Teie 18.02.2026 nr 6-3/258
Häädemeeste Vallavalitsus
[email protected] Meie 18.03.2026 nr 13-3/621-2
Pargi tee 1
Uulu küla, Häädemeeste vald, 86502,
Pärnu maakond
Vastus pöördumisele
Täname Teid 18.02.2026 kirjaga nr 6-3/258 esitatud seisukohtade ja ettepanekute eest seoses Liivi
lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) trassikoridoride
alternatiivide hindamisega.
REPi koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning planeeringu lähteseisukohtades ja
mõjude hindamise programmi dokumendis kokkulepitud põhimõtetest. Trassialternatiivide
kujundamisel ja hindamisel arvestati samaaegselt looduskeskkonna kriteeriume, tehnilisi
tingimusi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, kultuuriväärtusi ning olemasolevat ja
kavandatavat taristut. Alternatiivide hindamiseks koostati mitmed eksperthinnangud (sh linnustik,
kalastik ja kalandus, taimestik, loomastik, käsitiivalised, rohevõrgustik, Natura hindamine,
geoloogia ja arheoloogia, sotsiaalmajanduslik keskkond, elektronmagnetväli ning
planeeringute analüüs), mille eesmärk oli tuvastada võimalikud välistavad asjaolud ning anda
alternatiividele võrdlev hinnang. Samuti rõhutame, et olete oma kirjas tuginenud materjalidele,
mida planeeringu edasises protsessis on oluliselt täiendatud (nt lisandunud on Natura täiemahuline
hindamine, täpsustatud on raadatavate hektarite hulka lähtuvalt eskiisprojektist, täpsustatud on
eksperthinnanguid vastavalt korrigeeritud lahendusele jms). Seega on mitmed kaalutlused ja
mõjud täpsustunud ning ülevaate nendest saab lõplikust KSH aruandest, mille esitame arvamuse
andmiseks ka Häädemeeste vallale.
Teete oma kirjas ettepaneku võtta uuesti trassialternatiivina arutellu Pärnu suund või alternatiivselt
lõpetada käimasolev riigi eriplaneering. Selgitame, et Pärnu (Sindi) suunalise
alternatiivi väljalangemisel osutus määravaks Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ekspertide
koostatud kalastiku ja kalanduse eksperthinnang (leitav siin: Kalastiku hinnang), mille kohaselt
oleks merekaabli rajamisel pikalt läbi tundliku Pärnu lahe kaasnenud eeldatavalt oluline negatiivne
mõju kalastikule, sealhulgas Liivi lahe olulistele räime kudemisaladele. Mõju
oleks eeldatavasti ulatuslik ja pikaajaline ning potentsiaalselt ka piiriülene, samuti puuduksid
realistlikud leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. Eksperthinnangus on välja toodud, et
mõju kalastikule Pärnu lahes tuleb käsitleda seega välistava asjaoluna. Ka Teie kirjas on viidatud,
et Pärnu lahte pikalt läbiva merekaabli rajamisega kaasnevat mõju kalastikule ei ole tõenäoliselt
võimalik leevendada ega kompenseerida.
Toote oma kirjas veel välja, et tuleb leida sõltumatu ekspert, kes koostab (sarnaselt Eesti
Ornitoloogiaühingu poolt koostatud linnustiku leevendusmeetmete ja ehitusjärgse seire
ettepanekutele) ka Pärnu suunal kalastiku leevendusmeetmed. Selgitame, et olukorras,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
kus pädevad eksperdid on mõju kalastikule ja kalandusele Pärnu suunalise
trassialternatiivil hinnanud ulatuslikuks, sh piiriüleseks, pikaajaliseks ja
tõenäoliselt leevendamatuks ning käsitletud seda välistava asjaoluna, ei ole põhjendatud suunata
täiendavat menetluslikku ressurssi leevendusmeetmete väljatöötamisse lahenduse jaoks, mis
on osutunud välistatuks.
Tänaseks on REPi koostamine jõudnud etappi, kus on hinnatud eskiislahenduse kohaseid
trassialternatiive ja olulise negatiivse mõju ilmnemisel on väljapakutud vajalikud
keskkonnameetmed. Mõjude analüüs ja hindamistulemused, sh väljatöötatud
keskkonnameetmed on esitatud mõjude hindamise aruandes. Linnustikule avalduvate mõjude
hindamisel ei tuvastatud trassialternatiive välistavaid asjaolusid (nagu seda tuvastati kalastiku ja
kalanduse puhul Pärnu suunal) ning kaasnevad mõjud on leevendatavad, mida on ka mõjude
hindamisel arvestatud. Nende hulka kuuluvad näiteks liinide markeerimine lindudele olulistes
liikumis- ja rändealades, metsise elupaikade sidususe tagamiseks
sobivate ülepääsulahenduste kavandamine (nn metsise ökoduktide loomine) ning tööde
teostamsiel ajalised piirangud. Vastav leevendusmeetmete rakendamise vajadus on ära
märgitud ka mõjude hindamise aruandes rohevõrgustiku mõjusid käsitlevas peatükis.
