Juhtrühma kohtumise protokoll

Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ juhtrühma 17.03.2026 kohtumise PROTOKOLL Tallinn + MS Teams 30. märts 2026 nr 1-2/26/8 Algus kell 15:30, lõpp kell 16:30 Juhatas: Antti Tooming Protokollis: Janika Laht Võtsid osa: Liis Sipelgas (REM), Kristi Parro (KLIM), Antti Tooming (KLIM), Eike Lepmets (REM), Aire Rihe (KLIM), Timo Kark (KLIM), Janika Laht (KAUR), Katrin Rannik (REM), Vello Kima (MKM), Taimar Ala (KAUR), Andres Levald (MKM), Helve Hunt (REM), Krisela Uussaar (KAUR), Laura Remmelgas (KLIM), Liina Ordlik (MARU), Liis Lumisalu (KLIM), Madis Pärtel (REM), Martin Maddison (KAUR), Raili Allmäe (KLIM), Reena Osolin (REM), Sandra Aasmäe (REM) Päevakord 1. Tavapärane ülevaade tööde seisust 2026. a vaates (PÕMU, MEMU, märgalad, maahõive õigusanalüüs, mullastikukaardi uuendamine, muud töösse liikunud analüüsid); 2. Uute uurimisettepanekute kinnitamine (ettepanekud saadetud Janika Laht kirjaga 12. märtsil); 3. Teadmiseks mullaseire ja vastupidavuse direktiiviga seotud arengud; 4. Muud kohapeal tõstatatud teemad. Protokolli lisad: Lisa 1. TA Maamuld 17.03 kohtumise slaidid Lisa 2. Uuringu „Asula biomass ja mullad“ tehniline kirjeldus Lisa 3. Uuringu „Põllumajanduslikud turvasmullad“ tehniline kirjeldus Lisa 4. Mullaseire ja vastupidavuse direktiivi tutvustavad slaidid 1. Ülevaade tööde seisust Kuulati: Janika Laht andis ülevaate uuringute hetkeseisust (vt Lisa 1). Üldiselt on seis hea, kõik on töös ja ajakohane. Samuti on kasvanud projektide omavahelise sidustamise roll ja teostajad tegelevad sellega aktiivselt. Valmib mitmeid väga erinevate valdkondade (mets, põllu- majandus, rohumaad, märgalad, tööstusalad, mullastikukaart jt) tulemeid ja ühine siht on need praktikasse rakendada omavahel kooskõlas, peame seda järjepidevalt silmas ja informeerime tervikust. • MULD2: Tehniline osa töös. Avalikustamise sisu veel loomisel, et arvestada huvirühmade soovidega. Peamine, et andmeid saaks tehniliselt kasutada, kommunikatsiooni saab veel täpsustada. Eraldiseisev lõpuseminar oktoobris juba planeerimisel. Konsortsiumiga arutatud, kuna puudutab paljusid eri valdkondi. Sobiv kuupäev juba otsimisel. • MEMU uuring: Ajagraafikust veidi maas. Vahearuandele loodud lisatähtaeg. Mai/juunis uuringu edenemise osas selgemad tulemid. o Küsimus: “kas asjad võivad minna nihkesse ajaliselt?” - Vajadusel tellitakse vahearuannetele hinnang (mai/juuni). Vaadatakse, kas uuring vastab sisuliselt ootustele. Vahearuanne on kinnitamata, sellele antud uus tähtaeg. töö eest ei maksta enne vahearuande kinnitamist. Esiteks tuleb anda hinnang kui suur osa tööst on tehtud ning selle alusel selgitada kui palju välja makstakse. o “Mis ajaraames liigume mudelite rakendamisega?” 2027 a lõppedes on mudelid valmis 2029 jaanuaris esitatakse uus inventuur, kus võiks mudelid juba olemas olla. • PÕMU uuring: Uuring kulgeb plaanipäraselt. Järgmine kohtumine mais. Probleeme pole, liigub sobivalt. ÜRO audiitoritele progress edastatud, mudelid parasjagu analüüsil. • Märgalade kaardistamine: Uuringuga äsja alustatud. Esimesed kohtumised toimunud. Esimene vahearuanne juunis. Mõju KHG heitele pole veel uurimisel. Miinimumnõude täitmine oluline. • Pruunalade kaardistamine: Vahearuanne valminud märtsi alguses. Pruunalade definitsioon loodud. Mõeldud, kuidas võimalik kaardistada. Järgmine kohtumine 19.03 (käsitleb definitsiooni ning kuhu liigutakse edasi). Lõplik aruanne ja kaardikihid valmivad sügisel 2026. o Küsimus: “Kui palju aega tagasisidestamiseks?” – tähtaeg kokkuleppimisel (reedel 20.03, kuid vb ka hiljem, tuleb ülevaade, siis lepitakse kokku kuupäevad tagasisidele ja järgmisele kohtumisele) Otsustati: 1.1. Võtta info teadmiseks ja jätkata suunda, et kogu projekti tulem peab olema sidustatult rakendatav, nii metoodikate, andmete tõlgendamise kui ruumiliste rakenduste osas 2. Uute uurimisettepanekute kinnitamine Kuulati: Janika Laht andis lühiülevaate juhtrühmaga eelnevalt jagatud kahest uuringust (vt Lisa 2 ja Lisa 3). Teema 1. Uuring „Asula ökosüsteemide ja kasvuhoonegaaside seire ja aruandluse jaoks teaduspõhiste metoodikate