AI ja autoriõiguse kokkupuutepunktid Generatiivse t ehisaru ( generative artificial intelligence , gen AI ) ja autoriõiguse vaheliste seoste kindlaks tegemisel tuleb alustada tõdemusest , et autoriõigus ei reguleeri gen AI -d kui sellist. Autoriõigus reguleerib ainuõigustega kaitstud õiguste objektide kasutamist. Autoriõiguse ja genAI vahel on puutumus siis, kui genAI treenimise ja kasutamise käigus kasutatakse autoriõigusega kaitstud sisu . Paralleelselt autoriõigusega eksisteerivad autoriõigusega kaasnevad õigused. Lisaks autoritele, kellel on ainuõigused oma teostele, on kaasnevate õiguste omajad (teose esitajad, fonogrammitootjad, televisiooni- ja raadioteenuse osutajad, filmi esmasalvestuse tootjad, andmebaasi tegijad, ajakirjandusväljaande kirjastajad), kellel on ainuõigused kaasnevate õiguste objektidele. L isaks autori õigustele tuleb arvestada kõikide asjassepuutuvate kaasnevate õiguste omajatega. Näiteks audiovisuaalsete teoste kasutamisel võib olla asjakohane arvestada autorite, esitajate ja tootjate õigustega. Samuti võib olla puutumus sui generis andmebaasi tegija õigustega . Käesoleva materjali mõttes kasutatakse termineid „autor“ ja „teos“ , kuid k ui genAI treenimisel soovitakse kasutada õiguste objekte, tuleb iga sellise õigus t e objekti liigi juures eraldi hinnata, millised ainuõigused selle kasutamisele kehtivad ja milliste õiguste omajate ainuõigustega tuleb õiguste objekti kasutamisel arvestada . Kuigi genAI mudeli te toimimis e täpsemaks kirjeldamiseks on vaja laskuda detaili arvutiteaduse valdkon nas , saab praeguse juhendmaterjali mõttes teha mõningaid üldistusi, mi llest piisab genAI mudelite ja autoriõiguse omavahelis te seos te mõtestamiseks . P raeguse juhendmaterjali mõttes või ks lähtuda sellest, et genAI mudel koosneb minimaalselt kahest komponendist . Esiteks koosneb genAI mudel algoritmi dest , mis moodustavad genAI mudeli toimimise sisemise loogika . Teiseks koosneb genAI mudel parameetri test , mis moodustavad genAI mudeli „mälu“ . Tasub mainida, et genAI mudel eid on mitmesuguseid ning need võivad koosneda paljudest eri komponentidest, nt kommertskasutuses levivad multimodaalsed mudelid võivad hõlmata endas mitmeid komponente (GPT, Llama , Grok ) . Käesoleva j uhendmaterjal i mõttes lähtutakse eeldusest, et genAI mudel koosneb algoritmidest ja parameetritest . Tuleb eristada ka genAI mudeleid kui selliseid ja teenuseid, mis kasutavad genAI mudeleid . Näiteks on GPT-5.1 selline genAI mudel, mis suudab genereerida teksti , aga selle genAI mudeli võimekust võidakse kasutada mitmesuguste teenuste pakkumisel, kus genAI mudeli enda kasutamine on vaid üks teenuse osa. Allolev analüüs keskendub genAI mudelite le endi le . Analüüs ei keskendu teenuste le, mis kasutavad genAI mudeleid . Erinevaid t eenuseid on palju ja teenuste sisu varieerub oluliselt , mistõttu ei saa käesoleva juhendmaterjali raames teha mõistlikke üldistusi seesuguste teenuste kohta. GenAI mudeli elutsüklis e ristatakse kahte etapp i, genAI mudeli t reenimi ne ja kasutami ne . Kõigepealt on vaja mudelit treenida ja sellele järgneb m udeli kasutami se etapp . Allolev analüüs lähtub genAI mudeli tavapärasest elutsüklist ja esmalt on analüüsitud autoriõiguse seoseid genAI mudeli treenimisega, seejärel on analüüsitud autoriõiguse seoseid genAI mudeli kasutamis ega . Tõsi, genAI mudeli treenimise eesmärk ei ole tõenäoliselt treenimine iseenesest , laiem eesmärk on luua kasutuskõlbulik genAI mudel. Sellest t ekib küsimus, miks üldse eristada nii selgelt kahte etappi . Siiski õigustab selgelt piiritletud etapiviisilis t lähene mist tõik, et autoriõigus reguleerib teoste kasutamis t teatud viisidel . A nalüüsid es treenimise ja kasutamise etappides tehtavaid tehnilisi toiminguid, saame vastuse , milliste l tehnilistel toimingutel on autori ainuõigustega puutumus. Kui t ehnilised toimingud seostada ainuõigustega, saab järeldada, millistes protsessides teoseid tõenäoliselt kasutatakse ja milline tegevus saab toimuda üksnes autori loal või vabakasutuse erandile tuginedes. G enAI treenimisel ja kasutamisel on puutumus ka teiste valdkondadega lisaks autoriõigusele . Käesoleva analüüsi raames analüüsitakse vaid autoriõigusega seonduva t. G enAI mudelit treenides või kasutades võib olla vajalik arvestada mh isikuandmete kaitsega, küberturvalisuse nõuetega , võimalike AI määrusest tulenevate nõuetega , kuid nood valdkonnad jäävad käesolevast analüüsist välja . P aljudes käesolevas dokumendis käsitatud seisukohtades puudub lõplik ja üheselt aktsepteeritud õigus lik käsitus . Siin sed käsitused osaliselt tuginevad dokumendi koostamise ajaks kättesaadava le kohtupraktikale ja õigus teoreetilisele käsitusele . Õiguslikud arusaamad varieeruvad ning käesolevat dokumenti ei saa mõista kui ainuõiget käsitust teemast . Dokumendis üksnes selgitatakse, millised võiksid olla tehniliselt keeruka teema mõistlikud tõlgendusvariandid . Juhendmaterjal üksnes annab selgitusi kehtiva õiguse kohta, aga ei ole mõeldud lahendamaks elulis i üksik juhtum eid. Õigust mõistab Eestis vaid kohus . K äesolev materjal on ajakohane vaid dokumendi kuupäeva seisuga , kuna arusaam teemast võib muutuda tulenevalt õigusvaidlustest , õiguslikest algatustest ja õiguste oreetilistest arvamustest. Seega ei pruugi kõik käesolevas juhendmaterjalis esitatud väited või seisukohad olla ajakohased ning vastata kaasaegse te le arusaamadele. Lõpetuseks ei ole siinses dokumendis antud hinnanguid kehtiva õiguse kohta ja kas seda peaks mingis suunas muutma. On teada, et dokumendi koostamise seisuga käivad tulised arutelud teemadel , kas genAI mudelite kasutamisel on õiguste omajad piisavalt kaitstud. Käesolev dokument pelgalt analüüsib kehtivat õigust ega anna hinnanguid selle sobivuse kohta. GenAI mudeli t reenimi se tehnilised protsessid ja treenimisel õiguste objektide kasutamine Kuivõrd genAI mudeli treenimine koosneb väga eriilmelistest tehnilistest protsessidest, on üks tuumküsimusi see, millised on konkreetsed treenimisprotsessi tegevused, mis saavad endast kujutada teoste kasutamist. Esmajoones on vajalik tuvastada, millised tehnilised protsessid genAI mudeli treenimisel aset leiavad. Seejärel saab konkreetsed protsessid seostada autoriõiguse mõttes relevantsete toimingutega. Analüüsi mõttes lähtutakse eeldusest, et genAI mudeli treeningmaterjali hulgas on autoriõigusega kaitstud sisu. Asjaolu, kas õigustega kaitstud sisu kasutati, tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Kui genAI mudeli treenimise käigus õigustega kaitstud sisu ei kasutata, ei ole treeningmaterjali perspektiivist sellisel tegevusel autoriõigusega puutumust. Gen AI mudeli d on erisugused ja selliste mudelite treenimisel võidakse teha eriilmelisi tehnilisi toiminguid. Paljude genAI mudelite puhul ei pruugi üldse olla avalikustatud , milliseid toiminguid on mudelite treenimisel läbi viidud. Se llise info puudumisel saab käesolev analüüs piirduda vaid selliste toimingutega, mis võiksid genAI mudelite treenimisel olla tavapärased. M illise id tehnilisi protsess e konkreetse mudeli treenimisel läbi viidi, tuleb hinnata juhtumipõhiselt ja ühe mudeli treenimisel tuvastatud tehnilised protsessid ei pruugi üksühele esineda teise mudeli puhul . See tähendab, et alltoodud analüüsi alusel ei saa väit a , et just need etapid esinesid mingi konkreetse genAI mudeli treenimisel . Autoriõiguse perspektiivist on oluline , mida tehakse genAI mudeli treeningu käigus treening andmetega, kuna treeningandmete hulgas võib esineda õigustega kaitstud sisu . T avapäraselt esinevad genAI mudeli treenimisel järgnevad etapid : andmete kogumine – kuna treenimisel on vaja andmeid , tuleb neid kõigepealt koguda . E simeses etapi s tehakse arvuti püsimällu andmetest koopiaid , et neid edasi kasutada. Seda sõltumata konkreetsest metoodikast , mida kasutatakse . Võidakse kasutada avalikult juurdepääsetavaid andme kogusid või selliseid, mis pole avalikult juurdepääsetavad, aga kus juurdepääs on saadud lepingulistes suhetes . G enAI treenimisel on vaja andmeid koguda digitaalses vormis, kuna edasise töötluse jaoks on vaja, et andmed oleks digitaalse s vormis ( protsessile võib eelneda digiteerimine ). K ogutud andmeid on vaja, et neid oleks võimalik hiljem treenimisel kasutada . Kui selle etapi käigus tehakse teostest koopiaid , on tegemist reprodutseeri misega . Lisaks võidakse teha väljavõte andmebaasist , juhul kui andmed pärinevad sui generis õigustega kaitstud andmebaasist ; andmete eeltöötlus – selle etapi käigus kustutatakse kogutud andmetest duplikaate ja täiendatakse puudulikke andmeid , et tõsta treenimisel kasutavate andmete täpsust ja seeläbi g en AI mudeli enda täpsust. Seejärel nt tekstiandmed tükeldatakse treenimise jaoks token ’iteks ehk üksikuteks baasühikuteks ( sõna, sõnaosa, arv , kirjavahemärk ) . Muude andmete, nt piltide puhul kasutatakse analoogseid meetodeid , millega olemasolevad andmed tükeldatakse baasühikuteks . Ka selle etapi käigus tehakse tõenäoliselt õiguste objektidest või nende osadest koopiaid , st neid reprodutseeritakse ; token 'ite edasine töötlemine – selles etapis kodeeritakse token ’id vektori te kujul esitatud embedding ’uteks , et neid kasutada g enAI mudeli treeningmaterjalina . S iin juures tuleb täpsustada, et tekstiandmete puhul ei ole ü he sõna või silbi pikkune token teose ega selle osa reproduktsioon , kuna nagu Euroopa Kohus on varem leidnud, ei ole individuaalsed sõnad autoriõiguse kaitse objektiks . Sarnast põhimõtet saab kasutada teiste modaalsustega mudelite puhul, kus piltidest või hel id est saadud baasühiku d eraldiseisvatena ei ole ainu õigustega kaitstud . Kui genAI mudeli treenimist jätkatakse üksiku te st embedding ’ u te st koosneva andmebaasi põhjal ja puudub konkreetne “võti”, mille alusel oleks võimalik üksiku id andmeühikuid ( embedding ’uid ) üheselt token ’iteks dekodeerida ja neid kombineerides taasluua treeningmaterjali s sisalduva i d õiguste objekt e või nende osi , ei saa selliseid andmeühikuid ega nendest koosnevat andmebaasi pidada treeningandmetes sisalduvate õiguste objektide või nende osade reproduktsiooni de ks . Üksikute e mbedding ’ute kui matemaatiliste representatsioonide edasine kasutamine ei kätke endas algses treeningmaterjalis leiduva sisu kasutamist ning sellest johtuvalt pole järgnevates etappides embedding ’utega tehtud toimingutel treening materjaliga autoriõiguse mõttes tõenäoliselt puutumust ; mudeli eeltreenimi ne – treenimata g en AI mudel ( mis koosneb vaid algoritmid est , mis määravad genAI mudeli enda arvutusloogika ) töötleb vektorite kujul esitatud embedding ’uid , mille põhjal kujunevad õppimise käigus g en AI mudeli parameetrid ja mis iseloomustavad embedding ’ute oma vahelisi matemaatilisi seoseid . See tähendab , et parameetrites talletatakse juba embedding ’utest koosnevat vektorandmebaasi , mitte aga esialgseid õiguste objekte või nende osi . Kui g en AI mudeli parameetrid üksnes üldistavad lähteandmetest tuletatud statistilisi mustr eid , ei ole parameetrid tõenäoliselt reproduktsioonid algsest treeningmaterjalist , seega nimetatud etapis reprodutseerimist ei toimu . Ühtlasi tähendab see, et arvutusloogika st ja parameetri test koosnev at eeltreenitud genAI mudel it ei saa tõenäoliselt mõista kui treeningandmete reproduktsioon i ; mudeli peenhäälestamine – eeltreenitud g en AI mudeli peal teostatakse spetsiifilisema ja väiksema mahuga andmebaasi põhjal järeltreenimist . Protsessi käigus tehakse g en AI mudeli parameetrites pisemaid muudatusi kuni g en AI mudel sobib kitsama kasutusotstarbe jaoks . Ka sel juhul võidakse reprodutseerida treeningandmete hulgas leiduvaid õiguste objekte, ent siis juba peenhäälestamiseks kasutatavaid andmeid, mitte algseid treeningandmeid . Nagu ka eeltreenimise puhul, nii on ka peenhäälestamisel, et treeningandmeid võidakse reprodutseerida embedding ’uteks teisendamise käigus, ent embedding ’ute edasisel töötlemisel algseid andmeid ei reprodutseerita ; stiimulõpe – rakendatakse nt reinforcement learning from human feedback ( RLHF ) meetodit , kus inimesed annavad eeltreenitud g en AI mudel i väljunditele tagasisidet, et g en AI mudelit „joonda da “ inimeste jaoks eelistatud vastuseid andma . Ku na algseid treeningandmeid otseselt ei kasutata , ei toimu selles etapis tõenäoliselt õiguste objektide reprodutseerimis t . Eeltoodu on pelgalt lühike ülevaade selle kohta, millised võiksid olla genAI mudeli treenimise põhilised etapid autoriõiguse mõttes relevantsete toimingute perspektiivist . Eeltoodule võib lisanduda teisi etappe ja mudeleid täiustatakse pidevalt erinevate funktsioonidega . A nalüüsides küsimust, kas g enAI mudeli treenimisel reprodutseeritakse õiguste objekte ja millistes treenimise etappides , tuleb igakordselt tuvastada toimingud , mida konkreetse g enAI mudeli treenimise etappides tehti . Alles siis on võimalik seostada toimingud ainuõiguste teostamisega ja teha järeldusi, kas g enAI mudeli treenimise käigus õiguste objekte reprodutseeriti. Eeltoodud etappide analüüsis on välja toodud genAI mudeli treenimise seosed just reprodutseerimise ainuõigusega . Põhjus peitub selles, et kui genAI mudelit teoste peal treenida, on teoste reprodutseerimine mingites etappides (eelkõige etapid 1 kuni 3) paratamatu. Samas p ole välistatud, et etappide käigus on seoseid ka muude ainuõigustega . Seda, milliseid ainuõigusi genAI mudeli treenimisel teostatakse, tuleb hinnata juhtumipõhiselt ning ei ole otstarbekas teha sellist üldistust, et genAI mudeli treenimisel igal juhul teostatakse (või ei teostata) muid ainuõigusi lisaks reprodutseerimisele . Järelikult , kui genAI mudelit treenitakse teoste põhjal , tänu millele mudel õpib tundma mustreid, on tegemist treeningmaterjali reprodutseerimise ga ulatuses, mil konkreetsetes etappides tehakse autoriõiguse mõttes relevantseid toiminguid. Nendeks on eelkõige andmete kogumine, andmete eeltöötlus, mudeli peenhäälestamine, aga mitte näiteks mudeli eeltreenimine või stiimulõpe. Seejuures on oluline asjaolu, et isegi kui genAI mudeli treenimise teatud etapid hõlmavad teoste reprodutseerimist , ei tähenda see tingimata , et genAI mudeli parameetrid kui matemaatiline funktsioon sisaldaks reproduktsioon e treeningandmetest . Küsimuse üle, kas genAI mudel kui matemaatiline funktsioon sisaldab reproduktsioone treeningmaterjalist , käivad endiselt vaidlused ja see on lõpuni lahendamata . Prevaleeriv õigusteadlaste arvamus on, et genAI mudel kui selline ei ole reproduktsioon treeningandmetest . Samas leidub ka vastu pidiseid arvamusi, mis väidavad, et parameetrid on reproduktsioon treeningmaterjalist . Leidub ka mõningaid kohtuvaidlusi , mis seda küsimust analüüsivad . Nt UK-s leidis kohus kaasuses Getty Images vs Stability AI , et AI mudel kui selline ei ole koopia treeningmaterjalist . Tasub mainida, et k ohtuotsus on edasikaebamisel ja kõrgema astme kohtu menetluse käigus ilmselt analüüsitakse sedasama küsimust . Saksamaal leidis GEMA vs OpenAI kaasuses kohus seevastu , genAI mudel oli treeningandmete reproduktsioon . Saksa kohtu meetod reprodutseerimise ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks ( meeldejätmine ( memorisation ) määrati kindlaks, võrreldes treening andmetes sisalduvaid laulusõnu väljundites ( output ) esitatud reproduktsioonidega ) vaata s samas ainult seda, milline oli juturoboti teenuse väljund , ja võrdles seda teostega, mis väideti olevat treeningandmetes. Konkreetne meetod aga jättis kõrvale genAI mudel i enda struktuuri . Seega ei pruugi valitud meetod tegelikult näidata seda, kas genAI mudeli parameetrid ise sisaldasid reproduktsioone . Nagu p-s REF _Ref219204339 \r \h 1.4 põgusalt selgitatud, tuleb eristada genAI mudeleid kui selliseid ja teenuseid, kuhu genAI mudelid on liidestatud. K onkreetsel juhul võis laulusõnade reprodutseerimine toimuda juturoboti teenuse osutamise käigus, mis aga ei tähenda seda, et laulusõnade reproduktsioonid olid genAI mudeli parameetrite hulgas . Keelemudelite näitel tokeniseeritakse väljundi genereerimise ks kasutaja viip ( prompt ) ja genAI mudeli arvutusloogika (algoritmide) põhjal tehakse tõenäosuslik arvutus (parameetrite põhjal), milline sõna (n+1) kõige tõenäolisemalt järgneb sellele eelnevale sõnale (n). Protsessiga „pannakse kokku“ kasutaja viiba ja parameetrites sisalduvate seoste põhjal väljund, mis võib sisaldada treeningmaterjalis leiduvaid autori enese intellektuaalse loomingu elemente . Väljund on vaid tulem , mis kujunes viiba ja parameetrite põhjal. Väljundi te vaatlemise põhjal ei saa teha vettpidavaid järeldusi selle kohta, kas mudeli enda parameetrite hulgas on teoste reproduktsioone . Millised õiguslikud võimalused on g enAI mudeli treenimi sel õiguste objektide kasutami seks? Kuna eelpool on tuvastatud, et genAI mudeli käigus t reeningmaterjali reprodutseeritakse, on järgmine asjakohane küsimus , millised on genAI mudeli arendaja õiguslikud alused õiguste objektide kasutamiseks . Teost võib kasutada üksnes autori loal või vabakasutuse erandi le tuginedes ( AutÕS § 46 lg 1 ) . Kui ükski vabakasutuse erand ei kohaldu ja kui genAI treenimisel tehakse teostega autoriõiguse mõttes relevantseid toiminguid , tuleb genAI treenimiseks saada autori luba ehk litsents teoste selliselt kasutamiseks . Litsents kui eraõiguslik tehing eeldab kahe poole (autori ja teose kasutaja) tahteavaldusi ja pooled on vabad kokku leppima litsentsi tingimustes . GenAI mudelid on erisugused ja tegevused, mille jaoks on vaja litsentsi , võivad varieeruda, mistõttu ei ole otstarbekas teha kõikehõlmavat üldistust sellest, millised võiks taolised litsentsitingimus ed olla . Praeguseks leidub siiski mõningaid näiteid litsentsi tingimustest . Kui litsentsi pole ja genAI mudeli arendaja soovib selle treenimisel kasutada teoseid, tekib järgmine küsimus, kas neid tegevusi võib teha mõnele vabakasutuse erandile tuginedes. Vabakasutuse erandeid on mitmeid ja genAI mudeli treenimises kontekstis on analüüsitud ka seda, kas nt teaduserand ( Eestis AutÕS § 19 lg 1 p 2 ) või ajuti s e või juhusli ku reprodutseerimi se erand ( Eestis AutÕS § 18 1 lg 1 ) võiks kohalduda , kuid seni on leitud, et genAI arendamisel ei saa tugineda teaduserandile . Samuti ei tohiks olla juhusliku reprodutseerimise erandi tingimused genAI mudeli treenimisel täidetud, muuhulgas ei saa väita, et genAI treenimise käigus tehtud teoste reproduktsioonidel puudub iseseisev majanduslik eesmärk . Sellegipoolest on asjakohane analüüsida, kas genAI mudeli treenimine on võimalik, tuginedes DSM direktiivi artiklite st 3 ja 4 tulenevate le teksti- ja andmekaeve ( text and data mining , TDM) eranditele. Teksti- ja andmekaeve genAI treenimise kontekstis on vabakasutuse erandite juures saanud laialdase arutelu osaks. Edasisel analüüsil tuleb silmas pidada ka seda , et EL seadusandja on AI määruse põhjenduspunktis 105 seostanud teksti- ja andmekaeve ning genAI treenimise . Sellega võiks öelda, et EL seadusandja on vähemalt pidanud võimalikuks, et TDM erandi tele tuginedes on põhimõtteliselt võimalik genAI mudel it treenida . Tulles DSM direktiiv i enda juurde, nähakse seal teksti- ja andmekaeve jaoks ette kaks erandit . A rtik kel 3 käsitleb teksti- ja andmekaeve t teadusuuringute eesmärgil, artik ke l 4 käsitleb teksti- ja andmekaevet väljaspool teadusuuringuid. A llpool on analüüsitud esiteks artikli 3 kohaldamise eeldusi ja seejärel art 4 kohaldamise eeldusi, lähtudes nende erandite esinemise järjekorrast . Teksti- ja andmekaeve definitsioon Mõlema DSM direktiivis sätestatud erandi kohaldamis alas on t eksti- ja andmekaeve teostamine. See tähendab, et erandile tuginev isik peab nimetatud sätte mõttes teksti- ja andmekaevet teostama . Teksti- ja andmekaeve on defineeritud DSM direktiivi artikli 2 punktis 2 . D efinitsioonist tuleneb esiteks, et see on automatiseeritud analüüsimeetod . Gen AI mudeli treenimise etappides kasutatakse arvutite jõudlust, et jooksutada algoritme , mis teevad keerukaid arvutusi treening andme te analüüsimiseks . See tegevus on põhiosas automatiseeritud ja i segi kui kasutatakse inimeste osalust ( nt RLHF puhul ) , siis keerukaid arvutusi teevad siiski algoritmid . Seega võib öelda, et g en AI mudeli treenimise käigus kasutatakse automatiseeritud analüüsimeetodeid . Teiseks on nõutav, et analüüsitaks digivormingus tekste ja andmeid . Pole kahtlust, et g en AI mudeli treenimisel kasutatakse digivormingus tekste ja andmeid , kuivõrd se lleks, et arvuti abil andmeid analüüsida, peavad need olema arvuti jaoks arusaavas vormis ehk digitaalsed . Teksti- ja andmekaeve erand i kohaldamisala hõlmab andmeid laiemas mõttes. See tähendab, et erand katab tekstide j a muude õiguste objekt ide kasutamist , mida on võimalik andmetena talletada , sh pilt, video, heli jms. Kolmandaks on vajalik, et teksti- ja andmekaeve käigus saadaks e teavet muu hulgas mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta . Eelnevalt on kirjeldatud, et genAI mudeli treenimine seisneb vähemalt põhiliste etappide kontekstis asjaolus , et treenimise käigus kujunevad genAI mudeli parameetri d , mis iseloomustavad treeningandmetest tuletatud matemaatiliste vektorite omavahelisi seoseid . Selle tulemusena on g en AI mudel i „teadmised“ jaotatud mudeli parameetrite vahel ja , sõltuvalt kasutatud arhitektuurist , kätkevad endas treeningandmetest tuletatud mustreid, korrelatsioone, tõenäosuse jaotust . Teisisõnu saadakse g en AI mudeli treenimise käigus teadmisi treeningandmete mustrite, suundumuste, korrelatsioonide kohta, ning need teadmised talletatakse mudeli parameetrites . Eeltoodust tulenevalt järeldub , et g en AI mudelite treenimise käigus toime pandav teoste reprodutseerimi n e kujutab endast tõenäoliselt teksti- ja andmekaevet, eeldusel et seda tehakse automatiseeritud analüüsimeetoditega, digivormingus andmete põhjal , andmetes sisalduvate mustrite õppimiseks . Kuna genAI mudeleid on erinevaid (modaalsus, arhitektuur) ja genAI mudelite etapid võivad erineda, ei saa eeltoodu põhjal teha üldistust, et igasuguse genAI treenimi se puhul , arvestamata konkreetse id tehnili si protsess e , on tegu teksti- ja andmekaevega. Kas konkreetse genAI mudeli treenimise käigus tehakse teksti- ja andmekaevet, tuleb hinnata juhtumipõhiselt . Teksti- ja andmekaeve teadusuuringute eesmärgil DSM direktiivi artik kel 3 näeb ette t eksti- ja andmekaeve erandi teadusuuringute eesmärgil . See erand on Eesti õiguses üle võetud AutÕS § 19 1 l õigetes . Kuna erand tuleneb EL õigusest, tuleb AutÕS § 19 1 tõlgendada DSM direktiiviga kooskõlas. Esiteks on selle erandi kohaldamisala isikuliselt piiratud . Erandile võivad tugineda ainult teadusorganisatsioonid ja kultuuripärandiasutused . Hoolimata sellest, et AutÕS § 17 1 lg 2 viitab teadusorganisatsiooni mõiste juures TAIKS § 16 lg-le 1, tuleb mõiste tõlgendamisel lähtuda DSM direktiivis sätestatust ja sellest, kuidas mõistetakse seal teadusorganisatsiooni . Samuti tuleb kultuuripärandiasutuse puhul ( AutÕS § 17 1 lg 3) lähtuda DSM direktiivi s kasutatud mõiste määratlusest . Teadusasutuse kohta ütleb DSM direktiivi pp 12, et see hõlma b väga erinevaid üksusi . On oluline mainida, et asutuse konkreetne õiguslik vorm ei ole määrav, eristamaks, kas asutus on teadusasutus või mitte. T eadusasutuse peamine eesmärk peab olema teadusuuringu te tegemine või neid tehakse koos haridusteenuste osutamisega. Mõiste hõlmab näiteks ülikoole või muid kõrgkoole ja nende raamatukogusid, teadusinstituute ja teadusuuringutega tegelevaid haiglaid. T eadusorganisatsioonidele on üldiselt omane, et need toimivad kas mittetulunduslikul alusel või täidavad riigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesandeid. Selline avaliku huvi ülesanne võib kajastuda näiteks riiklikus rahastamises, liikmesriigi õigusnormides või hankelepingutes. Kas teadusasutus tegeleb mittetulunduslikul alusel või täidab riigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesandeid , tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid arvestades. Avaliku huvi ülesandeid võib olla samuti mitmeid. Se lle erandi mõte ei tohiks olla selles, et asutus täidab avaliku huvi ga kooskõlas olevaid ülesandeid juhuti (nt viib üksiku riigi rahastatud teadusprojekti läbi ) või kuulutab ise hakanult välja, et täidab avaliku huvi ülesandeid. R iigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesan nete täitmine võiks erandi kontekstis tähendada , et asutus on saanud mingisuguse riikliku tunnustuse sellise teadus asutusena, mis täidab avaliku huvi ülesandeid . Näiteks võib selle alla liigitada avalik-õiguslikud ülikoolid või valitsemisala asutused, kui need täidavad avaliku huvi ülesandeid (nt on vastav ülesanne asutusele antud seadusega või põhimääruse ga ) . E eldus, et asutuse peamine eesmärk peab olema teadusuuringute tegemine ( või tehakse teadusuuringuid koos haridusteenuste osutamisega ) ei tähenda, et pelgalt teadusuuringute tegemise eesmärgi deklareerimise ga saab asutus erandist kasu lõigata. Arvestades erandi eesmärki (TDM teadusuuringu tes ) on oluline, et asutus päriselt uuringuid ka tee ks. Muuhulgas ei tohiks erandile tugineda asutused, mis formaalselt deklareerivad, et teevad teadusuuringuid, aga tegelikk u ses seda eesmärki ei täida (ei tee teadusuuringuid) . Lisaks on öeldud, et teadusorganisatsioonideks ei tohiks pidada organisatsioone, mille üle äriühingutel on otsustav mõju, võimaldades neil teostada kontrolli struktuurilistes olukordades, näiteks aktsionäride või liikmete kaudu, mis võib põhjustada eelisjuurdepääsu teadustöö tulemustele. Oluline on sõna „võib“ tulemuste eelisjuurdepääsu juures , mis välistab erandile tuginemise võimaluse k a siis , kus eelisjuurdepääs otsustava mõjuga äriühingul võib esineda (kuid ei pruugi realiseeru da ) . Kultuuripärandiasutuse mõiste kohta on DSM direktiivi põhjenduspunktis 13 öeldud, et selle hõlma b avalikke raamatukogusid (sh RaRa , rahvaraamatukogud ), muuseume , arhiive , filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevaid asutusi . Lisaks tuleb täpsustada, mida tähendab „teadusuuring“ . DSM direktiivi pp 12 pelgalt viitab, et t eadusuuringute mõiste peaks hõlmama nii loodusteadusi kui ka humanitaarteadusi , kuid ei defineeri seda, mis on teadusuuring. Arvestades Euroopa Kohtu varasemat praktikat, tuleb definitsiooni de puudumisel mõistete „ tõlgendamisel lähtuda nende harjumuspärasest tähendusest tavakeeles, võttes arvesse nende mõistete kasutamise konteksti ja eesmärki, mida taotletakse õigusaktiga, mille osaks need on “. Teadus harjumuspärane tähendus tavakeeles võiks olla nt teadmiste süsteem, mis hõlma b tõekspidamisi loodus e toimimis es t, iseäranis , kui teadmised on saadud ja kontrollit avad teadusliku meetodi abil . Teadusuuring võiks olla „ andmete sihilik süstemaatiline kogumine, interpreteerimine ja hindamine teadusesse panustamise eesmärgil “ . Arvestades teadusuuringu tavakeelelist definitsiooni, selle mõiste kasutamise konteksti DSM artiklis 3, õigusakti eesmärki, võiks jõuda järeldusele , et teadusuuringul DSM art 3 mõttes peaks olema ka mingi teaduslik eesmärk ehk tegevus peaks kasutama teaduslikku meetodit ja olema suunatud sellise tulemi loomisele , mis võimaldaks avastada uusi teadmisi või jõuda uutele arusaam adele ja seeläbi anda oma panuse teadusesse . M ingi tegevuse nimetamine teadusuuringuks ei tähenda kohe seda, et tegevus oleks DSM direktiivi art 3 mõttes teadusuuring. Erandile tuginemiseks on vaja, et teadusasutus või kultuuripärandiasutus teostaks TDM tegevusi just teadusuuringu s . Teadusasutus või kultuuripärandiasutus ei saa abstraktselt väita, et tegeleb teadusuuringutega ja k ogu tegevus, mis kujutab endast teksti- ja andmekaevet, on tema kui teadusasutuse või kultuuripärandiasutuse puhul lubatud. T eadusuuringu mõistet on sisutatud ülal. Eeltoodu tähendab , et kui teadusasutus või kultuuripärandiasutus treenib genAI mudelit ja kasutab selle käigus teoseid , ei pruugi se lline tegevus ilmtingimata langeda DSM direktiivi art 3 kohaldamisalasse. G enAI mudeli treenimi se käigus teostatud TDM eesmärk peab samuti olema suunatud mingi teaduslik u väärtuse loomisele . Teadusasutus või kultuuripärandiasutus ei saa ilmselt tugineda erandile, väit es , et genAI mudeli treenimine on teadus iseenesest. Seega peab genAI mudeli treenimi st selles kontekstis mõistma – toimub mingi (te) teadusuuringu (te) raames, mille laiem eesmärk on teaduse sse panustamine . Lisaks peab ole ma täidetud seadusliku juurdepääsu nõue . TDM saab teostada ainult seoses sisuga, millele on seaduslik juurdepääs. DSM direktiivi pp 14 selgitab, et s eaduslikku juurdepääsu tuleks mõista nii, et see hõlmab juurdepääsu sisule avatud juurdepääsu poliitika või õiguste omajate ja teadusorganisatsioonide või kultuuripärandiasutuste vaheliste lepinguliste kokkulepete alusel, nagu abonemendid, või muudel seaduslikel viisidel . Seaduslik juurdepääs peaks hõlmama juurdepääsu sisule, mis on veebis tasuta kättesaadav. T uleb rõhutada loetelule järgnevat tekstiosa „muudel seaduslikel viisidel“. See tähendab, juurdepääs sisule võib olla tagatud ühel või teisel viisil, aga juurdepääsu saamise viis peab olema seaduslik. Seaduslikel viisidel sisule juurde pääsemise puhul on paslik arvestada mõiste konteksti, st kuna mõistet kasutatakse autoriõiguse kontekstis , tuleb seaduslikku juurdepääsu tõlgendada kui – juurdepääs peab olema seaduslik autori perspektiivist, st autori ainuõigustega kooskõlas. Kuna t eost võib kasutada üksnes autori loal või vabakasutuse erandi alusel , tuleneb sellest , et sisule juurdepääsu saamine peab toimuma autori õigus i arvestades . Tulles tagasi juurdepääsu võimalike variantide juurde, on põhjenduspunktis viidatud, et seaduslik juurdepääs võib olla antud avatud juurdepääsu poliitika alusel. Ainuõiguste kontekstis võiks seda tõlgendada nii , et teos on üldsusele kättesaadav aks tehtud ja kasutaja l on võimalus seda oma valitud viisil, ajal ja kohas kasutada ( AutÕS § 13 lg 1 p 9 1 ) . Samas põhjenduspunktis on viidatud, et säte peaks hõlmama juurdepääsu sisule, mis on veebis tasuta kättesaadav . Kuna juurdepääs u üks tingimusi on selle seaduslik kus , tuleb siin kohal arvestada, et teose üldsusele kättesaadavaks tegemine on üks autori ainuõigus . Järelikult peab tingimuse täitmiseks olema veebis tasuta kättesaadav teos sinna üles riputatud autori enda poolt , või kui teise kellegi poolt, siis autori õigustega arvestades . Muuhulgas on välista tud piraatkoopiate kasutami n e TDM eesmärkidel . Kui teos pole üldsusele kättesaadavaks tehtud, võib seaduslik juurdepääs tuleneda mujalt , kuid alati peab arvestama autori õigustega . Näiteks võib autor ise teostada oma reprodutseerimise ainuõigust ja anda TDM erandit teostada soovivale isikule teoste reproduktsiooni d . Samuti on võimalik, et õiguste omaja (nt kirjastus) on saanud autorilt loa teoseid reprodutseerida. Sellisel juhul tuleb hinnata, millises ulatuses on õiguste omajal (nt kirjastusel) õigus autori ainuõigusi teostada . Kas nt mingil asutusel on õigus teoseid vaid asutusesiseselt kasutada (nii, et need ei ole kättesaadavad asutuseväliselt, st ei ole õigust edasi jagamiseks ) või on