva eelnõu kohase seadusega ka EUDRis ettenähtud väärteokoosseis. Kuigi EUDRist tulenevad süüteokoosseisud jõustuvad üldises korras koos kõigi teiste eelnõuga ette nähtud sätetega, sõltub nende tegelik kohaldamise võimalikkus koosseisude blanketse iseloomu tõttu EUDRi rakendamise lõplikust tähtajast. Eelnõu on osaliselt seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 02.05.2024, lk 1–28, edaspidi kriminaaltulu direktiiv), ülevõtmisega.9 Keskkonnakuriteod kuuluvad selle direktiivi kohaldamisalasse,10 mistõttu peab olema tagatud, et 6 Eelnõu § 1 punktid 1–4 ja 68. 7 Asjaomased saadused on määruse art 2 kohaselt veised, kakao, õlipalm, kautšuk, soja ja puit ning asjaomased tooted on määruse lisas loetletud tooted, mis sisaldavad asjaomast saadust või keda on asjaomase saadusega söödetud või mille valmistamiseks on asjaomast saadust kasutatud. 8 Kliimaministeeriumi koduleht. 9 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 02.05.2024), art 2 lg 1 p m. 5 keskkonnakuritegudega seostatava vara jälitamiseks ja kindlakstegemiseks, arestimiseks, konfiskeerimiseks ja haldamiseks on võimalik kohaldada direktiivis nimetatud kohustuslikke meetmeid. Sellest tulenevalt nähakse teatud keskkonnakuritegude puhul ette vara laiendatud konfiskeerimise võimalus. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga nr 616. Eelnõu pole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase seadusega muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 2 (jõustus 01.01.2026), kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 3 (jõustus 01.01.2026) ja väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 19 (jõustus 06.07.2025). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2 p 14). Direktiivi ülevõtmise tähtajast (21. mai 2026) tingituna on kõnesoleva eelnõu menetlus kiireloomuline. 2. Seaduse eesmärk Nii 2008. a kui ka 2024. a direktiivi peamine eesmärk on tagada karistusõigusliku sekkumise abil keskkonna, sealhulgas loodusvarade, loomastiku ja taimestiku kõrgetasemeline kaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine. Keskkonnavastase kuritegevuse spekter, levik ja „tulusus“ on aastate jooksul suurenenud ning see on tinginud vajaduse uue ja ajakohastatud direktiivi järele. 2024. a direktiiv näeb ette selliste keskkonnaalaste kuritegude täiendatud ja täpsustatud nimekirja. Uuena loetelus on näiteks looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine – nt invasiivse võõrliigi (Sosnovski karuputk) levitamine või kasvatamine, kui sellega ohustatakse oluliselt kohalikke liike või kahjustatakse muul moel oluliselt ökosüsteemi tasakaalu. Samuti on uus säte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik käitlemine, nt külmainete ebaseaduslik import, mis toob kaasa olulise keskkonnakahju või selle ohu. Sarnaselt 2024. a direktiivi peamisele eesmärgile, on kõnesoleva eelnõu eesmärk tagada senisest tõhusam keskkonnakaitse karistusõigusliku heidutuse tugevdamise kaudu. Eesti on algatuse eesmärki valdavalt toetanud.11 Tingituna 2008. a direktiivist ja muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest on Eesti kehtiv karistusõigus osaliselt juba 2024. a direktiiviga kooskõlas12. Kõnesoleva eelnõuga nähakse ette vajalikud seadusetäiendused ja -muudatused, et viia kehtiv õigus ka ülejäänud ulatuses 2024. a direktiiviga kooskõlla. Direktiiv tuleb liikmesriikidel riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 21. maiks 2026. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1 Ülevaade põhilistest muudatustest 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktid a–t näevad ette kohustuse kehtestada kriminaalkaristus järgmiste tahtlike või vähemalt raskest hooletusest toime pandud kuritegude eest:  keskkonna saastamine, s.o materjali, aine, energia või ioniseeriva kiirguse juhtimine või heitmine õhku, pinnasesse või vette kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt a); 11 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p-d 1.1–1.2. 12 Vastavustabel, lisa 1. 6  keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkuva toote turule laskmine, mille kasutamisega mitme inimese poolt13 kaasneb keskkonna saastamine14, kui sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt b);  kemikaalide käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt c);  elavhõbeda käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt d);  olulise keskkonnamõjuga valdkonnas tegevusloata tegutsemine, kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt e);  jäätmete käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt f alapunkt i);  olulises koguses ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumine (punkt f alapunkt ii),  riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses (punkt g);  laevade ringlussevõtu nõuete rikkumine (punkt h);  laevadelt saasteainete merre heitmine, kui sellega on põhjustatud vee kvaliteedi halvenemise või merekeskkonna kahjustamise oht või kahju vee kvaliteedile või merekeskkonnale (punkt i);  ohtliku tegevuse või ainetega seotud rajatise käitamise või sulgemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt j);  nafta või gaasiammutamise protsessiks kasutatava rajatise ehitamise, käitamise ja lammutamise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt k);  radioaktiivse materjali või aine käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt l);  pinna- või põhjavee võtmine, kui sellega on põhjustatud oluline kahju või selle oht pinnaveekogumite ökoloogilisele potentsiaalile või seisundile või põhjaveekogumite koguselisele seisundile (punkt m);  kaitstava looma- või taimeliigi isendite kaitse nõuete rikkumine, kui tegu puudutab isendite olulist kogust (punkt n);  kaitstava looma- või taimeliigi isenditega kauplemine ja nende importimine, kui tegu puudutab isendite olulist kogust (punkt o);  raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse või toote olulises koguses turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise keelu rikkumine (punkt p);  kaitsealal asuva elupaiga oluline kahjustamine, samuti sellel elupaigal kaitstava loomaliigi oluline häirimine (punkt q);  Euroopa Liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega seotud nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt r);  osoonikihti kahandavate ainete, seda ainet sisaldava või sellel põhineva toote või 13 Direktiivi art 3 lg 2 punktis b viidatakse toote suuremahulisele kasutamisele. Vastavalt direktiivi põhjendusele 17 tähendab suuremahuline kasutamine koosmõju, mida põhjustab toote kasutamine mitme kasutaja poolt, olenemata kasutajate arvust, kui tegu tekitab või tõenäoliselt tekitab keskkonnale või inimeste tervisele kahju. 14 Vt eelmine punkt. 7 seadme käitlemise nõuete rikkumine (punkt s);  fluoritud kasvuhoonegaaside, seda gaasi sisaldava või sellel põhineva toote või seadme käitlemise nõuete rikkumine (punkt t). Seega näeb 2024. a direktiiv ette 20 (tahtliku) keskkonnavastase kuriteo põhikoosseisu kehtestamise, mille hulgas on ka varasemas, 2008. a direktiivis sätestatud kümme kuritegu. Võrreldes varasema direktiiviga on täiesti uued koosseisud sätestatud punktides b, c, d, e, h, k, m, p, r ja t. Laiendatud kohaldamisalaga koosseisud on punktides a, j, l, n, o ja q. Karistatavuse lävendit on alandatud punktides f, i, n ja o toodud kuritegude puhul. Samaks on jäänud vaid punktides g ja s nimetatud kuriteod. Direktiivi ülevõtmisel tuleb enamiku kuriteokoosseisude puhul lisada ka raskest hooletusest (ingl k serious negligence) toime pandud kuriteod15. Rasket hooletust kui subjektiivse koosseisu elementi käsitatakse Eesti karistusõigussüsteemi kontekstis ettevaatamatusena (KarS § 18), st hõlmatud on nii kergemeelsusest kui ka hooletusest toimepandud teod.16 Arvestades kehtivas KarSis sätestatud keskkonnavastaseid süütegusid, muudetakse 2024. a direktiivi alusel 13 kehtivat kuriteokoosseisu ning lisatakse 7 uut kuriteokoosseisu, sealhulgas ettevaatamatusdeliktid. Tahtlike põhikoosseisude puhul kehtestab 2024. a direktiiv sanktsiooni minimaalse ülemmäärana valdavalt kuni viieaastase vangistuse (art 5 lg 2 p d)17 ja üksikute kuritegude puhul kuni kolmeaastase vangistuse (art 5 lg 2 p e)18. Ettevaatamatusdeliktide puhul ei näe direktiiv ette kohustuslikke sanktsioonimäärasid, kuid vastavalt art 5 lg-le 1 peavad liikmesriigid ette nägema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. 2024. a direktiiviga ette nähtud ühtlustamise miinimumeesmärgist lähtudes kehtestatakse ettevaatamatusdeliktide eest karistused, mis on kooskõlas teiste, varem kehtestatud sarnaste (keskkonnavastaste) süütegude sanktsioonidega. 2024.a direktiiviga ettenähtud keskkonnavastaste kuritegude karistatavuse eeldus on ka teo ebaseaduslikkus19. Mõistet ebaseaduslikkus tuleb sisustada läbi direktiivi art 3 lg 1, mille kohaselt on tegu ebaseaduslik, kui see rikub: a) liidu õigust, mille eesmärk on saavutada liidu keskkonnapoliitika mõnda eesmärki, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu art 191 lõikest 1 või; b) liikmesriigi õigus- või haldusnormi või liikmesriigi pädeva ametiasutuse otsust, millega jõustatakse punktis a) osutatud Euroopa Liidu õigust. Seega tuleb isikule keskkonnavastase kuriteo toimepanemise etteheitmisel ära näidata konkreetne Euroopa Liidu õigusest ja/või sellel põhinevast riigisisesest õigusnormist tulenev 15 2024. a direktiivi art 3 lg 4. 16 Kuigi keskkonnakuritegude direktiiv ei selgita raske hooletuse (ingl k serious negligence) tuvastamise aluseid, tuleb selle mõiste sisustamisel lähtuda Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa Kohtu 3. juuni 2008. a otsuse kohaselt asjas The Queen vs. The Secretary of State for Transport (nn Intertanko kohtuasi) on kohus leidnud, et mõiste hooletus tähendab tahtmatut tegu või tegevusetust, millega vastutav isik rikub oma hoolsuskohustust. Mõistet raske hooletus tuleb mõista nii, et see tähendab tahtmatut tegu või tegevusetust, millega vastutav isik rikub selgelt hoolsuskohustust, mida ta oleks oma omadusi, teadmisi, võimeid ja individuaalset olukorda arvestades pidanud järgima ja võinud järgida (p-d 75–77). Eelkirjeldatud raske hooletuse lävend on madalamal kui KarS § 18 lg-s 2 sätestatud kergemeelsus ja väljendub just KarS § 18 lg-s 3 sätestatus, mille kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 17 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktid a–l ning p, s ja t. 18 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktid m–o ning q ja r. 19 2024.a direktiivi art 3 lg 1 viitab sarnaselt 2008. a direktiivile sõnale õigusvastane, mis on keskkonnavastaste süütegude peatükki üle võetud kui koosseisutunnus ebaseaduslik. 8 kohustus, keeld või muu nõue, mida isik oma teoga rikkus ning selgitada, milles seisneb isiku teo vastuolu vastava normiga. Täiendavalt näeb 2024.a direktiiv ette sellegi, et isiku teo ebaseaduslikkust ei välista ebaseaduslikult (nt korruptiivselt või sunniga) saadud keskkonnakaitseluba või selline luba, mis on ilmselgelt ebaseaduslik.20 3.1.1. Ökosüsteemi mõiste kasutuselevõtt Võrreldes 2008. a direktiiviga on 2024. a direktiivi kuritegudega kaitstavaid õigushüvesid täiendatud mõistega ökosüsteem. Direktiivi põhjenduse 13 järgi on ökosüsteem elusorganismide (taime-, looma-, seene- ja mikroorganismid) kooslus koos neid ümbritseva eluta keskkonnaga. Selline kooslus moodustab omavahelise koosmõju tulemusel toimiva terviku, hõlmates elupaigatüüpe ning liikide elupaiku ja populatsioone. Väiksemad üksused, näiteks mesilastaru, sipelgapesa või känd, võivad olla osa ökosüsteemist, kuid neid ei loeta direktiivi kontekstis eraldi ökosüsteemiks. Ökosüsteemi mõiste hõlmab ka ökosüsteemi teenused (loodushüved), mille kaudu ökosüsteem aitab otseselt või kaudselt suurendada inimeste heaolu, ja ökosüsteemi funktsioone, mis on seotud ökosüsteemi looduslike protsessidega. Kehtivas õiguses, sh valdkondlikes õigusaktides, nagu näiteks looduskaitseseadus (LKS21) või keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS22), ei ole ökosüsteemi mõistet eraldi sätestatud. Seega tuleb karistusseadustiku kuriteokoosseisude sisustamisel lähtuda 2024. a direktiivi põhjendustes ökosüsteemi kohta sätestatust. Lisaks tuleb ökosüsteemi mõiste määratlemisel kasuks keskkonna mõiste. Kuigi ka keskkonna kohta ei ole keskkonnavaldkonna seadustes antud legaaldefinitsiooni, sest seda mõistet ei ole võimalik ammendavalt määratleda, on olemas kaudne keskkonna mõiste definitsioon. Kaudselt on keskkonna mõiste määratletud keskkonnateabe mõiste määratluses (KeÜS § 24 lg 2 p-d 1 ja 2), mis ei ole ammendav ja mille kohaselt käsitatakse keskkonnaelementidena õhku, atmosfääri, vett, pinnast, maad, maastikke ja looduslikke alasid, nagu märg-, ranna- ja merealad, looduslikku mitmekesisust ja looduse koostisosasid ning nende vastastikust toimet.23 Ökosüsteemi võib mõista kui erinevatest keskkonnaelementidest koosnevat dünaamilist kooslust. Arvestada tuleb sedagi, et keskkonnakuriteo koosseisuline tagajärg võib olla nii kahju ökosüsteemile kui ka selle osisele (nt loomaliigi isendile). Kui kuriteoga põhjustaksegi mitu tagajärge, nt oluline kahju nii ökosüsteemile (nt veekogu kui terviku elukeskkonnale ja kvaliteedile) kui ka loomaliigi isendile (kalale), saab seda arvestada isiku süü suuruse hindamisel. 3.1.2. Kvalifitseeritud koosseisud – ökotsiid ja surma põhjustamine Olulise põhimõttelise muudatusena kohustab 2024. a direktiivi art 3 lg 3 kehtestama kõigi keskkonnavastaste kuritegude24 suhtes kvalifitseeritud koosseisu, kui isiku tegu põhjustab üht järgmist: 20 Vt täiendavalt käesoleva eelnõu § 1 p 7 selgitusi. 21 RT I, 28.01.2026, 5 22 RT I, 07.01.2026, 20 23 Vt ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015), 1. ptk 2. jagu „Mõisted“. 24 2024. a direktiivi art 3 lg 2 p-d a–t. 9 a) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävitamine kaitstaval loodusobjektil või sellisele ökosüsteemile või elupaigale sellise ulatusliku ja suure kahju tekitamine, mis on kas pöördumatu või pikaajaline, või b) õhu, pinnase või vee kvaliteedile sellise ulatusliku ja suure kahju tekitamine, mis on kas pöördumatu või pikaajaline. Direktiivi põhjenduse 21 kohaselt võivad keskkonnavastastel kuritegudel olla katastroofilised tagajärjed, näiteks ulatuslik reostus, ränkade keskkonnatagajärgedega tööstusõnnetused või ulatuslikud metsatulekahjud. Kui sellised rikkumised põhjustavad märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või kaitstaval loodusobjektil asuva elupaiga hävimise või tekitavad õhu, pinnase või vee kvaliteedile ulatusliku ja olulise kahju, mis on kas pöördumatu või pikaajaline, tuleks selliste katastroofiliste tagajärgedega tegusid käsitada kvalifitseeritud kuriteokoosseisuna ja selle eest tuleks mõista raskem sanktsioon. Selline tegu on võrreldav ökotsiidiga – Eesti õiguse jaoks tundmatu kuriteokoosseisuga, mis on mitmete liikmesriikide õiguse kohaselt raskusastmelt sarnane inimsuse vastu toimepandud kuritegudega nagu inimsusevastane kuritegu (KarS § 89) või genotsiid (KarS § 90). Selle kvalifitseeritud koosseisu (edaspidi ka ökotsiid) tunnuste sisustamisel tuleb arvestada konkreetse kuriteo asjaoludega. 2024. a direktiivi alusel kehtestatud kuriteod ei ole piiratud üksnes Euroopa Liidu territooriumiga. Jurisdiktsiooni käsitlevate sätete (2024. a direktiivi art 12) kohaselt on liikmesriikidel õigus menetleda ka kolmandate riikide territooriumil avaldunud tahtlikku kahju põhjustamist, kui kuritegu on vähemalt osaliselt toime pandud liikmesriigi territooriumil, liikmesriigi kodaniku poolt või liikmesriigi lipu all sõitval laeval. Eesti õigus vastab direktiivis kehtestatud jurisdiktsiooni käsitlevatele nõuetele (KarS §-d 6–8, § 11 lg 3). Märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi mõistet karistusseadustikus eraldi ei määratleta. Asjakohasel juhul tuleb hinnata asjaomasesse ökosüsteemi kuuluvate looma-, taime- või seeneliikide arvu, ohustatust, olulisust jmt, lähtudes eelkõige valdkondlikest eriseadustest, nende alusel kehtestatud õigusaktidest ja Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest. Keskkonnakahju suuruse ja kestuse hindamisel on oluline, et kvalifitseeritud koosseisu moodustab üksnes sellise kahju tekitamine, mis on samaaegselt ulatuslik ja pöördumatu või alternatiivselt ulatuslik ja pikaajaline. Need tingimused peavad seega esinema kumulatiivselt ja nende sisustamisel tuleb tugineda valdkondlikele eriseadustele ja nende alusel kehtestatud õigusaktidele (nt keskkonnaseire ja mõõtmismetoodikad, kvaliteedinormid, elupaikade seisundi hindamise kriteeriumid). Oluline osa kahju suuruse ja ulatuse hindamisest saab tugineda KarS § 3511 lg-s 2 sätestatud olulise kahju hindamise kriteeriumitele. Seejuures tuleb aga arvestada, et ökotsiidi mastaapi kahju peab nii oma kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete näitajate poolest olema äratuntavalt suurem olulisest kahjust vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele. Lisaks näeb 2024. a direktiivi art 5 lg 2 punkt a teatud keskkonnavastaste (ja ioniseeriva kiirgusega seotud) kuritegude25 eest ette raskema karistuse (vähemalt kümneaastane vangistus) juhul, kui teoga on põhjustatud inimese surm. Art 5 lg 2 punkti c kohaselt tuleb juhul, kui inimese surm on põhjustatud ettevaatamatu teoga26 karistada vähemalt viieaastase vangistusega. 25 2024. a direktiivi art 3 lg 2 p-d a–d ning f, j, k, l ja r. 26 2024. a direktiivi art 3 lg 2 p-d a—d ning f, j, k ja l. 10 Kehtiva õiguse kohaselt sõltub teise isiku surma põhjustamise õiguslik kvalifikatsioon eelkõige isiku teo subjektiivsest küljest. Tahtlik surma põhjustamine on tapmine (KarS § 113 või § 114 kvalifitseeritud koosseis). Tapmise põhikoosseisu eest on võimalik karistada kuni viieteistaastase vangistusega. Seega vastab tahtlik surma põhjustamine ka keskkonnavastase kuriteo kontekstis direktiivi art 5 lg 2 punkti a karistusnõudele. Olukorras, kus isikul puudub aga teise isiku surma põhjustamise osas tahtlus, laheneks isiku vastutuse küsimus kehtiva õiguse alusel eelkõige KarS § 117 järgi27, millise sätte karistuse ülemmäär (kuni kolmeaastane vangistus) ei ole kooskõlas 2024. a direktiivi art 5 lg 2 punktiga c. Sellest tulenevalt täiendatakse keskkonnavastaseid kuritegusid ettevaatamatusest surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseisudega, mille karistuse ülemmäär on sõltuvalt sellest, kas keskkonnaõiguse nõuete rikkumine oli tahtlik või ettevaatamatu, vastavalt kümne- või viieaastane vangistus (vrd ka kehtiva seaduse KarS §-d 422 ja 423). Keskkonnavastase kuriteo koosseisupärase teo toimepanemisel, kui isik suhtus ühtlasi tahtlikult ka surma põhjustamisse, vastutab ta endiselt §-des 113–114 sätestatud süüteo eest. 3.1.3. Juriidilise isiku karistusmäärad 2024. a direktiiv kehtestab juriidilistele isikutele kaht liiki ja kaheastmelise rahalise karistuse ülemmäära – fikseeritud rahaline karistus kuni 24 mln euro või kuni 40 mln euro ulatuses või käibepõhine rahaline karistus kuni 3% või 5% juriidilise isiku kogukäibest. Karistusseadustikus valdavalt levinud karistuse ülemmäärasid arvestades on karistusliigi valikul võetud aluseks fikseeritud rahaline karistus. Kehtivast õigusest tulenevalt võib juriidilisele isikule mõista kuni 40 miljoni euro suuruse karistuse (KarS § 44 lg 8), mis on kooskõlas direktiivi nõuetega. 3.1.4. Laiendatud konfiskeerimine Kõnesoleva eelnõuga hõlmatud kuriteokoosseisudele lisatakse teatud juhtudel laiendatud konfiskeerimise (KarS § 832) kohaldamise võimalus, millega võetakse osaliselt üle kriminaaltulu direktiiv. Viidatud direktiivi art 16 lg 4 kohaselt tuleb laiendatud konfiskeerimist võimaldada kriminaaltulu direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kuritegude suhtes, kui nende eest on võimalik karistada vähemalt kuni nelja-aastase vangistusega. Kriminaaltulu direktiivi art 2 lg 1 p m järgi kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse ka 2008. a direktiivis28 sätestatud kuriteod, ent kuivõrd viimane asendati 2024. a direktiiviga, kohaldub laiendatud konfiskeerimise rakendamise nõue 2024. a direktiivi alusel kehtestatud kuriteokoosseisudele. Kriminaaltulu direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. november 2026. Vastavalt kriminaaltulu direktiivi art 16 lg-le 4 nähakse kõnesoleva eelnõuga ette laiendatud konfiskeerimist võimaldav säte nende keskkonnakuritegude puhul, mille karistusmäär on vähemalt nelja-aastane vangistus. Sellisteks kuritegudeks saavad eelnõu kontekstis olla tahtlikud keskkonnavastaste kuritegude põhideliktid (viieaastase vangistuse ülemmääraga), nende kvalifitseeritud koosseisud ökotsiidi või surma põhjustamise eest (vastavalt kuni kaheksa või 10 aastat vangistust), ning ettevaatamatusdeliktid, millega põhjustatakse inimese surm (kuni viis aastat vangistust). Erandina eelviidatud tingimusest (vähemalt nelja-aastane vangistus) nähakse Keskkonnaameti ettepanekul laiendatud konfiskeerimise võimalus veel ette ka kõige levinumate majandusliku 27 KarS § 118 lg 1 p 7 kohaldumine on võimalik, kuid ebatõenäoline, kuivõrd eeldab, et isik oleks tahtlikult põhjustanud just selle tervisekahjustuse, mis põhjustas lõppastmes surma. Võib eeldada, et keskkonnavastaste kuritegude kontekstis on sellised juhtumid harvad. 28 Vt viide 4. 11 kasu saamise eesmärgil toimepandavate keskkonnavastaste kuritegude puhul: KarS § 356 (puude ja põõsaste ebaseaduslik raie), § 357 (kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine, § 361 (loodusliku loomastiku kahjustamine) ja § 363 (keskkonnakaitseloata tegutsemine). Lisaks nähakse laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus ette ka §-des 3571 (Euroopa Liidu kaitsealuste liikide isendite kahjustamine või häirimine ja kaitsealuse elupaiga seisundi kahjustamine) ja 3631 (tegevusloata tegutsemine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas) sätestatud kuritegude puhul, mis kujutavad endast erinorme §-de 357 ja § 363 suhtes. Reeglina iseloomustab neid tegusid eesmärk saada majanduslikku kasu, mis väljendub võõrast metsamaterjalist, küttimisest/salapüügist või kaitsealuse liigi isendite müügist saadavas tulus või keskkonnakaitseliste piirangute või nõuete täitmata jätmisega säästetud kuludes. Selline majanduslik kasu võib ulatuda märkimisväärsete summadeni, mis omakorda soodustab õigusrikkumiste kordumist või süstemaatilisust. Kuriteo toimepanemine toimub sageli varjatult, raskendades ka tõendite kogumist. 2025. a andmetel registreeriti 16 keskkonnavastast kuritegu, millest 14 oli seotud ebaseadusliku raie, loomastiku kahjustamise või kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramisega, ning keskkonnasüütegude enamiku moodustasid just metsaseaduse, jahiseaduse ja kalapüügiseaduse nõuete rikkumised29. Laiendatud konfiskeerimise võimaldamine selliste kuritegude puhul aitab vähendada motivatsiooni ebaseadusliku tulu teenimiseks, toetades seeläbi eesmärki keskkonnakahju tekkimist ennetada ja tõkestada ning eelkõige tagada, et kuritegevus ei tasu ära. Vajadusele luua võimalus kohaldada laiendatud konfiskeerimist keskkonnavastaste kuritegude puhul on osutatud ka Siseministeeriumi 2024. aasta raportis, milles leiti, et loetelu keskkonnavastastest kuritegudest on omandanud tänapäeval märksa tõsisema tähenduse võrreldes ajaga, mil need karistusseadustikku lisati. Keskkonnavastased kuriteod on valdavalt toime pandud suure kasu saamise ja osalt kalli utiliseerimise vältimiseks. Seega on ka keskkonnavastaste kuritegude puhul vaja lisahooba elukutseliste kurjategijate ohjamiseks.30 Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. 3.2. Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse ja täiendatakse karistusseadustikku. Paragrahv koosneb 78 punktist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KarSi § 1 lõiget 1. Kuna eelnõuga kavandatakse kehtestada EUDRi rakendamiseks vajalikud karistussätted31, nähakse karistusseadustiku eriosas ette väärteokoosseis EUDRi nõuete rikkumise eest32. Määruse järgi peab selle väärteo eest olema juriidilist isikut võimalik karistada käibepõhise rahatrahviga. Erinevalt kuritegudest (KarS § 44 lg-d 8 ja 9) KarSi üldosa praegu juriidilistele isikutele väärtegude eest käibepõhist rahatrahvi määrata ei võimalda.33 Selline piirang on iseenesest vastuolus ka juba kehtivas KarSis sätestatud väärteokoosseisudega, mille eest peab olema võimalik karistada käibepõhise rahatrahviga – siseteabe väärkasutamine (KarS § 398 lg 3) ja turumanipulatsioon (KarS § 3981 lg 3). Seega valitseb kehtivas õiguses sisuliselt olukord, kus 29 Justiits- ja Digiministeeriumi kuritegevuse ülevaade. 30 Kuritegevuse varalise mõjutamise töörühma raport (Siseministeerium, 2024), ettepanek 38. 31 Vt märkuste osa, p 1.3. 32 Eelnõu § 1 punkt 68. 33 Tegemist on karistusseadustiku muutmisel tekkinud õiguslüngaga, sest kuni 2025. a juulini kehtinud KarS § 47 lg 4 võimaldas nii karistusseadustiku eriosas kui ka muus seaduses näha ette rahatrahvi kohaldamise KarS § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval alusel ja määras. 12 nimetatud väärtegude eest saab juriidilist isikut karistada vaid KarS § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vahemikus, s.o kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Vastavale kitsaskohale on teravalt tähelepanu juhitud ka õiguskirjanduses.34 Eelnõukohase seaduse jõustumisel kõrvaldatakse KarSi erinevate redaktsioonide vastuvõtmisel tekkinud õiguslünk ja võimaldatakse määrata käibepõhist rahatrahvi (või mõnel muul alusel ja määras karistust kui näeb ette üldosa) ka KarS eriosas sisalduvate väärtegude puhul. Kavandatav erisus peab aga endiselt mõlemal juhul – nii eriseadustes kui ka KarSi eriosas – olema põhjendatud reguleeritava valdkonna eripära nõuetega. Eelnõu § 1 punktidega 2–4 muudetakse KarSi § 49, 491 ja 551, võimaldades lisakaristusena tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu kohaldamist füüsilisele isikule ja tegutsemiskeelu kohaldamist juriidilisele isikule, kes on toime pannud keskkonnavastase või ioniseeriva kiirgusega seotud süüteo. Muudatused on tingitud EUDRi nõuetest, millega seoses täiendatakse KarSi uue väärteokoosseisuga ja 2024. a direktiivi nõuetest, millest tulenevalt lisanduvad KarSi EUDRi nõuete rikkumisega seotud kuriteokoosseisud35 (KarS §-d 3711 ja § 3712). Nimelt sätestab EUDRi art 25 lg 2 punkt e ühe (lisa)karistusena asjaomaste saaduste ja toodete turule laskmise või turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise ajutise keelu tõsise rikkumise või korduvate rikkumiste korral. Muudatusega tehakse võimalikuks kohaldada füüsilisele või juriidilisele isikule viidatud ajutist keeldu KarSi § 49 või § 551 kohase tegutsemiskeeluna. Ka 2024. a direktiiv nimetab lisakaristuste loetelus füüsilisele isikule mõistetavat keeldu olla juriidilises isikus õiguslikult sama liiki juhtival kohal (art 5 lg 3 punkt d) ehk ettevõtluskeeldu KarSi § 491 mõttes. Samuti on 2024. a direktiivis lisakaristusena sätestatud juriidilise isiku ajutine või alaline ettevõtluskeeld (art 7 lg 2 punkt d) ehk tegutsemiskeeld KarSi § 49 mõttes. Direktiivis esitatud lisakaristuste loetelu täies mahus ülevõtmine ei ole küll liikmesriikidele kohustuslik, kuid liikmesriigid peavad tagama, et nende õiguse alusel on võimalik kohaldada vähemalt ühte direktiivi lisakaristuste loetelus nimetatud karistust. Kuivõrd teataval tegevusalal tegutsemise keeldu peab tulenevalt EUDRist olema võimalik kohaldada väärteo lisakaristusena, on põhjendatud sellise võimaluse loomine ka samasisulise kuriteo puhul, mis erineb väärteost üksnes süüteo objektiks olevate saaduste või toodete koguse võrra (koosseisutunnus oluline kogus). Vältimaks karistussüsteemi killustumist ja tagamaks võrdselt tõhusad vahendid, et reageerida kõikidele keskkonnaohtlikele tegudele, on põhjendatud laiendada lisakaristuste kohaldamise võimalusi ühtselt kõigile keskkonnavastastele süütegudele, mitte üksnes EUDRist tulenevatele rikkumistele. Ehkki tegutsemiskeelust kõrvalehoidmine on karistatav (KarS § 329), on füüsilisel isikul võimalik praktikas seda keeldu (KarS § 49) eirata. Üldjuhul on keskkonnavastased süüteod – näiteks kemikaali käitlemise nõuete rikkumine või EUDRi nõuete rikkumine – toime pandud juriidilise isiku kaudu tegutsedes ja just juriidilise isiku huvist kantuna. Samas on ka juriidilisele isikule kohaldatavat tegutsemiskeeldu võimalik eirata uue juriidilise isiku asutamise teel. Et tagada tegutsemiskeelu sisuline toime ning korduvate rikkumiste ennetamine, nähakse keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude puhul ette võimalus kohaldada füüsilise isiku suhtes ka ettevõtluskeeldu KarSi § 491 alusel, mis välistab ajutiselt tema osalemise juriidilise isiku otsustusprotsessides. 34 Heide, K. Kiirustatud seadusloome hooletu tagajärg. – Juridica 8-9/2025, lk 574–575. 35 Eelnõu § 1 punkt 68. 13 Sarnaselt teiste süütegudega pole lisakaristuste kohaldamine ka keskkonnavastaste või ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude korral automaatne, vaid seda rakendatakse lähtuvalt konkreetse süüteo asjaoludest ning eripreventiivsetest kaalutlustest. Õiguskirjanduse36 kohaselt tuleb lisakaristuse kohaldamisel lisaks KarSi § 56 kaalutlustele lähtuda ka sellest, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega kohaldatakse lisakaristust juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla jätkuvalt ohtlik. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei saa sellise põhjendusega kohaldada lisakaristust, mis on karmim kui see, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (RKKK 3-1-1-59-15, p 12; 3-1-1-75-16, p 9). Ei ole õige põhjendada lisakaristust üksnes teatud süütegude piiramise vajadusega, s.o õiguskorra kaitsmise huvidega (RKKK 3-1-1-18-17, p-d 13–14). Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse KarSi § 82 lg 1 punktiga 11 (otsuse täitmise aegumise regulatsioon). Erinevalt varasemast direktiivist näeb 2024. a direktiiv ette nõuded kuriteo aegumistähtaegadele (art 11). Kuigi Eesti ei toetanud direktiivi läbirääkimiste käigus konkreetsete aegumistähtaegade sätestamist,37 on komisjon regulatsiooni vajalikkust põhjendanud sellega, et keskkonnavastaste kuritegude menetlemise süsteemi ühtlustamiseks tuleb pädevatele asutustele tagada piisav aeg kuritegude uurimiseks ja menetlemiseks nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses ja selle järgselt otsuse täitmiseks. Seetõttu sätestatakse 2024. a direktiivi artiklis 11 nii keskkonnakuritegude aegumise (art 11 lg 2) kui ka nende eest mõistetud karistuse täitmisele pööramise aegumise tähtajad (art 11 lg 3). Kuigi kehtiva õiguse süüteo aegumise tähtajad on kooskõlas 2024. a direktiivis ettenähtud keskkonnavastaste kuritegude aegumistähtaegadega, esinevad mõningad vastuolud karistuse täideviimise aegumise regulatsioonis. 2024. a direktiivi art 11 lg 3 alusel peavad karistuse täideviimise aegumise tähtajad olema korrelatsioonis konkreetses asjas mõistetud karistusega või alternatiivselt kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmääraga. Sätte kohaselt peab karistuse täideviimise aegumistähtaeg olema järgmine: - vähemalt kümme aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest, kui isikule mõistetakse vähemalt viieaastane vangistus, või alternatiivselt, kui toimepandud kuriteo eest on võimalik karistada vähemalt kümneaastase vangistusega; - vähemalt viis aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest, kui isikule mõistetakse vähemalt üheaastane vangistus, või alternatiivselt, kui kuriteo eest on võimalik karistada vähemalt viieaastase vangistusega; vähemalt kolm aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest, kui isikule mõistetakse kuni üheaastane vangistus, või alternatiivselt, kui kuriteo eest on võimalik karistada vähemalt kolmeaastase vangistusega. 2024. a direktiivi art 11 lg 4 lubab kehtestada ka lühemad karistuse täideviimise aegumise tähtajad, kuid üksnes tingimusel, et need ei ole lühemad kui viis aastat ning riigisiseses õiguses on ette nähtud aegumise katkemine või peatumine. Kuigi KarS näeb ette otsuse täitmise aegumise peatumise (KarS § 82 lg 2) ja ka süüteo aegumise peatumise ning katkemise alused (KarS § 81 lg 5 ja 7), on teise astme kuritegude puhul otsuse 36 Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 49, komm 3. 37 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p 1.6. 14 täitmise aegumise tähtaeg kehtivas seadusetekstis kolm aastat otsuse jõustumisest ehk lühem kui direktiivis ettenähtud viie aasta pikkune miinimumtähtaeg. 