Käskkiri

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS 13.03.2026 nr 5-6/927-1 Teadus- ja arendusteenuse „Kiire teaduskonsultatsiooni formaadi arendamine andmepõhise ruumiarengu ja elukeskkonna kvaliteedi valdkonnas“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas majandus- ja tööstusministri 05.05.2025 käskkirjaga nr 54 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12: 1. Tellida teadus- ja arendusteenus „Kiire teaduskonsultatsiooni formaadi arendamine andmepõhise ruumiarengu ja elukeskkonna kvaliteedi valdkonnas“ (edaspidi töö). Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses sätestatud korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste eest tasub täies ulatuses sama hankija. 1.1 Töö objektiks olev kiire teaduskonsultatsiooni formaadi väljatöötamine on teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 tähenduses. Töö tulemusena saadavat uut teadmist kasutatakse uue koostööformaadi väljatöötamiseks, et toetada teadmistepõhist poliitikakujundust, mitmekesistada teadmuse hankimise viise ning soodustada teadusliku teadmise paindlikumat jõudmist avalikku sektorisse. Töö tulemust saavad kasutada teised avaliku sektori asutused, ettevõtjad ja kolmandad isikud. 1.2 Tellitav töö vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, see on uudne ning selle tulemused on ülekantavad teistele avaliku sektori asutustele. Tellitav töö vastab kõigile viiele teadus- ja arendustegevuse tunnusele, mis on täpsemalt kirjeldatud hanke lähteülesande punktis 4.8. Töö tulemus ei ole pärast läbiviimist hankija ja pakkuja vahelise lepingu alusel turustatav. 2. Kinnitan punktis 1 nimetatud töö tellimiseks alusdokumendid, milleks on lähteülesanne koos lisadega (lisa 1 – Teaduskonsultatsiooni vormid, lisa 2 – Hindamismetoodika ja lisa 3 – Lepingu projekt). 3. Määran otsuse punktis 1 nimetatud töö tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna teadmusjuhtimise valdkonna juht Külliki Tafel-Viia. Töö tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud  2 toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle. 4. Moodustan komisjoni punktis 1 nimetatud töö tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 4.1. komisjoni esimees: Külliki Tafel-Viia – strateegiaosakonna teadmusjuhtimise valdkonna juht 4.2. komisjoni liikmed: 4.2.1. Joonas Pärenson – strateegiaosakonna juhataja; 4.2.2. Raiko Puustusmaa – strateegiaosakonna strateegiajuht 4.2.3. Ivari Rannama – maa- ja ruumipoliitika osakonnajuhataja (allkirjastatud digitaalselt) Joonas Pärenson juhataja  Kiire teaduskonsultatsiooni formaadi arendamine: Andmepõhine ruumiareng ja elukeskkonna kvaliteet. Lähteülesanne Sisukord 1. Üldandmed ............................................................................................................. 2 2. Vajaduse põhjendus ................................................................................................. 2 3. Eesmärk ................................................................................................................. 3 4. Metoodika .............................................................................................................. 4 5. Tegevusplaan ja ajakava........................................................................................... 7 6. Tulemused .............................................................................................................. 8 7. Töökorraldus ........................................................................................................ 10 8. Meeskond (vastavustingimused) ............................................................................. 12 9. Nõuded pakkumusele ............................................................................................ 12 Lisa 1. Teaduskonsultatsiooni vormid ............................................................................. 15 1. Üldandmed Tellija või hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hanke liik: RHS § 11 lg 19 alusel teadus-ja arendusteenus, CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“ Käsitletavad teemad: Käsitletavad teemad hõlmavad regionaalse tasakaalu ja ruumilise konkurentsivõime valdkonda, sealhulgas kompaktse asustuse põhimõtteid, tasakaalustatud ruumilist arengut, tihendamise, rohestamise ja liikuvusega seotud käsitlusi, teenuste ruumilise kättesaadavuse küsimusi ning elukeskkonna kvaliteeti demograafiliste muutuste kontekstis. Lisaks hõlmavad need ettevõtlust toetavaid ruumiotsuseid, ruumilise säilenõtkuse põhimõtteid, ruumiandmete hõivet ja digitaliseerimist, digikaksikute ja -platvormide kasutamist 3D- ruumiandmete visualiseerimisel ja ruumiotsuste toetamisel. 