Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine

KINNITATUD Lennuameti peadirektori 22.06.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17/131 Lisa 1 KOOLITUSE PROTSEDUUR 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Käesolev protseduuri eesmärgiks on kindlaks määrata Lennuameti (edaspidi ameti) koolituse ja arendamise (sh väljaõppe), järelevalveametnike auditeerimisalaste pädevuste hindamise ja ressursimahuka koolituse põhimõtted ning vastutuse jaotuse. 1.2 Lennuameti koolitusprioriteetide määratlemise aluseks on Lennuameti strateegia, ning Vabariigi Valitsuse 08.11.2012 määrus nr 90 “Ametnike koolituse kord” ja teised riigisisesed ning rahvusvaheliste organisatsioonide õigusaktid et tagada asutuse põhimäärusest tulenevate tegevuste kompetentne teostamine. 1.3 Piisavalt tasemel koolitustega tagatakse valmisolek efektiivseks osalemiseks Euroopa Liidu, Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC), Euroopa Lennundusohutusameti (EASA), Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (EUROCONTROL), Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja teiste organisatsioonide töös. 1.4 Lennuamet tagab teenistujale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ning hoidmiseks ameti huvidest lähtuva koolituse ning kannab koolituskulud ja maksab koolituse ajal keskmist palka. 2 KÄSITLUS- JA KASUTUSALA 2.1 Koolitamise ja arendamise eesmärgiks on kasvatada ja hoida teenistujate pädevust ja suurendada töörahulolu, avardada eneseteostuse võimalusi, tagada järelkasv, parendada töötulemusi ja suurendada kohanemisvõimet. 2.2 Koolitamine ja arendamine toimub läbi esmase väljaõppe (sh sise- ja väliskoolitused) teenistusse asumisel, iseseisva õppimise, täiendkoolituste (sh sise-, välis- ja tellimuskoolitused), keerukamate ja vastutusrikaste ülesannete täitmise, töögruppides ja audititel (sh rahvusvahelised auditid) osalemise. Teenistujate arengu monitooring toimub jooksvalt ning kord aastas koostöövestluse käigus. 2.3 Lähtuvalt täiskasvanute koolituse seadusest ja vajadusest kasutada koolitusressursse maksimaalse tulemuslikkusega finantseeritakse üldjuhul ainult tööalast koolitust, erandid lepitakse kokku üldosakonna juhtaja ja peadirektori poolt. 2.4 Asutusesisese koolituse korraldamisel võetakse aluseks osakonnajuhatajate esitatud ettepanekuid ja arvestatakse Lennuameti sisese oskusteabe olemasolu. Sisekoolituse üks vorm on nõupidamiste ning töögruppide kombineerimine seminaride ja õppepäevadega. 2.5 Asutusse tellitavat grupikoolitust kasutatakse eelkõige Lennuameti prioriteetsete ülesannete täitmiseks vajaliku oskusteabe hankimiseks ja standardite ühtlustamiseks. LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 1 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee 2.6 Teenistuja pädevuse määratlemisel võetakse arvesse nii enne Lennuametisse teenistusse asumist kui ka Lennuametis töötamise ajal omandatud teadmisi ja kogemusi. Lennuametile eelnenud koolituste ja täiendõppe kohta on tõenduseks koopiad tunnistustest ja sertifikaatidest ning tööalase kogemuse tõenduseks on teenistuja elulookirjeldus, mis sisaldab informatsiooni töötatud aja ja tööülesannete kohta. 3 VOLITUSED JA VASTUTUSED 3.1 Peadirektor on vastutav selle eest, et: 3.1.1 koolitus- ja arendustegevusteks oleksid tagatud vajalikud ressursid; 3.1.2 pädevusnõuded oleksid määratletud kõikidele ametikohtadele; 3.1.3 teenistujate pädevust ja lisakoolituse vajadust hinnataks perioodiliselt; 3.1.4 toimuks pidev teenistujate teadlikkuse tõstmine kvaliteedi- ja ohutusalastes küsimustes. 