asutusel õigus ka teoseid reprodutseerida laiemalt, sõltub autori ja õiguste omaja (nt kirjastuse) vahelisest õigussuhtest . TDM erandi juures on DSM direktiivi pp -s 14 veel kirjas, et teksti- ja andmekaeve erand peaks kehtima teadusorganisatsiooni või kultuuripärandiasutusega seotud isikute suhtes . Mis on seotud isikud, pole selgelt määratletud, seda tuleb hinnata juhtumipõhiselt . Arvestades DSM direktiivi eesmärki, võiks teadusorganisatsiooni ga seotud isikud olla seal töötava d teadlas ed või ka isikud, kes teadusorganisatsioonis ei tööta, kuid teevad selle all teadusuuringut . Seotud isikute mõistet ei tohiks nii laialt tõlgendada, et see hõlmab igaühte, kellel on teadusorganisatsiooni või kultuuripärandiasutusega mingisugune seos . L isaks muudele asjaoludele on selline tõlgendus õigustatud seetõttu, et taolised seotud isikud peavad erandi raames tegema teadusuuringuid . Teadusuuringuid mitte tegevad seotud isikud ei peaks saama erandile tugineda. Tekib ka küsimus, kas teadusorganisatsiooni või kultuuripärandiasutusega seotud isikul , kellele DSM direktiivi art 3 laieneb, on võimalik sisu reprodutseerida TDM jaoks omaenda tehnilisi vahendeid kasutades . Eelnõu seletuskirjas , millega võeti AutÕS §-s 19 1 üle DSM direktiivi art 3 ette nähtud erand , seda võimalust jaatati. Nagu toona seletuskirjas põhjendati, võib selline õigus olla DSM direktiivi art 3 erandi eesmärke silmas pidades võimalik. Samas tuleb arvestada, et DSM direktiiv sellist võimalust selgesõnaliselt ette ei näe ja puudub seisukohta toetav kohtupraktika . Seega k uigi seletuskirjas seda võimalust jaatati, on küsimus endiselt vaieldav. DSM direktiiv i pp 11 selgitab täiendavalt, et k ooskõlas EL-i teadusuuringute poliitikaga, mis ergutab ülikoole ja teadusinstituute tegema koostööd erasektoriga, peaksid teadusorganisatsioonid samuti saama tugineda sellele erandile, kui nende teadustegevus toimub avaliku ja erasektori partnerluse raames. Teadustegevus avaliku ja erasektori partnerluse raames on siiski piiratud . Tuleb tähele panna, et pp 11 näeb ette, et teadusorganisatsioonid ja kultuuripärandiasutused peaksid saama erandist kasu , juhul, kui tuginetakse teksti- ja andmekaeve tegemisel oma erasektori partneritele, sealhulgas kasutades nende tehnoloogilisi vahendeid . Seega on erandist kasu saav isik (teadus uuringu , sh teksti- ja andmekaeve teostaja ) igal juhul teadusorganisatsioon või kultuuripärandiasutus , aga mitte erasektori partner . Sellest tulenevalt ei saa erandile tugineda juhul, kui avaliku ja erasektori partnerlus on selline, kus teadusorganisatsiooni tegevus on üksnes formaalne . Teadusorganisatsioonil või kultuuripärandiasutusel peaks endal ka olema roll Erand annab õiguse teoseid üksnes reprodutseerida (vt ka eelmine punkt). Seostades seda e e lnevalt välja toodud genAI mudeli treenimise põhiliste etappide ga, ei anna erand teadusorganisatsioonile või kultuuripärandiasutusele muuhulgas õigust teoseid muuta ( AutÕS § 12 lg 1 p 3), töödelda ( AutÕS § 13 lg 1 p 5) , üldsusele kättesaadavaks teha ( AutÕS § 13 lg 1 p 9 1 ) , parandada ( AutÕS § 12 lg 1 p 7 ) jne . Teose reprodutseerimise õigus on teadusuuringu käigus TDM eesmärkidel. Kui TDM eesmär k genAI treenimise kontekstis on tuletada treeningandmetest mustreid ja seoseid, laieneb erand vaid sellele tegevusele – parameetrite kujundamisele. Sellest tuleneb, et kui mudeli parameetrid on treeningandmete põhjal juba kujunenud, on TDM eesmärgid täidetud ja teoste edasine reprodutseerimine ei ole selle erandi alusel võimalik. T eost ei või reprodutseerida genAI mudeli edasise kasutamise käigus. Vt allpool analüüsi õiguslikest probleemidest, mis tõusetuvad genAI mudelite kasutamisega ja sisu genereerimisega seonduva l t. DSM direktiivi art 3 lg 2 näeb ette ka lisatingimuse TDM eesmärkidel teose reprodutseerimiseks teadusuuringus. Kui teoseid säilitatakse (ingl k store ) , tuleb tagada nõuetekohane turvalisuse tase. DSM direktiivi pp 15 selgitab selle nõude tagamaid – t eadusorganisatsioonidel ja kultuuripärandiasutusetel võib teatavatel juhtudel, näiteks teadusuuringute tulemuste hilisemaks kontrollimiseks, olla vaja säilitada erandi alusel tehtud koopiat. Kui genAI mudeli treenimine toimub teadusuuringu raames teadusorganisatsioon i või kultuuripärandiasutus e poolt, tuleb välja selgitada, mis võiks selle tegevuse juures olla uuringu tulemuse d. Siin ei saa ühest vastust välja tuua, mis on uuringu tulemused , küsimusele tuleks läheneda pragmaatiliselt. Näiteks võib olla ülikoolil teadusprojekt, mille ga uuritakse eesti keele murdeid ja mille käigus on tarvis genAI mudelit treenida sünteeshäält kõnelema õiguste objektide põhjal. U uringu (projekti) eesmärgipärase resultaadina valmib teoreetilist ja empiirilist osa käsitav projekti kokkuvõte, raport, teadusartikkel vms, mis kirjeldab, analüüsib ja sünteesib teadusuuringu tulemusi. Teadusuuringu ( murrete uurimise ) tulemused on uurimistöö teostamise käigus selle metoodikat kasutades eesmärgipäraselt kogutud andmed, avastused, faktid jms (nt kuidas sünteeshääl käitub mingite murdesõnade hääldamisel vms ) . Uuringu tulemus tõenäoliselt ei ole genAI mudel kui selline – genAI mudeli treenimine kui protsess ei ole teadus iseenesest – aga seda mudelit kasutatakse teadusuuringu teostamise käigus . Uuringu tulemusi on vaja kontrollida teadus uuringu resultaadi koostamise käigus ja selle jaoks võib olla vaja analüüsida genAI mudeli treeningandme id (nt analüüs itakse , milliste heliklippide põhjal genAI mudelit treeniti ja millest tulenevalt on sünteeshääl just sellise kõlaga ) . Kui kokkuvõte, raport, teadusartikkel vms on valmis, ei ole vaja tulemusi enam kontrollida. Kuna tulemusi ei ole vaja enam kontrollida, tuleb TDM käigus kasutatud teosed ehk treeningandmed kustutada . Ku i teadustöö käigus treenitud genAI mudel i „mälu“ on parameetrite hulk , mis sisalda reproduktsioone treeningandmetest, ei pea genAI mudelit ennast kustutama. DSM direktiivi pp 15 toob veel välja, et teadusuuringu, sh selle tulemuste kontrollimiseks TDM eesmärkidel tehtud koopiaid tuleb säilitada turvalises keskkonnas . Selle kohustuse eesmärk on seada TDM teostavale teadusorganisatsioonile või kultuuripärandiasutusele lisameede , et hoida ära teoste kasutamine TDM eesmärke ületaval viisil ja nende isikute poolt, kes ei teosta TDM tegevusi , iseäranis , kuna TDM jaoks on tõenäoliselt vaja teoseid reprodutseerida suures mahus ja seda tehakse autori nõusolekuta ja tasu maksmata. Koopiate t urvaline säilitamine võiks seisneda selles, et rakendatakse asjakohaseid turbemeetmeid. See ei tähenda tingimata, et koopiate säilitamisel peab järgima nt ISO 27001 või muud analoogset standardit, oluline on see, et valitud meetmed võimaldaksid koopiaid säilitada keskkonnas, mis oleks turvali ne . Teksti- ja andmekaeve väljaspool teadusuuringuid Lisaks DSM direktiivi art 3 sätestatud TDM- ile teadusuuringutes on DSM direktiivi art 4 sätestatud erand teoste kasutamiseks väljaspool teadusuuringuid. Ühisosa DSM direktiivi art 3 ja 4 erandite juures on see, et teoseid võib kasutada üksnes TDM eesmärkidel . Samas ei ole DSM direktiivi art 4 tuginemisel isikulis t piirangu t . Se llele tuginedes saab kes iganes kasutada teoseid TDM eesmärkidel, kui muud DSM direktiivi art 4 tulenevad nõu d e d on täidetud . Samuti ei sea DSM direktiivi art 4 piirangut , et teoseid peab kasuta ma konkreetse tegevuse (nt teadusuuringu) raames . Sellest tulenevalt saab erandile tuginev isik määrata laiemad kasutuseesmärgid. Muuhulgas tähendab see, et erandi kohaldamisala põhimõtteliselt lubab teoseid kasutada genAI mudeli treenimiseks ka äriliste l eesmärkidel . S eoses teosete ärilistel eesmärkidel kasutamisega tasub esiteks märkida, et turul pakutavad g enAI mudeli d võivad olla keeruka arhitektuuriga. I seäranis sellised võimekad mudelid (GPT , Llama , Gemini ) , mis on juba leidnud laialdast kasutust tarbijate seas , võivad hõlmata endas mitmeid komponente . Lisaks juba kirjeldatud genAI mudeli komponen t i de le – algoritmid ja parameetrid – võib näiteks LLM ( large language m o del ) mudelil olla täiendavaid komponente . Hindamaks genAI mudeli treenimis t läbi autoriõiguse prisma , tuleb iga genAI mudeli puhul tuvastada, millistest komponentidest kõnealune mudel koosneb. S ell e teadmisega saab hinnata, milliste komponentide väljatöötamisel on puutumus autoriõigusega. Seejärel saab analüüsida, milliste komponentide väljatöötamisel teostatakse TDM ja millises ulatuses on võimalik tugineda DSM direktiivi art 4 erandile. Teiseks tuleb ä rilise kasutuse juures rõhutada erisust genAI mudel i kui selli s e ( nt LLM või multimodaalne mudel ) ja teenus e vahel , mi lle osutamise käigus kasuta takse genAI mudeli võimekust . Näiteks koosneb AI juturoboti teenus tõenäoliselt mitmetest erinevatest komponentidest . Üks neist komponen tidest on genAI mudel , millega on juturobot liidestatud ja millega genereeritakse sisendi põhjal väljundandmeid . Isegi kui konkreetse genAI mudeli treenimine oli DSM direktiivi art 4 alusel lubatud, ei saa sellest tingimata järeldada, et erand hõlmab laiema teenuse kõiki de komponent ide kasutata mist . Näiteks kasutab teenusepakkuja juturoboti teenus e osutamise käigus RAG ( retrieval augmented generation ) funktsion aalsust, kus juturoboti väljundit täiustatakse veebis kättesaadava materjali põhjal . Kui RAG funktsionaalsuse pakkumise käigus kasutatakse õiguste objekte, tuleb sellist tegevust eraldiseisvalt hinnata . Sellisel juhul ei pruugi DSM direktiivi art 4 kohalduda , kui tegevus ei liigitu teksti- ja andmekaeve mõiste alla . Samuti erinevate API liidestuste jm mälusüsteemide olemasolul ei pruugi kogu tegevus liigituda teksti- ja andmekaeveks, nt agentic AI teenuste juures , mis hõlmavad endas mitmesuguseid komponente . Erandi kohaldamiseks on vajalik, et teosed oleksid seaduslikult kättesaadavad . Hoolimata sõnastuslikust erinevusest DSM direktiivi art 3 lg-ga 1 ( seaduslik juurdepääs ), tuleks lähtuda käsitusest, et need seaduslik kättesaadavus ja seaduslik juurdepääs on sünonüümid . Ülal DSM direktiivi art 3 kohaldamisala juures on pikemalt selgitatud seadusliku juurdepääsu tähendust. Samuti käib DSM direktiivi art 4 kohta põhimõte, et k ui seadusliku kättesaadavuse nõuet ei ole täidetud, ei saa teoseid TDM eesmärkidel kasutada. Praeguseks on sellel teemal juba vaidlusi . Näiteks sisaldab Books 3 andmebaas üle 196,640 raamatu . GPT-2 ja GPT-3 genAI mudeleid väidetavalt treeniti selle eellaste, Books 1 ja Books 2 põhjal . On tõstatatud küsimusi, kas kõik selli stes andmebaasides sisaldavad teosed on autorite huve arvestades kättesaadavaks tehtud või on need nn piraatkoopiad . Kui genAI treenimiseks kasuta tud teosed on tehtud kättesaadavaks autori huv idega vastuolus , ei ole seadusliku juurdepääsu nõue täidetud ja neid ei saa kasutada DSM direktiivi art 4 raames . Samuti tuleb järgida säilitusperioodi nõudeid . DSM direktiivi art 4 lg 2 näeb ette, et reproduktsioone ja väljavõtteid võib TDM eesmärkidel säilitada nii kaua kui vaja. Seda nõuet võiks siiski lugeda nii, et reproduktsioone võib säilitada nii kaua kui vaja TDM eesmärkide täitmiseks . TDM eesmärgid on põhimõtteliselt täidetud juhul, kui genAI mudeli parameetrid on treeningandmete põhjal kujundatud ehk mudel on treenitud. Kuna TDM eesmärgid on täidetud, pole teoste reproduktsioone enam vaja säilitada. Järelikult tuleb need kustutada. Samuti tuleb järgida õiguste omaja tehtud õiguste reservatsiooni . Õiguste reservatsiooni nõuet on praktikas sisustatud kui autori õigust teha opt-out deklaratsioon , millega välistatakse kolmandate isikute võimalus kasutada teost DSM direktiivi art 4 ette antud raames . Nõndanimetatud opt-out peab olema: (1) selgesõnaline; (2) tehtud õiguste omaja poolt; (3) tehtud sobival viisil : Selgesõnaline – endiselt arutatakse selle üle , mida täpselt tähendab „selgesõnaline“. Kitsama tõlgenduse kohaselt pea ks välistuses olema selge viide „teksti- ja andmekaevele“ ja/või DSM direktiivi artiklile 4 (või LR-i õigusele) . Samas võib selline piirav lähenemine õiguste omajaid liigselt kahjustada , tehnilised kitsendused ei pruugi õiguste omajatele anda asjakohaseid vahendeid oma õiguste teostamiseks . Pigem võiks selgesõnalisust tõlgendada laiemalt ja opt-out ei pea ks viitama : (i) spetsiifilisele teosele suuremas andmebaasis; (ii) TDM- ile , piisa b viitest nt kraapimisele või genAI mudeli treenimisele; (iii) ühelegi spetsiifilisele õigusnormile; ega (iv) ühelegi konkreetsele TDM teostajale ( n t bot ’idele nagu GPTBot , CCBOT vms ) . Tehtud õiguste omaja poolt – k ui teosel on üks õiguste omaja (nt autor), on olukord lihtsam, st autor võib teha välistuse. Keerukam olukord on siis, kui lisaks autorile on teisi õiguste omajaid – kui autor on oma varalised õigused loovutanud või litsentsinud. Kuna TDM art 4 hõlmab endas vaid reprodutseerimise ainuõiguse piirangut, tuleb kriteeriumi hinnata selle järgi, kellel on õigus reprodutseerimise ainuõigust teostada . Kui isikule on loovutatud reprodutseerimise ainuõigus või antud üldsõnaline litsents selle õiguse kasutamiseks, võib see isik teha kõiki sellele ainuõigusele omaseid toiminguid, mis tähendab, et isikul on õigus teha opt-out deklaratsioon (sh seda muuta, tagasi võtta) . Teisalt kui autor annab isikule kitsama litsents i , mille sisuks võib näiteks olla vaid nn mechanical rights , ei pruugi kitsam litsents anda litsentsisaajale õigust ise opt-out ’i teha . Sellisel juhul säilitab autor ise opt-out tegemise õiguse . Veelgi komplitseeritum olukord on juhul, kui autor on reprodutseerimise ainuõiguse litsentseerinud paljudele isikutele või litsentsisaaja annab all-litsentse nn downstream kasutuse jaoks. R eprodutseerimise ainuõiguse kasutamise „ p luralismi “ korral tekib küsimus, kellel on õigus opt-out tegemiseks. Küsimusele vastamisel võiks lähtuda positsioonist , et isik, ke llel on õigus teha teostega konkreetseid toiminguid , saab määra ta teoste kasutuskorra ja saab teha opt-out deklaratsiooni . Näiteks kui isik teeb veebis teos ed üldsusele kättesaadavaks ( vastava õiguse olemasolul ) , võib see isik teha opt-out deklaratsiooni, mis kehtib tema poolt üldsusele kättesaadavaks tehtud teoste suhtes. Kui teosed pole veebis üldsusele kättesaadavad, otsustab opt-out deklaratsiooni tegemise see isik, kes nt teeb teostest reproduktsioonid, et anda need kolmandale isikule kasutamiseks . Potentsiaalselt võib selle tulemusel tekkida olukord, kus üks isik teeb teose veebis üld susele kättesaadavaks ja sellega koos teeb opt-out deklaratsiooni, teine isik teeb sama teose veebis üld susele kättesaadavaks , aga opt-out deklaratsiooni ei tee. Tekib küsimus, kas ühe isiku tehtud opt-out deklaratsioon kehtib universaalselt ja välistab kasutaja võimaluse teostada TDM, juhul kui tei ne isik on sama teose üles laadinud, aga pole opt-out deklaratsiooni teinud. Pigem tuleb õiguskindluse aspektist läheneda allikapõhiselt – kas opt-out deklaratsioon on tehtud selle teose juures , millele kasutaja ligi pääseb ja mida ta soovib TDM eesmärkidel kasutada . TDM teostada sooviv kasutaja peab kontrollima, kas selle st allikast pärineva teose kohta kehtib opt-out deklaratsioon. Kui opt-out deklaratsioon on DSM direktiivi art 4 nõuetele vastavalt tehtud, ei tohi isik seda TDM jaoks kasutada. Samas ei oleks otstarbekas seada isikule kohustust teha veebis ulatuslikke otsinguid, eesmärgiga välja selgitada, kas kuskil teises allikas on sama teose reproduktsiooni kohta tehtud opt-out deklaratsioon , millest peab lähtuma . Samuti võib ette kujutada olukor di, kus downstream kasutajale seatakse piirang, et ainult upstream kasutaja võib otsustada, kas ja kuidas opt-out deklaratsiooni teha. Näiteks litsentsib autor teose kasutajale ning seab tingimuse , et vaid autor otsustab opt-out tegemise üle . Sellisel juhul ei ole downstream kasutajal õigust opt-out ’i tegemise üle ise otsustada , selle õiguse säilitab autor . Tehtud sobival viisil – DSM direktiivi art 4 lg-s 3 on öeldud, et õiguste reservatsiooni saab teha sobival viisil, näiteks masinloetavate vahenditega veebis üldkättesaadavaks (=üldsusele kättesaadavaks) tehtud sisu puhul . DSM direktiivi pp 18 selgitab pikemalt , et ü ldsusele veebis kättesaadavaks tehtud sisu puhul tuleks pidada õiguste kaitsmist asjakohaseks üksnes masinloetavate vahendite, sealhulgas metaandmete ning veebisaidi või teenuse tingimuste abil. Kus sisu pole veebis kättesaadav, on toodud näiteks, et õiguste reservatsiooni saab teha lepinguliste kokkulepete või ühepoolse deklaratsiooniga . Seega tuleneb DSM direktiivist, et opt-out ’i saab teha ainult masinloetavate vahenditega . Mida tähendab „masinloetavad vahendid“, on lõpuni lahendamata küsimus. Praktikas on levinuim opt-out ’i tegemise viis R obots E xclusion P rotocol (REP) , millega lisatakse veebilehele robots.txt fail , määratakse need alamlehed, kus on andmete kraapimine keelatud . REP -i juures on aga mitmeid puudusi , nt ainuüksi asjaolu, et sellega saab vaid alamlehe või faili täpsusega kraapimist välistada , aga sellega ei saa välistada, milliseid teoseid võib kraapida, milliseid mitte . Kuna EL acquis t aotleb t ehnoloogianeutraals ust, ei saa asuda seisukohale, et vaid üks opt-out tegemise viis on sobiv, nt REP . Ka muud tehnilised viisid peavad liigituma „sobiva ks “ DSM direktiivi mõttes. Käesoleva juhendmaterjali koostamise ajaks on välja töötatud mitmeid opt-out tegemise tehnilisi viise ja Euroopa Komisjon on sobivaid opt-out ’i tegemise tehnilisi lahendusi ka kaardistamas . Sobivaid opt-out tegemise tehnilisi viise on analüüsitud pikemalt EUIPO uuringus . Selle teemaga seonduvalt on tekkimas ka mõningast kohtupraktikat . Näiteks Taani kohus ütles, et HTML formaadis olevas privaatsuspoliitikas tehtud opt-out on sobiv viis ning opt-out ei pea tingimata olema metaandmetes või robots.txt failis . Samuti toetas kohus LAION kaasuses lähenemist, kus veebilehe kasutustingimuste hulgas „inimkeeles“ tehtud opt-out peaks olema masinloetav ja seega sobiv viis DSM direktiivi mõttes . Kolmeastmeline test Täiendavalt on DSM direktiivi artikli 7 lõikes 2 selgesõnaliselt mainitud, et teksti- ja andmekaeve eesmärgil õiguste objektide kasutamine peab arvestama InfoSoc direktiivi artikli 5 lõikes 5 sisalduva kolmeastmelise testiga . A sjaolu , et autor ei ole teinud DSM direktiivi art ikli s 4 ettenähtud õiguste reservatsiooni, ei tähenda, et autor on sellega väljendanud otsest või kaudset tahet teoseid piiranguteta kasutada . Ka sellisel juhul, kui autor on teadlikult jätnud õiguste reservatsiooni tegemata, tuleb arvestada kolmeastmelise testiga ( AutÕS § 17) . Kolmeastmeli se testi esimene element on see, et teoseid võib kasutada autori loata vaid konkreetse erandi alusel . Tuleb hinnata, kas DSM direktiivi konkreetse erandi ( art 3 või 4 ) tingimused on täidetud. Teiseks ei tohi kasutus olla vastuolus teose tavapärase kasutamisega . Sisuliselt ei tohi hakata autori endaga konkureerima. Siin tuleb mõelda konkreetse autori huve konkreetsele teosele, mitte abstraktseid huve teostele üldiselt . K ui genAI mudel suudab üldiselt erinevaid ide id , kontseptsioon e , stiil e järgivat sisu genereerida , ei konkureeri see konkreetse autori teosega . Näiteks spioonifilmi genereerimine genAI mudeliga ei tähenda automaatselt, et konkureeritakse konkreetse autori loodud spioonifilmiga . Samas kui genAI mudeliga genereeritakse teosest koopia (eeldusel et see on võimalik), siis saab autor tugineda ainuõiguste rikkumisele, kuna TDM erand ei laiene sellisele tegevusele . Tasub mainida, et selle konkreet s e kriteerium i juures on õiguskirjandus napp ja küsimus on läbi analüüsimata . Kui näiteks genAI mudel i (või genAI mudelit kasutav a juturobot i ) kasutamise käigus toodab genAI mudel (või seda kasutav juturobot) treeningandmetes sisalduva te teos te või nende os ade reproduktsioone , selliste reproduktsioonide tootmise sagedus ei ole tühine, ning genAI mudeli (või seda kasutava juturoboti) pakkuja ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, et vältida teoste reprodutseerimist väljundandmetes, võib see potentsiaalselt tekitada olukorra, kus hakatakse individuaalse teose tasemel konkureeri ma treeningandmetes sisalduvate teoste autoritega. Sellisel juhul ei saaks DSM direktiivi art 4 erandile tugineda Kolmandaks ei tohi kasutus kahjusta da põhjendamatult autori seaduslikke huve . DSM direktiivi art 3 mõtte s, ei ole tõenäoliselt kuigi palju selliseid kasutusviise, mis kahjustaksid autori seaduslikke huve, kuna erandil on mitu kitsendavat tingimust . DSM direktiivi art 4 mõttes, mis lubab ka kommertseesmärkidel teoste kasutamist, on õiguskirjanduses välja pakutud, et seaduslikud huvid võib seostada opt-out tegemise võimalikkusega. Kui opt-out poleks üldse võimalik, on võimalik, et kommertseesmärgil genAI mudeli treenimine kahjustab autori seaduslikke huve põhjendamatult. Kuna autorile on antud võimalus välistada teose kasutamine DSM direktiivi art 4 sätestatud viisidel , kasutades talle antud opt-out mehhanism i , saab sellisel viisil autori seaduslik k e huve kaits ta . G enAI mudeli kasutamine ja selle käigus õigustega kaitstud objektide kasutamine Järgnevalt on analüüsi tud g en AI mudeli kasutamis t ja väljundandmetega seonduvat . Kumbki TDM erand (DSM direktiivi art 3 ja 4) ei anna genAI mudeli arendajale õigust teoseid väljaspool TDM eesmärke kasutada. TDM erand ei laiene teoste kasutamisele genAI mudeli kasutamise käigus. Allpool on analüüsitud võimalikku reprodutseerimise õiguse ja üldsusele kättesaadavaks tegemise õiguse teostamist , kuid ei ole välistatud, et sisu genereerimise käigus teostatakse ka muid autori ainuõigusi. Reprodutseerimine . GenAI mudel genereerib vastuse vaid siis, kui kasutaja selle viibaga esile kutsub, tuginedes treeningmaterjalist õpitud mustritele, kasutaja juhistele, eelnenud vestlusele ja vastava funktsionaalsuse olemasolul ka välistele allikatele (RAG). Igal üksikjuhtumil genereeritakse uus vastus eraldiseisva instantsina konkreetsele kasutajale. Juhul kui selle käigus kasutatakse õiguste objekte, on igal vastuse genereerimisel eraldiseisva teo tähendus, mille põhjal tuleb hinnata võimalikku reprodutseerimist. Kes sellisel juhul reprodutseerimise teo toime paneb, on veel lahendamata küsimus. Iga vastuse genereerimisel tuleks võimaliku reprodutseerimise analüüsimisel arvestada sellega, millisel määral kontrollis kasutaja juturoboti konkreetse vastuse genereerimist ja millisel määral tegi seda teenusepakkuja. Kasutaja, kes kutsub esile õiguste objekti genereerimise, võiks olla isik, kes õiguste objekti reprodutseerib. Samas võib olla puutumus ka teenusepakkujaga, kui nt teenusepakkuja treenis genAI mudelit õiguste objektide põhjal ja genAI mudel on võimeline, vastusena sobivale kasutaja antud viibale , taastootma treeningandmete hulgas olevaid õiguste objekte ( reguritation ) . Sell isel juhul võiks asuda seisukohale, et ka teenusepakkuja paneb toime reprodutseerimise. Ka see küsimus pole lõplikult lahe n da tud ning tõlgendusvariante võib olla erinevaid . Eraldi küsimus seondub vastutusega, mis ei ole enam EL-i õiguse tõlgendamise küsimus, vaid asja tuleb lahendada siseriikliku õiguse tasandil. Nt ei pruugi kasutaja või teenusepakkuja tegevus olla õigusvastane, mistõttu isik ei vastuta antud teo toimepanemise eest. Üldsusele kättesaadavaks tegemine . Nagu tuleneb varasemast Euroopa Kohtu praktikast, eeldab üldsusele kättesaadavaks tegemine kahte kumulatiivset elementi , mida tuleb hinnata juhtumipõhiselt: edastamise toiming ja üldsuse olemasol u . Lisaks on Euroopa Kohus täpsustanud, et hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta muid relevantseid asjaolusid , mis ei ole autonoomsed ja mis on üksteisest sõltuvad . Selline asjaolude hindamine ei ole seotud kitsalt GenAI mudeli s toimuvate protsesside hindamisega , relevantsed võivad olla ka muud juturoboti teenuse kasutamisega seotud asjaolud . Ü ldsusele edastamise toimingu tuvastamise juures on oluline arvestada genAI mudeli ümber ehitatud teenuse toimimisega. Tulenevalt juturoboti funktsionaalsusest saab kasutaja esitada juturobotile juhiseid e hk viipa sid ( prompts ) ja juturobot annab kasutajale vastuse id . T uleb võtta arvesse seda, milline oli juturoboti teenuse pakkuja tahtlus ja teadlikkus võimalikust rikkumisest , kui ka seda, millised võimalused oleks kasutajal õiguste objektidega tutvumiseks pakkuja sekkumiseta . Lisaks on relevantne ka asjaolu , millist pingutust selliste rikkumiste ärahoidmine teenusepakkujalt nõuaks. Ü ldsusele edastamise toimingu puhul tuleb osutada tähelepanu asjaolule, et igal korral, kui g enAI mudelil põhinev juturobot vastuse genereerib, võib vastus olla erinev sõltuvalt kasutaja juhistest, mudeli parameetritest ja muudest asjaoludest nagu vestluse ajalugu. Seega on võimalik, et kaks erinevat kasutajat, kes annavad samale juturobotile samasuguse viiba , saavad erinevad vastused, kus ühel juhul tehakse kasutajale kättesaadavaks õiguste objekte (ehk pannakse toime edastamise toiming) , kuid teisel juhul seda ei toimu . Lisaks on vaja arvestada juturoboti funktsionaalsusega uue üldsuse küsimuse analüüsimisel . V arasema Euroopa Kohtu praktika kohaselt on üldsus määramata hulk isikuid , kelle arv on üsna suur . Kui ainult kasutaja pääseb kaitstud sisule ligi, ei pruugi see moodustada üldsust. Samas on sõltuvalt juturoboti teenuse funktsionaalsusest võimalik vestluseid teiste kasutajatega jagada , küsimuse lahendamisel tuleks sellega arvestada . Kui kaitstud sisu jõuab juturoboti teenusepakkuja tegevuse tõttu üldsuseni, tuleb küsimuse analüüsimisel arvestada ka sellega, mil määral oli sisu enne vastuse genereerimist kättesaadav , st kas kasutajad moodustavad ka uu e üldsus e kohalduva õiguse ja kohtupraktika mõttes.
Saatja: "Alex Luik - JUSTDIGI" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected], "piret.tibbo.hudgins" <
[email protected]>,
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected], "Kaidi Urmet" <
[email protected]>,
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected], "Kohtute Infoteenistus - KOHTUD" <
[email protected]>, "Kohtute Infoteenistus - KOHTUD" <
[email protected]>,
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected], "Eesti Rahvusraamatukogu - RARA" <
[email protected]>,
[email protected], "info - MKM" <
[email protected]>, "min - KUM" <
[email protected]>, "HM - HTM" <
[email protected]>,
[email protected],
[email protected], "Patendiamet - EPA" <
[email protected]>, "Info - TTJA" <
[email protected]>,
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Teema: Autoriõiguse teemaline ümarlaud 21.10.2025 jätkutegevused
Kuupäev: 2026-03-17 11:50
Tere!
Oktoobrikuisest kaasamisüritusest on möödunud mõni kuu.
Tänan teid veelkord arutelus osalemise ja kirjaliku tagasiside saatmise
eest.
Kahjuks on mitmete asjaolude tõttu tagasisidele kommentaaride saatmine ja
jätkutegevuste planeerimine edasi lükkunud.
Saame nüüd teiega jagada mõningaid infokilde ja teavitada
jätkutegevustest.
Esiteks, manuses on tabel, kuhu oleme koondanud teie kirjaliku tagasiside
ja lisanud mõningad IOT kommentaarid.
Kõikidele kommentaaridele ei ole saanud väga detailset vastust anda, kuna
tegemist on töötasandi algatusega ja konkreetsed ministeeriumiülesed
seisukohad võivad puududa.
Nagu oktoobrikuus märkisime, ei saa lubada ka kindlaks ajaks autoriõiguse
seaduse muudatusi.
Siiski anname omalt poolt võimaluste piires panuse, et valdkonda edasi
arendada.
Tulenevalt oktoobrikuus räägitust ja sellele saadud tagasisidest näib, et
üks prioriteetseid teemasid on blokeerimismeetmed, mille arutelu võiks
üleval hoida.
Anname aegsasti teada, kui planeerime blokeerimismeetmetele keskenduvat
jätkukohtumist ja saadame ette vajaliku info.
Lisaks, isiklike õiguste muutmisega seoses, annan teada, et selle teemaga
ei liigu kohe edasi.
Hoiame teid kursis võimalike arengutega.
Teiseks, manuses on fail AI juhendmaterjaliga.
Vabariigi Valitsuse tööplaanis oleva tegevusega „Autoriõiguse uuendamine
arvestades tehisaru ajastu vajadusi“ seoses oleme koostanud materjali
analüüsimaks autoriõiguse ja generatiivse tehisintellekti mudelite
kokkupuutepunkte.
Samuti käisid mõned AI küsimused läbi oktoobrikuu ürituselt.
Võite materjaliga tutvuda ja kui teil on tagasisidet, võite selle
31.03.2026 jooksul saata.
Praeguste plaanide kohaselt riputatakse see materjal ministeeriumi
veebilehele üles.
Kolmandaks, oleme saanud heakskiidu uuringu tegemiseks, millega
kaardistatakse, milliseid teoseliike isiklikeks otstarveteks kopeeritakse
ja millistel juhtudel võib sellise tegevuse tagajärjel kaasneda õiguste
omajatele reaalne ja mõõdetav kahju.
Uuringu tulemus võib mõjutada nn erakopeerimise erandi tulevikku ja seda,
milliste teoseliikide isiklikel eesmärkidel reprodutseerimise korral
makstakse õiguste omajatele hüvitist.
Hoiame teid kursis uuringu planeerimisega ja ajakavaga.
Neljandaks, kuna kavatseme siin meililõimes jätkata info jagamist, andke
teada, kui mõni oluline kontakt on adressaatidest puudu või kui mõni
meiliaadress on üle.
Täiendavate küsimuste või ettepanekute korral andke märku.
Kõike head
Alex Luik
nõunik
Justiits- ja Digiministeerium
57872843
From: Alex Luik - JUSTDIGI
Sent: Monday, October 20, 2025 5:05 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; 'Kaidi Urmet'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
Tallinna Ringkonnakohus info - KOHTUD <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; info - MKM <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>
Cc: Kärt Nemvalts - JUSTDIGI <
[email protected]>;
[email protected]; Priit Lätt <
[email protected]>; eaal
<
[email protected]>;
[email protected]; '
[email protected]' <
[email protected]>;
vaino.koorberg <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>;
[email protected]; Keilin Tammepärg (ITL)
<
[email protected]>;
[email protected]; Vallo Kalvik
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
Leana Jalukse <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; Gea Lepik - TLRKK <
[email protected]>;
Airi-Ulrike Lillevälja <
[email protected]>; Liina Sulg
<
[email protected]>; Anna-Riin Meensalu - MKM <
[email protected]>;
Siiri Pelisaar <
[email protected]>; Toomas Seppel // Hedman
<
[email protected]>; Rovin Raie - EPA <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]; '
[email protected]'
<
[email protected]>;
[email protected]; Reimo Sagor / ENL juhatuse
esimees <
[email protected]>;
[email protected]; 'Rauno Haabmets'
<
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; Elise Vasamäe <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
'
[email protected]' <
[email protected]>;
[email protected]; Ilona Müür <
[email protected]>; Karmen Turk
| TRINITI <
[email protected]>; Kadri Aua <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]; Katre Väli <
[email protected]>;
[email protected];
'Merike Koppel' <
[email protected]>; Helen Rohtla
<
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]; '
[email protected]'
<
[email protected]>
Subject: RE: Autoriõiguse teemaline ümarlaud 21.10.2025 kl 13.00-17.00
Tere!