2. Vajaduse põhjendus Uuringud kui formaat teadmuse tellimiseks on oma olemuselt pikad ja ajamahukad. Nende tellimine tähendab põhjalikku ja aeganõudvat ettevalmistustööd. Igapäevane poliitikakujundus eeldab tihti kiiret reageerimist ja samuti võivad olud kiirelt muutuda, samas on otsustamiseks jätkuvalt vaja läbikaalutletud ning teadmistel põhinevat informatsiooni. Uuringute pikaajalisuse tõttu võib osa tellitavast teadmisest osutuda uuringu valmimisel ebavajalikuks või on üldine poliitikakujunduse olukord nii palju muutunud või aeg edasi liikunud, et tehtavate poliitikasoovituste rakendamine ei osutu kas otstarbekaks või teinekord võimalikukski. Seda vajadust võimendab ka Euroopa Liidu 2028+ perioodi planeerimine seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) ettevalmistamisega. Euroopa Komisjon on algatanud arutelud ja esitanud ettepanekud uue pikaajalise ELi eelarve kujundamiseks, mis määrab liidu investeeringute ja poliitikate prioriteedid järgmiseks seitsmeaastaseks perioodiks ning mille üle käivad liikmesriikide vahel intensiivsed läbirääkimised. Eelnev ei tähenda, et uuringud kui teadmuse saamise formaat on oma aja ära elanud, vaid et nende kõrvale on vaja täiendavalt kiiremat ja paindlikumat viisi teadmuse saamiseks, et igapäevapoliitikakujundust muuta teadmiste põhisemaks ja tõsta otsuste kvaliteeti. 3. Eesmärk 3.1. Antud hanke eesmärgiks on arendada välja kiire teaduskonsultatsiooni (edaspidi ka teaduskonsultatsioon) formaat, mis tagaks tellijale pideva ja katkematu ligipääsu teadlaste ekspertiisile, et toetada strateegilisi otsuseid, poliitikakujundust ja kiiret valdkondade reageerimist prioriteetsetele küsimustele. Ühtlasi on eesmärgiks saavutada aktiivsem ja paindlikum koostöösuhe teadlastega, mis toetab teadlaskonna ja tellija omavahelist koostööd. 3.2. Teenus (edaspidi ka töö) on olemuselt koostöövorm teadlase või teadlaste meeskonnaga, kelle ülesandeks on lepingu kestel poliitikakujundajate ja analüütikute toetamine kiire teaduskonsultatsiooniga, milleks võib olla analüütiline töö, minianalüüs, eksperthinnang, poliitikavalikute ja alternatiivide valideerimine, teaduslik taustaülevaade. Pakutav teenus peab tagama tellijale oluliste muudatuste või projektide juhtimisel teadmispõhise püsiva analüütilise toe. 3.3. Kuna kiire teaduskonsultatsiooni teenuse vajadus võib hõlmata väga erinevaid valdkondi, teemasid ja probleeme, on keeruline või pea võimatu piiritleda kõiki küsimusi üheks mahukaks uuringuks. Seetõttu on vajalik paindlik teadusnõustamine, mis võimaldab jooksvalt erinevatele probleemidele teaduslikku tausta ja andmeid juurde saada. 3.4. Välja arendatav kiire teaduskonsultatsiooni teenus peab võimaldama leida vastuseid järgmistele tüüpküsimustele ja teemadele: 3.4.1. aidata teaduspõhiselt selgitada, millised on täna ja tulevikus ees seisvad probleemid tellija valdkondades ning prioriseerida teemasid; 3.4.2. kirjeldada ja tõlgendada olemasolevat teaduskirjandust, sh struktureeritud ülevaadete ja kaardistuste koostamist; 3.4.3. tuua esile ka selliseid probleeme, mida varasemalt pole märgatud, kuid mis teaduslikust aspektist vajavad lahendamist; 3.4.4. anda teaduslikke põhjendusi erinevatele lahendamist vajavatele probleemidele, mis on tõstatatud tellija või töövõtja (edaspidi ka pakkuja) poolt; 3.4.5. selgitada pakutud lahenduste ja nende mõjude teaduslikku tausta, et toetada otsuste tegemist tõenduspõhiselt; 3.4.6. pakkuda täiendavaid lahendusvariante, tuginedes varasematele uuringutele ja olemasolevale teaduslikule teadmisele;  3.4.7. aidata esitada ja kaaluda alternatiivseid lahendusi ning toetada erinevate alternatiivide vahel otsustamist; 3.4.8. selgitada ning tuua välja tellijale nii positiivseid kui ka negatiivseid rahvusvahelisi näiteid ja praktikaid; 3.4.9. pakkuda uurimisküsimuste valideerimist ja toetada uuringute metoodikate väljatöötamist. 3.5. Kiire teaduskonsultatsiooni teenuse tulemusena saavad otsustajad teadustulemustel põhinevaid teadmisi ühiskondlikest ja/või majanduslikest nähtustest, mis võimaldab kujundada teadmiste põhiseid poliitikaid ja ellu viia strateegilisi muudatusi. Samuti kujuneb välja uudne teadusliku nõustamise formaat, mida saab rakendada ka tulevikus erinevate valdkondade teadusliku teadmise hankimiseks. 4. Metoodika 4.1. Kiiret teaduskonsultatsiooni formaati mõistame kui teadusnõustamise protsessi, mis hõlmab, sõltuvalt vajadusest teaduslikke ekspertiise, kokkuvõtvaid lühiraporteid, argumentatsioonide esitamist arutelude käigus jms (vt punkt 3.1 ja 3.2). Sobiv(ad) formaat(did) lepitakse protsessi vältel tellija ja teostaja vahel kokku jooksvalt sõltuvalt lahendamist vajavast probleemist ja poliitikakujundamise olukorra pakilisusest. Töö teostaja tugineb valdkondlikule teaduskirjandusele, sekundaarandmetele või teadlaste käsutuses olevatele detailandmetele, püüdes lähtuda võimalikult kõrgest tõenduse tasemest. Teadusnõustamist antakse ja konsulteerimist viiakse läbi kokkulepitud teemavaldkondades (vt ptk 1. Üldandmed). 4.2. Välja arendatav kiire teaduskonsultatsiooni teenus peab olema: 4.2.1. paindlik (tellijal ja töö teostajal võimalus kaasata erinevate valdkondade eksperte); 4.2.2. ajaliselt kiire (tellija päringu järgselt saadakse tulemused tavapärase hankega võrrelduna kiiremalt); 4.2.3. sisult kvaliteetne (teaduspõhine, argumenteeritud). 