2024. a direktiivi alusel kehtestatavate kuritegude põhikoosseisude puhul nähakse füüsilistele isikutele ette vangistuse minimaalsed ülemmäärad – valdavalt kuni viis aastat, üksikute koosseisude puhul kuni kolm aastat. Kuigi mõlemal juhul on tegemist teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3), mille puhul on kehtiva õiguse kohaselt karistuse täideviimise ehk otsuse aegumise tähtaeg kolm aastat alates kohtuotsuse jõustumisest (§ 82 lg 1 p 2), on 2024. a direktiivi järgi nende kuritegude puhul sõltuvalt vangistuse ülemmäärast ette nähtud erinevad otsuse aegumise tähtajad. Kui karistuse ülemmäär on viieaastane vangistus, ei tohi otsus aeguda lühema kui viieaastase tähtaja jooksul lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest arvates. Vangistuse kolmeaastase ülemmäära puhul võib otsuse aegumise tähtaeg aga olla mitte vähem kui kolm aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest. Kuigi teisel juhul (vangistuse kolmeaastase ülemmäära puhul) on otsuse aegumise tähtaeg kooskõlas KarSi teise astme kuritegude regulatsiooniga, ei ole see nii esimesel juhul (vangistuse viieaastase ülemmäära puhul). Eeltoodud põhjustel kavandatakse eelnõuga KarSi § 82 lõikesse 1 täiendav punkt 11, mille kohaselt nähakse ette erisus KarSi 20. peatükis ja 22. peatüki kolmandas jaos sisalduvate teise astme kuritegude jaoks – kuritegude eest mõistetud karistuste täideviimine aegub varasema kolme aasta asemel (§ 82 lg 1 p 2) viis aastat pärast kohtuotsuse jõustumist. Samades peatükkides sisalduvate esimese astme kuritegude eest mõistetud karistuste täideviimisele kohaldub tavapärane viieaastane aegumistähtaeg (§ 82 lg 1 p 1), sest aegumistähtaja katkemise ja peatumise regulatsiooni olemasolu võimaldab 2024. a direktiivi nõuetest erandi teha (art 11 lg 4). Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükki uue jaoga, mis sätestab kaks üldsätet (§-d 3511–3512) millest tuleb lähtuda kõigi keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirguse peatükis sätestatud kuriteokoosseisude tunnuste sisustamisel. Keskkonnaalase karistusõigusega seotud määratlemata õigusmõistete täpsustamist on Eesti toetanud ka läbirääkimiste käigus38. Määratlemata õigusmõistete täpsustamine KarSis aitab kaasa 2024. a direktiivi eesmärgi saavutamisele, muutes kriminaalmenetlusliku keskkonnakaitse kui ultima ratio meetme tõhusamaks ja õigusselgemaks. KarSi § 3511 – keskkonnakuriteo koosseisu tunnuste sisustamine KarSi § 3511 eesmärk on täpsustada keskkonnakuritegude koosseisu tunnuseks olevaid määratlemata õigusmõisteid. Säte käsitleb keskkonnakuriteo koosseisu tunnuste – tagajärje põhjustamise oht, kuriteoga põhjustatud oluline kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele ja kuriteo toimepanemise vahetute objektide oluline kogus – sisustamist. Euroopa Liidu mõjuanalüüsi kohaselt olid 2008. a direktiivi üks peamisi puudusi määratlemata õigusmõisted. Olulise koguse ja olulise kahju mõisted pidid võimaldama liikmesriikidel varasemat direktiivi paindlikult üle võtta, kuid mitmed liikmesriigid võtsid need mõisted ilma lisaselgitusteta oma seadustesse üle. Riikides, kus need mõisted defineeriti, tehti seda aga erinevalt. Osa liikmesriike on taganud õigusselguse keskkonnakahju varalise mõõtme kaudu, lähtudes näiteks saamata jäänud tulust või keskkonna algse seisundi taastamise kuludest, teised on võtnud aluseks keskkonnakahju iseseisva mõõtme, püüdes hinnata kahjustunud või hävinud 38 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p-d 1.1 ja 1.3. 15 piirkonna ulatust; kahju kõrvaldamiseks vajaminevat aega või kahju kestust. Seetõttu tekkisid liikmesriikides väga erinevad keskkonnakuritegude kriminaliseerimise lävendid. Erinevad arusaamad sellest, mis on kuritegu, võivad viia uurimiste seiskumiseni ning takistavad piiriülest koostööd – selle tulemus võib olla näiteks Euroopa uurimismääruse tunnustamata või täitmata jätmine.39 Sellele, et keskkonnakuritegude menetlemisel on kehtiva õiguse kohaselt üheks peamiseks takistuseks määratlemata õigusmõistete sisustamise ja tõendamisega seotud väljakutsed, on peale Euroopa Liidu mõjuanalüüsi osutanud ka Keskkonnaamet. Keskkonnavastaste süütegude peatüki blanketsed kuriteokoosseisud põhinevad suuresti valdkondlikel eriseadustel, kuid mitte kõikidel juhtudel ei ole eriseadustes sätestatud, mille alusel tuleks kuriteokoosseisus nimetatud määratlemata õigusmõisteid sisustada. Näiteks esineb praktikas probleeme keskkonnale tekitatud olulise kahju mõiste sisustamisel, sest KarSi § 121 punktis 1 nimetatud olulise varalise kahju mõiste ei ole alati asjakohane hindamiskriteerium. Ainelisele kahjule saab tugineda üksnes juhul, kui keskkonnakahju on võimalik rahasse ümber arvestada. Seda saab teha näiteks puude ja põõsaste ebaseadusliku raie (KarS § 356) puhul, kuna metsaseaduse (MS) § 67 ja selle seaduse lisad võimaldavad keskkonnale põhjustatud kahju rahalist väärtust hinnata. Samamoodi on vastavad kahju rahaliseks väärtuseks ümberarvutamise määrad sätestatud LKSi §-s 77 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ ning kalapüügiseaduse §-s 73 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“. Keskkonnakahju varalist väärtust võimaldavad arvutada ka maapõueseaduse (MaaPS) § 112 ning jahiseaduse § 48 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“. Kehtiva seaduse kohaselt on järelikult kergem hinnata ja tõendada keskkonnakahju, mis on keskkonnakahju „tükihinnaks“ ümberarvestatav: nt kalad, puud, ulukid. Õigusselgusega on aga probleem valdkondades, milles keskkonnakahju varaline kindlaks määramine on keerulisem. Seejuures on ökosüsteemi eri osised ebavõrdselt kaitstud. Keskkonnakahju tuvastamise kriteeriumid on sätestatud näiteks veeseaduse (VeeS) §-s 145, kuid sarnased juhised puuduvad atmosfääriõhu kaitse seaduses. Seega on võrreldes veekeskkonnaga märgatavalt keerulisem hinnata ja tõendada õhukeskkonnale tekitatud kahju või selle ohu olulisust. Samasugune probleem esineb ka jäätmevaldkonnas, kuna jäätmeseadus keskkonnakahju hindamise kriteeriume ei täpsusta. 2024. a direktiivis on püütud eespool kirjeldatud probleemi lahendada. Direktiivi art 3 lõiked 6, 7 ja 8 nimetavad tunnused, mille alusel tuleb liikmesriikidel hinnata:  kas keskkonnakahju või selle põhjustamise oht on oluline (lg 6);  kas teoga kaasneb keskkonnakuriteo koosseisu tunnusena nimetatud tagajärje põhjustamise oht (lg 7);  kas tegu puudutab kuriteo toimepanemise vahetu objekti olulist kogust (lg 8). Eelnõuga kavandatavad KarSi § 3511 lõiked 1–3 peegeldavad 2024. a direktiivis nimetatud hindamiskriteeriume. Uue sättega täpsustatakse sõnaselgelt, et keskkonnale tekitatud olulise kahju mõiste sisustamisel tuleb lähtuda varalistest kriteeriumitest üksnes asjakohastel juhtudel. 39 Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu aruanne SWD(2021), 15.12.2021, lk 20–21. 16 See tähendab, et karistusseadustiku § 121 punktis 1 sätestatud varalise mõõtmega olulise kahju mõiste on vaid üks keskkonnakahju olulisuse hindamise kriteerium. Samavõrd on ka kuriteo vahetu objekti olulise koguse kindlakstegemisel vahetu objekti rahaline suurus üksnes üks võimalikest hindamise kriteeriumitest. Endiselt on võimalik KarS § 3511 lõigetes 1,2 ja 3 nimetatud mõistete sisustamisel tugineda ka valdkondlikele eriseadustele, kuid valdkondlikud eriseadused, nende alusel kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja keskkonnaseire meetodid on eelkõige tehniliseks sisendiks (nt mõõtmistulemused, arvutusviisid, mõju ulatuse ja kestuse hindamise alused). Need ei asenda karistusõiguslikku hinnangut selle kohta, kas tegu vastab KarS § 3511 tähenduses olulise kahju, olulise koguse või ohu kriteeriumitele. Lõplik karistusõiguslik hinnang isiku teole kujuneb KarS-is sätestatud hindamisraamistiku alusel. Selliselt on tagatud eri keskkonnaõiguse valdkondade eripäradega arvestamine, kuid senisest selgem ja prognoositavam kriminaalvastutuse lävend. Üldjuhul tuleb KarS § 3511 lg-tes 1–3 nimetatud koosseisutunnuste hindamisse kaasata ekspert või asjatundja, sest nende küsimuste lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitte(karistus)õiguslike eriteadmiste alusel. Siiski saab üksnes kohus hinnata nende tõendite usaldusväärsust ja kvaliteeti ning kujundada lõplik eriteadmistele tuginev seisukoht tõendamiseseme asjaolu esinemise kohta (vrd RKKK 1- 15-10967/38, p 13 ja 1-21-6698/50, p 19). KarS § 3511 lg-tes 1–3 nimetatud mõistete sisustamise kriteeriumid paigutatakse keskkonnavastaste süütegude peatükki, et need kohalduksid kriminaliseerimise ühtse lävendi tagamise eesmärgil edaspidi lisaks 2024. a direktiivis nimetatud kuritegudele ka teiste keskkonnavastaste kuritegude suhtes. KarSi § 3512 – keskkonnakaitseloa mõju isiku vastutusele KarS § 3512 sätestab, mil määral mõjutab keskkonnakaitseloa alusel tegutsemine isiku karistusõiguslikku vastutust. Keskkonnakaitseload on määratletud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-s 40, mille lg 1 järgi mõeldakse nende all nii keskkonnaluba (p 1), keskkonnakompleksluba (p 2) kui ka muud luba (p 3), mille olemasolu nõutakse seadusega keskkonnariski vähendamise eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks. Keskkonnaloa kohustus ja sellega seotud õigused on täpsemalt sätestatud KeÜSi §-des 40 ja 41 ning teistes seadustes (nt VeeS, MaaPS, atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), jäätmeseadus (JäätS), kiirgusseadus (KiS). Keskkonnakompleksloa kohustus ja sellega seotud nõuded tulenevad tööstusheiteseadusest (THS). KeÜSi § 40 lg 1 p-s 3 nimetatud muud load on ette nähtud eraldi seadustega. Kuna keskkonnakaitseload on haldusaktid, kohalduvad nende kehtivusele üldised haldusmenetluse seaduse eeldused ja seaduses nimetatud juhtudel keskkonnakaitseloa menetlemise erisused (vt ka KeÜS § 40 lg 5, § 62 ja THS § 54). Kui ei esine haldusakti tühisuse aluseid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 mõistes, mis muudavad haldusakti algusest peale kehtetuks, kehtivad haldusaktid vaatamata võimalikule ebaseaduslikkusele. Haldusakti tühistamine on võimalik vaid väga piiratud juhtudel, millest enamiku moodustavad haldusakti andmise formaalsete nõuete rikkumised (HMS § 63 lg 2 p-d 1–3) või ebaselguse/täitmise võimatusega seonduvad põhjused (HMS § 63 lg 5). Seoses õigusvastasusega on haldusakt tühine vaid juhul, kui see kohustab õigusrikkumise toime panema tulevikus (HMS § 63 lg 3). Haldusakti tühisuse alustes ei tehta ka keskkonnakaitseloa puhul erisusi, seda vastupidi kehtetuks tunnistamise alustele (KeÜS § 62 lg 2 p-d 2 ja 3, THS § 54 p 2). 17 Seega kehtivad ka ebaseadusliku teoga saadud või ilmselgelt ebaseaduslikud keskkonnakaitseload kui haldusaktid, kuni haldusorgan loa kehtetuks tunnistab. Samas on aga kehtiva õiguse tõlgenduste kohaselt isiku karistusõiguslik vastutus valdavalt sõltuvuses loa olemasolust. Seejuures ei tulene kehtivast õigusest sõnaselgelt, millist mõju avaldab keskkonnakaitseloa kehtetuks tunnistamise aluste esinemine (nt KeÜS § 62 lg 2 p 5 – loa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid keskkonnaloa andmise otsustamist, vrd ka THS § 54 p 1) või sellise loa hilisem kehtetuks tunnistamine isiku karistusõiguslikule vastutusele. Õiguskirjanduses on leitud, et kui keskkonnavastase süüteo koosseisu tunnus on tegutsemine ebaseaduslikult (näiteks KarS §-d 356, 3682, 3683, 3685, 3866), ilma loata (§ 363) või loa puudumisel (§ 353) või kirjeldatakse midagi lubamatut (§-d 369 ja 370), välistab loa olemasolu vastutuse juba objektiivse koosseisu tasandil. Kui koosseis ei hõlma käitumise ebaseaduslikkust ega muid samasisulisi tunnuseid (§ 352), on loa olemasolu vaadeldav § 27 mõttes muust seadusest (KeÜS-st või konkreetsest eriseadusest) tuleneva õigusvastasust välistava asjaoluna.40 2024. a direktiivi art 3 lg 1 kolmas lause näeb aga ette kohustuse tagada, et teo ebaseaduslikkust ei välista luba, mille andis välja liikmesriigi pädev asutus, kui selline luba saadi pettuse või korruptsiooni, väljapressimise või sundimise teel.41 Lisaks ei tohi loa olemasolu takistada loa omaniku kriminaalvastutusele võtmist, kui selline luba või selle väljastamine on ilmselgelt vastuolus asjakohaste oluliste õiguslike nõuetega. Sellest tulenevalt täiendatakse õigusselguse tagamise eesmärgil karistusseadustikku sättega, milles täpsustatakse, et teatud juhtudel võib isik vastutada keskkonnasüütegude peatükis sätestatud kuriteo eest ka juhul, kui tegutseb kooskõlas selleks väljastatud keskkonnakaitseloaga. Juhtumid, mille puhul ei tohi keskkonnakaitseluba välistada vastutust keskkonnavastase kuriteo eest, on võimalik jaotada kaheks: 1) keskkonnakaitseluba on saadud ebaseadusliku teoga, täpsemalt pettuse, sunni või vägivallaga või käesoleva seadustiku §-des 294, 296, 298, 2981, 299 ja 3001 sätestatud kuriteoga. Ebaseaduslik tegu võib seisneda nii haldusorgani õigusvastases mõjutamises pettuse või sunniga kui ka sellise kuriteo toimepanemises, ilma milleta keskkonnakaitseluba ei oleks väljastatud – näiteks isikuvastase kuriteo või ametiisikule altkäemaksu andmise, lubamise või mõjuvõimuga kauplemisega. Sellisel juhul võib nimetatud kuriteosündmuse tuvastamine toimuda keskkonnakuriteoga samas kriminaalmenetluses. Pettus või sunni abil loa saamine ei pruugi moodustada eraldiseisvat kuritegu, kuid nende mõistete sisustamisel saab tugineda karistusseadustikus sätestatud kuritegude tunnustele (nt KarSi § 209 koosseisutunnus petmine ehk tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine). Keskkonnakaitseluba on saadud pettuse tulemusena, kui selle andmise seisukohast oluliste asjaolude suhtes on pädevale haldusorganile tekitatud ebaõige ettekujutus, ilma milleta ei oleks haldusorgan vastavat keskkonnaluba väljastanud (vrd KarS § 209). Sellised olulised asjaolud 40 Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. 20. ptk, komm 5 (R. Kiris). 41 Direktiivi eestikeelsed terminid on mõnevõrra ebatäpsed. Ingliskeelne terminikasutus on karistusõiguslikult korrektsem: „was obtained fraudulently or by corruption, extortion or coercion“. 18 on eelkõige KeÜSi §-s 52 sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise alused. Keskkonnakaitseluba, mis on saadud sunniviisiliselt, võib hõlmata ka olukordi, kus luba on saadud kasutades vägivalda. Samas käivad siia alla ka väljapressimisteod, näiteks ähvardused piirata inimese vabadust, avaldada kompromiteerivaid andmeid või hävitada ning kahjustada vara. 2) keskkonnakaitseluba on ilmselgelt ebaseaduslik, kui luba või selle väljastamine on ilmselgelt vastuolus oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja põhikohustustega Direktiivi põhjenduse 10 järgi tuleb eespool kirjeldatud punkti mõista selliselt, et see tähendab oluliste keskkonnakaitseliste õiguslike nõuete ilmset ja tõsist rikkumist, kuid ei hõlma menetlusnõuete ega loa vähemtähtsate elementide rikkumist. Samuti ei tähenda see seda, et loa õiguspärasuse tagamise kohustust peavad pädevate asutuste asemel hakkama täitma ettevõtjad. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus keskkonnakaitseloa ilmne vastuolu oluliste keskkonnakaitseliste põhimõtete ja -kohustustega oleks pidanud olema loa andjale ja omajale ilmselgelt äratuntav. Tegemist peab olema sedasorti raskekaalulise ja ilmselgelt äratuntava kaalutlusveaga, mis pidanuks tingima keskkonnakaitseloa väljastamata jätmise. Sellist ilmselget äratuntavust ja asjakohast hoolsuspärasust tuleb hinnata keskmise valdkonnas tegutseva eriteadmistega isiku perspektiivist. Asjakohaseks näiteks võib siinkohal olla olukord, kus jäätmekäitluse õigusaktidest tulenevalt on konkreetset tüüpi jäätmete käitlemine erandlikult võimalik range kontrolli all (nt radioaktiivsete jäätmete käitlemine42), kuid käitleja saab loa jäätmete käitlemiseks õigusaktides sätestatust leebematel tingimustel. Kui väljastatud luba võimaldab isikul rikkuda või kõrvale kalduda imperatiivsest kohustusest käidelda radioaktiivseid jäätmeid kindlaksmääratud viisil, millele ei kohaldu erandid, on teoreetiliselt mõeldav käsitleda seda ilmselge ja äratuntava kaalutlusveana Samaväärne on olukord, kus jäätmekäitlejale väljastatakse ohtlike jäätmete käitlemise luba, ent käitlejal puudub selleks ilmselgelt piisav ettevalmistus, ressursid ja võimekus ning ta pole rakendanud riske maandavaid meetmeid, et käitlemistoiminguid ohutult teha. Ilmne vastuolu keskkonnakaitseliste põhimõtetega tekiks ka näiteks juhul, kui isik saab loa eksportida jäätmeid kõrvaldamise eesmärgil riikidesse, mis ei ole OECD liikmesriigid, kuivõrd selline tegevus on EL määrusega keelatud43. KarSi §-le 3512 tuginemiseks peavad olema täidetud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed eeldused, st vajalik on tuvastada, kas isik on teadlik sellest, et keskkonnakaitseluba on saadud ebaseadusliku teoga või on ilmselgelt ebaseaduslik. Lisaks välistab see säte üksnes isiku võimaluse tugineda keskkonnakaitseloale kui teo ebaseaduslikkust välistavale asjaolule. Tuvastamine, et keskkonnakaitseluba on saadud ebaseadusliku teoga või on ilmselgelt ebaseaduslik ei tähenda veel karistusõiguslikku vastutust keskkonnavastase kuriteo eest. Keskkonnavastase kuriteo eest järgneb vastutus vaid juhul, kui kohus on tuvastanud isiku käitumises kõik keskkonnakuriteo koosseisu tunnused ja õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse KarSi 20. peatüki (keskkonnavastased süüteod) struktuuri. Peatükk jaotub edaspidi kaheks jaoks, millest esimene jagu sisaldab kahte keskkonnavastastele 42 Radioaktiivsete jäätmete käitlemisele kohalduvad nõuded tulenevad muu hulgas kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioonist, kiirgusseadusest ning mitmest Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrusest. 43 Keeld tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006, artiklist 39. 19 kuritegudele kohalduvat üldsätet[43] (§ 3511 ja 3512) ning teine jagu sisaldab konkreetseid kuritegusid ja väärtegusid. Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 asendatakse kehtivad juriidilise isiku karistusmäärad KarSi §- des 352 ja 353 määraga 200 000 eurot. Karistuse ülemmäärade tõstmine on vajalik, et ühtlustada juriidilise isiku karistused füüsilise isiku trahvimääradega ning võimaldada tõhusamalt reageerida kõige tõsisematele rikkumistele. Kehtivad juriidilistele isikutele keskkonnavastaste süütegude eest määratavad rahatrahvid on märkimisväärselt madalad, jäädes alla ühe protsendi KarSi üldosas lubatud maksimaalsest, s.o 400 000 eurost. Kuna karistusmäära valikul tuleb arvestada teo raskust, ei ole põhjendatud, et füüsilise isiku puhul loetakse raskeimaks rikkumiseks 200 trahviühikut (mis moodustab 66,6% üldosa ülempiirist), kuid juriidilisele isikule rakendatakse üksnes 3200-eurost (§ 352 lg 2) või 2000-eurost (§ 353 lg 3) maksimaalset karistust, mis on vaid vastavalt 0,8% või 0,5% võimalikust ülemmäärast. Juriidilise isiku toimepandud väärtegu ei vähenda rikkumise raskust ega vabanda väiksema karistuse ülemmäära valikut. Lisaks füüsilise ja juriidilise isiku vastutussätete ühtlustamisele on oluline märkida, et keskkonnavastaste süütegude peatüki juriidilise isiku väärteokaristusi ajakohastati viimati seoses euro kasutusele võtmisega 2011. aastal ehk enam kui viisteist aastat tagasi. Seejuures on juriidiliste isikute kasumid ja käibed aastatega suurenenud ja oluliselt muutunud Euroopa Liidu õigusest tulenev karistuspoliitika, mis mõjutab otseselt Eesti väärteokaristuste süsteemi. Sellest tulenevalt on vajalik karistuse ülemmäärade tõstmine, et reageerida eelkõige erandlikult rasketele rikkumistele (näiteks tahtlikud ja korduvad rikkumised), võttes arvesse juriidilise isiku majanduslikku seisundit ning Euroopa Liidu õigusest tulenevat rahatrahvide mõjususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse nõudeid. Viimase abinõuna väärteo eest kohaldatav karistusmäär peab olema selline, mis paneb juriidilise isiku järele mõtlema, kas tema majandustegevusele on järjepidev õigusrikkumine vastuvõetav. Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 täiendatakse KarSi §-e 356 ja 357 laiendatud konfiskeerimist lubava sättega[44]. Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 täiendatakse KarSi §-dega 3571 ja 3581. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides n, o ja q sätestatud kuriteod. Viidatud punktid sätestavad kriminaalkaristuse Euroopa Liidu tasandi kaitsealuste looma-, linnu- ja taimeliikide isendite ja nende elupaikade kaitseks sätestatud keeldude või piirangute rikkumise eest. Konkreetsed keelud ja piirangud seoses isenditega kauplemisega ja isendite või elupaikade kahjustamisega tulenevad nõukogu määrusest nr 338/97 ning direktiividest 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ44, mis on üle võetud looduskaitseseadusega. Kehtiv õigus on viidatud Euroopa Liidu instrumentidega kooskõlas. Esiteks loetakse LKSi § 4 lg 4 kohaselt kaitsealuseks liigiks nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D loetletud liike. Teiseks loetakse LKSi § 4 lg 4 kohaselt kaitsealuseks liigiks looma-, taime- või seeneliigi taksonoomilisi üksusi, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse LKSi alusel. Sellest lähtuvalt on LKSi § 7 lg-te 1 ja 2 koosmõjus nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ rakendamiseks direktiivides loetletud liigid ka looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud. Sõltuvalt liigist ja selle kaitsestaatusest sisaldab LKS keelde ja piiranguid nii liigi surmamise, hävitamise, omamise, loodusest eemaldamise kui ka kaitsealuse liigiga kauplemise kohta. 44 Punkt 1.3, seal loetletud ELi õigusaktid, nr-d 19–21. 20 Nende keeldude või piirangute rikkumise eest näeb LKSi vastutuse peatükk ette ka väärteokaristused. KarSi § 357 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumist. Kuna kaitstavad loodusobjektid on ka kaitsealused liigid (LKSi § 4 lg 1 punkti 3 ja § 4 lg 4), on selle kuriteokoosseisu alla seni paigutunud ka eelviidatud Euroopa Liidu kaitsealuste loomade, taimede ja nende elupaikade kaitse nõuete rikkumised, millega on kaasnenud oluline kahju kaitstavale loodusobjektile. 2024. a direktiiviga langetati kaitsealuste liikide kahjustamise või nendega kauplemisega seotud kriminaliseerimise lävendit – võrreldes 2008. a direktiiviga ei ole kuriteoks kvalifitseerumiseks enam nõutav, et kahjustava teoga mõjutataks oluliselt liigi kaitsestaatust, st oleks tõendatud kahju tekkimine. Piisab, kui tegu puudutab olulises koguses kaitsealuse liigi isendeid. Olulise koguse tuvastamisel tuleb lähtuda eelnõukohase seadusega lisatavast KarSi § 3511 lg-st 3 ning vajadusel valdkondlikest eriseadustest (nt LKS). Kuivõrd 2024. a direktiiv seab Euroopa Liidu kaitse all olevate liikide kahjustamise järelmiks madalamal lävendil põhineva kriminaalvastutuse (st eeldamata liigi kaitsestaatuse halvenemist või KarS § 357 kohast olulist kahju), ei sobitu direktiiviga kehtestatavad kuriteod enam KarSi § 357 lg 1 koosseisu. Et säilitada § 357 lg 1 algne kohaldamisala muudeks (st § 3571 alla mitte kuuluvateks) juhtudeks ja ühtlasi täita direktiivist tulenev nõue lisada kvalifitseeritud koosseisud ja vastutus ettevaatamatusest toime pandud kuriteo eest, on põhjendatud täiendada karistusseadustikku eraldiseisvate koosseisudega §-des 3571 ja § 3581. KarSi § 3571 lg-ga 1 lisatakse Eesti õigusesse 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis n sätestatud kuritegu. Võrreldes 2008. a direktiiviga on lisaks isendite hävitamisele, äravõtmisele ja omamisele karistatavate tegevuste hulka lisatud ka müük või müügiks pakkumine45. 2024. a direktiiviga täpsustati kaitstavate isendite loendit, lisandusid direktiivi 2009/147/EÜ artikli 1 alusel kaitstavad linnud, 92/43/EMÜ lisas IV nimetatud looma- ja taimeliigid ning need 92/43/EMÜ V lisas nimetatud liigid, kelle suhtes kohaldatakse IV lisa liikidega võrreldes samaväärseid kaitsemeetmeid. V lisa käsitleb liike, mille kaitset ja kasutamist võivad liikmesriigid ise reguleerida. Eestis esinevad praegu teadaolevalt järgmised V lisas nimetatud liigid:  taimed ja seened: turbasamblad, kollad, harilik valvik;  selgrootud: jõevähk, apteegikaan, ebapärlikarp;  kalad: vinträim, tõugjas, rääbis, siig, jõesilm, lõhe, harjus;  kahepaiksed: järvekonn, rohukonn;  imetajad: hunt, kobras, hallhüljes, valgejänes, ilves, metsnugis, tuhkur, viigerhüljes, šaakal. Enamik nimetatutest ei ole Eestis range kaitse all, kuid nende kasutamist reguleeritakse liikide soodsa seisundi tagamiseks eelkõige jahi- ja püügipiirangute kaudu. Jahipidamise piirangud kehtivad näiteks hundile, ilvesele, kobrastele ja valgejänestele ning püügipiirangud jõevähile, jõesilmale ja harjusele. Taimi kaitstakse ka elupaiga kaitse nõuete kaudu – näiteks turbasammalde elupaikades lubatakse turvast kaevandada piirangutega. LKSi § 10 lõigetes 3 ja 4 viidatud määruste alusel on mitmed V lisa liikidest nende ohustatuse tõttu kantud kaitsekategooriatesse, mille suhtes kehtivad rangemad kaitsenormid – nt ebapärlikarp (I kaitsekategooria), apteegikaan (II kaitsekategooria), rohukonn (III 45 Müügiks pakkumise all peetakse silmas kaitsealuse liigi isendi tasu eest võõrandamisele suunatud pakkumist, sh veebikuulutust, aga mitte pelgalt näilist või ilmselgelt tegelikkusele mittevastavat ettepanekut. 21 kaitsekategooria), viigerhüljes (II kaitsekategooria) ning harilik valvik (III kaitsekategooria). Koldadest on II kaitsekategoorias harilik sookold ja III kaitsekategoorias mets-vareskold, nõmm-vareskold, harilik ungrukold ja karukold. Turbasammaldest on III kaitsekategoorias Lindbergi turbasammal, loigu-turbasammal, viierealine turbasammal ja Wulfi turbasammal. KarSi § 3571 lg 1 koosseis on täidetud, kui olulises koguses isendite suhtes on rikutud LKSis sisalduvat kaitsenormi olukorras, kus seda ei õigusta seaduses ette nähtud erand: - paragrahvi 55 lg 1 alusel on keelatud kaitsealuse loomaliigi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia eesmärgil ja § 55 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud erandjuhtudel; - paragrahvi 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine46 ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal, v.a seaduses sätestatud erandjuhtudel; - paragrahvi 55 lg 7 kohaselt on keelatud I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine; - paragrahvi 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas; - paragrahvi 56 lg-te 2 ja 21 alusel on keelatud tehingud, sealhulgas müük ja müügiks pakkumine47, nii I–III kaitsekategooria isendite kui ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud looma- ja taimeliikide isenditega (välja arvatud nende tehistingimustes kasvatatud järglastega); - paragrahvi 58 lg 4 alusel on keelatud 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud loomade ja taimede loodusest eemaldamine (sh pidamine ja kasvatamine),48 välja arvatud seaduses sätestatud erandjuhtudel. KarSi § 3571 lg-ga 2 lisatakse KarSi 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis o nimetatud kuritegu. 2024. a direktiiviga täpsustati kaitstavate isendite loetelu. 2008. a direktiivi alusel oli karistatav vaid nõukogu määruse 338/97 lisades A ja B loetletud liikide isenditega kauplemine, kuid 2024. a direktiiv hõlmab impordiga seotud rikkumise all ka lisas C loetletud liike. KarSi § 3571 lg 2 koosseis on täidetud, kui olulises koguses isendite suhtes on rikutud LKSis sisalduvat kaitsenormi. Kauplemine on defineeritud nõukogu määruse 338/97 art 2 punktis u. Kaitsenormiks on LKSi § 59 lg 1, mille kohaselt on nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D nimetatud liikide isenditega tehtavad tehingud ja toimingud (sisse- ja väljavedu, taasväljavedu ja läbivedu, tulu saamise eesmärgil omandamine, üldsusele näitamine, kasutamine ja müümine, müügiks pakkumine, müügiks hoidmine ning müügiks vedamine) lubatud määruses sätestatud tingimustel. Üksikute liikide puhul tuleb arvestada ka määrusest rangemate riigisiseste meetmetega (LKS § 59 lg 3 p 2). KarSi § 3571 lg-ga 3 lisatakse KarSi 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis q sätestatud kuritegu. Kuriteo koosseisuline tunnus elupaik kaitsealal on defineeritud direktiivi art 2 lg 2 punktis b. Selle kohaselt on elupaik kaitsealal liigi elupaik, mille ala on direktiiv 2009/147/EÜ art 4 lg 1 või 2 kohaselt liigitatud erikaitsealaks, või looduslik elupaik või liigi elupaik, mille ala on vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ art 4 lg-le 4 käsitatav erikaitsealana või mille ala on vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ art 4 lg-le 2 loetletud ühenduse tähtsusega alana. Need alad vastavad Natura 2000 võrgustiku alade määratlusele LKSi § 69 lg-tes 1 ja 2. Lisaks elupaikade kaitsele 46 Direktiivi art 3 lg 2 punkti n mõttes käsitatav „äravõtmise“ ja/või „omamisena“. 47 LKS § 56 lg 1. 48 Direktiivi art 3 lg 2 punkti n mõttes käsitatav „äravõtmise“ ja/või „omamisena“. 22 on 2024. a direktiiviga eraldi rõhutatud selliste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisa punktis a loetletud loomaliikide kaitset, kes neil kaitsealadel paiknevad. KarSi § 3571 lg 3 koosseis on täidetud, kui kaitstava ala või üksikobjekti seisundit on olulisel määral kahjustatud või kui häiritakse oluliselt seal paiknevat, direktiivi 92/43/EMÜ II lisa punktis a nimetatud loomaliigi isendit, rikkudes seeläbi LKS kaitsenorme. Nii Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja49 kuuluvate kui ka võrgustikku mittekuuluvate kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja looduse üksikobjektide kaitse-eesmärgid ja piirangute ulatus tuleneb nende definitsioonist (LKS § 4 lg-d 2, 3, 5 ja 6). LKSi §-d 14–20 sätestavad kaitsealades, hoiualades, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide kaitsevööndites tegutsemise üldised tingimused. Kaitsealade suhtes kehtestatud konkreetsemad tegutsemispiirangud sisalduvad LKSi §-des 26–31, hoiualade suhtes §-s 32, püsielupaikade suhtes §-des 50–512 ja looduse üksikobjektide suhtes §-s 68. Alade kaitset täpsustavad ka LKSi § 10 lg-te 1, 2 ja 6 ja § 12 lg 1 alusel kehtestatavad kaitse-eeskirjad. Olulise häirimise mõiste tuleb samuti sisustada läbi LKSi, võttes eelkõige aluseks LKS § 32 lg 2 ja § 55 lg-d 6, ja 61. Lõikes 4 sätestatakse ökotsiidi50 kvalifitseeritud koosseis, lõikes 5 juriidilise isiku vastutus51 ja lõikega 6 nähakse ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus52. KarSi § 3571 on erinormiks § 357 suhtes. Kui § 3571 lõigetes 1–3 sätestatud kuritegudega põhjustatakse kaitsealusele liigile ka oluline kahju § 357 lg 1 mõttes, kvalifitseeritakse tegu tervikuna § 357 lg 1 järgi (KarS § 63 lg 1). KarSi § 357 järgi mõistetav karistus on selle võrra ka kõrgema ülemmääraga (kuni viieaastane vangistus). KarSi § 3581 lg-tes 1–3 sätestatakse sama rikkumisega seotud kuriteo eest vastutus ettevaatamatuse korral ja lõikes 4 juriidilise isiku vastutus53. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse KarSi §-i 361 laiendatud konfiskeerimist lubava sättega[54]. Eelnõu § 1 punktiga 15 asendatakse kehtiv KarSi §-i 362 lg 2 juriidilise isiku karistusmäär määraga 400 000 eurot. Karistusmäära tõstmisega viiakse juriidilise isiku rahatrahv sama teo eest füüsilisele isikule ettenähtuga ühele tasemele ning võimaldatakse tõhusamalt reageerida kõige tõsisematele rikkumistele.[55] Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse KarSi §-i 363 laiendatud konfiskeerimist lubava sättega[56]. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse KarSi §-ga 3631. Sättega võetakse üle 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis e nimetatud teo kriminaliseerimise kohustus. Art 3 lg 2 punktis e sätestatud kuritegu puudutab olukordi, kus kindlates tegevusvaldkondades viiakse tegevus-, arendus- jm projekte ellu ilma selleks nõutava tegevusloata, kui selline nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest, ja kui sellega on põhjustatud oluline kahju või selle oht keskkonnale. 