Tänan kõiki, kes on osalemissoovist teada andnud.
Annan täiendavalt teada, et tulenevalt broneeritud ruumi Kask/Kõiv
konfiguratsiooni muutustest on ruumi äärde lisatoole paigutatud ja saame
mahutada planeeritust rohkem osalejaid.
Igast organisatsioonist saab kohapeal osaleda kaks (2) osalejat, mitte üks
(1), nagu esialgses kutses kirjas.
Palun andke homme lõunaks (12.00) teada, kui soovite seda võimalust
kasutada, ja märkige kohapeal osaleda soovivad isikud.
Tänan ette mõistva suhtumise eest.
Homseni
Alex Luik
nõunik
Justiits- ja Digiministeerium
57872843
From: Alex Luik - JUSTDIGI
Sent: Monday, October 20, 2025 11:58 AM
To: '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; 'Kaidi
Urmet' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Tallinna Ringkonnakohus
info - KOHTUD <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
info - MKM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc: Kärt Nemvalts - JUSTDIGI <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ; 'Priit Lätt' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; eaal <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Gea Lepik
- TLRKK <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Anna-Riin Meensalu - MKM
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; 'Rovin
Raie - EPA' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Reimo Sagor / ENL
juhatuse esimees <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Elise Vasamäe <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'Helen Rohtla' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: Autoriõiguse teemaline ümarlaud 21.10.2025 kl 13.00-17.00
Tere!
Tänan kõiki, kes on märku andnud, et soovivad osaleda, kas siis online või
kohapeal.
Kui te pole seda veel teinud, palun andke tänase jooksul teada, kui
soovite osaleda.
Kohapeal osalejatele infoks, Ühishoonesse sisse tulles minge
administraatorilaua juurde (peasissepääsust tulles otse), öelge, kelle
juurde tulete ja teile väljastatakse triipkood koosolekuruumi pääsemiseks.
Palun võtke kaasa ID kaart või pass. Seda läheb vaja triipkoodi
väljastamiseks.
Üritus toimub ruumis Kask/Kõiv.
See jääb 1. torni alla (peasissepääsust tulles jääb vasakule),
turnikeeväravast läbi, liftidest mööda, vasakule ja koridori lõppu.
Turnikeeväravast saab läbi triipkoodi vastu sensorit piiksutades.
Kui on probleeme, helistage.
Onlines osalejatele saadame MS Teams lingi videokõnes osalemiseks.
Kõike head
Alex Luik
nõunik
Justiits- ja Digiministeerium
57872843
From: Alex Luik - JUSTDIGI
Sent: Tuesday, October 7, 2025 4:29 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; 'Kaidi
Urmet' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Tallinna Ringkonnakohus
info - KOHTUD <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
info - MKM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
'
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; '
[email protected]'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc: Kärt Nemvalts - JUSTDIGI <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: Autoriõiguse teemaline ümarlaud 21.10.2025 kl 13.00-17.00
Tere!
Jätkuks allolevale teemale saadan meili manuses kavandatava ürituse kava.
Lisan veel pisut korralduslikku infot:
* Kui soovite osaleda, aga ei ole veel oma osalemissoovist märku
andnud, palun andke mulle teada (märkige nii online kui ka kohapeal
osalejad).
* Eeldatavasti saavad online osalejad Teams rakenduse kaudu liituda,
saadame Teams kõne kutse koos lingiga neile, kes on osalemissoovist teada
andnud ja saatnud oma meiliaadressi. Üritust ei salvestata.
* Sain ruumi broneeringu neljaks tunniks, alates kl 13.00. Ilmselt
teeme iga 45 min kuni 1h tagant pause. Tuleb arvestada, et alguses võib
minna natuke aega korralduslike ja tehniliste küsimuste lahendamiseks.
Küsin haldustalituselt, kas saab organiseerida kohvi ja küpsiseid, ja kui
saab, teeme nt ühe kohvipausi.
* Ürituse kulg meie enda nägemuse kohaselt on selline, et liigume
punktide haaval, esmalt tutvustame enda ettepanekuid ja anname võimaluse
aruteluks. Seejärel AOB ehk any other business punkti all saame soovi ja
aja olemasolul anda teile võimalusi ettepanekute tutvustamiseks, pärast
mida avame arutelu. On võimalik, et etteantud aja sees ei jõua kõiki
kohapeal tõstatatud ettepanekuid arutada. Ürituse lõpus võtame toimunu
kokku ja räägime järgmistest sammudest.
Küsimuste korral võtke ühendust.
Kõike head
Alex Luik
nõunik
Justiits- ja Digiministeerium
57872843
From: Alex Luik - JUSTDIGI
Sent: Thursday, September 11, 2025 3:52 PM
To:
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ; Kaidi
Urmet <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ; Tallinna Ringkonnakohus
info - KOHTUD <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ; info
- MKM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Cc: Kärt Nemvalts - JUSTDIGI <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: Autoriõiguse teemaline ümarlaud 21.10.2025 kl 13.00-17.00
Tere!
Justiits- ja Digiministeeriumi intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse
talitus kutsub Teid kui kutse adressaati osalema autoriõiguse teemalisel
ümarlaual.
Kavandatav üritus leiab aset 21.10.2025 kl 13.00-17.00.
Edastan meili manuses kava mustandi, milles on detailsem informatsioon
kavandatava ürituse kohta ja mille kohta ootame Teie tagasisidet.
Lõpliku kava koos täiendava korraldusliku informatsiooniga saadame
peatselt.
Küsimuste või kommentaaride korral võtke ühendust ja arutame.
Lugupidamisega
Alex Luik
nõunik
Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus
Justiits- ja Digiministeerium
57872843 <mailto:%7BE-mail%7D>
[email protected]
<https://www.justdigi.ee/> www.justdigi.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Arvamus IOT kommentaar Eesti Meediaettevõtete Liit I AutÕS -s termini „ajakirjandusväljaande kirjastaja“ asendamine terminiga „uudismeedia väljaandja“ ja termini „ajakirjandusväljaanne“ asendamine terminiga „uudismeedia väljaanne“ Asendada AutÕS -s läbivalt termin „ajakirjandusväljaande kirjastaja“ terminiga „uudismeedia väljaandja“ ja termin „ajakirjandusväljaanne“ terminiga „uudismeedia väljaanne“. Termin „kirjastamine“ seostub nimelt peaasjalikult üksnes paberkandjal trükiste väljaandmisega (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Kirjastamine). Infoühiskonnas on mõistete sisu edasiandmiseks akuraatsemad terminid „uudismeedia väljaandja“ ja „uudismeedia väljaanne“. Käesolevas seisukohas on EML muudatusettepanekute sõnastamisel lähtunud AutÕS-i praegu kehtivast terminoloogiast. Termin „ajakirjandusväljaande kirjastaja“ tuleneb otse DSM direktiivist (2019/790 /EL ) (a rtikkel 15 ) ning on EL tasandil harmoneeritud mõiste. Seetõttu ei ole siseriiklikul tasandil otstarbekas seda muuta, kuna muudatus võib tekitada vastuolu direktiiviga. Samas on teada, et Euroopa Komisjonile on juhitud tähelepanu mõiste ebaselguse üle. Euroopa Komisjonil on kohustus DSM direktiiv üle vaadata 7. juuni ks 2026 (art 30 lg 1) ning selle käigus võib Euroopa Komisjonil tõusetuda vajadus definitsiooni täpsustada. II AutÕS § 1 täiendamine Lisada AutÕS § 1 („Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded“) lõikesse 1 õiguste subjektina ajakirjandusväljaande kirjastajad ning lõikes 2 sätestatud loetellu expressis verbis ka ajakirjandusväljaande kirjastajate õigused, et rõhutada ajakirjandusväljaande kirjastajate ja neile ettenähtud uute autoriõigusega kaasnevate õiguste olulisust ja majanduslikku väärtust. Lisatud osa on esile toodud rasvaselt ja allajoonituna . Lisaks toetab EML AutÕS § 2 lõike 2 muutmist selliselt nagu on toodud välja JDM 07.10.2025 dokumendis „Päevakord autoriõiguse teemalisele ümarlauale 2025. a oktoobris“ punktis 10.1.1. § 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded (1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele, ajakirjandusväljaande kirjastajatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. (2) Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; 2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; 3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele (autoriõigusega kaasnevad õigused); 3 ¹ ) andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse; 3 ² ) filmi esmasalvestuse tootja, ajakirjandusväljaande kirjastaja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused; 4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides; 5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Täname ettepaneku eest. Kui muuta AutÕS § 2 l g 2 punkte, on loogiline täiendada ka AutÕS § 1 l g -t 1 ja lisada loetellu õiguste subjektina ajakirjandusväljaande kirjastajad. III AutÕS §-i 63 täiendamine Lisada AutÕS §-i 63 („Autoriõigusega kaasnevate õiguste kehtivus “ ) lõige 3¹, mis sätestab ajakirjandusväljaande kirjastajate õiguste kehtivuse (õiguskaitsega hõlmatud õigussubjektid) nagu on toodud välja DMS-direktiivi põhjenduspunktis 55. Lisatud osa on esile toodud rasvaselt ja allajoonituna . (3¹) Käesoleva peatüki sätted kehtivad ajakirjandusväljaande kirjastaja suhtes juhul, kui: 1) Ajakirjandusväljaande kirjastaja registrijärgne asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis; 2) Ajakirjandusväljaande kirjastaja juhatuse asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis; või 3) Ajakirjandusväljaande kirjastaja peamine tegevuskoht on Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis. Ettepanek on mõistlik ja kooskõlas DSM direktiivi põhjenduspunktiga 55. Sellise täienduse lisamine AutÕS § 63 lõikena 3¹ on asjakohane , et selgelt määratleda ajakirjandusväljaande kirjastajate õiguste kehtivuse territoriaalne ulatus. IV AutÕS § 73 ² täiendamine ja täpsustamine 1. Täiendada AutÕS § 73 ² („Ajakirjandusväljaande kirjastaja õigused“) lõikes 2 sätestatud „ajakirjandusväljaande“ legaaldefinitsiooni ja lisada täpsustus, et ajakirjandusväljaannet moodustavasse kogumikku võivad kuuluda ka muus kui kirjalikus vormis teosed (näiteks suulises või audiovisuaalses vormis teosed, kui tegemist on ajakirjandusväljaandega, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks mitte-kirjalikus vormis, näiteks taskuhääling). Kuigi kehtiv AutÕS § 73 ² lg 2 sisaldab küll määratlust, et ajakirjandusväljaanne „võib hõlmata ka muid teoseid või materjale“, ei pruugi see olla piisavalt selge. Eelkõige on „ajakirjandusväljaande“ legaaldefinitsiooni täpsustamine aktuaalne juhul, kui ajakirjandusvaldkonna edasiste tehnoloogiliste arengute ja uute ärimudelite kasutuselevõtmise tulemusena tekib senisest rohkem selliseid ajakirjandusväljaandeid, mis on (mh) audio- või audiovisuaalses formaadis, või kui mingis muus kui kirjalikus vormis teosed moodustavad ajakirjandusväljaandest valdava enamuse. Tehnoloogiaettevõtted töötavad juba praegu välja mitmesuguseid uusi ärimudeleid, kus hääleassistendid ( i.k . voice assistants) saavad olla ka uudisteagregaatorid . Taolises olukorras peaks seaduse tasandil olema üheselt arusaadav ja selge, et sellise ärimudeli puhul on samuti tegemist ajakirjandusväljaannete kirjastajatele ettenähtud uute õiguste kasutamisega. Lisaks eeltoodule, vaadeldava sätte puhtgrammatilisel tõlgendamisel võib esile kerkida samuti küsimus sellest, kas AutÕS -s sätestatud määratlus „võib hõlmata ka muid“, kohaldub üksnes teoste ja materjalide osas (st muud kui ajakirjanduslikku laadi teosed ja materjalid ehk et rõhk on teoste ja materjalide „laadil“, mitte „vormil“), või ka teoste vormi osas. Juhul kui jaatada esimesena väljatoodud käsitlust, siis jäävad mis tahes muus kui üksnes kirjalikus vormis teosed ajakirjandusväljaande legaaldefinitsioonist välja. Lisatud osa on toodud välja allpool rasvaselt ja allajoonituna . 2. Täiendada AutÕS § 73 ² („Ajakirjandusväljaande kirjastaja õigused“) lõiget 3 DMS-direktiivi põhjenduspunktist 58 tuleneva suunise väljatoomisega. Teatud olukordades võib nimelt ka ajakirjandusväljaande „väga lühikese väljavõtte“ kasutamine kahjustada ajakirjandusväljaande kirjastaja huve ja õigusi. DMS-direktiivi regulatsioon lähtub eeldusest, et üldreeglina väga lühikeste väljavõtete kasutamine infoühiskonna teenuse osutajate poolt ilmtingimata ei kahjusta ajakirjandusväljaannete kirjastajate investeeringuid meediasisu tootmisel. See ei tähenda aga, et väga lühikeste väljavõtete kasutamine mitte ühelgi juhul ajakirjandusväljaannete kirjastajate huve ega õigusi ei kahjustaks. Ajakirjandusväljaannete kirjastajate huvid ja õigused saaksid väga lühikeste väljavõtete kasutamisel vaieldamatult kahjustada näiteks sellisel juhul, kui infoühiskonna teenuse osutaja on rajanud kogu oma ärimudeli üksnes väga lühikeste väljavõtete kasutamisele (näiteks taoliste lühiuudiste ( i.k snippets ) veebis kättesaadavaks tegemine, mille lugemisel ei ole tervikteksti lugemine enam vajalik). DMS-direktiivi põhjenduspunktist 58 tulenevalt peaks sellises olukorras õiguskaitse laienema ajakirjandusväljaandest väga lühikeste väljavõtete kasutamisele, et see ei takistaks ajakirjandusväljaande kirjastajate uute õiguste normaalset toimimist. AutÕS 73 ² lõike 3 täiendamise eesmärgiks on aidata vältida asjatuid ja koormavaid õigusvaidlusi ning tagada õigusselgus. Lisatud osa on toodud välja allpool rasvaselt ja allajoonituna . 3. Modifitseerida AutÕS § 73 ² („Ajakirjandusväljaande kirjastaja õigused“) lõike 5 sõnastust selliselt, et oleks selge ja arusaadav, (i) et ajakirjandusväljaandes sisalduvate teoste autoritel on õigus saada ajakirjandusväljaande kirjastajalt tasu juhul, kui ajakirjandusväljaande kirjastaja ise ajakirjandusväljaande kasutamise eest tulu saab, ning (ii) et autorite tasunõue hõlmab üksnes infoühiskonna teenuse osutajalt saadud seda tuluosa, mis ajakirjandusväljaande kirjastajale infoühiskonna teenuse osutaja poolt konkreetse ajakirjandusväljaande kasutamise eest maksti. Autori nõudeõigus tasu saamiseks peab olema seotud konkreetse ajakirjandusväljaande kasutamisega, milles autori teos sisaldus, ning selle eest infoühiskonna teenuse osutajalt vastava tulu saamisega. Autoril ei ole tasu osas nõudeõigust näiteks taolises olukorras, kus ajakirjandusväljaande kirjastaja on saanud infoühiskonna teenuse osutaja(te) lt oma ajakirjandusväljaannete kasutamise eest küll tasu, kuid see tasu ei ole saadud selliste ajakirjandusväljaannete kasutamise eest, milles autori teos( ed ) sisaldus(id). Lisatud osa on toodud välja allpool rasvaselt ja allajoonituna . § 73 ² . Ajakirjandusväljaande kirjastaja õigused (1) Ajakirjandusväljaande kirjastajal on ainuõigus lubada ja keelata: 1) ajakirjandusväljaande otsest või kaudset, ajutist või alalist, osalist või täielikku reprodutseerimist mis tahes vormis või viisil veebis infoühiskonna teenuse osutaja poolt; 2) ajakirjandusväljaande üldsusele kättesaadavaks tegemist infoühiskonna teenuse osutaja poolt sellisel viisil, et isikud saavad väljaannet kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. (2) Ajakirjandusväljaanne käesoleva seaduse tähenduses on peamiselt ajakirjanduslikku laadi kirjalikus või muus vormis teoste kogumik, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjale ning mis: 1) kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, välja arvatud teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel kirjastatavad perioodilised väljaanded; 2) seab eesmärgiks anda üldsusele uudiste või muude teemadega seotud teavet; 3) avaldatakse mis tahes meediakanalis teenuse osutaja initsiatiivil, toimetuse vastutusel ja kontrolli all. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata: 1) ajakirjandusväljaande eraviisilisele ja ärilise eesmärgita kasutamisele üksikkasutaja poolt; 2) hüperlinkimisele ; 3) tingimusel, et see ei mõjuta käesolevas paragrahvis sätestatud õiguste toimimist, ajakirjandusväljaandest võetud üksikute sõnade või väga lühikeste väljavõtete kasutamisele. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu ei muuda ega mõjuta mis tahes viisil ajakirjandusväljaandes avaldatud teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektidega seotud käesolevas seaduses sätestatud õigusi. (5) Juhul kui ajakirjandusväljaande kirjastaja saab infoühiskonna teenuse osutajalt ajakirjandusväljaande kasutamise eest tulu, siis selles ajakirjandusväljaandes sisalduvate teoste autoritel on õigus kohasele osale sellest tulust. 1. Ettepanek on sisuliselt arusaadav , kuid „ ajakirjandusväljaande “ ja „ajakirjandusväljaande kirjastaja“ definitsioon id tulene vad otse DSM direktiivi artikli test 2 ja 15 , mis on EL tasandil harmoneeritud. Seetõttu ei ole siseriiklikul tasandil otstarbekas definitsiooni muuta, välti maks võimalikke vastuolu sid EL õiguse ga . Küll aga võib DSM direktiivi ülevaatamise käigus Euroopa K omisjon il tõusetuda vajadus ise definitsiooni täpsustada. 2. Teie tõstatatud küsimus on igati asjakohane, aga ei ole kooskõlas DSM direktiivi art 15 loogika ga. DSM direktiivi a rt 15 lg 1 kohaselt ei kuulu “ väga lühikes ed väljavõt ted” üldse ajakirjandusväljaan de kirjastajale antud ainu õigus t e kaitse alla . Väga lühikeste väljavõtete näol ei ole tegemist ainuõiguse piirang uga ( exception ) , vaid tegemist on ainuõiguste kitsendus ega ( limitation ) . DSM põhjenduspunk t 58 rõhutab, et väga lühikes i väljavõt teid ei tohi tõlgendada liiga laialt , nii, et see kahjustaks art 15 ette nähtud ainuõiguste kaitse kehtestamisega seatud eesmärk e . Näiteks ei pruugi olla lubatav olukord, kus kolmas isik (nt uudisteagregaator ) teeb individuaalselt võetuna küll väga lühikesi väljavõtteid, kuid paigutab need oma teenuses selliselt, et väljavõtted annavad algse artikli kogu sisu edasi ja muudavad algse artikli ga tutvumise ebavajalikuks . Kui järjestikused või strateegiliselt valitud väljavõtted võimaldavad kasutajal saada tervele artiklile ligipääsu, ei liigitu uudisteagregaatori tegevus pelgalt lühikeste väljavõtete tegemi seks , vaid see võib juba konkureeri da ajakirjandusväljaande kirjastaja ja tema ainuõigustega . Seevastu kui väljavõt ted ongi väga lühikesed , ei kohaldata sellele tegevusele ajakirjandusväljaande kirjastaja ainuõigusi. Seega eraldi täpsustuse lisamine AutÕS § 73² lõikesse 3 ei ole vajalik. 3. Kehtiv AutÕS § 73 ² lõige 5 sätestab autorite õiguse „kohasele osale tulust “ , mis vastab direktiivi sõnastusele ning praktikas ei ole ka teiste riikide vastavates seadustes seda põhimõtet seaduses detailsemalt lahti kirjutatud. V Teksti- ja andmekaeve välistamise täpsustamine Täiendada ja täpsustada on vaja AutÕS §-i 19², milles on sätestatud teksti- ja andmekaeve nn üldine erand. See oleks kõikide autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate huvides. DSM-direktiivi väljatöötamise ega AutÕS-i 07.01.2022 jõustunud muudatuste ettevalmistamise ajal ei olnud üheselt selge teksti- ja andmekaeve eesmärgil reprodutseerimise vaba kasutuse erandi tegelik mõju autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatele. Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (368 SE) seletuskirjas on toodud teksti- ja andmekaeve erandit puudutava DSM-direktiivi regulatsiooni Eesti õigusesse harmoneerimisega seonduvalt välja, et DSM-direktiivi põhjenduspunkti 17 kohaselt peaks, arvestades DSM-direktiivi artiklist 3 tuleneva erandi olemust ja ulatust (piiratud teadusuuringutega tegelevate üksustega), asjaomase erandi tõttu õiguste omajatele põhjustatud võimalik kahju olema minimaalne (vt eelnimetatud seletuskirja lk 24). Minimaalne ei ole aga kindlasti teksti- ja andmekaeve nn üldine erand, mis harmoneerib DSM-direktiivi artiklit 4. Teksti- ja andmekaeve erandil on märkimisväärne mõju. See regulatsioon on sätestatud AutÕS §-s 19². Teksti- ja andmekaeve eesmärgil autoriõiguse ja autoriõigusega kaitstud objektide kopeerimine on omandanud väga olulise tähtsuse paljudes valdkondades. Teksti- ja andmekaeve eesmärgil kopeerimine võimaldab tehisintellektil põhinevatel rakendustel kasutada erinevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud objekte (sh meediasisu) tehisintellekti väljaõpetamiseks ning selle abil mitmesuguste väljundite genereerimiseks. Teksti- ja andmekaeve puudutab igapäevaselt ulatuslikult ajakirjandusväljaannete kasutamist. Seejuures valdavalt on tegemist eelkõige väljaspool teadusuuringuid ärilisel eesmärgil teostatava teksti- ja andmekaevega meediasisust, mitte aga teksti- ja andmekaevega kultuuri- või teadusasutuste poolt, mida reguleerib AutÕS § 19¹. Ajakirjandusväljaande kirjastajate jaoks on oluline, et AutÕS § 19² lõikes 2 sätestatud õiguste omajate välistamisõigus väljaspool teadusuuringuid teostatava teksti- ja andmekaeve osas oleks efektiivselt võimalik nii tasuta kättesaadavaks tehtud kui ka tasulise (so maksumüüri taga oleva) meediasisu osas. AutÕS § 19² lõiget 2 on EML-i hinnangul vajalik täiendada, et oleks märgatavalt selgem õiguste omajate poolt teksti- ja andmekaeve erandi kasutamise välistamise täpne ulatus (so nii tasuta kui tasu eest veebis kättesaadavaks tehtud sisu korral) ning selle õiguslikud tagajärjed (so kaitstud objektide kasutamine on lubatud üksnes õiguste omajalt saadud eelneva loa olemasolul). Õiguspraktikas on välistamisõiguse (nn opt-out õiguse) teostamine osutunud äärmiselt raskendatuks ning sageli ei ole teksti- ja andmekaeve erandi kasutajad selle õiguse omajate poolt välistamisel õiguslikest tagajärgedest ka piisavalt teadlikud. Samas võib eeldada, et ärilisel eesmärgil teksti- ja andmekaeve teostamise sagedus järjest suureneb, ning õiguste omajad oma õigustest ja teksti- ja andmekaeve vaba kasutamise erandi kasutamise mõjudest järjest rohkem teadlikuks saavad ning välistamisõigust teostama hakkavad. Allpool rasvaselt ja allajoonituna on väljatoodud lisatud osa. AutÕS § 19² (2) Autor võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vaba kasutuse sõnaselgelt kohasel viisil välistada, sealhulgas masinloetavate vahenditega veebis üldkättesaadavaks tehtud sisu puhul ning hoolimata sellest, kas teos on kättesaadavaks tehtud tasu eest või tasuta. Juhul, kui autor on vaba kasutuse välistanud, on teose edasine kasutamine ilma autori eelneva loata keelatud. AutÕS § 19² lõike 2 täiendamine aitaks EML-i hinnangul vähendada praegust (mõningast) õigusselgusetust seonduvalt autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide teksti- ja andmekaeve eesmärgil reprodutseerimise keelamisel õiguste omajate poolt ja selle tagajärgedest adekvaatselt arusaamisel ning samuti parandada õiguste omajate õiguslikku positsiooni võimalike sellekohaste õigusvaidluste tekkimise korral. Kuna teksti- ja andmekaeve erand id on EL tasandil harmoneeritud, ei ole siseriiklikul tasandil võimalik neid erandeid oluliselt muuta , ilma et EL õigus eelnevalt muu t uks . Samas o leme ette valmistamas juhendmaterjali, mis annab mõningaid tõlgendusvariante teksti- ja andmekaeve erandi te kohaldamisala ja opt-out mehhanismi rakendamis e kohta . Lisaks võib nende erandite täpse ulatuse juures asjasse puutuda Euroopa Komisjoni tegevus DSM direktiivi ülevaatamise käigus. VI Erakopeerimise erandi laiendamine Erakopeerimise erandit peaks laiendama kirjanduslikele ja fotograafilistele teostele. Õiguspraktikas ei ole mõistlikult võimalik kontrollida, et meediasisuks olevaid kirjalikke ja fotograafilisi teoseid ei kopeeritaks eraotstarbel, ega taolise kopeerimise korral uudismeedia väljaandjate õigusi tõhusalt jõustada. Seetõttu on vajalik näha erakopeerimise hüvitis ette lisaks audio- ja audiovisuaalsete teostele ka kirjalike ja fotograafiliste teoste (mis moodustavad meediasisust keskmiselt 85%) eraotstarbel kopeerimise eest. § 26 Audiovisuaalse, kirjandusliku ja fotograafilise teose ning teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks (1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset, kirjanduslikku ja fotograafilist teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal, filmi esmasalvestuse tootjal ja ajakirjandusväljaande kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest (§ 27). (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene juriidilistele isikutele. § 27 Tasu audiovisuaalse, kirjandusliku ja fotograafilise teose ja teose helisalvestise kasutamise eest isiklikeks vajadusteks (71) Käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning nendelt kogutava tasu määrade kehtestamisel lähtutakse järgmistest tingimustest: 1) kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, filmi esmasalvestuse tootjatele ja ajakirjandusväljaande kirjastajatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu käesoleva seaduse § 26 1. lõikes nimetatud juhul ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse; 2) salvestusseadme või -kandja lisamine loetellu ja sellelt kogutava tasu määr peavad olema proportsionaalsed sellega, millises ulatuses tekib käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kahju eelduslikult seetõttu, et vastavat liiki salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks; 3) salvestusseadmed, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon, ning salvestuskandjad, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart; 4) salvestusseadmelt kogutava tasu määr on 3–8 eurot ja salvestuskandjalt kogutava tasu määr on 0,03–4 eurot. (8) Tasu jaotatakse autorite, teoste esitajate, fonogrammitootjate, filmi esmasalvestuse tootjate ja ajakirjandusväljaande kirjastajate vahel, lähtudes teoste ja fonogrammide kasutamisest ning muudest käesoleva seadusega ettenähtud tingimustest. (9) Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid, filmi esmasalvestuse tootjaid ja ajakirjandusväljaande kirjastajaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks Justiits-ja Digiministeeriumi esindaja. (11) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu jaotuskava, olles selle eelnevalt kooskõlastanud autorite, esitajate, fonogrammitootjate, filmi esmasalvestuse tootjate ja ajakirjandusväljaande kirjastajate esindajatega. I OT hinnangul vajab teema täiendavat analüüsi. Enne otsuse tegemist on vajalik koguda andmeid selle kohta, milliseid õiguste objekte (lisaks helisalvestistele ja audiovisuaalsetele teostele) kopeeritakse isiklikuks otstarbeks ning millises ulatuses võib sellest õiguste omajatele kahju tekkida. Kuna asjakohased andmed puuduvad, ei saa ettepanekut praegu toetada ega ümber lükata. Oleme valmis arutama huvigruppidega edasisi samme ning võimaliku küsitluse skoopi ja metoodikat . VII Blokeerimismeede EML toetab kavandatavat muudatust blokeerimismeetme regulatsiooni kehtestamiseks Eesti õiguses. Võimalus rakendada õigusrikkumiste korral tõhusalt toimivaid blokeerimismeetmeid (so DNS- ehk domain name system blokeerimist ning IP-põhist blokeerimist) on vaieldamatult ka ajakirjandusväljaande kirjastajate huvides. Ajakirjandusväljaande kirjastajad on autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad, kes vajavad efektiivset ja tõhusat kaitset veebis toimuvate (massiliste) õigusrikkumiste korral. Illegaalse veebisisu blokeerimise tagajärjel suunduvad isikud tarbima rohkem legaalset veebisisu. Võib eeldada, et seeläbi suureneb Eesti ajakirjandusväljaande kirjastajate poolt kättesaadavaks tehtud meediasisu legaalne tarbimine. Illegaalse veebisisu blokeerimisel tõenäoliselt ka reklaamimüük illegaalsetele platvormidele märgatavalt väheneb ning seeläbi on Eesti ajakirjandusväljaande kirjastajatel võimalik kasvatada reklaamimüüki oma meediaväljaannetesse. Näeme, et teema ga tegelemiseks on olemas ühiskondlik huvi ja toetus , tulenevalt ümarlaual kuuldust ja sellele järgnevast tagasisidest. Blokeerimismeetmete kehtestamine vajab täiendavat arutamist ning kaasame asjaomas eid huvirühma sid . 1. Isiklike autoriõiguste litsentseerimine 1.1. EML ei nõustu autoriõiguse teemalise ümarlaua päevakava punktis 1.2.1 esitatud JDM-i seisukohaga, et isiklike õiguste litsentseerimist pole AutÕSis selgesõnaliselt ette nähtud, ning et seetõttu on väidetavalt lahendamata küsimus, kas isiklikke õigusi saab litsentseerida, kui jah, siis millises ulatuses. AutÕS § 46 lõike 1 kohaselt teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Ei AutÕS § 46 lg 1 ega ka mitte ükski teine (AutÕS-i ega muu seaduse) säte ei kitsenda autori poolt antava loa ehk litsentsi ulatust autori varaliste õiguste litsentseerimisega. Eesti autoriõiguspraktikas on mitme aastakümne vältel sõlmitud hulgaliselt litsentsilepinguid, sealhulgas autorilepinguid, milles pooled on leppinud kokku autori isiklike õiguste litsentseerimises. Mitte mingil juhul ei tohi AutÕS-i täpsustamine tuua kaasa õiguslikku olukorda, mis võiks seada kahtluse alla kõikide seni (õiguspäraselt) sõlmitud autori- (ja litsentsi)lepingute kehtivuse osas, mis puudutab isiklike autoriõiguste kasutamiseks loa andmist. See võiks õiguspraktikas kaasa tuua õigusvaidluste „laviini“ ja asjatu (ressursirohke) vajaduse asuda kõiki juba sõlmitud lepinguid muutma. EML-i hinnangul ei ole vaja AutÕS -s täpsustada, millistel juhtudel ja millises ulatuses on isiklike õiguste litsentseerimine lubatud. Eraõiguslikus suhtes peab õigussubjektidel olema piisavalt autonoomiat, et omavaheliste õigussuhete sisu vabalt ja vastavalt oma soovile kujundada. Kuigi autorit on autoriõiguses ajalooliselt tõepoolest käsitletud alati õigussuhte nõrgema poolena, on AutÕS -s juba praegu piisaval hulgal autorit kui õigussuhte nõrgemat poolt kaitsvaid sätteid (vt nt 07.01.2022 jõustunud AutÕS 49¹ jj). Juhul, kui JDM peab vajalikuks tuua isiklike autoriõiguste teostamise võimaldamiseks AutÕS-sse samuti consent või waiver kontseptsioon (mis oma õiguslikult olemuselt on ühepoolne tahteavaldus, mitte kahepoolne tehing), siis taoline regulatsioon peaks igal juhul eksisteerima isiklike autoriõiguste litsentseerimise võimaluse kõrval, mitte selle asemel. Sisuliselt „nõusoleku“ õigusinstituut tegelikult (nii seaduses kui ka õiguspraktikas) eksisteerib juba praegu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06 tehtud kohtulahendis pidanud võimalikuks teose kasutamise õigusvastasuse välistamist autori poolt (mitte-kirjalikus vormis) antud heakskiidu kaudu. Riigikohus leidis, et isiku nõusolek talle kahju tekitamiseks kui kahju põhjustamise õigusvastasust välistav asjaolu on sätestatud otsesõnu VÕS § 1045 lõike 2 p-s 2. Sellise nõusoleku näol ei ole tegemist mitte tehinguga, vaid deliktiõiguslikku tähtsust omava tahteavaldusega. Seadus ei sätesta, mis vormis peab olema kannatanu nõusolek tema õigustesse sekkumiseks (ja sellega kahju tekitamiseks) kui kahju tekitamise õigusvastasust välistav asjaolu. 1.2. AutÕS §-s 12 sätestatud autori isiklike õiguste loetelu vähendamise ettepanekut EML pooldab. Taoline muudatus on tõepoolest vajalik vähendamaks õigusselgusetust ning arvukaid probleeme õiguspraktikas, mis tekivad sageli põhjusel, et hoolimata sellest, et autor on andnud oma varaliste õiguste teostamiseks litsentsisaajale loa või need õigused üldse üle andnud, siis võib autoriõigusega kaitstud teose reaalne kasutamine olla ikkagi (oluliselt) takistatud. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealu st küsimus t adresseerib eraldiseis ev eelnõu , vt link : https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH 2. Autori- ja esitajalepingute vorm EML nõustub JDM- ga täielikult selles, et AutÕS § 49 lõikes 1 ja § 68 lõikes 1 sätestatud autori- ja esitajalepingute kirjalik vorm tekitab Eesti õiguspraktikas asjatut segadust ja ei vasta kaasajal kasutatavatele lepingute sõlmimise tehnoloogilistele võimalustele. JDM on toonud autoriõiguse teemalise ümarlaua päevakava punktis 8.1.3 esile, et AutÕS justkui seab autori- ja esitajalepingutele kirjaliku vorminõude, ei pruugi vorminõude järgimata jätmisel olla (eelpool viidatud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06 tehtud kohtulahendis sedastatud seisukoha valguses) mitte mingisugust tagajärge, mistõttu võiks õiguskindluse parandamiseks tõepoolest ära kaotada autori- ja esitajalepingute puhul AutÕS -s ettenähtud kirjaliku vormi nõude. Lisaks on keeruline korraldada autori- ja esitajalepingute sõlmimist alati kirjalikus vormis (so kas paberkandjal omakäelise allkirja andmise kaudu või digitaalselt allkirjastades), seda eelkõige juhul, kui üks lepingupooltest on välismaine isik, kes ei oma (Eesti ID-kaardiga) digitaalselt allkirjastamise võimalust. Viimati nimetatud juhul peaks AutÕS -s ettenähtud autori- või esitajalepingu kirjaliku vormi nõude järgmiseks seega kasutama paberkandjal omakäeliselt allkirjastatud varianti. See ei ole ilmselgelt mõistlik lahendus ega kaasaegne võimalus autori- ja esitajalepingute allkirjastamiseks. On mõistetav, et autori- ja esitajalepingu kirjaliku vormi nõude eesmärgiks oli AutÕS-i vastava regulatsiooni vastuvõtmisel autori ja esitaja kui õigussuhte nõrgemate poolte kaitsmise vajadus. Samas saab seda eesmärki praegu sama hästi täita nähes AutÕS -s „kirjaliku vormi“ nõude asemel ette „kirjalikku taasedastamist võimaldava vormi“ nõude. E ttepanek on asjakohane ja ka teised huvirühmad on esitanud seisukoh ti samal teemal . Muudatus vajab edasist analüüsi, kuid huvi sellise muudatuse tegemiseks on olemas. Oleme valmis teemat edasi arutama ja kaaluma regulatsiooni ajakohastamist , üks lahendusvariant on kehtestada autori- ja esitajalepingule kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue . Kohustusliku vorminõude järgimata jätmisel oleks tehing tühine. 3. Varaliste autoriõiguste üleminek töösuhtes ja avalikus teenistuses Lisaks eeltoodule soovib EML juhtida JDM-i tähelepanu asjaolule, et kehtiva seaduse järgi ei lähe juhatuse liikme varalised autoriõigused seaduse alusel üle juriidilisele isikule, erinevalt autoriõiguse teemalise ümarlaua päevakavas ekslikult sedastatust (vt autoriõiguse teemalise ümarlaua päevakava p 1.1.3, lk 3). AutÕS § 32 lõige 1 näeb ette, et töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Puudub mis tahes vajadus ja põhjendus laiendada autori varaliste õiguste automaatse ülemineku regulatsiooni, mis kohaldub töösuhtes ja avalikus teenistuses, äriühingu ja juhatuse liikme vahelisele õigussuhtele. Täname kommentaari eest. AutÕS § 32 tõlgendamisel on Riigikoh us öelnud lahendi 3-2-1-39-03 p -s 23 , et AutÕS § 32 lg 1 kohaldub tööfunktsiooni püsival täitmisel, mis ei pruugi piirdu da üksnes töölepingu või avaliku teenistusega. Riigikohus on leidnud, et püsivaks (töö)suhteks saab pidada ka autori suhet äriühinguga, kui ta on selle ühingu juhatuse liige. Seega võivad juhatuse liikme poolt püsiva tööfunktsiooni täitmise käigus loodud teose varalised õigused minna üle äriühingule, kui see on seotud juhatuse liikme ametikohustuste täitmisega ja juhatuse liikme lepingus ei ole sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt võib AutÕS § 32 lg 1 kohalduda juhatuse liikme ja äriühingu vahelises püsivas (töö) suhtes . Eesti montaažirežissöörid, helirežissöörid, kostüümikunstnikud ja grimmikunstnikud 1. Varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile Leiame, et audiovisuaalsete teoste autorite (edaspidi AV teoste autorid) varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile ei taga autorite kaitset ega võrdsust. AV teoste autorid tegutsevad enamasti töövõtulepingute või projektipõhiste kokkulepete alusel kus läbirääkimispositsioon on piiratud. Sellises olukorras võib seadusest tulenev eeldus õiguste üleminekuks tähendada tegelikku loobumist autori positsioonist ilma teadliku nõusolekuta. Samas valdkonnas tegutsevate näitlejate ja heliloojate varalised õigused ei lähe automaatselt produtsentidele üle ( AutÕS § 33 lg 3 ja § 67). Seetõttu on osadel loomevaldkonna autoritel parem positsioon läbirääkimisteks, mis on teiste autorite suhtes ebaõiglane. Seetõttu toetame muudatusi, mille kohaselt: Varaliste õiguste üleminek peab toimuma osapoolte kirjaliku kokkuleppe alusel, mitte seadusest tuleneva eelduse kaudu; Õiguste ülemineku kokkulepe peab toimuma tööprotsessi alguses, eesmärgiga kaitsta mõlemaid pooli, vältimaks hilisemaid vaidlusi; Autoritele peab jääma õigus saada õiglast tasu teose igasuguse kasutamise eest; Produtsendi ja autorite vahelised õigused peavad põhinema läbipaistval ja võrdsust tagaval kokkuleppel. Täname seisukoha eest. Mõistame AV teoste autorite muret seoses varaliste õiguste eeldusliku üleminekuga produtsendile. Oktoobrikuisel ümarlaual arutati, kas varaliste õiguste teostamine AV teose puhul võiks toimuda kokkuleppe alusel, mitte seadusest tuleneva eeldusliku varaliste õiguste ülemineku kaudu. Oleme saanud AV autorite kui ka produtsentide arvamused sellele ning oleme valmis teemat edasi analüüsima. 2. Isiklikud õigused ja teose puutumatuse kaitse AV teoste autorite loominguline panus on otseselt seotud isikliku õigusega – õigus autorsusele, õigus teose puutumatusele - luua tervikteos ja otsustada selle muutmise üle. Toetame nende õiguste täielikku säilitamist autori isikliku õigusena, et vältida olukordi, kus autorilt võetakse võimalus seista oma teose sisulise terviklikkuse eest (nt filmi versiooni muutmine ilma autori teadmiseta või loata). Tegemist ei ole varalise õigusega, mistõttu on ebaõige viia teose puutumatuse õigus varaliste õiguste alla ning seostada see üksnes autori au ja väärikuse kaitsega. Autori isiklike õiguste kaitse mõte ei ole üksnes kaitsta autori au ja väärikust (selle kaitse annab isikule juba põhiseadus), vaid just nimelt kaitsta õigust luua tervikteos ja tagada, et selline tervikteos ka säilib. Ühtlasi on läbi sellise õiguse tagatud, et teostel on ja säilib kunstiline ning kultuuriline väärtus. Seega ei oma autori isiklik õigus teose puutumatusele vaid autori au ja väärikuse kaitsmise mõõdet, vaid laiemalt teose loomingulise väärtuse kaitsmise mõõdet. Viitame siinkohal Berni konventsiooni artiklile 6bis, mis ei sätesta kohustuslikku isiklike õiguste kaitse määratlust, vaid kehtestab miinimumnõuded. Igal liikmesriigil, sh Eestil, on õigus kehtestada tugevam kaitse, nagu seda on seni tehtud. Seega on väär väita, justkui tuleks Eesti autoriõiguse seadus viia Berni konventsiooniga kooskõlla viisil, mis nõrgestaks autorite isiklike õiguste kaitset. Samuti rõhutame, et varaline õigus teose töötluseks (nt raamatust filmiks) on oma sisult täiesti erinev isiklikust õigusest teose puutumatusele (teose muutmine). Kui teose puutumatuse õigust tõlgendada üksnes varalise õiguse või au ja väärikuse aspektist, kaotab see oma mõtte, sisu ja eesmärgi – õiguse otsustada oma tervikteose üle. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH 3. Audiovisuaalse teose autorite ringi laiendamine Montaažirežissöörid, helirežissöörid, kostüümikunstnikud ja grimmikunstnikud on seisukohal, et aeg on muuta AutÕS §-s 33 lg-s 2 toodud audiovisuaalteose autorite ringi ning lisada audiovisuaalse teose autorite juurde neli väga olulist autorit – montaažirežissöör, helirežissöör, kostüümikunstnik ja grimmikunstnik – kellel tekiks AutÕS § 33 lg 2 täiendamisega samuti õigus saada AutÕS § 14 lg 6 autoritasu ja AutÕS § 26 ja § 27 alusel tasu teose kasutamise eest isiklikuks otstarbeks. Rõhutame siinjuures, et sama sisuga pöördumise on Kinoliit teinud Justiitsministeeriumile 27. märts 2023, millele Justiitsministeerium vastas ja nõustus, et eeltoodud audiovisuaalteose autorid on juba praegu autorid autoriõiguse seaduse mõttes: “Kui isiku loomingulise töö tulemuseks on teos AutÕS § 4 mõttes, on isiku näol tegemist autoriga ( AutÕS § 28 lg 2).” (Vt Lisa 3). Seega on ebaõige olukord, kus ühed audiovisuaalse teose autorid saavad AutÕS §§-de 14 lg 6, 26 ja 27 alusel tasu, ent teised, kelle panus teose loomisesse on sama või sageli isegi märkimisväärsem, seda ei saa. Viitame siinkohal ka DSM direktiivile, mis on Eesti autoriõiguse seadusesse ülevõetud, ja mis annab autorile õiguse saada õiglast ja proportsionaalset tasu, kui ta on märkimisväärselt teosesse panustanud. Järgnevalt toome välja, miks leiame, et montaažirežissöör, helirežissöör, kostüümikunstnik ja grimmikunstnik on autorid ja milles seisneb nende loominguline panus teose loomisel. 3.1. Montaažirežissööri roll audiovisuaalse teose autorina Montaažirežissööri töö ei ole pelgalt tehniline, vaid olemuselt loominguline ja autoripositsiooniga töö – protsess, kus kujuneb filmi lõplik narratiivne struktuur, rütm, emotsionaalne dünaamika ja tähenduslik tervik. Montaažirežissöör teeb iseseisvaid loomingulisi otsuseid, mis määravad teose esteetilise ja dramaturgilise mõju ning vormi (vt Lisa 1: 2. Montaažirežissöör ja tema olulisus filmis). Seetõttu leiame, et montaažirežissöör peab olema nimetatud audiovisuaalse teose kaasautorina AutÕS §-s, mis määratleb AV teose autorite ringi. 3.2. Helirežissööride roll audiovisuaalse teose autorina Helirežissööri loominguline protsess on mahukas töö, mida saab võrrelda muusika komponeerimisega, kuid nootide asemel on kasutuses heliefektid, keskkonna helid, sünkroonhelid ning muud helilised väljendusvahendid, mis loovad tervikliku ja ainulaadse helilise kompositsiooni. Helirežissöör töötab tihedas koostöös režissööri ja teiste autoritega, tehes loomingulisi otsuseid, mis määravad teose stiili ja atmosfääri. Heli ei ole tehniline lisand, vaid filmi emotsionaalse ja narratiivse terviku lahutamatu osa (vt Lisa 1: 1. Helirežissöör ja tema olulisus filmis). Seetõttu leiame, et helirežissöör peab olema nimetatud audiovisuaalse teose kaasautorina AutÕSi §-s, mis määratleb AV teose autorite ringi. 3.3. Kostüümikunstniku roll audiovisuaalse teose autorina Kostüümikunstniku töö on loominguline ja sisuliselt autoripositsiooniga panus, mille kaudu luuakse tegelaskujud ja visuaalne maailm, mis toetab filmi narratiivi ja emotsionaalset mõju. Kostüümid ei ole pelgalt illustreerivad, vaid kujundavad tegelaste identiteeti, ajastut, sotsiaalset staatust ja psühholoogiat, mõjutades otseselt vaataja tajukogemust. Kostüümikunstnik tõlgendab stsenaariumi visuaalseks tervikuks, luues originaalkujundused ja esteetilised lahendused, mis annavad teosele iseloomu ja usutavuse (vt Lisa 1: 3. Kostüümikunstnik ja tema olulisus filmis). Seetõttu leiame, et kostüümikunstnik peab olema nimetatud audiovisuaalse teose kaasautorina AutÕS §-s, mis määratleb AV teose autorite ringi. 3.4. Grimmikunstniku roll audiovisuaalse teose autorina Grimmikunstniku töö on loominguline protsess, mille käigus sünnivad karakterite visuaalsed identiteedid – näoilmest ja soengust kuni eriefektideni, mis kujundavad filmi üldise visuaalse stiili ja usutavuse. Grimmikunstnik loob tegelaste väljanägemise tihedas koostöös režissööri ja teiste autoritega, tehes iseseisvaid kunstilisi otsuseid, mis mõjutavad teose atmosfääri ja emotsionaalset mõju. Grimmikunstniku looming on nähtav ja jäädvustatud osa audiovisuaalsest teosest ning seda kasutatakse teose igal esitusel ja levitamisel (vt Lisa 2: Grimmikunstnik ja tema olulisus filmis). Seetõttu leiame, et grimmikunstnik peab olema nimetatud audiovisuaalse teose kaasautorina AutÕS §-s, mis määratleb AV teose autorite ringi. AutÕS § 33 lg 2 sätestab näitliku loetelu audiovisuaalteose autoritest , kuhu kuuluvad režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor ( kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks ) , operaator ja kunstnik . Säte tugineb tähtajadirektiivi ( 2006/116/EÜ ) art 2 lg-le 1. N äitlik loetelu ei tähenda, et ainuüksi loetelus nimetatud isikud on igal juhul AV teose autorid. Millised on konkreetse AV teose autorid, tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Lisaks näeb AutÕS § 33 lg 5 ette , et AV teose loomises osalenud isikutele kuulub autoriõigus oma teosele, mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust . Seoses AutÕS § 14 lg -s 6 ja § 27 lg -s 1 ette nähtud tasudega selgitame, et nende õiguste teostamine on kohustuslik asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu ( AutÕS § 79 lg 3) . 4. Autoriõiguse komisjon Peame vajalikuks, et autoriõiguse komisjoni töös oleksid esindatud ka audiovisuaalse loome autorid. See tagaks valdkonna sisulise esindatuse ja erialase tasakaalu komisjoni otsustes ja arvamustes. Täname ettepaneku eest, kaalume seda. Samas juhime tähelepanu sellele, et erinevaid valdkondi lisaks AV autoritele on väga palju. Sellisel juhul peaks pakkuma kõigile sektoritele võrdseid võimalusi saada autoriõiguse komisjoni liikmeteks . Audiovisuaalse teose autorite ringi laiendamine (päevakorra punkti 5.2) Montaažirežissöörid ja helirežissöörid on seisukohal, et aeg on muuta AutÕS §-s 33 lg-s 2 toodud audiovisuaalteose autorite ringi ning lisada audiovisuaalse teose autorite juurde kaks väga olulist autorit – montaažirežissöör ja helirežissöör – kellel tekiks AutÕS § 33 lg 2 täiendamisega samuti õigus saada AutÕS § 14 lg 6 autoritasu ja AutÕS § 26 ja § 27 alusel tasu teose kasutamise eest isiklikuks otstarbeks. Rõhutame siinjuures, et sama sisuga pöördumise on Kinoliit teinud Justiitsministeeriumile 27. märts 2023 (vt Lisa 1: Helirežissööride, montaažirežissööride ja kostüümikunstnike ettepanek justiitsministeeriumile), millele Justiitsministeerium vastas ja nõustus, et eeltoodud audiovisuaalteose autorid on juba praegu autorid autoriõiguse seaduse mõttes: “Kui isiku loomingulise töö tulemuseks on teos AutÕS § 4 mõttes, on isiku näol tegemist autoriga ( AutÕS § 28 lg 2).” (vt Lisa 2: Justiitsministeeriumi vastus 27. märts 2023 pöördumisele). Seega on ebaõige olukord, kus ühed audiovisuaalse teose autorid saavad AutÕS §§-de 14 lg 6, 26 ja 27 alusel tasu, ent teised, kelle panus teose loomisesse on sama või sageli märkimisväärsem, seda ei saa. Viitame siinkohal ka DSM 2019/790 direktiivile, mis on Eesti autoriõiguse seadusesse üle võetud ja mis annab autorile õiguse saada õiglast tasu, võttes arvesse autori või esitaja panust kogu teosesse. Leiame, et senine loomepanuse määratlemine audiovisuaalsete teoste puhul on tasakaalust väljas ning vajab seetõttu täiendamist, sest hetkel ainus otseselt filmide järeltootmisega seotud autor AutÕS § 33 lg 2 järgi on helilooja - juhul, kui muusikaline teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks. Mängufilmide valmimise protsessi aga käsitletakse valdkonna siseselt kolmeetapilise protsessina. Esimene etapp on eeltootmine, kus kirjutatakse filmi stsenaarium ning kavandatakse loomingulised ja tehnilised lahendused. Teises etapis, tootmises, viiakse need kavandid ellu filmivõtete käigus. Kolmandas etapis ehk järeltootmises , mille hulka kuulub ka montaaž ja helirežii, ühendatakse võtteperioodil salvestatud materjal terviklikuks filmiks. Just selles – viimases etapis – kujuneb audiovisuaalne teos lõplikult selliseks, nagu publik seda kogeda saab. Kuna kõigis kolmes etapis tehakse tööd, mis märkimisväärselt kujundavad lõpliku teose olemust, siis leiame, et praegune kinnine nimekiri autoritest AutÕS § 33 lg 2 juures (režissöör, stsenarist, muusikateose autor, operaator ja kunstnik) on loonud olukorra, kus audiovisuaalse teose loomisel AutÕS § 4 mõttes ei saa kõik loominguliselt panustanud autorid võrdset kohtlemist. Oluline on märkida, et AutÕS § 33 lg 2 praegune sõnastus võeti Eestis vastu 1998. aastal. Esimesed filmid maailmas, mille järeltootmine toimus täielikult digitaalselt ja mis sillutasid tee tänapäevastele praktikatele, valmisid samal kümnendil. Täielik üleminek digitaalsele tootmisele toimus 2000. aastate alguses. Digitaliseerumisega on montaaži- ja helirežissööride roll audiovisuaalsete teoste loomisel märkimisväärselt kasvanud, mistõttu on AutÕS § 33 lg 2 tänaseks ajale jalgu jäänud ning vajab kaasajastamist. Montaažirežissöörid ja helirežissöörid rõhutavad, et režissööri autoritasu senine proportsionaalne ülekaal on põhjendatud ning peaks säilima vastavalt kehtivale praktikale, mis on viimati kinnitatud EEALi poolt 2025. aastal (vt Lisa 3: Eesti Audiovisuaalautorite Liidu autoritasude arvestamise põhimõtted). Järgnevalt toome välja, milles seisneb montaaži- ja helirežissööri panus audiovisuaalse teose loomisel. 1.1. Montaažirežissööri roll audiovisuaalse teose autorina Montaaž on loov protsess, kus kujuneb filmi lõplik narratiivne struktuur, rütm, emotsionaalne dünaamika ja tähenduslik tervik. Montaažirežissöör teeb iseseisvaid loomingulisi otsuseid, mis määravad teose esteetilise ja dramaturgilise mõju ning vormi. Montaažirežissööri töö tulemusena ei valmi üksnes filmi lõplik pildirida – ta liidab ühtseks tervikuks mitme osakonna töö: näitlejamängu, operaatori- ja kunstnikutöö, muusika ning helikujunduse. Seetõttu on montaažirežissööri roll filmi kunstilise terviku ja visiooni kujundamisel võrreldava kaaluga teiste võtmeautorite, nagu operaatori, kunstniku ja helilooja panusega. Eriti selgelt tuleb montaažirežissööri suur loominguline vastutus esile dokumentaalfilmide puhul. Kuna võtteperioodid kestavad sageli aastaid ja filmitud materjali hulk võib ulatuda sadadesse tundidesse, on ka montaažiprotsess ajaliselt väga mahukas – see võib kesta üle aasta ning toimuda osaliselt paralleelselt võtetega. Kui need kaks protsessi toimuvad samaaegselt, saab montaažis tehtud otsustega mõjutada ka edasiste võtete suunda ja rõhuasetusi. Enamasti kujuneb filmi lõplik stsenaarium ja struktuur alles montaažis, sest suure materjali hulga põhjal oleks võimalik luua täiesti erineva fookuse ja sõnumiga filme. Seetõttu võib dokumentaalfilmi puhul montaažirežissöör olla sisuliselt üks filmi kaasrežissööridest või -stsenaristidest, kelle loomingulised otsused määravad teose sisu, vormi ja tähenduse. Montaažirežissööri töö iseloom ja vastutus Loovad otsused: montaaž on vastutusrikas autoripositsiooniga loomeprotsess, kus kujundatakse loo lõplik sõnum, rütm ja emotsionaalne kulg. Kaasamine: sageli kaasatakse montaažirežissöör filmi ettevalmistusfaasis ka stsenaariumi arendamisse, et aidata kujundada lugu ning leida sellele nii universaalne kui ka oma olemuselt ainulaadne lähenemisnurk. Koostöö ja vastutus: audiovisuaalse teose loomises võib osaleda sadu inimesi, kuid montaažifaasis koondub loominguline kontroll ja vastutus peamiselt kahe autori – režissööri ja montaažirežissööri kätte. Seetõttu lasub montaažirežissööril märkimisväärne vastutus teose kunstilise tulemuse ees. Ajamahukus: mängufilmide puhul kestab montaažiperiood tavaliselt kaks kuni kolm korda kauem kui filmivõtted – näiteks 30 võttepäevaga valminud film veedab montaažis keskmiselt 3 - 4 kuud. Dokumentaalfilmide puhul võib montaažiprotsess kesta isegi üle aasta. Täpsed ja teadlikud valikud: sõltuvalt filmi formaadist jõuab lõplikku teosesse vaid 5-10% filmitud materjalist, dokumentaalfilmide puhul mõnikord isegi alla 1%. Iga otsus, lõige ja kaadri pikkus mõjutab terviku kujunemist. Montaažirežissööri tööta ei sünniks audiovisuaalset teost – olemas oleks vaid toormaterjal. Tehnoloogia areng on filmimontaaži olemust märkimisväärselt muutnud. Digiajastul on filmitava materjali tootmine muutunud lihtsamaks ning mahud on võrreldes filmilindi ajastuga oluliselt kasvanud. Seeläbi on montaažiperioodid pikenenud, loomevõimalused laienenud ning montaažirežissööri vastutus filmi lõpliku kuju ees veelgi suurenenud. Kehtiv kord, kus autoritasu saavad ainult kinnises nimekirjas AutÕS § 33 lg 2 mainitud autorid, ei kajasta tänapäevase montaažirežissööri tegelikku autoripositsiooni filmiloome protsessis. Seetõttu leiame, et montaažirežissöör peab olema nimetatud audiovisuaalse teose kaasautorina AutÕS §-s, mis määratleb AV-teose autorite ringi. Lisaks toetab Eesti montaažirežissööride lisandumist autorite nimekirja ülemaailmselt montaažirežissööre ühendav katusorganisatsioon TEMPO (vt Lisa 5). 1.2. Helirežissööride roll audiovisuaalse teose autorina Helirežissööri loominguline protsess on mahukas ja mitmekihiline töö, mida võib võrrelda muusika komponeerimisega – kuid nootide asemel kasutatakse heliefekte, keskkonnahelisid, sünkroonheli ja muid helilisi väljendusvahendeid, mis moodustavad tervikliku ja ainulaadse helilise kompositsiooni. Helirežissöör töötab tihedas koostöös režissööri ja teiste autoritega, kujundades audiovisuaalse teose helilise stiili, atmosfääri ja rütmi. Mõiste „audiovisuaalne teos“ ise viitab sellele, et heliline panus on teose lahutamatu osa – ilma helirežissööri loodud helimaailmata oleks tegemist vaid visuaalse, mitte kahe meediumi koosmõjul valmiva teosega. Helirežissööri töö iseloom ja vastutus Helirežissöör loob helikujunduse, mis on osa audiovisuaalse teose tervikust, mis mõjutab emotsionaalselt vaatajat, määrab filmi tonaalsuse ning aitab jutustada lugu. Helirežissööri loomingulise töö tulemusel valmib eraldiseisvalt tajutav osa audiovisuaalsest teosest. Protsess on ühtaegu loominguline, kuid eeldab ka väga head tehnilist ettevalmistust, kogemusi ja oskusi. Helirežissöör osaleb audiovisuaalse teose kujundamisel, sidudes helilahendused visuaalse kontseptsiooni, montaaži ja muusikalise materjaliga nii, et need moodustavad ühtse kunstilise terviku. Helirežissöörid pakuvad välja uusi loomingulisi ideid, kujundades teose emotsionaalset mõju nii detailide kui ka terviku tasandil. Kaasaegses audiovisuaalse teose loomes on helirežissööri roll heliriba kujundamisel sageli laiem ja töömahukam kui heliloojal – ta vastutab kogu helilise maailma loomise ja selle kunstilise järjepidevuse eest. Helirežissöör tegutseb sageli sillana režissööri ja helilooja vahel, ühendades loo jutustamise helilise ja muusikalise tasandi ühtseks tervikuks. Seetõttu leiame, et helirežissöör peab olema nimetatud audiovisuaalse teose kaasautorina AutÕSi §-s, mis määratleb AV teose autorite ringi. Lisaks toetab Eesti helirežissööride lisandumist autorite nimekirja Latvian Motion Picture Sound Guild (vt Lisa 6). 1.3. Rahvusvahelised praktikad Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu direktiivid (DSM) on õigusaktid, millega ajakohastati autoriõiguse ja sellega seotud õiguste reeglid vastavalt digiajastu vajadustele. Direktiiv (EL) 2019/790 keskendub eelkõige autorite ja esitajate õigusele saada õiglast ja proportsionaalset tasu ning läbipaistvusele – õigusele teada, kuidas ja kus nende teoseid kasutatakse. Autorluse määratlemise põhimõtte osas annab täiendava aluse Berni konventsioon, mille artikkel 14bis lubab liikmesriikidel ise määratleda, kes on audiovisuaalse teose autorid. See loob rahvusvahelise raamistiku, mis võimaldab riikidel tunnustada kõiki olulise loomingulise panusega loovisikuid – sealhulgas montaaži- ja helirežissööre – kui audiovisuaalsete teoste kaasautoreid. Siinkohal toome esile, kuidas neid põhimõtteid on rakendatud erinevates Euroopa riikides viisil, mis võimaldab ka montaaži- ja helirežissööridel saada autoritasu. (vt Lisa 4: Montaažija helirežissööride asetus autoriõiguste kollektiivhalduses teiste Euroopa riikide näitel) Esitatud praktikatest joonistub välja, et paljudes Euroopa Liidu riikides käsitletakse audiovisuaalset loomet kollektiivse kunstina. Norra, Poola ja Kreeka näitel on audiovisuaalsete teoste loomisel nii montaaži- kui ka helirežissööridel õigus saada autoritasu. Norras võivad nende loomeerialade autoritasude osakaal sõltuvalt teose liigist ulatuda kuni 16,5%, Poolas kuni 10%. Austrias, Saksamaal ja Rootsis on audiovisuaalsete teoste loomisel montaažirežissööril õigus saada autoritasu. Austrias jagatakse audiovisuaalsete teoste autoritele mõeldud 80% autoritasude kogusummast järgmiselt: režissöörid 54%, operaatorid 15%, montaažirežissöörid 14%, kunstnikud 8,5% ja kostüümikunstnikud 8,5%. Saksamaal jaotatakse 95% autoritasude kogusummast vastavalt: režissöörid 66%, operaatorid 19,5% ja montaažirežissöörid 14,5%. Ülejäänud 5% jaguneb kunstnike (56,7%) ja kostüümikunstnike (43,4%) vahel. Soome praktikas kasutatakse filmide tootmises „avatud nimekirja“ põhimõtet, mille kohaselt võib audiovisuaalse teose autoreid olla vastavalt teose iseloomule rohkem, nende hulgas on ka montaaži- ja helirežissöör. Teleprogrammide puhul on autoritasude jaotus määratud täpsemalt. Montaažirežissööride osakaal on järgmine: dokumentaalfilmid 10%, tõsielul põhinevad telesaated 9%, muusikavideod 5% ja muu fiktsioon 5%. Helirežissööride osakaal on näiteks: animatsioonid 12%, dokumentaalfilmid 2% ja muu fiktsioon 2%. Vt vastust üleval. 2. Audiovisuaalse teose autorite loetelu (päevakorrapunkt 5.2) Toetame ettepanekut liigendada stsenaariumi autor ja dialoogi autor stsenaristi nimetuse alla. Meile teada olevat praktikas neid kahte autorit ei eristada ning kasutusel on mõiste “stsenarist”. T oeta me muudatus t . 3. Audiovisuaalse teose autorite varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile (päevakorrapunkt 5.1) Montaaži- ja helirežissöörid toetavad jätkuvalt AutÕS § 33 lõike 2 muudatust, millega kaotatakse audiovisuaalteoste autorite varaliste õiguste produtsendile automaatse ülemineku eeldus. Kuid seda üksnes juhul kui sellega ei kaasne AutÕS § 14 lõike 6 sisulisi muudatusi, mis võiksid piirata AV autoritel õigust saada õiglast tasu teoste hilisema kasutamise eest ning seega AV autorite positsiooni halvendada. Rõhutame siinjuures, et AutÕS § 14 lg 6 ei ole tavapärane varaline õigus AutÕS § 13 mõttes, vaid seadusest tulenev õigus saada teose kasutamise eest õiglast tasu. Seega ei ole mingit põhjust kaotada ära AutÕS § 14 lg 6 tulenevat õigust, kui kaob automaatne varaliste õiguste üleminek filmitootjale. AV teoste autorid tegutsevad enamasti töövõtulepingute või projektipõhiste kokkulepete alusel, kus läbirääkimispositsioon on piiratud. Sellises olukorras võib seadusest tulenev eeldus õiguste üleminekuks tähendada tegelikku loobumist autori positsioonist ilma teadliku nõusolekuta. Toetame siinkohal varaliste õiguste ülemineku eelduse kaotamist eesmärgiga parandada AV autorite kui nõrgema poole läbirääkimispositsiooni ning tagada AV autorite ja produtsentide vahel lepingute sõlmimine. Mõistame AV teoste autorite muret seoses varaliste õiguste eeldusliku üleminekuga . Praegune kord võib piirata autorite läbirääkimispositsiooni, eriti projektipõhiste lepingute puhul, kus autorid on nõrgemas positsioonis. Võiks kaaluda ettepanekut, mille kohaselt AV teose autorite v araliste õiguste teostamine toimuks edaspidi kokkuleppe alusel, mitte seadusest tuleneva varaliste õiguste eeldus liku ülemineku kaudu. 4. Isiklikud õigused ja teose puutumatuse kaitse (päevakorrapunkt 1.1) AV teoste autorite loominguline panus on otseselt seotud isikliku õigusega – õigus teose puutumatusele – luua tervikteos ja otsustada selle muutmise üle. Tehes muudatusi “muutmise õiguse” osas tuleb arvestada audiovisuaalsektori eripäradega. Seda eriti juhul kui kehtib praegune kord, kus varaliste õiguste üleminek saab toimuda ka automaatselt, ilma poolte vahelist kokkulepet kirjalikult sõlmimata. Tuleb vältida olukorda, kus audiovisuaalse teose puhul võetakse režissöörilt võimalus seista oma teose sisulise terviklikkuse eest. Seda ka juhul, kus muudatus ei riku tema au ega väärikust, kuid muudab teose loomingulist tervikut, sõnumit või kunstilist taotlust. Kui „ muutmise õigus “ liigitatakse varaliste õiguste hulka, kaotavad AV autorid sisuliselt kontrolli tervikteose loomise üle. On oluline, et originaalteose autoriga, kes on tehingus nõrgem osapool, tuleb sõlmida täpsed kokkulepped õiguste ulatuste üle. Autoril peab säilima seadusest tulenev isiklik autoriõigus luua tervikteos ning autoril peab säilima täiendava tasu saamise õigus. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH 5. Autoritele ja esitajatele õiguskaitsevahendid, kui kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust (päevakorrapunkt 7) Montaaži- ja helirežisöörid toetavad läbipaistvuse suurendamist ning täiendavate õiguskaitsevahendite kehtestamist juhuks, kui autoriõiguse seadusest tulenevat teavitamiskohustust ei täideta. Autorid vajavad selget ja lihtsasti mõistetavat viisi, kuidas kõnealuste andmeteni jõuda ning seeläbi saada ülevaadet oma teoste tegelikust kasutamisest ja sellest saadavast majanduslikust väärtusest. Kuniks kehtivad AutÕS § 33 lg 2 õiguste automaatse ülemineku punktid on oluline, et AutÕS § 49 ¹ sõnastus saaks täpsustatud viisil, et need õigused laieneks autorile ka juhul kui õiguste üleminek on toimunud automaatselt ilma autoriõiguse lepingut sõlmimata. Kehtivad seadused peaksid siinkohal olema kooskõlas DSM direktiivi eesmärgiga tagada autoritele ja esitajatele tegelik ja toimiv läbipaistvus kõigis lepingulistes suhetes, sõltumata ülemineku õiguslikust alusest. Nõustume, et läbipaistvus on autoriõiguse süsteemi toimimise seisukohalt oluline ning DSM direktiivi artik li 19 eesmärk on tagada autoritele ja esitajatele tegelik ülevaade teoste kasutamisest ja majanduslikust väärtusest. Praegu ne AutÕS § 49 ¹ sätestab läbipaistvuskohustuse, kuid ei näe ette konkreetseid tagajärgi selle rikkumise korral. Meie hinnangul vajab teema täiendavat analüüsi, et hinnata, kas autoritele ja esitajatele on tagatud piisavad õiguskaitsevahendid üldis t e lepinguõigus like meetmete raames ; kas kehtiv kord vajab täiendamist spetsiifiliste meetmetega, mis tagaksid läbipaistvuskohustuse täitmise ka juhul, kui õiguste üleminek toimub automaatselt ; ning kuidas vältida olukordi, kus autorid ei saa teavet oma teoste kasutamise kohta. Peame põhjendatuks jätkata arutelu huvirühmadega, et leida tasakaal läbipaistvuse tagamise ja õiguskindluse vahel. Arvestame ka sellega, et Euroopa Komisjon on DSM direktiivi rakendamist hindamas ning võimalike muudatuste korral võib tekkida vajadus AutÕS -i vastavaid sätteid ajakohastada. Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon 1. Taust Eestis puudub hetkel praktiliselt rakendatav mehhanism, mille alusel oleks võimalik kiiresti ja tõhusalt blokeerida veebilehti, mis suunavad üldsusele ilma õiguste omaja loata autoriõigusega kaitstavaid teoseid. Autoriõiguse seadus ei võimalda TTJA-l ega ühelgi teisel ametil rakendada DNS- ja/või IP-põhist blokeerimist ilma kohtuotsuseta, mis teeb õiguste teostamise sageli aeglaseks ja sisuliselt ebatõhusaks. Oma praktikas näeme mitmeid rahvusvahelisi veebikeskkondi, mis on üheselt orienteeritud autoriõigusi ja kaasnevaid õigusi rikkuva sisu üldsusele suunamisele. Need keskkonnad ei reageeri õiguste omajate eemaldamistaotlustele ning sageli puuduvad ka kontaktandmed, kuhu pöörduda. Enamik neist tegutseb väljaspool Euroopa Liitu, mistõttu on õiguste kaitse neis juhtumites peaaegu võimatu. Selle tulemusena jääb Eesti loometöö kaitseta. 2. Ettepanek: kehtestada sihipärane blokeerimismeede Teeme ettepaneku kehtestada blokeerimismehhanism, mis vastab järgmistele tingimustele: 2.1. Võimaldab pädeval asutusel (nt TTJA) anda korraldus piirata juurdepääsu veebilehele, mis: a) süstemaatiliselt suunavad ilma loata üldsusele autoriõigusega kaitstud sisu; b) ei reageeri eemaldamistaotlustele või kontaktivõimalus puudub. 2.2. Tehniline piiramine peaks toimuma: a) eelkõige domeeni- ja DNS-tasandil; b) vajadusel ka dünaamiliste mirror -domeenide puhul; c) võimalusel IP-põhiselt eeldusel, et see ei takista teisi teenuseid. 