4.3. Kiire teaduskonsultatsioon võib toimuda järgmistes formaatides: 4.3.1. suulise või kirjaliku teadusliku taustaülevaate andmist probleemide ja nende võimalike lahendustega seonduvast uuemast temaatilisest teaduskirjandusest eesmärgiga avada probleemide ja lahenduste laiemat konteksti ja võimalikku mõju;  4.3.2. lühidate (teema/küsimuse kohta kuni 2 lehekülge) teaduspõhiste eksperthinnangute kirjutamist (koos asjakohaste viidetega) erinevate probleemide ja nende võimalike lahenduste teaduslikuks mõtestamiseks, mida on võimalik kasutada poliitikameetme väljatöötamisel, seaduse muudatuse eelnõu kokkupanekul/sellele juurde lisamisel, väljatöötamiskavatsuse põhjendamisel, mõõdikute valikul jmt; 4.3.3. minianalüüside koostamist valitud teema avamiseks; 4.3.4. osalemist (koos tellijaga) huvigruppidega kohtumistel ja seal ettekannete tegemist, eesmärgiga tuua diskussiooni teaduslikku vaatenurka; 4.3.5. tellija teadusnõustamist erinevate võimalike lahendusalternatiivide valikul ja nende põhjendamisel ja/või valideerimisel teaduspõhiste argumentidega; 4.3.6. tellija teadusnõustamist eelnõule laekunud kirjaliku tagasiside, seisukohtade ja ettepanekute analüüsimisel, arvestamise ja mittearvestamise otsustamisel. 4.4. Kiire teadusnõustamise formaadi väljaarendamise eesmärgiks on piloteerida nende formaatide asjakohasust ja toimivust ning vajadusel luua juurde ja piloteerida täiendavaid formaate. 4.5. Teaduskonsultatsiooni väljundiks võib olla (Lisa 1. Teaduskonsultatsiooni vormid): 4.5.1. üksleht (1 lk A4, Times New Roman, reavahe 1.0 - 1.5); 4.5.2. kirjalik memo (2–5 lk A4, Times New Roman, reavahe 1.0 - 1.5); 4.5.3. lühiraport (kuni 10 lk A4, Times New Roman, reavahe 1.0 - 1.5); 4.5.4. briifidel osalemine (kohtumist ettevalmistav memo 1 lk A4, Times New Roman, reavahe 1.0 - 1.5); 4.5.5. tellijaga kohtumistel ja aruteludel aktiivne osalemine (virtuaalse või füüsilise kohtumise vormis); 4.5.6. valdkondlikel juhtrühma kohtumistel tellija aktiivne toetamine (koosoleku memo 1 lk A4, Times New Roman, reavahe 1.0 - 1.5); 4.5.7. ettekannete ja esitluste läbiviimine teadusliku vaatenurga diskussiooni toomiseks (Powerpoint, 5-20 slaidi, tellija template). 4.6. Kiire teaduskonsultatsioon ajalise kestuse osas eristatakse kahte pikkust: lühiajalised (kestusega kuni 2 nädalat ja pikemaajalised (kestusega kuni 4 kuud).  4.7. Pikkuse määrab formaadi (vt punkt 4.3) ja väljundi (vt punkt 4.5) iseloom. Kiire teadusnõustamise formaadi väljaarendamiseks piloteeritakse nende kestuste asjakohasust ja toimivust ning vajadusel katsetatakse ka teisi ajalisi pikkusi. 4.8. Kiire teaduskonsultatsiooni teenuse osutamine jälgib teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi ja kriteeriume1: 4.8.1. Uudsus – kiire teadusnõustamine on juba iseenesest uudne lähenemine teaduse kasutamisel poliitikakujundamise protsessis. Kuigi seda on kasutatud uuringute ja teiste teadus-arendusprojektide raames, ei ole seda Eestis eraldi formaadina välja arendatud. Ka teistes riikides (nt Soome) on vaid üksikuid näiteid sellelaadsete formaatide katsetamisest, kuid kuna teadus-arendus-innovatsiooni ökosüsteemid on riikides erinevad, on oluline tegelda formaadi väljaarendamisega Eesti konteksti arvestavalt; 4.8.2. Loomingulisus – antud töö eesmärk on leida uusi viise, kuidas tagada tellijale operatiivne ligipääs teadlaste ekspertiisile, et toetada strateegilisi otsuseid, poliitikakujundust ja kiiret valdkondade reageerimist prioriteetsetele küsimustele – ehk kuidas muuta poliitikakujundust teadmiste põhisemaks. Seetõttu ongi töö eesmärgiks seatud arendada välja formaat, kuidas teadusnõustamine poliitikakujundamise protsessis võiks toimuda ehk kuidas teaduslikku teadmist edasi anda; 4.8.3. Ettemääramatu tulemus – tulemused ei ole ette teada – kuigi oleme ette näinud rea formaate, kuidas kiire teadusnõustamine võiks toimuda ning väljundeid, millises vormis tulemused saaksid kujuneda ning samuti võimalikud ajavahemikud, kui kiire protsessina teadusnõustamine võiks toimuda, ei ole ette teada, kuidas see tegelikkuses võimalikuks osutub ja kui tulemuslik selline formaat olla saab. See selgubki piloteerimise käigus; 4.8.4. Süstemaatilisus – teaduskonsultatsioon peab olema kavandatud ja läbi viidud ülesandepüstitusele sobiva metoodikaga, mis võimaldab süsteemseid tegevusi, etapilisust ja dokumenteerimist ning tegevuste korratavust.. Selle edendamiseks on 1 Kättesaadavad: Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise suunised “(2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused “, https://etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf  teaduskonsultatsiooni raames ette nähtud erinevad vormid vastavalt planeeritavale koostöö iseloomule; 4.8.5. Ülekantavus ja korratavus – kiire teaduskonsultatsiooni läbiviimisel tekkiv uus teadmine ja praktiline kogemus peab olema kättesaadav ning kasutatav ka teiste sarnaste (konsultatsiooni)protsesside käigus. Selleks tuleb töö käigus tagada tagasisidestamise protsessid, mis võimaldavad tehtust õppida ning formaadi parendamise eesmärgil muudatusi sisse viia. Kindla formaadi ja reeglistiku kasutamine aitab tagada, et saadav kasu oleks maksimaalne ning et see saaks olla muu hulgas sisendiks ka uutele teadus-arendustegevustele või valdkonna poliitikakujundamisele. Kiire teaduskonsultatsiooni tulemused peavad olema avaldatud ka teistele, mitte üksnes tellijale või töö teostajale. 