49 https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 50 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 51 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 52 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 53 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 23 Projekti mõistet tuleb tõlgendada kitsalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL54 (nn keskkonnamõju hindamise direktiivi, edaspidi KMH direktiiv) art 1 lg 2 p a tähenduses. Selle alla kuuluvad: 1) ehitiste või muude käitiste püstitamine või kavade teostamine või 2) muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade kaevandamine. Kindlate tegevusvaldkondade all mõeldakse KMH direktiivi art 4 lg-tes 1 ja 2 viidatud ning KMH direktiivi lisades I ja II loetletud projektide kategooriaid. Nende hulka kuuluvad näiteks naftatöötlusettevõtete või suuremahuliste keemiatööstusrajatiste rajamine, kaevandustööd, põllumajandustegevused nagu intensiivkarjakasvatuse rajatised, kuivendus- ja niisutusprojektid, metsastamine või metsade raadamine maakasutusviisi muutmise eesmärgil. KMH direktiivi lisades loetletud projektide kategooriad vastavad ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 toodud olulise keskkonnamõjuga loetelule. Samuti on need projektide kategooriad hõlmatud KeHJS § 6 lg-te 2 ja 4 alusel antud keskkonnaministri määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“55 §-des 2–15 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkondadega. Kuivõrd kommenteeritav 2024. a direktiivi kuriteokoosseis viitab arendusloale KMH direktiivi kontekstis, tuleb seda KMH direktiivi art 1 lõike 2 punkti c tähenduses mõista teostusloana ehk pädeva asutuse või pädevate asutuste otsusena, mis annab arendajale õiguse projekti teostada. Teostusluba on omakorda KeHJSi § 7 tähenduses tegevusluba. Keskkonnamõjude hindamise protsess on nii KMH direktiivi kui ka KeHJS tähenduses üles ehitatud tegevusloale, milleks on ehitusluba, hoonestusluba, ehitise kasutusluba, keskkonna- või keskkonnakompleksluba, või muu eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument (KehJS § 7). Kui planeeritav tegevus vastab olulise keskkonnamõjuga või selle potentsiaaliga tegevusele, on selleks nõutav tegevusluba, mida menetletakse KeHJSis ettenähtud korras. Keskkonnavaldkonnas on tegevusload üldjuhul keskkonnakaitseload (KeÜS § 40). Keskkonnakaitseloata tegutsemise või selle tingimuste rikkumise puhuks on kehtestatud mitmeid väärteokoosseise eriseadustes (nt MaaPS § 114 ja § 117, KiS § 117, JäätS § 1201, EhS § 138, VeeS § 257 jne). KarSi § 363 näeb keskkonnakaitseloata tegutsemise või loanõuete rikkumise eest ette kriminaalvastutuse, kui selle käigus põhjustatakse oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht keskkonnale. Paragrahv 3631 on erinorm § 363 suhtes, kuivõrd 2024. a direktiivist tulenevalt on § 3631 koosseisutunnuste tasandil kaks erisust §-st 363: olulise keskkonnamõjuga valdkonna nõue ning tegevusloa nõue (KeHJS § 7), ning ka erisus sanktsiooni ülemmääras (kuni viieaastane vangistus). Säilitamaks § 363 lg 1 kohaldamisala ja madalamat sanktsioonimäära juhtudeks, kus keskkonnakaitseluba on väljastatud mitteolulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas tegutsemiseks, ja arvestades, et põhideliktile tuleb lisada ka ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis, on põhjendatud luua eraldi paragrahv 3631. Paragrahvi 3631 lg 1 koosseis on täidetud, kui olulise keskkonnamõjuga valdkonnas alustatakse tegevust selleks nõutavat tegevusluba taotlemata, enne tegevusloa saamist või loanõudeid rikkudes, mis ühtlasi põhjustab kuriteokoosseisus nimetatud tagajärje. Loanõuete rikkumine võib seisneda nii tegevusloast tulenevate nõuete või tingimuste rikkumises, kui ka oma tegevuse muutmises või laiendamises selliselt, et sellega ületatakse esialgse loaga ettenähtud piire ning 54 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 7. 55 RT I, 27.03.2024, 9. 24 mille tarvis pole taotletud uut tegevusluba või esialgse loa muutmist. Lõikes 2 kehtestatakse ökotsiidi56 kvalifitseeritud koosseis, lõikes 3 kehtestatakse juriidilise isiku vastutus,57 lõigetega 4 ja 5 defineeritakse selguse ja määratletuse põhimõtte huvides olulise keskkonnamõjuga või selle potentsiaaliga valdkonnad vastavalt KeHJSile ja lõikes 6 nähakse ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus58. Eelnõu § 1 punktidega 18–23 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 364. Sättega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides a, b ja i sätestatud kuriteod. Art 3 lg 2 punktis a sätestatud kuritegu seisneb keskkonna saastamises ainete, materjali, energia või kiirguse keskkonda laskmise mõjul, s.t õhku, pinnasesse või vette heitmise või juhtimise teel, kui sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale. Art 3 lg 2 punktis b sätestatud kuritegu on seotud keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkudes sellise toote turule laskmisega, mille kasutamine enam kui ühe inimese poolt põhjustab keskkonna saastamise, s.o ainete, materjali, energia või ioniseeriva kiirguse laskmise õhku, pinnasesse või vette, ja kui sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale. Tulenevalt 2024. a direktiivi sõnastusest lisatakse õigusselguse huvides lg-sse 1 materjal ja ioniseeriv kiirgus, mis võivad olla keskkonna saastamise vahendiks. Koosseisuga kaitstavate objektide hulka lisatakse ka ökosüsteem,59 mis võib kuriteo toimepanemise tagajärjena kahjustatud saada. Seni on § 364 lg 1 koosseisus olnud kaks alternatiivset tagajärge – oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht loetletud keskkonnaelementidele. Tagajärje põhjustamist ehk olulise või suure kahju tekkimist keskkonnaelementidele on seni käsitatud kvalifitseeritud koosseisuna § 364 lg 2 või 21 alusel. 2024. a direktiivi kohaselt peavad nii ohudelikt kui ka tagajärjedelikt aga olema karistatavad sama range karistusega, s.o minimaalselt kuni viieaastase vangistusega. Sellest tulenevalt ei ole kehtiva § 364 lg 1, 2 ja 21 sanktsioonimäärad direktiivi nõuetega kooskõlas ja neid tuleb muuta. Kuivõrd olulise kahju põhjustamine on eelnõuga kavandatava seaduse kohaselt § 364 lg 1 koosseisupärane tagajärg, täidab lg 1 koosseisu ka tagajärjena suure kahju põhjustamine (lg 21). Seega muutuvad § 364 lg-d 2 ja 21 tarbetuks ning tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Samas tuleb süü suuruse hindamisel eristada seda, kas tagajärjena on ilmnenud oluline või suur kahju, kuna süü suurus on aluseks karistuse mõistmisel. Tulenevalt 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis b nimetatud kuriteokoosseisust täiendatakse § 364 ka uue lõikega 11, mis on erinormiks lg 1 suhtes. Lõikes 11 kirjeldatud tegu seisneb sellise toote turule laskmises, mida on keskkonnakaitselistel kaalutlustel keelatud turule lasta või mis ei vasta tootele kohalduvatele keskkonnaalastele nõuetele (nt kehtestatud piirväärtuste või parameetrite ületamine). Kuriteokoosseisu realiseerumiseks peab § 364 lõikes 1 nimetatud oht inimese elule või tervisele, oluline kahju või olulise kahju oht keskkonnaelementidele tekkima toote mitme inimese poolse kasutamise tagajärjel läbi selle, et toote kasutamise käigus juhitakse, heidetakse või viiakse keskkonda aine, energia, materjal või ioniseeriv kiirgus. 2024. a direktiivi kohaselt peab tegu olema karistatav minimaalselt kuni viieaastase vangistusega, kuid analoogselt lg-s 1 nimetatud koosseisule sätestatakse lisaks vangistusele alternatiivse sanktsioonina ka rahaline karistus. 56 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 57 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 58 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 59 Käesoleva seletuskirja p 3.1.1. 25 Koosseisupärane tegu § 364 lg 11 mõttes võib seisneda näiteks saasteainetele kehtestatud piirangute rikkumises. Näiteks laseb tootja turule värvi, mis kasutamisel eraldab lubatust rohkem kahjulikke aineid60 või lastakse turule tahkekütusekatlad, mis ei vasta ökodisaini nõuetele, sest katelde kasutamisel tekib heide, mis ületab tolmule (PM) ja lämmastikoksiididele (NOx) seatud piirnorme61. Samuti võib koosseisupärane tegu seisneda kütuse kvaliteedile ja koostisele kehtestatud nõuete rikkumises või piirväärtuste ületamises62 või mootorsõidukitele mõeldud ja üldtingimustel keelatud katkestusseadme (nn defeat devices) turule laskmises63. Art 3 lg 2 punktis i sätestatud kuritegu on seotud saasteainete merreheitmisega laevadelt, kui sellega rikutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis nr 2005/35/EÜ64 kehtestatud nõudeid, kui sellega on põhjustatud vee kvaliteedi halvenemise või merekeskkonna kahjustamise oht või kahju vee kvaliteedile või merekeskkonnale. See rikkumine tuleb kvalifitseerida KarSi § 364 järgi, ettevaatamatusest toime panduna aga § 365 järgi. Kui laevalt on saasteaineid merre heidetud süstemaatiliselt, tulevad kohaldamisele KarSi §-des 3651 ja 3652 sätestatud koosseisud. Lõigetes 22 ja 23 sätestatakse vastutus kvalifitseeritud koosseisude eest, milleks on ökotsiid ja ettevaatamatusest surma põhjustamine,65 lõige 3 sätestab juriidilise isiku vastutuse66 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 4 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud koosseisude puhul laiendatud konfiskeerimist67. Eelnõu § 1 punktidega 24–28 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 365. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides a, b ja i kirjeldatud ettevaatamatusdeliktid[71]. Sarnaselt § 364 muudatustega lisatakse § 365 lg-sse 1 materjal ja ioniseeriv kiirgus, mis võivad olla keskkonna saastamise vahendiks. Koosseisuga kaitstavate õigushüvede hulka lisatakse ka ökosüsteem68. Seni on § 365 lg 1 koosseisu moodustanud alternatiivsed ohudeliktid – oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht koosseisus loetletud keskkonnaelementidele. Tagajärje põhjustamist, st olulise või suure kahju põhjustamist keskkonnale on seni käsitatud raskema tagajärjena ning kvalifitseeritud vastavalt § 365 lg 11 või 12 järgi. 2024. a direktiiv näeb ette sama minimaalse vangistuse ülemmäära nii ohudeliktide kui ka tagajärjedeliktide eest 60 Nõuded vastavalt keskkonnaministri 14.10.2016 määrusele nr 36 „Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite, välja arvatud aerosoolide, ning sõidukite väljaspool tootmisseadeldisi kasutatavate viimistlusmaterjalide alaliigid, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused ning piirväärtustele vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid“ koos lisadega. 61 Nõuded vastavalt komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.07.2015, lk 100–114) art 3 punktile 2. 62 Nõuded vastavalt keskkonnaministri 20.12.2016 määrusele nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ koos lisadega. 63 Nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171 29.06.2007, lk 1–16) artiklile 5. 64 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 11. 65 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 66 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 67 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 68 Käesoleva seletuskirja p 3.1.1. 26 karistamiseks. Eelnõuga kavandatava muudatusega koondatakse nii tagajärjedeliktid kui ka ohudeliktid ühte lõikesse. Lisaks ühtlustatakse lõigete 1 kuni 12 sanktsioonimäärad selliselt, et lg-s 1 sätestatud rahalisi karistusi täiendatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Paragrahvi 365 lg-d 11 ja 12 muutuvad tarbetuks ning tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi piisab lõike 1 koosseisus nimetatud keskkonnaelementidele olulise kahju ohu tekitamisest. Samas eristatakse toimepanija süü suuruse hindamisel olulise või suure kahju tekitamist, mida arvestatakse karistuse mõistmisel. Paragrahvi täiendatakse uue lõikega 13, mis kehtestab § 364 lg-s 11 sätestatud kuriteoga sarnase koosseisu ning on erinorm § 365 lg 1 suhtes69. Analoogselt põhikoosseisuga (§ 365 lg 1) kehtestatakse alternatiivsete sanktsioonidena nii rahaline karistus kui ka vangistus. Lõikega 14 nähakse ette surma põhjustamisega kvalifitseeritud koosseis,70 lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse71 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud koosseisude puhul laiendatud konfiskeerimist72. Eelnõu § 1 punktiga 29 asendatakse kehtiv KarSi §-i 366 lg 2 juriidilise isiku karistusmäär määraga 100 000 eurot. Karistusmäära tõstmisega viiakse juriidilise isiku rahatrahv sama teo eest füüsilisele isikule ettenähtuga samale tasemele ning võimaldatakse tõhusamalt reageerida kõige tõsisematele rikkumistele. Eelnõu § 1 punktidega 30–35 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 367. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides c, d, f ja h sätestatud kuriteod. KarSi § 367 koosseisu täpsustatakse sõnaga käitlemise. Tegemist on keelelise ebatäpsuse parandamisega, millele on viidatud ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes: „1.1.2015 jõustunud grammatiliselt ebaõnnestunud muudatuse (RT I, 12.7.2014, 1) tulemusena näeb kommenteeritava sätte tekst esimese alternatiivina ette „kemikaalide [---] nõuete rikkumise“ (varem: „kemikaalide [---] käitlemise nõuete rikkumine“). /…/ koosseisupärane pole mitte igasugune „kemikaalide nõuete rikkumine“, vaid üksnes kemikaalide käitlemise nõuete rikkumine.“ Tulenevalt 2024. a direktiivist lisatakse § 367 lg 1 kaitsealasse ökosüsteem73. Tehakse teinegi kehtiva seaduse keeleline muudatus, asendades mitmuses inimeste ainsuses vormiga inimese. Paragrahvi 367 lg 1 koosseisus seni sisaldunud inimeste viitab kindlaksmääramata hulga inimeste tervise või elu ohustamisele, mis ei ole aga olnud seadusandja eesmärk. Sarnaselt ka mitme teise keskkonnavastaste kuriteoga, tuleb § 367 lg 1 koosseis lugeda täidetuks juba siis, kui ohustatud on vähemalt ühe inimese elu või tervist. Art 3 lg 2 punktis c sätestatud kuritegu on seotud teatud kemikaalide, taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmise, turule laskmise, kättesaadavaks tegemise, eksportimise või kasutamise nõuete rikkumisega, kui sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale. Art 3 lg 2 punktis d sätestatud kuritegu on seotud elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -segude ning elavhõbedat sisaldavate toodete tootmise, kasutamise, ladustamise, importimise ja eksportimise nõuete rikkumisega, kui sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale. 69 Vt ka põhjendused § 364 lg 11 kohta eespool. 70 Punkt 3.1.2. 71 Punkt 3.1.3. 72 Punkt 3.1.4. 73 Punkt 3.1.1. 27 Konkreetsed kemikaalide, taimekaitsevahendite, biotsiidide ja elavhõbeda käitlemise nõuded tulenevad kuuest ELi määrusest74:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006 (nn REACHi määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite määrus):  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 528/2012 (biotsiidide määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1272/2008 (nn CLP-määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2019/1021 (nn „POS“75 määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2017/852 (elavhõbeda määrus). Need otsekohalduvad määrused moodustavad olulise osa kemikaalide käitlemist reguleerivast ELi raamistikust. Määruste erinevaid rakendussätteid sisaldavad nii kemikaaliseadus ( KemS), biotsiidiseadus (BS), taimekaitseseadus (TaimKS), tööstusheite seadus (THS) kui ka JäätS. KemS § 3 lõike 1 järgi on kemikaal aine või segu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1907/2006 (REACH) tähenduses. KemS § 3 lg 3 kohaselt loetakse kemikaali käitlemiseks nii selle valmistamist, tootmist, töötlemist, pakendamist, hoidmist, vedamist, kättesaadavaks tegemist kui ka kemikaaliga seonduvat muud tegevust. KemSi § 2 lg 1 kohaselt kohalduvad kemikaalile ja seda sisaldavale tootele ning nende käitlemisele lisaks KemSile ka ELi õigusaktid, välislepingud ja muud seadused. Elavhõbeda ja elavhõbedaühendid on nimetatud REACH määruse XVII lisas, mistõttu on elavhõbe ja elavhõbeda ühendid KemS § 3 lg 1 mõttes kemikaalid. Elavhõbedale ja selle ühenditele kohalduvad REACH määrusest ning elavhõbeda määrusest ja teistest EL määrustest tulenevad nõuded. Sellest tulenevalt kvalifitseeritakse ka elavhõbeda, elavhõbeda ühendite ja - segude või elavhõbedat sisaldavate toodete käitlemise nõuete rikkumine kemikaalide käitlemise rikkumiseks KarS § 367 lg 1 alusel. Kehtiv KarSi § 367 lg 1 on olemuselt alternatiivne ohudelikt. Karistamiseks piisab ohu loomisest inimese elule või tervisele või olulise kahju ohu loomisest koosseisus loetletud keskkonnaelementidele. Tegelikku kahjuliku tagajärje tekkimist (nt oluline kahju keskkonnaelementidele) seni KarSi § 367 lg-ga 1 või mõne muu eraldi lõikega selle koosseisu juures nimetatud ei ole. 2024. a direktiivi kohaselt tuleb ühesuguse vangistuse ülemmääraga, s.o minimaalselt kuni viieaastase vangistusega karistada nii ohu põhjustamist inimese elule või tervisele kui ka olulise kahju või olulise kahju ohu põhjustamist keskkonnaelementidele. Seega täpsustatakse lg-s 1 kirjeldatud koosseisu olulise kahju põhjustamisega. Samuti tõstetakse selle kuriteo karistuse ülemmäära seniselt kolmeaastaselt vangistuselt viieaastase vangistuseni. Art 3 lg 2 punktis f sätestatud kuritegu on seotud jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise, nende protsesside järelevalve ning ladustamiskohtade järelhoolduse nõuete rikkumisega. Jäätmekäitluse ja muude toimingute nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist nr 2008/98/EÜ76, millele vastavad sätted sisalduvad jäätmeseaduses. Punktis f kirjeldatud tegevused ühtivad JäätSi § 11 lg-s 1 ja §-s 13 kirjeldatuga. 2024. a direktiivi koosseisuga on hõlmatud ka edasimüüjate ja vahendajate tegevus (JäätS §§ 101–102). 74 Punkt 1.3, seal nimetatud ELi õigusaktid nr 1–6. 75 Püsivad orgaanilised saasteained. https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja- kemikaalid/kemikaalid. 76 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 8. 28 Kavandatava § 367 lõikega 11 nähakse ette kommenteeritava sätte esimese lõike suhtes erinorm, mille puhul piisab olulises koguses ohtlike jäätmehoolduse nõuete rikkumisel vastutuse eeldusena abstraktse ohu loomisest. Lõike 1 järgi on vastutuse eelduseks konkreetse ohu põhjustamine inimese elule või tervisele või koosseisus loetletud keskkonnaelementidele. Lõike 11 lisamisega täidetakse 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punkti f alapunktis i kirjeldatud teo kriminaliseerimise nõue. Direktiivi põhjenduse 18 kohaselt võib jäätmete õigusvastane kogumine, vedu ja käitlemine ning järelevalve puudumine selliste toimingute ja lõppladustamiskohtade järelhoolduse üle avaldada keskkonnale ja inimeste tervisele äärmiselt negatiivset mõju ja ohtlikke tagajärgi. Selliseid tagajärgi võivad põhjustada rikkumised, mis on seotud ravimitest või narkootilistest ainetest tulenevate kahjulike jäätmetega, sealhulgas narkootiliste ainete tootmiseks kasutatavate koostisainete, kemikaalide, happeid või aluseid sisaldavate jäätmete või toksiine, raskemetalle, naftat või rasva sisaldavate jäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete romude, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite või plastijäätmetega. Tulenevalt ohtlike jäätmete üldisest ohtlikkusest inimesele ja keskkonnale on põhjendatud karistada juba olulises koguses ohtlike jäätmete nõuete rikkumise eest, st tegeliku ohu olemasolu ja ohtliku olukorra tekkimist pole tarvis tõendada. Olulise koguse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda eelkõige §-s 3511 nimetatud kriteeriumitest77 ning vastavast eriseadusest (JäätS). 2024. a direktiivi kohaselt peab tegu olema karistatav minimaalselt viieaastase vangistusega, kuid analoogselt põhikoosseisuga (lg 1) kehtestatakse vangistuse alternatiivse sanktsioonina ka rahaline karistus. Art 3 lg 2 punktis h sätestatud kuritegu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1257/201378 nõudeid rikkuva laevade ringlusse võtmisega. Täpsemalt peab vastuolu tulenema viidatud määruse art 6 lg 2 punktis a sätestatud tingimuste rikkumisest. Viidatud punkt sätestab, et laevaomanikud peavad tagama, et ringlusse võtmiseks määratud laevad võetakse ringlusse üksnes sellises laevade ringlussevõtu kohas, mis on kantud Euroopa loetellu. Ohtlikeks jäätmeteks loetavate laevade puhul, mis asuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluval alal ja mis eksporditi liidust, tehakse seda ainult nendes Euroopa loetellu kantud kohtades, mis asuvad Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikides. Sertifitseeritud laevade käitlejad, kes vastavad eespool kirjeldatud nõuetele, on nimetatud komisjoni 19. detsembri 2016. aasta rakendusotsuses nr 2016/2323, millega kehtestatakse laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta (ELT L 345, 20.12.2016, lk 119-128). 2024. a direktiivi mõistes on punktis h nimetatud kuriteo toimepanijaks laevaomanik, s.t määruse nr 1257/2013 art 3 lg 1 p 14 kohaselt laeva omanikuna registreeritud füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas selline füüsiline või juriidiline isik, kelle omanduses on laev piiratud aja jooksul kuni laeva müümiseni või üleandmiseni laevade ringlussevõtu kohale, või registreeringu puudumisel see füüsiline või juriidiline isik, kes laeva omab, või muu organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on laevaomanikult üle võtnud vastutuse laeva käitamise eest, samuti juriidiline isik, kes käitab riigi omandis olevat laeva. Kehtiva õiguse kohaselt liigitub 2024. a direktiivi punktis h nimetatud tegu KarSi § 367 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo alla. JäätSi § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse jäätmeks ka kinnistatud laev, mille valdaja kavatseb või on kohustatud ära viskama, s.t kasutuselt kõrvaldama. JäätSi § 9 kohaselt loetakse jäätmevaldajaks jäätmetekitajat või muud isikut, kelle valduses on jäätmed (laev) ning kes on § 28 lg 1 alusel kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid (laeva) vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 77 Kõnesoleva eelnõu § 1 punkt 7. 78 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 10. 29 JäätSi § 11 lg 1 ja § 13 kohaselt loetakse jäätmehoolduseks jäätmekäitlust, sealhulgas jäätmete (sh laeva) kogumist, vedamist ja kõrvaldamist. JäätSi § 15 lg 1 kohaselt loetakse jäätmekäitlustoiminguks ka jäätmete (sh laeva) taaskasutamist. Sama sätte lg 4 järgi on ringlussevõtt jäätmete – sh laeva – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse tooteks, materjaliks või aineks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. Paragrahvi 367 lõigetega 21 ja 22 nähakse ette ökotsiidi ja ettevaatamatusest surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseisud,79 lõige 3 sätestab juriidilise isiku vastutuse80 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 4 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud koosseisude suhtes laiendatud konfiskeerimist81. Eelnõu § 1 punktidega 36–40 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 368. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides c, d, f ja h sätestatud ettevaatamatusdeliktid. Paragrahvis tehakse §-ga 367 sarnased muudatused82: 1. likvideeritakse keelelised ebatäpsused – sõna kemikaalide täiendatakse sõnaga käitlemise ja sõna inimeste asendatakse sõnaga inimese; 2. koosseisu kaitsealasse lisatakse ökosüsteem; 3. sätet täiendatakse elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -segude või elavhõbedat sisaldavate toodete käitlemise nõuete rikkumise teoalternatiividega; 4. alternatiivse koosseisupärase tagajärjena lisatakse olulise kahju tekkimine; 5. erinormina sätestatakse eraldi lõikes olulises koguses ohtlike jäätmete jäätmehoolduse nõuete rikkumine ettevaatamatusest (kavandatud § 368 lg 11). Lõikes 12 nähakse ette surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseis,83 lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse84 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on võimalik kohaldada lõikes 12 ette nähtud koosseisu suhtes laiendatud konfiskeerimist85. Eelnõu § 1 punktidega 41–44 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3681. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis g sätestatud kuriteod. Art 3 lg 2 punktis g sätestatud kuritegu on seotud riikidevahelisele jäätmeveole kohalduvate nõuete rikkumisega, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses. Nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 2024/115786. Tingituna selle määruse osade sätete erinevatest kohaldamise alguskuupäevadest87 2026. aasta jooksul, kohalduvad riikidevahelisele jäätmeveole kuni 20. novembrini 2026 osaliselt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) tulenevad nõuded (JäätS 9. ptk). 79 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 80 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 81 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 82 Vt selgitusi eelnõu § 1 punktide 27–32 kohta. 83 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 84 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 85 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 86 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 9. 87 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1157 artikli 86 lõiked 2 ja 3. 30 Kehtiva seaduse kohaselt on riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine karistatav KarS § 3681 lg 1 järgi. Vastavalt 2024. a direktiivi nõuetele suurendatakse KarS § 3681 lg-s 1 sätestatud vangistuse ülemmäära kahelt aastalt viiele aastale. Lõikega 11 nähakse ette ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis,88 lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse89 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud koosseisude suhtes laiendatud konfiskeerimist90. Eelnõu § 1 punktidega 45–49 muudetakse ja täiendatakse KarS §-i 3682. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides j ja k sätestatud kuriteod. Art 3 lg 2 punktis j sätestatud kuritegu seisneb ohtlikke aineid käitlevate või ohtliku tegevusega hõlmatud käitiste või rajatiste (edaspidi ohtlike käitiste) ebaseaduslikus käitamises ja sulgemises, kui sellega põhjustatakse oluline kahju või selle oht keskkonnale või inimese surm, raske tervisekahjustus või nende oht. Ohtlike ainete või ohtliku tegevusega seotud käitiste käitamise õiguslikud nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest 2012/18/EL ja 2010/75/EL,91 mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud THSi ja KemSiga. Täpsemalt kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse KemS § 21 lg-s 4 sätestatud A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga käitised. Suurõnnetuse ohuga on käitised, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Täpsemalt reguleerib valdkonda ja selle künniskoguseid KemS § 22 lg 7 alusel kehtestatud määrus92“. Art 3 lg 2 punktis k sätestatud kuritegu on seotud avamere nafta- ja gaasiammutamise protsessides kasutatavate rajatiste (edaspidi nafta- ja gaasikäitiste) ebaseadusliku ehitamise, käitamise, sulgemise või lammutamisega, kui sellega põhjustatakse oluline kahju või selle oht keskkonnale või inimese surm, raske tervisekahjustus või nende oht. Kuna Eesti riigi territooriumi alla avameri ei kuulu, on nafta- või gaasiammutusprotsesse reguleeriv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2013/30/EL93 Eesti õigusesse vaid kitsas osas üle võetud. KemSi § 19 kehtestab avamerel nafta- ja gaasiammutamise protsessidega tegelevatele ettevõtjatele üksnes aruandluskohustuse. Seega ei ole Eesti kõnealust direktiivi valdavas osas üle võtnud. Ühelgi asutusel ei ole ka õiguslikku alust selleks tegevuseks vajalike lubade väljastamiseks ning eelnõu koostamise ajal ükski Eestis registreeritud juriidiline isik sel tegevusalal ei tegutsenud. Vaatamata eeltoodule peab tulenevalt 2024. a direktiivist olema Eesti õigusesse üle võetud kuritegu, mis vastab direktiivi art 3 lg 2 punktis k kirjeldatud koosseisule. Seda eelkõige kõnealuse kuriteo piiriülese mõju tõttu, mille pärast võib kohalduda mitme liikmesriigi, sh Eesti jurisdiktsioon (eelkõige KarS § 7 lg 1 p-d 1 ja 2). Samuti tekib vajadus vastava koosseisu järele juhul, kui Eesti peaks soovima tulevikus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2013/30/EL täies ulatuses üle võtta. Nafta- ja gaasikäitised kuuluvad § 3682 lg-s 1 nimetatud käitise mõiste alla. THSi § 6 lg 1 järgi on käitis paikne tehniline üksus, mis tegutseb ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid 88 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 89 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 90 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 91 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusaktid nr 12–13. 92 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, RT I, 11.02.20216, 22. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103092025005 93 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 14. 31 keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusalal. THSi § 19 lg 1 ja lg 2 punkt 1 kohaselt on kompleksluba vajalik muu hulgas energeetikatööstuses – mille alla liigituvad ka avamere nafta- ja gaasiammutamise protsessid. Samuti on avamere nafta- ja gaasiammutamise protsessidel kahtlemata oluline keskkonnamõju juhul, kui merepõhjast ammutatakse ööpäevas üle 500 tonni naftat või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi (KeHJS § 6 lg 1 p 26). Olulise keskkonnamõjuga valdkonnas on keskkonnakompleksloa taotlemine kohustuslik (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Väiksemates kogustes nafta või maagaasi ammutamine võib samuti avaldada potentsiaalselt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 2 p 3). Seega kuuluvad ka nafta- ja gaasikäitiste ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamisega seotud rikkumised KarSi § 3682 kohaldamisalasse. Koosseisuga kaitstavaid õigushüvesid täiendatakse sarnaselt teistele sätetele ökosüsteemi mõistega. Samuti parandatakse kehtiva seaduse keeleline ebatäpsus, asendades sõna inimeste sõnaga inimese. Paragrahvi 3682 lg 1 koosseisus seni kasutatud mitmuslik inimeste viitab kindlaksmääramata hulga inimeste tervise või elu ohustamisele, mis ei ole aga olnud seadusandja eesmärk. Sarnaselt ka mitme teise keskkonnavastase kuriteokoosseisu kirjeldusega, tuleb § 3682 lg 1 koosseis lugeda täidetuks juba siis, kui ohustatud on vähemalt ühe inimese elu või tervist. Lähtudes 2024. a direktiivi muudatustest, jäetakse § 3682 lg 1 koosseisust välja ka sõnaühend väljaspool käitist, kuna nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL kui ka KeMSi § 21 lg 6 mõttes võivad suurõnnetusega kaasneda rasked tagajärjed inimese elule või tervisele nii käitise sees kui ka sellest väljaspool. Muudatusega laieneb karistusnormi kaitseala seega edaspidi ka käitise töötajatele või muul põhjusel käitises viibivatele inimestele. Kehtiv KarSi § 3682 lg 1 on oma olemuselt alternatiivne ohudelikt. Karistamiseks piisab ohu tekitamisest inimese elule või tervisele või olulise kahju ohu tekitamisest koosseisus loetletud keskkonnaelementidele. Tegelikku kahjuliku tagajärje tekkimist (nt oluline kahju keskkonnaelementidele) seni KarSi § 3682 lg 1 või mõne muu eraldi lõikega selle koosseisu juures nimetatud ei ole. 2024. a direktiivi kohaselt peab ühesuguse vangistuse ülemmääraga, s.o minimaalselt kuni viieaastase vangistusega karistatav olema nii ohu põhjustamine inimese elule või tervisele, kui ka olulise kahju või olulise kahju ohu põhjustamine keskkonnaelementidele. Seega täiendatakse lg-s 1 kirjeldatud koosseisu olulise kahju põhjustamisega. Samuti tõstetakse selle kuriteo karistuse ülemmäära seniselt kaheaastaselt vangistuselt viieaastase vangistuseni. KarSi § 3682 lg 1 koosseisupärase teo võib moodustada nii ohtliku kui ka olemuselt mitteohtliku rajatise ebaseaduslik käitamine. See norm on püsinud alates 2008. a direktiivi ülevõtmisest muutumatuna ja seda saab põhjendada sellega, et kui teo tagajärg on oht inimesele või keskkonnale, pole kriminaalõiguslikust aspektist vahet, kas oht tulenes ohtlikust või mitteohtlikust käitisest. 2024. a direktiivi nõuete täitmiseks täiendatakse nii koosseisu pealkirja kui ka sisu sõnadega sulgemine ja ehitamine. Ehitamisega kaasneva ohu või ohtliku tagajärje realiseerumise kriminaliseerimist nõuab eelkõige 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punkt k. Kuigi see punkt räägib ka lammutamisest, ei nimetata seda kuriteokoosseisus eraldi, sest ehitusseadustiku § 4 lg 1 kohaselt loetakse ehitamiseks ka ehitise lammutamist. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 11 ja 12, millega nähakse ette ökotsiidi ja ettevaatamatusest surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseisud94. Kuna direktiiv kohustab kvalifitseeritud koosseisud (esimese astme kuriteod) kehtestama art 3 lg 2 punktis j (ohtlike ettevõtete 94 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 32 käitamine ja sulgemine) ja punktis k (naftakäitiste ehitamine, käitamine ja lammutamine) sätestatud kuritegude suhtes, pole põhjendatud laiendada kvalifitseeritud koosseisude kohaldamisala kõigi lg 1 kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste suhtes. Sellest tingituna kehtivad kvalifitseeritud koosseisud vaid KeMSi mõttes suurõnnetuse ohuga95 ettevõtetele, mis on defineeritud KeMSi § 21 lg-s 4. Paragrahvi 3682 lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse96 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud koosseisude suhtes laiendatud konfiskeerimist97. Eelnõu § 1 punktidega 50–53 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3683. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides s ja t sätestatud kuriteod. Art 3 lg 2 punktis s kirjeldatud kuriteo koosseisu moodustavad osoonikihti kahandava aine, seda sisaldava või sellel põhineva toote või seadme ebaseaduslik tootmine, turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või aine ebaseaduslik keskkonda juhtimine või heitmine. Art 3 lg 2 punkti t järgi tuleb kriminaliseerida fluoritud kasvuhoonegaasi, seda sisaldava või sellel põhineva toote või seadme ebaseaduslik tootmine, turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või sellise gaasi keskkonda juhtimine või heitmine, samuti neil gaasidel põhineva toote või seadme ebaseaduslik kasutuselevõtt. Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete loetelu ja nende käitlemise nõuded on sätestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 2024/59098 ja 2024/57399. Kuigi tegemist on otsekohalduvate määrustega, on määruste nõuete korrektse rakendamise ja määruste eesmärkide tagamiseks kirjutatud osa määruste rakendamiseks vajalikke sätteid atmosfääriõhu kaitse seadusesse (edaspidi AÕKS).100 Ühe olulisema muudatusena lisandusid määruste rakendamisega AÕKS-i uued karistussätted. Vastavad väärteokaristused on sätestatud AÕKS §-des 236, 2361, 238, 2381, 239, 240, 2401, 241, 242, 243, 244, 2441, 2471 ja 2472. Erinevalt KarS § 3683 lg-st 1, millega sätestatakse kriminaalkaristus fluoritud kasvuhoonegaaside (või osoonikihti kahandavate ainete) või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise korral, on väärteokaristused ettenähtud ka kergemateks määruste rikkumiste juhtudeks. Näiteks fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide kohta andmete säilitamise kohustuse rikkumine (AÕKS § 2381), osoonikihti kahandavatel ainetel põhinevate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite lekkekontrolli ja märgistamise kohustuse rikkumine (AÕKS § 236), fluoritud kasvuhoonegaaside alase aruandluse nõuete rikkumine. Seega on KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuritegu kohaldatav raskematele rikkumistele. Väärteo- ja kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjakohases praktikas (3-1-1-52-12, p 16). Seni on § 3683 kohaldamisalasse kuulunud üksnes osoonikihti kahandavate ainete või toodete tootmine, importimine, eksportimine või turustamine. 2024. a direktiiv kriminaliseerib ka 95 Avamerel nafta- või gaasiammutusprotsessideks kasutatavat käitist saab kvalifitseerida suurõnnetuse ohuga ettevõtteks KemSi § 21 lg 4 mõttes. 96 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 97 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 98 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal loetletud EL õigusakt nr 24. 99 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 25. 100 RT I, 18.03.2026, 4 33 fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseadusliku käitlemise, mis on samuti atmosfääriõhu kaitse valdkonnaga seotud kuritegu. Sellest lähtudes ja arvestades, et direktiiv seab mõlemale koosseisule samad sanktsiooni ülemmäärad, on põhjendatud koondada nende keelatud ainete käitlemine ühte paragrahvi (§ 3683). Tulenevalt 2024. a direktiivi nõuetest suurendatakse § 3683 vangistuse ülemmäära seniselt kahelt aastalt viie aastani. Lõikes 11 kehtestatakse ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis,101 lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse102 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõikes 3 nähakse ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus103. Eelnõu § 1 punktidega 54–58 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3685. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides j ja k sätestatud ettevaatamatusdeliktid. Paragrahvis tehakse §-ga 3682 sarnased muudatused104: 1. parandatakse § 3685 lg 1 keeleline ebatäpsus, asendades sõna inimeste sõnaga inimese; 2. lisatakse koosseisuga kaitstavate õigushüvede nimekirja ökosüsteem; 3. alternatiivse koosseisupärase tagajärjena lisatakse olulise kahju tekkimine; 4. jäetakse koosseisukirjeldusest välja sõnaühend väljaspool käitist; 5. täiendatakse koosseisupäraste tegude loetelu ja paragrahvi pealkirja sõnadega sulgemine ja ehitamine. Lõikes 11 kehtestatakse surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseis.105 Lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse106 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõikega 3 nähakse ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus107. Eelnõu § 1 punktiga 59 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3686. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides s ja t sätestatud ettevaatamatusdeliktid. Sarnaselt §-le 3683 on ka § 3686 alusel karistatav nii osoonikihti kahandavate ainete kui ka fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik käitlemine. Lõike 1 alusel karistatakse ettevaatamatusest toimepandud teo eest kuni üheaastase vangistusega ja lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse108 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega. Eelnõu § 1 punktidega 60–63 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 369. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis m sätestatud kuritegu. Art 3 lg 2 punkti m järgi tuleb kriminaliseerida pinna- ja põhjavee ebaseaduslik võtmine, kui sellega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või põhjaveekogumi koguselisele seisundile. Põhja- 101 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 102 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 103 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 104 Vt selgitusi eelnõu § 1 punktide 42–46 kohta. 105 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 106 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 107 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 108 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 34 ja pinnavee võtmise all tuleb mõista Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ109 mõisteid ja nõudeid, mis on üle võetud veeseadusega. Veeseaduse § 1 kohaselt sätestatakse veekasutuse alused, veekaitsenõuded, mis tagavad veeressursside pikaajalise kaitse, ning vastutuse veeseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest. Pinnavee, põhjavee ja nende kogumite definitsioonid on sätestatud vastavalt VeeS §-des 5 ja 11 ning 7 ja 12. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav või nende osa, siirdevesi või rannikuvee osa (§ 11). Pinnaveekogumi alaliigid on tehisveekogum (§13) ja tugevasti muudetud veekogum (§ 14). Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass (§ 12). Kehtiva õiguse sõnastuse järgi räägib KarS § 369 lg 1 põhjaveekihi veehulga lubamatust vähenemisest, mille all tuleb mõista vee liigvähendamist VeeS § 116 lg 5 mõttes. Vee liigvähendamine on tegevus, mille tagajärjel: 1) veekogu vooluhulk, veetase või vee maht püsivalt ja oluliselt kahaneb; 2) muutub põhjavee voolusuund ja selle tõttu tekib või võib tekkida soolase vee või muu vee sissevool põhjaveekihti või halveneb põhjavee kvaliteet; 3) alaneb püsivalt põhjavee tase või surve või väheneb allika vooluhulk. Vee liigvähendamise eest karistatakse väärteokorras VeeS § 255 järgi. Pinna- ja põhjavee võtmine on vee erikasutus, mille jaoks on teatud ööpäevaste koguseliste näitajate ületamisel vaja kehtivat veeluba (VeeS § 187 p 1 ja 2). Lisaks vee võtmisel alla nende koguseliste näitajate, on ilma veeloata lubatav vee võtmine ka §-s 188 nimetatud juhtudel (eelkõige vee võtmine hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või nimetatud sündmuste jäljendamise korral õppustel). Vee võtmine on järelikult ebaseaduslik juhul, kui see toimub ilma seda tegevust lubava vee erikasutusloata või loatingimusi rikkudes (kui luba on nõutav) või rikub muid seadusest tulenevaid kohustusi ja piiranguid (ka juhul, kui luba pole nõutav). Pinnaveekogumi ökoloogiline seisund on asjakohane kõigi pinnaveekogumite liikide puhul (VeeS § 33 lg 1; §-d 11, 13 ja 14), ent pinnaveekogumi ökoloogilist potentsiaali saab hinnata üksnes tehisveekogumite ja tugevasti muudetud veekogumite juures (VeeS §-d 13–14 ja § 33 lg 2). Pinnaveekogumi ökoloogiline seisund iseloomustab veeökosüsteemide struktuuri ja funktsioneerimise kvaliteeti ning veeökosüsteemide toimimise jaoks olulisi füüsikalisi, keemilisi ja hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid (§ 57 lg 2). Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi ökoloogiline potentsiaal iseloomustab, kuivõrd selle veekogumi ökosüsteemi struktuur ja funktsioneerimine vastavad kõige sarnasema loodusliku pinnaveekogumi omale (VeeS § 58 lg 2). Pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit iseloomustavad klassid on sätestatud VeeS §-s 59 ja tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi seisundiklassid vastavalt VeeS §-s 60. Vastavalt VeeS § 32 lg-le 1 on pinnavee kaitse eesmärgiks pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Paragrahvi § 32 lg-te 2 ja 3 kohaselt lähtutakse pinnaveekogumi seisundi, sh selle ökoloogilise ja keemilise seisundi, ning tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi seisundi, sh selle ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi hindamisel VeeS § 61 lõike 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja VeeS § 76 lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtustest. 109 Käesoleva ptk 1.3, seal loetletud EL õigusakt nr 18. 35 Pinnaveekogumite seisundiklassidele vastavad pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord on täpsustatud VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud määrusega. Põhjaveekogumi koguseline seisund iseloomustab, millisel määral mõjutab põhjaveekogumit veevõtt (VeeS § 65 lg 3). Põhjaveekogumite koguselist seisundit iseloomustavad kaks seisundiklassi on hea ja halb (VeeS § 66 lg 3). Põhjavee kaitse eesmärk on põhjaveekogumite hea seisund (VeeS § 34 lg 1). Täpsemad põhjaveekogumi koguselise seisundi määramiseks kasutatavad näitajad ja nende tingimused on täpsustatud VeeS § 66 lg 6 alusel kehtestatud määruses. Nii pinnaveekogumi ökoloogilise potentsiaali ja seisundi või põhjaveekogumi koguselise seisundi olulise kahjustamise hindamisel tuleb eelnõukohase seaduse KarS § 3511 lg-s 2 nimetatud olulise kahju sisustamisel aluseks võtta muu hulgas määrustega kehtestatud kvaliteedinäitajad ja piirväärtused ning nende muutumine. Isegi juhul, kui pinnavee või põhjavee lubamatu võtmine ei põhjusta veekogumi seisundiklassi muutust (näiteks on veekogumi koguseline seisund juba enne rikkumist halvaks hinnatud), võib sellest hoolimata olla tegemist olulise kahju ohu või olulise kahju põhjustamisega selle veekogumi ökoloogilisele seisundile või potentsiaalile. 2024.a direktiivi järgi peab art 3 lg 2 punktis m kirjeldatud tegu olema karistatav vähemalt kuni kolmeaastase vangistuse ülemmääraga. Samuti lisanduvad kvalifitseeritud koosseisud ja vastutus ettevaatamatusdelikti eest. Kuna § 369 lg 1 kohaldamisala on kehtivas õiguses laiem kui üksnes pinna- ja põhjavee ebaseaduslik võtmine – siia alla kuuluvad lisaks põhjaveekihi lubamatule vähendamisele ka ebaseaduslik üleujutuse või soostumise põhjustamine, luuakse paragrahvi juurde lg 21, mille alusel on karistatav kitsalt pinna- ja põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegu. Varasemalt lg 1 sõnastuses olnud veekogu või põhjaveekihi veehulga lubamatu vähenemine kustutakse. Lõikes 21 sätestatud kuriteo eest nähakse karistusena ette kuni kolmeaastane vangistus ja sarnaselt lg-le 1 alternatiivselt rahaline karistus. Lõikega 22 nähakse ette ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis110, mis kehtib vaid uue pinna- või põhjavee võtmise koosseisu (lg 21) suhtes, lõige 3 sätestab juriidilise isiku vastutuse111 kooskõlas 2024.a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 4 alusel nähakse ette lõikes 22 sätestatud kuriteo laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus112. Eelnõu § 1 punktidega 64–66 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 370. Sättega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis m sätestatud ettevaatamatusdelikt. Sarnaselt tahtlikule teole täiendatakse ka ettevaatamatusdelikti paragrahvi eraldi lõikega 11, mille alusel on karistatav pinna- ja põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegu, kui see on toime pandud ettevaatamatusest. Osutatud tegu on eelnõukohase seaduse kohaselt karistatav kuni üheaastase vangistuse või rahalise karistusega. Karistusmäära kehtestamisel on lähtutud 2024. a direktiivi art 5 lg-st 1, 110 Käesoleva ptk 3.1.2. 111 Käesoleva ptk 3.1.3. 112 Käesoleva ptk 3.1.4. 36 mille kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Arvestatud on asjaolu, et pinna- ja põhjavee ebaseaduslik võtmine, kui sellega kaasneb oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või põhjaveekogumi koguselisele seisundile, riivab kaitstavat õigushüve vahetumalt ja intensiivsemalt kui lõikes 1 sätestatud tegu. Ebaseaduslik pinna- või põhjavee võtmine ohustab vahetult vee kasutust ja kättesaadavust ning veemajanduskava eesmärkide saavutamist – millel on kahjulikud tagajärjed nii keskkonnale kui ka inimesele. Kuigi ka kavandatava KarS § 370 lõikes 1 sätestatud tagajärjed on keskkonnaohtlikud, on nende seos veekogumi seisundi halvenemisega kaudsem. Karistus on kooskõlas ka teiste keskkonnavastaste ettevaatamatusdeliktide eest mõistetavate karistuste ülemmääradega. Eelnõu § 1 punktiga 67 nähakse ette neli uut kuritegu: KarSi §-d 3711–3714. Lisatavate sätetega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis p ja r kirjeldatud kuriteod ning raadamisvabade toodete määruse (EUDR[113]) art 3 kohase keelu rikkumisega seotud väärtegu. 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punkt p näeb ette EUDRis sätestatud asjaomase saaduse või toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise keelu rikkumise kriminaliseerimise. Kõnealune direktiivi kohustus võetakse üle §-dega § 3711 ja § 3712, mis kriminaliseerivad vastavalt tahtliku ja ettevaatamatu teo. EUDRi artikli 3 järgi on asjaomaste saaduste ja toodete turule laskmine, turul kättesaadavaks tegemine ja eksportimine keelatud, välja arvatud juhul, kui need asjaomased saadused ja tooted vastavad samaaegselt kõikidele allolevatele tingimustele: a) on raadamisvabad; b) nende tootmisel on järgitud tootjariigi asjakohaseid õigusakte; c) need on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või lihtsustatud deklaratsiooniga, nagu on nõutud määruse asjakohastes sätetes. Tegemist on kumulatiivsete nõuetega, mis tähendab, et asjaomaste saaduste ja toodete turule laskmine on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas üksnes siis, kui on täidetud kõik punktides a–c loetletud tingimused. Asjaomased saadused on veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja ja puit (art 2 p 1) ning asjaomased tooted määruse I lisas loetletud tooted, mis sisaldavad asjaomast saadust, või mida on asjaomase saadusega söödetud (nt veis), või mille valmistamiseks on asjaomast saadust kasutatud (nt kakaopulber, šokolaad, puitvill, kõvakummi (eboniit), õhkrehvid). Raadamisvaba all mõeldakse, et asjaomased tooted sisaldavad, neid on söödetud või need valmistatud kasutades asjaomaseid saadusi, mis on toodetud piirkonnas, mida ei ole pärast 31. detsembrit 2020 raadatud. Raadamine määruse tähenduses on metsa muutmine põllumajanduslikult kasutatavaks, olenemata sellest, kas see on inimtegevuse tagajärjel või mitte. Puitu sisaldavate toodete puhul peab puit olema varutud pärast 31. detsembrit 2020 ilma metsa degradeerumist põhjustamata (art 2 punkt 13). Turul kättesaadavaks tegemine on äritegevuse käigus asjaomase saaduse või toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Ka tarned mitteärilistele tarbijatele ja tegevus, mille eest tasu ei maksta, kuuluvad EUDRi kohaldamisalasse (nt annetamine). Samas ei kohaldu see määrus nn mitteärilistele tarbijatele endile, kuivõrd see ei reguleeri erakasutust ja -tarbimist. See kehtib näiteks juhul, kui kolmandast riigist reisilt naasev isik toob eespool nimetatud toote kaasa isiklikuks kasutamiseks või tarbimiseks. Seega kohaldatakse turul kättesaadavaks tegemise keeldu kauplejale, kes tarnib 37 asjaomaseid tooteid liidu turule, mis tähendab seda, et asjaomane toode või saadus asub Euroopa Liidus (nt on toodetud ELis või imporditud ELi). Turule laskmisega on määruse tähenduses tegemist juhul, kui ettevõtja teeb äritegevuse käigus asjaomase toote esimest korda liidu turul kättesaadavaks (st turustamiseks, tarbimiseks, kasutamiseks) (art 2 p 16). Ekspordiks peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269 10.10.2013, lk 1–101), art 269 kohaselt tolliprotseduuri, mida rakendatakse kauba suhtes, mis viiakse liidu tolliterritooriumilt välja. Turult väljuvate toodetega on tegemist siis, kui need tooted deklareeritakse äritegevuse käigus ekspordi tolliprotseduurile suunatuks. EUDRis eristatakse kaupleja, ettevõtja, esmatootjast mikro- või väikeettevõtja ja tarneahela hilisema etapi ettevõtja mõisteid. Sõltuvalt sellest, millisesse nimetatud kategooriatest turul tegutseja liigitub, kohalduvad määrusest tulenevad kohustused erineval määral (eelkõige artiklid 4, 4a ja 5) ja teatud juhtudel üksnes osaliselt: - ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes äritegevuse käigus laseb asjaomased tooted turule või ekspordib neid, v.a tarneahela hilisema etapi ettevõtja (art 2 p 15); - esmatootjast mikro- või väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 1 ja lõike 2 esimese lõigu tähenduses on mikroettevõtja või väikeettevõtja ning kes on asjaomased tooted ise kasvatanud või neid ise viljelnud asjaomastel maatükkidel või on need sealt korjanud või varunud või on veiste puhul neid kasvatanud asjaomases ettevõttes, mis asub kõnealuses riigis (p 15a); - tarneahela hilisema etapi ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule või ekspordib asjaomaseid tooteid, mille valmistamisel on kasutatud asjaomaseid tooteid, mis kõik on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või lihtsustatud deklaratsiooniga ja mis on juba eelnevalt turule lastud (p 15b); - kaupleja on tarneahelas osalev isik, kes äritegevuse käigus teeb asjaomased tooted turul kättesaadavaks, kuid pole ettevõtja või tarneahela hilisema etapi ettevõtja (p 17). EUDRi artiklis 3 viidatud ettevõtjatel lasuva hoolsuskohustuse all peetakse silmas art 8 kohast hoolsuskohustust tõendamaks, et asjaomased tooted on art 3 mõttes raadamisvabad ja vastavad tootjariigi õigusaktide nõuetele, ning hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni (art 4 lg 2) või lihtsustatud deklaratsiooni (art 4a lg 2) esitamist. Paragrahv 3711 lõike 1 alusel kehtestatakse väärteokoosseis EUDRi art 3 kohase keelu rikkumise, st EUDRi nõuetega vastuolus oleva asjaomase saaduse või toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise eest. Lõikega 2 nähakse ette kuritegu sama rikkumise eest, kui rikkumine on seotud olulises koguses asjaomaste saaduste või toodetega. EUDRi rikkumised võivad seisneda Euroopa Komisjoni hinnangul näiteks järgmistes tegudes. 1. Ettevõtja impordib ELi kakaod, kuid jätab esitamata hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni ning selle tulemusena imporditakse ELi ebaseaduslikult toodetud või raadamisega seotud kakaod; 2. Ettevõtja impordib ELi kakaod ja saab teavet, näiteks vihjeliinile saadetud e-kirju, troopilise metsa hävitamise kohta piirkonnas, kust ta kakaod hangib, kuid ignoreerib neid. Samas piirkonnas põletatakse metsa põllumajanduslikul eesmärgil, hävitades rangelt kaitstava linnuliigi elupaik. ELi ettevõtja ei astu täiendavaid samme, et saadud teavet uurida. 38 3. ELis tegutsev puidutootja raadab kaitsealuse metsa (nt rahvuspargi või Natura ala) ja laseb palgid ELi turule.113 Kuritegu ja väärtegu eristab saaduste või toodete oluline kogus, mille tuvastamisel tuleb lähtuda eelkõige eelnõukohane § 3511 lg-st 3. Asjaomaste saaduste ja toodete puhul on iseäranis oluline § 3511 lg 3 p 4, kuna enamasti on saaduste ja/või neil põhinevate toodete turuväärtust võimalik määrata. Lõikega 3 nähakse ette ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis,114 mis kehtib vaid lõikes 2 sätestatud kuriteo suhtes. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse juriidilise isiku vastutused115 vastavalt EUDRi ja 2024. a direktiivi nõuetele. Lõikes 6 sätestatakse juriidilise isiku vastutus116 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 7 alusel võimaldatakse kohaldada lõikes 2 või 3 sätestatud kuriteo eest laiendatud konfiskeerimist117. KarSi § 3712 lõikes 1 sätestatakse §-s 3711 nimetatud teo (mis samuti eeldab olulises koguses asjaomaseid saaduseid või tooteid) ettevaatamatusdelikt. Lõike 2 alusel nähakse ette juriidilise isiku vastutus118 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega. Juriidilisele isikule § 3711 lg 5 järgi karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et mõistetav karistus ei tohi olla väiksem kui § 3711 lg 4 alusel määratav käibepõhine rahatrahv. Lisakaristusena tegutsemiskeelu kohaldamise119 on EUDRi art 25 lg 2 punktis e ette nähtud tõsise või korduva rikkumise korral. Tõsise rikkumise künnise võib näiteks täita korduv samaliigiliste väärtegude (EUDR rikkumiste) toimepanemine või kuritegu koos sellele eelnenud väärtegudega. Korduvate rikkumistena tuleb käsitada selliseid süütegusid, mis on toime pandud mõistetud karistuse kehtivuse ajal120. Art 3 lg 2 punktis r sätestatud kuritegu on seotud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide (ka probleemsete invasiivsete võõrliikide) kasutamise nõuete rikkumisega, kui sellega põhjustatakse oluline kahju või selle oht keskkonnale või inimese surm, raske tervisekahjustus või nende oht. Paragrahvides 3713 ja § 3714 sätestatakse vastavalt nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest toimepandud kuriteod. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1143/2014121 sätestab probleemsete invasiivsete võõrliikide kasutamisnõuded ELi territooriumil. Probleemsed invasiivsed võõrliigid on loetletud regulaarselt ajakohastatavas Euroopa Komisjoni 13. juuli 2016. aasta rakendusmääruses (EL) nr 2016/1141, millega võetakse vastu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekiri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014 (ELT L 189, 14.07.2016, lk 4–8).122 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1143/2014 art 7 lg-s 1 on loetletud nende võõrliikidega seotud keelatud või piiratud tegevused – importimine, transiit, vedamine, pidamine, aretamine, turustamine, kasutamine ja keskkonda viimine ning pidamine ja 113 Näide ilmestab, et hõlmatud on ka Euroopa Liidu territooriumil asetleidvad määruse rikkumised. 114 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 115 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 116 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 117 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 118 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 119 Eelnõu § 1 p-d 2–4. 120 Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-d 1 ja 5; RT I, 05.07.2025, 8. 121 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 23. 122 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02016R1141-20250807 (vaadatud 25.02.2026) 39 kasvatamine. Samuti on keelatud oma tegevusetusega liigil paljunemise võimaldamine. Erandina võivad need toimingud olla lubatud pädeva asutuse loa (määruse art 8) alusel. Seda eelkõige teadusuuringute tegemiseks, meditsiiniliseks tootearenduseks ja tootmiseks või liigikaitseks väljaspool liikide looduslikku elupaika (ex situ). Kaaluka avaliku huvi korral võib pädev asutus anda volituse (määruse art 9) ka muudeks eesmärkideks, kuid sellised volitused tuleb eelnevalt kooskõlastada Euroopa Komisjoniga. Eestis reguleerib võõrliikidega seotud toimingud LKSi § 57. Määruse mõiste invasiivsed võõrliigid asemel kasutatakse sõnastust looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid. Viidatud LKSi paragrahvi lõike 1 kohaselt on keelatud võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. Lõige 2 viitab keskkonnaministri määrusele,123 millega kehtestatakse selliste isendite nimekiri, mille elusate isenditega tehingud ja sissetoomine Eestisse on keelatud. Lõige 5 keelab nende looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. LKSi § 57 lg-d 10 ja 11 sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1143/2014 rakendussätteid – § 57 lg 10 alusel on keelatud võõrliikidega tehtavad toimingud, mis ei vasta määruse (EL) nr 1143/2014 alusel kehtestatud tingimustele ning lg 11 kohaselt on määruse (EL) nr 1143/2014 artiklis 8 nimetatud pädev asutus Keskkonnaamet. Vastutusnormina näeb LKSi § 741 väärteo korras ette vastutuse võõrliikide kasutamisele kehtestatud keeldude või piirangute rikkumise eest. Erinevalt väärteokoosseisust on aga nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest toimepandud kuritegude koosseisutunnuseks ohu põhjustamine inimese elule või tervisele või olulise kahju või olulise kahju ohu põhjustamine kaitstud keskkonnaelementidele. Kavandatava § 3713 lõikes 1 sätestatud kuriteo moodustab LKSi § 57 lg-s 10 ning selle aluseks oleva määruse art 7 lg-s 1 kehtestatud tingimuste rikkumine või alternatiivselt Keskkonnaameti antud loa (määruse art 8) või volituse (määruse art 9) tingimuste rikkumine, kui sellega kaasneb kuriteokoosseisus nimetatud tagajärg. Lõigetega 2 ja 3 kehtestatakse ökotsiidi ja ettevaatamatusest surma põhjustamise124 kvalifitseeritud koosseisud, lõige 4 sätestab juriidilise isiku vastutuse125 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõige 5 sätestab lõikes 2 või 3 nimetatud kuritegudega seoses laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimaluse126. Kavandatava § 3714 lõike 1 koosseisu täitmiseks peab olema ettevaatamatusest rikutud Keskkonnaameti antud loa või keskkonnaministri eriloa (volituse) tingimusi ja sellega peab kaasnema kuriteo koosseisupärane tagajärg. Erinevalt põhideliktist (§ 3713) on ettevaatamatusest tehtud teod seega karistatavad vaid juhul, kui isikule on võõrliikide kasutamiseks väljastatud luba ning ta rikub loas kehtestatud tingimusi. Vastav erisus tuleneb 2024. a direktiivi nõuetest. Lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse127 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega. Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse karistusseadustikku §-ga 4101. Sätte eesmärk on tagada, et keskkonnavastaste süütegude üldsätted (§-d 3511–3512) laieneksid vastavalt 2024. a direktiivi nõuetele ka ioniseeriva kiirgusega seotud süütegudele. Ioniseeriva kiirgusega seotud 123 Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri, RTL 2004, 134, 2076. 124 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 125 Käesoleva seletuskirja p3.1.3. 126 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 127 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 40 süüteod, mis on sätestatud karistusseadustiku 22. peatüki (üldohtlikud süüteod) 3. jaos, kuuluvad sarnaselt keskkonnavastaste süütegude peatükis sätestatud kuritegudele direktiivi kohaldamisalasse ja eeldavad koosseisutunnuste oluline kahju ja olulise kahju oht tuvastamist. Eelnõu § 1 punktidega 69–72 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 412. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis l sätestatud kuritegu. Art 3 lg 2 punktis l sätestatud kuritegu on seotud radioaktiivse materjali või aine ebaseadusliku valmistamise, tootmise, töötlemise, käitlemise, kasutamise, hoidmise, ladustamise, transportimise, importimise, eksportimise või lõppladustamisega, kui sellega põhjustatakse oluline kahju või selle oht keskkonnale või inimese surm, raske tervisekahjustus või nende oht. Radioaktiivsete materjalide ja ainete käitlemise nõuded tulenevad eelkõige nõukogu direktiividest128 2013/59/Euratom, 2014/87/Euratom ja 2013/51/Euratom, mis kõik on üle võetud kiirgusseadusega. Sarnaselt keskkonnavastaste süütegude peatükile lisandub ka § 412 lg 1 kaitsealasse 2024. a direktiivi alusel ökosüsteem ning lisaks taime- ja loomaliikide isenditele ka nende osad. Kiirgustegevuse mõiste tuleneb KiSi § 4 lg-st 1, mille kohaselt on kiirgustegevus mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehislikest või looduslikest kiirgusallikatest. Sama sätte lõige 2 esitab kiirgustegevuste näitliku loetelu. Kuna tegemist on avatud loeteluga, hõlmab kiirgustegevus kõiki 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis l loetletud toiminguid, sh ka võrreldes 2008. a direktiiviga lisandunud valmistamist ja käitlemist. Analoogselt tootmise, kasutamise või vedamisega on nii valmistamine kui ka käitlemine (koondterminina) kiiritusohu tekkimist suurendavad tegevused, mistõttu puudub vajadus neid tegevusi § 412 lg-s 1 sõnaselgelt nimetada. Sellest tulenevalt muudetakse ka kommenteeritava sätte pealkirja ja esimest lõiget, koondades kiiritusohu tekkimist suurendavad tegevused ühe katusmõiste – kiirgustegevuse – alla. Seni on § 412 lg 1 koosseisu moodustanud alternatiivsed ohudeliktid – oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht koosseisus loetletud keskkonnaelementidele. Kiirgustegevuse nõuete rikkumine on olnud karistatav sõltumata kahjuliku tagajärje realiseerumisest. 2024. a direktiivi järgi peab aga olema karistatav ka kiirgustegevuse nõuete rikkumine, kui sellega on põhjustatud oluline kahju keskkonnale või inimese elule ja/või tervisele. Direktiiv näeb ette ka sama minimaalse vangistuse ülemmäära nii ohudeliktide kui ka tagajärjedeliktide eest karistamiseks. Eelnõuga kavandatava muudatusega lisatakse seega ohudeliktide kõrvale ühte lõikesse ka tagajärjedeliktid. Mõlemal juhul on isikut ähvardav võimalik karistus kuni viieaastane vangistus või rahaline karistus. Seda, kas isiku teo tulemusena realiseerus ka oht ehk ilmnes koosseisus nimetatud kahjulik tagajärg, tuleb arvestada toimepanija süü suuruse hindamisel, millest sõltub lõppastmes mõistetava karistuse suurus. Lõigetes 11 ja 12 kehtestatakse ökotsiidi ja ettevaatamatusest surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseisud129, lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse130 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõikega 3 nähakse ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus131. 128 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusaktid nr 15–17. 129 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 130 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 131 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 41 Eelnõu § 1 punktidega 73–76 muudetakse ja täiendatakse KarS § 4121. Sellega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis l kirjeldatud ettevaatamatusdelikt. Paragrahvis tehakse §-ga 412 sarnased muudatused132: 1. olulise kahju põhjustamine sätestatakse koosseisupärase tagajärjena; 2. taime- ja loomaliikide isendite osad ja ökosüsteem lisatakse koosseisuga kaitstavate objektide hulka; 3. pealkirjas asendatakse kiirgusallika käitlemine sõnaga kiirgustegevus ning lg-s 1 nimetatud kiirgusallika käitlemise tegevused hõlmatakse kiirgustegevuse mõistega. Lõikega 11 nähakse ette surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseis133, lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse134 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõikega 3 lisatakse lõikes 11 sätestatud koosseisu juurde laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus135. Eelnõu § 1 punktidega 77–78 jäetakse seaduse normitehnilisest märkusest välja viited direktiividele, mis on asendatud 2024. a direktiiviga. Samuti lisatakse normitehniline märkus 2024. a direktiivi ülevõtmise ja kriminaaltulu direktiivi osalise ülevõtmise kohta. 3.3. Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), täiendades KrMSi § 1262 lg-t 2 uute keskkonnavastaste kuritegudega, mille uurimisel on võimalik jälitustoiminguid teha. 2024. a direktiivi art 13 kohaselt on liikmesriigid kohustatud rakendama vajalikke meetmeid tagamaks, et direktiivi alusel kehtestatavate kuritegude uurimiseks või nende eest süüdistuse esitamiseks on kättesaadavad tulemuslikud ja proportsionaalsed uurimisvahendid. Põhjendus 53 täpsustab seda nõuet ja lisab, et tulemuslikud uurimisvahendid on need, mida kasutatakse riigisisese õiguse alusel organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastu võitlemiseks, tehes seda siis ja niivõrd, kui nende vahendite kasutamine on kuritegude, nagu need on sätestatud riigisisese õiguses, laadi ja raskusastme suhtes asjakohane ja sellega proportsionaalne. Nende vahendite hulka võivad kuuluda side pealtkuulamine või -vaatamine, varjatud jälgimine, sealhulgas elektrooniline jälgimine, kontrollialused saadetised, pangakontode jälgimine või muud finantsalased uurimisvahendid. Neid vahendeid tuleks kasutada kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhiõiguste hartaga. Äärmiselt oluline on tagada õigus isikuandmete kaitsele. 2024. a direktiivi läbirääkimiste käigus möönis Eesti, et uuest direktiivist tulenevalt võib osutuda vajalikuks täiendada keskkonnavastaste kuritegude nimekirja, mille puhul näeb menetlusseadustik ette jälitustoimingute tegemise võimaluse136. Vajadusele suurendada nende keskkonnavastaste kuritegude hulka, mille puhul on võimalik teha jälitustoiminguid, on osutatud ka Siseministeeriumi 2024. aasta raportis, milles on iseäranis fookusesse tõstetud KarSi § 367 (kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine) ja § 3683 (osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine ja toote käitlemine). Leiti, et tegemist on majanduskuritegudega seotud rikkumistega. Kuriteoga seotud isikute ring võib olla piiriülene, kuriteod organiseeritud ning kuriteoga teenitud tulu suur. Et kuritegelik skeem paljastada ja kuritegu tõkestada, on sageli 132 Vt selgitusi eelnõu § 1 punktide 70–74 kohta. 