3.2 Juhtimissüsteemide vaneminspektor peab tagama, et, kõik teenistujad oleksid koolitatud juhtimissüsteemi olemusest ja põhimõtetest ning oskaksid kasutada juhtimissüsteemi käsiraamatut. 3.3 Üldosakonna juhataja peab tagama, et: 3.3.1 kõik teenistujate koolituse läbimist tõendavad dokumendid oleksid hoiustatud isikute toimikutes ja koolitusandmed registreeritud Riigitöötaja Iseteenindusportaali (edaspidi RTIP) koolituste moodulis; 3.3.2 järelevalveametnikele antud õiguste nimekirjad oleksid registreeritud dokumendihaldussüsteemis ja säilitatud ametniku toimikus. 3.4 Sisuosakonna juhataja peab tagama, et: 3.4.1 teenistujate koolituskaadid6 ning õiguste nimekirjad7 on ajakohased; 3.4.2 kõik teenistujad oleksid oma tööks vastavalt koolitatud ja nende kasutuses oleksid nende töö tegemiseks eesmärgipärased ja töökorras töö- ja abivahendid; 3.4.3 järelevalveametnike auditeerimisalased pädevused9 oleksid hinnatud perioodiliselt; 3.4.4 osakonna koolitusvajadused oleksid selgitatud. 3.5 Teenistuja vastutab ametikohale esitatavatele nõuetele vastavuse, koolitustel osalemise ja täiendava pädevuse vajaduse tekkimisel vahetu juhi informeerimise eest. 3.6 Koolitusfunktsioonid ja nende eest vastutajad on jaotatud alljärgnevalt: Tegevus Vastutaja(d) koolitusvajaduse määratlemine peadirektor, juhtimissüsteemide vaneminspektor, struktuuriüksuste juhid koolituse planeerimine ja üldosakonna juhataja koostöös teiste struktuuriüksuste juhtidega koolitusplaani koostamine ja peadirektoriga koolituse organiseerimine koolituse läbiviimise eest vastutav isik ametisisese koolituse läbiviimine koolitust läbiviiv isik või organisatsioon ametivälise koolituse läbiviimine koolitust läbiviiv isik või organisatsioon, teenistuja vahetu juht uute järelevalveametnike vahetu juht väljaõpe (adapteerimine) 4 TEGEVUSTE KIRJELDUS. MEETOD LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 2 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee 4.1 Teenistujate arendamine, koolitamine ja pädevuste hoidmine on planeeritud järjepidev protsess, mille abil kindlustatakse, et kõigil asutuse teenistujatel on tööülesannetele vastavad teadmised ja pädevus. 4.2 Koolitusprotsess algab teenistujate iga-aastase arengu- ja hindamisvestlusega3 (edaspidi: arenguvestlus), mille käigus määratletakse koolitusvajadused järgnevaks perioodiks ning iga teenistuja kohta vormistatakse koolitusvajaduse leht5. Uute teenistujate kohta määratleb lõpliku koolitusvajaduse vahetu juht teenistuja katseaja lõpuvestluse käigus. 4.3 Üldosakonna juhataja koostab koostöös sisuosakondade juhatajatega jooksva aasta lõpus/uue aasta alguses koolitusplaani uueks aastaks, võttes aluseks arenguvestluse lõpus täidetud personaalse koolitusvajaduse lehed ning osakondade juhatajate ettepanekud. 4.4 Lennundustehnika ja lennutegevuse osakondade juhatajad koostöös üldosakonna juhatajaga koostavad eeldatava koolituskava kaheaastase vaatega vastavate osakondade järelevalveametnikele lähtudes omandatud ja vajalikest pädevustest. Koolituskava vaadatakse üle iga-aastaselt ja täiendatakse vajadusel. Lõplike otsuste tegemisel plaani võetavate koolituste suhtes arvestatakse Lennuameti vajadusi ja võimalusi. 