väljatöötamine“. Uuringu eesmärk on välja töötada kõrgema taseme (Tier 3) metoodika asula muldade ja biomassi süsinikuvaru muutuste hindamiseks. KHG inventuuri LULUCF sektoris ei ole seni riigi- ja asukohapõhiselt arvestatud KHG heitkoguseid asulate rohealadelt, sh muldadelt, kuid alates 2030. aastast on riigil kohustus seda seirata ning hinnata riigi- ja asukohapõhiste andmete ja metoodikate alusel ehk vastavalt Tier 3 nõuetele. See on eeldus kompensatsiooni- ja paindlikkusmeetmete kasutamiseks ning seeläbi LULUCF sektoris kliimaeesmärkide täitmiseks. Sõna võtsid: • Küsimus: “Miks selline summa?” – Summa tuleb konsultatsioonist teadlastega. Kaugseire põhiselt metoodika väljatöötamine. Vaja välimõõtmisi, mis muudab maksumuse suureks. Põhineb ka varasematel töödel, teadlaste metoodikate välja- pakkumisel. ETAG viib läbi konkursi (kestus vähemalt 4 nädalat), s.t tõenäoliselt lepingu sõlmimine mais. Tõenäoliselt valida konsortsium, kuna lõimitud kaks veidi 2 (4)  erinevat teemat. Riskid seotud konsortsiumi tööle hakkamisega. • Küsimus: “kuidas leida, et see on adekvaatne hind?” – Saab teha turu-uuringu kui palju läheksid sellised uuringud maksma (Tartu Ülikool, Maaülikool, KappaZeta) • Küsimus: “Kas oleks hea mõte muuta projekt väiksemateks ülesanneteks?” – Võimalik luua kaheks: üks konkurss elusa biomassi ja teine ainult muldade jaoks. See ei muuda kogumaksumust, tähendaks vajadust kahele konkursile. Kogusumma jääks samaks. • Küsimus: “Kumb pool on kallim? Mulla või biomassi pool?” – mullaproovid ja nende analüüsid on kulukamad. Teema 2. Uuring „Põllumajanduslikus kasutuses kuivendatud turvasmullaga maa pindala täpsustamine“. Uuringu eesmärk on koostada MULD2 uuringu baasil ülevaade põllu- majanduslikus kasutuses kuivendatud turvasmullaga maa pindalast. Turvasmullaga maa pindala kindlakstegemine on Eestis praegu keeruline, kuna erinevates andmebaasides kasutatakse erinevaid selle määratlemise aluseks olevaid termineid (põllumajandusmaa, turvas- muld jm) ja andmete kogumise metoodikat ning need andmed ei ole olnud seni ühtsesse vaatesse toodud. Samas tuleb Eestil esitada looduse taastamise kava septembris 2026 ning selles kavas ka esitada meetmed, mille eesmärk on taastada kuivendatud turbaaladel asuvad põllumajanduses kasutatavad turvasmullad. Arutelu: • Uue mullastikukaardiga oleks võimalik tööd ise teha. Uuring seotud mullastikukaardi uurimistiimiga, neile justkui täiendav analüüs. Hindavad kui palju muldi on põllu- majanduslikult kasutuses. • Räägitud MULD2 meeskonnaga, ei saa andmeid edastada enne projekti valmimist (november 2026). Taastamiskava ei valmi samuti enne septembrit. Hind madalam asulate uuringust, sest puuduvad välitööd. • Murekohti pole, maksumus OK. Valmimise tähtaeg võib olla hilisem (pärast augustit). Janika Laht andis ka ülevaate uuringust „Õiguslik analüüs: keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavus, nende kasutamise piirangud ja võimalused piiratud kasutuse korral“, mis on ettevalmistamisel ja viimasel ministeeriumide vahelisel kommenteerimise ringil. Kui see tehtud, siis saadetakse ka see juhtrühmale kirjalikult kooskõlastamiseks. Otsustati: 2.1. Asula biomassi ja muldade uuringu osas viia läbi turu-uuring, et saada hinnang ja tagasiside maksumuse kohta. 2.2. Põllumajanduslikus kasutuses turvasmuldade uuring sobiv ja võib edasi hankesse liikuda. 2.3. Andmete õigusanalüüs saata juhtrühmale ülevaatamiseks ja kinnitamiseks kirjalikult. 3. Mullaseire ja vastupidavuse direktiiviga seotud arengud Kuulati: Aire Rihe andis ülevaate mullaseire direktiivi ülevõtmisega seotud arengutest. TA analüüs sai sellest alguse ja nüüd hakkame TA tulemusi mullaseaduse nimel rakendama ehk on seotud sellega, kuidas kogu analüüs jõuab ka seadusesse ja kuidas liigume edasi. Tööülesannete täitmiseks on loodud 3 töörühma/nõukogu: 1. Mullaseire nõukoda (direktiivi rakendamise töörühm) vajalik seaduse koostamiseks 2. Maakasutuse nõukoda 3. Kolmas koda seotud tootjatega Eesmärk luua õigusraamistik 2028 detsembriks jätkusuutliku mullakasutuse ja ühtse seire jaoks. Praegused 30 püsivaatlusala on ebapiisavad, kuna ei esinda eesti muldade mitmekesisust. 