5. Tegevusplaan ja ajakava 5.1. Teaduskonsultatsioon jagatakse selle täitmise jooksul kolme etappi. Kiire teaduskonsultatsiooni läbiviimisel lähtuvad tellija ja töövõtja põhimõttest, et see viiakse läbi agiilset mõtteviisi silmas pidades, arvestades pidevalt muutuva keskkonna ning nõuetega, kuid keskendudes alati konsultatsiooni realiseerimisest tulenevale väärtusele. Muudatused kooskõlastatakse tellija ja töövõtja vahel jooksvalt töö teostamise käigus. Etappide kirjeldused on esitatud alljärgnevalt ning nende detailne sisu räägitakse läbi tellija ja töövõtja koostöös esimeses etapis. 5.2. I etapi raames räägitakse läbi edaspidine töökorraldus, sh antakse ülevaade esialgsetest teemadest ja küsimustest, mille osas teadusnõustamist vajaduse korral planeeritakse tellida. 5.2.1. Esimesel ehk avakohtumisel lepivad tellija ja töövõtja kokku detailsemas töökorralduses, kuidas teadusnõustamist pakutakse ning mis ajal ja viisil seda tehakse. Jooksvalt võivad teemad ja tegevused poolte kokkuleppel muutuda, lisanduda. Avakohtumine toimub hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Täpsem aeg lepitakse tellija ja töövõtja vahel eraldi kokku. 5.2.2. Esimese etapi lõpuks, hiljemalt 7 päeva jooksul pärast avakohtumist, esitab töövõtja kohtumise protokolli, millest nähtuvad avakohtumisel tehtud kokkulepped.  5.3. II etapi raames viiakse läbi kiiret teaduskonsultatsiooni punktis 1 nimetatud valdkondades ja punktis 4.1 välja pakutud formaatides, millele võivad lisanduda teised formaadid jm kokku lepitud tegevused, mis osutuvad kiire konsultatsiooni piloteerimise seisukohalt asjakohasteks.. 5.3.1. Teaduslikku sisendit, teadusnõustamist antakse vastavalt kokkulepitud formaadile, kas suuliselt või kirjalikult (vt punkt 4.2) ning kokkulepitud ajal ja ajalise kestusega (vt punkt 4.3). Teadusnõustamisega seotud täpsustavatele küsimustele (nt esitatud konsultatsioonitöö osas täiendavate küsimuste esitamine) vastab täitja tellijale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates pöördumise saamisest. Tellija küsimused peavad olema põhjendatud, sisulised ja neid võib esitada kuni 3 ühe konsultatsioonitöö kohta. Tellijal on õigus põhjendatud juhtudel nimetatud vastamise tähtaega lühendada kui tegemist on kiireloomulise ülesandega. 5.3.2. II etapp kestab kuni 13 kuud alates I etapi lõppemisest ja selle etapi lõpuks esitab töövõtja kokkuvõtliku lühiülevaate (kuni 3 lk) II etapis antud kiire teaduskonsultatsiooni tulemustest. Juhul kui II etapi töömaht täitub kiiremini kui 13 kuud, tuuakse III etapi tegevused varasemaks. 5.4. III etapi raames toimub kokkuvõttev tegevus – töövõtja esitab lõpparuande kiire teaduskonsultatsiooni formaadi tulemuslikkusest ja soovitused ettepanekud formaadi jätkamise osas hiljemalt ühe kuu möödumisel II etapi lõppemisest. 5.5. Teadusnõustamiseks sõlmitud leping lõpeb kokkulepitud tähtajal või lepingu eelarvemahu täitumisel kui töö teostamisega seatud kohustused on täidetud ja tehtud tööd on vastuvõetud ning tehtud tööde eest on tasutud. 6. Tulemused 6.1. Piloodi tulemiks on teadusliku nõustamise formaat, mida edaspidi saavad kasutada teised avaliku sektori asutused, ettevõtjad ja kolmandad isikud. Kui piloodi käigus selgub, et kiire teaduskonsultatsioon ei ole teostatav ega otstarbekas formaat, siis see saab tugineda üksnes töö teostajate vastavatele põhjendatud seisukohtadele. 6.2. Töövõtja peab töö teostamise tulemina esitama avakohtumise kirjaliku protokolli, sh fikseeritud kokkulepped, kontaktisikud, tähtajad. Tellijal on õigus esitada  muudatusettepanekuid protokolli osas ning töövõtjal on kohustus põhjendada muudatuste sisseviimisest keeldumist. 6.3. Töövõtja peab tulemina jooksvalt vastavalt avakohtumisel või hiljem kokkulepitule teostama teadusnõustamise vastavalt lähteülesandes, teostaja esitatud pakkumuses ja avakohtumisel kokkulepitule. Täpsem teadusnõustamise vorm on töövõtja poolt kirjeldatud lähteülesandes ning vajadusel täpsustatakse avakohtumisel teadusnõustamise vorme ning lepitakse tellija ja töövõtja vahel kokku täiendavate teaduskonsultatsiooni formaatide osas. Juhul, kui teadusnõustamine toimub kirjalikult, siis tuleb lähtuda lähteülesande lisas toodud vormi nõuetest. 6.3.1. Teadusnõustamise käigus tehtud ettepanekud, soovitused (poliitikasoovitused) peavad olema rakendatavad ning aitama tellijal teha teaduspõhiseid valikuid. 6.3.2. Teadusnõustamisel peab selgelt välja tooma teadusliku teadmise nõrkusi ja tugevusi ning piiranguid, millega tuleb teadusnõustamise raames antud teadusnõustamise kasutamisel arvestada. 6.3.3. Kahtlused info/andmete usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud. 6.3.4. Kasutatud allikate viitamisel tuleb lähtuda üldlevinud viitamise vormistamise nõuetest. 6.3.5. Töövõtja on kohustatud kirjalikult deklareerima, kui töö käigus on kasutatud tehisintellekti (AI) tööriistu või -lahendusi, ning täpsustama, millises osas ja mis eesmärgil neid kasutati. 6.4. Töövõtja peab töö tulemina esitama kirjaliku lõpparuande eesti keeles mahuga soovituslikult maksimaalselt kuni 5 lehekülge, elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis, mis sisaldab kokkuvõtlikku ülevaadet töö tulemustest, nõustatud teemadest ja soovitustest teadusnõustamise formaadi teostamiseks edaspidiseks. Tellija juhtrühm võib teha ettepanekuid selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud tellija juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. 