4.5 Koolitusplaani kinnitab peadirektor ning seda täiendatakse vastavalt vajadusele aasta jooksul. 4.6 Teenistujatele vajalikud koolituste ja kursuste korraldajad või võimalused otsib kas teenistuja ise, teenistuja koostöös üldosakonna juhatajaga või oma vahetu juhiga. Koolitusele registreerumise korraldab üldjuhul koolituse taotleja, vajadusel kooskõlastades selle üldosakonna juhatajaga. 4.7 Sobiliku koolitusvõimaluse leidmise korral vormistab teenistuja RTIP-is koolitustaotluse (koolitustaotluse vormistamisel valitakse, kas tegemist on lisaks lähetusega). 4.8 Kui koolitus on kallim, kui planeeritud või tekib uus koolitusvajadus aasta keskel, pöördub teenistuja vahetu juht üldosakonna juhataja poole ettepanekuga kasutada selleks osakonnale eraldatud ressursse koolitusplaanis. Üldosakonna juhataja teavitab peadirektorit ning peadirektor otsustab kallimaks kujunenud koolituse jaoks vajadusel täiendavate vahendite leidmise ja koolituse toimumise võimalikkuse. 4.9 Koolituse lõppedes saadud tunnistuse või sertifikaadi koopia esitab teenistuja üldosakonna juhatajale, kes säilitab selle teenistuja isiklikus toimikus. 4.10 Koolitusel osaleja arutab vahetu juhi või üldosakonna juhatajaga läbi, et leida parim viis saadud teadmiste parimaks edastamiseks teistele teenistujatele. Reeglina toimub see kas osakonnasisese vestluse käigus või infotunni vormis laiemale ringile. 4.11 Koolituse mõjuva põhjuseta mitteläbimisel kohustub teenistuja kompenseerima Lennuametile kogu koolituse maksumuse. 4.12 Koolituse läbimisega seoses täiendava pädevuse omandamisel vaatab vahetu juht üle järelevalveametnikule antud õiguste nimekirja7 ning teeb selles vajadusel korrektuurid. LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 3 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee 5 JÄRELEVALVEAMETNIKE ESMANE VÄLJAÕPE, KOOLITUSKAART JA ÕIGUSTE NIMEKIRI 5.1 Järelevalveametnike esmase väljaõppe programmi eesmärgiks on Lennuameti järelevalveametnike ja pikemaks kui üheks aastaks sõlmitud järelevalvealase lepinguga teenuseosutajate puhul ametikohale asunud teenistujate ettevalmistamine tööülesannete asjatundlikuks täitmiseks, teenistujale antud ametialaste õiguste fikseerimine, kompetentside tõstmine ja pidev arendamine. 5.2 Esmane väljaõpe on kohustuslik kõigile järelevalvet teostavatele uutele teenistujatele, järelevalvetegevusest rohkem kui 24 kuud kõrval olnud teenistujatele ning järelevalvealaseid ülesandeid täitvatele teenuseosutajatele, juhindudes oma valdkonna koolituskaardist6. 5.3 Koolituskaardile märgitakse kõik teenistuja koolitused (sh iseseisva õppe käigus läbi töötatud materjalid, sise- ja väliskoolitused, tellimuskoolitused, täiendkoolitused jms), seda ka peale esmase väljaõppe lõppemist. Sobiva koolituse/tegevuse puudumisel koolituskaardil lisatakse see nimekirja. 5.4 Teenuseosutaja koolituskaardi kohandab valdkonnale vastavaks osakonna juhataja lähtudes teenuse sisust. 5.5 Ametisse asunud järelevalveametniku koolituskaardi faili loob teenistuja vahetu juht, kes kontrollib koolituskaardi sisus olevate dokumentide ajakohasust ning märgib kaardile teenistuja nime ja kaardi alustamise kuupäeva. 5.6 Esmane väljaõpe koosneb individuaalõppest, baaskoolitustest ja vajadusel täiendkoolitustest ning on jaotatud reeglina kahte eraldi etappi – I etapp (1.-20. nädal), II etapp (21.-99. nädal). Etappide läbimine võib toimuda ka lühema aja jooksul ning paralleelselt on lubatud läbida mõlemat etappi. 