3 (4) Räägitud kavandatud seadusandlikest muudatustest Eestis. Täpsed rollid praegu jagamata, peaks olema ametlikult määratud. Kirjeldatud mõjuanalüüsi ja rakendamise ajakava. 2028 algab seireprogramm praktiliselt. 2030 esimene koondülevaade Eesti muldade seisundist. Arutelu: o “Seiremetoodika väljatöötamine” – seadusesse läheks põhiprintsiibid. Määruste muutmine kindlate parameetriga lihtsam. Vaja rääkida juristiga. o Põhimõttelisem rollijaotus seonduvalt Mulla Koostöökeskusega vajab selginemist. Teema on kompleksne ja teemasid saab lahendada nende ülestulemise järjekorras. o “Direktiivi seiresüsteem, on see mulla või maakasutuse seiresüsteem?” – Seiresüsteem hõlmab mõlemat. mullaseire indikaatorid laienevad. Maahõiveseire on uus plokk, seda varem ametlikult ei eksisteerinud. Otsustati: 3.1. Info võeti teadmiseks ning täpsustamist vajab rollijaotus mullaseire nõukodade ja Mulla Koostöökeskuse vahel. 4. Muud kohapeal tõstatatud teemad Arutati: Järgmine juhtrühma kohtumine võiks toimuda aprilli lõpus. Ettepanek teha lühemaid kohtumisi, aga tihedamalt. Suuranalüüsidega on soov kiiresti edasi liikuda. Juhtrühma informeeriti ka uuest projektijuhtist – Mairit Saar – kes alustas KAUR-is tööd 01.03.2026, kuid hetkel viibib tööst eemal kokkuleppe alusel. Otsustati: 4.1. Info võeti teadmiseks. Aire Rihe otsib järgmise sobiva kohtumise aja. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming Janika Laht koosoleku juhataja koosoleku protokollija 4 (4)  Tehniline kirjeldus „Asula ökosüsteemide ja kasvuhoonegaaside seire ja aruandluse jaoks teaduspõhiste metoodikate väljatöötamine“ 1. Töö eesmärk Töö eesmärk on töötada välja LULUCF määruse nõutele vastavad teaduspõhised ja valideeritud kõrgema taseme (Tier 3) metoodikad asula maakategoorias biomassi ja muldade süsinikuvaru muutuste hindamiseks riiklikus KHG inventuuris. Töö tellitakse katusprojekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ (TA projekt) raames. TA projekti peamine eesmärk on luua maa- ja mulla- kasutuse juhtimissüsteem, sh maahõive- ja laiemalt ka maakasutuse hierarhia. Tööd toetab Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust. 2. Taust ja probleem Tulenevalt LULUCF määrusest, keskkonnamajandusliku arvepidamise määrusest, looduse taastamise määrusest ja mullaseire direktiivist tuleb riigil kaardistada mh asulate rohealad ja mullad, neid regulaarselt seirata ning võtta meetmeid, et viia kõik mullad heasse seisundisse ja tagada linnade rohealade kogupindalas ja puude võrastiku liituses kasvusuundumus. Iga- aastases riiklikus KHG heitkoguste aruandluses on täiendavalt vajalik seirata ja hinnata süsinikuvaru muutust ja sellest tulenevat KHG heidet linnamuldades ja rohealadel, sh puitses biomassis. Ka ökosüsteemide arvepidamise jaoks on tarvis seirata linnade rohealade pindala, sh arvestades erinevaid ökosüsteemitüüpe. Eesti mullastikukaardil on linnastunud alade mullastik kaardistamata. Uuringu MULD2 raames püütakse seda kaugseire toel pilootuuringuna teha kogu Eesti ulatuses, kuid selle käigus ei viida läbi kohapealseid proovivõtte, et anda hinnanguid linnamuldade füüsikalis-keemiliste omaduste ja seisundi kohta. Ilma vastavate näitajateta on võimatu hinnata linnamuldade süsinikuvaru, selle võimalikku aastast muutust ja KHG voogu, mida on tarvis arvesse võtta riiklikus KHG aruandes. KHG inventuuri LULUCF sektoris ei ole seni riigi- ja asukohapõhiselt arvestatud KHG heitkoguseid asulate rohealadelt, sh muldadelt, kuid alates 2030. aastast on riigil kohustus seda seirata ning hinnata riigi- ja asukohapõhiste andmete ja metoodikate alusel ehk vastavalt Tier 3 nõuetele. See on eeldus kompensatsiooni- ja paindlikkus¬meetmete kasutamiseks ning seeläbi LULUCF sektoris kliimaeesmärkide täitmiseks. Eesmärkide mittetäitmisega kaasnevad riigile ulatuslikud rahalised kohustused. Täna antakse KHG inventuuri hinnangud puitse biomassi muutusele asulates üksnes sellisel juhul, kui toimub asula laienemine metsa, märgala või rohumaa arvelt. Nimetatud muutus toob arvestuslikult kaasa süsinikuvaru vähenemise ning seega panustab riiklikusse KHG inventuuri täiendava heitega. Seda saaks tasakaalustada võttes arvesse asulates rohealade pindala ja puude arvu suurendamise. Viimast praegu ei seirata ega võeta KHG inventuuris arvesse, kuna puudub vastav andmestik ja metoodika, et vastavaid muutusi arvestada ja mudeldada. Probleemid, mida uute metoodikatega lahendatakse: • Asulate rohealade kaardistamiseks ja puude võrastiku liituvuse hindamiseks puudub Eesti- kohane iga-aastaselt rakendatav teaduspõhine metoodika. • Asulate muldade kaardistamiseks ja nende seisundi hindamiseks puudub teaduspõhine metoodika ja asukohapõhine andmestik. Uuring täiendab Eesti linna¬muldade andmestikku, sh hinnanguid muldade seisundi ja süsinikuvaru kohta, mis on vajalik KHG inventuuri jaoks Tier 3 tasemele vastava metoodika (mullamudel) välja töötamiseks. • Asulate rohealadel asuvas puitses biomassis süsinikuvaru hindamiseks ja sellest KHG netoheite või -sidumise arvestamiseks puudub Eesti põhine andmestik ja teaduspõhine metoodika, mis vastaks KHG inventuuris nõutud Tier 3 tasemele. Uuring aitab neid lünki täita ning luua riiklikult kasutatavad teaduspõhised metoodikad ja andmestiku nii asulate rohealade, puitse biomassi kui muldade kaardistamiseks, nende seisundi ja omaduste hindamiseks ning seeläbi täiustades riiklikku aruandlust. Töö panustab ka looduse taastamise tegevuskava elluviimisesse, mille puhul asulad on ühed vähem uuritud alad, kuigi ka nende osas tuleb rakendatavad meetmed välja pakkuda juba 2027. aasta lõpuks. Praegu on käimas MULD2 projekt, mille raames kaardistatakse üldised asulate mullad, kuid see detailsuse aste pole piisav. MULD2 projekt ei käsitle ka asulate rohealade ja biomassi, sh selle süsinikuvaru kaardistamist, kuigi sellest projektist saadud teadmisi saab käesoleva probleemi lahendamisel kasutada täiendava arenguhüppe tegemiseks. 3. Töö sisu Töö eesmärk on töötada välja järgmised metoodikad: • Kaugseire ja AI tööriistade kombineerimisel põhinev metoodika asulate rohealade iga- aastaseks kaardistamiseks ning vastavatel aladel kasvavate puude tagavara ja võrastiku liituse kohta hinnangute andmiseks. • Metoodika asulate muldade tüüpide kaardistamiseks ja nende seisundi, sh süsinikuvaru muutuste, ning ökosüsteemiteenuste, sh kliimaregulatsiooni ja elurikkuse hüvede ning nende panuse hindamiseks kliimakindluse tagamisel. Metoodika väljatöötamiseks on tarvis läbi viia ka kohapealseid proovivõtte ja analüüse linnamuldade kohta, mis täidab senise lünga Eesti mullateaduses. • Metoodika (arvutusmudel) asulate rohealadel kasvava puitse biomassi ja selle süsinikuvaru kaardistamiseks ja iga-aastaste muutuste hindamiseks (eelduslikult kaugseire jm uuenduslike meetoditega, mida on tarvis kombineerida kas kohapealsete mõõtmiste või puistu mudelitega) ning sellest tuleneva süsinikuvaru muutuse ja KHG voo arvestamiseks KHG aruandluses. 4. Aruandlus ja tähtajad Konkursi taotlusvoor korraldatakse Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS). Uuringuettepanek tuleb esitada eesti keeles. Uuringu lõppkuupäev on 12.11.2027. Uuringu vahearuanded tuleb esitada oktoobris 2026 ja märtsis 2027. Tellija moodustab projekti jälgimiseks projekti juhtkomisjoni, mille koosseisu kuuluvad peale täitjate ja tellija esindajate ETAGi, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandus- ministeeriumi, Maa- ja Ruumiameti jt asjakohaste asutuste esindaja(d). Juhtkomisjon kohtub regulaarselt, kas füüsiliselt või virtuaalselt, et valideerida nii probleemipüstitust, uurimis- ülesandeid kui ka nende lahendamiseks kasutatavaid metoodikaid. Juhtkomisjonis tehakse ülevaade senistest tulemustest ning püstitatakse eesmärgid järgmisteks vaheetappideks. Juht- komisjonil on õigus teha eelarves, aja- ja tegevuskavas, valitud metoodikates jne muudatusi, eeldusel, et projekti üldeesmärk jääb muutumatuks. Juhtkomisjoni ülesanne on tagada, et projekti tegevused vastavad lähteülesandele ning uuringu- ettepanekus toodud eesmärkidele ja ajakavale ning jälgida, et eelarve oleks kasutatud eesmärgi- päraselt. 5. Töö maksumus Uuringu maksumus on 620 000 eurot (500 000 + KM%).  