Olete oma kirjas toonud välja, et 2025. a koostatud rohevõrgustiku analüüs keskendub peamiselt
ulukitele ning seetõttu ei ole analüüs piisav alternatiivide hindamiseks. Selgitame, et
rohevõrgustiku analüüs on üks osa looduskeskkonna mõjude hindamisest ning selle eesmärk on
hinnata trassikoridoride paiknemist rohevõrgustiku tugialade ja koridoride suhtes ning võimalikku
mõju rohevõrgustiku sidususele. Analüüs keskendub rohevõrgustiku toimimisele ja selle osade
omavahelistele seostele maastikus. Erinevate elustikurühmade mõjusid hinnatakse REPis eraldi
eksperthinnangutes (nt linnustik, käsitiivalised, loomastik ja taimestik), mille tulemused on
koondatud mõjude hindamise aruandes.
Rohevõrgustiku käsitlus REPis on toimunud kaheetapiliselt. Planeerimisprotsessi varasemas
etapis hinnati esialgsete trassikoridoride paiknemist rohevõrgustiku suhtes üldisel tasemel ning
võrreldi alternatiivide kattuvust rohevõrgustiku tugialade ja koridoridega. Pärast põhisuuna valikut
on koostatud täpsustatud rohevõrgustiku hinnang Kilingi-Nõmme suuna alternatiividele, kus
hinnati trassi mõju juba konkreetsemate eskiislahenduste põhjal ning käsitleti ka võimalikke
leevendusmeetmeid (nt tundlikes lõikudes maakaabli rajamisel suundpuurimise
kasutamine, mastide paigutuse optimeerimine, raadamistööde ajastamine lindude pesitsusperioodi
väliselt, liini markeerimine, metsiste elupaikade sidususe tagamine nn ökoduktide rajamise näol).
Oma kirjas rõhutate vajadust hinnata elektriliini koosmõju teiste taristuprojektidega ning viidatud
on maakonna tasandi rohevõrgustiku toimimise tingimustele, mille kohaselt peaks looduslike
alade osatähtsus rohevõrgu tuumaladel jääma vähemalt 90% ning koridorides vähemalt 70%
tasemele. Kinnitame, et kumulatiivseid mõjusid on käsitletud REPi mõjude hindamise käigus
erinevate keskkonnavaldkondade koosmõjus. Lisaks eelnevalt mainitule on rohevõrgustiku
analüüsis käsitletud ka piirkonna peamisi rohevõrgustiku sidusust mõjutavaid taristuprojekte, sh
Rail Baltic raudteed ja Via Baltica maanteed. Teie kirjas viidatud 90%/70% näitajad tulenevad
maakonnaplaneeringus rohevõrgustiku toimimise tagamiseks seatud tingimustest. Need suunavad
eelkõige maakasutuse planeerimist rohevõrgustiku tugialadel ja koridorides. Siinjuures on oluline
meeles pidada, et elektriühenduse kavandamisest puudutatud Häädemeeste ja Saarde vallad on
valdavalt hajusa asustusega ning rohevõrgustik katab suure osa territooriumist - Häädemeeste valla
pindalast moodustab rohevõrgustik ligikaudu 74% ja Saarde valla pindalast umbes
71%. Käesolevas riigi eriplaneeringus on rohevõrgustiku toimimist hinnatud planeeringuga
kavandatava trassikoridori paiknemise ja võimaliku mõju kaudu rohevõrgustiku sidususele
tuginedes erinevates eksperthinnangutes välja toodud mõjude koostoimele ning
leevendusmeetmete rakendatavusele. Hetkel on KSH aruanne täiendamisel, aga esmase ülevaate
2 (3)
mõjust rohevõrgustiku toimimisele saate selle aasta veebruaris tutvustatud aruandest, mis leitav
planeeringu kodulehel (link siin: KSH aruanne veebruar 2026 versioon).
Lisaks märgite oma kirjas, et ühel õhuliini lõigul võrreldavaid alternatiive pole. Selgitame, et
teatud lõikudes oli juba alternatiivsete trasside visandamine piiratud looduslike, tehniliste,
ruumiliste tingimustega ning võrreldavaid trassivalikuid ei olnud võimalik tagada. Sellistes
lõikudes (nr 2 Krundiküla-Viisireiu ja nr 4 Leipste-Kärsuveski alajaam) oligi võimalik visandada
vaid üks trassikoridor, mille visandamisel juba välistatigi kõige tundlikumaid alad. Samas on
algselt kaalutud rohkemaid alternatiive, sh nt Pärnu suund, mis oli võimalikuks alternatiiviks ka
sellele lõigule.
Oma kirjas esitate seisukoha, et asukoha eelvaliku mõju hindamise aruanne on kaldu majanduslike
mõjude poole ning jätab arvestamata mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 linnu- ja
loodusaladele. Selgitame, et REPi alternatiivide võrdlus ei põhine üksikute kriteeriumite
eelistamisel, vaid nende koondmõju tasakaalustamisel. Majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte
käsitletakse samaväärsena looduskeskkonna kriteeriumite ja kultuuriväärtustega. Samas näiteks
Pärnu suunal välistava asjaolu tuvastamisel on looduskeskkonna kaalutlus olnud määrav
hoolimata sellest, et sotsiaalsete kriteeriumite lõikes sai see alternatiiv pigem eelistuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivari Rannama
Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja
Lisad:
Anne Martin
+372 5802 3933
[email protected]
3 (3)