5.7 Esmase väljaõppe erinevate etappide orienteeruvad kestvused ja kirjeldused on toodud alljärgnevalt: Etapp Töö juhend- ja normdokumendid I - tutvumine Organisatsiooni juhtimise, Inimressursi juhtimise, Dokumendi halduse ja 1.-20. nädal osakonna käsiraamatuga; - tutvumine Lennuameti juhtimissüsteemiga (Juhtimissüsteemi käsiraamat) - tutvumine oma valdkonda puudutava Euroopa lennundusalase regulatsiooniga; - põhjalik tutvumine Lennundusseadusega ja seaduse alusel antud määrustega; - põhjalik tutvumine oma valdkonda puudutavate ICAO Konventsiooni lisadega ja dokumentidega; - osalemine osakonna töös osakonna juhataja või osakonna juhataja poolt määratud teenistuja järelevalve all; - sisekoolitusel osalemine; - väliskoolitusel osalemine (vajadusel); - kontrollvestlus ja peale I etapi läbimist antud õiguste määratlemine õiguste nimekirjas. II - väliskoolitusel osalemine; 21.-99. nädal - sisekoolitusel osalemine (vajadusel); - auditites ja inspekteerimistel osalemine; - õppimine töökohal (on-thejob training); - osalemine rahvusvahelises töögrupis, seminaril, nõupidamisel; - kontrollvestlus ja peale II etapi läbimist antud õiguste määratlemine õiguste nimekirjas; - iseseisev töö osakonnas; - osalemine siseriiklike seadusaktide eelnõude väljatöötamises, muudatusettepanekute tegemises; - jätkukoolitustel osalemine. LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 4 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee 5.8 Iga etapi lõpus toimub teenistuja vestlus oma vahetu juhiga, mille jooksul selgitatakse välja läbitöötatud dokumentide maht/sisu, omandatud teadmised nii osakonna tööst kui ka läbitud koolitustest ning kontrollitakse koolituskaardi täitmist. 5.9 Vahetu juht teeb ametisse asunud teenistujale ülesandeks alustada dokumentide läbitöötamist juhindudes koolituskaardist ning märkides koolituskaardile dokumentide läbitöötamise tähtajad. Tähtaegade täitmise fikseerib koolituskaardile teenistuja. 5.10 Vahetu juht vormistab järelevalveametnikule teenistusse asumisel õiguste nimekirja7 ning uuendab seda vastavalt teenistuja omandatud pädevustele. Sobiva õiguse nimekirjast puudumisel lisatakse see nimekirja. 5.11 Õiguste nimekirja allkirjastavad teenistuja ja tema vahetu juht paberdokumendina, seejärel kinnitab peadirektor dokumendi allkirjaga ning üldosakonna juhataja registreerib allkirjastatud õiguste nimekirja dokumendihaldussüsteemis ja säilitab originaaldokumendi teenistuja isiklikus toimikus. 5.12 Koolituskaardi ning õiguste nimekirja digitaalsed failid salvestab vahetu juht võrgukettale (\Public\01-INFOSTEND\02 – PÄDEVUSED). 5.13 Uue teenistuja ja teenuseosutaja nõustamisega kõigis ametiülesannete täitmise ja Lennuametit puudutavates küsimustes tegeleb esimeses järjekorras vahetu juht. 5.14 Teenuse osutaja arendamine toimub vastavalt vajadusele. Koolitus- ja arendusvajadused lepitakse kokku teenuse osutaja ja vastava osakonna juhi vahel. 6 RESSURSIMAHUKA KOOLITUSE PÕHIMÕTTED 6.1 Ressursimahukas koolitus on teenistusalane koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva või ületavad ameti poolt tasutud koolituse kogukulud vähemalt viis korda Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäära13. 6.2 Koolituse kogukulu koosneb: koolitustasust (koolituse osalustasu); majutuskulust; sõidukulust; välislähetuse päevarahast; kindlustuskulust; muudest koolitusega seotud kuludest. 