Tehniline kirjeldus „Põllumajanduslikus kasutuses kuivendatud turvasmullaga maa pindala täpsustamine“ 1. Töö eesmärk Eesmärk on koostada MULD2 uuringu baasil ülevaade põllumajanduslikus kasutuses kuivendatud turvasmullaga maa pindalast. Turvasmullaga maa pindala kindlakstegemine on Eestis praegu keeruline, kuna erinevates andmebaasides kasutatakse erinevaid selle määratlemise aluseks olevaid termineid (põllumajandusmaa, turvasmuld jm) ja andmete kogumise metoodikaid ning need andmed ei ole olnud seni ühtsesse vaatesse toodud. Töö tellitakse katusprojekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ (TA projekt) raames. TA projekti peamine eesmärk on luua maa- ja mulla- kasutuse juhtimissüsteem, sh maahõive- ja laiemalt ka maakasutuse hierarhia. Koostatav analüüs annab olulise sisendi maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomiseks ja rakendamiseks, sh just seonduvalt turvasmuldadega. Tööd toetab Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust. 2. Taust ja probleem Turvasmullaga põllumajandusmaa pindala on otseselt seotud järgmiste poliitikate ja algatuste ning neis esitatud eesmärkide täitmisega: 1) põllumajandusmaa säilimine ja toidujulgeoleku tagamine; 2) muldade hea seisundi saavutamine (EL mullaseire ja mulla vastupidavuse direktiiv); 3) kliimaeesmärkide täitmine ja kasvuhoonegaaside aruandlus (kliimakindla majanduse seadus ja põllumajanduse teekaart); 4) elurikkuse säilitamine ja suurendamine (EL looduse taastamise määrus ning kava); 5) MFF-i riigiplaan ja EL ühine põllumajanduspoliitika. Turvasmullaga maa pindala kindlakstegemine on Eestis praegu keeruline, kuna erinevates andmebaasides kasutatakse erinevaid selle määratlemise aluseks olevaid termineid (põllu- majandusmaa, turvasmuld jm) ja andmete kogumise metoodikat ning need andmed ei ole olnud seni ühtsesse vaatesse toodud. Seetõttu tuleb erinevates dokumentides esitatud turvasmulla kohta käivatesse numbritesse suhtuda ettevaatlikkusega ning soovitatav on kindlaks teha andmete kogumise nn lähtetaust (terminite sisu jm). Üldiselt saab öelda, et turvasmullad moodustavad ca 7,9% põllumajandusmaast, kuid paljudel juhtudel moodustavad need vaid väiksese osa valdavalt mineraalmullast koosneva põllu kogupindalast. Kuna ühe suure põllu raames on keeruline põldu mitmetaoliselt ja erinevaid mullaliike arvesse võttes majandada, tuleks turvasmuldade poliitikas keskenduda eeldatavasti eelkõige neile põldudele, kus turvasmulla osakaal on suur (nt üle 65 %). Esialgsel hinnangul on sellise üle 65% turvamuldade osakaaluga PRIA registris oleva põllumajandusmaa pindala ca 54 630 ha, millest püsirohumaa moodustab ca 36 300 ha, põllukultuuride (teravili) all on ca 18 300 ha ja köögiviljakasvatuse all ca 30 ha. Samas, võttes aluseks KHG aruandluse ning sama näitavad ka PRIA registriandmed, siis sellise (kuivendatud) turvasmullaga maa pindala, kus turvasmulda on enam kui 90%, on ca 40 000–42 000 ha. EL looduse taastamise määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama meetmed, mille eesmärk on taastada kuivendatud turbaaladel asuvad põllumajanduses kasutatavad turvas- mullad. Need meetmed kehtestatakse vähemalt järgmises ulatuses: 1) Aastaks 2030 – 30%, sh 1/4 märjutatakse 2) Aastaks 2040 – 40%, sh 1/3 märjutatakse 3) Aastaks 2050 – 50%, sh 1/3 märjutatakse Selle kohaselt peab taastamismeetmeid rakendama kuivendatud turvasmullaga põllumajandus - maal. See tähendab, et siin tuleb esmalt määratleda 3 termini sisu: - kuivendatud maa; - turvasmullaga maa; - põllumajandusmaa. Looduse taastamise kava taastamiseesmärkide täitmise aluseks, mille pindala arvestatakse protsendina kuivendatud turvasmuldadega põllumajandusmaast, võib määruse kohaselt võtta KHG aruandluse turvasmullaga maa. Samas on Eesti eksperdid arvamusel, et kui riigil on selleks paremaid andmeid, tuleks neist lähtuda. Lisaks tuleb looduse taastamise kavas välja tuua ka turbakaevandusalade ja muu maakasutusega turvasmuldade pindala, sh alad, millel on käimas või plaanimisel taastamistööd. Kuna andmed turvasmuldade pindala kohta on puudulikud ja erinevate andmebaaside andmed ei ole võrreldavad, on ka turvasmuldadega seotud