6.4.1. Lõpparuanne peab sisaldama pealkirja, põhiteksti, kokkuvõtet ja järeldusi, kasutatud allikate loetelu.  6.4.2. Lõpparuande põhitekstis tuleb välja tuua ülevaade teemadest ja küsimustest, mille osas teadusnõustamist anti, sh milliseid poliitikasoovitusi tehti. 6.4.3. Lõpparuande kokkuvõte peab sisaldama kokkuvõtlikku ülevaadet teadusnõustamise erinevate formaatide ja väljundite toimivusest ja asjakohasusest koos ettepanekutega nende jätkamise ja/või muutmise kohta.. 6.4.4. Lõpparuande lisana tuleb esitada tabeli kujul tööks kulunud keskmine aeg teaduskonsultatsiooni formaatide kaupa. 6.5. Juhul, kui töövõtja kasutab teadusnõustamise jaoks juturobotit vm teksti loovat tööriista/tehisintellekti, peab selle kasutamine koos vastava metoodilise kirjeldusega (sh hinnang selle usaldusväärsusele) olema kajastatud nii pakkumuses kui ka teadusnõustamise raames esitatavates dokumentides (jooksvas teadusnõustamises ning lõpparuandes). Nii pakkumuses kui ka lõpparuandes peab selgelt kirjeldama, kuidas, mille jaoks jms kasutatakse/kasutati vastavat tööriista. Juturoboti/tehisintellekti vms tööriistaga leitud teavet, fakte jm tuleb kontrollida teiste allikatega ning lõpparudes tuleb viidata kontrollitud allikatele. Kogu analüüs peab otseselt tuginema teiste meetoditega kogutud andmetel/teabel, sh kontrollitud allikatest pärit teabel. 6.6. Tellija avaldab lõpparuanne koos lisadega MKMi veebilehel ning tutvustab tulemusi nii ministeeriumis kui laiemalt. 6.7. Töövõtja tagab töö tegevuste alustamisel projekti info kandmise Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-sse kantakse töö pealkiri eesti ja inglise keeles, algus- ja lõppkuupäev, vastutav täitja, rahastusprogramm, valdkond ja eriala, tööd teostav asutus, finantseeriv asutus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), maksumus, annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent ning töö lõppedes lõpptulemuste lühikirjeldus. 6.8. Töövõtja ülesandeks on ja teadusnõustamise hulka kuulub ka kiire teadusnõustamise kohta selgituste andmine.. Selline teadusnõustamine või selgitamine lepitakse tellija ja töövõtja vahel eelnevalt kokku. 7. Töökorraldus 7.1. Teadusnõustamise teostamiseks sõlmitakse leping (lisa 3). 7.2. Teadusnõustamise teostamine ja tegevuste korraldamine peab põhinema tihedal koostööl töövõtja ja tellija vahel, saavutamaks töö eesmärke. 7.3. Töövõtja üheks oluliseks tööks on teadusnõustamise käigus Töö tulemite dokumenteerimine. Dokumentatsioon vormistatakse ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja eesti keeles ning edastatakse tellijaga kokkulepitud viisil. 7.4. Töökeel on eesti keel, sh dokumentatsioon on eestikeelne. 7.5. Töövõtja annab tellijale jooksvalt teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste kohta. Teavet edastatakse kokkulepitud sõnumikanali kaudu või (vastavalt kokku lepitud ajakavale) koosolekutel. 7.6. Töövõtja täidab Töö raames teisi ülesandeid, mida ei ole käesolevas dokumendis otseselt kirjeldatud, kuid mis on vajalikud töö edukaks teostamiseks. 7.7. Töövõtja esitab tellijale igakuise ülevaate tehtud töö mahust ja peab ajalist arvestust iga valminud vahetulemuse kohta. Ajaaruande alusel tehakse töövõtjale teostatud tööde mahus väljamakse. Juhul, kui mõnes kuus töid ei teostata, siis nimetatud kuul ülevaadet ei esitata. 7.8. Tellija teeb Töövõtjale ligipääsu vajalikule MKMi infole, mis on vajalik ja toetab tulemuste saavutamist. 7.9. Kiire teaduskonsultatsiooni teenuse piloteerimiseks moodustab tellija juhtrühma. 7.9.1. Juhtrühm veendub teaduskonsultatsioonile esitatud nõuete täitmises ja osaleb töös oma ekspert-teadmiste jagamisega. 7.9.2. Juhtrühma ülesandeks on teha ettepanekuid tegevusplaani, ajakava, metoodika ja töökorralduse kohta, osalemine aruteludes ning tagasiside andmine tulemile. 7.9.3. Töövõtja on kohustatud juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. 7.9.4. Juhul, kui teadusnõustamisele esitatud nõuete sisu osas tekivad pooltel vaidlused, siis lõpliku otsuse teeb juhtrühm. 7.9.5. Juhtrühma on kaasatud MKM strateegiaosakonna ning sisuosakondade esindajad. 8. Meeskond (vastavustingimused) 8.1. Kiire teaduskonsultatsiooni teenuse osutamise peab läbi viima vähemalt üks isik või isikutest moodustatud meeskond, kellel peavad olema vajalikud teadmised ja kogemused. Töövõtja või moodustatud meeskonna liikmete pädevused ja kogemused kokku peavad katma vähemalt järgmised nõuded: 8.1.1. doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon valdkonnas, mis on seotud ptk 1 (Üldandmed) kirjeldatud teemadega ja on hanke algamisele (st hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevale) eelneva 60 kuu jooksul tegutsenud või tegutseb nendel teemadel teadus-arendustöötajana võianalüütikuna või õppejõuna; 8.1.2. teadustöö kogemus punktis 1 kirjeldatud kõikidel teemadel, mis tähendab: 1) on avaldanud vähemalt kolm publikatsiooni, mis on Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikatsiooni järgi 1.1 või 1.2 või 3.1 ning 2) on osalenud hanke algamisele (st hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevale) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes uuringuprojektis (uuringut mõistetakse siin teadus- ja arendustegevusena teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes); 8.1.3. hanke algamisele (st hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevale) eelneva viimase 60 kuu jooksul punktis 1 kirjeldatud kõikidel teemadel vähemalt kahe rakendusuuringu teostamise kogemus avalikule sektorile, mis on sisaldanud poliitikasoovituste tegemist. 