2.3. Blokeerimismeetme rakendamisel peab olema tagatud: a) selge õiguslik alus; b) vaidlustamisvõimalus (nt kohtu kaudu); c) proportsionaalsus; d) läbipaistvus – TTJA või muu pädev asutus võiks avaldada regulaarseid aruandeid rakendatud blokeerimismeetmete kohta, et tagada usaldusväärsus ja järelevalve. 3. Rahvusvaheline praktika Blokeerimismeede on kasutusel vähemalt 17 Euroopa Liidu liikmesriigis. Näiteks Leedus on Raadio ja Televisioonikomisjonile (RTK) seadusest tulenevalt antud volitus anda korraldusi andmesideteenuse pakkujatele õigusrikkuvate veebikeskkondade blokeerimiseks. Süsteem on seal osutunud proportsionaalseks, tõhusaks ja läbipaistvaks. Blokeerimismeetmete rakendamist on toetanud ka Euroopa Kohus, kinnitades, et proportsionaalne veebilehe blokeerimine võib olla õigustatud viis autoriõiguse rikkumiste piiramiseks. 4. Blokeerimismeetme vajalikkus: 4.1. Kultuuri- ja loomesektori kaitse – Eesti filmitööstus ja muusikasektor tegutsevad rahvusvahelisel turul, seetõttu peab riigil olema võimekus kaitsta oma kultuurilist vara ülemaailmselt. 4.2. Õiguskaitse tühemiku täitmine – ilma selge mehhanismita jäävad süsteemsed rikkumised karistuseta ning kannatab loometurg. Kohtumenetlus õigusrikkuvate veebikeskkondade tõkestamiseks on kulukas, aeganõudev ja sageli ebaefektiivne. 4.3. Tehniline teostatavus – DNS-põhine piiramine on praktiliselt rakendatav ega mõjuta ülemäära teisi teenuseid, kui see on täpselt sihitud. Samuti on võimalik IP-põhine blokeerimine, kui see viiakse läbi tehniliselt läbimõeldult ja sihipäraselt. Teema vajab täiendavat kaalumist ning oleme valmis sellega edaspidi edasi tegelema koostöös asjaomaste osapooltega. Näeme ka, et teema l on laiem toetus sektorite seas ja huvi edasi liikuda. Rõhutame, et m õningad aspektid on vaja hoolikalt läbi analüüsida , et saaks välja pakkuda lahendus e , mis ole ks tõhus, proportsionaal ne ja hoiatav ning tagaks intellektuaalomandi õiguste tõhusa kaitse, kuid säilitaks samal ajal tasakaalu põhiõigustega . Näiteks on IP-põhise blokeerimise meetme kehtestamisega reaalne üleblokeerimise risk. Samuti tuleb analüüsida, kes oleks pädev siduvaid jõustamisotsuseid tegema. Näiteks on välja pakutud, et TTJA võiks olla pädev asutus. Siiski on internetis IO õigusi rikkuva sisu blokeerimisel tegemist olemuslikult eraõigusliku vaidlusega. Tekib küsimus, kas see on sobiv lahendus, kui anda TTJA - le pädevus teha blokeerimisotsus eid haldusaktiga , mis oleks halduskoh tus edasikaevatav . Samuti tuleb läbi mõelda mudeli mehhanism. Oleme iseenesest päri teie ettepaneku punktidega 2.1.a a 2.1.b ning samuti punktiga 2.3. Nendest põhimõtetest võiks blokeerimismeetmete mudel lähtuda, kuid tehnilisi aspekte tuleks täiendavalt läbi mõelda , et kas piirduda DNS tasandil blokeerimisega või lisada täiendavaid tehnilisi võimalusi. Eesti Fonogrammitootjate Ühing 1. Erakopeerimise tasu. Kas erakopeerimise süsteemi peaks täiendama sedasi, et lisaks helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste kopeerimise hüvitamisele laiendataks erandit ja õiguste omajatele hüvitatakse ka muude õiguste objektide liikide reprodutseerimisest tulenev kahju. Eesti Vabariik on vaba otsustama nende viiside üle, kuidas tagada riigi poolt õiguste omajatelt ära võetud õiguste hüvitamine, tingimusel, et igale õiguste omajale välja makstav hüvitis oleks lõpuks õiglane. Sellest põhimõttest tulenevalt ei ole EFÜ ka otseselt erakopeerimise tasu süsteemi laiendamise vastu, aga selleks tuleks eelnevalt teostada eraldi uuring, millega selgitatakse välja, millistele õiguste omajatele on erakopeerimisest tekkiv kahju reaalne ning millistele neist tuleks kahju hüvitada ning kehtestada vastavalt eraldi täiendavad tasumäärad nendele seadmetele, millega koopiaid tehakse (neid ei saa kuidagi lisada helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste kopeerimise hüvitamiseks kogutava summa sisse). EFÜ on koos teiste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste kopeerimise hüvitise jaotamisel osalevate KEO-dega juba varasemalt korduvalt märkinud, et praegune erakopeerimise tasu süsteem, hüvitised ja nende jagamine ei taga õiguste omajatele õiglast hüvitist. Praeguse süsteemi abil helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste erakopeerimise hüvitamiseks kogutavad summad ei ole piisavad tagamaks riigi poolt tema kohustuste kohast täitmist. Kehtiva helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste kopeerimise hüvitamise süsteemi puhul on probleemiks tariifid ja nende mittetõstmine ning seadmete nimekirja ajakohastamata jätmine. Tasu süsteemi laiendamine ilma õiguste omajatele täiendava hüvitise (täiendavate tasumäärade alusel) maksmiseta ei ole ühelgi juhul proportsionaalne ega õiglane. Praktikas tasu jagamise otsustamisel tekkinud probleemide ja JDM poolt pakutavate lahenduste valguses ei ole EFÜ arvates mõistlik tuua tasu jagamise protsessi juurde veel vaidlevaid osapooli, muutes selle ebaefektiivsemaks. Selle probleemi üheks võimalikuks lahenduseks võib olla see, et erakopeerimise tasu jagamine toimub valdkonnapõhiselt ja erinevate reeglite järgi riigi poolt igale valdkonnale määratud õiglase ja proportsionaalse tasu ulatuses. Nagu varem märgitud, siis selleks, et otsustada üldse erakopeerimise tasu süsteemi muutmise ja selle võimaliku sisu ja ulatuse laiendamise üle ehk millistele õiguste omajatele on erakopeerimisest tekkiv kahju reaalne ning millistele neist tuleks kahju hüvitada, peaks EFÜ arvates JDM alustama kvaliteetse ja põhjaliku uuringu läbiviimisest, mille käigus tuvastatakse hüvitamisele kuuluvad kasutusvaldkonnad, erinevate õiguste objektide isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tegelik ulatus ja proportsioonid valdkondade kaupa. Kindlasti peaks uuring välja tooma ka välismaiste õiguste objektide ja Eestis loodud õiguste objektide omavahelise proportsiooni. Alles seejärel saab hakata täpsemalt arutlema erakopeerimise tasu süsteemi laiendamise ning muutmise vajaduse ja sisu üle. Erakopeerimise tasu süsteemi laiendamisel on oluline selgelt ette näha vastav täiendav tasu täiendavatele õiguste omajate gruppidele ja mitte panna seda kokku helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste kopeerimise hüvitusega (peaksid olema eraldi tasumäärad ja jaotusfondid). Meie hinnangul vajab teema täiendavat analüüsi. Enne otsuse tegemist on vajalik koguda andmeid selle kohta, milliseid õiguste objekte (lisaks helisalvestistele ja audiovisuaalsetele teostele) kopeeritakse isiklikuks otstarbeks ning millises ulatuses võib sellest õiguste omajatele kahju tekkida. Oleme valmis arutama edasisi samme, sealhulgas uuringu ulatust ja metoodikat (nt tarbijaküsitlus kopeerimise praktika kohta). Juhime tähelepanu, et „õiglase hüvitise“ mõiste on EL õiguse autonoomne mõiste, mida tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga (vt nt C ‑ 470/14, p 38). Eesti Vabariik on k ü ll vaba hindama, milline kahju õ iguste omajatele tema territooriumil tekib, kuid igasugune muudatus peab teenima õ iglase h ü vitise eesm ä rki ja olema koosk õ las info ü hiskonna direktiiviga. Seega ei saa meelevaldselt lisada ega v ä lja j ä tta õ iguste omajate kategooriaid. Oleme nõus EFÜ ettepanekuga, et enne süsteemi muutmist tuleb läbi viia põhjalik uuring, mis kaardistab, milliseid õiguste objekte tegelikult isiklikuks vajaduseks reprodutseeritakse , millises ulatuse s seda erinevates valdkondades tehakse ning milline on välismaiste ja Eestis loodud õiguste objektide proportsioon . Alles seejärel saab otsustada erakopeerimise tasu süsteemi laiendamise vajaduse ja sisu üle . Kui uuringu tulemusel selgub, et teatud õiguste omajate kategooriatel on õigus õiglasele hüvitisele, tuleb need lisada tasu saama õigustatud isikute hulka, mille tulemusel muutub ka erakopeerimise tasu jaotamine. Sellisel juhul tuleb arvestada, et kui tasumäärad jätta tõstmata, ei pruugi õiglase hüvitise põhimõte järgimine olla tagatud. 2. Blokeerimismeetmete kehtestamise vajadus Olemasolevad kaitsemeetmed õigusrikkumiste tõkestamiseks ei taga õiguste omajatele reaalset kaitset isegi mitte minimaalsel tasandil (eriti, kui rikkumiste toimepanemiseks kasutatakse väljaspool Eestit asuvaid ressursse). Õiguste omajatel on õiguspärane ootus, et riik kaitseb neid efektiivselt internetis toimuvate rikkumiste vastu (loob reaalsed võimalused rikkumiste takistamiseks), mida praegusel juhul kahjuks ei toimu. Käesoleval hetkel on rikkujate ja õiguste omajate õigused ning kohustused rikkuva sisu tõkestamisel proportsioonist väljas. EFÜ on seisukohal, et piraatlusele suunatud veebilehtede kättesaadavuse piiramine Eesti territooriumil on vajalik ja EFÜ arvates tuleb kehtestada tõhusad ja kiired haldusõiguslikud meetmed veebisisu kohtuväliseks blokeerimiseks. EFÜ toetab blokeerimismeetme regulatsiooni loomist, näiteks sarnaselt Leedus toimiva praktikaga. Blokeerimise võimalus peab oma kiiruse ja tõhususe tasemelt olema võrreldav õigusrikkumise enda toimepanemise kiirusega. DNS blokeerimine on toimiv vahend eelkõige pigem juhusliku rikkuja vastu, kelle tegevus ei ole suunatud korduvatele rikkumistele (sh sama sisu muudatusteta avaldamine järgmisel domeenil). DNS blokeerimine ei ole toimiv vahend juhtudel, kui rikkumine on süsteemne ning selles omab (vähemalt kaudset) majanduslikku huvi ka teenusepakkuja ise. Selliste süsteemsete rikkumiste puhul on efektiivsem meede IP blokeering, kuna see motiveerib ka teenusepakkujaid oma valikute tegemisel mitte osutama kaasabi süsteemsete rikkujate tegevusele (vähendades oluliselt teenusepakkujate majanduslikku motivatsiooni). Täname esitatud arvamuse eest. Teema vajab täiendavat kaalumist ning oleme valmis sellega edaspidi edasi tegelema koostöös asjaomaste osapooltega. Eriti tehniliste aspektide poolest tuleb analüüsida, kas DNS blokeerimine on sobiv lahend või oleks võimalik rakendada ka IP blokeerim ist. IP blokeerimise puhul esineb tõsine üleblokeerimise risk. Blokeerimismeetmed peavad tagama intellektuaalomandi õiguste tõhusa kaitse, kuid säilita ma samal ajal tasakaalu põhiõigustega. Seega on oht, et IP blokeerimisega muudetakse kättesaamatuks palju sisu, mis on tegelikult seaduslikult kättesaadavaks tehtud ja kus IO õigusi ei rikuta. Sellised aspektid tuleb hoolikalt läbi analüüsida, kuid tajume huvi blokeerimismeetmete kehtestamise poolt. 3. Õiguskaitsevahendid teavituskohustuse rikkumise korral EFÜ arvates ei ole teavitamiskohustuse rikkumise eest täiendavate õiguskaitsevahendite kehtestamine vajalik ega õigustatud meede. EFÜ arvates ei ole õige vaadelda teavitamiskohustust abstraktselt eraldi AutÕS § 492 sätestatud autorilepingu muutmise õigusest (täiendava õiglase tasu nõudest). DSM direktiivis sätestatud täiendava õiglase tasu nõudmise võimalus ja teavitamiskohustus on erandid tulenevalt nn bestselleri-klauslist, mitte aga valimatult rakendatav lauskohustus , kuhu seda praegusel hetkel üritatakse suunata. Väljaspool võimalikku täiendava õiglase tasu nõuet ei ole autoritel ja esitajatel tegelikult vastava teabega midagi peale hakata ja teabe vahetamine ilma sisulise vajaduseta ei ole ka mõistlik ning oleks liigselt ja põhjendamatult ning ebaproportsionaalselt koormav. Kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ( TsMS ) sisaldab nii menetlust andmete väljanõudmiseks kohtu abiga (vt eeltõendamismenetluse sätteid, dokumendi väljanõudmise regulatsiooni), kui ka sätestab sanktsioonid (dokumendi esitamata jätnud isiku trahvimine, vt TsMS § 279 lg 3) ning muud negatiivsed tagajärjed isikule, kes nõutud dokumenti/andmeid ei esita (sh väidete tõendatuks lugemine, vt TsMS § 283 ja § 284). Seega on autorid/esitajad olemasoleva seaduse alusel tegelikult juba piisavalt kaitstud ning puudub mistahes vajadus üle reguleerimiseks. Nõustume, et kehtiv TsMS sisaldab mehhanisme teabe väljanõudmiseks. Samas peame oluliseks märkida, et küsimus, kas autorid ja esitajad on praegu piisavalt kaitstud ning kas täiendavate õiguskaitsevahendite kehtestamine oleks „ ülereguleerimine “, vajab täiendavat analüüsi. DSM direktiivi artikkel 19 sätestab läbipaistvuskohustuse, kuid ei näe ette konkreetseid tagajärgi selle rikkumise korral. Euroopa Komisjon ei ole seni teemat eraldi käsitlenud , kuid eeldatavasti võib see kujuneda arutelukohaks DSM direktiivi ülevaatamise käigus , sh küsimus , kas läbipaistvuskohustuse tõhus amaks muutmise jaoks on vaja kehtestada täiendavaid meetmeid. Meie hinnangul on põhjendatud jätkata arutelu huvirühmadega ja hinnata kas praegune regulatsioon koos TsMS menetluslike vahenditega tagab autoritele ja esitajatele piisava kaitse; kas on vajadus luua spetsiifilised õiguskaitsevahendid läbipaistvuskohustuse rikkumise korral, et tagada DSM direktiivi eesmärkide täitmine. Praegu ei saa lõplikku seisukohta kujundada, kuid oleme valmis osalema edasises analüüsis ja arutelus. Turundajate Liit Ühe keskse küsimusena käsitleti ümarlaual autori isiklikke õigusi ja nende suhet varaliste õigustega. Toetame ministeeriumi kavatsust viia teose muutmise õigus varaliste õiguste kataloogi alla ning tunnistada kehtetuks AutÕS § 12 lg 1 p-d 3 ja 4. Selline muudatus parandaks oluliselt õigusselgust ja aitaks vältida dubleerimist, mis praegu tekitab segadust nii autoritele kui teoste kasutajatele. Eriti oluline on rõhutada, et kehtiv seadus ei taga tööandjale õigust muuta töötaja loodud teoseid, kuigi töötaja varalised õigused lähevad töölepingu alusel tööandjale üle. Selline olukord on tänapäeva loome-, turundus- ja kommunikatsioonisektoris mõeldamatu – tööandjal peab olema võimalus oma töötajate loodud teoseid eesmärgipäraselt kasutada ja vajadusel muuta ilma eraldi isikliku õiguse loata. Praktikas ei tule paljud tööandjad selle peale, et neil tuleks selline kokkulepe töölepingus eraldi sätestada, mistõttu võivad nad hiljem sattuda väga ebamugavasse ja õiguslikult keerulisse olukorda – näiteks juhul, kui töötaja vaidlustab tööandja tehtud muudatused teosele. Praegune regulatsioon tekitab seeläbi tööandjatele põhjendamatuid riske ja õigusliku ebakindluse, mis ei ole kooskõlas töö- ega ettevõtlussuhete tegeliku olemusega. Toetame samuti selgust autori isiklike õiguste teostamise võimaldamisel kolmandate isikute poolt ning peame vajalikuks, et seaduses oleks üheselt sätestatud võimalus autoril loobuda oma isiklike õiguste teostamisest või anda nõusolek nende teostamiseks teise isiku poolt. See oleks kooskõlas rahvusvahelise praktikaga ning võimaldaks autoreid ja tellijaid siduvaid suhteid reguleerida läbipaistvamalt ja paindlikumalt. Praktikas on muutmisõiguse reguleerimine lepingutes väga aktuaalne probleem, mis on aastaid tekitanud segadust. Paljudel juhtudel on olnud ebaselge, kuidas selliseid kokkuleppeid korrektselt sõlmida ning kas varasemates lepingutes antud ainulitsentsid on kehtivad või mitte. Tegemist on laiaulatusliku õiguskindluse probleemiga, mis mõjutab nii töölepinguid kui ka erinevaid tüüplepinguid loome- ja turundussektoris Samal ajal rõhutame, et kavandatav muudatus ei võta autorilt tema muutmisõigust ära. Õigus teost muuta kuulub algselt autorile, kes saab igal konkreetsel juhul otsustada, kas loovutada vastav varaline õigus, anda selle teostamiseks luba (litsents) või jätta muutmisõigus täielikult enda kontrolli alla. Kui autor otsustab õigust mitte üle anda ega litsentsida, peab iga teose muutmine toimuma tema eelneval nõusolekul. Seega jääb autorile ka uuenenud olukorras soovi korral täielik kontroll oma teose muutmise üle ning muudatused ei vähenda autori kaitset ega tema õiguste ulatust. Oleme eriarvamusel arhitektide esindajatega, kelle hinnangul kavandatavad muudatused vähendaksid autorite õigusi. Meie hinnangul ei võeta autoritelt midagi ära – kavandatud muudatused ei nõrgesta autori positsiooni, vaid loovad senisest selgema ja tasakaalustatuma süsteemi, mis toetab nii autorite õiguste kaitset kui ka teoste praktilist kasutamist. Ümarlaual käsitleti ka autorilepingute vorminõuet. Leiame, et vorminõude täielik kaotamine tekitaks tõendamisraskusi ja ebakindlust poolte õiguste ja kohustuste osas. Vorminõue tagab lepinguosaliste kaitse ja selguse, mis on autoriõiguse valdkonnas eriti oluline. Toetame vorminõude säilitamist – meie hinnangul on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tänapäeva digitaalse suhtluse kontekstis täiesti sobiv lahendus. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH Eesti Filmitööstuse Klaster ja Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing Filmi tootmine on mahukas ja ka keeruline protsess, millega seoses peab produtsent filmi tootjana kaasama ja ühtse meeskonnana sama eesmärgi nimel toimima panema suure hulga autoreid, esitajaid jne. Selleks, et filmitootmine oleks jätkusuutlik, peab produtsendil olema võimalik ka valminud tulemust (filmi) valmimise järel takistamatult ja piiranguteta kasutada selleks, et tekiks võimalus filmiga tulu teenida (sh täita kohustusi fondide ja erainvestorite ees, katta omafinantseeringuid ning koguda kapitali järgmise filmiprojekti tarbeks). Eriti on see vajalik selleks, et soodustada Eestis toodetud filmide laiemat levikut väljaspool Eestit. Ülemaailmse filmilevi korraldus nõuab samas seda, et levitajatele antakse edasi suhteliselt lai õiguste spekter filmi kasutamiseks. See omakorda eeldab, et filmi tootjatel peavad filmi kasutamiseks olema nii filmi autorite kui ka autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate (sh esitajate) varalised õigused teosele/esitusele ning Eesti seaduse eripäradest tulenevalt ka isiklike õiguste loetelus kajastatud teose/esituse puutumatuse, lisade ning au ja väärikuse kaitsega seotud õigused, mis tõesti osaliselt kattuvad varaliste õigustega, nagu seda on JDM ka ise märkinud. Sellest tulenevalt märgivad Filmiklaster ja FETÜ, et nad toetavad isiklike õiguste loetelus muudatuste tegemist (päevakorra p 1.1.). Kuna filmiga seotud autorite ja esitajate varaliste õiguste üleminekuta oleks filmi edasine kasutamine (ja sellest tulu saamine) sisuliselt võimatu, siis peavad need õigused tootjani ühel või teisel moel jõudma. Üldjuhul toimuvad need läbi lepingute sõlmimise ja kuigi 2024. aasta alguses avaldas FETÜ arvamust, et seadusest võib filmi autorite varaliste õiguste automaatse ülemineku eelduse ( AutÕS § 33 lg 2) ilmselt kustutada, siis vahepeal on asjaolud sedavõrd muutnud, et nimetatud lahendus (päevakorra p 5) ei pruugi enam olla rakendatav ega asjakohane. Üheks seda mõjutavaks asjaoluks on muuhulgas ka ümarlaual käsitletud küsimus autori- ja esitajalepingute vorminõude kaotamisest (päevakorra p 8). Filmi edasise kasutamise korraldamisel omavad lepingud ja nende olemasolu ning õiguste ülemineku tõendamine (nn Chain of Title koostamisel) elulist tähtsust. Kahjuks on aga praktikas olnud nii, et lepingud jäetakse kirjalikult vormistamata kas siis seetõttu, et tootja on pidanud esmajärjekorraks tähtsaks filmi loomise korraldamist ja filmi tootmist või on tegemist autori või esitajaga, kes on tootjale tuttav või lähedane, mistõttu põhineb pooltevaheline õigussuhe ennekõike usaldusel ja nn aumeeste kokkuleppel. Selliselt võibki hiljem lepingu vormistama hakkamine osutuda problemaatiliseks. Sellisteks olukordadeks ongi tootja kaitseks olnud võimalik rakendada AutÕS § 33 lg 2 tulenevat filmi autori varaliste õiguste ülemineku eeldust. See on aidanud luua õigusselgust ja õiguskindlust. Filmiklaster ja FETÜ ei vaidle iseenesest vastu autori- ja esitajalepingute vorminõuete kaotamisele, sest nagu märgitud, päris elus ei sõlmitagi alati kirjalikke lepinguid, kuid selles kontekstis ei toeta Filmiklaster ja FETÜ samaaegselt ka autorite varaliste õiguste ülemineku eelduse kaotamist. Pigem soovivad Filmiklaster ja FETÜ, et JDM peaks kaaluma samasuguse varaliste õiguste automaatse ülemineku eelduse kehtestamist audiovisuaalteoste puhul ka esitajate suhtes. See annaks filmi tootjale filmis sisalduvate teoste ja esitustega seotud õiguste osas teatud õigusliku garantii. Lisaks sellele on kahjuks sagenenud olukorrad, kus autorid, esitajad või neid esindavad organisatsioonid ei väärtusta filmi tootjate panust ning survestavad neid täiendavate rahaliste nõuete esitamisel. Üheks selliseks survestamise vahendiks on muuhulgas ümarlaua päevakorra p 7 all esile toodud initsiatiiv õiguskaitsevahendite kasutamiseks teavituskohustuse rikkumisel, millele Filmiklaster ja FETÜ selgelt vastu vaidlevad. Selle teema tõstatamise põhjuseks on osade õiguste omajate ebaõige ettekujutus sellest, et DSM direktiivi ülevõtmisega tekkis autoritele ja esitajatele uus varaline õigus tasu saamiseks ja sellest tulenevalt nõutakse teavituskohustuse täitmist absoluutsena ning seda käsitletakse osana lepingulisest kokkuleppest tootja poolt täiendava tasu maksmiseks (tema kohustusena seda teha). DSM direktiivis sätestatud täiendava õiglase tasu nõudmise võimalus ja teavitamiskohustus on aga tegelikult erandiks tulenevalt nn bestseller-klauslist, mitte aga teose/esituse kasutajale pandud vältimatu kohustus. Mistahes soov kehtestada täiendavaid sanktsioone on esitatud eesmärgiga sundida teoste/õiguste kasutajaid loobuma õiguste ühekordsetest väljaostutehingutest. See ei ole aga kunagi olnud DSM direktiivi eesmärgiks. Päevakorra punktis 5 (AV teose autorite varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile ja autorite loetelu) on osutatud ka vajadusele muuta AutÕS § 14 lg 6. Selle sätte täpsustamist ja muutmist peavad Filmiklaster ja FETÜ õigusselguse saavutamise ja õiguste omajate kaitse seisukohast samas äärmiselt oluliseks. Nimetatud sätte ebamäärasus on tekitanud praktikas segadust. Sisuliselt on tekkinud olukord, kus FETÜ kollektiivse esindamise organisatsioonina ei saa reaalselt teostada oma liikmete õigusi ega koguda telekommunikatsiooniettevõtetelt/ringhäälinguettevõtetelt tasu FETÜ liikmetele kuuluvate õiguste (sh AutÕS § 103 ning AutÕS § 104 ) kasutamise eest. Kuigi nii AutÕS § 33 lg 2 kohaselt kui ka enamuses sõlmitud autorilepingute alusel lähevad audiovisuaalse teosega seotud autori varalised õigused üle produtsendile (mille eest tootjad ka autoritele pooltevaheliste lepingute alusel tasuvad), on EAÜ/EAAL jätnud kasutajatele mulje, nagu teostaksid nemad seaduse alusel produtsendile üle läinud filmi autorite varalisi õigusi. Samas väidavad EAÜ/EAAL, et raha ei koguta mitte tootjatele üle läinud õiguste eest, vaid AutÕS § 14 lg 6 alusel õiglase tasuna. Telekommunikatsiooniettevõtted on samas seisukohal, et nad on saanud vastavad õigused EAÜ’lt / EAAL’ilt ja tasunud nende õiguste eest samuti EAÜ’le / EAAL’ile . Sellist õigussegadust ei tohiks Eesti Vabariigis eksisteerida ja FETÜ peab saama KEO-na enda liikmete õigusi ka reaalselt teostada ning tasusid koguda. Ehk täna on olukord selline, kus produtsendid audiovisuaalteoste varaliste õiguste omajatena ei saa telekommunikatsiooniettevõtetelt mingit tasu ning ainsaks tasu saajaks on autorid. AutÕS § 14 lg 6 algseks põhjuseks oli EL direktiiv 92/100 (kodifitseeritud direktiiv 2006/115/EÜ) mis reguleeris õiglase tasu saamise õigust seoses rentimisega. Samas on AutÕS § 14 lg 6 ilma arusaadavate põhjusteta sellest oluliselt laiem ning Euroopas erandlik (ei põhine teadaolevalt ka ühelgi rahvusvahelisel lepingul). Filmiklastri ja FETÜ nägemuses tuleks AutÕS § 14 lg 6 muuta. JDM peab esmalt vaatama üle selles sättes sisalduva õiglase tasu saamise ulatuse ning kaaluma kas see õigus on väljakujunenud praktikast tulenevalt õiglane ja vajalik ning jätma sättesse alles vaid väga konkreetsed õiglase tasu maksmise kohustuse juhud (nagu näiteks rentimine), mis välistaksid selle sätte laiendatud ja meelevaldse kohaldamise tulevikus. Kuivõrd tähtaja direktiiv jätab liikmesriikidele vabaduse määrata režissööri kõrval audiovisuaalse teose kaasautoreid, teevad Filmiklaster ja FETÜ ka ettepaneku lisada loovprodutsent kehtiva AutÕS § 33 lg-s 2 nimetatud autorite loetellu. Euroopa ja Eesti audiovisuaalsektori suundumus on, et lisaks tegelemisele organisatoorse korralduse ja rahastusega, annab teose loomise juures töötav füüsilisest isikust produtsent (nn loovprodutsent) olulise loomingulise panuse teose valmimisse. Loovprodutsent on ainuke filmimeeskonna liige, kes töötab filmi loomisprotsessis idee sünnist kuni määramata ajani. Levinud praktika on, et loovprodutsent muuhulgas otsib lugusid, koos stsenaristiga arendab stsenaariumit, valib nii loomingulise kui ka tehnilise meeskonna ning osaleb sisuliste ja kunstiliste valikute tegemisel ettevalmistuse, tootmise, järeltootmise ja levi protsessis. Eesti praktikat arvestades on loovprodutsent sarnase hariduse ja töökogemusega kui teose režissöör, stsenarist, operaator või kunstnik ning tema loominguline panus on samaväärne teiste autoritega. Samas toetame AutÕS § 33 lg-s 2 loetelust „dialoogi autori“ eemaldamist, sest Eesti filmitööstuse praktikas sellist loomingulist töötajat ei kasutata. Mõistame tootjate muret seoses õiguste ülemineku ja „ Chain of Title “ tõendamisega. Kui vorminõude kaotamine (päevakorrapunkt 8) leiab toetust, tuleb paralleelselt hinnata, milline lahendus tagaks produtsentidele piisava õigusselguse - kas säilitada varaliste õiguste eelduslik üleminek või töötada välja mõni muu mehhanism , mis tagaks , et õiguste üleminek oleks tõendatav ja filmitootmise praktikale vastav . Näiteks pakuti ümarlaua käigus välja , et autori- ja esitajalepingule kohalduks kohustusliku vorminõudena kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Sellisel juhul tuleks täpsustada, et vorminõude järgimata jätmisel on tagajärjeks tehingu tühisus. AutÕS § 14 lg 6 osas on praktikas on tekkinud oluline ebamäärus selle sätte kohta , millistele kasutusviisidele ja mill i ses ulatuses õigus õiglasele tasule tegel ikult la i eneb . Euroopa riikides leidub lahendusi, kus teatud kasutuste eest säilib AV teose autoril õigus tasu le ka pärast varaliste õiguste üleminekut (nt Poolas nn „ inalienable right to remuneration “ VoD -kasutuse eest ; Sloveenias täiendav tasu kinoesituste puhul - vastavad lahendused tulenevad kohaliku õiguse erisustest ja riiklikest poliitilistest otsustest ; sarnane süsteem eksisteerib ka Belgias, kus audiovisuaalautoritel säilib seadusest tulenev õigus õiglasele tasule te atud kasutuste eest ka pärast varaliste õiguste üleminekut ). Vajalik on koguda täpsemat teavet ka teiste riikide praktikate kohta. Analüüsime AutÕS § 14 lg -s 6 sisalduva õiglase tasu saamise ulatus t ning kas see õigus on väljakujunenud praktikast tulenevalt õiglane ja vajalik . Samal ajal t oetame ettepanekut eemaldada „dialoogi autor“ AutÕS § 33 lg 2 loetelust, kuna Eesti filmitootmise praktikas sellist rolli ei kasutata. Loovprodutsendi lisamise ettepanek vajab eraldi arutelu, sh võrdlevat analüüsi teiste riikide regulatsioonide ja õiguste haldamise praktikate kohta. Mõistame tootjate muret seoses ettepanekutega laiendada autoritele ja esitajatele pakutavaid õiguskaitsevahendeid teavitamiskohustuse rikkumise korral . Samas on Euroopa tasandil jätkuvalt arutelu, kas DSM direktiivi artikkel 19 tagab piisava läbipais tvuse . Seetõttu e i saa praegu väita, et täiendavad abinõud oleksid välistatud või tingimata ülemäärased , kuid teema vajab edasist analüüsi ning kõigi huvirühmade kaasamist. Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit Autorite esindajad osalesid 21.10.2025 toimunud Justiits- ja Digiministeeriumi ümarlaual, kus arutati plaanitavaid autoriõiguse seaduse muudatusi, ning tõid üheselt välja, et on vastu autoriõiguse seaduse § 12 muutmisele ja isiklike õiguste kataloogi lühendamisele. Autorid on täielikult vastu ettepanekule viia autori isiklik õigus teose puutumatusele ja teose lisadele varaliste õiguste alla ning siduda see edaspidi isikliku õiguse kataloogis üksnes autori au ja väärikuse kaitsega. Ümarlaual ilmnes selgelt, et sellist muudatust soovib eeskätt IT- ja tööstussektor, kus autoriõiguse objektideks ei ole klassikalises mõttes kunstiteosed, vaid pidevalt käibes olevad ja funktsionaalsed teosed, nagu tarkvaralahendused jms. Need valdkonnad eeldavad teoste pidevat muutmist ja täiendamist, mistõttu võib teose puutumatuse põhimõte neis kontekstides tõesti takistada kiiret innovatsiooni. Samas on klassikaliste loomevaldkondade – arhitektuuri, kujutava kunsti, kirjanduse, audiovisuaalse ja muusikalise loomingu – olemus teistsugune. Need teosed on oma iseloomult terviklikud ning omavad kultuurilist ja kunstilist väärtust ning neid teoseid ei ole pidevalt vaja käibes muuta. Vastupidiselt, selliste klassikaliste teoste lihtne muutmise võimalus seab ohtu teoste väärtuse ja säilimise. Autorid mõistavad, et IT-sektor vajab paindlikkust, ent rõhutab, et lahendus peab olema sektoripõhine, mitte universaalne. Üksikute majandussektorite praktiliste vajaduste rahuldamine ei saa toimuda autoriõiguse põhimõttelise eesmärgi arvelt. On ääretult oluline, et autoriõiguse seaduses säiliks praegusel kujul klassikaliste teoste isiklike õiguste kaitse. Vastasel juhul kannatab mitte ainult autori looming ja teose terviklikkus, vaid ka kultuur tervikuna. Arhitektuuriteosed, kujutava kunsti teosed, kirjandusteosed, muusikateosed ja palju teised klassikalised kunstiteosed, erinevalt näiteks tarkvarast, ei vaja pidevat töötlust, muutmist ega uuendusi. Autori isiklik õigus teose puutumatusele ja lisadele tagab võimaluse luua tervikteos, mille kontseptuaalne ja esteetiline ühtsus on kaitstud ka pärast tellimuse täitmist. See õigus loob ka võrdväärsema pinnase autori ja tellija suhtes, vältides olukordi, kus majanduslikult tugevam pool (tellija) dikteerib loomingulisi otsuseid. Autoriõiguse seaduse eesmärk on mitte ainult autori kui loovisiku kaitse, vaid ka autori poolt loodud teose kaitse. Kindlasti ei ole autoriõiguse seaduse peamine eesmärk üksnes teoste kasutamisest saadav tulu. Seda kinnitab ka autoriõiguse seaduse § 1: ”autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks.” Kui seadusandja seab esikohale teose lihtsa ja tulusa kasutamise, muutub autoriõigus pelgalt majandusõiguseks, mitte kultuuriõiguseks. Autorid juhivad tähelepanu, et teose puutumatuse õigus ei ole varaline õigus. See ei ole seotud teose kasutamisega majanduslikus mõttes, vaid autori loomingulise tahte ja tervikteose loomise ja säilimise kaitsega. Seetõttu on eksitav ja sisuliselt väär tõlgendada seda kui varalist õigust või siduda see üksnes autori au ja väärikuse kaitsega nagu seda näeb ette praegune ministeeriumi seaduse muutmise kava. Autori isiklike õiguste eesmärk on laiem – kaitsta loomingulise väljenduse autonoomiat ja tagada, et ühiskondlikult olulised teosed säiliksid oma kunstilises ja kultuurilises tähenduses. Lisaks juhivad autorid tähelepanu, et väär on Justiits- ja Digiministeeriumi väide, justkui tuleks autoriõiguse seaduse isiklik õigus viia varalise õiguse alla, et viia Eesti autoriõiguse seadus kooskõlla Berni konventsiooni artikliga 6bis. Berni konventsioon kehtestab miinimumnõuded, mitte maksimumstandardid, mis tähendab, et liikmesriigid, sh Eesti, võivad kehtestada tugevama isiklike õiguste kaitse, kui vaid pelgalt autori au ja väärikuse kaitse. Samuti on oluline rõhutada, et varaline õigus teose töötlemisele (nt raamatu ekraniseerimine jms) on olemuslikult erinev isiklikust õigusest teose puutumatusele. Kui teose puutumatuse õigus taandada üksnes varaliseks õiguseks või au ja väärikuse küsimuseks, kaotab see oma mõtte. Eesti arhitektuur, kirjandus, kunst ja muusika on osa rahvuslikust identiteedist. Teosed võivad seista sajandeid, kujundades põlvkondade esteetikat ning kultuuri- ja keskkonnatunnetust. Seetõttu peab autoril säilima õigus seista oma teose terviklikkuse eest ka pärast selle valmimist. See ei takista mõistlikke muudatusi – juba praegu võimaldavad lepingud tellijatele teha muudatusi, mis ei riku teose olemust. Kuid otsus, mis on "vajalik muudatus" ja mis on "loomingu rikkumine", peab jääma autori ja tellija dialoogi küsimuseks, mitte pelgalt rahaliseks kalkulatsiooniks. Siinjuures märgivad autorid, et on nõus sellega, et autor saab isiklikku õigust teha teoses muudatusi või lisada sellele lisasid, anda kasutusse nõusoleku alusel ehk tegemist ei ole olukorraga, kus seadus ei võimaldaks autoril anda luba või nõusolekut teose muutmiseks või sellele lisade lisamiseks – seda kasutavad autorid käibes juba praegu väga palju, mis tagab teoste tavapärase kasutamise, ent säilitab autorile teose terviklikkuse kaitse. Autorid rõhutavad, et autoriõiguse nõrgestamine isiklike õiguste arvelt ei ole pelgalt juristide tehniline küsimus, vaid kultuuripoliitiline otsus, millel on pikaajalised tagajärjed Eesti kultuuri kestlikkusele. Eeltoodust tulenevalt paluvad autorid jätta autori isiklike õiguste kataloogi muutmata ning leida vajadusel IT- ja tööstussektorile sektoripõhine lahendus, mis arvestab nende tegevusvaldkondade eripära, kuid ei muudaks autoriõiguse seaduse eesmärki – kaitsta autorit ja kultuuri. Looming ei ole tarbeese ega pelgalt vara, vaid ühiskonna vaimne kapital, mille terviklikkuse kaitse on meie ühine vastutus. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH Eesti Kirjanike Lii t 1. Erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine EKL toetab jaotuskava mudeli paindlikumaks muutmist ning kollektiivse esindamise organisatsioonide rolli suurendamist jaotuskava väljatöötamisel. Täname Eesti Kirjanike Liitu arvamuse avaldamise eest. Võtame seisukoha arvesse edasistes aruteludes. 2. Kirjanikel on õigus õiglasele hüvitisele Erakopeerimise tasu eesmärgiks on kompenseerida õiguste valdajale kuuluva teose tasuta kasutamist isiklikul eesmärgil. Erakopeerimise tasu lähtub Euroopa Liidu ja Nõukogu direktiivist 2001/29/EÜ (infoühiskonna direktiiv). Infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b sätestab, et liikmesriigid võivad reprodutseerimisõiguse puhul ette näha erandeid ja piiranguid, kui kõne all on mis tahes reproduktsioonid, sidumata seda otseselt vaid audio- ja audiovisuaalteostega. Kirjanikel kui autoritel ei ole võimalik saada õiglast tasu nende loodud teoste (näiteks raamatute) tasuta reprodutseerimisel isiklikeks vajadusteks. AutÕS § 26 lg 1 sätestab, et autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teoste helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose, esituse või fonogrammi sellise kasutamise eest. Tasu saamine on sätestatud AutÕS §-s 27. Eeltoodust nähtub, et AutÕS §-d 26-27 kohalduvad ainult audiovisuaalsete teoste ja helisalvestiste kasutamisele. Kirjanike kui autorite jaoks tähendab see sisuliselt seda, et olukorras, kus näiteks kirjaniku kirjutatud raamatut reprodutseeritakse isiklikuks kasutuseks, ei kompenseerita kirjanikule sellest tekkinud kahju. Praktikas on kirjanikel võimalik tasu saada ainult sellisel juhul, kui kirjanik on panustanud audiovisuaalse teose või helisalvestise loomisesse, näiteks kirjutanud laulusõnad või filmi stsenaariumi, saades siis vastavat tasu EAÜ või EAAL-i kaudu. Lisaks eeltoodule on Eestis selgelt reguleerimata ka küsimus, kas autoritel ja esitajatel on õigus saada tasu ka kuuldemängude, audioraamatute ja teiste sarnaste audioteoste isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest. Kehtiva praktika kohaselt ei kompenseerita täna kirjanikule tema loodud kuuldemängu ega audioraamatu tasuta isiklikuks otstarbeks reprodutseerimist. Selline praktika on põhjendamatu, kuivõrd nii kuuldemängud kui ka audioraamatud on oma olemuselt helisalvestised, mida on võimalik sarnaselt muusikateostele reprodutseerida, kuid EAÜ kogub tasu vaid muusikateostelt. Kokkuvõttes on kirjanike võimalus saada tasu teose kasutamisel isiklikuks otstarbeks ebaõiglaselt piiratud. Kirjanike tasu saamise õiguse piiramine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. On ilmselge ja üheselt mõistetav, et sarnaselt heliteose või audiovisuaalse teose reprodutseerimisega isiklikul eesmärgil, on võimalik reprodutseerida ka kirjalikke teoseid, kuuldemänge ja audioraamatuid ning kattuvad ka seadmed, millel on võimalik teoseid reprodutseerida (mh arvutid ja nutitelefonid). Näiteks laeb õpilane õppetöös kasutamiseks tasuta alla kirjaniku kirjutatud raamatu kirjaliku versiooni või sisse loetud audioraamatu või teeb raamatulehekülgedest isikliku telefoniga fotod. Samas ei ole kirjanikel kehtivas õiguses ette nähtud võimalust saada sellise teose kasutamise eest õiglast hüvitist, ehkki sellise tegevusega on tasuta ja isiklikuks otstarbeks autori teost reprodutseeritud. Kirjanike hüvitiseta jäämine sellises olukorras pole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Ka Euroopa Kohus on kohtuasjas Eugen Ulme selgitanud, et näiteks olukorras, kus avalikule raamatukogule on antud õigus teha teoseid kättesaadavaks eriseadmete kaudu, mis võimaldavad nende teoste paberile printimist või USB-mäluseadmetele salvestamist, peab õiguste omajatele olema tagatud õiglane tasu. Ka mitmetes Euroopa riikides on kirjanikel võimalik saada tasu nende teoste isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest. Nii on kirjanikel võimalik tasu saada näiteks Saksamaal ja Hispaanias. Sofia, mis on Prantsusmaa kirjanike ja kirjastajate kollektiivse esindamise organisatsioon, on selgitanud, et ka kirjanikel peab olema õigus osaleda erakopeerimise tasu jaotamisel, kuivõrd tehnoloogia arengu tulemusel ei puuduta erakopeerimine enam ainult helisalvestisi ja audiovisuaalseid teoseid, vaid ka kirjalikke tekste ning kujutavat kunsti. Seetõttu on Prantsuse õiguses ka kirjanikel õigus saada tasu nende teoste isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest. Sarnane süsteem on kasutusel ka Austrias, Leedus, Lätis ja mujal. Kirjanike õiguste kaitsmiseks ei ole piisav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2006/115/EÜ tulenev õigus saada tasu teose kojulaenutamise eest raamatukogust (Eesti õiguses AutÕS § 13 3 ). Selline õigus katab ainult piiratud juhtusid, kui teos laenutatakse koju raamatukogust, sh kohaldub AutÕS § 13 3 ka helisalvestise ja audiovisuaalse teose autoritele, kellele kohalduvad hetkel ka AutÕS §-d 26-27. Seega koheldakse kehtivas õiguses kirjanikke, võrreldes helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste autoritega, ebavõrdselt, kuna kui helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste autoritel on võimalik tasu saada nii kojulaenutuste kui ka erakopeerimise eest, siis kirjanikele on ette nähtud tasu vaid kojulaenutuste eest. Mh ei kata AutÕS § 13 3 kehtivas õiguses audioraamatute ja e-raamatute laenutusi, st kirjanikud ei saa mingit tasu selliste teoste laenutamise või isiklikeks vajadusteks kasutamise eest. Ka eelnõuga plaanitav AutÕS § 27 lg 10 sõnastus jätab täielikult välja kirjandusorganisatsioonid nagu EKL ning näeb ette, et tasu võib maksta organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks. Selline eristus ning kirjandusorganisatsioonide ja kirjanduse toetamise väljajätmine ei ole põhjendatud. Kokkuvõttes ei ole kehtiv õigus kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ega teiste Euroopa riikide praktikaga, kuivõrd kirjanikel ei ole võimalik saada õiglast tasu olukorras, kus nende teoseid on tasuta reprodutseeritud isiklikuks otstarbeks. Eelnõu ei lahenda probleemi. Probleemi lahendamiseks on hädavajalik muuta AutÕS §-de 26-27 sõnastust selliselt, et erakopeerimise tasu kogumine ja jaotamine ei oleks piiratud ainult audiovisuaalsete teoste ja helisalvestistega ning praktikas hakata koguma tasu ka trükis avaldatud kirjandusteoste, audioraamatute ja kuuldemängude autoritele. T äname ettepaneku eest. Selgitame, et t eema vajab täiendavat analüüsi. Praegu ei saa ennatlikult öelda , kas lisaks muusika- ja audiovisuaalsektori õiguste omajatele teki b ka teistele õiguste omajatele kahju sellest, kui isiklikel eesmärkidel õiguste objekte kopeeritakse. Enne otsuse tegemist on vajalik koguda andmeid selle kohta , milliseid teoseid (sh kirjandusteosed, audioraamatud, kuuldemängud) reprodutseeritakse isiklikuks otstarbeks ning millises ulatuses see toimub , samuti kas sellisest tegevusest tekib õiguste omajatele reaalne ja mõõdetav kahju. Riigikogu menetluses olev eelnõu ei käsitle seda küsimust , kes on õigustatud saama erakopeerimise tasu . Seda, kas AutÕS §-de 26 – 27 muutmine on vajalik ja põhjendatud, tuleb analüüsida tuginedes kogutud andmetele. Oleme valmis kaasama huvirühmasid konsulteerimaks võimaliku sellekohase uuringu planeerimisel, mis käsitaks küsimusi, kui palju tehakse isiklikel eesmärkidel õiguste objektidest koopiaid muudes sektorites kui muusika ja film. Selguse huvides, AutÕS § 13 3 lg 3 piirab autori ainuõigust teose laenutamisele üksnes kojulaenutuse kontekstis , st füüsiliste eksemplaride koju laenutamisel . AutÕS § 13 3 lg-s 3 sätestatud ainuõiguse erand ei hõlma digitaalse lt talletatud (sh e-raamatute ) „ laenut amist“ . Digitaalselt talletatud teoste „laenutamise“ puhul saame rääkida üldsusele kättesaadavaks tegemise õiguse teostamisest ( AutÕS § 13 lg 1 p 9 1 ) , mida ei piirata ja mida saab teha üksnes autori loal vastavate lepingute olemasolul . 3. Tasumäärade suurendamine ning salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja täiendamine. EKL on seisukohal, et erakopeerimise tasu süsteemi tõhususe parandamiseks on hädavajalik tõsta tasumäärasid ning täiendada salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja. Tasumäärad ega salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ei ole kooskõlas ühiskonna ja tehnoloogia arenguga. Kehtivad tasumäärad on liiga madalad. Kehtivad tasumäärad on AutÕS § 27 lg 7 kohaselt kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kollektiivse esindamise organisatsioonid on korduvalt pööranud tähelepanu vajadusele korrigeerida kehtivaid tasumäärasid, võttes arvesse, et kehtivad tasu määrad on püsinud muutumatuna 2021. aastast, kuigi sellega ajaga on nii tarbijahinnaindeks kui ka keskmine palk märgatavalt tõusnud. Ka teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti erakopeerimise tasud madalad. Näiteks on Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite tasu määraks 49,92 Taani krooni, mis on umbes 6,62 eurot. Samas kui Eestis on eelnimetatud seadmete tasu määraks 3,5 eurot. Vajalik on tõsta Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud tasumäärasid. AutÕS § 27 lg 1 p-i 4 alusel on salvestusseadmetelt kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruses on aga kõrgeimaks tasuks salvestuskandja eest 4 eurot (salvestusfunktsiooniga teler). Samas tasu näiteks sülearvuti või nutitelefoni eest on 3,5 eurot. Salvestusseadmete tasu määrad on põhjendamatult lähedalt seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimumile ning vajalik on nende tasu määrade tõstmine. Salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ei ole kooskõlas tehnoloogia arenguga. Tehnoloogia arenguga on sisu tarbimine liikunud ja on ka edaspidi liikumas internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide poole. Salvestusseadmete ja -kandjate nimikiri ei ole selle muutusega aga kaasa liikunud, vastupidi, nimekirjas on esitatud ainult füüsilised seadmed. Olukorras, kus salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on puudulik ega vasta reaalsele ühiskonna ja tehnoloogia arengule, ei taga erakopeerimise tasu aga oma eesmärki, milleks on kompenseerida kahju, mis on õiguste valdajatele tekkinud seoses teoste tasuta reprodutseerimisega isiklikuks otstarbeks. Olukorras, kus salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on ebapiisav ning erakopeerimiseks kasutatavatele seadmetelt tasu ei koguta, ei saa rääkida ka õiguste valdajate võimalusest õiglasele hüvitisele. Selleks, et tagada õiguste valdajatele õiglane hüvitis, on vajalik lisada nimekirja pilvesalvestuse tasu. Nagu eelnevalt viidatud, on internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide kasutamine kasvanud ning jätkab kasvamist ka tulevikus, mistõttu on õiguste valdajatele õiglase hüvitise tagamiseks vajalik pilvesalvestuse tasu kehtestamine. Ka Euroopa Kohus on kinnitanud, et pilvesalvestuse tasu nimekirja lisamine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning lubatud. Euroopa Kohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud erakopeerimisel õiglase tasu tagamise olulisust ning seoses pilveteenuse tasuga on Euroopa Kohus märkinud, et sellise tasu mittesätestamine on lubatud juhul, kui siseriiklikus õiguses on muul viisil ette nähtud õiglase hüvitise maksmine õiguste valdajatele. Sisuliselt tähendab see seda, et pilveteenustasu saab välistada ainult sellisel juhul, kui muul viisil on tagatud õiguste valdajatele õiglane hüvitis. Võttes aluseks kehtivas õiguses sätestatud madalad tasu määrad ning puuduliku salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja, on üheselt mõistetav, et õiguste valdajatele ei ole ettenähtud õiglast hüvitist olukorras, kus inimene on teinud autoriõigusega või autoriõigusega kaasneva õigusega kaitstud teosest või esitusest isiklikuks kasutamiseks koopia, kasutades internetipõhiseid teenuseid või pilvesalvestusplatvormi. EKL-i hinnangul tuleks kaaluda taaskasutatud seadmete nimekirja lisamist. Võttes arvesse ühiskonna liikumist säästlikuma tarbimise poole, on muutunud aina olulisemaks salvestusseadmete taaskasutamine. Taaskasutatud salvestusseadet nagu ka uut salvestusseadet on võimalik kasutada teostest ja esitustest reproduktsioonide tegemiseks. Seetõttu tuleks ka taaskasutatud seadmetelt tasu koguda. Nii kogutakse tasu taaskasutatud seadmetelt näiteks Prantsusmaal. Siiski peaks sarnaselt Prantsusmaaga olema taaskasutatud seadmetelt kogutav tasu, võrreldes uute seadmetega, madalam. T asumäärade korrigeerimise jaoks on ette nähtud eraldiseisev kord . AutÕS § 27 lg 7 2 kohaselt hindab VV salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust vähemalt kord nelja aasta tagant. JDM on astunud ettevalmistavaid samme tasumäärade üle vaatamiseks . Nimelt tellis JDM 2025. aastal tarbijaküsitlus e uurimaks tarbijaskonna seas erakopeerimise erandi kasutamist. Uuringu tulemuste põhjal on IOT teinud ettevalmistus ed tasumäärade muutmiseks . Eesti Kirjastuste Liit AutÕS § 271 tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest 1. Hetkeolukorra ja probleemi kirjeldus 1.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ sätestab artikli 5 lg 2 punktis a, et liikmesriigid võivad näha ette erandeid paber- ja muul samalaadsel kandjal reproduktsioonide tegemiseks, mis on saadud mis tahes fototehnika või muu sama toimega meetodi abil, v.a noodid, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise. 1.2 Eesti on direktiivi alusel kehtestanud vabakasutuse erandid autoriõiguse seaduse ( AutÕS ) § 18 lõikes 1 ja § 19 punktis 3. AutÕS § 27 1 lg-s 1 on sätestatud, et teose reprograafilise reprodutseerimise korral on autoril ja kirjastajal õigus saada õiglast tasu. 1.3 Määrus „Teose reprograafilise reprodutseerimise tasu ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel jaotamise määrad ning tasu maksmise kord“ reguleerib teadus-, õppe- ja ilukirjanduse autoritele ning kirjastajatele tasu jaotamist teose reprograafilise reprodutseerimise eest (paljundushüvitis). 1.4 AutÕS § 13 3 lg 6 alusel on vastu võetud määrus „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“, mis sätestab rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning korra (laenutushüvitis). 1.5 Autorihüvitusfond tasus 2024 laenutushüvitisteks 1 422 209 eurot. Paljundushüvitis oli 111 931,74 eurot. Laenutushüvitise mahtu on riik oluliselt suurendanud. Paljundushüvitise maht on jäänud eelnevate aastate tasemele. Riigi poolt rahastatud hüvitiste proportsioon on suurusjärgus 8% paljundushüvitiseks ja 92% laenutushüvitiseks. 1.6 Aastal 2022 koostatud hariduserandite kasutamise uuringu kohaselt kopeerivad õpetajad ja õppejõud õppematerjale kirjandus- ja teatmeteostest kõikides haridusastmetes. Uuringust selgus, et seda tehakse vähemalt keskmisel tasemel (keskmiselt 3.3 punkti vahemikus 1…6) ja kopeeritakse nii paberkandjal kui digitaalselt. 1.7 Paljundushüvitise eesmärk on hüvitada autoritele ja kirjastajatele teoste reprograafilisest reprodutseerimisest tekkinud kahju. Seejuures peab tasu olema õiglane ( AutÕS § 27 1 lg 1). 1.8 Autorihüvitusfond jagas 2024. aastal paljundushüvitiseks 111 931,74 eurot, millest 50% jagunes kirjastajatele. Eesti Kirjastuste Liidu andmetel müüsid kirjastajad 2024. aastal haridusasutustele kirjandus- ja teatmeteoseid ca 11 miljoni euro väärtuses. Kodutarbimises kasutatavate trükiste kogukäive on hinnanguliselt 30 miljonit eurot. Kui paljundushüvitise tasu oleks õiglane, peaks see olema proportsionaalne müüdavate teoste kogumahuga ja kopeerimise ulatusega. 1.9 Arvestades teoste müügimahtu ja õppematerjalide kopeerimise ulatuslikkust haridusasutustes, ei kata tänane paljundushüvitis kirjastajatele kopeerimise tõttu saamata jäänud tulu. Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul oleks kirjastajatele makstav õiglane paljundushüvitis suurusjärgus 500 000 eurot, st paljundushüvitise kogusumma 1 000 000 eurot. Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul kataks see kirjastajate ja autorite saamata jäänud tulu, mis tekib teoste kopeerimise tõttu. Täname arvamuse avaldamise eest. P aljundushüvitise eesmärk on tagada autoritele ja kirjastajatele õiglane kompensatsioon reprograafilise reprodutseerimise tõttu tekkinud kahju eest, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ 1 artikli 5 lg 2 punkt iga a. Praegu ei saa ennatlikult kinnitada konkreetset hüvitise suurust ega proportsiooni, kuid nõustume, et teema vajab täiendavat analüüsi. Oleme ette kaalumas uuringu läbi viimist, mis kaardistaks, milliseid õiguste objekte ja millises mahus kopeeritakse isiklikel eesmärkidel (lisaks teose helisalvestistele ja AV teostele) ning kaalume, kas selle raames või lisaks sellele saaks uurida reprograafilis e reprodutseerimis e erandi kasutamist ( AutÕS § 27 1 lg 1 ) . 2. Paljundushüvitise rahastamine erakopeerimise lõivudest 2.1 Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul on probleemi lahendamiseks võimalik koguda raha paljundushüvitise maksmiseks AutÕS § 27 laiendamise kaudu. 2.2 AutÕS § 27 kohaldamisala saaks muuta selliselt, et see hõlmaks lõivusid paljundushüvitise maksmiseks. See tähendab, et AutÕS § 27 erakopeerimise hüvitis tagaks kirjandusteoste, õpikute jne autoritele ja kirjastajatele õiglase hüvitise, mis neil jääb saamata teoste kopeerimise tõttu vaba kasutuse alusel. 2.3 AutÕS § 27 lg 7 nimekirja saab laiendada nende seadmetega, mida kasutatakse paberkandjatel teavikute paljundamiseks. Samuti saab lõivudega koormata digitaalset kopeerimist võimaldavaid seadmeid. Täname ettepaneku eest. Kuna reprograafia erand ( InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p a) on eraldiseisev erakopeerimise erandist ( InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p b) on neid seni lahus hoitud. Eesti puhul katab r eprograafia erand teist valdkonda kui erakopeerimise erand. Kui erakopeerimise erandiga hüvitatakse õiguste omajatele teose helisalvestiste ja AV teose isiklikel eesmärkidel kopeerimisest tulenev kahju, käsitleb reprograafia erand kirjalike teoste kopeerimist. Seega on seni olnud mõistlik hoida lahus erakopeerimise ja reprograafia süsteemid . 3. Vabakasutuse erandi kaotamine 3.1 Juhul kui paljundushüvitise süsteemi ei uuendata, siis jõuame olukorrani, kus riigil tuleks loobuda AutÕS § 18 lg-s 1 ja AutÕS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud vabakasutuse eranditest. 3.2 AutÕS § 18 lg 1 vaba kasutuse erandi loobumine tähendaks seda, et eraisikud ei saaks kopeerida enda tarbeks paberkandjal ega digitaalses vormis kirjandusteoseid, õppematerjale, õpikuid ja töövihikuid. 3.3 AutÕS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud vabakasutuse erandi kaotamisel jääks haridusasutused ilma senisest õigusest teha teostest tasuta koopiaid õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Sellisel juhul kui haridusasutus soovib näiteks kirjastuselt ostetud õppematerjalist teha koopiaid, peab selleks iga kord kirjastajaga kokku leppima ja saama kirjastajalt loa ehk litsentsi koopia tegemiseks. 3.4 Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul oleks vabakasutuse eranditest loobumine ühiskonna jaoks kordades suurema negatiivse mõjuga võrreldes erakopeerimise lõivude laiendamisega. Eesti Kirjastuste Liit on samuti valmis jätkama läbirääkimisi paljundushüvitise riikliku rahastamise suurendamise üle. V abakasutuse erandite kaotamine ( AutÕS § 18 lg 1 ja § 19 lg 1 p 3) o leks meede, mis mõjutaks oluliselt nii eraisikuid kui ka haridusasutusi. Kui kaotada AutÕS § 18 lg 1 ja § 19 lg 1 p 3 tähendaks see, et eraisikud ei saaks isiklikuks otstarbeks õiguste objektidest üldse koopiaid teha (v.a. teose helisalvestisest ja AV teosest) ja haridusasutus te jaoks ei oleks enam hariduserandit. Pigem tuleks jätkata selle suunaga , et erand id jäävad , kuid tegeleme süsteemi ajakohastamisega . 4. Laenutushüvitise laiendamine kirjastajatele Eestis on seni toiminud enamasti vaikiv kokkulepe, et kirjastajad ei võta endale lepingutega laenutuse autoriõigust. See tähendab, et autoriõiguste riive eest ei saa kirjastaja küsida laenutushüvitist. Kehtivas õiguses toimub hüvitise maksmine autoritele. Mitmetes Euroopa riikides makstakse aga laenutushüvitist ka kirjastajatele. Eesti Kirjastuste Liit teeb ettepaneku muuta AutÕS § 133 selliselt, et hüvitise maksmine toimuks ka kirjastajatele. Selle aluseks on paralleel fonogrammitootjatega: raamatukirjastajal tekivad teose põhjal valminud raamatu avaldamisega sellele raamatule kaasnevad õigused (nagu fonogrammitootjal teose esitamisest lähtuva heli salvestamisel fonogrammiks). Eestikeelse lugejaskonna piiratuse tõttu mõjutab selle raamatu tasuta laenutamine olulisel määral kirjastajate müügitulusid. Oleks õiglane, kui laenutushüvitised kompenseeriksid ka kirjastustele laenutuste tõttu saamata jäänud tulu. Kuna eksemplaride arvult on raamatukogude ostud aastate jooksul olnud üsna sarnased, siis see tähendab vähenevate tiraažide juures, et igast tiraažist moodustab raamatukogude ostetavate ja laenutatavate raamatute osakaal aja jooksul aina suurema osa, suurendades seeläbi ka kirjastaja ja autori saamata jäänud tulu osakaalu iga tiraaži sees. Kirjastustele makstavaks laenutushüvitisteks tuleks eraldada täiendav summa, kindlasti ei oleks õige hakata ringi jagama autoriõiguste riive eest autoritele makstavat laenutushüvitiste summat. Arvestades seda, et meie väike kirjastamise turg on languses ja kirjastamise sisendkulud üha kasvavad, oleme jõudmas olukorda, kus kirjastajatel on üha keerulisem oma tegevusega jätkata. Olukorras, kus kirjastaja annab välja trükise, millel on väike tiraaž ja müüginumbrid, kuid arvestatav laenutus raamatukogudes, oleks laenutushüvitis kirjastajale täiendav tugi uute kirjandusteoste väljaandmisel ning seega oleks tugevamalt toetatud ka eesti keele ja kultuuri kestmine. Selguse mõttes täpsustame, et raamatukirjastajal e ei teki teose põhjal valminud raamatu avaldamisega sellele raamatule kaasnevad õigused . Fonogrammitootjale on kaasnevad õigused spetsiifiliselt seaduses ette nähtud ( AutÕS § 70 ) , aga kirjastajatele eraldi kaasnevaid õ igusi seadus ette ei näe. Erandiks on ajakirjandusväljaande kirjastaja, kes saab seaduse alusel spetsiifiliselt ainu õigused ajakirjandusväljaande internetis kasutamiseks ( AutÕS § 73 2 ). DSM direktiivi art 16 lg 1 näeb ette, et l iikmesriigid võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse osale hüvitisest teose kasutamise eest üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames . Selle artikli tähenduses, kui Eestis üldse mõelda laenutushüvitise „laiendamist“ kirjastajatele, peaks kooskõlas DSM direktiivi art 16 lg-ga 1 nägema ette spetsiifilise mehhanismi , kuidas kirjastaja põhjendab oma tasu nõuet . Näiteks peaks kirjastaja hüvitise saamiseks tõendama, et kirjanik on kirjastajale õigused loovutanud (DSM direktiiv pp 60) . Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Filmirežissööride Gild ja Eesti Stsenaristide Gild 1. Audiovisuaalteose autorite varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile (päevakorrapunkt 5.1) (i) Audiovisuaalautorite ühendused toetavad jätkuvalt AutÕS § 33 lõike 2 muudatust, millega kaotatakse audiovisuaalteoste autorite (AV autorid) varaliste õiguste produtsendile automaatse ülemineku eeldus. Samas rõhutame, et Audiovisuaalautorite ühendused toetavad nimetatud muudatust üksnes juhul, kui sellega ei kaasne AutÕS § 14 lõike 6 sisulisi muudatusi, mis võiksid piirata AV autorite õigust saada õiglast tasu teoste hilisema kasutamise eest ning seeläbi AV autorite positsiooni halvendada. AutÕS § 14 lõige 6 on AV autorite seisukohalt olulise tähtsusega säte, mis tagab AV autoritele õiguse saada õiglast tasu teose hilisema kasutamise eest. Tegemist on praeguses audiovisuaalsektori praktikas ainsa toimiva mehhanismiga, mis võimaldab AV autoritel pärast teose valmimist osa saada oma loomingu majanduslikust väärtusest ja teose edasisest kasutamisest. Arvestada tuleb asjaoluga, et isegi juhul, kui AutÕS § 33 lõikes 2 sätestatud õiguste automaatse ülemineku eeldus kaotatakse, ei pruugi see tuua kaasa olulist muutust AV autorite õiguste üleandmise praktikas. Ehk siis AutÕS § 14 lõikes 6 toodud õiglase tasu saamise aluste olulisel kitsendamisel võib AV autor kui tehingu nõrgem pool leida end olukorrast, kus ta on loovutanud varalised autoriõigused produtsendile, saades selle eest ühekordse tasu, ning tal puudub igasugune võimalus saada osa teose hilisemast kasutamisest. Selline olukord ei parandaks võrreldes praeguse olukorraga AV autorite positsiooni ega tugevdaks AV autorite kaitset. Seetõttu peab muudatusi ette valmistades lähtuma kesksest põhimõttest, et AV autorite kaitse ei tohi muudatuste tulemusena väheneda. Selgitame, et EAAL on teinud ettepaneku varaliste õiguste ülemineku eelduse kaotamiseks eesmärgiga parandada AV autorite kui nõrgema poole läbirääkimispositsiooni ning tagada AV autorite ja produtsentide vahel lepingute sõlmimine. Varaliste õiguste ülemineku eelduse kaotamine aitab kaasa läbipaistvusele ja õigusselgusele, kuid üksnes juhul, kui see ei vähenda AV autorite kaitset muude sätete kaudu. (ii) Küll aga toetavad Audiovisuaalautorite ühendused tehnilist muudatust, millega AutÕS § 14 lõikest 6 eemaldatakse sõnad „või sellist õiguste üleandmist või loa andmist eeldatakse“. Tegemist oleks muudatusega, mis ei tooks kaasa muudatusi AV autorite õigustes ega tasu saamise alustes. AutÕS § 14 lõike 6 võimalik muudetud sõnastus võiks olla järgmine: “Kui autor on audiovisuaalse teose produtsendile üle andnud (loovutanud) oma varalised õigused või andnud loa (litsentsi) audiovisuaalse teose originaali või koopiat kasutada (sealhulgas rentida), jääb autorile õigus saada õiglast tasu televisiooniteenuse osutajalt, rendile andjalt või muult isikult, kes audiovisuaalset teost kasutab. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu.” (iii) Kui ministeerium peab siiski vajalikuks § 14 lõike 6 sisulist muutmist, palume anda Audiovisuaalautorite ühendustele võimaluse oma seisukohti täiendavalt esitada ja selgitada. Sellisel juhul tuleks kindlasti hinnata kavandatavate muudatuste praktilist mõju autorite õigustele ja tasu saamise võimalustele ning analüüsida teiste riikide vastavat seadusandlust ja praktikat, et tagada autoritele piisav kaitse ja õiglane tasakaal tootjate huvidega. Audiovisuaalautorite ühendused rõhutavad, et tegemist on keeruka audiovisuaalsektori eripärasid puudutava teemaga, mis koos isiklike õiguste kataloogi muutmise ning teavitamiskohustuse täitmata jätmisel kasutatavate õiguskaitsevahendite temaatikaga vajab põhjalikumat sektoripõhist lähenemist ning arutelu. Seetõttu leiame, et audiovisuaalsektorit puudutavaid muudatusi tuleks käsitleda eraldi kohtumise või töögrupi raames, kuhu on kaasatud vastava sektori esindajad, et tagada läbimõeldud ja tasakaalus regulatsioon. Mõistame AV teoste autorite muret seoses varaliste õiguste eeldusliku üleminekuga . Praegune kord võib piirata autorite läbirääkimispositsiooni, eriti projektipõhiste lepingute puhul, kus autorid on nõrgemas positsioonis. Arvestades teema keerukust ja AV sektori eripärasid, kaalume muudatus te käsitle mist eraldi töögrupi raames koos sektori esindajatega, et tagada tasakaalus ja läbimõeldud kord . 2. AV teose autorite loetelu (päevakorrapunkt 5.2) Toetame ministeeriumi ettepanekut liigendada stsenaariumi autor ja dialoogi autor stsenaristi nimetuse alla. Kinnitame, et audiovisuaalsektoris stsenaariumi autorit ja dialoogi autorit ei eristata ning kasutusel on mõiste „stsenarist“. Toetame ettepanekut koondada stsenaariumi autor ja dialoogi autor stsenaristi nimetuse alla , et tagada kasutatavate mõistete selgus ning parem vastavus loomeprotsessi le . 3. Isiklike õiguste loetelu muutmine (päevakorrapunkt 1.1) (i) Audiovisuaalautorite ühendused mõistavad ja toetavad eesmärki suurendada õigusselgust ning muuta autoriõiguse regulatsiooni süsteemsemaks, kuid audiovisuaalsektori eripära tõttu näeme kavandatud lahenduses mitmeid sisulisi probleemkohti. Rõhutame, et meie kommentaarid ja seisukohad sõltuvad suuresti sellest, millisel kujul otsustatakse muuta AutÕS § 33 lõikes 2 toodud AV autorite varaliste õiguste ülemineku eeldust. (i) Audiovisuaalteoste puhul kehtib praegu AutÕS § 33 lõike 2 alusel autorite varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Seni, kuni see regulatsioon kehtib, tekitab „muutmise õiguse“ liigitamine varaliste õiguste alla järgmised probleemid: - Autor kaotab sisulise kontrolli oma teose üle olukordades, kus muudatus ei riku tema au ega väärikust, kuid muudab teose loomingulist tervikut, sõnumit või kunstilist taotlust (nt filmi montaaži, lõpu või tegelasliinide muutmise kaudu). - Kui „muutmise õigus“ liigitatakse varaliste õiguste hulka, kaotavad AV autorid sisuliselt kontrolli tuletatud teoste loomise üle (näiteks juhul, kui olemasolevast filmist tehakse seriaal, uusversioon või raamat). Kehtiva õiguse kohaselt lähevad AV autorite varalised õigused eelduslikult produtsendile üle ka ilma kirjaliku lepinguta. Sellises olukorras ei ole produtsendil praktikas motivatsiooni sõlmida autoritega eraldi kokkuleppeid, mis täpsustaksid õiguste ulatust või sätestaksid autoritele tuletatud teoste loomisel täiendava tasu saamise õiguse. Autor, olles tehingus üldjuhul nõrgem pool, jääb seetõttu ilma tegelikust võimalusest õiguste üle läbi rääkida, tuletatud teoste loomises kaasa rääkida ning saada õiglast tasu oma teose edasise kasutamise eest. (ii) Audiovisuaalautorite ühendused ei ole põhimõtteliselt vastu sellele, et „muutmise õigus“ liigitatakse varaliste õiguste alla, kuid audiovisuaalteoste autorite puhul tuleb säilitada tasakaal. Võimalike lahendustena näeme: - AutÕS § 33 täiendava regulatsiooni lisamist, mis sätestab, et AV autoritele jääb võõrandamatu õigus lubada või keelata teoses sisuliste muudatuste tegemist või tuletatud teoste loomist. Selline lähenemine on kasutusel näiteks Sloveenias, kus seadus näeb ette, et AV autoritel on ainuõigus teoste töötlemisele, isegi juhul, kui muud varalised õigused on üle läinud produtsendile. Eeltoodud lahendus tagaks autoritele teatud loomingulise kontrolli, ilma et see takistaks produtsente teoseid tavapäraselt levitamast ja turustamast. (iii) Audiovisuaalautorite ühendused rõhutavad veelkord, et kõik eeltoodud probleemid tulenevad eelkõige AutÕS § 33 lõike 2 kehtivast regulatsioonist. Kui AV autorite varaliste õiguste automaatne ülemineku eeldus kaotatakse, siis kaoksid ka peamised riskid, mis on seotud „muutmise õiguse“ varaliseks muutmisega. Sellisel juhul eeldame, et õiguste üleminek ja ulatus lepitakse lepinguliselt kokku, ning autoril on reaalne võimalus kaasa rääkida, millised õigused antakse üle ja millised mitte. Selleks on vajalik, et lepingute sõlmimise ja läbirääkimise praktika audiovisuaalsektoris areneks ja muutuks tasakaalustatumaks, vältimaks olukorda, kus tootjad kasutavad oma majanduslikku ülekaalu kõigi õiguste nõudmiseks, sh selliste, mida neil teose tootmise ja levitamise eesmärgil tegelikult vaja ei ole (näiteks tuletatud teoste loomise õigus). Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH 4. Isiklike õiguste teostamise täpsustamine (päevakorrapunkt 1.2) (i) Audiovisuaalautorite ühendused toetavad AutÕS § 11 täiendamist eesmärgiga suurendada õigusselgust autorite isiklike õiguste teostamise, litsentseerimise ja teostamisest loobumise küsimustes. Samas peame vajalikuks rõhutada, et tegemist on valdkonnaga, kus autorite kaitse on ülimalt oluline ning seaduse muudatused ei tohi viia olukorrani, kus tulemus on sarnane isiklike õiguste loovutamisele. Isiklike õiguste olemusest tulenevalt peab seadus säilitama autori tegeliku kontrolli nende õiguste teostamise üle ning tagama, et autoril oleks alati võimalus oma loomingulise ja teosega isikliku seose kaitseks sekkuda. (ii) Audiovisuaalautorite ühendused nõustuvad, et teatud juhtudel on isiklike õiguste litsentseerimine või isiklike õiguste teostamisest loobumine põhjendatud ning vajalik. Samas peab selline luba olema eesmärgipärane, ajaliselt ja ruumiliselt piiratud ning selgelt määratlema, milliste konkreetsete isiklike õiguste teostamiseks luba antakse/õiguste teostamisest loobutakse. Kui litsentsi või õiguste teostamisest loobumise kokkuleppe ulatus jääb ebaselgeks või piiritletakse seda liiga laialt (nt „tähtajatu, tagasivõtmatu , eksklusiivne luba“), muutub selle toime sisuliselt samaväärseks õiguste loovutamisega, mis ei tohiks aga olla AutÕS § 11 lõike 2 kohaselt lubatud. Seaduse sõnastus peaks olema praktikas arusaadav ka autoritele, kes ei ole juristid, et vältida olukordi, kus autor ei mõista, millistest õigustest või õiguste teostamisest ta tegelikult loobub. (iii) Peame oluliseks, et nii isikliku õiguse teostamiseks loa andmine kui ka õiguste teostamisest loobumise kokkulepped peavad olema kirjalikus vormis. Arvestades, et tegemist on autori isiklike õigustega, on kirjalik vorm ainus viis tagada, et autor teeb otsuse teadlikult ja vabatahtlikult ning et hilisemad vaidlused õiguste ulatuse üle oleksid välditavad. (iv) Audiovisuaalautorite ühendused peavad väga oluliseks, et sõltumata võimalikust litsentseerimisest või õiguste teostamisest loobumisest, peab autorile jääma alati õigus keelata oma teose kasutamine viisil, mis kahjustab tema au või väärikust. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH 5. Erakopeerimise tasu (päevakorrapunkt 3) Audiovisuaalautorite ühendused ei toeta hetkel erakopeerimise hüvitise laiendamist väljapoole helisalvestisi ja audiovisuaalteoseid. AutÕS § 26 kohaselt peab hüvitis katma tegelikku, andmetega tõendatud kahju, laiendamine ilma faktilise aluseta vähendaks autorite poolt saadud hüvitist ja kahjustaks kehtivat süsteemi. Enne, kui erakopeerimise hüvitise süsteemi laiendamist kaaluda, tuleks lahendada senised probleemid, eelkõige korrigeerida tariife ja ajakohastada hüvitise jaotamise põhimõtteid. Audiovisuaalautorite ühendused leiavad, et enne eelnõu esitamist tuleks: - luua ja rakendada toimiv süsteem tariifide ja seadmete nimekirja tõhusaks korrigeerimiseks ning läbipaistvaks ja õiglaseks tasude jaotamiseks; - läbi viia sõltumatu uuring, mis tõendab reaalse erakopeerimisest tuleneva kahju olemasolu iga lisatava teoseliigi ja õiguste omajate rühma puhul; - tagada, et uute õigustatud isikute lisandumisel tariifid suurenevad proportsionaalselt, vältimaks ümberjagamist seniste saajate arvelt. Alles pärast olemasoleva süsteemi seni ilmnenud puuduste kõrvaldamist saab kaaluda hüvitise võimaliku laiendamise küsimust. Nõustume , et erakopeerimise hüvitis t e i tohiks laienda da ilma faktilise aluseta. Praegu ei ole piisavalt andmeid, muude teoseliikide (nt kirjandusteosed, audioraamatud, kuuldemängud) isiklikuks otstarbeks kopeerimisest. Oleme ette valmistamas vastavat uuringut , mis seda küsimust adresseeriks . Hoiame teid kursis edasiste tegevustega. 6. Blokeerimismeetmed (päevakorrapunkt 4) Audiovisuaalautorite ühendused toetavad veebipiraatluse vastaste meetmete tõhustamist ning peab oluliseks, et kavandatav süsteem oleks tõhus, selge ja proportsionaalne. Leiame, et blokeerimismeetmed peavad olema reaalselt toimivad, tagades õiguste omajatele võimaluse oma õigusi kaitsta lihtsas, arusaadavas ja kulutõhuses menetluses, mis ei ole ülemäära bürokraatlik, aeganõudev ega muul viisil koormav. Täname esitatud arvamuse eest. Teema vajab täiendavat kaalumist ning oleme valmis sellega edaspidi edasi tegelema koostöös asjaomaste osapooltega. 7. Autoriõiguse komisjon (päevakorrapunkt 6) Audiovisuaalautorite ühendused leiavad, et autoriõiguse komisjoni roll vaidluste lahendamisel vajab põhjalikku ümbervaatamist. Praegusel kujul ei ole komisjon praktikas toimiv - meile teadaolevalt ei ole vaidlevad pooled audiovisuaalsektoris autoriõigusalaste vaidluste lahendamiseks komisjoni poole pöördunud. See viitab, et komisjoni menetlus ei ole õiguste omajate ega teiste osapoolte jaoks piisavalt tõhus ega motiveeriv. Lisaks puudub sektoris laiem teadlikkus sellise vaidluste lahendamise võimaluse olemasolust. Paljud õiguste omajad ja õiguste kasutajad ei ole teadlikud komisjoni pädevusest ega menetluse praktilisest tähendusest, mistõttu seda mehhanismi ei kasutata. Audiovisuaalautorite ühendused peavad oluliseks hinnata, kas ja kuidas saaks komisjoni rolli ümber kujundada nii, et selle otsustel oleks siduv õiguslik mõju ning menetlus pakuks osapooltele reaalse ja usaldusväärse alternatiivi kohtumenetlusele. Nõustume , et autoriõiguse komisjoni praegune roll ja toimimine vajavad analüüsi ja täiendamist. P raktika näita b , et komisjoni menetlust kasutatakse väga harva, mis viitab, et see ei paku osapooltele piisavalt tõhusat ega motiveerivat alternatiivi kohtumenetlusele. Lisaks on probleemiks vähene teadlikkus komisjoni pädevusest ja menetluse sisust. Leiame, et komisjoni töökorraldust tuleb muuta, et suurendada menetluse usaldusväärsust ja kasutatavust. Oleme valmis osalema edasises arutelus ja analüüsis, et leida tasakaalustatud lahendus, mis suurendab komisjoni efektiivsust ja usaldusväärsust. 8. Autoritele ja esitajatele õiguskaitsevahendid, kui kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust (päevakorrapunkt 7) (i) Audiovisuaalautorite ühendused toetavad läbipaistvuse suurendamist ning täiendavate õiguskaitsevahendite kehtestamist juhuks, kui autoriõiguse seadusest tulenevat teavitamiskohustust ei täideta. Läbipaistvus on autorite jaoks üks olulisemaid mehhanisme, mis võimaldab neil saada ülevaadet oma teoste tegelikust kasutamisest ja sellest saadavast majanduslikust väärtusest. (i) Peame siiski oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et kehtiv AutÕS § 49 1 sõnastuse kohaselt võib jääda ebaselgeks see, kas säte kohaldub ka AV autoritele olukorras, kus AV autorite õigused lähevad produtsendile üle seaduse alusel. Kõnealune säte viitab nimelt „autorilepingu alusel“ teost kasutavale isikule, kuid audiovisuaalteoste puhul lähevad autorite varalised õigused tootjale üle seaduse alusel, mitte autorilepingu alusel. Taoline olukord ei ole kooskõlas DSM direktiivi eesmärgiga tagada autoritele ja esitajatele tegelik ja toimiv läbipaistvus kõigis lepingulistes suhetes, sõltumata ülemineku õiguslikust alusest. Seega teeme ettepaneku täpsustada AutÕS § 49 1 sõnastust selliselt, et aruandluskohustus laieneks ka olukordadele, kus õiguste üleminek toimub seaduse alusel, mitte üksnes autorilepingu alusel. See muudatus on vajalik, et tagada audiovisuaalteoste autoritele võrdne kaitse teiste loomevaldkondade autoritega. Eeltoodud küsimuse aitab aga taaskord lahendada AutÕS § 33 lõikes 2 toodud AV autorite õiguste ülemineku eelduse kaotamine. Nõustume , et läbipaistvus on autorite ja esitajate jaoks kriitilise tähtsusega mehhanism, mis võimaldab neil saada ülevaadet teoste tegelikust kasutamisest ja majanduslikust väärtusest. DSM direktiivi arti kli 19 eesmärk on tagada läbipaistvus kõigis lepingulistes suhetes, mistõttu tuleb hinnata, kas kehtiv regulatsioon seda piisavalt tagab. Praegu AutÕS § 49 1 kohaldub sõnaselgelt „autorilepingu alusel“ teost kasutavale isikule, mis võib jätta ebaselgeks, kas säte laieneb olukordadele, kus õiguste üleminek toimub seaduse alusel (nt audiovisuaalteoste puhul). Selline piirang ei pruugi olla kooskõlas DSM-direktiivi eesmärgiga. Üks võimalik lahendus oleks § 49 1 täpsustami ne , et aruandluskohustus hõlmaks ka seadusest tulenevaid üleminekuid. S amas tuleb arvestada, et probleemi saaks vältida ka AutÕS § 33 lõikes 2 sätestatud varaliste õiguste eeldusliku ülemineku kaotamisega, mille korral põhineks õiguste üleminek alati lepingulisel alusel. Sellisel juhul laieneks § 49 1 kohaldamisala juba kehtiva sõnastuse järgi. Lisaks leiame, et tuleb analüüsida, kas autoritele ja esitajatele on tagatud piisavad õiguskaitsevahendid juhuks, kui läbipaistvuskohustust ei täideta. Praegu regulatsioon ei näe ette konkreetseid tagajärgi rikkumise korral, mis võib vähendada normi tõhusust. 9. Autorilepingu vorminõue (päevakorrapunkt 7) (i) Audiovisuaalautorite ühendused ei toeta autorilepingute kirjaliku vorminõude kaotamist. Kirjalik vorm on autorite ja esitajate kui lepingusuhtes nõrgema poole jaoks oluline kaitsemehhanism, mis tagab, et õiguste üleandmine ja tasu tingimused oleksid selgelt fikseeritud ning hiljem kontrollitavad. Kirjalik leping aitab vältida olukordi, kus autor või esitaja ei saa aru, millises ulatuses ta õigused üle annab, või kus õiguste kasutaja tõlgendab kokkulepet endale soodsamalt. Ilma kirjaliku vorminõudeta suureneb oluliselt oht, et õigusi puudutavad küsimused ja tasustamine jäävad ebaselgeks, mis omakorda tõstab vaidluste riski. Kirjalik vorm aitab tagada läbipaistvuse, õiguskindluse ja pooltevahelise usalduse, mis on loomesektoris eriti oluline. (i) Mõistame samas, et kehtiv regulatsioon tekitab probleeme tühisuse ja tagasitäitmise küsimuses - olukorras, kus kirjalikku vormi ei järgita, võib lepingu tühisuse kohaldamine kahjustada hoopis autorit, kes jääks lepingus ette nähtud õigustest ja õiguste loovutamise või litsentsimise eest tasumisele kuuluvast tasust ilma. Seetõttu leiame, et seaduse täiendamisel või muutmisel tuleks leida lahendus, mis tagab õiguskindluse ning autorite kui reeglina nõrgema poole piisava kaitse. Oluline on leida tasakaalus lahendus, mis välistaks olukorra, kus formaalne rikkumine tooks kaasa autorile ebaproportsionaalselt ebasoodsa tagajärje, kuid samas säilitaks nõude, et varaliste õiguste üleandmine ja nende ulatus peavad olema kirjalikult ja selgelt fikseeritud. Nõustume , et kirjalik vorm on autorite ja esitajate kaitsemehhanism, mis tagab õiguste üleandmise ja tasu tingimuste selguse ning vähendab vaidluste riski. Samas tõstat u b küsimus, millised peaksid olema tagajärjed olukorras, kus vorminõuet ei järgita. Kehtivas seaduses ei ole vorminõude järgimata jätmisel ette nähtud tehingu tühisust . Seega võib olla kehtiv autorileping sõlmitud ka suulises vormis. Kuna p raegu sel AutÕS § 49 lg -l 1 ei ole mingit praktilist tagajärge , tekib küsimus, kas tuleks muuta . Seda, milliseks sätet muuta, hetkel pole kindlat seisukohta. Näiteks pakuti ümarlaual (ja järgnevas tagasisides) välja, et autorilepingule võiks kehtestada kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõude ja vorminõude järgimata jätmisel oleks tehing tühine. Telekommunikatsiooni Liit 1. Autoriõiguse seaduse muutmise protsess ja ajakava Teeme ettepaneku liikuda autoriõiguse seaduse kaasajastamisega edasi kahes etapis. Esimeses etapis tuleks keskenduda kiireloomulistele ja õiguskindlust vajavatele muudatustele, mis ei nõua ulatuslikku sidusrühmade kaasamist ega põhjalikku mõjuanalüüsi. Üheks selliseks mureks, mida tempokalt lahendama asuda, on autori isiklike õiguste ülevaatamine ja varaliste õigustega kattuvuste kõrvaldamine. Teemad, mille muutmine nõuab pikemat ettevalmistamist, ulatuslikku konsulteerimist või põhjalikumat õiguslikku analüüsi, võib jätta teise etappi ning koondada suuremaks autoriõiguse seaduse muutmiseks (reformiks). Selline lähenemine tagab, et kõige pakilisemad probleemid saavad kiire lahenduse, samal ajal kui keerulisemad küsimused saavad vajaliku põhjaliku käsitluse. Võtame ettepaneku teadmiseks . 2. Autori isiklike õiguste ülevaatamine ja varaliste õigustega kattuvuste kõrvaldamine Autori isiklike õiguste osas jääme oma ettepanekute juurde, mille esitasime Justiits- ja Digiministeeriumile 28.04.2025 kirjaga nr 6.1-1/78. Usume ja loodame, et ümarlaual ainsa vastuväitena kõlanud arhitektide mure õnnestub lahendada ning kõigile sobiv kompromiss leida. Mure on väga aktuaalne ja tõsine, kuna puudutab otseselt Eesti IT sektori konkurentsivõimet. Tarkvara arenduses on teoste muutmine ja töötlemine igapäevane vajadus - alates koodi refaktoreerimisest ja optimeerimisest kuni uute funktsioonide lisamise ja vigade parandamiseni. Praegune regulatsioon on loonud õigusliku ebakindluse, mis takistab innovatsiooni. Oleme valmis panustama aruteludesse ja kaasuma eelnõu menetlusse, et see pikaajaline probleem lõpuks lahenduse leiaks. Kuna konkreetsed muudatusettepanekud on juba olemas ja saab eelnõuks vormistada, siis loodame väga, et leiate võimaluse teemaga tempokalt edasi liikuda. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH 3. Autori isiklike õiguste teostamine kolmanda isiku poolt Ümarlaual arutati, kuidas võimaldada autori isiklike õiguste teostamist kolmanda isiku poolt. ITL-ina oleme teinud ettepaneku võimaldada autoril loobuda oma isiklike õiguste teostamisest ning anda nõusoleku oma isiklike õiguste teostamiseks teise isiku poolt. Kinnitame, et oleme valmis sel teemal edasi kaasa mõtlema, et leida Eesti õigussüsteemi kõige sobivam ettepanek. Oluline on, et lahendus oleks praktikas teostatav, õiguskindel ja rahvusvaheliselt arusaadav. Ühe täiendava sõnastusvariandina pakume välja Euroopa autoriõiguse koodeksis ( European Copyright Code) pakutud lihtsa, kuid ammendava regulatsiooni: „.The author can consent not to exercise his moral rights . Such consent must be limited in scope , unequivocal and informed.“1Seoses autori isiklike õiguste teostamisega soovime juhtida tähelepanu ka väga praktilisele probleemile, mis seoses ümarlauaga tõusetus. Ümarlaua kava punktis 1.2.2 asusite seisukohale, et autorite isiklike õiguste teostamiseks ei saa anda piiramatut, tagasivõtmatut , tähtajatut ainulitsentsi, kuna selle toime oleks sisuliselt sama nagu õiguste loovutamise korral, mida AutÕS § 11 lg 2 ei luba. Praktikas on ainulitsentsi andmine lepingutes üsna tavaline ning see on otseselt selle tagajärg, et autori isiklikud õigused kattuvad Eestis varalistega. Seetõttu on lepingutesse aastaid sisse kirjutatud keerulisi juriidilisi konstruktsioone, kusjuures lepinguosalised ei ole lõpuni kindlad, kas tegu on õiguskindla lahendusega. See probleem ei puuduta mitte ainult üksikuid lepinguid, vaid on süsteemne - see mõjutab erinevate valdkondade tüüplepinguid, töölepinguid ning on tihedalt seotud ka AutÕS §- st 32 tulenevate probleemidega. Tegemist on seega laiaulatusliku õiguskindluse probleemiga, mis nõuab kiiret lahendamist. Palume ministeeriumilt selgitust, kuidas nüüd suhtuma peaks sellistesse lepingutesse ning kuidas peaksid turuosalised käituma. Leiame, et kuniks see teema ei ole seaduse tasandil selgelt ja üheselt reguleeritud, ei tohiks ministeerium teha kategoorilisi järeldusi kehtiva õiguse kohta. Pigem tuleks tunnistada, et hetkel valitseb Eestis õiguslik ebakindlus selles osas, kuidas saab autori isiklikke õigusi kolmandate isikute poolt teostada. Selline ebakindlus kahjustab õigusriigi põhimõtet ja takistab majanduselu arengut. Seetõttu on vajalik kiire seadusandlik sekkumine, et tagada õiguskindlus ja selgus kõigile turuosalistele. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH 4. Autorilepingute vorminõue Seoses ümarlaual arutatud autorilepingute vorminõude võimaliku muutmisega selgitame, et vorminõude kaotamine tooks kaasa märkimisväärsed tõendamisraskused ja suure segaduse lepinguosaliste õiguste ja kohustuste osas. Vorminõue tagab lepinguosaliste kaitse ja õiguskindluse, mis on eriti oluline autoriõiguse valdkonnas, kus lepingute sisu võib olla keeruline ja mitmekihiline. ITL toetab vorminõude alles jätmist: autorilepingu vorminõudeks võiks olla vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, mis vastab tänapäeva digitaalse suhtluse reaalsusele. Nõustume põhimõttega, et autorilepingute vorminõue on vajalik õiguskindluse ja lepinguosaliste kaitse tagamiseks, arvestades autoriõiguse valdkonna keerukust. Samuti peame oluliseks, et vorminõue vastaks tänapäeva digitaalse suhtluse praktikatele. Seetõttu leiame, et autorilepingu vorminõudeks võiks olla vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm (nt e-kiri, digiallkirjastatud dokument), mis tagab lepingu sisu hilisema kontrollitavuse ja tõendatavuse , kuid ei piira põhjendamatult digitaalseid lahendusi. Selline lähenemine tasakaalustab õiguskindluse vajaduse ja ning samal ajal pakub lepingupooltele piisavat paindlikkust. 5. Blokeerimismeetmed Võimalike blokeerimismeetmete osas oleme samadel seisukohtadel nagu kirjutasime vastuseks 2024. aasta väljatöötamiskavatsusele (ITL-i kiri 5.02.2024 nr 5.1-1_1-1). Peame väga oluliseks, et kui uus blokeerimismeede kasutusele võetakse, siis tagatakse järgmised põhimõtted: 1) meede on tehniliselt realiseeritav ja proportsionaalne; 2) kasutatakse analoogset protsessi teiste kasutusel olevate blokeerimismeetmetega; 3) vastav ettekirjutus tuleb alati riigiasutusest; 4) interneti teenust osutav ettevõte ei pea ise hindama blokeerimissoovi põhjendatust ega õigusliku aluse olemasolu; 5) tagatakse õiguskaitsevahendite kättesaadavus kõigile mõjutatud osapooltele, sealhulgas veebilehe omanikele; 6) sätestatakse selged menetlusreeglid ja tähtajad. Kindlasti on vajalik lahendus läbi arutada ka internetiteenuse osutajatega, et tagada selle tehniline teostatavus. Täname esitatud arvamuse eest. Teema vajab täiendavat kaalumist ning oleme valmis sellega edaspidi edasi tegelema koostöös asjaomaste osapooltega. Eesti Näitlejate Liit 1. Isiklike õiguste loetelu ENL toetab Päevakorras tehtud ettepanekut muuta isiklike õiguste loetelu. ENL nõustub, et kehtivas autoriõiguse seaduse redaktsioonis toodud autori isiklike õiguste loetelu on liiga pikk ning kattub osaliselt ka autori varaliste õiguste loeteluga, mis tekitab praktikas probleeme ja vaidlusi. Samas tagab AutÕS § 12 lg 1 p 5 autori õiguste kaitse au ja väärikust rikkuvate moonutuste eest. Ettepanek: ENLi hinnangul võiks kaaluda ka esitaja isiklike õiguste loetelu muutmist selliselt, et sealt jääks välja õigus esituse puutumatusele ( AutÕS § 66 p 3). Muudatus lihtsustaks esituste kasutamist ning suurendaks õigusselgust, kuivõrd õigus esituse puutumatusele on loomult varaline õigus. Esitajale jääks sarnaselt teose autoriga õigus vaidlustada esituse muutmist, kui muudatus kahjustab esitaja au ja väärikust ( AutÕS § 66 p 4). Siiski on ENLi hinnangul vajalik õiguste mahu säilitamiseks sellisel juhul lisada esitaja varaliste õiguste loetellu punkt, mille kohaselt on vaid teose esitaja nõusolekul lubatud teha teose esituses muudatusi. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH 2. Isiklike õiguste teostamine ENL toetab Päevakorras tehtud ettepanekut täpsustada isiklike õiguste teostamist. ENL nõustub, et kehtivas autoriõiguse seaduse redaktsioonis puudub selgus isiklike õiguste teostamise osas. Eestis kehtiv praktika, mille kohaselt isiklike õigusi litsentsitakse, eristub teiste riikide praktikast, kus isiklike õiguste regulatsioon seondub isiklike õiguste teostamisest loobumise ( waiver ) või nõusoleku ( consent ) instituudiga, mitte isiklike õiguste litsentseerimisega. Ettepanek: ENL nõustub ITLi ettepaneku punktis 1.3.2a) esitatud ettepanekuga lisada AutÕS §-i 11 järgmised uued lõiked või lisada need VII ptk “Teose kasutamine”: „(5) Autor võib selgesõnalise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavaldusega tähtajaliselt või tähtajatult loobuda oma isiklike õiguste teostamisest või anda nõusoleku oma isiklike õiguste teostamiseks teise isiku poolt. Nimetatud tahteavaldust ei saa tagasi võtta. (6) Kui autor on andnud nõusoleku oma isiklike õiguste teostamiseks autori varaliste õiguste omandaja või litsentsisaaja poolt, siis võib sellele tugineda iga isik, kellele varaliste õiguste omaja või litsentsisaaja on andnud õiguse teost kasutada, kui autori tahteavaldusest ei tulene teisiti.“ Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH 3. Blokeerimismeetmed ENL toetab blokeerimismeetmete kehtestamist. Blokeerimismeetmete kehtestamine tugevdab õiguste omajate õiguste kaitset, piirates juurdepääsu veebilehtedele, mis levitavad ebaseaduslikult autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoseid ja esitusi. Ka Euroopa Liidu õiguses toetatakse veebilehtede blokeerimist autoriõiguse kaitseks ning Euroopa Kohtu praktikas on kinnitatud, et veebilehtede blokeerimine autoriõiguse kaitseks on lubatav . ENL nõustub Päevakorras esitatud ettepanekuga kasutada blokeerimismeetmena DNS-blokeerimist, kuid peab oluliseks DNS-blokeerimise analüüsimisel hinnata erinevaid blokeerimismeetme rakendamise viise. DNS-blokeerimise meetmega ei kaasne ebamõistlikult suuri kulusid ning meetme rakendamine ei ole tehniliselt keeruline. Nii kasutatakse DNS-blokeerimist lisaks Leedule ka teistes liikmesriikides, näiteks Saksamaal ja Taanis . Kuna blokeerimismeetmete rakendamine ei ole Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud, rakendavad liikmesriigid blokeerimismeetmeid erinevalt, kasutatakse nii kohtulikku mudelit, haldusmudelit kui ka koostööpõhist lähenemist. ENL hinnangul on DNS-blokeerimise analüüsimisel vajalik analüüsida, milline blokeerimismeetme rakendamise viis on kooskõlas Eesti õigusega ja tagab õiguste omajate õiguste efektiivse kaitse ilma süsteemi kuritarvitamata. Teema vajab täiendavat kaalumist ning oleme valmis sellega edaspidi edasi tegelema koostöös asjaomaste osapooltega. 4. Autoriõiguse komisjon ENL nõustub osaliselt Päevakorras esitatud ettepanekutega ja nõustub ITLi ettepanekus esitatud ettepanekutega tervikuna: Autoriõiguse komisjoni pädevus. ENL toetab Päevakorras esitatud ettepanekut tunnistada kehtetuks AutÕS § 87 lg 1 p-d 1-3, mis annavad autoriõiguse komisjonile õiguspoliitilised ülesanded. Autoriõiguse komisjoni lahendite avalikustamine. ENL toetab ITLi ettepanekut analüüsida autoriõiguse komisjoni lahendite avalikustamise võimalikkust. Autoriõiguse komisjoni lahendite avalikustamine aitab kaasa autoriõiguse seaduse rakendamise praktika kujundamisele ning annaks autoriõiguse komisjonile suurema kaalu õiguspraktika kujundamisel. Kaitsekirja esitamise võimalikus tsiviilkohtumenetluses. ENL toetab ITLi ettepanekut algatada koos autoriõiguse seaduse muutmisega ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine, lisades tsiviilkohtumenetluse seadustikku potentsiaalse kostja ja kostjaga sarnaste õigustega vahendaja õiguse esitada vaidlustatud kohtule nn kaitsekiri. Muudatus annaks õigustamatu hagi korral kostjale võimaluse põhjendada, miks ei tuleks hagi tagamise taotlus rahuldada ja/või miks tuleks enne hagi tagamise taotluse lahendamist kostja ära kuulata. Ettepanek: ENLi hinnangul on vajalik muuta menetlus autoriõiguse komisjonis vaidlustusavalduse esitamisel teisele poolele kohustuslikuks. Autoriõiguse komisjon on lepitusorgan ( AutÕS § 87 lg 11). Lepitusmenetlus on vabatahtlik ehk peale avalduse menetlusse võtmist esitab komisjon avalduse teisele poolele, kes peab komisjonile kinnitama, kas ta on nõus vaidluse lahendamisega lepitusmenetluses autoriõiguse komisjonis. Kui teine pool lepitusmenetlusega ei nõustu, loetakse menetlus lõppenuks. Seeläbi ei anna autoriõiguse komisjon aga komisjoni poole pöördujale reaalset tuge, kuivõrd teine pool ei ole kohustatud komisjoni lepitusmenetluses osalema. Seda kinnitab ka lepitusmenetluste väike hulk. Nii ei laekunud 2022. aastal autoriõiguse komisjonile ühtegi avaldus, 2023. aastal laekus komisjonile kaks avaldust ning komisjon viis läbi ühe lepitusmenetluse, 2024. aastal laekus komisjonile neli avaldust, millest kaks lõpetati, kuna teine pool ei olnud lepitusmenetlusega nõus ning ühe puhul ei näinud lepitaja perspektiivi lahendada asi lepitusmenetluses. Eeltoodu kinnitab, et vajalik on autoriõiguse komisjoni töö ümberkorraldamine, kus komisjon tegutseks kohtumenetluse põhimõtetel sõltumatu kohtueelse vaidlusorganina, mis alustab menetlust ühe poole avalduse alusel ja kus teise poole osalemine on menetluse alustamise korral kohustuslik, sarnaselt töövaidluskomisjoniga, mis alustab menetlust ühe poole avalduse alusel. Nõustume ettepanekuga tunnistada kehtetuks AutÕS § 87 lg 1 p-d 1-3, mis annavad komisjonile õiguspoliitilised ülesanded, kuna sellised ülesanded ei kuulu lepitusorgani põhifunktsiooni juurde. Samuti peame oluliseks analüüsida autoriõiguse komisjoni lahendite avalikustamise võimalikkust. Lahendite avalikustamine aitaks kujundada ühtsemat rakenduspraktikat ja suurendaks komisjoni autoriteeti, kuid seejuures tuleb hinnata isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse tagamise mehhanisme. Mis puudutab ettepanekut muuta autoriõiguse komisjoni menetlus kohustuslikuks teisele poolele, leiame , et l epitusmenetluse saab põhimõtteliselt sätestada ka kohustusliku kohtueelse menetlusena (kus ühe poole avalduse esitamisel on osalemine teisele poolele kohustuslik ) . Samas tuleb kaaluda võimalikku kaasnevat PS § 15 riivet . K ohustusliku kohtueelse menetluse sätestamisel peab olema legitiimne eesmärk ning riive e esmärgi suhtes proportsionaalne . 5. Autori ja esitaja õiguskaitsevahendid, kui kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustus ENL on seisukohal, et autoritele ja esitajatele peaks andma spetsiifilised õiguskaitsevahendid juhuks, kui kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust. Selgete õiguskaitsevahendite sätestamine seaduses tagab, et õiguste omajatel on konkreetne ja selge mehhanism enda õiguste kaitsmiseks olukorras, kus kasutaja ei järgi seaduses sätestatud kohustusi. Samuti mõjub selgete õiguskaitsevahendite sätestamine seaduses distsiplineerivalt ka kasutajatele, kuivõrd neile on selget ja üheselt mõistetavalt ette nähtavad tagajärjed, mis kaasnevad teavitamiskohustuse rikkumisega. Ettepanek: ENLi hinnangul on vajalik täpsemalt määratleda teavitamiskohustuse ulatus, milleks on vajalik täpsustada AutÕS § 49 1 lg-s 1 kasutatava mõiste „kogu saadud tulu“ tähendust. DSM-direktiivi põhjenduspunktist 75 tuleneb, et teave peab olema ajakohane, hõlmama kõiki teose või esituse kasutamisega seotud tuluallikaid, sealhulgas vajadusel ka kaubandustulu, ning olema piisavalt detailne, et tagada õiguste omajatele täielik ülevaade nende teoste kasutamisest. Hetkel puudub selgus, milline teave on piisavalt detailne, et tagada õiguste omajatele piisav ülevaade, millega võib kaasneda nii ebavõrdne kohtlemine kui ka läbipaistvuse puudumine. Nõustume , et läbipaistvus on autoriõiguse süsteemi toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega ning DSM direktiivi artikkel 19 eesmärk on tagada autoritele ja esitajatele tegelik ülevaade teoste kasutamisest ja majanduslikust väärtusest. Praegu ne AutÕS § 49 1 sätestab aruandluskohustuse, kuid ei näe ette konkreetseid tagajärgi selle rikkumise korral, mis võib vähendada selle tõhusust. Tuleb hinnata, kas regulatsioon peaks laienema ka olukordadele, kus õiguste üleminek toimub seaduse alusel, mitte üksnes autorilepingu alusel, et tagada kooskõla DSM-direktiivi eesmärgiga. Oleme valmis osalema edasises arutelus huvirühmadega, et leida tasakaal läbipaistvuse tagamise ja õiguskindluse vahel ning töötada välja selged ja tõhusad lahendused. 6. Autorilepingu ja esitajalepingu vorminõue ENL on seisukohal, et esitajaleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lepingu vorminõue on vajalik, sest see tagab õiguskindlust ning kaitseb mõlema lepingupoole õigustatud huve ning vähendab hilisemaid vaidlusi lepingu sisu üle. Kohtupraktikast nähtub, et olukorras, kus poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku esitajalepingut, valitseb ebaselgus, millise sisuga leping on poolte vahel sõlmitud, kas lepingu alusel on õigused litsentsitud või loovutatud, milliseid esitaja varalisi ja isiklikke õigusi kokkulepe hõlmab, kellele on õigused üle antud või kellele on õiguste kasutamiseks luba antud ning milline on õiguste üleandmise või kasutusõiguse ulatus. Lepingu sõlmimine kirjalikus vormis ei välista vaidluste teket, kuid vähendab vaidluste tekkimise riski märgatavalt. Samuti aitab lepingu sõlmimine kirjalikus vormis tagada, et poolte on ühtne ja selge arusaam lepingu sisust. Siiski on ENL seisukohal, et seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tagajärjeks ei tohiks olla lepingu tühisus. ENL on seisukohal, et kokkulepe, millega antakse üle õigus teosele või kaasnevate õiguste objektile seoses veel tundmatute kasutusviisidega, peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Vorminõude eiramisel oleks selline kokkulepe tühine. Sellise nõude kehtestamine on vajalik nii autori kui ka esitaja õiguste kaitseks ja õiguskindluse tagamiseks ning võimaldab autoril ja esitajal sisuliselt mõista enda nõusoleku ulatust. Sarnane põhimõte kehtib näiteks ka Saksamaa autoriõiguse seaduses ( Urheberrechtsgesetz ) . Saame aru , et kirjaliku vormi nõue aitab tagada õiguskindlust ja vähendada vaidluste tekkimise riski, eriti olukordades, kus lepingute sisu ja ulatus võivad olla ebaselged. Samuti on mõistetav vajadus selguse järele seoses õiguste üleandmise või litsentsimisega. Saksamaa autoriõiguse seadus ( Urheberrechtsgesetz ) näeb tõepoolest ette eri korra tundmatute kasutusviiside osas (§ 31a UrhG ), mille kohaselt peab leping olema kirjalikus vormis, kui autor annab õigusi tundmatute kasutusviiside jaoks või kohustub neid andma. 7. Erakopeerimise tasu ENLi hinnangul on erakopeerimise süsteemi ülevaatamine hädavajalik. ENL toetab erakopeerimise süsteemi ülevaatamist vaatepunktist, millistele õiguste omajatele tekib kopeerimisest reaalne kahju ning kellele tuleks kahju hüvitada. Küll aga, selleks, et kahju hüvitamine õiguste omajatele oleks võimalik, on vajalik üle vaadata ka erakopeerimise tasuga seotud tasumäärad ja seadmete nimekiri. Probleem 1: Erakopeerimise tasu määrad on liiga madalad AutÕS § 27 lg 7 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning neilt kogutava tasu määrad. Kollektiivse esindamise organisatsioonid on pööranud korduvalt tähelepanu vajadusele määrasid korrigeerida, võttes arvesse nii tarbijahinna indeksi (THI) muutusi kui ka keskmise palga kasvu . Ka rahvusvahelises võrdluses on Eestis tasumäärad madalad, näiteks on Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite erakopeerimise tasu 49,92 DKK (u 6,62 eurot) , Eestis aga vaid 3,5 eurot. Ettepanek 1: Tõsta märkimisväärselt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud tasumäärasid. Salvestusseadmete tasumäärad on hetkel põhjendamatult ja ebaõiglaselt lähedal seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimumile. AutÕS § 27 lg 71 p 4 alusel on salvestusseadmetelt kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on kõrgeimaks tasuks salvestuskandja eest vaid 4 eurot salvestusfunktsiooniga teleri eest. Tasu määr süle- või tahvelarvuti või nutitelefoni eest on ebapiisavad 3,5 eurot. Võttes arvesse nii THI kui ka palkade kasvu ning Euroopa riikide head praktikat, peavad tasumäärad olema märkimisväärselt kõrgemad kui seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimum ning lähenema pigem maksimumile. Probleem 2: Salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on ebapiisav On üheselt mõistetav, et tehnoloogia arengu tulemusel on sisu tarbimine liikunud internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide poole. Samas ei ole salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri selle muutusega kaasa liikunud ning nimekirjas on esitatud ainult füüsilised seadmed. Seeläbi ei taga erakopeerimise tasu oma eesmärki, milleks on kompenseerida õiguste omajatele tekkinud kahju. Ettepanek 1: Lisada nimekirja pilvesalvestuse tasu. Nagu eelnevalt põhjalikult selgitatud, on internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide kasutamine drastiliselt kasvanud ning õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamiseks on pilvesalvestuse tasu sätestamine mitte ainult põhjendatud, vaid hädavajalik. Ka infoühiskonna direktiivi põhjenduspunktis 5 on selgelt rõhutatud olemasolevate seadmete majanduslikule tegelikkusele vastavuse kriitilise olulisust. Samuti on Euroopa Kohtu praktikas üheselt ja selgesõnaliselt kinnitatud, et pilvesalvestuse tasu nimekirja lisamine on täiesti lubatud. Sealjuures on Euroopa Kohus välja toonud, et pilvesalvestuse tasu mittesätestamine on lubatud ainult tingimusel, et siseriiklikus õiguses on muul viisil ette nähtud õiglase hüvitise maksmine õiguste omajatele. Lähtudes kehtivas õiguses sätestatud ebapiisavast salvestusseadmete ja -kandjate nimekirjast ning ebaõiglaselt madalast tasudest, on ilmne, et kehtivas õiguses ei ole ettenähtud õiglast hüvitist olukorraks, kus füüsilised isikud teevad autoriõigusega kaitstud teostest ilma loata varukoopiaid isiklikuks tarbeks ja kasutuseesmärgiks internetipõhiseid teenuseid või pilvesalvestusplatvormi kasutades. Ettepanek 2: Lisada nimekirja taaskasutatud seadmed. Aina populaarsemaks ja majanduslikult olulisemaks on muutunud salvestusseadmete taaskasutamine. Taaskasutatud salvestusseadet on võimalik täpselt samamoodi kasutada erakopeerimiseks nagu uut seadet, mistõttu on taaskasutatud salvestusseadmete nimekirja lisamine mitte ainult põhjendatud, vaid vajalik õigluse tagamiseks. Taaskasutatud seadmetelt kogutakse tasu näiteks Prantsusmaal , Hollandis ja Belgias , mis näitab selle lähenemise praktilist teostatavust. Küll aga võib taaskasutatud seadmelt kogutav tasu olla mõnevõrra väiksem, kui uuelt seadmelt makstav tasu, arvestades seadme väärtuse vähenemist. Probleem 3: Reprodutseeritavad teosed AutÕS § 26 lg 1 kohaselt on autoril, teose esitaja, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi kasutamise eest olukorras, kus autori nõusolekuta on reprodutseeritud audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja isiklikeks vajadusteks. Kehtiva praktika kohaselt loetakse helisalvestiseks sätte tähenduses ainult muusikateoseid. See toob kaasa aga olukorra, kus esitajatele ei kompenseerita nende esitatud audioraamatute või kuuldemängude jms tasuta isiklikuks otstarbeks reprodutseerimist. Selline lähenemine on põhjendamatu. Nii audioraamatud kui ka kuuldemängud on helisalvestised, mida on võimalik sarnaselt muusikateostele isiklikuks otstarbeks reprodutseerida. Näiteks laeb õpilane teaduslikuks uurimistööks alla esitaja sisse loetud audioraamatu. Sellises olukorras on põhjendamatu esitaja tasuta jäämine. Ettepanek: Tõlgendada mõistet helisalvestis laiemalt kui ainult muusikateosed. Helisalvestiseks on näiteks ka audioraamatud ja kuuldemängud ning selliseid helisalvesitisi on võimalik samade seadmetega reprodutseerida, millega reprodutseeritakse muusikateoseid (näiteks nutitelefon ja sülearvuti). Seega on põhjendamatu koguda tasu ja jagada tasu vaid seoses muusikateostega. Võtame teadmiseks mured seoses e rakopeerimise tasu ga. AutÕS § 27 lg 7 2 näeb ette spetsiifilise mehhanismi tasumäärade ajakohastamiseks ja milliseid aspekte tuleks tasumäärade uuendamisel arvestada. 8. Teksti- ja andmekaeve erand ENLi hinnangul on vajalik tuua selgust AutÕS §-s 19 2 sätestatud üldisesse andmekaeve erandisse. Üldine andmekaeve erand hõlmab endas täna mitmeid küsimusi, millele vastuse leidmine on vajalik nii õiguste omajate perspektiivist kui ka nende isikute perspektiivist, kes soovivad erandile tugineda. 1) Opt-out tingimuse kooskõla Berni konventsiooniga AutÕS § 19 2 lg 2 kohaselt võib autor üldise andmekaeve erandi sõnaselgelt kohasel viisil välistada. Tõusetub küsimus, kas selline opt-out mehhanismi, mis eeldab õiguste omajate aktiivset tegutsemist, et nende õigusi ei kasutataks ilma neilt nõusolekut saamata, on kooskõlas Berni konventsiooniga. Berni konventsiooni artikkel 5 lg 2 sätestab, et õiguste omamine ja teostamine ei tohiks sõltuda mingist formaalsusest. Käesoleval juhul sõltub õiguste omajate õiguste kaitse otseselt sellest, kas nad on teinud teksti- ja andmekaeve reservatsiooni või mitte. 2) Tehisintellekt (TI) ja andmekaeve ENL peab hädavajalikuks tehisintellekti arendamise ja treenimise regulatsiooni täpset määratlemist autoriõiguse seaduses. Praegu puudub selgus, kas TI arendamine ja treenimine kvalifitseerub teksti- ja andmekaeve erandi alla, mis tekitab õiguslikku ebakindlust nii õiguste omajate kui ka TI arendajate jaoks. ENL on seisukohal, et TI süsteemide treenimine autoriõigusega kaitstud materjalidega peaks toimuma ainult õiguste omajate selgesõnalise nõusolekuga või õiglase tasu maksmise korral. Samuti peab TI arendajatel olema kohustus avalikustada, milliseid autoriõigusega kaitstud teoseid nad oma süsteemide treenimiseks kasutavad, ning tagada, et TI süsteemid ei reprodutseeri autoriõigusega kaitstud teoseid viisil, mis kahjustaks õiguste omajate majanduslikke huve. 3) „Seaduslik juurdepääs“ vs „õiguslikult juurdepääsetav“ On ebaselgus, milles seisneb AutÕS § 19 1 lg-s 1 (teksti- ja andmekaeve erand teadusuuringus) kasutatava mõiste „seaduslik juurdepääs“ ja AutÕS § 19 1 lg-s 1 (üldine teksti- ja andmekaeve erand) kasutatava mõiste „õiguslikult juurdepääsetav“ erisus ja kas seal on üldse erisus. 4) Teksti- ja andmekaeve reservatsiooni vorm ja tehnilised nõuded Teksti- ja andmekaeve reservatsiooni esitamisega kaasneb mitmeid küsimusi: i. Kas teksti- ja andmekaeve reservatsioon peab olema masinloetav? ii. Kui teksti ja andmekaeve reservatsioon peab olema masinloetav, siis millist vormingut võib pidada masinloetavaks? iii. Kas vajalik oleks kehtestada ühtne standard teksti- ja andmekaeve reservatsiooni jaoks? 5) Teksti- ja andmekaeve kasutamine teadusuuringute eesmärgil Teksti- ja andmekaeve kasutamine teadusuuringute eesmärgil ei tohiks kaasa tuua olukorda, kus erandile tuginedes viiakse läbi teadusuuringud, mille tulemeid kasutatakse hilisemalt, ilma õiguste omajatele tasu maksmata, ärilistel eesmärkidel. Ettepanek: ENL soovitab kehtestada selged piirangud teadusuuringute eesmärgil läbiviidavale teksti- ja andmekaevele, et vältida olukorda, kus teadusuuringute varjus viiakse läbi ärilisi projekte. Teadusuuringute eesmärgil läbiviidav teksti- ja andmekaeve peaks olema lubatud ainult akrediteeritud teadusasutustes ning uuringu tulemused ei tohiks olla kasutatavad ärilistel eesmärkidel ilma õiguste omajate nõusoleku ja õiglase tasu maksmiseta. Tõstatatud küsimused AutÕS § 19 1 ja § 19 2 rakendamise kohta on asjakohased . Sellega seoses oleme koostam as eraldi juhendmaterjali. 9. Autori ja esitaja kohase tasu tagamise põhimõte Autoritele ja esitajatele tuleb tagada kohane tasu ka siis, kui nad tegutsevad oma ettevõtte kaudu. DSM-direktiivi põhjenduspunkt 72 järgi tuleb tagada autoritele ja esitajatele kohane tasu ka siis, kui nad tegutsevad oma ettevõtte kaudu. DSM-direktiivi ülevõtmise seaduse seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et see hõlmab nii FIE- sid kui ka autorite või esitajate endi asutatud osaühinguid, mille kaudu nad oma õigusi teostavad . Olenemata seadusandja selgitustest, käsitlevad AutÕS §-d 49 1 -49 4 üksnes autorit ja esitajat ega reguleeri olukorda, kus autor või esitaja tegutseb juriidilise isiku kaudu. See on problemaatiline, kuna kui autorileping on sõlmitud juriidilise isikuga, mille kaudu autor või esitaja tegutseb, siis on lepingu osapooleks see konkreetne äriühing ning lepingu muutmist või lõpetamist saab nõuda ainult lepingu osapool ehk äriühing. Võttes arvesse seadusandja selgitusi valitseb ebaselgus ka küsimuses, kas kohase tasu põhimõttele saavad tugineda ainult osad äriühinguid ning millised on sellisel juhul äriühingute eristamise kriteeriumid. Ettepanek: ENLi hinnangul on vajalik täpsustada AutÕS §-des 49 1 -49 4 , et kohase tasu põhimõte kehtib ka siis, kui autor või esitaja tegutseb juriidilise isiku kaudu, tingimusel et see juriidiline isik on asutatud peamiselt autori või esitaja õiguste teostamiseks ning autor või esitaja omab selles määravat mõju. Samuti tuleks sätestada, et sellistel juhtudel on autoril või esitajal õigus nõuda lepingu muutmist või lõpetamist isiklikult, olenemata sellest, et leping on sõlmitud juriidilise isikuga. Nõustume , et DSM direktiivi põhjenduspunkt 72 kohaselt tuleb tagada autoritele ja esitajatele kohane tasu ka juhul, kui nad tegutsevad oma ettevõtte kaudu. AutÕS §-d 49 1 – 49 4 käsitle vad otseselt autorit ja esitajat, kuid ei too sõnaselgelt välja, et sätted kohalduvad ka juhul, kui leping sõlmitakse juriidilise isikuga, mille kaudu autor või esitaja tegutseb. DSM direktiivi ülevõtmise eelnõu seletuskirjas on toodud : Sama põhjenduspunkt [72] kinnitab ka seda, et autorid ja esitajad saavad uute normide alusel kaitse ka juhul, kui nad tegutsevad „omaenda ettevõtte kaudu“, see tähendab Eesti õiguskorras oleks kaetud ka FIE-d , samuti osaühingud juhul, kui selle on asutanud autor ise või osaühingu osanikeks on autorid ja/ või esitajad, kes selle ühingu kaudu oma õigusi teostavad ning kellele kohalduvad AutÕS §-d 49 1 -49 4 . Seletuskirja abil seadusandja tahet määratledes ilmneb, et viidatud sätted kohalduvad ka juhul, kui leping sõlmitakse juriidilise isikuga, mille kaudu autor või esitaja tegutseb , kuigi nõustume, et sõnaselgelt ei ole seda seaduses endas kirjas . 10. Kollektiivse esindamise organisatsioonide rolli tugevdamine ENL peab vajalikuks kollektiivse esindamise organisatsioonide rolli tugevdamist digitaalmajandusse ülemineku kontekstis. Kollektiivse esindamise organisatsioonid peavad saama suurema rolli digitaalplatvormidega läbirääkimistes ning neile tuleks anda õigus nõuda platvormidelt läbipaistvat teavet õiguste kasutamise kohta. Ettepanek: ENLi hinnangul on vajalik täiendada AutÕS-i sätetega, mis annavad kollektiivse esindamise organisatsioonidele õiguse tõhusalt nõuda digitaalplatvormidelt regulaarset ja detailset teavet nende esindatavate õiguste omajate teoste kasutamise kohta, sealhulgas kasutamise mahtu, geograafilist ulatust ja saadud tulu. Samuti tuleks kehtestada kollektiivse esindamise organisatsioonide õigus osaleda digitaalplatvormide poolt kasutatavate automaatsete sisutuvastussüsteemide väljatöötamises ja testimises. Nõustume , et digitaalmajanduse kontekstis on kollektiivse esindamise organisatsioonide roll üha olulisem, eriti läbirääkimistes digitaalplatvormidega ja läbipaistvuse tagamisel. DSM direktiivi artikkel 19 ja kollektiivse esindamise direktiiv (2014/26/EL) rõhutavad läbipaistvuse ja aruandluse olulisust, kuid tekib küsimus, kas see on piisav . 11. Digitaalplatvormide vastutus ja kohustused ENL peab vajalikuks digitaalplatvormide vastutuse ja kohustuste täpsemat reguleerimist autoriõiguse seaduses. Praegune regulatsioon ei anna piisavat selgust platvormide kohustuste osas ning jätab õiguste omajad sageli kaitsetuks. Ettepanek: ENLi hinnangul tuleks kehtestada digitaalplatvormidele kohustus rakendada tõhusaid automaatseid sisutuvastussüsteeme, mis suudavad tuvastada autoriõigusega ja kaasnevate õigustega kaitstud sisu. Platvormidel peaks olema kohustus koostööks õiguste omajatega ning nad peaksid tagama kiire ja tõhusa ebaseadusliku sisu eemaldamise mehhanismi. Samuti tuleks kehtestada platvormidele kohustus maksta õiglast tasu õiguste omajatele nende sisu kasutamise eest. Digitaalplatvormide kohustuste täpsustamine on oluline, kuid see peab olema kooskõlas EL õigusaktidega (DSM direktiivi art ikliga 17 ja DSA). Platvormidel on juba kohustus tagada litsentsilepingud, õiglane tasu ja tõhus eemaldamismehhanism. Automaatsete sisutuvastussüsteemide kohustuslik rakendamine vajab põhjalikku analüüsi, et tagada proportsionaalsus ja vältida põhiõiguste riive id . Oleme valmis arutama täiendusi, mis suurenda ks läbipaistvust ja õiguste kaitset. 12. Digiteisikute osas autoriõiguse-laadne kaitse Eesti kehtiv õigus ja selle puudulikkused süvavõltsingute vastu. Kuigi Eesti õiguskord kaitseb isiku kujutist eraelu puutumatuse ning isikuõiguste raames, ei ole see kaitse piisav näitlejate ja teiste esitajate jaoks, kelle professionaalne tegevus sõltub nende kujutise ja hääle kasutamisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 kaitseb igaühe perekonna- ja eraelu puutumatust ning selle alla kuulub ka õigus oma kujutisele. See tähendab, et igaühel on üldjuhul õigus ise otsustada oma näo või keha kujutise kasutamise üle (nt foto, video, portree). Samuti on võlaõigusseaduse § 1046 lg-s 1 sätestatud, et ilma isiku nõusolekuta tema kujutise kasutamine on õigustamatu ja õigusvastane, v.a teatud erandlikel juhtudel (nt isik kajastub aktuaalse sündmuse taustal ajakirjanduses). Ehk juba täna võib süvavõltsinguga kellegi näo kasutamist pidada isikuõiguste rikkumiseks, mille vastu saab tsiviilkohtumenetluse korras nõuda ebaseadusliku sisu eemaldamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Probleem on selles, et süvavõltsingute ( deepfake – tehisintellekti abil loodud realistlik võltsing) puhul ei pruugi kehtiv õigus anda piisavalt kiiret ja selget kaitset. Näitlejate jaoks on probleem eriti akuutne, kuna nende professionaalne identiteet ja majanduslik heaolu sõltub otseselt nende kujutise ja hääle kontrollitud kasutamisest. Süvavõltsingud võivad kahjustada näitleja karjääri ja mainet viisil, mida praegused isikuõigused ei suuda piisavalt kaitsta. Näiteks kui keegi loob ilma loata TI-vahenditega video, kus Eesti näitleja “ütleb” midagi skandaalset, "osaleb” pornograafilises stseenis või "soovitab" tooteid, millega ta pole kunagi seotud olnud, siis kahjustatakse mitte ainult tema eraelu puutumatust, vaid ka tema professionaalset mainet ja majanduslikke huve. Kuigi kannatanu saaks nõuda kohtus video eemaldamist ja kahju hüvitamist, võib kohtutee olla aeglane ning selleks ajaks on valeinfo või solvav materjal juba laialt levinud. Pealegi pole praegused isikuõigused võrdväärsed varaliste õigustega, mis tähendab, et inimese “nägu ja hääl” ei ole käsitletud nagu omandi või intellektuaalse loominguna. See teeb piiriülese kaitse raskeks – autoriõiguse rikkumiste puhul on platvormidel ja teistel riikidel selgem kohustus sisu eemaldada, ent eraõiguse rikkumiste puhul sõltub palju kohalikust õigusest ja menetlusest. Eriti problemaatiline on olukord näitlejate jaoks, kelle töö sõltub usaldusest ja maine säilitamisest - süvavõltsing võib hävitada aastatega üles ehitatud karjääri ning praegused õiguskaitsevahendid ei taga piisavalt kiiret ega tõhusat kaitset. Tegemist ei ole hüpoteetilise probleemiga, vaid reaalse ohuga, mida kinnitab näiteks ENLi kokkupuude näitlejate hääli jäljendavate sünteeshäältega. Kuna seaduse tasandil ei ole tagatud inimese hääle efektiivne kaitse, on ENL näitlejate kaitseks kehtestanud ENLi esindatavate näitlejate hääle kasutamise põhimõtted (kehtivad alates 10.06.2025). Taani lähenemine ja võimalikud sammud Eestis. Taani kavandatav seadusemuudatus pakub maailmas uudse lahenduse, andes inimesele autoriõiguse-sarnase varalise õiguse oma näole, häälele ja üldisele sarnasusele (nn digiteisikule). Seaduseelnõu järgi tekiks igal inimesel automaatselt intellektuaalomandi laadne kaitse oma biomeetriliste tunnuste suhtes, mistõttu ilma nõusolekuta loodud realistlikud TI-koopiad oleksid samamoodi karistatavad nagu autoriõiguse rikkumine. Selline lähenemine tõstab isiku kujutise õiguskaitse tasandi eraõigusest varalise õiguse tasandile, mis on eriti oluline näitlejate ja teiste esitajate jaoks, kelle professionaalne tegevus põhineb nende kujutise ja hääle kasutamisel. See võimaldaks kannatanul lihtsamini nõuda sisu mahavõtmist (sh rahvusvaheliste platvormide puhul) ning hüvitist tekitatud kahju eest. Lisaks looks see ennetava efekti – TI arendajad ja sisutootjad peavad edaspidi arvestama, et iga inimese nägu/hääl on kaitstud nagu autori/esitaja teos/esitus. See oleks eriti kasulik näitlejatele, kes saaksid oma kujutise ja hääle suhtes sarnased õigused nagu neil juba on oma esituste suhtes autoriõiguse seaduse alusel, mis paneb neid “teise inimese identiteedi laenamisel” kaks korda mõtlema. Eestis võiks kaaluda Taaniga sarnase põhimõtte kehtestamist. Üks võimalus on täiendada Eesti autoriõiguse seadust erisättega, mis tunnustab iga füüsilise isiku õigust oma kujutisele ja häälele intellektuaalomandi eriliigina. See oleks pretsedent, kuna klassikaliselt AutÕS kaitseb vaid loomingulisi teoseid ja esitusi. See reeglistik võiks sätestada, et igaühe kujutise või hääle realistlik imiteerimine ilma tema loata on keelatud, v.a seaduses ettenähtud erandid (nagu paroodia, tsiteerimine või isikuga seotud päevakajaline kajastus). Selline säte annaks kannatanule otsese nõudeõiguse nagu autoriõiguse puhul: materjali kasutamise keeld, kahjuhüvitis, võltsingu hävitamine jms. Samuti looks see surve platvormidele – kui Eesti seadus määratleb loata süvavõltsingu selgelt ebaseadusliku sisuna, peavad ka näiteks YouTube, Facebook jt vastavalt Euroopa Liidu digiteenuste määrusele seda kiiresti eemaldama. Näitlejate jaoks oleks see eriti oluline, kuna see tagaks neile sarnase kaitse nagu neil on oma esituste suhtes, luues tervikliku õigusliku raamistiku nende professionaalse identiteedi kaitseks. Taani eelnõus on rõhutatud, et platvormide mittenõustumisel võidakse rakendada märkimisväärseid trahve või isegi tõstatada küsimus Euroopa Komisjoni sekkumiseks. Eesti saaks sarnase printsiibi oma seadusesse kirjutada, mis motiveeriks tehnoloogiaettevõtteid koostööle. Rahvusvaheline dimensioon ja koostöö. Oluline on märkida, et süvavõltsingud on piiriülene nähtus – pahatahtlik video võib olla loodud välismaal ning üles laaditud globaalsele platvormile. Seetõttu on Eesti jaoks mõistlik ühendada jõud rahvusvaheliselt. Praegu on Euroopa Liidus juba astutud samme tehisintellekti negatiivsete mõjude ohjeldamiseks. Vastu on võetud tehisintellekti määrus, mis muu hulgas nõuab süvavõltsingute selget märgistamist: edaspidi peavad TI-arendajad ja -kasutajad teavitama avalikkust, kui tegu on tehisloodud sisuga (nt vesimärgi või tekstilise hoiatusega). See suurendab läbipaistvust ja aitab vähendada valearusaamu, kuid ei anna inimesele automaatselt õigust sellise sisu levitamist peatada – märgistus ei välista kahju tekkimist, kui vale sisu ikkagi pahatahtlikult levitatakse. Seetõttu ongi Taani lähenemine suunatud just individuaalse õiguse tugevdamisele. Eesti võiks EL tasandil toetada algatusi, mis looksid ühtsed reeglid inimeste digitaalse identiteedi kaitseks. Kui Taani seadus jõustub ja osutub edukaks, võiks sellest saada eeskuju laiemale standardile Euroopas. Eestil tasuks jälgida Taani kogemust ja teha koostööd teiste lähiriikidega (näiteks Põhjamaadega), et kujundada ühtne rinne süvavõltsingute vastu. Ühine lähenemine vähendaks ohtu, et rikkujad kolivad lihtsalt rangema õigusruumiga riigist leebemasse – kui kogu EL rakendab sarnaseid põhimõtteid, on kaitse tõhusam ja õiguste teostamine lihtsam. Eesti näitlejate jaoks tähendaks see, et nende õigused oleksid kaitstud mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopa Liidus ühtsetel alustel, mis on eriti oluline rahvusvahelise koostöö ja koosproduktsioonide kontekstis. Ettepanek: Eesti Vabariik võiks käsitleda süvavõltsingute teemat proaktiivselt, ajakohastades õigusruumi nii, et igaühe nägu, hääl ja identiteet oleksid digiajastul paremini hoitud. Sarnaselt Taani ettepanekule tasuks kaaluda uuenduslikku seadusandlust, mis annab inimestele varalise õiguse oma digitaalsele sarnasusele. Oma näo, hääle ja keha autorikaitse alla võtmine on seni tugevaim samm, mis annab inimestele tagasi kontrolli oma identiteedi üle digimaailmas. See oleks põhimõtteline muudatus, mis aitaks taastada usaldust infokeskkonda: teadmine, et “mina kuulun mulle” ka virtuaalses ruumis, loob inimestele julgema tunde uudsete tehnoloogiate ees. Eesti peaks selles vallas olema mitte üksnes reageerija , vaid ka suunanäitaja, kaitstes oma kodanike õigusi ja väärtusi isegi kiiresti areneva tehisintellekti ajastul. ENLi hinnangul tuleks analüüsida Taani mudeli rakendamist Eestis. Selline regulatsioon peaks hõlmama nii füüsiliste isikute kujutiste kasutamist digiteisikute loomisel kui ka täiesti sünteetiliste digiteisikute kommertskasutust. Regulatsioon peaks tagama, et digiteisikute loojatel ja kasutajatel oleksid selged õigused ja kohustused, sealhulgas õigus saada õiglast tasu loodud digiteisikute kasutamise eest ning õigus kontrollida nende kasutamise viisi ja ulatust. T äname põhjaliku ja sisuka ettepaneku esitamise eest. Selgita me , et nagu olete ka oma arvamuses märkinud , kaitseb kehtiv õigus inimese kujutist ja häält võlaõigusseaduse kaudu (VÕS § 1046 lg 1) ning füüsilisel isikul ( sh näitleja) on võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid tema kujutis e õigusvastase kasutamise korral . Saame samas aru murest, et praktikas võib süvavõltsingutega seotud rikkumiste ga tegelemine osutuda keerukaks . Näitlejate ja teiste esitajate puhul, kelle töö ja sissetulek sõltub nende näost ja häälest, või vad süvavõltsing ud põhjustada mainekahju ja varalist kahju. Seetõttu on mõistetav, et küsimus õiguste jõustami s e st on oluline. Nagu toote ise välja, k uigi kannatanu saaks nõuda kohtus video eemaldamist ja kahju hüvitamist, võib kohtutee olla aeglane ning selleks ajaks on valeinfo või solvav materjal juba laialt levinud. Samas jääb õhku küsimus, kas isikukujutise kaitse kehtestami ne ainuõigustena lahendaks teie tõstatatud probleem i õiguste jõustamisel . Kohtu kaudu õiguste kaitsmisel on teekond kulukas ja aeganõudev igal juhul , sõltumata sellest, kas nõue süvavõltsingu eemaldamiseks tugine ks VÕS § 1046 lg-le 1 või , hüpoteetilises olukorras, ainuõiguste kaitsele . Oleme teadlikud ka rahvusvahelises plaanis toimuvatest aruteludest, sealhulgas Taanis ja Madalmaades tehtud ettepanekutest , mis käsitlevad inimese nägu, häält ja muid biomeetrilisi tunnuseid intellektuaal se omandi õiguse objektina. Kuna intellektuaalse omandi õigused kaitsevad traditsiooniliselt loomingulist panust või investeeringut, tuleb hoolikalt analüüsida, kas ja millises ulatuses sobib digiteisikute kaitse paiguta mine intellektuaalse omandi õiguse alla , või kas tuleks eelistada muid lahendusi (nt isikuõiguste täiendamine, õiguste jõustamise täiendamine või täiendavad kohustused platvormidele ). E esti Autorite Ühing 1. Isiklike õiguste loetelu Eestis 1992. aastal vastu võetud autoriõiguse seadus ( AutÕS ) annab autorile ulatusliku isiklike õiguste kataloogi, mis on palju laiem, kui Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioonis ette nähtud miinimumstandard. Näiteks Berni konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud kaks õigust on Eesti autoriõiguse seaduses lahti kirjutatud viie iseseisva õigusena, millest igaühe rikkumise korral võib taotleda eraldi õiguskaitsevahendi rakendamist. Need õigused on autorsuse õigus, õigus autori nimele, õigus teose puutumatusele, õigus teose lisadele ning õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Lisaks nendele viiele on Berni konventsiooni artikli 6 bis põhimõtteid edasi arendatud teose avalikustamisõiguse, teose täiendamise õiguse, teose tagasivõtmise õiguse ja õigusega nõuda autori nime eemaldamist kasutatavalt teoselt. EAÜ toetab ettepanekut, kus autori au ja väärikust mitte kahjustav teose muutmise õigus liigutatakse varaliste õiguste kataloogi alla, tunnistades kehtetuks AutÕS § 12 lg 1 p 3. Kehtima jääks AutÕS § 12 lg 1 punktis 5 sätestatud õigus au ja väärikuse kaitsele, mis tähendaks autori õigust vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust. Euroopas on ka teisi riike, millised lähtuvad isiklike õiguste osas Berni konventsiooni miinimumstandardist. Näiteks Soome ja Rootsi autoriõiguse seadustes sätestatud isiklike õiguste kaitse seondub reputatsiooni ja individuaalsuse kaitsega. Saksa autoriõiguse seadus keelab teose muutmise, kui see kahjustab autori isiklikke huve ja puudub teistsugune kokkulepe . Kuidas siis otsustada, millal teose muutmine on lubatud ja millal selline muutmine viib lubamatu kahjustamiseni? Saksa õiguskirjanduses on leitud, et kui muutmiseks lepingulist kokkulepet ei ole, taandub see sisuliselt huvide tasakaalustamisele. Kusjuures teose kahjustamise aste mängib selles huvide tasakaalustamises olulist rolli . Põhimõtteliselt sarnaneb Saksa lähenemine teose muutmisesse Eesti AutÕS § 12 lg 1 punktis 5 tooduga, kus autoril on õigus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses, mis kahjustavad autori au ja väärikust. EAÜ ettepanek tuleneb muusikatööstuses valitsevast segadusest. Muusikateoste kasutajatele (näiteks esitajatele ja ürituste korraldajatele) ja isegi autoritele endile on ebaselge, millal on tegemist autorile kuuluva isikliku õiguse ja millal varalise õigusega. Nimelt on autori õigus, lubada teha teoses muudatusi, reguleeritud nii isiklike- kui ka varaliste õiguste kataloogis. Samuti ei ole selgust küsimuses, kas iga väiksemagi muudatuse tegemiseks on vaja algse muusikateose autori nõusolekut; ja küsimuses, kas ilma autori nõusolekuta toimunud teose muutmise puhul on tegemist autorile kuuluva isikliku või varalise õiguse rikkumisega. Seda ebaselgust on veelgi süvendanud Ivar Musta ja Eesti Filmi Instituudi vaheline kohtuvaidlus (tsiviilasi nr 2-24-10809), mis puudutas 14.04.2023 EFTA galal Ivar Musta ja Maian Kärmase muusikateose „ Everybody “ esitamist Tanel Padari ja Dave Bentoni esituses. Nimelt leidis hageja Ivar Must, et tegemist oli tema teose muutmisega, kuna muutunud oli näiteks teose tempo, originaalversioonis kõlab salmides „summutatud“ elektrikitarr, mida võrreldavas teoses ei ole, originaalversioonis on neli meessoost taustalauljat, võrreldavas teoses oli aga kaks taustalauljat ja mõlemad naissoost. Antud kohtuasjas leidis Harju Maakohus, et „ AutÕS § 12 lg 1 p 3 järgi kuulub autorile õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. Seda õigust loetakse õiguseks teose puutumatusele. Kohus osundab, et viidatud sättes on selgelt välja toodud, et silmas on peetud „mis tahes muudatusi“, mitte üksnes selliseid, mida võiks pidada loomingulisteks muudatusteks. Seega on ebaõige kostja järeldus, et kui muudatused on tehnilised, võib neid teha ilma autori loata. Nii ei saa autoriõiguse seadusest teha järeldust, et kui näiteks kunstiteosel muudetakse vaid värve või värvitoone või kui kirjandusteoses muudetakse tekstilõikude järjestust või kirjavahemärke, on tegu muudatusega, mida võib teha ilma autori nõusolekuta.“ Seega kohtu hinnangul piisab isiklike õiguste kataloogi kuuluva teose muutmise õiguse rikkumiseks väiksemastki teose alg- ehk originaalversiooni muutmisest (sh ka tehnilist laadi muutmisest), ilma et sellega peaks kaasnema au ja väärikuse kahjustamine. Muusikatööstuses tähendab see, et kõik esitajad peaksid oma esituses rangelt kinni pidama vastava muusikateose algversioonist ja igasugune esitaja poolne Interpretatsioon (ehk esitaja tõlgenduspanus) on ilma autori loata keelatud. EAÜ on tulenevalt sellest probleemist koostanud muusikateose arranžeerimise ja kohandamise hea tava, mille kohaselt teoses muudatuste tegemisel peab eristama tehnilisi ja loomingulisi muudatusi. Loominguliste muudatuste tegemiseks peab hankima esialgse autori nõusoleku, samas kui tehnilisi muudatusi tohib teha ilma autori nõusolekuta. Viimane hõlmab nii tahtlikult kui ka kogemata tehtud muudatusi (viisist mööda mängimine või kuulmise järgi pisemate muudatuste tegemine). EAÜ hinnangul tuleb isiklike õiguste kataloogi piirata muusikatööstuse praktilistest vajadustest lähtuvalt. See muudatus teeks isiklike õiguste regulatsiooni selgemaks ning tagaks senisest suurema õigusselguse varaliste õiguste omandajale. Kui erinevates loomevaldkondades tõlgendatakse au ja väärikuse riivet erinevalt, siis peab seaduse muutmisel seletuskiri andma edasi erinevate loomevaldkondade konteksti, et seadust võimalikult selgelt praktikas tõlgendada. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH 2. Isiklike õiguste teostamine Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud selles mõttes, et seadus ei luba neid tehinguga loovutada ehk üle anda (vt AutÕS § 11 lg 2). Samal ajal saab autor lubada teistel isikutel kasutada oma isiklikke õigusi. Eesti seadus võimaldab anda teisele isikule loa ehk litsentsi kõigi oma isiklike õiguste kasutamise kohta. Selline litsentsi andmine toimub (litsentsi)lepingu alusel. Lepinguline kokkulepe, millega autor annab tellijale ainulitsentsi oma isiklike õiguste kasutamiseks, tähendab, et autor loobub sisuliselt kõigi oma isiklike õiguste teostamisest. Samas ei tohiks selline isiklike õiguste kasutamiseks antud ainulitsents olla tagasivõtmatu ja tähtajatu. Täname esitatud arvamuse eest. Teavitame, et kõnealust küsimust adresseerib eraldiseisev eelnõu, vt link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c350a8cd-c74e-425d-9293-f9053422867c#FAiMphGH