ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 17.02.2026 nr 2-2/584-1
[email protected]
Meie 10.03.2026 nr 2.3-4/26/655-2
Arvamuse avaldamine eelnõule (tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus)
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks tööturumeetmete
seaduse (TöMS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Meil on esitatud
eelnõus osas järgmised tähelepanekud.
Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt on töötukassal käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärgi
saavutamiseks õigus saada kohaliku omavalitsuse üksuselt ja edastada kohaliku omavalitsuse
üksusele isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
Selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine riivab PS §-s 26 sätestatud õigust eraelu
puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.
See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt
teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes
väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes
kõik olulised otsused langetama seadusandja. Ka Riigikohus on rõhutanud, et intensiivse riive
korral ei ole piisav üldsõnaline riivet lubav seadusenorm, vaid olulisuse põhimõttest tulenevalt
peab seadusandja otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu.
Kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb seadusest, peab seaduse norm vastama teatud
tingimustele1. Nõuded isikuandmete töötlemisele (sh sellele, mida riigisisene norm peab
sisaldama) tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest
(IKS) ja põhiseadusest. Konkreetsel juhul kohalduva õigusraamistiku peab normi looja tegema
kindlaks reguleeritava andmetöötluse eesmärgist lähtudes.
Eelnevat kokku võttes ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks niivõrd üldine säte.
Seadus peab määrama muu hulgas töödeldavate isikuandmete koosseisu. Kui seaduses ei ole
võimalik isikuandmete koosseisu täpselt esitada, siis tuleb seaduses nimetada isikuandmete
kategooria ja täpsustamiseks anda volitusnorm.
Seletuskirja kohaselt on andmekoosseis, mida töötukassa võib kohalikule omavalitsusele edastada,
sätestatud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktis 3. Samuti saab
töötukassa nõustaja kohalikult omavalitsuselt tööotsingute toetamiseks vajalikke andmeid (näiteks
isikule osutatavate teenuste ja toetuste kohta). Andmekoosseis, mida on võimalik kohalikult
omavalitsuselt küsida, on loetletud TöMS § 5 lõike 7 punktis 7 ja töötukassa andmekogu
põhimääruses. Viidatud põhimäärused aga reguleerivad andmevahetust andmekogude vahel ega
1
Vt Justiits- ja Digiministeeriumi juhist isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise
kohta eelnõudes.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
loo iseenesest õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks.
Seletuskirjal ei ole õigust loovat funktsiooni ja sellega ei tohi isikuandmete koosseisu kehtestada.
Selline regulatsioon ei taga piisaval määral selgust ja läbipaistvust ei andmetöötlejatele ega
inimestele, kelle tundlikke andmeid hakatakse asutuste vahel vahetama. Eriti arvestades seda, et
nii TöMS § 5 lg 7 p 11 kui ka töötukassa andmekogu põhimäärus võivaldavad töödelda ka muud
andmed, mis on aluseks isikule tööturuteenuste osutamiseks ehk sisuliselt mis iganes isikandmed.
Palume sätestada selgemalt seaduse tasandil, millised konkreetsed andmed tohib normis sätestatud
eesmärgil töötukassal KOV-idelt saada ja KOV-idele edastada.
Seletuskirjas on ühtlasi märgitud, et nõustajal jääb kohustus järgida isikuandmete kaitse
põhimõtteid ning tagada, et andmeid edastatakse mahus, mis on vajalik inimese abivajaduse
hindamiseks ja vajaliku abi osutamiseks kohaliku omavalitsuse poolt. Ei saa jätta vastutuse
isikuandmete kaitse nõuete järgimise eest konkreetsele isikule ehk nõustajale, vaid töötlemise
selged raamid peavad tulenema seadusest.
Lisaks märgime, et AKI on juba pööranud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tähelepanu töötukassa andmekogu põhimääruse regulatsiooni puudulikkusele 20.11.2025
arvamuses nr 2.3-5/25/3627-2, kus mh juhtis tähelepanu sellele, et põhimääruse § 7 lõike 2 punkti
8 sõnastus on liiga üldine, ning soovitas andmekogu põhimääruses andmekogusse kogutavate
andmete koosseisu puudutavad sätted üle vaadata ning esitada andmekogusse kogutavate andmete
täpne loetelu. Jääme oma seisukoha juurde ning palume hinnata võimaluse teha vastav muudatus
käesoleva eelnõuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Irina Meldjuk
[email protected]
627 4108
2 (2)