8.2. Pakkuja saab meeskonnaliikme hankelepingu kehtivuse ajal välja vahetada üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliikme asendamisel on täidetud punktis 8.1 nimetatud nõuded (nõudeid kontrollitakse meeskonnaliikme vahetamise hetke seisuga, mitte hanke algamise seisuga). 9. Nõuded pakkumusele 9.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 9.1.1. töö teostamise tunnihind, mis kehtib kogu lepingu perioodi jooksul. Tunnihind peab sisaldama kõiki töö teostamiseks vajalikke kulusid. Maksumus peab olema esitatud eurodes, käibemaksuta ja koos käibemaksuga. Juhul, kui pakkumuse esitab füüsiline  isik, siis esitab pakkuja 1 töö teostamise tunnihinna koos kõigi füüsilise isiku maksudega (riiklikud maksud, sh tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks). Pakkumuses esitatud maksumus on lõplik. 9.1.2. reageerimisaeg tellimuse saamise hetkest ehk teadusnõustamise läbiviimise kiirus lähtuvalt teadusnõustamise vormist. See tähendab pakkuja nägemust, kui kiiresti saavutatakse tulemus kirjaliku päringu korral teadusnõustamise vormide lõikes (vt Lisa 1. Teaduskonsultatsiooni vormid). 9.1.3. teaduskonsultatsiooni teostavate isikute kompetentsi tõendavad andmed ehk meeskonnaliikmete CV-d, millest nähtub töövõtja või tema meeskonna vastavus lähteülesande punktis 8.1 toodud nõuetele ja võimaldab hankijal seatud tingimuste täitmist kontrollida. CV-de esitamisega kinnitab pakkuja ühtlasi, et meeskonnaliikmed on pakkujale andnud nõusoleku töö teostamisel osalema. 9.1.4. esialgne visioon teaduskonsultatsiooni ülesande lahendamisest, mis sisaldab vähemalt: 9.1.4.1. arusaama teaduskonsultatsiooni eesmärgist ja uurimisküsimustest ning visiooni nõustamise võimalikest formaatidest (lähtudes tellija esitatud teadusnõustamise vormidest); 9.1.4.2. indikatiivset ajalist mahtu tundides, mida teaduskonsultatsiooni perioodi vältel on võimalik pakkuda; 9.1.4.3. teadusnõustamise plaani, milles on toodud välja hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused; 9.1.4.4. töö juhtimise kirjeldust; 9.1.4.5. meeskonna kirjeldust ning selgitust lepingu täitmisel kasutatavate meeskonnaliikmete tööjaotust ja koormust. Pakkuja kirjeldab elluviimiseks vajalikke tegevusi läbi rollide ja isikulise vastutuse; 9.1.4.6. Tellijaga omavahelise kommunikatsiooni kirjeldust, mis tagab uuringu eesmärkide õigeaegse täitmise; 9.1.4.7. töö teostamisega seotud riske ja nende maandamismeetmeid. 9.1.4.8. Esitatud esialgne visioon teaduskonsultatsiooni ülesande lahendamisest on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodikas toodule. 9.2. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva pakkumuse esitamise päevast arvates. 9.3. Pakkumust hinnatakse vastavalt lisa 2 hindamismetoodikas toodule. Lisa 1. Teaduskonsultatsiooni vormid Käesolevas lisas on kirjeldatud teaduskonsultatsiooni erinevad formaadid. Kõik dokumendid vormistatakse fondiga Times New Roman ja reavahega 1.0 - 1.5. Esitlus koostatakse tellija ametliku kujundusega. Kirjalik memo Projekt: [projekti nimi] | Tellija: [asutuse kontakt] | Autor(id): [nimi] | Kuupäev: [pp.kk.aaaa] 1. Sissejuhatus Eesmärk: kirjeldada memoga taotletavat eesmärki ja konteksti (1–2 lõiku). Metoodika: lühikirjeldus kasutatud meetoditest/andmetest (metoodiline lähenemine, ajavahemik, allikad, piirangud). 2. Teema taust ja analüüs Tuuakse välja olulised trendid, varasemad otsused, regulatiivne raamistik (viidete ja allikatega). Analüüsi tulemina esitatakse peamised tähelepanekud, võrdlused, riskid ja võimalused. Vajadusel kasutatakse tabeleid ja/või graafikuid. 3. Peamised järeldused Esitatakse analüüsi olulisemad ja tegevusele suunatud järeldused:  Järeldus 1: lühike, tõenditega toetatud väide  Järeldus 2: … 4. Soovitused Antakse konkreetsed, realistlikud ja rakendatavad soovitused edasisteks sammudeks:  Soovitus 1: konkreetne tegevus ja soovituslikult vastutaja, ajaraam, mõju  Soovitus 2: … 5. Järgmised sammud Lühike teostusplaan: seotud teemad, riskide maandus. 6. Viited ja allikad Vormindada viited ühtlaselt, nt APA/Chicago. Lisada lingid ja dokumendid. Üksleht Projekt: [projekti nimi] | Tellija: [asutuse kontakt] | Autor(id): [nimi] | Kuupäev: [pp.kk.aaaa] 1. Lühikirjeldus ja teema püstitus Kirjeldatakse 2–3 lausega konteksti ja lahendatavat probleemi – miks see on oluline poliitikakujundamise ja tellija vaatest. 2. Peamised järeldused ja tähelepanekud Esitatakse olulisemad eelistatult tegevusele suunatud järeldused:  Järeldus 1: lühike, tõenditega toetatud väide  Järeldus 2: … 3. Soovitused Antakse konkreetsed, realistlikud ja rakendatavad soovitused edasisteks sammudeks:  Soovitus 1: konkreetne tegevus ja soovituslikult vastutaja, ajaraam, mõju  Soovitus 2: … 4. Mõjud ja riskid (vajadusel) Lühidalt: eeldatav kasu, ressursinõuded, olulisemad riskid ja maandamine. 5. Viited ja allikad Vormindatakse ühtlaselt ja lisatakse joonealuste viidetena. Lühiraport Projekt: [projekti nimi] | Tellija: [asutus] | Autor(id): [nimi] | Kuupäev: [pp.kk.aaaa] 1. Sissejuhatus Ülevaade raporti eesmärgist ja käsitletavast teemast koos lühikese kontekstiga. 2. Probleemi kirjeldus Kokkuvõtlik selgitus käsitletava probleemi olemusest, ulatusest ja selle olulisusest poliitikakujundamise vaates. 3. Metoodika ja kasutatud allikad Lühikirjeldus analüüsimeetoditest, andmeallikatest ja töös rakendatud lähenemisest. 4. Peamised järeldused Olulisemate tähelepanekute ja analüüsitulemuste selge ja lühike koond. 5. Soovitused Konkreetsete ja rakendatavate tegevuste loetelu probleemi lahendamiseks või poliitikavalikute toetamiseks. 6. Mõjud ja riskid (vajadusel) Lühike ülevaade soovitatud tegevuste mõjudest, eeldustest, riskidest ja nende maandamise võimalustest. 7. Kokkuvõte Kokkuvõttev ja selge lõpetus, mis tõstab esile analüüsi põhisõnumi ja järgnevad sammud. 8. Viited ja allikad Vormindatakse ühtlaselt ja lisatakse joonealuste viidetena. Briif Koostatakse kohtumisele eelnevalt üksleht. Briifi ettevalmistus hõlmab järgnevat informatsiooni (võimalik kasutada näiteks kalendrikutses või kohtumist ettevalmistava materjalina): 1. Kohtumise eesmärk. Kirjeldatakse kohtumise eesmärki. 2. Peamised arutelupunktid. Koostatakse peamised teemapunktid, millele soovitakse keskenduda. Kirjeldavad lühidalt arutelu teemat. 3. Küsimused. Koostatakse asjakohased küsimused, mis on temaatiliselt olulised. Koosoleku memo 1. Koosoleku üldandmed. Märgitakse ära koosoleku nimi, kuupäev, kellaaeg, toimumiskoht ja koosoleku liik. 2. Osalejad ja puudujad. Loetletakse osalejad ning vajadusel eraldi välja tuua puudujad või asendajad. 3. Päevakord. Esitatakse arutelupunktid või teemad, mis olid koosoleku ametlikus päevakorras. 4. Arutelude kokkuvõte. Kokkuvõtlik ülevaade iga päevakorrapunkti käsitlusest, olulisematest seisukohtadest ja tõstatatud küsimustest. 5. Otsused. Selgelt sõnastatud otsused koos täpsustustega, mis kinnitati koosoleku käigus. 6. Tegevuspunktid ja vastutajad. Konkreetsed ülesanded, vastutajad ja tähtaeg (kui kokku lepitud), mis tulenevad arutelust või otsustest. 7. Järgmised sammud. Lühikirjeldus planeeritud edasistest tegevustest või muudest kokkulepetest pärast koosolekut. 8. Järgmise koosoleku aeg (vajadusel). Märgitakse järgmise koosoleku toimumise aeg või planeeritav ajaraam, kui see lepiti kokku. 9. Memo koostaja. Koostaja nimi ja kontaktandmed, mis tagavad vajadusel võimaluse memo täpsustamiseks. Ettekanded ja esitlused Kasutatakse ministeeriumi ametliku kujundusega esitluse formaati. Esitluse struktuur sõltub tellimusest, aga on üldjuhul järgneva ülesehitusega: 1. Tiitelslaid – teema, autorid 2. Sissejuhatus – esitluse eesmärk 3. Teema kirjeldus – probleemipüstitus ja/või selle sisuline avamine 4. Analüüs ja/või tulemused – kui tutvustatakse kvantitatiivseid või kvalitatiivseid tulemusi, tuleb neid soovitavalt kuvada visualiseeritult ja lihtsasti loetavalt 5. Järeldused ja soovitused – võtab kokku esitluse ja toob vajadusel välja järeldused/soovitused 6. Diskussiooniküsimused – kui esitlus on mõeldud arutelu läbiviimiseks tuleb arutelu läbiviimiseks ja fookuse hoidmiseks koostada teemakohased küsimused  Lisa 2. Hindamismetoodika Hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine 1. Üldpõhimõtted 1.1. Hankija hankekomisjon (edaspidi komisjon) hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100- väärtuspunkti süsteemis. 1.2. Kui pakkumus ei vasta lähteülesandes esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke lähteülesandes nimetatud tingimustest. 1.3. Komisjoni poolt hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 1.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel vastavalt punktis 2 kirjeldatule, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. 1.5. Hankijal on õigus mitte tunnistada edukaks pakkumust, mis on punkti 2.1.2 alusel saanud hindamisel 10 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 1.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Esialgne visioon kiire teaduskonsultatsiooni ülesande lahendamisest“ eest. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel. 2. Hindamiskriteeriumid ja osakaalud 2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 2 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 2.1.1. Töö teostamise tunnihind koos kõigi maksudega (kogukulu hankijale) (osakaal 30%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille tunnihind on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse töö teostamise tunnihind” ÷ „hinnatava pakkumuse töö teostamise tunnihind” × 30. Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani. 2.1.2. Esialgne visioon kiire teaduskonsultatsiooni ülesande lahendamisest (osakaal 70%): „Väärtuspunktid“ = hindamispunktid.  Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama teenuse eesmärgist ja uurimisküsimustest ning visiooni teadusnõustamise võimalikest formaatidest, teostamise aja- ja tegevuskava vastavust lähteülesande kirjeldusele, realistlikkust teaduskonsultatsiooni ülesande juhtimisel, meeskonna tööjaotust ja riskide maandamist järgmiselt: 2.1.2.1. Komisjon hindab järgmisi elemente ja saab anda maksimaalselt 70 hindamispunkti: a) 70 hindamispunkti antakse kui: Arusaam teenuse eesmärgist ja uurimisküsimustest. Pakkuja mõistab selgelt kiire teaduskonsultatsiooni eesmärki, rolli poliitikakujunduses ja küsitavate teemade olemust ning on välja pakkunud ja ära kirjeldanud teadusliku kontseptuaalse lähenemise töö teostamisele. Visioon teenuse võimalikest formaatidest ja väljunditest. Pakkuja kirjeldab realistlikult ja asjakohaselt, millistes formaatides (teaduslik tausta ülevaade, ekspertiis, minianalüüs, alternatiivide hindamine jt) ja millise väljundiga antakse suulist ja/või kirjalikku teadusnõustamist (üksleht, memo, lühiraport, briifid, kohtumised, ettekanded jms). Teadusnõustamise plaan ja tegevused. Esitatud tegevuskava on kooskõlas lähteülesandes toodud metoodikaga, etapilise koostöö põhimõtetega ning võimaldab paindlikku reageerimist. Teadusnõustamise maht. Pakkuja kirjeldab konsultatsiooni mahtu, mida ta töö perioodil kavandab pakkuda. Ajakava realistlikkus ja reageerimisvõime. Pakkuja näitab, et suudab täita erinevate teaduskonsultatsiooni vormide tähtaegu ja tagada kiire reageerimisaja tellimustest tulenevatele vajadustele. Meeskonna tööjaotus ja juhtimine. Ülesanded meeskonnas on jaotatud kompetentsipõhiselt ning pakkumusest nähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse töö teostamise eesmärgi saavutamiseks. Kommunikatsioon tellijaga. Pakkuja kirjeldab selgelt omapoolset visiooni suhtluskorraldusest, sh kuidas tagatakse suhtluses paindlikkus ja operatiivsus. Riskianalüüs ja maandamismeetmed. Riskid on läbimõeldud, realistlikud, hinnatud ning maandamismeetmed toetavad konsultatsioonide kvaliteeti ja õigeaegset valmimist. b) 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui üks kuni kaks komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. c) 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui kolm kuni neli komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. d) 10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui viis või rohkem komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke.  TÖÖVÕTULEPING nr …. ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab hankekorra alusel strateegiaosakonna juhataja Joonas Pärenson (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), . keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva töö teostamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on kiire teaduskonsultatsiooni formaadi arendamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1 lähteülesandes. 2.2. Leping sõlmitakse teadus- ja arendusteenuse1 „Kiire teaduskonsultatsiooni formaadi arendamine andmepõhise ruumiarengu ja elukeskkonna kvaliteedi valdkonnas” tulemusena ning vastavalt lähteülesandele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused tellijale üle vastavalt lisa 1 lähteülesandele. 2.4. Lepingu täitmine toimub vastavalt tellija vajadusele 13 kuu jooksul peale lepingu sõlmimist. Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uut teadus- ja arendusteenuse lepingut sõlmitud, on tellijal töövõtja nõusolekul õigus pikendada lepingut kuni kuus kuud. Pikendamise perioodil kohaldatakse punktis 3.1 sätestatud töötunni tasu. Vastav muutmise kokkulepe sõlmitakse poolte volitatud esindajate vahel e-kirja teel ja antud muudatus loetakse lepingu muudatusteks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Töö teostamise ühe töötunni eest töövõtjale makstav tasu on …. EUR/h, millele lisandub/ei lisandu käibemaksu/füüsilise isiku puhul tellija kohustub tasuma ja kinni pidama tasult kõik riiklikud maksud/. 3.2. Eelnenud kuus teostatud tööde kirjelduse ja täpse tundide arvu esitab töövõtja üleandmise- vastuvõtmise aktis (edaspidi akt) hiljemalt järgneva kuu esimese 7 kalendripäeva jooksul. Juhul, kui mõnes kuus töid ei teostata, siis nimetatud kuul ülevaadet ei esitata. 3.3. Tellija allkirjastab akti 5 tööpäeva jooksul arvates tellijale akti esitamisest. 1 CPV kood 73000000 – 2 - Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused  3.4. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest pärast poolte poolt akti allkirjastamist lepingu üldtingimustes ette nähtud tähtaja jooksul. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindajad lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Külliki Tafel-Viia, telefon +372 5885 1142, e-post kylliki.tafel- [email protected] ja/või …., telefon +372 …., e-post: …... 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on … , telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Lähteülesanne (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist lepingu juures); 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist lepingu juures). 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega (töö) tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/