133 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 134 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 135 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 136 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p 1.8. 42 vaja teha jälitustoiminguid.137 Samuti on jälitustoimingute tegemise võimaluste avardamist soovitanud kaaluda Eestis keskkonnakuritegude ennetamise ja tõkestamise rakendamist ning toimimist hinnanud Euroopa Liidu töörühm.138 Keskkonnaameti ettepanekul lisatakse sätete loetellu, milles sätestatud kuriteo uurimisel on lubatud teha jälitustoimingut (edaspidi ka jälituskataloog) ehk KrMSi § 1262 lg-s 2 nimetatud kuritegude loetellu KarSi §-d 3571, 3631, 364, 365, 367, 3681–3683 ja 3713. Nendes paragrahvides sätestatud keskkonnavastaste kuritegudega kaasneb suurem oht tekitada kahju, mille mõju inimestele või keskkonnale võib olla halvima tagajärje realiseerumisel üüratult suur. Samuti pannakse need kuriteod reeglina toime varjatult, mistõttu tuleb uurimisasutusel selle kuriteo tõendamiseks olla ise proaktiivne, ja kuriteoteateid neis valdkondades Keskkonnaameti sõnul praktiliselt ei esitata. Seega on tõenäolised ka olukorrad, kus kuriteo tõendamine muude vahenditega kui jälitustoimingud ei ole tegelikkuses saavutatav. Paragrahvid 3571 ja 3631 lisatakse jälituskataloogi ka põhjusel, et need kehtestatakse erinormidena põhitegude (§ 357 ja 363) suhtes, mis on juba jälituskataloogis sätestatud. Varem jälituskataloogis sisaldunud § 364 lg-d 2 ja 3 asendatakse tervikuna §-ga 364. Seda seetõttu, et lg 2 tunnistatakse kehtetuks (lg-ga 1 ühildamise tõttu) ning lõiked 22 ja 23 sisaldavad lõikega 1 võrreldes enamohtlike tagajärgedega koosseise, õigustades ühtlasi ka nende suhtes jälitustoimingute tegemist. 3.4. Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse ja täiendatakse väärteomenetluse seadustikku. Paragrahv koosneb 4 punktist. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse väärteomenetluse seadustikku (VTMS) eraldi lõikega, milles on sätestatud eelnõukohase seadusega lisanduvate väärtegude (KarS § 3711 lg-d 1 ja 4 – raadamisvabade toodete määrusega vastuolus oleva asjaomase saaduse või toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise keelu rikkumine) kohtuväline menetleja, kelleks nimetatakse Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet. Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahelise kokkuleppe kohaselt on riiklik järelevalve EUDRis kehtestatud nõuete täitmise üle jagatud Keskkonnaameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti vahel. Siinjuures on kokku lepitud, et järelevalve käigus tuvastatud rikkumisi, sh väärtegusid menetleb oma valdkonnas kumbki asutus ise. Puidu ja kautšuki ning nendest toodetud asjaomaste toodete üle teostab riiklikku järelevalvet Keskkonnaamet. Veiste, soja, kohvi, kakao ja õlipalmi ning nendest toodetud asjaomaste toodete üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Eelnõu § 3 punktidega 2–4 määratakse väärteomenetluse seadustikus kindlaks väärteoasja arutamise pädevus, kui väärteoasja lahendamisel on vaja otsustada lisakaristusena ettevõtlus- või tegutsemiskeelu kohaldamine139 ja täpsustatakse sellega seotud maakohtu lahendi kohustuslikke osiseid. Punktiga 2 täiendatakse VTMS § 83 p-i 2 kooskõlas senise väärteomenetluse loogikaga selliselt, et ettevõtlus- või tegutsemiskeelu kohaldamise otsustamine jääks kohtule (lisaks seni samas punktis loetletud aresti mõistmisele, alaealise mõjutusvahendi kohaldamisele või loomapidamise keelamisele). Punktidega 3 ja 4 täiendatakse VTMS § 107 lg 1 p-i 1 ja § 111 p-i 41, mis täpsustavad väärteomenetluses tehtud maakohtu lahendi sisu. Muudatuse eesmärk on viia menetlusnormid 137 Kuritegevuse varalise mõjutamise töörühma raport (Siseministeerium, 2024), ettepanek 32. 138 8th Round of Mutual Evaluations – The practical implementation and operation of European policies on preventing and combating Environmental Crime: Follow-up to the Report on Estonia (Euroopa Liidu Nõukogu, 27.07.2022), lk 7. 139 Vt ka käesolevat seletuskirja eelnõu § 1 p-de 2–4 kohta. 43 kooskõlla lisakaristuste ringi laienemisega väärteomenetluses. Eelnõukohase VTMS § 107 lg 1 p 1 alusel saab maakohus teha otsuse muuhulgas ettevõtlus- või tegutsemiskeelu kohta. Kavandatava VTMS § 111 p 41 järgi tuleb lisakaristusena ettevõtlus- või tegutsemiskeelu kohaldamisel kohtuotsuse lõpposas märkida selle tähtaeg. 4. Mõjuanalüüs Eelnõukohase seadusega võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ. Olulisemate kavandatavate muudatustena täiendatakse karistusseadustiku (KarSi) eriosa uute keskkonnavastaste süütegude ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude koosseisudega140, täiendatakse ja täpsustatakse olemasolevate keskkonnavastaste kuritegude koosseisu tunnuseid ja karmistatakse keskkonnavastaste kuritegude karistusmäärasid. Samuti täiendatakse keskkonnavastaste süütegude eest karistamise võimalusi (lisakaristused) ning nende uurimise (jälituskataloogi täiendamine) ja nende eest vastutusele võtmise meetmeid (laiendatud konfiskeerimise võimaluste avardamine). Kõrvutades 2024. a direktiivist tulenevaid nõudeid riigisisese õigusega, võetakse 2024. a direktiiv riigisisesesse õigusesse üle miinimummäärast suuremas ulatuses muu hulgas järgmistel juhtudel: 1. KarSi § 3682 lg 1 koosseisupärast tegu sulgemine kohaldatakse ka KeMSi mõistes mitteohtlikele käitistele. Muudatuse eesmärgiks on järgida kehtiva KarS § 3682 koosseisu sõnastuse loogikat, et tagada inimese elu ja tervise ning keskkonna kaitstuse kõrge tase, olenemata sellest, kas konkreetsel juhul on tegemist ohtlikke kemikaale käitleva ettevõtte sulgemisega, või mitte.141 2. KarSi § 3682 lg 1 koosseisupärast tegu ehitamine kohaldatakse ka käitistele, mis ei ole seotud avamerelt nafta- ja maagaasi ammutamisega. Muudatuse eesmärgiks on järgida kehtiva KarS § 3682 sõnastuse loogikat, et tagada inimese elu ja tervise ning keskkonna kaitstuse kõrge tase, olenemata sellest, kas konkreetsel juhul on tegemist nafta- ja maagaasi ammutamisega seotud ettevõtte ehitamisega, või mitte142 3. KarSi §-des 49 ja 551 sätestatud tegutsemiskeeldu nii füüsilisele kui juriidilisele isikule ja KarSi §-s 491 sätestatud ettevõtluskeeldu füüsilisele isikule on lisakaristusena võimalik kohaldada kõigi keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude puhul. Muudatuste eesmärk on mh ennetada keskkonnaohtlike ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude puhul korduvaid rikkumisi.143 4. KarSi §-des 356, 357, 3571, 361, 363 ja 3631 sätestatud kuritegude puhul nähakse ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus. Muudatuste eesmärk on mh tõhusamalt ennetada majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandavaid rikkumisi ja tagada kriminaaltulu direktiivi ülevõtmine, mille kohaldamisalasse keskkonnakuriteod kuuluvad.144 140 Edaspidi koondatud mõjuanalüüsi peatükis ka ühtse mõiste keskkonnavastased süüteod või keskkonnavastased kuriteod alla. 141 Eelnõu § 1 punktid 42-46. 142 Eelnõu § 1 punktid 42-46. 143 Eelnõu § 1 p-d 2–4. 144 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 44 5. KarS § 3511 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud mõistete kriteeriume kohaldatakse lisaks 2024.a direktiivist tulenevatele kuritegudele ka teistele keskkonnavastaste süütegude peatüki (KarS 20. ptk) kuritegudele. Eesmärk on tagada valdkondlik ühtsetest alustest lähtumine ja suurem õigusselgus.145 Arvestades keskkonnavastaste süütegude väikest osakaalu kogu riigisiseses kuritegevuses, on eelviidatud juhtudel direktiivi miinimumnõuetest suuremas ulatuses direktiivi ülevõtmisel väheoluline mõju. Lisaks ühtlustatakse ja kaasajastatakse eelnõuga KarS §-dega 352, 353, 362 ja 366 ettenähtud juriidilise isiku väärteokaristused, tagades kooskõla füüsilise isiku karistusmääradega. Kõrgemad ülemmäärad ei muuda üldiseid väärteomenetluse läbiviimise põhimõtteid. Edaspidi on menetlejal karistuse määramisel võimalik rakendada senisest suuremat kaalutlusõigust. Karistuse kohaldamisel tuleb endiselt silmas pidada isiku karistustundlikkust, mis rahatrahvi korral väljendub ennekõike füüsilise või juriidilise isiku majanduslikus seisus, tagades proportsionaalsuse. 2008. a direktiivi asendamine Euroopa Komisjon hindas aastatel 2019–2020 keskkonna kriminaalõiguse kaudu kaitsmist reguleeriva direktiivi 2008/99/EÜ toimimist146 ning leidis, et direktiiv ei ole praktikas olnud mõjus: kümne aasta jooksul oli väga vähe selliseid keskkonnavastaseid tegusid, mille eest süüdistuse esitamiseni jõuti. Hindamise käigus selgus ka, et kehtivad karistusmäärad ei ole kõigis liikmesriikides olnud piisavalt tõhusad ega heidutavad ning keskkonnakuritegevusvastane koostöö ja koordineerimine on olnud nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt puudulik. Lisaks takistab poliitikakujundamist ja õiguskaitseasutuste töö hindamist usaldusväärsete ja võrreldavate statistiliste andmete puudumine keskkonnavastaste kuritegude menetluste kohta. Samuti tuvastati probleeme kogu nõuete täitmise tagamise ahelas, kus ei pöörata keskkonnavastastele kuritegudele piisavat tähelepanu ning nende avastamine, uurimine ja karistamine on ebaühtlane. Puudused ilmnesid kõigil tasanditel (inspektorid, politsei, prokuratuur ja kohtud) ning olid seotud ressursside nappuse, ebapiisava koolituse, eriteadmiste puudumise ja nõrga koostööga. Nende järelduste põhjal otsustas Euroopa Komisjon seni kehtinud direktiivi läbi vaadata ja asendada see uuega, mille eeldatav mõju võrreldes varasema direktiiviga on positiivne. Keskkonnamõjud Inimtegevus mõjutab keskkonda sageli negatiivselt, eelkõige loodusvarade ülekasutamise, saastamise ja ökosüsteemide pöördumatu kahjustamise kaudu. Inimtegevusest tulenevad keskkonnakahjud ei ole lokaalsed ega ajutised, vaid sageli ulatuslikud ja pikaajalised, mistõttu on vajalik koordineeritud rahvusvaheline tegutsemine ning tõhusad õiguslikud meetmed keskkonna kaitseks. Eestile toovad muudatused kaasa võimaluse tagada karmima heidutusega ulatuslikum elu- ja looduskeskkonna kaitse inimtegevuse mõju eest. Elu- ja looduskeskkonna kaitsmiseks 145 Eelnõu § 1 p 7. 146 Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (2021). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0465R(01), vaadatud 21.01.2025. 45 sätestatud normid täidavad eesmärki hoida ära keskkonnakahju ning on seeläbi suunatud inimeste elukeskkonna- ja kvaliteedi halvenemise ennetamisele. Kuigi karistusõiguslik sekkumine ei aita üldiselt keskkonna seisundit parandada, võib karistusõiguse heidutav mõju aidata keskkonnakahju tekkimist ennetada ning mingitel juhtudel ka kahju mõnevõrra heastada. Algatuse eesmärk on kaitsta keskkonda kriminaalõiguse kaudu, seega on direktiiv otseselt mõeldud looduskeskkonna positiivseks mõjutamiseks. Europoli147 sõnul on keskkonnakuritegevus väga tulutoov – see võib olla sama tulus kui uimastikaubandus. Selle eest määratavad karistused on aga ELi riikides leebemad kui mujal ja süüdistusi esitatakse harvem, mistõttu keskkonnakuritegevus on väga ahvatlev ka kuritegelikele organisatsioonidele. Keskkonnaalase kriminaalõiguse tugevdamine ja õigusraamistiku ajakohastamine toetab ka nullsaaste ja ringmajanduse tegevuskavasid ning elurikkuse strateegia elluviimist. Direktiivi eelnõukohase seadusega kavandatud keskkonnavastaste kuritegude ringi laiendamine loob eeldused keskkonnaõiguse tõhusamaks rakendamiseks selliste valdkondade puhul, mida kehtiv direktiiv 2008/99/EÜ ei hõlma, avaldades positiivset mõju mitme aktuaalse keskkonnaprobleemi lahendamisel või minimeerimisel: saasteainete merre heitmine laevadelt, keskkonna (sh pinnase ja õhu) saastamine, probleemsete invasiivsete võõrliikide levik, tulu teenimise eesmärgil kaitsealuste liikide isendite oluline kahjustamine ja nendega kauplemine, kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete oluline rikkumine, keelatud või rangelt piiratud ohtlike ainete või gaaside käitlemine tulu teenimise eesmärgil, keskkonnamõjude hindamise nõuete täitmisest kõrvale hoidmine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkondades. Uue direktiivi eelnõukohase seadusega kavandatud sanktsioonide tõstmine ning uute kuritegude kehtestamine aitab tagada, et meie majandusvööndis ja sellega piirneval avamerel ei ole võimalik raskete tagajärgedega ja levinud keskkonnarikkumisi karistamatult toime panna. Ebaseaduslik veevõtt (nt liigvähendamine) ammendab kriitilisi veevarusid ning sellise ebaseadusliku tegevuse kuriteona sätestamine aitab kaasa kehtiva seaduse tõhusamale rakendamisele. Seega avaldab algatus keskkonnale positiivset mõju. Mõjud riigivalitsemisele Keskkonnavastaste kuritegudega seotud muudatuste sihtgrupp riigivalitsemise valdkonnas on kõik nende kuritegudega seoses kriminaalmenetluse süsteemis osalevad asutused – Keskkonnaamet (järelevalve, väärteomenetlused, keskkonnakahju tuvastamine ja kriminaalmenetluses kohtueelse menetluse toimetamine), Politsei- ja Piirivalveamet (kriminaalmenetluses kohtueelse menetluse toimetamine ja jälitustoimingute tegemine), prokuratuur, vanglad ning kohtumenetluses kohtud. Lisaks sellele Keskkonnaagentuur (ekspertiis, seire) ning Maksu- ja Tolliamet (keskkonnatasud, tollikontroll) ja Kaitsepolitseiamet (ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude kohtueelse menetluse toimetamine). Karistusseadustiku täiendamine uute keskkonnakuritegudega või olemasolevate koosseisude muutmine toob nende kuritegude menetlemisega tegelevatele õiguskaitseorganitele ning hiljem karistusasutustele kaasa olulist lisatööd. Tegemist ei ole siiski uute tööülesannetega ning arvestades keskkonnakuritegude võrdlemisi väikest arvu, ei saa rääkida tööülesannete märkimisväärsest kasvust. 147 Europol (2025). “Environmental crime”. https://www.europol.europa.eu/crime-areas/environmental- crime, vaadatud: 27.01.2026. 46 Kuna eelnõukohase seadusega täiendatakse samas jälituskataloogi ja lisatakse keskkonnavastaste kuritegude juurde uudsena laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus, võib aga teatud täiendav lisakoormus kaasneda nende kahe valdkonnaga. Keskkonnaameti menetluses olevates kriminaalasjades tehakse vajalikud jälitustoimingud praktikas Politsei- ja Piirivalveameti kaudu. Sellest tulenevalt ei sõltu jälituskataloogi (KrMS § 1262 lg 2) laiendamise tegelik kasutus üksnes õigusliku võimaluse olemasolust, vaid ka Politsei- ja Piirivalveameti menetlusvõimekusest ning tema töö korraldamisest prioriteetide alusel. Kuna Politsei- ja Piirivalveametil tuleb samaaegselt täita teisi prioriteetseid ülesandeid, sõltub keskkonnavastaste kuritegude menetlemisel tehtavate jälitustoimingute teostamise tegelik võimalus sellest, kas selleks on võimalik eraldada prioriteetide aluse ressurssi ja võimekust. Ka kriminaaltulu tuvastamisel ja jälitamisel tugineb Keskkonnaamet vähemalt kuni 2028. aastani Politsei- ja Piirivalveameti toetusele. On lootus, et 2028. aastal tekib Keskkonnaametile riigiplaani esitatud vajaduste rahuldamisel varajälituseks täiendav ressurss, kuid seni sõltub tegelik laiendatud konfiskeerimise võimekus teatud ulatuses Politsei- ja Piirivalveameti prioriteetidest ja võimekusest. 2025. aastal registreeriti Eestis 16 KarSi 20. peatükis sätestatud keskkonnavastast kuritegu. Viimase 20 aasta jooksul on registreeritud keskmiselt 39 juhtumit aastas. Sellest suurema osa (63%) moodustavad KarSi § 356 (puude ja põõsaste ebaseaduslik raie) ja § 361 (loodusliku loomastiku kahjustamine) juhtumid. Keskkonnavastaste kuritegude suur arv 2000. aastate alguskümnendil oli valdavalt seotud ebaseadusliku metsaraiega, mis nüüdseks on oluliselt vähenenud. Keskkonnavastaste kuritegude arv 300 250 200 150 100 50 0 Keskkonnavastaste kuritegude arv Joonis 1. Registreeritud keskkonnavastased kuriteod. Allikas: Justiits- ja Digiministeerium „Kuritegevus Eestis 2024“ Keskkonnakuritegude direktiiv seab eesmärgiks senisest tõhusama keskkonnakuritegevuse vastase võitluse, mistõttu võib eeldada registreeritud juhtumite ja kriminaalmenetluste arvu mõningast suurenemist, kuid ei ole põhjust eeldada niivõrd hüppelist kasvu, et see avaldaks märkimisväärset mõju eelnimetatud asutuste töökoormusele. Algatuses ettenähtud rakendamist käsitlevad sätted, st nõuete täitmise tagamise ahela tõhusamaks muutmine ja pädevate asutuste vahelise koostöö koordineerimine, avaldavad keskkonnakuritegusid menetlevatele õiguskaitseorganitele positiivset mõju, kuid võivad neile 47 kaasa tuua nii ühekordseid kui ka pidevaid kulusid. Lisaks tuleb riigil tagada keskkonnakuritegudega tegelevatele õiguskaitseorganitele, st spetsialistidele kogu nõuete täitmise ahela ulatuses lisakoolitusi. Kuna õiguskaitseorganid ise on hinnanud omavahelist koostööd sujuvaks ja tõhusaks ning selliseid koolitusi korraldatakse ka praegu, ei tähenda need nõuded riigile kulude märgatavat kasvu. Euroopa Komisjon leidis oma mõjuhinnangus samuti, et direktiiv avaldab liikmesriikide ja komisjoni eelarvele kriminaalõigusliku tööriistana vähest mõju. Tekkivaid kulusid tuleks komisjoni sõnul hinnata selle järgi, kui suurt kahju keskkonnakuriteod põhjustavad. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) ja Interpoli 2016. a juunis avaldatud hinnangute kohaselt põhjustavad keskkonnakuriteod aastas 91–258 miljardi USA dollari ulatuses kahju.148 Liikmesriikide kohustus koguda ja esitada statistilisi andmeid vastavalt uutele ühtlustatud standarditele ei tohiks olulisel määral suurendada asutuste (Justiits- ja Digiministeerium, Keskkonnaamet, Politsei ja Piirivalveamet, prokuratuur, kohtud) töökoormust, sest andmeid kriminaalstatistika kohta koondatakse juba täna ja selles olemuslikult midagi ei muutu. Lisakulud võivad kaasneda seoses keskkonnakuritegude vastu võitlemise riikliku strateegia väljatöötamisega. Eesti ei toetanud strateegia loomist eraldi dokumendina, vaid eelistas selle loomist valdkondliku tegevuskava osana. Strateegia tuleb avaldada hiljemalt 21. maiks 2027 ning seda töötatakse välja koostöös eri ministeeriumite ja asutustega. Keskkonnavastaste kuritegude ringi laiendamine ning nende kuritegude puhul laiendatud konfiskeerimise võimaldamine tähendab senisest enamatel juhtudel süüteoga saadud vara konfiskeerimise võimalust, mis võib avaldada riigieelarvele positiivset mõju. Arvestades keskkonnakuritegude väikest arvu, ei ole tõenäoliselt tegemist suure mõjuga. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele Keskkonnavastaste kuritegudega seotud muudatuste sihtgrupp on kõik asutused, kes tegelevad karistusseadustiku sätestatud kuritegude menetlemisega, st Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, prokuratuur ning kohtumenetluses kohus. Keskkonnakuritegude regulatsiooni täiendav ühtlustamine tähendab, et keskkonnakuritegusid menetletakse liikmesriikides võrdsetel alustel, mis omakorda avaldab positiivset mõju rahvusvahelisele kriminaalkoostööle. Seda eelkõige piiriüleste kuritegude puhul KarSi § 7 lg 1 mõttes, mille kohaselt laieneb Eesti karistusvõim välisriigis toimepandud teole muu hulgas siis, kui see tegu on karistatav ka selles välisriigis, kus tegu toime pandi (nn identse normi põhimõte)149. Süütegude kõigis liikmesriikides ühesuguse määratlemise kaudu on võimalik vähendada nende erinevalt menetlemise ohtu, tagades kuritegude ühtse tõlgenduse ja ühesuguse süüdistuse esitamise nõuded. Julgeoleku mõttes mõjutab see kogu ühiskonda ning tõhusam keskkonnakuritegude vastane võitlus avaldab ühiskonnale positiivset mõju nii riigisisese õiguse kui ka rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse aspektist. Arvestades keskkonnakuritegude võrdlemisi väikest arvu, ei eeldata negatiivset mõju riigi julgeolekule või välissuhetele. Mõju põhiõigustele Põhiseaduse § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Seega on põhiseaduse §-s 53 sätestatud isiku 148 Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (2021). Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0465R(01), lk 7, vaadatud 23.01.2025 149 Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 7, komm 1; RKKKo 3-1-1-35-07, p 9. 48 kaks põhikohustust, mis on suunatud parema keskkonnaseisundi tagamisele150: säästmiskohustus kui kohustus mitte tekitada kahju ja hüvitamiskohustus kui tekitatud kahju heastada. Direktiivi eelnõul on eeldatavasti positiivne mõju keskkonnakaitsele, mida käsitletakse lisaks põhiseaduse §-le 53 ka ELi põhiõiguste harta artiklis 37. Keskkonna kaitsmine aitab parandada inimeste füüsilist heaolu, st nende tervist, mis on inimväärikuse osa. Majanduslik mõju Muudatus suurendab hoolsuskohustuse olulisust ettevõtjate jaoks, kuna keskkonnaõiguslike kohustuste rikkumisega võib kaasneda kriminaalvastutus. Näiteks lasub ettevõtjatel kohustus tagada, et enne toodete turule laskmist või eksportimist on need EUDRi kohaselt raadamisvabad. Määrus kohaldub toodetele, mis sisaldavad selliseid saadusi nagu veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja või puit või on neist valmistatud, samuti toodetele, mille tootmisel on neid saadusi kasutatud või millega on loomi söödetud. Seega mõjutab eelnõu otseselt mitut ettevõtlusvaldkonda, eeskätt metsa- ja puidutööstust, mille alla liigitus Statistikaameti andmetel 2024. aastal 4 584 ettevõtet151, aga ka põllumajandusettevõtteid. Näiteks veiseliha kasvatuse ja import/ekspordiga tegelevaid ettevõtteid ning kakao, kohvi, õlipalmi, kautšuki või soja import/ekspordiga tegelevaid ettevõtteid. Kakao ja kakaotoodete import moodustas 2025. aastal 11% Eesti kogu põllumajandussaaduste impordist. Samuti oli 15 peamise Eesti päritolu põllumajandussaaduse ekspordiartikli hulgas kakaopasta (4% osakaal ekspordi-käibest) ja elusveised (4%).152 Seadusmuudatus puudutab lisaks varasemalt välja toodud sihtgrupile ka juriidilisi isikuid, mille majandustegevus hõlmab ioniseeriva kiirguse kasutamist, radioaktiivsete ainete käitlemist või tegevusi, mille tulemusel võib suureneda inimese või keskkonna kiiritus kiirgusallikatest. Kiirgusseadus sätestab, et väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral on vaja kiirgustegevusluba. Keskkonnaameti andmetel153 on Eestis väljastatud kokku 745 kiirgustegevusluba tegevusala järgi liigitatuna: 486 hambaravi, 68 tervishoiuteenus, 63 veterinaaria, 50 tööstus, 33 paigaldus/remont/hooldus, 20 teenindus, 18 teadus, 5 vedu, 1 jäätmekäitlus, 1 muu. Varem väljatoodud EUDRi järgimiseks peavad ettevõtjad täitma hoolsuskohustust, mis hõlmab asjakohase teabe ja dokumentide kogumist, riskide hindamist ning riskide vähendamise meetmete rakendamist. Toodete turule laskmisega kinnitab ettevõtja toodete vastavust määruse nõuetele. Karistusseadustiku muudatuse tulemusel kaasneb nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele nõuete rikkumisega konkreetne juriidiline vastutus. Muudatuse mõju väljendub seega mitmes aspektis. Esiteks tekib õiguslik vastutus, kuna toodete turule laskmisega kinnitab ettevõtja nende vastavust ning rikkumiste korral võib järgneda karistusõiguslik vastutus. Kui ettevõtjad juba ei ole sellesse investeerinud, siis suureneb halduskoormus, kuna ettevõtjad peavad koguma ja säilitama tarneahelaga seotud andmeid, tegema riskihindamisi ning rakendama 150 Madise, Ü jt (toim), Kask, O., Triipan, M. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, § 53, komm 1. 151 Metsandus ja puidutööstus (2026). https://juhtimislauad.stat.ee/et/metsandus-ja-puidutoostus-11, vaadatud 13.04.2026 152 Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2025. aasta (2026). https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2026-02/v%C3%A4ljaanne-2025-v%C3%A4liskaubandus- 2025-04.pdf, lk 3, vaadatud 13.04.2026. 153 Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering (2026). https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- kiirgus/kiirgus/kiirgustegevusluba-ja-kiirgustegevuse-registreering, vaadatud 15.04.2025. 49 riskivähendusmeetmeid. Tõenäoline on nii aja- kui ka rahakulu, mis läheb tarneahela jälgitavamaks muutmisele ja koolitustele, millel on majanduslikult negatiivne mõju. Teiseks parandab nõuete ühtlustamine ja kriminaalõigusliku vastutuse selgem kindlaks määramine pikemas perspektiivis õigusselgust ja võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu siseturul, millel on positiivne mõju. Samuti aitab tarneahelate läbipaistvuse suurenemine vähendada ettevõtjate äririske, sealhulgas maineriski, ning võib soodustada investeeringuid kestlikesse tootmis- ja hankemudelitesse, mis tagavad äri jätkusuutlikkuse pikas perspektiivis. Euroopa Komisjon leidis oma mõjuhinnangus, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) võivad sattuda mõnevõrra suurema surve alla, kuna nende suutlikkus maksta trahve ja/või kaasata õiguseksperte ning täita hoolsuskohustust on vähesem. Võimalus siduda trahvid peale muude kuriteo kaudsete aspektide ettevõtja finantsolukorraga võib vähendada VKEde haavatavust selliste trahvide suhtes.154 Veel võimaldatakse seadusemuudatustega keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude puhul kohaldada lisakaristusena füüsilisele isikule tegutsemis- ja ettevõtluskeeldu ning teataval tegevusalal tegutsemiskeeldu juriidilisele isikule. See on ajutine, kuid potentsiaalselt kohest majanduslikku mõju omav karistuslik meede. Füüsilise isiku puhul võib nii tegutsemis- kui ka ettevõtluskeelu kohaldamine viia sissetuleku osalise või täieliku katkemiseni, eriti juhul kui vastav tegevus moodustab isiku peamise elatusallika. Samuti võib keeld ajutiselt piirata seniste äriliste või tööalaste kontaktide kasutamist ja tähendada mainekahju. Füüsilistel isikutel võib olla piiratud võimekus riske hajutada või kiiresti alternatiivseid tegevusi leida, mistõttu võib ettevõtluskeelu majanduslik mõju olla suurem kui rahalise karistuse puhul. Iseenesest võib ka juba süüdimõistval kohtuotsusel olla ettevõtluskeeluga sarnane toime (kui näiteks sellega kaasnev mainekahju toob kaasa kontaktide katkemise või võimaluste vähenemise senisel tegevusalal), kuid tegutsemis- ja/või ettevõtluskeelu kohaldamisel on selline toime veelgi ulatuslikum. Samas tuleb kohtul nende keeldude kohaldamisel igal juhul hinnata meetme vajalikkuse ja ulatuse vastavust proportsionaalsuse põhimõttele ning ei ole mõeldav, et isikule kohaldatud piirang oleks koormavam kui eesmärgi saavutamiseks vajalik. Ka juriidilisele isikule tegutsemiskeelu kohaldamine omab rahalise karistuse ja üldise süüdimõistva otsusega kaasneva mainekahju kõrval täiendavat majanduslikku mõju. Selle tulemusena võib äriühingu majandustegevus täielikult lõppeda, mis omakorda võib mõjutada ka juriidilise isikuga seotud ettevõtjaid, näiteks lepingupartnereid. Ka võib see avaldada mõju tarneahelatele ning seega potentsiaalselt ka füüsilistest isikutest tarbijatele. Sarnaselt füüsiliste isikutega tuleb aga ka juriidilisele isikule tegutsemiskeelu kohaldamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõtet, sealhulgas keelu võimalikku mõju äriühingu majandustegevuse jätkumisele ja mõju seotud tegevusvaldkonna osalistele. Mõju siseturvalisusele Keskkonnaalase kriminaalõiguse tõhusamal jõustamisel on eeldatavasti positiivne mõju ühiskonnale tervikuna, sh siseturvalisusele. Lisaks keskkonnakaitsega seotud elukvaliteedi paranemisele aitab kuritegevuse vähendamine parandada valitsemist ning vähendada korruptsiooni ja suurte kuritegelike organisatsioonidega seotud riske. 154 Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (2021). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0465R(01), lk 177–178, vaadatud 23.01.2025. 50 Muud mõjud Seadus ei avalda suurt sotsiaalset, sh demograafilist ja regionaalarengu perspektiiviga mõju. Samuti ei mõjuta muudatused negatiivselt infotehnoloogia, hariduse, kultuuri ja spordi valdkonda. 2024. a direktiiv näeb liikmesriikidele muu hulgas ette kohustuse kasutada meetmeid keskkonnalase teadlikkuse suurendamiseks, samuti mitmesuguseid keskkonnaalaseid ennetus- ja teavituskampaaniaid, mis on mõeldud kõigile asjassepuutuvatele avaliku ja erasektori sidusrühmadele, ning teadus- ja haridusprogramme eesmärgiga vähendada keskkonnakuritegude toimepanemist ja keskkonnakuritegevuse riski. Koostöös riigiasutuste ja sidusrühmadega on keskkonnaalase teadlikkuse tõstmiseks ja ennetustööks juba välja töötatud mitmesuguseid programme ja kampaaniaid, mille tegemist tulevikus ka jätkatakse, mis avaldab positiivset mõju eelkõige hariduse ja kultuuri valdkonnale. Keskkonnakuritegude vastase riikliku strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel on eeldatavasti positiivne mõju, sest see loob ühtse raamistiku ennetuse, järelevalve ja menetluse koordineerimiseks ning selgemaks tööjaotuseks asutuste vahel. Strateegia aitab suunata ressursse ja koolitusi valdkondadesse, kus risk ja kahju on suurim, loob võimaluse andmete pealt analüüsida meetmete tulemuslikkust ning aitab kujundada tõenduspõhist poliitikat. Samuti võib strateegialoome positiivne mõju väljenduda prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide selges defineerimises ning nende jaoks ressursside jaotamisel. 5. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid. 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga kavandatakse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.04.2024). Sätete kooskõla direktiiviga on kajastatud vastavustabelis (lisa 1). Eelnõukohase seaduse reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu on esitatud käesoleva seletuskirja punktis 1.3 „Märkused“. Osaliselt võetakse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 02.05.2024). Sätete kooskõla direktiiviga on kajastatud vastavustabelis (lisa 2). Samuti lisatakse karistusseadustikku sätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206-247) rakendamise kohta. 7. Rakendusaktid Eelnõuga ei kavandata rakendusaktide lisamist ega muutmist. 8. Seaduse jõustumine Eelnõuga kavandatavad sätted jõustuvad üldises korras. Seaduse võimalikult kiire jõustumine on oluline, kuna 2024. a direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaeg on 21. mai 2026. 9. Kooskõlastamine ja kaasamine 51 Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks kohtutele, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Kalaliidule ja Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule. Eelnõu kohta esitasid arvamuse ja tagasiside Kliimaministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Riigiprokuratuur, Tartu Ringkonnakohus, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kalaliit ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Kooskõlastamise märkuste ja ettepanekute tabel on lisatud käesoleva eelnõu juurde (lisa 3). 52 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1203 ja Eesti õigusaktide vastavustabel ELi õigusakti norm ELi õigusakti ELi õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid normi ülevõtmise rakendamiseks kehtestatavad kohustus riigisisesed normid Art 1 Ei Art 2 lg 1 Ei Art 2 lg 2 Ei Art 2 lg 2 (a) Ei Art 2 lg 2 (b) Ei Art 3 lg 1 Jah KarS §-d 3571 lg-d 1–3, 3631 lg 1, Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud koosseise 364 lg-d 1 ja 11, 367 lg-d 1 ja 11, eelnõukohase seadusega. 3681 lg 1, 3682 lg-d 1 ja 11, 3683 lg 1, 369 lg 21, 3711 lg 2, 3713 lg 1, Osaliselt kehtestatakse uued koosseisud eelnõukohase 412 lg 1 seadusega. Art 3 lg 1 (a) 2 Art 3 lg 1 (b) Art 3 lg 1 viimane KarS § 3512, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. lause Art 3 lg 2 (a) Jah KarS § 364 lg 1 Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud sätteid eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 365 lg 1 Osaliselt kehtestatakse uued sätted eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 2 (b) Jah KarS § 364 lg 11 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 365 lg 13 Art 3 lg 2 (c) Jah KarS § 367 lg 1 (kemikaali Täiendatakse eelnõukohase seadusega. käitlemise nõuete osas) 3 Art 3 lg 2 (c) i) Ettevaatamatusdelikt KarS § 368 lg 1 (kemikaali käitlemise nõuete osas) Art 3 lg 2 (c) ii) Art 3 lg 2 (c) iii) Art 3 lg 2 (c) iv) Art 3 lg 2 (c) v) 4 Art 3 lg 2 (c) vi) Art 3 lg 2 (d) Jah KarS § 367 lg 1 (kemikaali Täiendatakse eelnõukohase seadusega. käitlemise nõuete osas) Ettevaatamatusdelikt KarS § 368 lg 1 (kemikaali käitlemise nõuete osas) Art 3 lg 2 (e) Jah KarS § 3631 lg 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 2 (f) Jah KarS § 367 lg-d 1 (jäätmehoolduse §-de 367 ja 368 lõikeid 1 täiendatakse eelnõukohase nõuete osas) ja 11 seadusega. §-de 367 ja 368 lõiked 11 kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 368 lg-d 1 (jäätmehoolduse nõuete osas) ja 11 Art 3 lg 2 (f) i) 5 Art 3 lg 2 (f) ii) Art 3 lg 2 (g) Jah KarS § 3681 lg 1 Täiendatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 3684 lg 1 Art 3 lg 2 (h) Jah KarS § 367 lg 1 (jäätmehoolduse Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud sätteid nõuete osas) eelnõukohase seadusega. Osaliselt kehtestatakse uued sätted eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 2 (i) Jah KarS § 364 lg 1 Täiendatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 365 lg 1 Art 3 lg 2 (j) Jah KarS § 3682 lg 1 Täiendatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 3685 lg 1 Art 3 lg 2 (k) Jah KarS § 3682 lg 1 Täiendatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 3685 lg 1 Art 3 lg 2 (l) Jah KarS § 412 lg 1 Täiendatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 4121 lg 1 6 Art 3 lg 2 (m) Jah KarS § 369 lg 21 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 370 lg 11 Art 3 lg 2 (n) Jah KarS § 3571 lg 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 3581 lg 1 Art 3 lg 2 (o) Jah KarS § 3571 lg 2 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 2 (p) Jah KarS § 3711 lg 2 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 3581 lg 2 Art 3 lg 2 (q) Jah KarS § 3571 lg 3 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 3581 lg 3 Art 3 lg 2 (r) Jah KarS § 3713 lg 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt § 3714 lg 1 Art 3 lg 2 (r) i) Art 3 lg 2 (r) ii) Art 3 lg 2 (s) Jah KarS § 3683 lg 1 Täiendatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 3686 lg 1 7 Art 3 lg 2 (t) Jah KarS § 3683 lg 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Ettevaatamatusdelikt KarS § 3686 lg 1 Art 3 lg 3 Jah KarS §-d 3571 lg 4, 3631 lg 2, 364 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. lg 22, 367 lg 21, 3681 lg 11, 3682 lg 11, 3683 lg 11, 369 lg 22, 3711 lg 3, Art 3 lg 3 (a) 3713 lg 2, 412 lg 11 Art 3 lg 3 (b) Art 3 lg 4 Jah KarS § 3581 lg-d 1–3, 365 lg-d 1 Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud koosseise ja 13, 368 lg-d 1 ja 11, 3684 lg 1, eelnõukohase seadusega. 