eesmärkide seadmine, meetmete seire ja mõju hindamine osutunud samuti väga keeruliseks. Tulevikus, kui MULD2 projekt on lõppenud ja toimunud on mitmed muud arendused (nt põllu- ja rohumaade maski loomine), tuleks võtta eesmärgiks tuua andmed maksimaalselt ühte kesksesse vaatesse. Sh viia KHG aruandlus mullastikukaardi põhiseks ning samuti võiks andmed maakasutuse kohta tulla põllu- ja rohu- maade maski kaudu. Käesolev uuring keskendub kiireloomulisele tööle, mida on vaja EK-le esitatava looduse taastamise kava tarvis. Kuna turvasmuldade andmed täpsustatakse MULD2 projekti käigus 2026. a lõpuks, saame neid andmeid looduse taastamise kava menetluse (EK läbirääkimiste) faasis ka arvesse võtta. Seetõttu esitatakse tellimus selleks uuringuks samuti MULD2 projekti meeskonnale. 3. Töö sisu Põllumajanduslikus kasutuses kuivendatud turvasmullaga maa pindala täpsustamise uuringus: - koostatakse põllumajanduslikus kasutuses kuivendatud turvasmullaga maa pindala leidmise päringumetoodika; - määratletakse uuringus kasutatavad andmebaasid; - koostatakse põllumajanduslikus kasutuses kuivendatud turvasmullaga maa kaardikiht; - leitakse turbakaevandusalade ja muu maakasutusega turvasmuldade pindala, sh alad, millel on käimas või plaanimisel taastamistööd. 4. Koostöö ja kaasamine Töövõtja ja tellija kohtuvad avakohtumisel, mille raames arutatakse läbi koostöö, sh andme- vahetus ning koostöökohtumiste graafik ja kaasamine ning uuringuga seotud osapoolte ring. Töövõtja ja tellija kohtuvad töö algusfaasis töö skoobi ja uurimisküsimuste ning näidis- juhtumite osas ühise mõistmise ning vajadusel ka seotud ekspertide kaasamiseks kokku- leppelisel määral. Töövõtja kooskõlastab töövõtja ja tellija kokkulepete alusel oma tegevusi ning tulemeid tellija töörühmaga, sh kokkulepitud silmast silma või veebikohtumistel. Töövõtja teeb töö tulemustest tellija laiendatud töörühmale (kaasatavad osapooled lepitakse kokku jooksvalt) tööd tutvustavaid esitlusi vähemalt kahel korral. 5. Aruandlus ja tähtajad Töö tulemusena esitab töövõtja tellijale hiljemalt 30. augustil 2026. a MULD2 töö põhjal lühiülevaate põllumajanduslikus kasutuses kuivendatud turvasmuldade pindala määraltemisega seotud problemaatikast. Esimese aruande kuivendatud turvasmuldade pindalast esitab töövõtja juunis 2026 ja töö lõpptähtaeg on 30. august 2026. a. 6. Töö maksumus Töö hinnanguline maksumus on 12 500 eurot. Lisa 1. Võimalikud kaardikihid, andmebaasid ja päringud turvasmuldade kohta 1.1. Mullastikukaardil põhinevad andmed Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus on ülepinnaline mullastikukaart mõõtkavas 1 : 10 000 ning see on digitaliseeritud ja muudetud paljude tunnuste osas masinloetavaks. Mullastiku - kaardi loomist alustati 1954. a, valdav osa välitöid tehti aastatel 1965–1969, 1970–1976 ja 1982–1988. Pika kaardistamisperioodi jooksul muutus metoodika ning paralleelselt mullastiku kaardistamisega toimus intensiivne märgalade kuivendamine ja põllumajanduslike kõlvikute muutmine. Üldjuhul toimuvad pedogeneetilised muutused väga pika aja jooksul, kuid turvasmulla loomuomased mullatekkeprotsessid on maakasutuse muutuste suhtes väga tundlikud. Põllumaana kasutamisel ja intensiivse kuivenduse tulemusena toimub kiire turba mineraliseerumine ning nii võib mulla klassifikatsiooniline kuuluvus muutuda mõne aastakümne jooksul. Viimased suuremad välikaardistamise tööd, sh maaparandusobjektidel tehti aastatel 1988–1990. Arvestades turvasmuldade tundlikkust veerežiimi muutuste suhtes, aga ka oluliselt muutunud agrotehnikat ning maakasutust, on mullastikukaart kohati vananenud ja vajab uuendamist ning see on ka üks oluline põhjus, miks mullastikukaarti MULD2 projekti raames 2024–2026 uuendatakse. Hinnanguliselt on umbes 1/3 põllumajanduslikus kasutuses olevatest turvasmuldadest peamiselt kuivendamise ja maaharimise tõttu kaotanud oma turbahorisondi tüseduses sedavõrd, et Eesti muldade klassifikatsioonis ei saa neid määratleda enam kui turvasmuldi. Astoveri, Putku, Penu ja Kikase 2019. aastal tehtud uuringu tulemusena tuleks mullastikukaar dil mineraalmullaks klassifitseerida 29% turvastunud ja turvasmuldadel asuvatest nn PRIA registris asuvatest põllumassiividest. Muldade muutumine põllumajandusliku maakasutuse tõttu: 1.2. ÜPP turvasmuldade pindala andmekiht on kasutusel seoses ÜPP teatud pindalatoetuste (turvasmulla kaitse toetus) ja tingimuslikkuse HPK 2 tarvis, kus on aluseks võetud uuemad METK-i põllumajandustootjate mullaanalüüside kaudu kogutud mulla seisundi ja väetamistarbe määratlemise (nt PANDA) andmekogu andmed. Kuna mullastikukaarti ei ole enne MULD2 projekti uuendatud, oli METK-i andmebaaside abil võimalik ÜPP-s arvesse võtta kõige kaasaegsemad ja eelkõige mullaproovide analüüside andmed. Looduses on piirid erinevat tüüpi muldade vahel sujuvad ning sageli moodustab turvasmuld põllust vaid väikse osa. Kuna ÜPP raames on oluline määratleda turvasmullaga maa põllu- põhiselt, siis on põllu turvasmullaks määratlemiseks seatud lisatingimus, et ÜPP raames antakse turvasmulla kaitse toetust ja rakendatakse HPK 2 sätet, kui põllust moodustavad turvasmullad enam kui 65% (varasemalt ka 90% massiivist või 70% põllust). Lisaks vaadeldakse ÜPP-s vaid PRIA põllumajandustoetuste ja registrisse kantud põlde, kus SMI või ETAK-iga võrreldes on põllumajandusmaa pindala ca 250 000 ha võrra väiksem. PRIA andmekiht kasutab omaette põllumaa ja püsirohumaade mõistet, sh veel ka eripära, kus mulla- ja veekaitsetoetuse puhul rohumaade vanuse arvestamine kohustuse ajaks peatub ning maa ei liigu püsirohumaaks. METK-i 2021. a läbi viidud uuringu kohaselt esines üle 90% turvasmuldade osatähtsusega põlde 2020. aastal 1 920-l tootjal (kokku taotles pindalatoetusi 2020. aastal 14 259 tootjat) ja selliste põldude summaarne pindala oli 42 529 ha (moodustades ca 4% UAAst). METK-i 2021 HPK 2 uuring (põllud, kus turvasmuld neist mingi osa moodustab): 1.3. METK-i 2024. a uuringust (Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate lisameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine maakasutus 2023) Põllukultuure kasvatati turvasmuldadel 2023. aastal PRIA andmetel 30 419 ha-l ning üle poole põllumajanduslikus kasutuses olevatest turvasmuldadest oli püsirohumaade all (46 020 ha). Kui mineraalmuldadel on suurema osatähtsusega teraviljade kasvatamine, siis turvasmuldi kasutatakse rohkem rohumaadena (39%). Kokku on PRIA andmetel turvasmuldadel majandavaid põllumajandustootjaid 2 806. Valdav osa põllumajandustootjatest tegeleb taimekasvatusega. Seetõttu on ka kõige rohkem turvasmuldi kasutavatest tootjatest taimekasvatuse tootmistüübis (72% turvasmuldadel majandavatest põllumajandustootjatest, tabel 4). Turvasmuldi kasutavate tootjate jagunemine tootmistüübi järgi ja turvasmuldade osakaalu alusel kogu nende kasutuses olevast põllumaast, 2023 Valdaval osal tootjatest (79%) on kogu nende kasutuses olevast põllumaast turvasmuldadel asuva põllumaa osakaal väga väike: kuni 10% (2 221 põllumajandustootjat, tabel 4). Olulise osa moodustavad turvasmullad 32 põllumajandustootjal, kelle peaaegu kogu kasutuses olev põllumaa asub turvasmuldadel (turvasmuldade osakaal 90–100%). Üle 70% põllumaa kasutusest asub turvasmuldadel neljal aianduse tootmistüübi tootjal. Suuremal osal turvasmuldadel kasvatatakse teravilja või asub seal lühiajaline rohumaa (tabel 5). Põllukultuuride kasvatamine turvasmuldadel, hektarit, 2023 PRIA 2024. aasta toetustaotluse andmetel kasvatati turvasmuldadel põllukultuure 29 722 ha, mis moodustas ligi 37% põllumajanduslikus kasutuses olevatest turvasmuldadest. Seejuures üle poole turvasmuldadest oli püsirohumaade all (49 552 ha, tabel 6). 