dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Justiits- ja Digiministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Justiits- ja Digiministeerium · 22. mai 2026
Viit
8-1/3800-13
Registreeritud
22. mai 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viru Maakohus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8 Eelnõude menetlemine
Sari
8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik)
Toimik
8-1/2026
Vastutaja
Mari Kirs (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Kohtute talitus)

Failid

  • 📎Arvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.asice264 KB
  • 📎E-kiri.eml372 KB

Sisu (failidest)

5267960 960755 0 0 center -2160270 0 0 Justiits- ja Digiministeerium Teie 11.05.2026 20 2 6 a nr 8-1/3800-1 Meie 22.05.2026 20 2 6 a nr 8-1/3800- 2 A rvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse e elnõu kohta 1. Kohtusse pöördumine abielu lahutamiseks (PKS § 65 lg-d 1 ja 2) Eelnõus on loobutud Ju stiits- ja Digiministeeriumi algsest ülesandepüstitusest muuta abielu kohtuväliselt ühepoolselt lõpetatavaks. Praegune kohtupraktika on liikunud järjest enam sinnapoole, et kohus veendub ühe abikaasa soovimatuses abielu jätkata ning lahutab abielu teise abikaasa võimalikust vastuseisust hoolimata. Sellises olukorras piisaks abielu lõpetamiseks ka ühe poolse tahteavalduse tegemisest perekonnaseisuasutusele või notarile ja tahteavalduse kättetoimetamisest teisele abikaasale temalt mingit tahteavaldust ootamata. Läbimõtlematu lahutuse vältimiseks piisaks, kui abielu lõppemiseks oleks vaja lik esitada lahutada sooviva abikaasa korduv tahteavaldus seaduses ettenähtud perioodi järe l pärast esialgse avalduse tegemist. 2 . Hooldusõiguse seos põlvnemise tuvastamisega ( PKS § 95 lg 2 ) M uudatus t on seletuskirjas põhjendatud eesmärgiga anda selge õiguslik alus Siseministeeriumi praktikale mille kohaselt põlvnemise kohtuliku tuvastamise ga kaasneb vanemat e ühine hooldusõigus. Sätte sõnastusest võib jääda mulje, et kohus peab hooldusõiguse küsimuse alati eraldi lahendama, kuigi seletuskirja järgi soovitakse pigem kinnitada seadusest tulenevat üldreeglit ühise hooldusõiguse tekkimise kohta. Selline sõnastus võib tekitada seaduse kohaldamisel ebaselgust. Kuna kavandatava eelnõu PKS § 117 lõikes 3 on piisavalt selgelt sätestatud, et põlvnemise tuvastamisel kaasneb ühine hooldusõigus , puudub vajadus PKS § 95 lg 2 lisamiseks. Kui kavandatava normi eesmärk on täpsustada, et koos põlvnemise hagiga saab kohus lahendada ka hooldusõiguse küsimuse, siis see küsimus on juba lahendatud kavandatava eelnõu TsMS § 550 lg 2 muudatusega. 3 . L apsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel elatise suuruse määramisel ( PKS § 102 lg 2 ) Eelnõuga on l apsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel elatise suuruse määramise kriteeriumina tõstetu d ümber PKS § 102 l õikes t 3 , kus see oli sõnastatud elatise suurendamise kriteeriumina , sama paragrahvi l õikest 2 , kus see peaks olema nüüd elatise vähendamise kriteeriumiks. Kuigi kehtivas seaduseredaktsioonis ei ole selle kriteeriumi tähendus selge, ei para nda seda ka pakutud lahendus. Kui vanemad on elatisevaidlusega kohtusse pöördunud, siis ei pruugi senine kulutuste jaotus neid rahuldada ning ainuüksi selle säilitamine ei saa olla lahendusena eesmärgiks. Soovitav oleks sellises kriteeriumist üldse loobuda. 4 . Lapse erivajaduse ja vanema varalise seisu arvestamine elatise suur endamisel ( PKS § 102 lg 3 ) K ehtiva õiguse ja kohtupraktika järgi peab kohus elatise määramisel arvestama lapse erivajadustega (PKS § 99 lg 2). Kui seadusandja peab vajalikuks erivajadustega arvestamist eraldi rõhutada, võiks selle sätestada PKS § 99 lõikes 2 , lisades nt sõna „vajadustest“ järele sõnad „ sealhulgas erivajadusest“ või „eelkõige erivajadusest“ . Põhjendatud ei ole vanema varalisest seisust lähtuva elatise suurendamise võimaluse kaotami ne . Lapse ülalpidamise eesmärk ei ole üksnes minimaalsete vajaduste tagamine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on lapsel õigus osa saada oma vanemate keskmisest parmast elatustasemest, mi s eesmärki praegune regulatsioon täidab . Sotsiaaleetiliselt on põh jen datud , et hea varalise seisuga vanem alt väljamõistetav elatis võiks ületada lapse vältimatute põhivajaduste katmiseks vajaliku määra. Lugupidamisega Priit Kama Viru M aakohtu esimees Saatja: "Svetlana Padda - VMK" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Viru Maakohtu arvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Kuupäev: 2026-05-22 15:29 Tere Edastan Viru Maakohtu arvamuse. Svetlana Padda kohtuistungi sekretär Viru Maakohus Konfidentsiaalsusmärge: Selles e-kirjas sisalduv teave ja võimalikud manused on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutisüsteemist.
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel