Ivari Rannama Teie 17.02.2026 nr 13-3/384-2
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 10.03.2026 nr 5-2/546-3
[email protected]
Vastus
Lugupeetud härra Ivari Rannama
Olete edastanud Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) vastuskirja (registreeritud
vallavalitsuse dokumendiregistris 18.02.2026 nr 5-2/546-2) seoses meie pöördumisega Eesti-Läti
IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja koostatava Saaremaa valla üldplaneeringu teemal.
Meil on rõõm kuulda, et otsite võimalusi kavandada Eesti-Läti IV elektriühenduse trass selliselt,
et see mõjutaks võimalikult vähesel määral asjasse puutuvat tuuleenergeetika arendamiseks
kavandatavat ala ning kulgeks võimalikult suures ulatuses olemasolevas koridoris.
Kuna hetkel on käimas täiendavad võrdlevad analüüsid sobiva trassialternatiivi välja valimiseks
Eesti-Läti IV elektriühendusele ja võrdlev analüüs maakaabli osas, soovime veelkord esitada
Saaremaa vallavalitsuse seisukohad antud küsimustes.
Vallavalitsuse ja Saaremaa valla elanike kindlaks eelistuseks on maakaabel, tulenevalt selle
väiksemast mõjust maakasutusele, keskkonnale ja loodusväärtustele ning sotsiaalsetele ja
kultuurilistele väärtustele, sh Saaremaa traditsiooniliste maastike visuaalsele aspektile. Sellest
tulenevalt palume endiselt põhjalikult kaaluda maakaabli rajamise võimalust. Samuti ei tekiks sel
juhul konflikti tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade paiknemisega.
Õhuliin ei ole meie eelistatud variant, kuid juhul, kui see osutub vältimatuks, palume kasutada
olemasolevaid kõrgepinge õhuliinide trassikoridore. Sellisel juhul oleksid kõik eelnevalt
mainitud mõjud siiski väiksemad kui uue kõrgepinge õhuliini koridori rajamise korral.
Vastuseks Teie vastuskirjas esitatud küsimustele selgitame järgmist.
Toote välja, et üldplaneeringu eskiislahendus ei esita üheselt tingimusi tuuliku projektsioonile.
Ning küsite, kas sellega on mõeldud, et üldplaneeringus peab tuuleparkide alale jääma kogu
tuulik koos labade projektsiooniga.
Selgitame selles osas, et üldplaneeringu täpsusastmes ei defineerita tuulikute täpseid asukohti,
ega seda, kas kogu tuulik koos labadega peab jääma eelvalikuala piiridesse. Meile ei ole teada
ühegi kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut, kus oleks selline tingimus üldplaneeringu tasemel
määratud. Alles täpsema astme planeeringutes viiakse läbi täiendavad uuringud kavandatava
tuulepargi mõjude osas (müra, varjutus, visuaalne mõju, mõju elustikule jne), mille põhjal on
võimalik otsustada, kuidas iga konkreetse arendusala või positsiooni puhul on mõistlik toimida.
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee
Vaatame üle Teie poolt välja toodud üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja tingimuse
asjakohasuse ja kaalume selle asendamist standardis toodud tingimusega. Vahemärkusena
juhime tähelepanu asjaolule, et kogukõrgus + 10% ei saa üheski olukorras olla suurem kui
kahekordne masti kõrgus, sest sellisel juhul ulatuksid tuulegeneraatori labad peaaegu
maapinnani.
Juhime tähelepanu ka sellele, et tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade kaardianalüüsis
võeti arvesse väga suuri tuulegeneraatorite kõrguseid, mida tegelikkuses Saaremaal ei rakendata,
kuna maakonnaplaneeringuga ette nähtud tuulegeneraatori maksimaalne kogukõrgus on 250
meetrit. Samuti ei saa me üldplaneeringu tasandil ette teada seda, kui kõrged tuulegeneraatorid
sellele arendusalale tegelikult planeeritakse täpsemaid uurimistulemusi arvestades. Sarnasel
põhjusel oli üldplaneeringu aasta eest avalikustatud eskiislahenduses Valjala tuuleenergeetika ala
piir kuni olemasoleva õhuliini trassikoridorini. See võimaldaks tuulegeneraatorite paigutamisel
õhuliini suhtes aluseks võtta nende tulevikus planeeritava täpse kõrguse. Kuna uuringu
kaardikihis on tuulegeneraatorite kõrgus üle hinnatud, kavatseme viia üldplaneeringu
lõpplahenduses arendusala piiri lähemale olemasoleva õhuliini trassikoridorile, mis võimaldab
paindlikkust ka olukorras, kus tulevikus peaks osutuma vajalikuks planeerida
maakonnaplaneeringus lubatud maksimumist veel madalamaid tuulegeneraatoreid. Kindlasti ei
määra me ala piiri õhuliini koridorini, nagu see oli eskiislahenduses, vaid pigem näiteks 200 m
kaugusele sellest. Juhul, kui tulevikus siiski planeeritakse maakonnaplaneeringus lubatud
kõrguses tuulegeneraatoreid, siis nii või teisiti ei võimalda standard neid liiga lähedale rajada. Vt
allolevat skemaatilist joonist, kus on kujutatud kollase ja rohelisega arendusalade uuringu
tulemused ning sinise viirutusena üldplaneeringu eskiislahenduses olnud arendusala.
Lõpplahenduses võiks arendusala piir ulatuda hinnanguliselt oranži jooneni. Seejuures peaks iga
konkreetse tuulegeneraatori asukoht jääma standardiga määratud kaugusele õhuliinist, sõltuvalt
generaatori mastikõrgusest.
Hetkel kehtivas maakonnaplaneeringus ulatub tuuleenergeetika arendusala veel kaugemale lõuna
suunas ja ka teisele poole olemasolevat kõrgepinge õhuliini. Tulenevalt muudest piirangutest ei
kavatse me üldplaneeringus teisele poole kõrgepingeliini ulatuvat arendusala osa kajastada.
Toome allpool välja vastava tuuleenergeetika-ala ulatuse hetkel kehtivas maakonnaplaneeringus.
2
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Rainer Antsaar
vallavanem
Kätlin Kallas, 452 5044
[email protected]
3