Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Riigikantselei 16.03.2026 nr 2-2/729-3 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa. Johann Vootele Mäevere +372 5378 5158, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastustabel Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Personalitöö Arendamise Ühingule PARE, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Teenusmajandus Koda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu. Kooskõlastamise käigus avaldati arvamust, Teadmiseks võetud et alampalga kokkulepe tuleks võimaluse korral sõlmida enne eelmise aasta lõppu. Eestis on aastakümneid kehtinud praktika, mille kohaselt sõlmitakse töötasu alammäära kokkulepe sotsiaalpartnerite Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu vahel. Alampalga kokku leppimine sotsiaalpartnerite poolt aitab tagada, et jõutakse mõlemat tööturu osapoolt võimalikult suurel määral rahuldava kokkuleppeni. Kuigi mõistame, et partnerite senise praktika kohaselt on uut alammäära üldjuhul rakendatud kalendriaasta algusest, siis Vabariigi Valitsus vaid kinnitab organisatsioonide omavahelise kokkuleppe ega sekku sisuliselt alampalga läbirääkimistesse. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA ei nõustu alampalga kehtestamisega esitatud kujul. Mittearvestatud 1 Alljärgnevalt meie sisulised ning õiguslikud vastuväited: Tõstatatud mured on arusaadavad ja väärivad sisulist Alampalga tõstmise eesmärk on parandada madalama palga saajate toimetulekut ning vähendada tähelepanu, kuid need ei anna piisavat alust järeldada, ebavõrdsust, kuid sellel on ka otsene negatiivne tagajärg: ettevõtete tööjõukulude kasvu ning et kehtiv alampalga kokkuleppimise ja laiendatud sellega paratamatult kaasnev hinnatõus. Eestis saab alampalka pisut enam kui paarkümmend tuhat kollektiivlepingu süsteem tuleks ümber kujundada inimest ning alampalga lähedast töötasu veel kümme tuhat inimest. Samas põhjustab alampalga või et see oleks põhiseadusvastane. Senine mudel tõus palgasurve ka palgaredeli järgmistel astmetel. tugineb Eesti õigusele, pikaajalisele sotsiaaldialoogi praktikale ning on kooskõlas rahvusvaheliste tööõiguse Kui töötasu tõuseb tootlikkusest kiiremini, on sellel hukutav mõju esmajärjekorras neile standarditega. Sarnased kollektiivlepingute laiendamise keskmistele ja väikeettevõtetele, kes on orienteeritud siseturule – nad ei ole enam suutelised mehhanismid on kasutusel ka teistes riikides. ILO püsima hinnakonkurentsis. Eriti valusalt lööb tootlikusest kiiremini tõusev töötasu käsitleb laiendamist lubatava meetmena ning Euroopa ettevõtteid väljaspool nn „kuldset ringi“ ning madala lisandväärtuse ja suure tööjõukuluga sotsiaalõiguste järelevalves on Eestile varem ette ettevõtteid (nt toitlustus- ja majutussektor). heidetud hoopis kollektiivläbirääkimiste ebapiisavat ulatust. Arvestades, et 2024. ja 2025. aasta järsk alampalga tõus, keerulised majandusolud ning maksutõusud on ettevõtete, näiteks majutusasutuste, toitlustusäride, maapiirkondade väikeste Laiendatud kollektiivlepinguid puudutav tootmis- ja kaubandusettevõtete rahalist olukorda juba tugevasti räsinud, on neil majanduslikult põhiseaduspärasuse analüüs1 rõhutab, et esinduslikkus ei võimatu 2026. aastal palku oluliselt tõsta. Seetõttu tuleb 2026. aastal töötasu alammäära pea tähendama absoluutset enamust, vaid piisavat võimet (alampalga) tõus sootuks ära jätta või teha seda minimaalselt ehk mitte rohkem kui Eesti Panga esindada vastavat tööturu poolt. Ka ILO soovitus nr 91 poolt järgmiseks aastaks prognoositud hinnatõus. Sellest kiirem palgakasv suurendab töötust ning lähtub põhimõttest, et laiendamine võib põhineda viib maapiirkondade ja väikelinnade inimesed riigieelarve kulupoolele. piisavalt esinduslikel organisatsioonidel, mitte tingimata kõigi mõjutatud tööandjate otsesel nõusolekul. On äärmiselt oluline tagada Eesti ühtlane areng ja ettevõtluse võimalikkus väljaspool Olemasolevad sotsiaalpartnerid vastavad nendele Tartut - Tallinna - Harjumaad ning seega tuleb alampalga läbirääkimistel kindlasti tingimustele. Oleme seetõttu ka varasemalt viidanud, et kaaluda, kas alampalka Eestis diferentseerida. Pole õiglane ega mõistlik kehtestada tõhusaim meede VKE-dele alampalga küsimuses kaasa ääremaal tegutsevatele ettevõtetele alampalka selle järgi, millist palka suudavad maksta rääkimiseks oleks läbi tihedama koostöö Eesti Tallinna ja Tartu ettevõtted, finants- ja infotehnoloogiasektor ning palgakasvu vedav avalik Tööandjate Keskliiduga. sektor. Samuti tuleb ära märkida, et valitsus ei sekku sisuliselt 2) Alampalga läbirääkimiste kui laiendatud kollektiivlepingu sõlmimise põhiseaduspärasus alampalga läbirääkimistesse, vaid lähtub 1 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri, kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu 2 EVEA on korduvalt juhtinud ministeeriumi, valitsuse ja Riigikogu tähelepanu probleemile, et sotsiaalpartnerite kokkuleppest. Seetõttu puudub meil alampalga kokkuleppe sõlmimine ei ole Eestis põhiseaduspärane, kuna läbirääkijatel puudub võimalus alampalga tõusuprotsenti mõjutada. Seejuures piisav legitiimsus. Ka Euroopa Komisjon on korduvalt osundanud, et meil on seaduse tasandil tuleneb töölepingu seaduse § 29 lõikest 51 Vabariigi muudetud teatud huvikaitseorganisatsioonid (EAKL ja ETKL) sisuliselt avaliku võimu Valitsusele kohustus lähtuda töötasu alammäära teostajateks. Vaatamata seaduste kosmeetilisele parandamisele jätkub senine lubamatu kehtestamisel sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud halduspraktika, kus alampalga sisulisteks otsustajateks on endiselt vaid EAKL ja ETKL, kollektiivlepingust. kaasamata väikeettevõtjaid ja nende esindajat ehk Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni. Valdav enamik (enam kui 80%) kõigist töökohtadest on Eestis aga väike- ja keskmistes ettevõtetes, mille esindajaid läbirääkimistel tööandjate poolel ei ole ning milliste töötajad ei kuulu ka ametiühingutesse, ehk teisisõnu: neid, keda alampalk peamiselt puudutab, läbirääkimistele kaasatud ei ole. Rahvusvahelisest õigusest tuleneva üldise põhimõtte järgi on alampalga kokkuleppimise õigus kõige esinduslikematel töötajate ja tööandjate organisatsioonidel. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit on küll üleriigilised organisatsioonid, aga nende esinduslikkus ei ole piisav laiendatud kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kehtivas regulatsioonis on sätestamata ning halduspraktikas lahendamata töölepingu alusel töötajatele palka maksvate ettevõtjate, kes ei kuulu tööandjate keskliitu ega selle haruliitudesse, õigus korraldusele ja menetlusele kollektiivsete läbirääkimiste toimumisel, mille tulemusena sõlmitakse üleriigiline laiendatud kollektiivleping. Tänase mudeli alusel üleriigilise alampalga kokkuleppimisel on võimatu piisavas mahus realiseerida Eesti Tööandjate Keskliitu mittekuuluvate ettevõtjate õigust informeerimisele ja konsulteerimisele. Seetõttu on praktikas mõistlik ja vajalik kaasata kollektiivsetele alampalga läbirääkimistele ka teised üleriigilised ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Läbirääkimistel tuleb tagada kõigi laiendatud kollektiivlepingust mõjutatud tööandjate esindajatele piisav teave kokkulepitava alampalga suuruse mõjude kohta erinevates valdkondades ja geograafilistes piirkondades. Eraõiguses, sh tööõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on ka lepingu sisulistes tingimustes kokkuleppimine poolte õigus. Lepinguvabaduse kaitse alla kuulub samuti kokkulepe palga suuruse kohta. Selle õiguse piiramine õigusaktiga või volitusnormi alusel laiendatud kollektiivlepinguga peab toimuma kooskõlas põhiseadusega. 3 EVEA hinnangul riivab täna kehtivas kollektiivlepingu seaduses sätestatud normide alusel üleriigilise laiendatud kollektiivlepinguga sõlmitud alampalga kokkulepe ebaproportsionaalselt ettevõtjate, eriti mikro- ja väikeettevõtjate ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. See riive puudutab eelkõige neid ettevõtjaid, kes tulenevalt tegutsemisvaldkonna tingimustest ja spetsiifikast kasutavad rohkem madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu, mille tulemusena tagatakse elanikele vastavate toodete ja teenuste osutamine ning hoitakse hinnad taskukohased. Juhime tähelepanu, et mikro- ja väikeettevõtted ei ole läbirääkimistesse kaasatud, kuid just viimased on majanduse langustsüklites eriti haavatavad liiga kiirelt tõusva alampalga tõttu. Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuringu „Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule“ kohaselt olid valdav enamik (77%) alampalka maksvatest ettevõtetest mikroettevõtted ja väikeettevõtted. Palgainfo Agentuuri hinnangul teenis alla 10 töötajaga organisatsioonides töötavatest töötajatest 2022. aasta II kvartalis peaaegu kolmandik (31%) alampalka või sellest väiksemat töötasu. 250 ja enama töötajate arvuga organisatsioonide töötajatest sai miinimumpalka või sellest vähem vaid 5%. Selgitame, et juba täna on meile teada, et mõned puudutatud väikeettevõtjad kaaluvad alampalga kokkuleppe põhiseaduspärasuse küsimuses kohtu poole pöördumist, kui valitsus alampalga plaanitud kujul kinnitab. Vältimaks kulukaid ja aeganõudvaid õigusvaidlusi, teeb EVEA ettepaneku: 1) Jätta alampalk esitatud kujul kinnitamata; 2) Muuta alates 2027. aasta alampalga läbirääkimistest halduspraktikat, ning kaasata juba 2026. aastal järgmise aasta alampalga läbirääkimistele seniste partneritega võrdväärselt Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted neid esindava EVEA kaudu. 4  EELNÕU 11.03.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Töötasu alammäära kehtestamine Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. § 1. Töötasu alammäära kehtestamine Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot. § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ (RT I, 21.12.2024, 26) tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär  11.03.2026 Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõike 5 alusel. Määruse eelnõu koostamine on ajendatud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 17. veebruaril 2026. a sõlmitud kollektiivlepingust, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises aastal 2026. Kokkuleppega laiendatakse töötasu alammäära kollektiivlepingu seaduse § 46 lõike 1 tähenduses ning kehtestatakse alammäär kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele. Laiendatud tingimused on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. TLS § 29 lõikes 5 on sätestatud volitusnorm, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. TLS § 29 lõikes 51 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt Vabariigi Valitsus lähtub töötasu alammäära kehtestamisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Käesoleva eelnõuga kehtestab Vabariigi Valitsus töötasu alammääraks sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonide vahel kokkulepitud alammäära. Eelnõuga kavandatud muudatused ei avalda mõju halduskoormusele. Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere ([email protected]; tel 5378 5158). Eelnõu mõjuhinnang on koostatud koostöös Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga. Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ei ole keeletoimetatud, kuna kasutatud on varasemate aastate keeletoimetatud teksti, mis on uute numbritega sisustatud. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 kehtestatakse töötasu alammäär alates 1. aprillist 2026. a. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid. Eesti Ametiühingute Keskliidul ja Eesti Tööandjate Keskliidul on õigus kollektiivlepingu seaduse § 46 lõike 1 alusel laiendatud kollektiivlepinguna kokku leppida üleriigilise töötasu alammääras, mida kohaldatakse kõigile töötajatele ja tööandjatele. Kooskõlas sotsiaalpartnerite kokkuleppega kehtestatakse määrusega 2026. aasta 1. aprillist tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot. Paragrahviga 2 tunnistatakse alates 1. aprillist 2026. a kehtetuks seni kehtiv töötasu alammäärade määrus – Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ (RT I, 21.12.2024, 26). Paragrahviga 3 sätestatakse eelnõu jõustumine 1. aprillil 