1.4. Eesti KHG aruandluses eristatakse maakasutuses põllumaad, mis kattub suuresti nn ÜPP põllumajandusmaa terminiga (982 000 ha) ja rohumaad (270 000 ha), mille hulka loetakse eelkõige looduslikud harimistunnusteta rohumaad ja ka põõsastikud. Põllumaa kategooria KHG inventuuri LULUCF sektoris hõlmab põllumaid, püsikultuure, pikaajalisi kultuurrohumaid ning põllumajanduslikust kasutusest kõrvale jäänud maid, millel on säilinud haritava maa tunnused. SMI definitsiooni kohaselt on põllumaa „haritav maa, ala, kus kasvavad ühe- või mitmeaastased põllukultuurid (sh kesa, viljapuuaiad, lühi- ja pikaajalised kultuurrohumaad ning ajutised kasvuhooned)“. Mahajäetud põllumaa liigitatakse põllumaaks seni, kuni see pole kaotanud põllumaa tunnuseid ning maa on ilma spetsiifilisi töötlusi rakendamata endiselt kasutatav põllumaana. SMI käigus loetakse looduslikuks rohumaaks "loodusliku rohukamaraga niitmis- või karjatamiskõlbulik maa; haritava maa tunnused minetanud söödid ja endised kultuurrohumaad, põõsastikud ja puisniidud. Eesti topograafiline andmekogu (ETAK) eristab rohumaid nähtusklassis “Lagedad (303) – looduslikud lagedad või rohttaimede kasvualad”. Rohumaadeks loetakse ETAK-is alad, mis ei sobi intensiivseks põllukultuuride kasvatamiseks, sh ka kasutusest ebarahuldava kuivenduse või ebasobiva asukoha tõttu välja langenud endine haritav maa. Puisniidud loetakse rohumaaks, kui esimese rinde võrade kattuvus on väiksem kui 50%. ETAK-i järgi on rohumaade pindala 266 106 ha, mis on veidi enam kui saadud SMI järgi. Seetõttu on põllumajandusmaa (põllumaa ja rohumaa) pindala KHG aruandluses kokku 1 252 000 ha. KHG aruandlus kasutab ka omaette turvasmulla määratlust ning alad tehakse KHG aruandluses kindlaks SMI kaudu, võttes veel ka arvesse, kas maa on kuivendatud või kuivendamata. 2023. a KHG inventuuri kohaselt oli põllumajanduslikus kasutuses kuivendatud turvasmullaga põllumaa pindala 32 710 ha põllumaa ja kuivendatud (loodusliku) rohumaa pindala 9 775 ha. Turvasmullaga rohumaad (sh ka kuivendamata) on SMI järgi kokku 52 180 ha. Seega kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaa pindala on KHG aruandluse kohaselt 42 485 ha ning turvasmullaga põllumajandusmaad kokku 84 890 ha (sh kuivendamata). Annex 3A.5, Chapter 3, Volume 4 of the IPCC 2006 loob aluse KHG aruandluses maakasutusega seotud terminiteks. Sh annab liikmesriikidele kõrgema määramiskategooria juures võimaluse riigispetsiifilise turvasmullaga maa termini loomiseks: Inventory compilers have the option of developing a country-specific classification for mineral and/or organic if applying Tiers 2 and 3 methods, in combination with developing country-specific reference C stocks and stock change factors (or emission factors in the case of organic soils). It is good practice to use the same classification of soils across all land-use types. 2013 IPCC Wetland Supplement kohaselt, kui riigis rakendatakse kõrgemat määramis- kategooriat, ei ole kehtestatud turbale ja turbamaale ühtset definitsiooni ning need võivad riigiti erineda: There are no IPCC definitions for peat and peatland. Definitions of peatland and peat soil differ between countries in relation to the thickness of the peat layer required to be determined as a peatland or a peat soil. In addition, the definition of peat varies among countries and disciplines, especially with respect to the minimum percentage of organic matter the material is required to contain (Joosten and Clarke, 2002). In the Wetlands Supplement the concept of peatland is considered to be included in ‘(land with) organic soil’. It is good practice that, when a country uses another definition of organic soil in accordance with its national circumstances, the concept of organic soil (and its possible subdivisions) applied is clearly defined, and that the definition is applied consistently both across the entire national land area and over time. 1.5. Kasutada on veel ka ELME2 kaardikihil esitatud turvasmuldade andmestik. Saatja: [email protected] Saaja: "Kliimaministeerium" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "info - MKM" <[email protected]>, "Maa- ja Ruumiamet" <[email protected]> Teema: Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ juhtrühma 17.03.26 kohtumise protokoll (30.03.2026 08:21 nr 1-2/26/8) Kuupäev: 2026-03-31 06:06 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Keskkonnaagentuur edastab teile e-posti teel järgmise dokumendi: Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ juhtrühma 17.03.26 kohtumise protokoll (30.03.2026 08:21 nr 1-2/26/8). Lugupidamisega Keskkonnaagentuur Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn [email protected] www.keskkonnaagentuur.ee