6.3 Amet sõlmib teenistujaga ressursimahukal koolitusel osalemiseks halduslepingu (näidis lisa 1), milles määratakse kindlaks teenistuja kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametis kindlaksmääaratud aja jooksul (siduvusaeg). Teenistussuhte lõppemisel enne kindlaksmääratud aega hüvitab teenistuja koolituskulud proportsionaalselt töötatud ajaga. 6.4 Siduvusaeg: 6.4.1 koolituse kulu 5-7-kordne töötasu alammäär – 1 aasta; 6.4.2 koolituse kulu 8-9-kordne töötasu alammäär – 2 aastat; 6.4.3 koolituse kulu üle 10-kordse töötasu alammäära – 3 aastat. LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 5 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee 6.5 Siduvusaja arvestus peatub teenistuja rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning palgata puhkuse ajaks. 6.6 Kui teenistuja ei osale ressursimahukal koolitusel või katkestab selle mõjuva põhjuseta, hüvitab teenistuja ametile koolituse kulud kogu ulatuses. 6.7 Ressursimahuka koolituslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel arvestatakse mõjuvaid ja objektiivseid põhjuseid, muuhulgas teenistuja terviseseisundi halvenemine, mis ei võimalda teenistussuhet jätkata. 7 JÄRELEVALVEAMETNIKE AUDITEERIMISALASTE PÄDEVUSTE HINDAMINE 7.1 Lennuameti järelevalveametnike auditeerimis-/järelevalvealased pädevusnõuded tulenevad: 7.1.1 lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond: (aeronavigatsiooniteenuse osutamine) protseduurist AD 553, (meteoroloogia) ICAO Annex 3, punktist 2.1.5, (lennuväljad) Annex 2 alaosa B, ADR.AR.B.005; 7.1.2 lennundustehnika osakond: ICAO standarditest, Euroopa Komisjoni määrustest EL nr 748/2012, EL nr 1321/2014 ja Lennuameti protseduuridest; 7.1.3 lennutegevuse osakond: Euroopa Komisjoni määrusest EL nr 216/2008 EASA- OPS alaosa ARO ning Euroopa Komisjoni määrusest EL nr 1178/2011 alaosa ARA ning teiste teenistujate vastavale ametikohale kehtivatest pädevusnõuetest (vt ametijuhendid); 7.1.4 lennundusjulgestuse osakond: protseduurist AD 400. 7.2 Järelevalvet teostavad teenistujad jagunevad vastavalt auditi läbiviija pädevusele järgmistesse staatustesse: 7.2.1 vaatleja (V); 7.2.2 audiitor (A); 7.2.3 auditi rühma juht (J). LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 6 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee 7.3 Järelevalve tegevusest rohkem kui 24 kuud kõrval olles, tuleb teenistujal alustada auditeerimise/järelevalve (edaspidi audit) teostamisel vaatleja staatusest, sh läbida värskenduskoolitus. Juhul, kui järelevalvet teostava teenistuja viimasest auditeerimisel/järelevalvetegevuses osalemisest on möödas rohkem kui lisas 2 toodud tabelis näidatud kuid alla 24 kuu, siis tuleb auditi läbiviijal oma pädevuse uuendamiseks teostada 1, õhusõidukeid seisuplatsil kontrollivatel (SAFA, SACA) inspektoritel 2 auditeerimist osakonna juhataja või pädeva vaneminspektori järelevalve all. 7.4 Uute teenistujate puhul audiitori taseme saavutamiseks peavad tegevuskohal järelevalvet teostavad teenistujad olema läbinud auditeerimise alase koolituse. Lisaks koolitusele tuleb uuel teenistujal enne iseseisvat auditeerimist osaleda auditeerimisel vaatlejana, sealhulgas osalema ettevalmistusel auditiks, dokumentide ülevaatusel, tegelikul auditeerimisel ja aruandluse koostamisel. Peale nimetatud tingimuste täitmist toimub hindamine ning täidetakse auditeerimisalase pädevuse hindamise aruanne ning vormistatakse uus järelevalveametnikule antud õiguste nimekiri. 7.5 Vaatleja staatusele järgneb võimalus auditil osaleda audiitorina auditi rühma liikmena ning seejärel, peale lisas 2 toodud nõude täitmist võib teenistuja järelevalvet teostada auditi rühma juhina. 7.6 Auditite teostamise kohta tegevuskohtadel peab jooksvalt arvestust sisuosakonna juhataja, näidates ära iga teenistuja staatuse auditi rühmas (V; A; J). 7.7 Pädevuse säilimiseks vajalik auditeerimiste arv ja sagedus ning järelevalvet teostavate teenistujate auditeerimisalaste teadmiste ja oskuste hindamine toimub vastavalt lisas 2 toodud perioodidele. 7.8 Järelevalveametnike hindamise viib läbi teine ameti teenistuja. Kogemuste ja meetodite vahetamise eesmärgil eelistatakse asutuse ülest hindamist ehk hindaja on üldjuhul teise osakonna teenistuja. 7.9 Hindamise tulemused vormistatakse auditeerimisalase pädevuse hindamise aruandes9, mille allkirjastavad nii hindaja kui ka hinnatav. 7.10 Hindaja esitab aruande peale allkirjastamist üldosakonna juhatajale, kes registreerib selle dokumendihaldussüsteemis ja säilitab teenistuja isiklikus toimikus. SEOTUD DOKUMENDID 1. AD 201-/.../ Ametijuhendid 2. AD 103 Sisekorrareeglid 3. AD 202 Arengu- ja hindamisvestluse ning katseaja lõpetamise läbiviimise kord 4. VA 202-1 Arengu- ja hindamisvestluse ning katseaja lõpuvestluse kokkuvõtteleht 5. VA 202-4 Personaalne koolitusvajadus 6. VA 203-1-/…/ Adapteerimise kontrollkaart 7. VA 203-1-/…/Järelevalveametniku õigused 8. AD 208 Lennuameti teenistuslähetuste kord 9. VA 203-7 Auditeerimisalase pädevuse hindamise aruanne 10. Juhtimissüsteemi käsiraamat 11. Avaliku teenistuse seadus (vt Riigi Teataja) LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 7 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee  12. Töölepingu seadus (vt Riigi Teataja) 13. Vabariigi Valitsuse määrus töötasu alammäära kehtestamise kohta, mis kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel (vt Riigi Teataja) 14. Lisa 1 – Ressursimahuka koolituse lepingu näidis 15. Lisa 2 - Järelevalveametnike auditeerimisalaste pädevuste hindamise perioodilisuse tabel Marelle Pihlak Üldosakonna juhataja LISA 1 RESSURSIMAHUKA TEENISTUSALASE KOOLITUSE LEPING Lennuamet, registrikood 70000800, aadress Lõõtsa 5, 11415 Tallinn, mida esindab peadirektor Kristjan Telve (edaspidi tööandja), ja teenistuja (edaspidi ametnik), keda nimetatakse edaspidi käesolevas lepingus eraldi Pooleks, koos poolteks, leppisid käesoleva lepinguga (edaspidi Leping) kokku alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepinguga reguleeritakse tööandja ja ametniku vahelisi suhteid, mis tekivad seoses ametniku osalemisega koolitusasutus, koolituse nimetus kursusel (koolitus nr xxx, so RTIP koolitusürituse number) kus asukohas ajavahemikul xxx (edaspidi koolitus), lähetuses viibimise aeg xxx (lähetuskorraldus nr xxx, so RTIP lähetusürituse number). 1.2. Koolituse eeldatav maht on x kalendripäeva; 1.3. Koolituse maksumus ja sellega seotud muud eeldatavad kulud (edaspidi koolituskulud) on xxx (summa sõnadega) eurot. Koolituse ja sellega seonduvad muud kulud on osalus- , lennu-, majutus- ja kindlustuskulud ning päevarahad. Koolitusega seotud kulud võivad muutuda seoses valuutakursi muutusega, täpne koolituskulu fikseeritakse käesoleva lepingu lisana peale kõigi ostuarvete tasumist tööandja poolt. 1.4. Lepingu sõlmimisel ja kohaldamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse § 32 lõigetest 2 ja 3, Vabariigi Valituse 08.11.2012 määrusest nr 90 „Ametnike koolituse kord“, haldusmenetluse seaduse 7. peatükis halduslepingu kohta sätestatust ja Lennuameti ressursimahuka koolituse põhimõtetest. 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1. Tööandjal: 2.1.1 on kohustus tasuda koolituse maksumus vastavalt punktis 1.3 välja toodud eeldatavale summale xxx eurot; 2.1.2 on kohustus säilitada ametnikule koolituse ajal palk; 2.1.3 on kohustus tagada ametnikule võimalus koolitusel osalemiseks, vabastades ametniku selleks ajaks tema teenistusülesannete täitmise kohustusest; 2.1.4 on õigus nõuda ametnikult koolituse läbimist tõendava dokumendi esitamist; 2.1.5 on õigus nõuda koolitusaruande ja koolituse hindamislehe esitamist ning küsida täiendavat tagasisidet koolituse kohta. LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 8 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee 2.2. Ametnik: 2.2.1 kohustub läbima lepingu punktis 1.1. nimetatud koolituse; 2.2.2 kohustub osalema koolitusel vastavalt koolituse ajakavale/õppekavale ning täitma koolituse läbimiseks esitatud nõuded; 2.2.3 esitab tööandjale koolituse läbimist tõendava dokumendi vastavalt; 2.2.4 rakendab koolitusel omandatud teadmisi ja oskusi oma teenistusülesannete täitmisel; 2.2.5 kohustub teatama koolituse katkestamisest tööandjale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ning tööandja nõudmisel esitama koolituse katkestamise põhjustanud mõjuvat põhjust tõendavad kirjalikud dokumendid; 2.2.6 on kohustatud töötama tööandja juures vähemalt xx (arv sõnadega) aasta pärast Koolituse läbimist (siduvusaeg), kui tööandja on tasunud koolituse maksumuse vastavalt lepingu punktile 2.1.1. Siduvusaja kulg peatub perioodiks, mil ametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 83 alusel rohkem kui kaheks kuuks järjest välja arvatud juhul, kui ametnik on ajutiselt üle viidud teise tööandja juurde. 3. Koolituskulude hüvitamine 3.1. Kui ametnik ei osale koolitusel avaliku teenistuse seaduse § 32 lõikes 7 nimetatud mõjuva põhjuseta või katkestab koolituse ja tööandja on tasunud koolituse maksumuse vastavalt lepingu punktile 2.1.1, on tööandjal õigus ametnikult nõuda täies ulatuses koolituskulude hüvitamist tööandjale. Koolituskulude hüvitamine võib toimuda poolte vahel kokku lepitud maksegraafiku alusel; 3.2. Ametnik on kohustatud hüvitama tööandjale tööandja poolt tehtud koolituskulud proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga, kui ta vabastatakse teenistusest ATS §-s 87, 94 või 95 sätestatud alusel. Koolituskulude hüvitamine võib toimuda poolte vahel kokku lepitud maksegraafiku alusel. 4. Muud tingimused 4.1. Leping jõustub lepingu poolte poolt allakirjutamisest ja kehtib kuni lepingu täitmiseni või lepingu lõpetamise kokkuleppe saavutamiseni. 4.2. Lepingut ei lõpeta ametniku teenistuse liigi muutumine (ametnikust saab töötaja), kui ta jätkab töötamist tööandja juures. 4.3. Ametniku tähtajatul üleviimisel teise ametiasutusse ATS § 98 alusel läheb leping vastuvõtvale ametiasutusele üle. 4.4. Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt. Lepingu muudatused ja kokkuleppeline lõpetamine allkirjastatakse digitaalselt ning need jõustuvad mõlema poole poolt allakirjutamisel või poolte poolt määratud tähtpäeval. 4.5. Kokkuleppega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlused seadusega ettenähtud korras. 5. Poolte andmed ja allkirjad LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 9 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan Telve Teenistuja nimi Peadirektor Teenistuja ametinimetus registrikood 70000800 isikukood xxx Lõõtsa 5, 11415 Tallinn teenistuja elukoht LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 10 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee  LISA 2 Järelevalveametnike auditeerimisalaste/järelevalvealaste pädevuste hindamise perioodilisus Ametikoht Auditeerimisalase Pädevuse säilimiseks vajalik Uue järelevalvet teostava teenistuja Järelevalvet teostava /järelevalvealase auditeerimiste arv ja sagedus iseseisvaks teenistuja auditi rühma pädevuse auditeerimiseks/järelevalve juhiks määramiseks vajalik hindamise läbiviimsieks vajalik vaatlejana audiitorina audititel perioodilisus osalemiste arv (sh vastav osalemiste arv, so ettevalmistumine, dokumentide juhtaudiitori staatuse ülevaatus, tegelik inspekteerimine ja saamine aruandlus), so audiitori staatuse saamine Lennutegevuse osakonna vaneminspektorid Iga 2 aasta 3 auditit 12 kuu jooksul Osalemine 3 auditil Osalemine 3 auditi ja osakonna juhataja tagant juhtimisel järelevalve all Lennundustehnika osakonna Iga 2 aasta 3 auditit 12 kuu jooksul, sh 1 Osalemine 3 auditil Osalemine 3 auditi lennukõlblikkuse ja õhusõidukite tagant jätkuvat lennukõlblikkust juhtimisel järelevalve all vaneminspektorid ning osakonna juhataja korraldava org. audit, õ/s hooldusorganisats. (osa 145) audit ja 1 lennukõlblikkuse kontrolli audit Lennundustehnika osakonna Iga 2 aasta 1 auditit 12 kuu jooksul Osalemine 3 auditil Osalemine 3 auditi registripidamise vaneminspektor tagant juhtimisel järelevalve all Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade Iga 2 aasta 3 auditit 12 kuu jooksul, lisaks Osalemine 3 auditil Osalemine 3 auditi osakonna vaneminspektor ja osakonna tagant osakonna sisekoolitus 1x aastas juhtimisel järelevalve all juhataja Lennundusjulgestuse osakonna Iga 2 aasta 3 auditit 12 kuu jooksul Osalemine 3 auditil Osalemine 3 auditi vaneminspektor ja osakonna juhataja tagant juhtimisel järelevalve all SAFA inspektor 12 auditit 12 kuu jooksul Osalemine 6 inspekteerimisel vaatlejana ja 6 inspekteerimisel järelevalve all maksimaalselt 6 kuu jooksul LENNUAMET Dokument AP 203/V15 Leht 11 / 11 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee  22.06.2017 nr 1.1-1/17/131 KÄSKKIRI Tallinn Koolituse protseduuri kinnitamine Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73 “Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3: 1. Kinnitan: 1.1. AP 203 V15 – koolituse protseduuri – lisa 1. 2. Tunnistan kehtetuks: 2.1. Lennuameti peadirektori 16. detsembri 2015. a. käskkirja nr 1.1-1/15/61 p 1. 2.2. Lennuameti peadirektori 08. mai 2015. a. käskkirja nr 1.1-1/15/22 p 1.2 (AD 203 V3 Koolituspoliitika) 2.3. Lennuameti peadirektori 08. mai 2015. a. käskkirja nr 1.1-1/15/22 p 1.6 (AD 203-1 V6 Lennuameti sisseelamise, adapteerimise ja töösuhte lõpetamise protseduur). 2.4. Lennuameti peadirektori 23. detsembri 2014. a. käskkirja nr 1.1-1/14/36 p 1.4 (AP 205 V1 Ressursimahuka koolituse protseduur) (allkirjastatud digitaalselt) Mari Reinfeldt õigusnõunik peadirektori osalistes ülesannetes