3685 lg-d 1 ja 11, 3686 lg 1, 370 lg Osaliselt kehtestatakse uued koosseisud eelnõukohase 11, 3712 lg 1, 3714 lg 1, 4121 lg 1 seadusega. Art 3 lg 5 Valikuline Art 3 lg 6 (a) Jah KarS § 3511 lg 2 p 1, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 6 (b) KarS § 3511 lg 2 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 6 (c) KarS § 3511 lg 2 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 6 (d) KarS § 3511 lg 2 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. 8 Art 3 lg 7 (a) Jah KarS § 3511 lg 1 p-d 1 ja 3, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 7 (b) KarS § 3511 lg 1 p 4, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 7 (c) KarS § 3511 lg 1 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 8 (a) Jah KarS § 3511 lg 3 p 1, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 8 (b) KarS § 3511 lg 3 p 1, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 8 (c) KarS § 3511 lg 3 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 3 lg 8 (d) KarS § 3511 lg 3 p 3, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. Art 4 lg 1 Jah KarS § 20, § 22 lg-d 1–3 Varem kehtestatud. KarS § 22 lõikeid 1–3 kohaldatakse kõigi, sh direktiivi alusel kehtestatavate süütegude suhtes. Art 4 lg 2 Jah KarS § 25 Varem kehtestatud. KarS § 25 kohaldatakse kõigi, sh direktiivi alusel kehtestatavate süütegude suhtes. Art 5 lg 2 (a) Jah KarS §-d 364 lg 23, 367 lg 22, Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. 3682 lg 12, 3713 lg 3, 412 lg 12 Art 5 lg 2 (b) Jah KarS §-d 3571 lg 4, 3631 lg 2, 364 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. lg 22, 367 lg 21, 3681 lg 11, 3682 lg 11, 3683 lg 11, 369 lg 22, 3711 lg 3, 3713 lg 2, 412 lg 11 9 Art 5 lg 2 (c) Jah KarS §-d 365 lg 14, 368 lg 12, Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. 3685 lg 11, 4121 lg 11 Art 5 lg 2 (d) Jah KarS §-d 3631 lg 1, 364 lg-d 1 ja Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud sätteid 1 1 1 2 eelnõukohase seadusega. 1 , 367 lg-d 1 ja 1 , 368 lg 1, 368 lg-d 1 ja 11, 3683 lg 1, 3711 lg 2, Osaliselt kehtestatakse uued sätted eelnõukohase seadusega 412 lg 1 Art 5 lg 2 (e) Jah KarS §-d 3571 lg-d 1–3, 369 lg 21, Kehtestatakse eelnõukohase seadusega. 3713 lg 1 Art 5 lg 3 (a) i) Jah/valikuline** KrMS § 381 lg 2, KrMS § 306 lg 1 **Liikmesriikidele kohustuslik vähemalt üks punktides a-g p 11, KrMS § 310 lg 1 kirjeldatud meetmetest. Art 5 lg 3 (a) ii) KeVS § 7 lg 2, § 8 lg 1, § 14 lg 3, KarS § 49 ja 491 täiendatakse eelnõukohase seadusega. §-d 25 ja 26 lg 1 Muud meetmed (RHS § 95 lg 4 p 2, KeÜS § 62 lg 2 p 4, ATS § 15 p 1, KrMS § 11 ja § 4081) varem kehtestatud. Art 5 lg 3 (b) Valikuline Art 5 lg 3 (c) Valikuline RHS § 95 lg 4 p 2 Art 5 lg 3 (d) Valikuline KarS § 49 ja 491 Art 5 lg 3 (e) Valikuline KeÜS § 62 lg 2 p 4 Art 5 lg 3 (f) Valikuline ATS § 15 p 1 10 Art 5 lg 3 (g) Valikuline KrMS § 11, § 4081 Art 6 lg 1 (a) Jah KarS § 14 lg 1 p 1; TsÜS § 31 lg- Varem kehtestatud. d 1 ja 2 Art 6 lg 1 (b) Jah Art 6 lg 1 (c) Jah Art 6 lg 2 Jah KarS § 14 lg 1 p 2 Varem kehtestatud. Art 6 lg 3 Jah KarS § 14 lg 3, KarS §-d 20–22 Varem kehtestatud. Art 7 lg 1 Jah KarS § 551, vt ka kommentaar Vt kehtestatavaid riigisiseseid norme art 7 lg 3 (a) ja (b) juurde. Art 7 lg 2 (a) Jah/valikuline** KrMS § 381 lg 2, KrMS § 306 lg 1 **Liikmesriikidele kohustuslik vähemalt üks punktides a-j p 11, KrMS § 310 lg 1 kirjeldatud meetmetest. KeVS § 7 lg 2, § 8 lg 1, § 14 lg 3, Tegutsemiskeeld (punkt d) kehtestatakse eelnõukohase §-d 25 ja 26 lg 1 seadusega (KarS § 551 p 3). Art 7 lg 2 (b) Valikuline Muud meetmed (RHS § 95 lg 4 p 2, KeÜS § 62 lg 2 p 4, KrMS § 11 ja § 4081) varem kehtestatud. Art 7 lg 2 (c) Valikuline RHS § 95 lg 4 p 2 Art 7 lg 2 (d) Valikuline KarS § 551 p 3 11 Art 7 lg 2 (e) Valikuline KeÜS § 62 lg 2 p 4 Art 7 lg 2 (f) Valikuline Art 7 lg 2 (g) Valikuline Art 7 lg 2 (h) Valikuline Art 7 lg 2 (i) Valikuline Art 7 lg 2 (j) Valikuline KrMS § 11, § 4081 Art 7 lg 3 (a) i) Jah/valikuline** KarS 44 lg 8 – rahalise karistuse **Liikmesriikidel õigus valida, kas juriidilise isiku vastutus ülemmäär kuni 40 000 000 eurot. (rahaline karistus) põhineb fikseeritud rahasummal või juriidilise isiku käibel (alapunktid i või ii). Art 7 lg 3 (a) ii) KarS §-d 3631 lg 3, 364 lg 3 ja 365 lg 2, 367 lg 3 ja 368 lg 2, 3681 lg 2 ja 3684 lg 2, 3682 lg 2 ja 3685 lg 2, 3683 lg 2 ja 3686 lg 2, 3711 lg 5 ja 3712 lg 2, 412 lg 2 ja 4121 lg 2 Art 7 lg 3 (b) i) Jah/valikuline** KarS 44 lg 8 – rahalise karistuse **Liikmesriikidel õigus valida, kas juriidilise isiku vastutus ülemmäär kuni 40 000 000 eurot. (rahaline karistus) põhineb fikseeritud rahasummal või juriidilise isiku käibel (alapunktid i või ii). Art 7 lg 3 (b) ii) KarS §-d 3571 lg 5 ja 3581 lg 4, 369 lg 3 ja 370 lg 2, 3713 lg 4 ja 3714 lg 2 12 Art 7 lg 3 viimane Valikuline lause Art 7 lg 4 Jah KarS § 44 lg 8 p 1 ja p 2 KarS § 44 lg 8 punktid 1 ja 2 kehtestatakse Riigikogu menetluses oleva seadusega (656 SE)1. Direktiivi art 3 lõikes 3 viidatud I astme kuritegude suhtes kohaldatakse KarS § 44 lg 8 p 1 ja II astme kuritegude suhtes KarS § 44 lg 8 p 2. Art 8 (a) Valikuline Liikmesriikidele kohustuslik tagada vähemalt üks punktides a-h kirjeldatud meetmetest. Art 8 (b) Valikuline KarS § 58 p 102 KarS § 58 punktid 1 ja 10 varem kehtestatud. Art 8 (c) Valikuline Art 8 (d) Valikuline [1] Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) nr 656 SE. Riigikogu menetluses – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60c1b7d3-a643-4fdb-a63d-766b8fc976d2/karistusseadustiku-ja-kriminaalmenetluse-seadustiku-muutmise-seadus- karistusoiguslik-jurisdiktsioon-ja-merealuse-taristu-lohkumine/. Vt ka Justiits- ja Digiministeeriumi 12.02.2026 arvamust KarS § 44 lg 8 punktide 1–3 kehtestamise kohta – https://www.riigikogu.ee/download/e463a828-5e74-478c-90dc-26bff574002e. 2 KarS § 58 p 10 mõistes grupp tähendab kaastäideviimist (§21 lg 2) – Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 58, komm 11. „Kohtupraktikas täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast.“– Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 21, komm 5.1. Vrdl grupi mõistet Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsuse 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42-45) 2008/841/JSK artikkel 1 punktis 1 kuritegeliku ühenduse definitsiooniga: „teatud ajavahemiku jooksul toimiv organiseeritud ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult /…/“. 13 Art 8 (e) Valikuline Art 8 (f) Valikuline KarS § 58 p 1 Art 8 (g) Valikuline Art 8 (h) Valikuline Art 8 viimane lause Jah KarS § 59 Varem kehtestatud. Art 9 (a) Valikuline KarS § 57 lg 1 p-d 1 ja 2 Varem kehtestatud. Art 9 (b) i) Valikuline KarS § 57 lg 1 p 3 Varem kehtestatud. Art 9 (b) ii) Art 10 Jah** KarS § 83, 832 **Varem kehtestatud. Tulenevalt art 10 teisest lõigust tuleb meetmete ülevõtmisel lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivist 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.04.2014, lk 39). Vt koosseisudesse lisatavaid sätted laiendatud konfiskeerimise kohta lisast 2 (karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse 14 (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde). Art 11 lg 1 Jah KarS §-d 81–82 Varem kehtestatud. Art 11 lg 2 (a) Jah KarS § 81 lg 1 p-d 1–2, § 4 lg-d 2 Varem kehtestatud. ja 3 Art 11 lg 2 (b) Art 11 lg 2 (c) Art 11 lg 3 (a) i) Jah KarS § 82 lg 1 p-d 1–2, § 4 lg-d 2 Täiendatakse eelnõukohase seadusega. ja 3 Art 11 lg 3 (a) ii) Art 11 lg 3 (b) i) Art 11 lg 3 (c) ii) Art 11 lg 3 (c) i) Art 11 lg 3 (c) ii) Art 11 lg 4 Valikuline** KarS § 81 lg 5 ja lg 7, § 82 lg 2 **Varem kehtestatud. Art 11 ülevõtmisel käesoleva eelnõuga on lähtutud art 11 lg 4 erandist, mis võimaldab liikmesriikidele kohaldada artiklis 11 sätestatust lühemaid 15 tähtaegu tingimusel, et eksisteerivad võimalused aegumistähtaegade katkemiseks või peatumiseks. Art 12 lg 1 (a) Jah KarS §-d 6–7 Varem kehtestatud. Art 12 lg 1 (b) Art 12 lg 1 (c) Art 12 lg 1 (d) Art 12 lg 2 (a) Ei KrMS § 4364 Varem kehtestatud. Art 12 lg 2 (b) Art 12 lg 2 (c) Art 12 lg 2 (d) Art 12 lg 2 viimane Ei lause Art 12 lg 3 Jah KarS §-d 6–7 Varem kehtestatud. 16 Art 13 Jah KrMS § 1262 lg 2 KrMS § 1262 lg 2 täiendatakse eelnõukohase seadusega seoses osaliselt direktiivi alusel kehtestatavate keskkonnaalaste kuritegudega. Art 14 Jah TÕRTKS § 2 lg 1 p 5 Varem kehtestatud. KrMS § 67, § 69; TuKS § 5, § 6 (meetmed tunnistajate kaitseks) Art 15 Jah/osaline** KrMS § 11, § 12, § 13, § 214 **Asjaomasele üldsusele menetluslike õiguste tagamise (asjaomasele üldsusele osas on ülevõtmine kohustuslik juhul, kui menetluslikud menetlusteabe jagamise osas) õigused kehtivad asjaomasele üldsusele ka teiste süütegude puhul. Art 16 Jah PS § 53; Varem kehtestatud. KeÜS §-d 8, 10, 11, 14, 15, THS §-d 155–158 Keskkonnahariduse ja - teadlikkuse tegevuskava 2023– 2025 Keskkonnahariduse ja - teadlikkuse tegevuskava 2023- 2025 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) 17 Erinevad koolitused, kampaaniad3 Art 17 Jah/osaline** VVS § 61 lg-d 1–2 **Varem kehtestatud. Keskkonnaalasele kriminaalõigusele spetsialiseerumise või selle suurendamise vajadust on keskkonnaameti põhimääruse § 1 võimalik liikmesriikidel hinnata. Selles osas pole lg 1, § 2 lg 1 ülevõtmine kohustuslik. prokuratuuriseaduse § 1 lg 1, prokuratuuri põhimääruse § 1 lg 1, § 2 VVS § 59 lg 1 kohtute seaduse § 43 lg 1, lg 4 Art 18 Jah ATS § 31 lg-d 1–2, § 10 lg 1 p 3 Varem kehtestatud. ametnike koolituse korra § 3 lg 2, § 4 lg 1 Art 19 (a) Jah Kliimaministeeriumi põhimääruse Varem kehtestatud. § 6 ja § 7 lg 1 Art 19 (b) Keskkonnaameti põhimääruse § 7 lg 1, lg 2 p-d 12 ja 16 3 Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium; kõrgemad keskkonnakursused erinevates eluvaldkondades ettevõtjatele, poliitikutele, ajakirjanikele, riigiametnikele – https://kliimaministeerium.ee/korgemad-keskkonnakursused; Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse koolitused; Keskkonnateadlikkuse programm (hariduslik õppeprogramm) – https://www.keskkonnaharidus.ee/et/uudised/kiki- keskkonnateadlikkuse-voor-avatud; koolitus “Ohtlike ainetega seotud auditite läbiviimine” – https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja- kemikaalid/koolitus-ohtlike-ainetega-seotud-auditite. 18 Art 19 (c) Erinevad koostöölepingud4 Art 19 (d) Art 19 (e) Art 19 viimane lause Valikuline Art 20 Jah KrMS 19. ptk Varem kehtestatud. Art 21 lg 1 (a) Jah Kliimaministeeriumi põhimääruse Varem kehtestatud. § 6, § 16 lg 1 p 1 (riikliku strateegia kehtestamise kohustuse osas) Arutelu algatatud välja töötada uus strateegia (valitsusse Art 21 lg 1 (b) viidud märgukirjaga 29.01.2026). 4 Koostöökokkulepe (oktoober 2024, avalik) Politsei- ja Piirivalveameti ja Keskkonnaameti vahel seoses asutustevahelise koostöö ning andmevahetusega, kättesaadav KIRKE – https://adr.envir.ee/et/document.html?id=90c354f2-9533-42af-8c4a-36e8e09a8c1d; koostöökokkulepe (august 2021, asutusesiseseks kasutamiseks) Politsei- ja Piirivalveameti, Riigiprokuratuuri ja Keskkonnaameti vahel seoses kriminaalmenetlusalase koostöö, sh jälitustoimingute läbiviimisega; koostöökokkulepe (10.10.2023, asutusesiseseks kasutamiseks) Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaameti vahel seoses üldise asutustevahelise koostööga; koostöökokkulepe (jaanuar 2026, asutusesiseseks kasutamiseks) Justiits- ja Digiministeeriumi, Prokuratuuri, Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti, Siseministeeriumi ja Keskkonnaameti vahel seoses Danske Bank rahapesujuhtumi koostöö eest eraldatud rahade kasutamisega. 19 Art 21 lg 1 (c) Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 Art 21 lg 2 Keskkonnaameti strateegia aastatel 2022-2025 Art 22 lg 1 Jah KrMS § 210 lg 1 p 4, lg 7, lg 8 Varem kehtestatud. kriminaalstatistika avaldamise Art 22 lg 2 (a) Jah korra § 2 Art 22 lg 2 (b) Jah Art 22 lg 2 (c) i) Jah Art 22 lg 2 (c) ii) Jah Art 22 lg 2 (d) i) Jah Art 22 lg 2 (d) ii) Jah Art 22 lg 2 (e) Jah Art 22 lg 3 Jah kriminaalstatistika avaldamise korra § 4 20 Art 22 lg 4 Jah VVS § 47 lg 2; justiits- ja digiministri 14.02.2025 käskkiri nr 11 „Kriminaalpoliitika osakonna põhimäärus“ 5. peatükk, p 5.1.6. Art 22 lg 5 Ei Art 23 lg 1 Ei Art 23 lg 2 (a) Ei Art 23 lg 2 (b) Ei Art 23 lg 2 (c) Ei Art 24 lg 1 Ei Art 24 lg 2 Ei Art 24 lg 3 Ei Art 25 lg 1 Ei 21 Art 25 lg 2 Ei Art 25 lg 3 Ei Art 26 Ei Art 27 Ei Art 28 lg 1 Ei Art 28 lg 2 Ei Art 29 Ei Art 30 Ei 22 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 ja Eesti õigusaktide vastavustabel ELi ELi ELi õigusakti normi Kommentaarid õigusakti õigusakti sisuliseks rakendamiseks norm normi kehtestatavad riigisisesed ülevõtmise normid kohustus Art 14 lg 1 ja Jah KarS § 832 lg 1 KarS § 832 lg 1 sätestab võimaluse kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks. 3 Selleks peab tulenema vastav legitimatsioon karistusseadustiku eriosast. KarS § 3571 lg 4 Teised karistusseadustiku normid kehtestatakse eelnõukohase seadusega ja need näevad KarS § 3631 lg 6 ette laiendatud konfiskeerimise võimaluse keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega KarS § 364 lg 4 seotud kuritegude puhul. KarS § 365 lg 3 KarS § 367 lg 4 KarS § 368 lg 3 KarS § 3681 lg 3 KarS § 3682 lg 3 KarS § 3683 lg 3 KarS § 3685 lg 3 KarS § 369 lg 4 KarS § 3711 lg 7 KarS § 3713 lg 5 KarS § 412 lg 3 KarS § 4121 lg 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 teised normid võetakse üle eraldi eelnõuga. 2 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Ettepanekute ja märkuste tabel Nr Ettepaneku/märkuse sisu JDM seisukohad ja vastused Kliimaministeerium 1 Eelnõu näeb ette kvalifitseeritud koosseisud. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, Selgitame. Saame aru määratlemata õigusmõistete et „kvalifitseeritud koosseisu (ökotsiid) tunnuste sisustamisel tuleb arvestada kasutamisega seonduvast murest. Samas on tegemist konkreetse kuriteo asjaoludega… Keskkonnakahju suuruse ja kestuse direktiivi poolt ettekirjutatud ja paratamatult hindamisel on oluline, et kvalifitseeritud koosseisu moodustab üksnes sellise hinnanguliste kriteeriumidega, mis on mõeldud katma kahju tekitamine, mis on samaaegselt ulatuslik ja pöördumatu või alternatiivselt laia hulka keskkonnavaldkondasid ja -elemente (nt ulatuslik ja pikaajaline. Need tingimused peavad seega esinema kumulatiivselt vesi, pinnas, õhk, elurikkus), samuti erineva ja nende sisustamisel tuleb tugineda valdkondlikele eriseadustele.“ Paraku jääb iseloomuga rikkumisi. Seetõttu ei ole nn ökotsiidi ebaselgeks, millistele eriseadustele tuleb tugineda ja kas sellised kriteeriumid kaaluga teo sidumine ühetaoliste, kõigis valdkondades on eriseadustes ette nähtud. kehtivate künnistega realistlik lahendus – sama künnis võib olla kohane üksnes piiratud valdkondades ja anda Palume määratleda eelnõus täpsemad kriteeriumid või selgitada millistest teistes ebaproportsionaalse tulemuse. Sarnaselt Eestile eriseadustes sätestatud kriteeriumidest lähtudes on tegemist kvalifitseeritud on ka näiteks Saksamaa võtnud direktiivi artikkel 3 kuriteokoosseisudega, et see oleks üheselt mõistetav. PS § 23 lõike 1 ja § 13 lõikes 3 sätestatud kvalifitseeritud koosseisu üle lõike 2 põhimõtte kohaselt peab karistusnorm olema selge ja üheselt mõistetav. direktiivi sõnastust järgides ja jätnud selle sisustamise Järgima peab määratletuse nõuet: Isik peab teo toimepanemise ajal suutma aru blanketseks ehk keskkonnaõiguse haruseadustele saada, milline tegevus on keelatud ja karistatav. Peab olema tagatud tuginevaks ja kohtupraktika kujundada. õiguskindlus: Süütegu (eelkõige kuritegu) peab olema karistusseadustikus (KarS) defineeritud nii, et välditakse suvalist tõlgendamist. Leiame ühtlasi, et kvalifitseeritud koosseisu määratlemata kriteeriumite õigusselgemaks kirjutamine peaks toimuma läbi keskkonnaõiguse valdkonna rakendusaktide täpsustamise – seda juhul, kui jõuda analüüsi tulemusena järeldusele, et need on puudulikud või ajakohastamata. Kavatseme tõstatada vastava teema keskkonnakuritegude vastase võitluse riikliku strateegia väljatöötamisel, mille tähtaeg on direktiivi järgi 21. mai 2027. Täpsustasime siiski seletuskirja, et oluline osa kvalifitseeritud koosseisu keskkonnakahju ulatuse hindamisest toimub KarS § 3511 lõikes 2 sätestatud hindamisraamistiku kaudu. Oluline kahju toimib eeskätt kuriteo ja väärteo eristamise lävendina ning selle hindamisel vaadeldakse loetelus nimetatud tunnuseid koosmõjus. Kvalifitseeritud koosseis peab aga nii oma kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete näitajate poolest olema äratuntavalt suurem olulisest kahjust vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele. Tulenevalt koosseisude blanketsest iseloomust toimub nende tunnuste sisustamine läbi vastava valdkonna eriseaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja Euroopa Liidu otsekohalduvate määruste. 2 Eelnõu § 1 punktidega 2–4 muudetakse KarSi § 49, 491 ja 551, võimaldades Mittearvestatud. Kuna lisakaristuste kohaldamise lisakaristusena määrata ka tegutsemiskeeldu. Eelnõu kohaselt saab nimetatud otsustamiseks peab väärteomenetluse seadustiku lisakaristust määrata vaid kohus. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai loogika kohaselt üldjuhul väärteoasja arutama kohus, 2023. aasta määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja siis täiendasime ka ettevõtlus- ja tegutsemiskeelu metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks kohaldamisega seoses väärteomenetluse korda tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus selliselt, et kui väärteoasja arutades on vaja otsustada (EL) nr 995/2010 (edaspidi EUDR) artikkel 25 lg 2 punkt e sätestab samuti ettevõtlus- või tegutsemiskeelu kohaldamine, siis lisakaristuse võimalusena tegutsemiskeelu, siis peaks olema õigus seda määrata arutab väärteoasja maakohtunik (vt sellega seoses toimepandud väärtegude puhul ka kohtuvälisel menetlejal. Palume täiendada 2 eelnõu selliselt, et ka kohtuvälisel menetlejal oleks õigus eespool nimetatud peale kooskõlastusringi lisandunud eelnõu § 3 punkte lisakaristust kohaldada. 2–4). 3 Palume muuta erinevates sätetes (nt § 3571 lg 4 p 2, 3631 lg 2 p 2 jj samasisuga Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on asendatud sätetes) kasutatud tekstiosa “elupaiga hävimine kaitsealal” tekstiosaga “elupaiga sõna kaitseala mõistega kaitstav loodusobjekt. hävimine kaitstaval loodusobjektil”. LKS § 4 sätestab, mida loetakse kaitstavaks loodusobjektiks. Kaitstavaks loodusobjektiks on nii kaitse alla võetud alad kui liigid, kivistised. Samas elupaik saab esineda maa alal, mistõttu teised kaitstavad loodusobjektid juba sätte sõnastusest tulenevalt ei kohaldu. Eestis tagatakse Natura 2000 võrgustiku alade (sh erikaitseala) kaitset riigisiseselt ala kaitse alla võtmisega, kas kaitseala, hoiuala või püsielupaigana. Natura 2000 võrgustiku alale jääb ka üksikobjekte. Kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjektiga ei tagata erikaitseala kaitset, kuid nendel aladel võib esineda loodusdirektiivi liike ja nende elupaiku. Kui lähtuda direktiivi sõnastusest “kaitseala” jääb hoiuala, püsielupaik ja kaitstav looduse üksikobjekt, millega samuti tagatakse kaitset ühenduse tähtsusega alal KarS regulatsioonist välja. Direktiivi kaitseala ja LKS kaitseala ei ole samatähenduslikud. LKS kaitseala on üks kaitstav loodusobjekti tüüp, millega tagatakse Natura 2000 võrgustiku kaitset. Samas tagatakse Natura võrgustiku ala kaitset ka hoiuala ja püsielupaiga ning kaitstava looduse üksikobjekti kaitsega. 4 Eelnõuga kavandatud §-de 3571 ja 3581 lõigetes 3 teeme ettepaneku asendada Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused. tekstiosa “Natura 2000 võrgustiku ala, püsielupaiga või kaitstava loodusobjekti seisundi olulise kahjustamise” tekstiosaga “Kaitstava loodusobjekti, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala, seisundi olulise kahjustamise”. Püsielupaik on samuti kaitstav loodusobjekt, siis ei ole vaja seda eraldi välja tuua. Natura 2000 võrgustiku kaitse tagatakse riigisiseste kaitstavate loodusobjektidega. 5 Palume eelnõu § 1 punktis 16 millega täiendatakse KarSi §-ga 3631 teha Arvestatud osaliselt. Muutsime eelnõu § 1 punktiga järgmised muudatused: 16 ettenähtud kuriteokirjeldust lähtudes selgitustest, et oluline keskkonnamõju on KeHJS § 6 lõikes 1 3 § 3631 pealkiri sõnastada järgmiselt: nimetatud tegevustel ja võib olla tegevustel § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud „§ 3631 . Tegevusloata tegutsemine, kui tegevusega kaasneb või võib tegevusvaldkondades. Tegevusvaldkondadel kui kaasneda oluline keskkonnamõju sellistel ei ole KeHJS järgi olulist keskkonnamõju. Paragrahvi lõige 1 sõnastada järgmiselt: Oluline keskkonnamõju on või võib olla tegevustel. Kuriteokoosseisu pealkirja jätsime samaks. (1) Tegevusloata tegutsemise eest, kui tegevusega kaasneb või võib kaasneda oluline keskkonnamõju, kui seaduse alusel oli tegevusluba nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Paragrahvi lõiked 4 ja 5 sõnastada järgmiselt: (4) Tegevuseks, millega kaasneb oluline keskkonnamõju, loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tegevusi. (5) Tegevuseks, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses tegevust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud tegevusvaldkonnas. Põhjendus: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevused, seega peaks ka kuriteokoosseis nägema ette rikkumised nende tegevuste loata tegutsemise eest. 6 Eelnõuga kavandatud §-de 364 lõigetes 1 ja 11 ning 365 lõigetes 1 ja 13 palume Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused. asendada sõnad „ioniseeriva kiirguse keskkonda viimine või sattumine“ sõnadega „ioniseeriva kiirguse keskkonda juhtimine või heitmine“. Ioniseeriv kiirgust ei viida ega ta ei sattu keskkonda vaid juhitakse või heidetakse. Selline 4 sõnastus on ka direktiivi 2024/1203 artikkel 3 lõike 2 punktis a. 7 Seletuskirjas (lk 27) on eelnõuga kavandatud §-i 367 kohta selgitatud järgmist: Arvestatud. Seletuskirjas tehtud vastavad “Elavhõbeda ja elavhõbedaühendid on nimetatud REACH määruse XVII lisas, parandused. mistõttu on elavhõbe ja elavhõbeda ühendid KemS § 3 lg 1 mõttes kemikaalid. Seega kohalduvad ka elavhõbeda ja selle ühendite REACH määrusest tulenevad nõuded. Sellest tulenevalt kvalifitseeritakse ka elavhõbeda, elavhõbeda ühendite ja -segude või elavhõbedat sisaldavate toodete käitlemise nõuete rikkumine kemikaalide käitlemise rikkumiseks KarS § 367 lg 1 alusel. Selgitame, et elavhõbe on raskmetall (ohtlik aine, kemikaal), mille käitlemine on reguleeritud lisaks REACH määrusele veel mitmes teises EL õigusaktis. Keskkonnakuritegude direktiivis on artikkel 3 lõike 2 punktis elavhõbeda puhul viidatud ainult EL elavhõbedamäärusele (2017/852). Selle määruse eesmärk on Minamata elavhõbedakonventsiooni rakendamine teemades, mis võrreldes konventsiooni nõuetega ei ole ELis kaetud kõigi teiste erinevate valdkondlike õigusaktide kaudu, kus ka elavhõbe reguleeritud on. Seega ei ole direktiivi ülevõtmise seisukohast õigustatud viidata elavhõbeda puhul sellele, et see aine on REACH määrusega reguleeritud. Keskkonnakuritegude direktiiv viitab ainult EL elavhõbedamäärusele. Direktiivi ülevõtmise seisukohast on oluline, et määrusega (EL) 2017/852 keelatud tegevused/tooted jms saaks karistused. Palume eeltoodud seletuskirja lõigu teine lause sõnastada järgmiselt: „Seega kohalduvad ka elavhõbeda ja selle ühendite REACH määrusest aga ka elavhõbeda määrusest ja teistest EL määrustest tulenevad nõuded.“ 8 Seletuskirjas on eelnõuga kavandatud §-i 3683 selgitustes märgitud, et fluoritud Seletuskirja täiendatud. Oleme teadlikud, et AÕKS- kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete valdkonnas toime pandud is sätestatud väärteokaristused on osaliselt kattuvad väärteo ja kuritegude kattuvuse korra tuleb lähtuda KarS § 3 lg-st 5, mis sätestab, eelnõuga kehtestatava kuriteokoosseisuga. Mõlemal et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, juhul tuleb süüteokoosseisude kehtestamise kohustus karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, ja seda selgitavast asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist – väärteokaristuste kohtupraktikast. Karistusõiguslike meetmete kohaldamisel tuleb lähtuda (haldustrahvide) olemasolu on kohustuslik Euroopa proportsionaalsuse ja ultima ratio põhimõttest. Kuigi eelnõu ja seletuskiri Parlamendi ja nõukogu määruste nr 2024/590 ja 5 viitavad õigustatult Euroopa Liidu õiguse nõudele kriminaliseerida teatud 2024/573 kohaselt ning kriminaliseerimise alus keskkonnaohtlikud käitumisviisid, tuleb arvestada, et kõik määruste rikkumised tuleneb keskkonnakuritegude direktiivist. Tegemist ei ole oma olemuselt võrreldavad raskete keskkonnakuritegudega. on ebaloogilise Euroopa Liidu õigusloomega, mille rakendamise väljakutsed tuleb lahendada praktikas. Praktikas hõlmavad mitmed võimalikud rikkumised eelkõige haldus- ja järelevalvemenetluse raames lahendatavaid olukordi, sealhulgas ettevõtjate Täiendasime veel seletuskirja osaga, mis selgitab eksimusi regulatiivsete keeldude tõlgendamisel või üksikuid rikkumisi, mis ei millisel juhul kohaldada väärteokaristust ja millal on ole toime pandud tahtlikult ega suures ulatuses. Senine praktika atmosfääriõhu kohaldatav vastutus kriminaalkorras (lk 32): kaitse seaduse alusel on näidanud, et väärteomenetlus ja haldusjärelevalve on olnud piisavad ja tõhusad meetmed enamiku rikkumiste käsitlemisel. „Seega on KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuritegu kohaldatav raskematele rikkumistele. Väärteo- ja Väärteo- ja järelevalvemeetmete kasutamine võimaldab reageerida rikkumistele kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas paindlikult, proportsionaalselt ja õigusselgelt, säilitades samas võimaluse lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio kohaldada kriminaalvastutust üksnes raskematel, tahtlikel või ulatuslikel põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja juhtudel. Seetõttu peame oluliseks, et seletuskiri rõhutaks selgemalt, et KarS § väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt 368³ lõike 1 kuriteokoosseisude kohaldamine on mõeldud erandlikeks juhtudeks kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks ning et väärteo- ja kuriteokoosseisude kattuvuse korral on praktikas võimalik ja kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud vajalik lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjakohases praktikas (3-1-1-52-12, p 16).“ Eeltoodut arvestades võiks seletuskirjas lisaks KarS § 3 lg 5 üldisele viitele selgesõnaliselt märkida, et kohtupraktika kohaselt ei ole kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjakohases praktikas (3-1-1-52-12, p 16). Palume seletuskirjas võimalikult selgelt kirjeldada, millistel juhtudel peaks isikut karistama kuriteo eest. 9 Kavandatud muudatus: § 368³ lõige 11 seob fluoritud kasvuhoonegaaside ja Mittearvestatud. Kohustus näha ette KarS § 3683 lg osoonikihti kahandavate ainete ebaseadusliku käitlemise kvalifitseeritud 1 rikkumise kvalifitseeritud koosseis lg‑s 3 nimetatud koosseisu selliste tagajärgedega nagu ulatuslik ja pöördumatu või pikaajaline katastroofiliste tagajärjega tuleneb direktiivi artikkel 3 kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile ning märkimisväärse suuruse või lõikest 3. Eestil ei ole direktiivi ülevõtmisel võimalik keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine. Leiame, et selline sellest kohustusest kõrvale kalduda. Seega ei ole kvalifikatsioon ei ole nende ainegruppide tegeliku keskkonnamõju iseloomuga sisuliselt kooskõlas. Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate 6 ainete mõju avaldub eelkõige globaalsel ja kumulatiivsel tasandil läbi panuse võimalik kasutada ettepanekus väljapakutud kliimamuutusesse ja osoonikihi hõrenemisse. Need ained ei põhjusta alternatiivset sõnastust. tavapärasel käitlemisel ega ka ebaseadusliku käitlemise korral otsest, lokaalselt tuvastatavat kahjustust pinnasele või veekogudele ega konkreetsete elupaikade hävimist klassikalises tähenduses. Karistusõiguslikult eeldab kvalifitseeritud koosseisu kohaldamine selget põhjuslikku seost konkreetse teo ja konkreetse tagajärje vahel. Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete puhul on sellist seost üksikute käitlemistoimingute tasandil äärmiselt keeruline või praktiliselt võimatu tuvastada, mistõttu võib kehtestatud sõnastus tuua kaasa õigusselguse ja proportsionaalsuse probleeme. Kuivõrd nimetatud ainete keskkonnamõju erineb kvalitatiivselt klassikalistest keskkonnareostusjuhtumitest (nt pinnase või vee otsene saastamine), ei pea me põhjendatuks kvalifitseeritud koosseisu sidumist ökosüsteemi või elupaiga hävimisega või õhu, pinnase või vee kvaliteedi otsese kahjustamisega. Selline lähenemine ei arvesta nende ainete mõju tegelikku olemust. Kui eesmärk on raskendada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete tahtlikku või suures mahus ebaseaduslikku käitlemist, peaks kvalifitseeritud koosseis lähtuma pigem: teo ulatusest (nt suur kogus, korduv tegevus, süstemaatilisus); teo tahtlikkusest ja teadlikkusest; olulisest panusest kliima- või osoonikihti kahjustava mõju tekkesse, mitte klassikalise lokaalse keskkonnakahju kategooriatest. Teeme ettepaneku sõnastada lõige 11 järgmiselt „(11) Sama teo eest, kui tegu on toime pandud tahtlikult või ulatuslikus mahus ning sellega on oluliselt suurendatud fluoritud kasvuhoonegaaside või osoonikihti kahandavate ainete heidet keskkonda või takistatud nende 7 nõuetekohast kokkukogumist või hävitamist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega. 10 Palume seletuskirja leheküljel 32 sõnad „osooni kahandavate ainete“ asendada Arvestatud. Seletuskirja parandatud. sõnadega „osoonikihti kahandavate ainete“ 11 Palume täiendada eelnõu §-s 3 nimetatud väärteomenetluse seadustiku § 52 Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. lõike 151 sõnastust järgmiselt: Väärteomenetluse seadustiku paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 151 järgmises sõnastuses: „(151) Karistusseadustiku § 3711 lõigetes 1 ja 4 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet.“ Hetkel on töös EUDRi rakendamiseks vajaliku seaduse eelnõu ettevalmistamine. Asutuste vaheline pädevusjaotus on saaduste ja toodete lõikes kokku lepitud ja nimetatud eelnõus on jagatud riiklik järelevalve asjaomaste saaduste lõikes kahe asutuse vahel. Puidu ja kautšuki ning nendest toodetud asjaomaste toodete üle teostab riiklikku järelevalvet Keskkonnaamet. Veiste, soja, kohvi, kakao ja õlipalmi ning nendest toodetud asjaomaste toodete üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Siseministeerium 12 Eelnõu § 1 p 1. Eelnõuga muudetakse KarS § 1 lõike 1 teist lauset selliselt, et Seletuskirja täiendatud. KarS üldosa loogikat ei väärtegude puhul oleks edaspidi võimalik lisaks eriseadustele sätestada muudeta üksnes ühe väärteokoosseisu tõttu. Kehtiva karistamise erisusi ka KarS eriosas. õiguse piirang on vastuolus ka juba vastuvõetud KarS eriosa väärteokoosseisudega, mille eest peab olema Seletuskirja kohaselt on muudatus vajalik selleks, et võimaldada KarS eriosas võimalik karistada käibepõhise rahatrahviga – sätestatud väärteokoosseisu puhul käibepõhise rahatrahvi kohaldamist. Juhime siseteabe väärkasutamine (KarS § 398 lg 3) ja tähelepanu, et eelnõuga lisatakse KarS-i üksnes üks väärteokoosseis, mille turumanipulatsioon (KarS § 3981 lg 3). puhul soovitakse juriidilisele isikule ette näha KarS § 47 lõikes 2 sätestatud üldisest rahatrahvi ülemmäärast erinev karistusmäär. KarS § 1 muutmise näol on sisuliselt tegemist karistusseadustiku muutmisel tekkinud õiguslünga 8 Eelnõuga lisatakse KarS-i üksnes üks uus väärteokoosseis, mis on sätestatud kõrvaldamisega, sest varasem seadus, st kuni 2025. a KarS § 371¹ lõigetes 1 ja 4. Nimetatud paragrahvi lõige 1 näeb ette karistuse juulini kehtinud KarS § 47 lg 4 võimaldas nii füüsilisele isikule ning lõige 4 sama teo eest karistuse juriidilisele isikule. Sama karistusseadustiku eriosas kui ka muus seaduses näha paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 5 on tegemist juba kuriteokoosseisudega. KarS § 371¹ ette rahatrahvi kohaldamise KarS § 47 lõigetes 1 ja 2 lõikes 1 ettenähtud karistuse ülemmäär on 300 trahviühikut, mis vastab KarS § sätestatust erineval alusel ja määras. 