2026. a. 1 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu seondub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2041, 19. oktoober 2022, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus. Direktiivi eesmärk on parandada miinimumpalga piisavust ja vähendada palkade ebavõrdsust. Direktiiv jaotab riigid kahte rühma: riigid, kus miinimumpalk lepitakse kokku kollektiivlepingutega ja riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga. Eestis lepivad töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid, mistõttu on Eesti kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riik. Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepinguga, ei näe direktiiv ette täiendavaid tingimusi või kriteeriume piisava miinimumpalga kehtestamiseks. 4. Määruse mõjud Määrus näeb ette suurema töötasu alammäära võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Kehtiva määruse järgi on töötasu alammääraks tunnis 5,31 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 886 eurot. Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad (näiteks vanemahüvitis, täiendava puhkuse tasud). Alammäära tõus aitab kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2025. aastal kümne kuu keskmisena 15 000 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (886 eurot), moodustades 3,2% kõigist töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt 19 300 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 887 kuni 975 eurot ehk kuni 10% töötasu alammäärast kõrgemat töötasu, mis moodustab 4,1% täisajaga töötajatest. Töötasu alammäära tõus 60 euro võrra 886-lt eurolt 946-le eurole, mis hakkab kehtima alates 1. aprillist 2026. aastal, toob Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2025. aastaga täiendavat maksutulu 9,7 miljonit eurot. Suureneb sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul tarbimismaksude laekumine. Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu alammäära tõusuga läbi keskmise palga prognoosi. Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud suurenevad võrreldes 2025. aastaga Rahandusministeeriumi hinnangul 3,1 miljoni euro võrra. Riigieelarvelistele asutustele tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse alammäära tõus palgafondi siseselt. Arvestades prognoositavat maksutulu ning riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulude suurenemist ja kohalikele omavalitsustele eraldatava füüsilise isiku tulumaksu ning II pensionisamba maksete neutraalset mõju valitsussektori positsioonile, ulatub töötasu alammäära tõusu positiivne mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 2026. aastal võrreldes 2025. aastaga kokku 6,6 miljoni euroni. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste suurenemise, nt suureneb vanemahüvitis. Planeeritud mõju 2026. aastaks on vanemahüvitise (keskmiselt 1976 saajat) kuludele ligikaudu 1,1 miljonit eurot ning täiendavatele puhkuse päevade (keskmiselt 2 28 226 saajat) kuludele ligikaudu 373 tuhat eurot. Seega on mõju kokku töötasu alammäära tõusuga 886 eurolt 946 euroni Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kaudu makstavate hüvitiste kuludele ligikaudu 1,5 miljonit eurot. 2026. aasta riigieelarves on töötasu alamäära tõusu rahalise mõjuga arvestatud. Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttest on kohalikud omavalitsused oma tegevuses iseseisvad ning nende pakutavate hüvitiste ning toetuste maht on erinev. Määrus võib kaasa tuua ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Määruse mõju ei ole antud juhul võimalik täpselt hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikele omavalitsustele täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a ehk samaaegselt Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahelise laiendatud kollektiivlepinguga kokkulepitud 2026. aasta töötasu alammäära tõusuga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Personalitöö Arendamise Ühingule PARE, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Teenusmajandus Koda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. 3