Arvamus eelnõule

Liisa Ly-Pakosta Justiits- ja digiminister 21.05.2026 Arvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta llll Tartu Ülikooli õigusteaduskond edastab arvamuse perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta seoses kavandatavate muudatustega perekonnaseaduse §-s 64 jj, mis puudutavad abielu lahutamist ühe poole avalduse alusel. Õigusteaduskond ei toeta ettepanekut võimaldada abielu lahutamist kohtuväliselt ühe poole avalduse alusel. Eesti lahutusõiguses kehtib selge, süsteemne ja õigusteoreetiliselt põhjendatud lähenemine: abielu lahutamine saab toimuda kas abikaasade ühise avalduse alusel kokkuleppel või kohtus. Sellise eraautonoomiat austava lähenemisega eristub Eesti juba täna teistest Euroopa riikidest märkimisväärselt. Enamus EL riikides on abielu võimalik lahutada üksnes kohtus. Suures osas riikides on kohtu pädevuses isegi abielulahutused, mis põhinevad abikaasade ühisel kokkuleppel. Selliselt rõhutatakse vajadust tagada stabiilsus perekondlikes suhetes. Tõsi, viimasel ajal on üha enam hakatud arutama selle üle, kas lahutusasjad jm perekonna- ja pärimisõiguslikud menetlused võiks anda üle mõnele kohtuvälisele instantsile, kuid arvestades seniseid arenguid ja EL riikide õigussüsteemi nn doktriini-truudust on tõenäoline, et muudatused hõlmavad ühise avalduse nõuet või seda tasakaalustavaid täiendavaid tingimusi. Tõsi, üldistatult saab öelda, et Eesti kohus lahutab abielu siis, kui üks pooltest ei soovi enam abielus olla. Lahutada sooviva abikaasa vaates võib otsus olla tõesti läbimõeldud ja lõplik. Sellele aitab vaieldamatult kaasa kohtu autoriteetsus. Ühepoolse avalduse võimaluse laiendamine ka kohtuvälistele menetlejatele toob endaga kaasa soovimatud tagajärjed. Abielu lahutamine kohtuväliselt ühe poole avalduse alusel muudab abielu lahutamise formaalseks, isiklikkuse elemendita menetluseks. See ei ole kooskõlas abielu kui erilise perekonnaõigusliku kokkuleppe olemusega ja aitab kujundada mittesoovitavat ühiskondlikku hoiakut abielu kui institutsiooni suhtes ning perekonna tähenduse suhtes laiemalt. Lisaks on ühise avalduse esitamise nõudel suur praktiline väärtus. Esiteks aitab ühise avalduse nõue hoiduda liigselt kiirustades tehtud otsuste eest. Vahest ehk isegi olulisem on aga see, et ühise avalduse esitamise nõue suunab abikaasasid ühisele tegutsemisele ja mõlema poole soovidega arvestavale kokkuleppele. Iseäranis oluliseks muutub see nendes olukordades, kus abikaasade omavaheline suhe on kasvõi ajutiselt tasakaalust väljas. Ühepoolse lahutusavalduse esitamise võimalus annab domineerivale poolele võimaluse teha teise abikaasaga mittearvestav otsus ja võtab teiselt abikaasalt reaalse võimaluse kooselu taastada ega taga kokkuleppele mittejõudmise korral talle õigust väärikale lahutusele. Ühisel avaldusel on abielu sõlmimisega sarnane, tseremoniaalne ja väärtustav tähendus. Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073 Eestis on juba täna võimalik valida mitme erineva lahutusviisi vahel ja abielu lahutamine on väga lihtne. Kavandatava muudatuse mõju kohtute töökoormusele on pigem väike. Kui lahutuste arv kohtutes ka väheneb, siis mitte sellisel määral, et see õigustaks põhimõttelist muudatust abielulahutusõiguses. Abielulise ühisvara jagamise vaidlused on ja jäävad kohtu pädevusse, mistõttu on mõistlik säilitada võimalus teha kõik vajalikud toimingud ühe menetleja juures. Abielu lahutamisel on õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad nii abikaasade omavahelisi varasuhteid ja suhteid kolmandate isikutega kui ka lastega seotud õigusküsimusi, samuti pärimisõigust. Seega on abielu lõppemine, selle aeg ja sellest teadmine erakordselt oluline. Kavandatavate muudatustega kaasnev lahutusavalduse kättetoimetamise regulatsioon nimetatuga kaasnevaid ohte mõnevõrra küll leevendab, kuid ei välista võimalikke vaidlusi, sh piiriüleseid, ega kaalu üles senisest kontseptuaalsest lähenemisest loobumist. Lõpetuseks, uudsete ja paindlike lahenduste loomine on tervitatav. Lahutusõiguses on Eesti juba Euroopas esirinnas. Kohtute koormuse vähendamine ja menetluste usaldamine kohtuvälistele menetlejatele on loonud rahvusvahelisel tasandil edumeelse ja samas mõistliku õigussüsteemi kuvandi. Abielu lahutamiseks ühise avalduse esitamise aitab kaasa selle kuvandi säilitamisele. Lugupidamisega Õigusteaduskonna nimel Tiina Karm, PhD Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse lektor /allkirjastatud digitaalselt/ 2 (2) Saatja: "Ille Peek" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: [OI:48768] Perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kuupäev: 2026-05-22 06:53 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Edastan TÜ Õigusteaduskonna arvamuse Perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus , vabandame viivituse eest, loodan, et teil on võimalik see siiski vastu võtta. Parimate soovidega Ille Peek -- mag iur Ille Peek õppekorraldusspetsialist TÜ õigusteaduskond Tallinnas/School of Law (Tallinn) Tõnismägi 5a, 10119 Tallinn 6271871 <mailto:[email protected]> [email protected] From: [email protected] <[email protected]> On Behalf Of info.delta Sent: Monday, May 11, 2026 10:30 AM To: Harju Maakohus <[email protected]>; Pärnu Maakohus <[email protected]>; Tartu Maakohus <[email protected]>; Viru Maakohus <[email protected]>; Tallinna Halduskohus <[email protected]>; Tartu Halduskohus <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus <[email protected]>; Tartu Ringkonnakohus <[email protected]>; MTÜ Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]>; [email protected]; Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut <[email protected]>; Eesti Psühhiaatrite Selts <[email protected]>; Eesti Perearstide Selts <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>; Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon <[email protected]>; Riigi Valimisteenistus <[email protected]>; Eesti Pangaliit <[email protected]>; Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit <[email protected]>; Eesti Juristide Liit <[email protected]>; Notarite Koda <[email protected]>; Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda <[email protected]>; MTÜ FinanceEstonia <[email protected]>; MTÜ Lastekaitse Liit <[email protected]>; MTÜ Lapsele vanemad <[email protected]>; MTÜ Oma Pere <[email protected]>; Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus <[email protected]>; Eesti Naiste Varjupaikade Liit <[email protected]>; MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus <[email protected]>; MTÜ Ühendus Emade ja Laste Kaitseks <[email protected]>; MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit <[email protected]>; MTÜ Lasterikkad isad <[email protected]> Subject: [OI:48768] Perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Tere! Teile on saadetud Justiits- ja Digiministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Ootame tagasisidet 22.05.2026, link EIS-i https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/543301e2-19e0-4aec-8ae1-132687354ea5 Pealkiri: Perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Registreerimise kuupäev: 11.05.2026 Registreerimise number: 8-1/3800-1. Lugupidamisega Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 620 8100 e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> www.justdigi.ee