47 lõikes 1 sätestatud füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäärale. KarS üldosast erinev lahendus puudutab seega üksnes juriidilist isikut. KarS § 371¹ lõike 4 kohaselt karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni neli protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi aastasest käibest trahviotsusele eelnenud majandusaastal või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas. Sellist karistusmäära KarS § 47 lõige 2 ette ei näe, kuivõrd selle kohaselt võib juriidilisele isikule väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. Eelnõuga tõstetakse ka KarS §-des 352, 353, 362 ja 366 sätestatud väärtegude eest juriidilisele isikule kohaldatavate rahatrahvide ülemmäära, kuid mitte üle KarS § 47 lõikes 2 sätestatud 400 000 euro piiri. Siseministeeriumi hinnangul ei ole üksnes ühe KarS eriosas paikneva väärteokoosseisu tõttu põhjendatud muuta KarS üldosa üldist loogikat. Normitehniliselt oleks selgem sätestada kõnealune väärteokoosseis koos vajaliku erisusega eriseaduses, nagu on tehtud näiteks konkurentsiseaduses, mitte laiendada KarS § 1 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamisala KarS eriosale tervikuna. 13 Eelnõu § 1 p 5. Eelnõuga täiendatakse KarS § 82 lõike 1 punkti 1 selliselt, et Arvestatud osaliselt. Eelnõust on eemaldatud KarS § KarS 20. peatükis sätestatud teise astme kuritegude kohta tehtud kohtuotsuse 82 lg 1 punktide 1 ja 2 täiendused ning selle asemel on täitmise aegumistähtaeg võrdsustatakse esimese astme kuritegude kohta tehtud lisatud eelnõukohasesse seadusesse KarS § 82 lg 1 otsuste täitmise aegumistähtajaga. Seega pikeneks nende kuritegude puhul punkt 11, mis sätestab, et teise astme otsuse täitmise aegumistähtaeg kolmelt aastalt viiele aastale. keskkonnavastaste süütegude ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude aegumistähtaeg on viis aastat. Seletuskirja kohaselt tuleneb muudatus direktiivi nõudest, mille järgi ei tohi teatud keskkonnakuritegude eest mõistetud karistuste täideviimise Täname ka ettepaneku eest hinnata, kas väärteo otsuse aegumistähtaeg olla lühem kui viis aastat. Siseministeerium ei vaidle vastu täitmise regulatsiooni tuleks muuta. Leiame, et kehtiv 9 direktiivist tuleneva kohustuse täitmise vajadusele, kuid juhib tähelepanu, et üheaastane täitmise aegumistähtaeg on väärtegude sellise lahenduse tulemusel muutuvad KarS 20. peatükis sätestatud teise astme puhul põhjendatud. kuriteod erandlikuks kuriteoliigiks, mille puhul võrdsustatakse otsuse täitmise aegumine esimese astme kuritegudega. Väärteokaristuste, sh rahatrahvide, täitmine on praktikas väärteomenetluste suure mahu tõttu Normitehniliselt tundub meile selgem sätestada KarS 20. peatükis sätestatud administratiivselt koormav. Lühem aegumistähtaeg teise astme kuritegude kohta KarS § 82 lõikes 1 eraldi täitmise aegumistähtaeg, suunab täitevvõimu ja menetlejat alustama mitte lisada need KarS § 82 lõike 1 punktis 1 esimese astme kuritegude juurde. täitemenetlust aegsasti ja aitab vältida põhjendamatut Näiteks võiks KarS § 82 lõiget 1 täiendada eraldi punktiga järgmises sõnastuses: täitedokumentide kuhjumist ja sellest tulenevat koormust täituritele. „1¹) viis aastat käesoleva seadustiku 20. peatükis sätestatud teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;“. Suuremad rahatrahvi ülemmäärad ei muuda iseenesest otsuse täitmise korraldust ega eelda täitmise Selline lahendus täidaks direktiivist tuleneva viieaastase tähtaja nõude, kuid aegumistähtaja pikendamist. Lisaks välistavad KarS § säilitaks KarS § 82 süsteemse loogika, mille kohaselt eristatakse otsuse täitmise 82 lg-s 2 sätestatud täitmise aegumise peatumise aegumist süüteoliigi ja kuriteo raskusastme järgi alused olukorra, kus otsus aeguks üksnes seetõttu, et Lisaks palume sama muudatuse raames hinnata KarS 20. peatükis sätestatud isik hoidub teadlikult rahatrahvi tasumisest (p 1). väärtegude kohta tehtud otsuste täitmise aegumistähtaega. KarS § 82 lõike 1 Täitmise aegumine peatub ka ajaks, mil karistus on punkti 3 kohaselt on väärteo kohta tehtud otsuse täitmise aegumistähtaeg üks määratud tasumiseks või kandmiseks ositi, karistuse aasta, kuid eelnõuga nähakse teatud keskkonnavastaste väärtegude puhul täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse juriidilistele isikutele ette tavapärasest oluliselt suuremad rahatrahvid, täitmise tähtaega on pikendatud või see on ajatatud (p sealhulgas KarS § 371¹ lõikes 4 käibepõhine rahatrahv. Leiame, et tuleks 3). kaaluda KarS 20. peatükis sätestatud väärtegude kohta tehtud otsuste täitmise Samas ei välista me, et Euroopa Liidu õigusest aegumistähtaja pikendamist või vähemalt seletuskirjas põhjendada, miks kehtiv tulenevate väärteokaristustega seoses (eelkõige üheaastane tähtaeg on ka kõrgemate rahatrahvidega keskkonnavastaste finants-, konkurentsi-, keskkonna- ja väärtegude puhul piisav. andmekaitseõiguse valdkondade trahvid, mis on üle võetud väärteokaristustena) võib tulevikus olla otstarbekas karistuste täitmise süsteemi tervikuna analüüsida, kuid käesoleva eelnõu menetlemise raames seda küsimust eraldi hinnata ei ole mõistlik (arvestades, et eelnõu peamine fookus on 10 kriminaalmenetlusel ja keskkonnavastastel kuritegudel). 14 Eelnõu § 1 p 7. Juhime tähelepanu terminoloogilisele ebatäpsusele. KarS 20. Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused. peatüki pealkiri on „Keskkonnavastased süüteod“ ning seletuskirjas selgitatakse, et §§-d 351¹ ja 351² on keskkonnavastastele kuritegudele kohalduvad üldsätted. Kavandatava KarS § 351¹ pealkirjas kasutatakse aga mõistet „keskkonnakuritegu“, mis peaks aga olema „Keskkonnavastase kuriteo koosseisu tunnused“. 15 Eelnõuga kavandatud muudatuste hulgas on seletuskirjas välja toodud, et Mittearvestatud. Kehtiv KrMS § 212 lg 2 sõnastused KrMS-is sätestatud kuritegude loetelu, mille puhul on võimalikud on sisuliselt kirjeldavad ega ole seotud jälitustoimingud, täiendatakse keskkonnavastaste kuritegudega. Samas jääb karistusseadustiku peatükkide pealkirjadega. muutmata KrMS § 212 lõike 2 punkt 7, mille kohaselt toimetab KeA kohtueelsetKrMS § 212 lg 2 p 7 on valdkonnale viitav menetlust „keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumiseuurimisalluvuse norm, mis kirjeldab Keskkonnaameti kuriteos“. pädevusse kuuluvaid kuritegusid kaitstava õigushüve kaudu ja piisavalt üldiselt, pidades seega vastu ka Selguse ja terminoloogilise ühtsuse huvides tuleks eelnõuga muuta ka KrMS § karistusseadustiku peatükkide pealkirjade 212 lõike 2 punkti 7 ning näha ette, et Keskkonnaamet toimetab kohtueelset muutmisele. Keskkonna ja loodusvarade kaitse ning menetlust keskkonnavastases kuriteos. kasutamise nõuete rikkumise kuriteod hõlmavad lisaks KarS 20. peatüki tähenduses keskkonnavastastele kuritegudele ka ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegusid, mis on sätestatud hoopis KarS 22. peatüki 3. jaos. Lisaks võimaldab see uurimisalluvuse norm tagada ka piisava paindlikkuse, st prokuratuur saab kohtueelset menetlust juhtides otsustada, millise asutusega on kahtlustatav kuritegu kõige lähemalt seotud ja määrata vastavalt sellele kindlaks, kes kohtueelset menetlust läbi viima peab (iseäranis ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude puhul on valik, kas neid menetleb KeA, PPA või KaPO). 11 16 Soovitame parandada seletuskirja mõjuanalüüsi sõnastust osas, milles PPA-d Seletuskirja täiendatud. Kriminaaluurimine ei ole nimetatakse keskkonnakuritegudega seotud muudatuste sihtgrupina tõesti õiguslikult korrektne termin, asendasime selle „kriminaaluurimiste“ kontekstis. Esiteks ei ole „kriminaaluurimine“ kehtivas lauseosaga „kriminaalmenetluses kohtueelse menetlusseadustikus kasutatav termin ning täpsem oleks viidata menetluse toimetamine“ ja täpsustasime, et PPA teeb kriminaalmenetlusele või kohtueelsele menetlusele. Teiseks kuulub vajaduse korral KeA menetlustes vajalikke keskkonnavastaste kuritegude kohtueelne menetlus üldjuhul KeA jälitustoiminguid. Täpsustasime seotud asutuste uurimisalluvusse, mistõttu võib praegune sõnastus jätta ebatäpse mulje PPA nimekirja ka Kaitsepolitseiametiga. rollist nende kuritegude uurimisel. PPA roll seondub eeskätt sellega, et KeA ei ole jälitusasutus ning KeA menetlustes vajalikud jälitustoimingud teeb vajaduse korral PPA KrMS § 126² lõike 7 alusel. Sellisel juhul tegutseb PPA jälitusasutusena, mitte keskkonnavastaste kuritegude uurimisasutusena. Samuti soovitame mõjuanalüüsis eraldi kajastada KarS §-de 412 ja 412¹ muudatuste mõju, kuivõrd need sätted ei paikne KarS 20. peatükis, kuid kuuluvad teatud juhtudel PPA ja Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 17 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku analüüsida Selgitame. Õige on tähelepanek, et nii KarS §-de 361 füüsilisele isikule mõistetava karistuse vastavust nõukogu määruse (EÜ) nr ja 363 ning eelnõuga kavandatava KarS § 3571 alusel 1224/2009 artikli 91a lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtetele. on võimalik karistada füüsilist isikut rahalise karistusega, mille kohaldamise alused tulenevad KarS Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 44 lõigete 1 ja 2 kohaselt mõistetakse üldosast ehk eelkõige § 44 lg-test 1 ja 2. füüsilisele isikule kuriteo eest rahaline karistus kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase Erinevalt kalapüügiseadusesse kavandatud keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada väärteokoosseisudest on karistusseadustikus erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. sätestatud kuritegude puhul aga kaks Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. karistusalternatiivi. Sõltuvalt süü suurusest ning eri- ja Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. üldpreventiivsetest eesmärkidest on võimalik mõista füüsilisele isikule karistuseks kas rahaline karistus või Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse vangistus. kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) artikkel 91a kohaselt peavad liikmesriigid määrama kalapüüginõuete tõsise 12 rikkumise korral rahalisi halduskaristusi, mille suurus on minimaalselt vähemalt Seega ei esine kalapüügialaste kuritegude ja tõsise rikkumise toimepanemise tulemusel saadud kalapüügivõi väärtegude vahel sellist ebakõla, nagu olete viidanud. vesiviljelustoodete väärtus, ning maksimaalselt vähemalt viiekordne tõsise Kuigi miinimumpäevamäärast lähtuv kalkulatsioon rikkumise toimepanemise tulemusel saadud kalapüügi- või vesiviljelustoodete võib viia järeldusele, et füüsilise isiku rahaline väärtus. Korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest tuleb määrata rahaline karistus on 8000 korda väiksem võrreldes juriidilisele halduskaristus, mille suurus on minimaalselt kahekordne tõsise rikkumise isikule määratava maksimaalse rahalise karistusega, toimepanemise tulemusel saadud kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärtus. võimaldab vangistuse mõistmise alternatiiv tagada, et füüsilisele isiku karistamine on tõhus, Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise proportsionaalne ja heidutav. Isikult seaduse eelnõuga (887 SE) 1 nähakse ette vastav väärteokoosseis ning karistus, kriminaalmenetluse tulemusena vabaduse võtmine on mis vastab eelnimetatud põhimõtetele. Siiski võib üks ja sama tegu, samal ajal sedavõrd intensiivne põhiõiguste riive, et ei võimalda kvalifitseeruda nii nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja kahelda füüsilisele isikule ettenähtud karistuse 3 nimetatud tõsiseks rikkumiseks, millele vastavad kavandatud heidutavas mõjus. Lisaks on kriminaalmenetluses väärteokoosseisud kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) §-des 881 ja 882 , kui ka kohustuslik konfiskeerida kuriteoga saadud vara ehk kuriteoks kehtiva KarS-i §-de 361 ja 363 ning eelnõuga kavandatava KarS-i § näiteks kalapüügiga teenitud tulu (KarS § 831 lg 1), 3571 tähenduses. mis on samuti täiendava meetmena kooskõlas määruse Tulenevalt KarS-i § 3 lõikest 5, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja nr 1224/2009 kohustusega tagada, et ühise kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest kalanduspoliitika normide rikkumise eest ettenähtud karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Seega üldjuhul tuleb karistused (küll haldustrahvid) oleksid piisavalt isikut karistada kuriteo eest. Juhul kui juriidilise isiku karistusmäärad vastavad ranged, et hoida tulemuslikult ära edasised rikkumised nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 91a sätestatule (KarS § 44 lõige ja võtta vastutavatelt isikutelt ära nende rikkumisest 8), siis füüsilise isiku karistus võib olla väiksem, kui seda nõuab nõukogu tulenev kasum (artikkel 89a lg 2). määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 91a. KarSi § 44 lõike 1 kohaselt arvutab Märkida tasub sedagi, et väärteo- ja kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas päevasissetuleku alusel ning miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Seega lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio minimaalne rahaline karistus on vähemalt 300 eurot ja maksimaalseks põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja karistuseks on vähemalt 5000 eurot. Seega olukorras, kus kaluri sissetulekud on väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt väiksed, võib juhtuda see, et liikmesriigina me ei täida nõukogu määruse (EÜ) kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks nr 1224/2009 artiklis 91a sätestatud nõuet. Näiteks tunnistati kohtuasjas nr 1- kergemast karistusõigusnormist (RKKK 3-1-1-52-12, 23-63412 kaks kalurit KarS § 361 lõike 1 alusel süüdi ning neile mõisteti p 16) ehk kalapüügiseaduse väärteokoosseisudest, mis 13 karistuseks 280 päevamäära. Päevamäära suuruseks oli 10 eurot, mistõttu tuli saavad olema meie arusaama kohaselt kujundatud mõlemal tasuda rahaline karistus summas 2800 eurot. vastavalt määruse nr 1224/2009 nõuetele. Üheks võimalikuks alternatiiviks on kaaluda rahalise karistuse sidumist saadud kalapüügi- või vesiviljelustoode väärtusega asjakohaste kuriteokoosseisude puhul. Siinkohal tuleb arvestada, et mitte kõik kuriteokoosseisud ei ole seotud olulise koguse või olulise kahjuga ega eelda, et kuriteo tulemusel on kala saadud. Seetõttu ei ole alati võimalik rahalise karistuse määramisel võtta aluseks kuriteo kaudu saadud kala väärtust. Näiteks ei ole olulise kogusega ega olulise kahjuga seotud KarS § 361 lõikes 1 sätestatud püügi ebaseaduslik korraldamine. Seega on antud koosseis formaalne ega eelda kahju tekkimist. Selle toimepanemise eest peab karistuseks jääma rahaline karistus. Nende süüteokoosseisude puhul, mille toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus, teeb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku hinnata füüsilisele isikule mõistetava rahalise karistuse proportsionaalsust võrreldes juriidilisele isikule mõistetava rahalise karistusega. Arvestades miinimumpäevamäära, milleks on 10 eurot, siis on maksimaalseks rahaliseks karistuseks vähemalt 5000 eurot, mis on 8000 korda väiksem võrreldes juriidilisele isikule määratava maksimaalse rahalise karistusega. Samuti on küsitav minimaalse rahalise karistuse (300 eurot) heidutav mõju. 18 Eelnõu § 1 punktiga 7 kavandatakse täiendada KarS-i §-ga 3511, mille lõike 3 Arvestatud. Eelnõus tehtud KarS § 3511 lg 3 p-s 1 (ja punktis 1 kehtestatakse, et kui keskkonnakuriteo koosseisu tunnuseks on kuriteo lg 1 p-s 4) juures järgmine muudatus: toimepanemise vahetu objekti oluline kogus, lähtutakse selle koosseisutunnuse sisustamisel sh teo vahetuks objektiks oleva aine või materjali ühikute või liigi „1) teo vahetuks objektiks oleva aine või materjali isendite arvust ja mil määral on ületatud seaduses või loas kehtestatud ühikute või liigi isendite arv ja mil määral on ületatud piirväärtust. Siinkohal selgitame, et KPSi § 42 lõike 7 kohaselt kalapüügiloale seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis, Euroopa kantakse lubatud aastasaak üksnes siis, kui see on kehtestatud püügivahendite Liidu õigusaktis või loas kehtestatud piirväärtust“ kaupa, kui lubatud aastasaak on kehtestatud üksnes liigi kaupa, siis seda loale ei kanta. KPSi § 47 kohaselt kehtestab lubatud aastasaagi Vabariigi Valitsus määrusega, mistõttu eelnõuga kavandatud keskkonnakuriteo koosseisu sisustamisel, kui kuriteo toimepanemise vahetu objekti tunnuseks on oluline 14 kogus ei saaks justkui lähtuda Vabariigi Valitsuse kehtestatud lubatud aastasaagist. Kuigi hetkel ei ole kehtestatud ühegi kaitsealuse liigi lubatud aastasaaki ei saa välistada, et tulevikus seda ei kehtestata. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku asendada eelnõuga kavandatud KarS § 3511 lõike 3 punktis 1 sõna „seadus“ sõnaga „õigusakt“. Juhime tähelepanu ka sellele, et toetada ei saa „seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis“ konstruktsiooni kasutamist, kuna ei ole välistatud, et tulevikus võib Euroopa Liit kehtestada otsekohalduva kvoodi kalurite jaoks. 19 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja Selgitame. Eelnõus kavandatud otseviited normitehnika eeskiri“ § 28 lõike 6 kohaselt tuleb seaduseelnõus vältida otsest direktiividele seonduvad KarS §-dega 3571 ja 3581 viidet direktiivi sättele. Lubatud on otsesed viited ainult Euroopa Liidu direktiivi ning puudutavad viiteid nõukogu direktiivile tehnilistele sätetele, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama ja mille kordamine 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik. Eelneva loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (nn elupaikade põhjal teeb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku analüüsida direktiiv) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu täiendavalt eelnõus kavandatud otseviidete õiguspärasust direktiividele. direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (nn linnudirektiiv). Tegemist on direktiividega, millele viidatakse otse ja korduvalt ka looduskaitseseaduses, kuivõrd neis direktiivides või nende lisades nimetatud kaitsealuste liikide nimekirja ei ole riigisisesesse õigusesse ületoodud. Seega on tarvilik viidata neile liikidele koos viitega kõnealustele direktiividele. 20 Eelnõuga kavandatakse täiendada KarSi ajakohaseid kuriteokoosseisusid Selgitame. Saame aru määratlemata õigusmõistete kvalifitseeritud koosseisuga. Teeme ettepaneku kaaluda veelkord nimetatud kasutamisega seonduvast murest (nt märkimisväärne koosseisu sellisel kujul sätestamise kooskõla süüteokoosseisu määratletuse ja suurus, ulatuslik, pikaajaline, oluline kogus). Samas õigusselguse nõudega. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste on tegemist direktiivi poolt ettekirjutatud ja seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE) seletuskirja kohaselt peab nii normi paratamatult hinnanguliste kriteeriumidega, mis on rikkujale kui ka selle täitmise üle järelevalvet teostavale ametnikule olema mõeldud katma laia hulka keskkonnavaldkondasid ja selge, milline tegu on karistatav. Laialt ja ebamääraselt sõnastatud norm jätab -elemente (nt vesi, pinnas, õhk, elurikkus), samuti 15 liigse diskretsioonivõimu menetlejale, otsustamaks, kas konkreetsel juhul erineva iseloomuga rikkumisi. Seetõttu ei ole nn kohaldatakse vastutust või mitte. Seega on süüteo koosseisu kehtestamisel ökotsiidi kaaluga teo sidumine ühetaoliste, kõigis oluline tagada selle üheselt mõistetavus ning siduda koosseisu kirjeldus valdkondades kehtivate künnistega realistlik lahendus konkreetsete asjaolude esinemisega nii palju kui võimalik. Üksnes sellisel juhul – sama künnis võib olla kohane üksnes piiratud on võimalik mõista, milline tegu on süütegu ja milline karistus sellele järgneb. valdkondades ja anda teistes ebaproportsionaalse Lisaks tähendab see, et koosseisutunnuste hindamisse kaasatud eksperdi või tulemuse. Sarnaselt Eestile on ka näiteks Saksamaa muu asjatundja ülesandeks peaks jääma üksnes koosseisutunnuseks oleva võtnud direktiivi artikkel 3 lõikes 3 sätestatud faktilise asjaolu tuvastamine. Seadusandja ülesanne on aga koosseisutunnuse kvalifitseeritud koosseisu üle direktiivi sõnastust sisustamine. järgides ja jätnud selle sisustamise blanketseks ehk keskkonnaõiguse haruseadustele tuginevaks ja kohtupraktika kujundada. Leiame ühtlasi, et kvalifitseeritud koosseisu määratlemata kriteeriumite õigusselgemaks kirjutamine peaks toimuma läbi keskkonnaõiguse valdkonna rakendusaktide täpsustamise – seda juhul, kui jõuda analüüsi tulemusena järeldusele, et need on puudulikud või ajakohastamata. Kavatseme tõstatada vastava teema keskkonnakuritegude vastase võitluse riikliku strateegia väljatöötamisel, mille tähtaeg on direktiivi järgi 21. mai 2027. Täpsustasime siiski seletuskirja, et oluline osa kvalifitseeritud koosseisu keskkonnakahju ulatuse hindamisest toimub KarS § 3511 lõikes 2 sätestatud hindamisraamistiku kaudu. Oluline kahju toimib eeskätt kuriteo ja väärteo eristamise lävendina ning selle hindamisel vaadeldakse loetelus nimetatud tunnuseid koosmõjus. Kvalifitseeritud koosseis peab aga olema oma kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete näitajate poolest olema äratuntavalt suurem olulisest kahjust vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide 16 isenditele. Tulenevalt koosseisude blanketsest iseloomust toimub nende tunnuste sisustamine läbi vastava valdkonna eriseaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja Euroopa Liidu otsekohalduvate määruste. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1203 ülevõtmiseks on Arvestatud. Muutsime seletuskirja ja eemaldasime eelnõuga kavandatava § 3711 lõike 2 koosseisuliseks tunnuseks määratud viited sellele, et oluline kogus on vaikimisi täitunud, rikkumine olulises koguses. Seletuskirja kohaselt on tegemist olulise kogusega, kui asjaomaste saaduste turuväärtus ületab 4000 eurot. kui asjaomaste toodete turuväärtus ületab 4000 eurot. Ühtlasi leitakse, et olulise Selleks, et vältida ülekriminaliseerimist ja samal ajal kogusega võib olla tegemist ka siis, kui 4000 euro lävend teatud juhtudel ei täitu. ka liiga kõrge kriminaliseerimise lävendi seadmist, ei Eelnõuga kavandatava KarSi § 3711 kohaselt on oluline kogus see tunnus, mis ole seletuskirjas enam konkreetset rahasummat, vaid eristab väärtegu kuriteost. Lisaks lähtutakse eelnõuga kavandatava KarSi § 3511 lähtuda tuleb eelkõige KarS § 3511 lg-s 3 sätestatud lõike 3 punkti 4 kohaselt kuriteo toimepanemise vahetu objekti olulise koguse tunnustest nende koosmõjus (sh ühe aspektina kuriteo määratlemisel selle rahalisest suurusest, kui see on määratav. vahetu objekti turuväärtusest). Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul on seletuskirjas toodud summa on liiga madal, võib praktikas osutuda ebaproportsionaalseks ja kaasa tuua ülekriminaliseerimise. Seega teeme ettepaneku hinnata veelkord olulise koguse rahalist väärtust ning teha seletuskirjas asjakohane muudatus. Näiteks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 206– 247) reguleerimisalasse kuuluva kohvi, täpsemalt kohviubade ühe jaekaubanduses müüdava 1 kg pakendi hind hinnanguliselt 20 eurot. Seega piisab seletuskirjas nimetatud summa täitmiseks juba 200-st 1 kg pakendi turustamisest, et täita kuriteokoosseis. Samuti kuuluvad viidatud määruse reguleerimisalasse veised, mille turuhind on keskmiselt 2 eur/kg eluskaalu kohta ja veiste turuhind jääb vahemikku 800‒3000 eurot. 22 Eelnõuga kavandatavates KarS-i §-des 3571 ja 3581 loetakse edaspidi Selgitame. Kuna direktiiv kohustab kriminaliseerima karistatavaks teoks ka Euroopa Liidu kaitsealuse liigi müügiks pakkumist, kui kõnealuste liikide müügiks pakkumise (artikkel 3 lg 2 17 see on toime pandud kas tahtlikult või ettevaatamatusest. Siinkohal tekib p n), siis ei ole võimalik jätta seda teoalternatiivi küsimus, kas kuriteokoosseis on täidetud juba siis, kui on tuvastatud fakt, et isik koosseisuga hõlmamata. Samuti on asjakohane on veebikeskkonnas avaldanud müügikuulutuse Euroopa Liidu kaitsealuse liigi, märkida, et direktiivi põhjenduse 16 järgi tuleb mh nt atlandi tuura kohta, ilma et oleks vaja kontrollida, kas isikul oli ka tegelik müügiks pakkumise puhul hõlmata ka info- ja tahe müüa seda liik. Eelnõuga kavandatud kuriteokoosseisude eesmärgiks on kommunikatsioonitehnoloogia abil toime pandavad nende liikide kaitse ning karistustel peab olema heidutav mõju. Küll aga ei ole teod. eesmärk täidetud siis, kui karistatav on ka selline tegu, mis tegelikult ei ohusta kaitsealuseid liike. Näiteks siis, kui isik avaldab müügikuulutuse ilma tegeliku Oluline on aga märkida, et kuriteo eest vastutusele kavatsuseta müügitehingut sõlmida. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võtmiseks ei piisa üksnes sellest, et isik on tehniliselt teeb ettepaneku täiendavalt analüüsida müügiks pakkumise kriminaliseerimist avaldanud teksti või pildi, vaid tuvastada tuleb ka ning juhul kui analüüsi tulemusel jõutakse järelduseni, et müügiks pakkumine subjektiivse koosseisu tunnuse (tahtluse või peab olema karistatav, siis täiendada seletuskiri vastava selgitusega, mida ettevaatamatuse) esinemine. Kui isik avaldab n-ö täpselt peetakse silmas müügiks pakkumise all. fiktiivse kuulutuse ilma tegeliku kavatsuseta kaitsealust isendit müüa (nt isik ei oma isendit ega saa seda reaalselt hankida, kuulutus on ilmselgelt huumorivõtmes või muul viisil tegelikule turukäitumisele mittevastav), ei pruugi tegu vastata süüteokoosseisu subjektiivsele küljele ega kujutada endast karistatavat käitumist. Praktikas hinnatakse muu hulgas kuulutuse sisu, konteksti ja muid objektiivseid asjaolusid, mis näitavad, kas tegemist on reaalse turupakkumisega. Täiendasime siiski seletuskirja joonealuse selgitusega, et müügiks pakkumise all peetakse silmas kaitsealuse liigi isendi tasu eest võõrandamisele suunatud pakkumist, sh veebikuulutust, aga mitte pelgalt näilist või ilmselgelt tegelikkusele mittevastavat ettepanekut (lk 20). 23 Ettepanek täiendada eelnõu § 3, millega täiendatakse väärteomenetluse Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. seadustiku § 52 lõikega 151, ning lisada karistusseadustiku § 3711 lõigetes 1 ja 4 ettenähtud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks ka Põllumajandus- ja 18 Toiduamet. Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahelise kokkuleppe kohaselt on riiklik järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1115 kehtestatud nõuete täitmise üle jagatud Keskkonnaameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti vahel. Siinjuures on kokku lepitud, et järelevalve käigus tuvastatud rikkumisi, sh väärtegusid menetleb oma valdkonnas kumbki asutus ise. Seega on oluline, et Põllumajandus- ja Toiduametil oleks antud eelnõuga kavandatava karistusseadustiku § 3711 lõigetes 1 ja 4 kehtestatud väärtegude menetlemise õigus kohtuvälise menetlejana. Asjakohane eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115 rakendamiseks on käesoleval hetkel ministeeriumite vahelises koostöös ettevalmistamisel. Maksu- ja Tolliamet 24 Peame oluliseks märkida, et eelnõuga kavandatava KarS § 351¹ lõikes 3 Teadmiseks võetud. Oleme ettepaneku sisuga nõus ja sätestatud kriteeriumid kuriteo toimepanemise vahetu objekti olulise koguse toetame vajadust täiendada ja ajakohastada sisustamiseks on arusaadavad ja põhjendatud. Samas juhime tähelepanu, et valdkondlike rakendusakte, et need toetaksid KarS § 351¹ lõike 3 kriteeriumid jäävad EL-i kaitsealuste liikide isendite osade KarS § 3511 lõigetes 1–3 nimetatud määratlemata ja nendest saadu puhul praktikas raskesti kohaldatavaks ilma täpsema õigusmõistete sisustamist. Valdkondlike siseriikliku hindamisaluseta. Looduskaitseseaduse (LKS) § 77 lg 9 kohaselt rakendusaktide muutmist saavad aga juhtida vastavate arvestatakse EL Nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D nimetatud liikide valdkondade eest vastutavad ministeeriumid – mis isenditega tehtavateks tehinguteks ja toiminguteks nimetatud määrusega ja selle puudutab looduskaitseseaduse alusel kehtestatavaid alusel kehtestatud reeglite rikkumise eest keskkonnakahju 13–127 820 eurot rakendusakte, siis peaks seal olema eestvedajaks olenevalt liigi ohustatuse astmest ja isendi turuväärtusest. Mõlemad, nii liigi Kliimaministeerium. ohustatuse aste kui isendi turuväärtus, on subjektiivsed. Veel enam, kui isendist on valmistatud toode, nt elevandiluu kujukesed, jääb ebaselgeks, kuidas sellisel Kavatseme teha ettepaneku täiendada juhul määratakse teo vahetu objekti rahalist väärtust, sellest tulenevat kahju ning keskkonnavastaste kuritegude puhul õigusselgema olulise koguse piiri (st millest alates on oluline kogus). Näiteks võib praktikas raamistiku loomiseks valdkondlike rakendusakte tekkida küsimus, et kas ühe haruldase isendi (tiiger) või muu suure kaslase keskkonnakuritegude vastase võitluse riikliku valdamine on käsitatav olulise kogusena ning kui jah, siis kas see kehtib ka ühe strateegia väljatöötamisel, mille tähtaeg on direktiivi sellest isendist valmistatud saadu (nt väike ehtedetail) kohta. järgi 21. mai 2027. 19 Siseriiklikult on sätestatud looduslikule loomastikule (kalad, ulukid) tekitatud kahjumäärad. Leiame, et õigusselguse tagamiseks ja praktikas kohaldamiseks võiks täpsustada KarS § 3511 lg 3 rakendussuuniseid, kehtestades ka Euroopa Liidu tasandi kaitsealustele liigi isenditele (lisad A-D) konkreetsed kahjumäärad või isendite arvulised künnised, millest alates loetakse kogus oluliseks. See võimaldaks hinnata koguse olulisust objektiivselt ja prognoositavalt, vähendades vajadust kulukate ja subjektiivsete eriekspertiiside järele. Arvestades eeltoodut ning karistusõiguse määratletuse põhimõtet, teeme ettepaneku täiendada valdkondlikke rakendusakte viisil, mis sätestaks Euroopa Liidu tasandi kaitsealustele liigi isenditele selged summalised ja arvulised lävendid, millest alates loetakse kogus automaatselt oluliseks. Samuti palume eelnõu seletuskirjas selgemalt lahti kirjutada, et kuidas toimub olulise koguse arvestamine isenditest valmistatud toodete puhul, st kas selle aluseks on toodete (saaduste) turuväärtus, nende valmistamiseks kulunud isendite arv või toodete füüsiline hulk. 25 Kuna KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuriteol puudub olulise koguse lävend Seletuskirja täiendatud. Oleme teadlikud, et AÕKS- (fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslik is sätestatud väärteokaristused on osaliselt kattuvad käitlemine), siis jääb selgusetuks, millal rakenduvad AÕKS-is sätestatud eelnõuga kehtestatava kuriteokoosseisuga. Mõlemal väärteokoosseisud ja millal tuleb alustada kriminaalmenetlust. juhul tuleb süüteokoosseisude kehtestamise kohustus Euroopa Liidu õigusaktist – väärteokaristuste (haldustrahvide) olemasolu on kohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste nr 2024/590 ja 2024/573 kohaselt ning kriminaliseerimise alus tuleneb keskkonnakuritegude direktiivist. Tegemist on ebaloogilise Euroopa Liidu õigusloomega, mille rakendamise väljakutsed tuleb lahendada praktikas. Täiendasime veel seletuskirja osaga, mis selgitab millisel juhul kohaldada väärteokaristust ja millal on kohaldatav vastutus kriminaalkorras (lk 32): 20 „Seega on KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuritegu kohaldatav raskematele rikkumistele. Väärteo- ja kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjakohases praktikas (3-1-1-52-12, p 16).“ Riigiprokuratuur 26 Kõnealuses eelnõus kasutatakse läbivalt määratlemata mõisteid nagu Selgitame. Saame aru määratlemata õigusmõistete märkimisväärne suurus, ulatusliku või pikaajalise mõjuga kahju, oluline kogus.kasutamisega seonduvast murest (nt märkimisväärne Vastavad mõisted vajaksid sisustamist. Pakutud sõnastus põhjustab tõenäoliseltsuurus, ulatuslik, pikaajaline, oluline kogus). Samas kohtupraktikas vaidlusi teemal, mis on märkimisväärne suurus – kas see on on tegemist direktiivi poolt ettekirjutatud ja väiksem kui oluline kahju või suurem kui suur kahju või on see sama, mis on paratamatult hinnanguliste kriteeriumidega, mis on suur kahju. Mitmendast m2 on ulatuslik kahju või mitmest kuust-aastast algab mõeldud katma laia hulka keskkonnavaldkondasid ja pikaajalise mõjuga kahju? Kas märkimisväärne suurus on sama, mis on oluline -elemente (nt vesi, pinnas, õhk, elurikkus), samuti kahju? erineva iseloomuga rikkumisi. Seetõttu ei ole nn ökotsiidi kaaluga teo sidumine ühetaoliste, kõigis Siiani on keskkonnavastaste kuritegude koosseisu sisustamisel olnud valdkondades kehtivate ruutmeetri- või ajaühikuga raskuspunktiks keskkonnale tekitatud olulise kahju suuruse määratlemine. Kuna seotud künnistega realistlik lahendus – sama künnis maapinnal, õhul ja veel puuduvad rahalised väärtused, olid need koosseisud võib olla kohane üksnes piiratud valdkondades ja anda siiani sisutühjad. teistes ebaproportsionaalse tulemuse. Sarnaselt Eestile on ka näiteks Saksamaa võtnud direktiivi artikkel 3 lõikes 3 sätestatud kvalifitseeritud koosseisu üle direktiivi sõnastust järgides ja jätnud selle sisustamise blanketseks ehk keskkonnaõiguse haruseadustele tuginevaks ja kohtupraktika kujundada. 21 Leiame ühtlasi, et kvalifitseeritud koosseisu määratlemata kriteeriumite õigusselgemaks kirjutamine peaks toimuma läbi keskkonnaõiguse valdkonna rakendusaktide täpsustamise – seda juhul, kui jõuda analüüsi tulemusena järeldusele, et need on puudulikud või ajakohastamata. Kavatseme tõstatada vastava teema keskkonnakuritegude vastase võitluse riikliku strateegia väljatöötamisel, mille tähtaeg on direktiivi järgi 21. mai 2027. Täpsustasime siiski seletuskirja, et oluline osa kvalifitseeritud koosseisu keskkonnakahju ulatuse hindamisest toimub KarS § 3511 lõikes 2 sätestatud hindamisraamistiku kaudu. Oluline kahju toimib eeskätt kuriteo ja väärteo eristamise lävendina ning selle hindamisel vaadeldakse loetelus nimetatud tunnuseid koosmõjus. Kvalifitseeritud koosseis peab aga olema oma kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete näitajate poolest olema äratuntavalt suurem olulisest kahjust vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele. Tulenevalt koosseisude blanketsest iseloomust toimub nende tunnuste sisustamine läbi vastava valdkonna eriseaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja Euroopa Liidu otsekohalduvate määruste. 27 Ettepanek jätta kvalifitseeritud koosseisude (nn ökotsiidi) sanktsioonist Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad muudatused. rahaline karistus välja, sest tegemist on raskendava koosseisuga ja rahalise karistuse mõistmine ei teeni normi eesmärki. 22 28 Eelnõus kasutatakse läbivalt mõistet „kaitseala“, mis on liiga kitsas mõiste, Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on asendatud mistõttu on ettepanek see sõna asendada „kaitstav loodusobjekt“. sõna kaitseala mõistega kaitstav loodusobjekt. 29 KarS § 3511 – selleks, et oleks täidetud 20.ptk koosseisudes nimetatud Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused. põhjustamise oht, olulise kahju tekkimise kriteerium ja vahetu objekti oluline Lisasime täpsuse huvides lg-te 1–3 punktide 3 lõppu kogus, peavad olema täidetud kõik 4 tunnust, mida praktikas on täita võimatu. sõna või. Ettepanek oleks eraldada punktid sõnaga „või“. 30 KarS § 3571 – mis on oluline kogus? Mis on isendi oluline häirimine? Selgitame. Olulist kogust tuleb sisustada läbi eelnõuga kavandatava KarS § 3511 lg-s 3 sätestatud KarS § 3581 – mis on oluline kogus? Mis on isendi oluline häirimine? kriteeriumite. Lisame ka väljavõtte seletuskirja tekstist (lk 16): Endiselt on võimalik KarS § 3511 lõigetes 1,2 ja 3 nimetatud mõistete sisustamisel tugineda ka valdkondlikele eriseadustele, kuid valdkondlikud eriseadused, nende alusel kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja keskkonnaseire meetodid on eelkõige tehniliseks sisendiks (nt mõõtmistulemused, arvutusviisid, mõju ulatuse ja kestuse hindamise alused). Need ei asenda karistusõiguslikku hinnangut selle kohta, kas tegu vastab KarS § 3511 tähenduses olulise kahju, olulise koguse või ohu kriteeriumitele. Lõplik karistusõiguslik hinnang isiku teole kujuneb KarS-is sätestatud hindamisraamistiku alusel. Selliselt on tagatud eri keskkonnaõiguse valdkondade eripäradega arvestamine, kuid senisest selgem ja prognoositavam kriminaalvastutuse lävend. Üldjuhul tuleb KarS § 3511 lg-tes 1–3 nimetatud koosseisutunnuste hindamisse kaasata ekspert või asjatundja, sest nende 23 küsimuste lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitte(karistus)õiguslike eriteadmiste alusel. Siiski saab üksnes kohus hinnata nende tõendite usaldusväärsust ja kvaliteeti ning kujundada lõplik eriteadmistele tuginev seisukoht tõendamiseseme asjaolu esinemise kohta (vrd RKKK 1-15-10967/38, p 13 ja 1-21-6698/50, p 19). Oluline häirimine ei ole karistusõiguslik mõiste ja see tuleb sisustada läbi looduskaitseseaduse, võttes eelkõige aluseks LKS § 32 lg 2 ja § 55 lg-d 6, ja 61 (vt ka seletuskirja lk 22). 31 KarS § 364 lg 1, lg 11 – ioniseeriva kiirguse keskkonda viimise eest – kas Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused, st kiirgust on võimalik viia keskkonda (vt sama ka KarS § 365)? Kõnealuse viimine asendatud sõnaühendiga juhtimine või koosseisu puhul võiks kasutada direktiivi sõnastust. heitmine. 32 KarS § 3683 – on probleem lg 1, mis seisneb selles, et AÕKS-ist § 240–245 Seletuskirja täiendatud. Oleme teadlikud, et AÕKS- sätestatud väärteokoosseis katab eelnõu koosseisu ehk kuriteona ei saaks me is sätestatud väärteokaristused on osaliselt kattuvad seda menetleda. eelnõuga kehtestatava kuriteokoosseisuga. Mõlemal juhul tuleb süüteokoosseisude kehtestamise kohustus Euroopa Liidu õigusaktist – väärteokaristuste (haldustrahvide) olemasolu on kohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste nr 2024/590 ja 2024/573 kohaselt ning kriminaliseerimise alus tuleneb keskkonnakuritegude direktiivist. Tegemist on ebaloogilise Euroopa Liidu õigusloomega, mille rakendamise väljakutsed tuleb lahendada praktikas. Täiendasime veel seletuskirja osaga, mis selgitab millisel juhul kohaldada väärteokaristust ja millal on kohaldatav vastutus kriminaalkorras (lk 32): 24 „Seega on KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuritegu kohaldatav raskematele rikkumistele. Väärteo- ja kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjakohases praktikas (3-1-1-52-12, p 16).“ 33 KarS § 369 – lg 21 on sõna „ökoloogiline potentsiaal“ – mida see tähendab? Selgitame. Ökoloogiline potentsiaal on blanketne koosseisutunnus, mida tuleb sisustada veeseaduse sätete kaudu. Väljavõte seletuskirjast (lk 34): „Pinnaveekogumi ökoloogiline seisund on asjakohane kõigi pinnaveekogumite liikide puhul (VeeS § 33 lg 1; §-d 11, 13 ja 14), ent pinnaveekogumi ökoloogilist potentsiaali saab hinnata üksnes tehisveekogumite ja tugevasti muudetud veekogumite juures (VeeS §-d 13–14 ja § 33 lg 2) […] Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi ökoloogiline potentsiaal iseloomustab, kuivõrd selle veekogumi ökosüsteemi struktuur ja funktsioneerimine vastavad kõige sarnasema loodusliku pinnaveekogumi omale (VeeS § 58 lg 2).“ Tartu Ringkonnakohus 34 Kohati opereeritakse eelnõus terminiga „oluline kahju“ (vt nt KarS § 3511 lg 2). Arvestatud. Eelnõuga kavandatavas KarS § 3511 lg- Seda terminit tuleb seni – vähemasti üldjuhul – sisustada karistusõiguses läbi s 2 asendatud olulise kahju mõiste järgmisega: olulise KarS § 121 p 1. On segadust tekitav, kui sama seadus kasutab ühte ja sama kahju tekkimine vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, mõistet erinevates tähendustes. Seetõttu palume kaaluda termini „oluline kahju“ 25 asemel terminit „oluline keskkonnakahju“. Just „keskkonnakahjust“ räägitakse vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide ju korduvalt tegelikult nii eelnõus kui seletuskirjas. isenditele. 35 Eelnõus on hulganisti koosseise, kus räägitakse ettevaatamatusest. Seletuskirja täiendatud. Kuigi keskkonnakuritegude Karistusseadustikus kujutab ettevaatamatusvastutus üldjuhul erandit – reeglina direktiiv ei selgita raske hooletuse (ingl k serious eeldab kuriteost rääkimine tahtlust (vt KarS § 15 lg 1). Ettevaatamatusvastutuse negligence) tuvastamise aluseid, tuleb selle mõiste laiendamine toimub karistusõiguse n-ö viimase abinõu (ultima ratio) põhimõtte sisustamisel lähtuda Euroopa Kohtu praktikast. arvelt: vastutusala laiendatakse sinna, kus see üldjuhul olema ei peaks, st sellistele tegevustele, millele peaks reeglina reageerima haldus- või tsiviilõigus. Euroopa Kohtu 3. juuni 2008. a otsuse kohaselt asjas The Queen vs. The Secretary of State for Transport Direktiiv nõuab, et mõningad tegevused peaksid olema karistatavad ka juhul, (nn Intertanko kohtuasi) on kohus leidnud, et mõiste kui need pannakse toime „raskest hooletusest“. Seletuskirjas (lk 7) märgitakse: hooletus tähendab tahtmatut tegu või tegevusetust, „Rasket hooletust kui subjektiivse koosseisu elementi käsitatakse Eesti millega vastutav isik rikub oma hoolsuskohustust. karistusõigussüsteemi kontekstis ettevaatamatusena (KarS § 18), mille puhul Mõistet raske hooletus tuleb mõista nii, et see tuleb eraldi tuvastada, kas tegemist on kergemeelsuse või hooletusega.“. Tekib tähendab tahtmatut tegu või tegevusetust, millega küsimus, kas arusaamani, et „raske hooletus“ tähendab Eesti seaduse mõttes vastutav isik rikub selgelt hoolsuskohustust, mida ta „ettevaatamatust“, jõuti läbi mingi analüüsi või mingitele (õigus)allikatele oleks oma omadusi, teadmisi, võimeid ja tuginevalt? Kas ei ole võimalik, et „raske hooletus“ on samastatav individuaalset olukorda arvestades pidanud järgima ja kergemeelsusega KarS § 18 lg 2 tähenduses? Vahest ei hõlma see termin pelka võinud järgida (p-d 75–77). n-ö mitteteadlikku ettevaatamatust ehk hooletust KarS § 18 lg 3 mõttes? Kui see nii on, võiks kaaluda võimalust kriminaliseerida rikkumised, millele peab Eelkirjeldatud raske hooletuse lävend on madalamal järgnema vastutus ka siis, kui need pannakse toime „raskest hooletusest“ mitte kui KarS § 18 lg-s 2 sätestatud kergemeelsus ja läbi ettevaatamatusetteheite, vaid üksnes juhul, kui teo toimepanija oli väljendub just KarS § 18 lg-s 3 sätestatus, mille kergemeelne. Seeläbi jääks kriminaalvastutuse alast välja pelgalt hooletusest kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea toime pandud teod (tagajärje hooletud põhjustamised) ja nii oleks muudatused süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid paremini kooskõlas karistusõiguse ultima ratio põhimõttega. oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 36 Mitmete koosseisude juures on viide „olulisele kahjule või olulise kahju ohule“. Selgitame. Nõustume, et vastutus ohu tekkimise eest Need kaks tagajärge – kahju ja oht – on selgelt astmestatavad: oht kujutab endast peab olema olemuslikult kergem kui vastutus ohu kahju eelastet ehk on märksa väiksema ebaõigussisuga nähtus kui kahju (s.o realiseerumise ehk kahju tekitamise eest. realiseerunud oht). Pahatihti on need karistusseadustikus erinevalt sanktsioneeritud: nt tahtliku elu ohustamise eest nähakse ette kergemad Eelnõuga ülevõetav direktiiv aga neid tagajärgesid karistused kui tahtliku elu kahjustamise ehk surma põhjustamise eest (vt nt KarS karistuse ülemmäärade ettekirjutamisel ei erista (vt 26 §- d 118 lg 1 p 1, 1181 lg 2 p 5, 123, 133 lg 2 p 6, 1381 lg 2 p 6, 259 lg 2 ja 406 artikkel 5 lg 2 p-d d ja e). Keskkonna saastamise lg 1 vs §-d 113 ja 114). Seetõttu võiks kaaluda võimalust talitada nii ka kuriteokoosseisu näitel (KarS § 364): kehtivas õiguses keskkonnakuritegude puhul, sanktsioneerides olulise kahju tekitamise karistame ohu põhjustamise eest kuni üheaastase rangemalt kui üksnes sellise ohu loomise. vangistusega (lg 1) ja olulise kahju põhjustamise eest keskkonnale või selle elementidele kuni kolmeaastase vangistusega (lg 2). Direktiiviga tõusis karistuse ülemmäär mõlemal juhul viieaastase vangistuse peale, mis on iseäranis ohu põhjustamise korral märkimisväärne tõus. Eelnõu koostamisel tehti teadlik valik siduda nii ohu põhjustamine kui ka ohu realiseerumine ehk kahju tekkimine sama sanktsiooni ülemmääraga, et ettenähtud karistusvahemikus oleks kohtul võimalik diferentseerida karistust konkreetse teo raskuse ja süüdlase süü järgi. Keskkonnaamet 37 Eelnõu § 1 punkt 7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1203 Arvestatud osaliselt. Direktiivi sõnastus erineb Artikkel 3 lg-te 6-8 sõnastus on: võetakse asjakohasel juhul arvesse üht või mitut karistusseadustiku omast ega sobi selle stiiliga. Samuti järgmistest elementidest. on eksitav korrata sõna tunnus. KarS § 3511 loetelusid saab mõista alternatiivselt, kuid lisasime täpsuse Teeme ettepaneku kasutada direktiivi sõnastust, kuna selle kasutamine annaks huvides lg-te 1–3 punktide 3 lõppu sõna või. selgema arusaama, et KarS § 3511 lg-tes 1-3 peab asjakohasel juhul võtma arvesse üht või mitut elementi. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punkt 7 KarS § 3511 lg-tes 1-3 järgnevalt: „Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks ..., võetakse asjakohasel juhul arvesse üht või mitut järgmistest tunnustest“. 38 Eelnõu § 1 punkt 19. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punkt 19: (1) Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused. Aine, energia, materjali, jäätmete või ioniseeriva kiirguse ebaseadusliku keskkonda juhtimise või heitmise eest, samuti normatiive ületava müra põhjustamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või 27 oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Sõnastus keskkonda viimise ioniseeriva kiirguse puhul kordub eelnõu § 1 punktides 20, 25, 27 ning leiame, et kõigis märgitud punktides võiks sõnastuse asendada juhtimise või heitmisega. 39 Eelnõu § 1 punkt 42. Rikkumiste, kus jäätmeid viiakse ebaseaduslikult Selgitame. Olulises koguses ohtlike jäätmete keskkonda ülisuures koguses, s.o tuhandeid tonne, ja millega isik teenib keskkonda viimine (nt metsa alla viskamine) on märkimisväärselt suurt tulu, menetlemine ja karistamine väärteokorras ei ole abstraktne ohudelikt, st kuriteona karistatav teo proportsionaalne toime pandud teo ja tagajärjega. Tegemist on kuritegelike üldohtlikkuse tõttu. Seda põhjusel, et ohtlike jäätmete gruppide huviorbiidis oleva tegevusega üle maailma, seega peaks tegevus olema olulises koguses keskkonda viimine on juba karistatav kuriteona. Kui mõni koorem olmejäätmeid (mitte ohtlikke jäätmeid) olemuslikult nii riskantne ja sellest tulenev potentsiaal veetakse üle piiri Lätti ja need viiakse seal keskkonda, on tegu ülal viidatud keskkonna ja inimeste kahjustamiseks piisavalt suur, KarS §-s 3681 kirjeldatud kuriteoga, kui need samad koormad kallatakse Eestis et mitte eeldada täiendava keskkonnale tekitatud ohu metsa alla, on tegemist väärteoga. Selline eristamine ei ole kooskõlas õiguse või kahju tõendamist. Samaväärset potentsiaali ei ühetaolise kohaldamise põhimõttega. tulene aga automaatselt tavajäätmetest, mistõttu on nendega seotud jäätmehoolduse nõuete rikkumine kriminaalkorras karistatav vaid juhul, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele Riikidevahelise, st piiriülese jäätmeveo nõuete rikkumise kriminaliseerimine (KarS § 3681) on olnud Euroopa Liidu poliitiline valik. Põhjuseid on mitmeid, aga osalt on see selgitatav seeläbi, et piiriülene jäätmevedu on seotud täiendava riskiga, olles sageli organiseeritud ja kasumi teenimisele orienteeritud. Halduskaristused (sh väärteomenetlused) ja 28 killustatud lähenemine ei ole praktikas olnud piisavalt heidutav ega võimaldanud tõhusat koostööd. 40 Eelnõu § 1 punkt 51. KarS muutmise eelnõu § 3683 lg 1 kirjeldatud Teadmiseks võetud. Seletuskirja täiendatud. koosseisualternatiivid „Fluoritud kasvuhoonegaasi või osoonikihti kahandava Oleme teadlikud, et AÕKS-is sätestatud aine, seda gaasi või ainet sisaldava või sellel põhineva toote või seadme või selle väärteokaristused on osaliselt kattuvad eelnõuga osa ebaseadusliku kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise, kehtestatava kuriteokoosseisuga. Mõlemal juhul tuleb kasutusele võtmise või keskkonda viimise eest.“ - on suures osas samad, mis süüteokoosseisude kehtestamise kohustus Euroopa atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) §-des 240–245 sätestatud Liidu õigusaktist – väärteokaristuste (haldustrahvide) väärteokoosseisud. olemasolu on kohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste nr 2024/590 ja 2024/573 kohaselt Riigikohus märkis lahendi 3-1-1-52-12, p-s 13, et KarS § 3 lg-st 5 tuleneb, et ning kriminaliseerimise alus tuleneb kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse keskkonnakuritegude direktiivist. Tegemist on isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut ebaloogilise Euroopa Liidu õigusloomega, mille karistada väärteo eest. rakendamise väljakutsed tuleb lahendada praktikas. Kriminaalkolleegiumi varasema praktika järgi saab seda normi siiski kohaldada Täiendasime veel seletuskirja osaga, mis selgitab üksnes juhul, kui väär- ja kuriteokoosseis on omavahel ideaalkogumis, mitte aga millisel juhul kohaldada väärteokaristust ja millal on siis, kui tegemist on mitteehtsa kogumi ehk seadusainsusega. Seega nende kohaldatav vastutus kriminaalkorras (lk 32): tegude puhul, kus AÕKS-is on sätestatud vastutus väärteo korras, KarS § 3683 lg-t 1 kohaldada ei saa. „Seega on KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuritegu kohaldatav raskematele rikkumistele. Väärteo- ja kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjakohases praktikas (3-1-1-52-12, p 16).“ 41 Eelnõu § 1 punkt 68. KarS muutmise eelnõu § 3711 lg 1 sätestab vastutuse Selgitame. Kohustus näha ette KarS § 371¹ lg 1 raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote turule rikkumise kvalifitseeritud koosseis lg‑s 3 nimetatud laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumise eest. katastroofiliste tagajärjega tuleneb direktiivi artikkel 3 29 Lõikes 3 kirjeldatud koosseisu osaks on tagajärje tekkimine. Siin on vastuolu lõikest 3. Eestil ei ole direktiivi ülevõtmisel võimalik sätte pealkirjaga – saaduse või toote turule laskmine, kättesaadavaks tegemine sellest kohustusest kõrvale kalduda. ja eksportimise keelu rikkumine (tegevused kui sellised) ei saa tekitada negatiivset tagajärge keskkonnale – negatiivne tagajärg tekib raadamisel ja Euroopa Komisjoni selgituste kohaselt võib EUDR‑i ebaseaduslik raadamine on karistatav KarS §-de 354 – 356 alusel. rikkumisega seotud kahju tekkida nii EL‑is kui ka kolmandates riikides ning kvalifitseeritud koosseisu rasked tagajärjed võivad olla teatud tingimustel põhjuslikus seoses EUDR-i rikkumisega. Eesti Keemiatööstuse Liit 42 Eelnõu laiendab märkimisväärselt kriminaalõiguslikku vastutust valdkondades, Selgitame. Eelnõuga ei kavandata lisaks mis on juba täna väga detailselt reguleeritud (REACH, CLP, Seveso, olemasolevatele valdkondlikele kohustustele, mille tööstusheite nõuded jne). Tööstuses tekitab see küsimuse, kas praktikas võib aluseks on eelkõige REACH/CLP/Seveso jm tekkida olukordi, kus haldusnõuete rikkumine või tootmisprotsessis toimunud tööstusheite nõuded, täiendavaid kohustusi. Samuti on eksimus võib hakata kaasa tooma ebaproportsionaalselt tugevat oluline rõhutada, et karistusõiguslikult relevantne tegu kriminaalõiguslikku riski. eeldab lisaks olemasoleva regulatsiooni rikkumisele, alati ka kõigi deliktistruktuuri elementide esinemist (KarS § 2 lg 2). See tähendab, et kuriteona saab karistada üksnes sellise teo eest, mis vastab süüteokoosseisu kirjeldusele (on sh tahtlik, v.a kui tegemist on ettevaatamatusdeliktiga) on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Konkreetselt ohtlike kemikaalide käitlemise valdkonnas ei ole kriminaalvastutuse alused ja lävend samas ka märkimisväärselt laienenud. Peamine muudatus nii KarS § 368, 3682 kui ka 3685 puhul on pigem suurenenud karistusähvardus ja kvalifitseeritud koosseisude lisandumine, mis näevad ette rangemad karistused surma põhjustamise ja keskkonnale katastroofiliste tagajärgede põhjustamise eest. Kuigi kohustus kriminaliseerimiseks tõukub Euroopa Liidust, siis nõustume, et selliste tagajärgedeni viinud 30 teod vajavad karistusõiguslikku sekkumist – eesmärk ei ole adresseerida väheolulisi tootmisprotsessi eksimusi, mida ettevõtjal ei olnud võimalik ära hoida. 43 Direktiiv näeb ette ökotsiidi ja ettevaatamatusest surma põhjustamise Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas tehtud vastavad kvalifitseeritud koosseisud ning kohustab neid esimese astme kuritegudena muudatused, et kvalifitseeritud koosseisud kohalduks kohaldama SEVESO ettevõtetega seotud rikkumiste puhul. Eesti eelnõu vaid suurõnnetuse ohuga ettevõtetele. kohaselt plaanitakse vastavaid sätteid kohaldada KemS mõistes nii suurõnnetuse ohuga ettevõtetele kui ka ohtlikele ettevõtetele. Siinkohal soovime juhtida tähelepanu, et Eesti on ajalooliselt rakendanud SEVESO direktiivi rangemalt ning loonud lisaks direktiivis ette nähtud A- ja B- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetele ka täiendava siseriikliku kategooria C ehk nn „ohtlik ettevõte“. Tegemist on Eesti-sisese laiendusega, mida SEVESO direktiiv ise ette ei näe. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas keskkonnakuritegude direktiivist tulenevad kvalifitseeritud kriminaalkoosseisud peaksid üldse laienema sellele täiendavale siseriiklikule C-kategooriale. Meie hinnangul läheb selline lähenemine direktiivi eesmärgist ja nõuetest kaugemale ning toob kaasa olukorra, kus Eesti ettevõtetele kehtestatakse võrreldes teiste liikmesriikidega oluliselt rangem kriminaalõiguslik vastutus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 44 Eelnõuga tõstetakse mitme väärteo puhul oluliselt juriidilise isiku rahatrahvi Mittearvestatud. Sama väärteo eest ettenähtud ülemmäära. karistuse ülemmäärad peavad peegeldama võrdselt väärteo raskust, sõltumata sellest, kas karistus on Kaubanduskoda mõistab vajadust ajakohastada karistusmäärasid, mis on ettenähtud füüsilisele või juriidilisele isikule. Väärteo tõepoolest olnud pikka aega muutmata. Samas on vajadus 50-125-kordse tõusu raskust on võimalik hinnata protsendina järele küsitav. Seletuskiri ei põhjenda, milline on trahvimäärade tegelik mõju karistusseadustiku üldosas ettenähtud maksimaalsest väiksematele ettevõtjatele. Ebaproportsionaalselt kõrged karistusmäärad ei karistuse ülemmäärast (s.o 300 trahviühikut täida üksnes karistuslikku eesmärki, vaid vähendavad investeerimisjulgust ja füüsilisele isikule ja 400 000 eurot juriidilisele suurendavad õiguslikku ebakindlust sektorites, kus tegutsemine on juba praegu isikule). Kuna kehtiva õiguse alusel sai füüsilist isikut tihedalt reguleeritud. Leiame, et ükski ettevõtja, kes tegeleb metsa- või 31 puidutööstusega või põllumajandusega, ei lähe teadlikult loodust kahjustama, karistada tunduvalt raskema karistusega (arvestades kuid keegi ei ole kaitstud selle eest, kui midagi seadusevastast siiski tegevuse üldosa ülemmäära), oli see vastuolus karistuspoliitika käigus juhtub. Ka sellistes olukordades on oluline, et ettevõtjad vastutavad oma üldise arusaamaga, mille kohaselt ei suurenda isiku tegevuse eest, kuid trahvimäärad ei tohiks olla sellised, mis muudavad iga teoraskust see, et ta on teo toimepannud füüsilise eksimuse ettevõtet lõpetavaks. isikuna (kui siis vastupidi, juriidilise isiku tegevuse organiseeritusest tulenevalt võib see olla sõltuvalt Palume eelnõus alandada juriidilisele isikule kohaldatavad rahatrahvimäärasid kaasusest hoopis teoraskust ja -ohtlikkust suurendav 50% võrra ning asendada need vastavalt: asjaolu).  eelnõu § 1 punktis 9 arv „200 000“ arvuga „100 000“; Karistuse ülemmäärade kehtestamisel tuleb arvestada  eelnõu § 1 punktis 10 arv „200 000“ arvuga „100 000“, kõigi turul tegutsevate ettevõtete karistustundlikkust, mis rahatrahvi korral väljendub ennekõike juriidilise  eelnõu § 1 punktis 16 arv „400 000“ arvuga „200 000“; isiku majanduslikus seisundis. Kõrgemad ülemmäärad ei muuda üldiseid väärteomenetluse  eelnõu § 1 punktis 30 arv „100 000“ arvuga „50 000“. läbiviimise põhimõtteid, kuid võimaldavad rakendada karistuse määramisel senisest suuremat kaalutlusõigust. Selliselt on võimalik tagada, et viimase abinõuna väärteo eest kohaldatav karistusmäär on ka päriselt mõjus, st suudab täita üld- ja eripreventiivset funktsiooni suurte ja majanduslikult võimekate turuosaliste suhtes. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 45 Eelnõu kohaselt muutub märkimisväärne osa rikkumistest, mis täna on Selgitame. Direktiivi ülevõtmisel on Eesti kohustatud käsitletavad väärtegudena, kriminaalkorras karistatavaks. Seejuures on eriti kriminaliseerima direktiivis loetletud teod ka juhul, problemaatiline, et vastutus võib tekkida juba olukorras, kus on tuvastatud kui need põhjustavad olulist keskkonnakahju või üksnes olulise kahju oht, mitte aga tegelik kahju (KarS § 351¹). Selline tõenäoliselt võivad seda põhjustada. Seetõttu on ka lähenemine laiendab oluliselt kriminaalvastutuse piire ning tekitab õigusselguse eelnõu järgi kriminaalvastutuse eelduseks teatud küsimusi. Kuigi ohu kriminaliseerimine ei ole karistusõiguses iseenesest uus juhtudel olulise kahju ohu põhjustamine keskkonnale praktika (Eestis on karistatav nt tuleohutusnõuete rikkumine või ohtlike ainete või ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. vale käitlemine), on käesoleva eelnõu puhul tegemist siiski põhimõtte märkimisväärse laiendamisega. Erinevalt tavapärasest praktikast, kus ohtu kui Samas on kriminaalvastutuse aluseks ka teo ebaseaduslikkus (nt tegutsemine ilma 32 sellist põhjustav rikkumine on kitsalt piiritletud ja seotud selgelt määratletud keskkonnakaitseloata), karistusõiguslikult relevantne riskidega, laiendab eelnõu kriminaalvastutust laiapõhjalistele ja sageli tahtlus või ettevaatamatus ning süülisus. Pelgalt paratamatutele keskkonnariskidele majandustegevuses, sealhulgas majandustegevusega kaasnev abstraktne või põllumajanduses ja toidutootmises. karistusõiguslikult vältimatu keskkonnarisk ei ole iseenesest kriminaalkorras karistatav. Põllumajanduse ja toidutootmise kontekstis on oluline rõhutada, et tegemist on sektoritega, kus keskkonnariskide esinemine on oma olemuselt vältimatu. Näiteks hõlmavad peamised riskid toitainete leket, sealhulgas lämmastiku ja fosfori sattumist põhja- ja pinnavette või loomakasvatuse heitmeid, sh ammoniaagi ja metaani emissioone. Seejuures tuleb rõhutada, et mitmed riskid ei ole otseselt seotud ettevõtja hooletuse või pahatahtliku tegevusega, vaid tulenevad väliskeskkonnast. Sellises kontekstis tekitab tõsist muret, et eelnõu kohaselt võib kriminaalvastutus tekkida ka olukordades, kus ettevõtja on tegutsenud nõuetekohaselt, kuid väliste tegurite koosmõjul tekib keskkonnakahju oht. Lisaks juhime tähelepanu, et Eesti on viimastel aastatel mitmes valdkonnas liikunud dekriminaliseerimise suunas. Käesolev eelnõu liigub vastupidises suunas, tuues kriminaalvastutuse valdkondadesse, kus seni on rakendatud haldus- või väärteomenetlusi. Selline suunamuutus vajab meie hinnangul põhjalikumat mõjuanalüüsi. Kokkuvõttes leiame, et kuigi direktiivi ülevõtmine on kohustuslik, tuleb selle rakendamisel maksimaalselt arvestada õigusselguse, proportsionaalsuse ja sektori eripäradega. Eriti oluline on tagada, et kriminaalvastutus ei laieneks olukordadele, kus puudub ettevõtja süü või kus riskid tulenevad valdavalt looduslikest ja ettearvamatutest teguritest. Eesti Kalaliit 46 Eelnõu suund keskkonnakaitse tugevdamisel on mõistetav ja vajalik ning vastab Teadmiseks võetud. Eelnõukohase seadusega ei Euroopa Liidu õigusest tulenevatele eesmärkidele. Samas on kavandatud muudeta kehtivaid karistuse mõistmise aluseid ega suunata kohtuid vaatama ümber senist kohtupraktikat, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku 33 trahvimäärade tõus väga ulatuslik ning selle tegelik mõju sõltub eelkõige süü suurus (nt teo raskus), teda iseloomustavad rakenduspraktika tasakaalukusest. andmed (nt majanduslik olukord) ja üld- ning eripreventiivsed kaalutlused. Oluline on tagada, et muudatused täidaksid oma eesmärki – ennetada keskkonnakahju ja piirata ebaseaduslikku tegevust – ilma et need tooksid kaasa Kaalume ettepanekut luua keskkonnavastaste ebaproportsionaalse koormuse seaduskuulekale kalandussektorile. kuritegude puhul selge juhendmaterjal, mis tagab karistuste ühtlase ja prognoositava kohaldamise, Peame oluliseks rõhutada järgmisi põhimõtteid: keskkonnakuritegude vastase võitluse riikliku  karistuste määramisel tuleb järjepidevalt arvestada teo raskust ja strateegia väljatöötamisel, mille tähtaeg on direktiivi toimepanija majanduslikku olukorda; järgi 21. mai 2027.  maksimaalseid sanktsioone tuleks rakendada erandina, mitte tavapraktikana;  vajalik on selge juhendmaterjal või praktika, mis tagab karistuste ühtlase ja prognoositava kohaldamise;  kaaluda võiks täiendavaid mehhanisme, mis aitavad tagada karistuste parema diferentseerimise (nt astmeline lähenemine või selgemad kriteeriumid). Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit 47 Eelnõu seletuskirja punktis 1.1 on muu hulgas selgitatud, et keskkonnavastaste Mittearvestatud. Sama väärteo eest ettenähtud väärtegude juriidilise isiku karistusmäärad ajakohastatakse ning viiakse karistuse ülemmäärad peavad peegeldama võrdselt kooskõlla füüsilisele isikule sama väärteo eest ettenähtud karistustega. väärteo raskust, sõltumata sellest, kas karistus on ettenähtud füüsilisele või juriidilisele isikule. Väärteo Leiame, et eelnõus ei ole keskkonnavastaste väärtegude karistusmäärasid raskust on võimalik hinnata protsendina sisuliselt ajakohastatud ning juriidiliste isikute karistusmäärad ei ole viidud karistusseadustiku üldosas ettenähtud maksimaalsest kooskõlla füüsiliste isikute sama väärteo eest ettenähtud karistustega. karistuse ülemmäärast (s.o 300 trahviühikut Meie hinnangul tähendab ajakohastamine eelkõige karistusmäärade füüsilisele isikule ja 400 000 eurot juriidilisele kohandamist ajas toimunud muutustega, mitte nende mitmekordset formaalset isikule). Kuna kehtiva õiguse alusel sai füüsilist isikut suurendamist. Karistuste märkimisväärne karmistamine võib jätta mulje liigsest karistada tunduvalt raskema karistusega (arvestades repressiivsusest, mis ei ole kooskõlas demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. üldosa ülemmäära), oli see vastuolus karistuspoliitika 34 Praktika on näidanud, et karistuspoliitika tasakaalukus ja proportsionaalsus üldise arusaamaga, mille kohaselt ei suurenda isiku annavad sageli paremaid tulemusi kui pelgalt karmuse suurendamine. teoraskust see, et ta on teo toimepannud füüsilise isikuna (kui siis vastupidi, juriidilise isiku tegevuse organiseeritusest tulenevalt võib see olla sõltuvalt kaasusest hoopis teoraskust ja -ohtlikkust suurendav asjaolu). Karistuse ülemmäärade kehtestamisel tuleb arvestada kõigi turul tegutsevate ettevõtete karistustundlikkust, mis rahatrahvi korral väljendub ennekõike juriidilise isiku majanduslikus seisundis. Kõrgemad ülemmäärad ei muuda üldiseid väärteomenetluse läbiviimise põhimõtteid, kuid võimaldavad rakendada karistuse määramisel senisest suuremat kaalutlusõigust. Selliselt on võimalik tagada, et viimase abinõuna väärteo eest kohaldatav karistusmäär on ka päriselt mõjus, st suudab täita üld- ja eripreventiivset funktsiooni suurte ja majanduslikult võimekate turuosaliste suhtes. 48 Samuti juhime tähelepanu, et Eestis puudub keskkonnaalaste rikkumiste Mittearvestatud. Keskkonnakuritegude direktiiv kasvutrend. Sellest tulenevalt ei pruugi üksnes direktiivi ülevõtmise kohustusele näeb ette liikmesriikidele kohustuslikud kuritegude viitamine olla piisav põhjendus karistusmäärade ulatuslikuks tõstmiseks. karistused (sh kohustuslikud karistuste ülemmäärad, Seadusloomes võiks arvestada ka Eesti kui väikeriigi eripäradega ning senise millest väiksemaid kehtestada pole lubatud). toimiva keskkonnakaitse tasemega. Eelnõukohase seadusega ettenähtud karistuste koostamisel ei ole mindud direktiivi Oluline on märkida, et erinevalt Euroopa Liidu määrustest ei ole direktiivid miinimumnõuetest kaugemale. Karistusmäärade otsekohalduvad ning jätavad liikmesriikidele teatava rakendusliku paindlikkuse. mõjuanalüüs ja vajalikkus on toimunud Euroopa Liidu Eesti võiks kasutada seda võimalust kujundada lahendused, mis arvestavad meie tasandil. senist head praktikat ja keskkonnaseisundit. Eesti on rahvusvahelises võrdluses looduskaitse valdkonnas eeskujulik riik, paistes silma nii elurikkuse säilitamise kui ka puhta elukeskkonna poolest. Ka eelnevalt käsitletud rahvusvahelised võrdlusandmed kinnitavad Eesti kõrget 35 taset keskkonnaseisundi osas. Seetõttu on asjakohane kaaluda, kas kavandatavad karistusmäärad on proportsionaalsed ja vajalikud. Samuti leiame, et eelnõus välja pakutud juriidiliste isikute karistusmäärad ei ole proportsionaalses kooskõlas füüsiliste isikute karistustega, kui need erinevad kümnete või sadade kordade ulatuses. Keskkonna seisukohalt ei ole määrav, kas kahju tekitajaks on füüsiline või juriidiline isik. Selline diferentseerimine võib tekitada soovimatuid kõrvalmõjusid ning mõjutada õiguskäitumist viisil, mis ei toeta eelnõu eesmärke. 36

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →