Saima Uusma Teie 16.03.2026
MTÜ Nepste
[email protected] Meie 26.03.2026 nr 13-3/567-4
Vastus pöördumisele
Täname Teid ka 15.03.26 kirjaga esitatud täiendavate seisukohtade eest. Mõistame Nepste küla
kogukonna muret ning kinnitame, et planeerimisprotsessi eesmärk on leida lahendus, mis arvestab
nii tehniliste vajaduste kui ka looduskeskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega.
Koostatava riigi eriplaneeringu põhieesmärk on leida eri valdkondi arvesse võttes kõige
väiksemate mõjudega asukoht kõrgepinge elektriühendusele, millel on riiklik strateegiline
tähtsus taastuvenergia kasutuselevõtuks ning elektrivarustuskindluse parandamiseks. Tegemist on
objektiga, mis läbib mitut omavalitsust ning puudutab erinevaid looduskeskkonna- ja
maakasutuspiiranguid, mistõttu eeldab sellise taristu kavandamine terviklikku ruumilist
planeerimist riigi tasandil. Oluline on teada, et riigi
eriplaneeringu protsess on vajalik just õhuliini asukoha kavandamiseks. Maakaabli ja
merekaabli asukoha valimiseks ei ole vaja riigi eriplaneeringut koostada.
Nepste piirkonna osas on tegemist keskkonnatingimustelt tundliku ja keerulise alaga, kuna esineb
mitmeid looduskaitselisi ja maakasutuslikke piiranguid. Nende piirangute tõttu on trassikoridoride
valik oluliselt kitsendatud. Seniste analüüside põhjal on ilmnenud, et piirkonnas
kehtivad looduskeskkonna- ja maakasutuspiirangud ei võimalda kujundada sisuliselt erinevaid
alternatiivseid trassikoridore. Loomulikult on kogu loodus väärtuslik ja vajab hoidmist,
kuid arvestades mh ka piirkonna inimeste vajadusi, peavad kuhugi mahtuma ka inimasustuse jaoks
vajalikud objektid (elumajad, teed liikumiseks, elektriühendused jne). Piirkonna ulatuslike
looduskaitseliste piirangutega on kõige väärtuslikumad loodusalad kaitstud. Seega on loogiline,
et erinevaid mõjusid looduskeskkonnale endiselt hoolikalt kaaludes valitakse asukoht vähem
tundlikele või inimasustusest juba varasemalt mõjutatud aladele
(nt põllumassiivid, majandusmetsad jne). Samuti arvestame sotsiaalsete ning kultuuriliste
mõjudega, püüdes leida kõige optimaalsemat asukohta, et minimeerida mõjusid kohalikele
elanikele.
Mõistame Teie soovi eelistada õhuliinile maakaablit. Kuigi maakaabel ei põhjusta visuaalset
mõju, kaasnevad kaevetöödega ehitusaegsed mõjud nii pinnasele kui ka ümbruskonnale,
samuti tehnilised ja töökindlusega seotud eripärad. 330 kV õhuliin on võrreldes maakaabliga
töökindlam, lihtsamini hooldatav ja parandatav ning ka oluliselt soodsam rajada ja käigus hoida.
Sama ülekandevõimsuse tagamiseks oleks maakaabli puhul vaja märksa mahukamaid ehitustöid,
lisaseadmeid ning suuremaid investeeringuid, mistõttu kujuneks selle maksumus õhuliinist
kordades kõrgemaks. Samuti on maakaabli eeldatav eluiga lühem ning selle rikete kõrvaldamine
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
keerukam ja ajamahukam. Eestis on olemas vajalik kogemus ja võimekus just kõrgepinge
õhuliinide hooldamiseks, kuid kõrgepinge maakaablite hooldamise võimekus ja pädevus
puudulik. See tähendab, et kõrgepinge maakaabli rikete tuvastamine ja kõrvaldamine on Eestis
palju keerulisem kui õhuliini puhul ja tähendaks oluliselt pikemaid katkestusi, mis mõjutavad
oluliselt ka elektri hinda tarbijatele. Seetõttu on õhuliin tehniliselt ja majanduslikult põhjendatum
lahendus.
Viitate oma kirjas, et kuna planeeringulahenduse kujunemisel on kaalutud merekaablit Pärnu
suunal, ei saa maakaabli kavandamine olla liiga kallis. Selgitame, et planeeringulahenduses on
oluline kaardistada kõik võimalikud alternatiivid, mistõttu visandati algul üks võimalik lahendus
ka Pärnu suunal. Samuti on elektriühenduse maksumus vaid üks kriteerium paljudest. Kuna riigi
eriplaneeringut on elektriühenduse rajamiseks vaja vaid õhuliinile, käsitletakse planeeringus
eelkõige just õhuliini ning maakaabel on lahenduseks kohtades, kus see on hädavajalik ning
otstarbekas arvestades tehnilisi piiranguid ja mõjusid ümbritsevale. Lisaks arvestades, et õhuliinil
on eelpool mainitud eelised.
Jagame samuti Teie seisukohta, et looduse taastamine on Euroopas oluliseks suunaks ja lisaks
eelnevatele selgitustele kinnitame, et looduskeskkonna mõjusid on käesolevas protsessis
põhjalikult analüüsitud ja olulise mõju ilmnemisel vajalikud leevendusmeetmed välja töötatud.
Kaasatud on Eesti pädevaimad valdkonna eksperdid (nt Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut,
Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ornitoloogiaühing jne). Mõjude hindamine on riigi eriplaneeringu
lahutamatu osa ning kinnitame, et mõju hindamise tulemustega on planeeringulahenduses
arvestatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivari Rannama
Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja
Lisad:
Anne Martin
+372 5802 3933
[email protected]
2 (2)