Kiri

Teie 18.09.2025 nr MTÜ Eesti Muusikafestivalid [email protected] Meie 03.10.2025 nr 10-7/973-2 Päring 16. septembril 2025 a. saadetud infokirjas kajastatud muudatuste kohta Lugupeetud Mari-Liis Rebane, Vastan alljärgnevalt Teie ja MTÜ Muusikafestivalid küsimustele. – Palun selgitage lähemalt otsuse motiive. Tegemist on ühe ministeeriumi pikaajalisema rahastusvooruga. Millistel põhjustel ning kelle otsusel on muudatus vastu võetud? Kas otsus tuleneb ministeeriumi sisemisest prioriteetide muutusest ning muusikafestivalide mitmekesisus ning järjepidev toimimine ei ole enam Kultuuriministeeriumi jaoks oluline prioriteet Eesti muusikamaastiku kujundamisel? Eesti Kultuurkapitali tulu laekub hasartmängumaksust ning alkoholi- ja tubakaaktsiisist. Aastate jooksul on organisatsiooni tulud kasvanud hüppeliselt, kuid prognooside järgi tõusevad järgmise viie aasta jooksul need veelgi, ligi 10 miljoni euro võrra. Lisaks jõustuvad aastast 2026 muudatused Kultuurkapitali seaduses, millega suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna sisulistele tegevustele toetuste andmise maht. See tähendab, et sihtkapitalide vahendid on ainuüksi sel kümnendil mitmekordistunud. Näiteks helikunsti sihtkapitali vahendid on kasvanud aastast 2021, mil see oli 2,2 miljonit selliselt, et tuleval aastal on helikunsti sihtkapitalil jagada juba 3,9 miljonit eurot. Kui Eesti Kultuurkapitali tuleb eelarvevahendeid juurde, siis Kultuuriministeeriumi edasiantavate toetuste eelarve väheneb. Eesti Kultuurkapitalis kärpimise survet ei ole. Ka praegusel hetkel menetleb helikunsti sihtkapital suures osas samu festivale, mida menetleti ka ministeeriumi muusikafestivalide voorus. See tähendab aga topeltbürokraatiat nii taotlejale kui raha jagajatele. Kultuurkapitali vahendite kiire tõus tagab, et kultuuriprojektide ja festivalide rahastus ei kahane, vaid kasvab, sest senisest suurem osa vahenditest liigub sisutegevuste toetamiseks. Lisaks muutub taotlusprotsess festivalikorraldajatele lihtsamaks ja vähendab korraldajate bürokraatilist koormust, sest edaspidi tuleb esitada ainult üks taotlus ja üks aruanne. Eesti Kultuurkapital on Kultuuriministeeriumi haldusalas, selle nõukogu esimees on kultuuriminister ja nii jääb ka Kultuurkapitalis kehtima kultuuripoliitiline otsus, mida toetavad valdkondlikud eksperdid. Ka sihtkapitalide otsuseid teevad oma ala professionaalid, kes tunnevad valdkonda ja aitavad nii kujundada Eesti muusikamaastikku. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 – Kas ministeeriumil on ülevaade, kui paljusid festivalikorraldajaid see otsus otseselt puudutab ning milliseid analüüse või mõjuhinnanguid tehti enne otsuse langetamist festivalide ja suursündmuste taotlusvooru kaotamise kohta? Kultuuriministeeriumil on ülevaade senistest taotlejatest ja toetuse saajatest, keda see muudatus puudutab. Oleme arutanud koos Kultuurkapitaliga ka praeguste toetussummade põhiselt, mis see muudatus nende nõukogule kaasa toob. – Kas ja milliste huvigruppidega on enne otsuse langetamist konsulteeritud? Palume täpsustada, milliseid organisatsioone sellesse protsessi kaasati. Kui huvigruppidega mingil põhjusel ei konsulteeritud, siis miks? Muudatust on arutatud mitmete festivalikorraldajatega nii muusika- kui ka etenduskunstide valdkonnas. Muusikavaldkonnas näiteks MTÜ Pärnu Muusikafestival, MTÜ Muusikanädal (festivalid Tallinn Music Week ja Station Narva), Eesti Pärimusmuusika Keskus (Viljandi Pärimusmuusika Festival ning Pärimusmuusika Lõikuspidu), MTÜ Jazzkaare Sõprade Selts (festivalid Jazzkaar ja Jõulujazz), samuti on ministeeriumi esindajad kohtunud valdkondadeülese mitteformaalse ühinguga KNOPKA, kuhu kuuluvad mitmed suuremad kultuurikorraldajad. Tihe koostöö on toimunud muudatuste elluviimisel Eesti Kultuurkapitaliga, samuti olen isiklikult suhelnud sel teemal ka helikunsti sihtkapitali esimehega ja aseesimehega (viimane on ühtlasi katusorganisatsiooni Music Estonia juht, kuhu samuti kuulub erinevaid festivale). – Milline on ministeeriumi hinnang festivalide ja suursündmuste jätkusuutlikkusele uues rahastusmudelis? Nagu üleval kirjutasin, siis muudatused tagavad, et kultuuriprojektide ja festivalide rahastus ei kahane, vaid kasvab, sest Eesti Kultuurkapitalil ei ole kärpesurvet (erinevalt Kultuuriministeeriumist), vaid nende tuluprognoos on lähiaastatel kasvav ning tänu jõustuvale seadusemuudatusele liigub senisest suurem osa vahenditest sisutegevuste toetamiseks. Juunikuu koosolekul muutis oma raha jagamise korda ka Eesti Kultuurkapitali nõukogu. Uued reeglid soodustavad projekte, millel on üleriigiline haare ja suur kultuuriline mõju, samas on väiksematele festivalidele loodud soodsamad tingimused nõukogusse jõudmiseks. Taotlejale soodsamaks läks ka sihtkapitalide kaasosalusprotsent, millega taotlust nõukokku suunata, mis võimaldab seeläbi ka sihtkapitalidel toetada rohkem väiksemaid tegijaid. – Kas see otsus on edastatud ka kohalikele omavalitsustele, et nad teaksid arvestada taotluste ja menetlemiste mahu võimaliku suurenemisega? Kohalikke omavalitsusi ei ole praegu eraldi teavitatud. Julgustame kultuurikorraldajaid ise suhtlema oma partneritega omavalitsustes. Muusikanõunikuna tutvustan kultuuriministeeriumi muusikavaldkonna toetusmeetmeid ja tegevusi oktoobris Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatava kohalike omavalitsuste kultuurijuhtide arenguprogrammi osalejatele. – Kas on juba teada, kuidas see summa jaotatakse sihtkapitalide vahel? Sellele küsimusele annavad kõige parema ülevaate infopäeval näidatud graafikud, mille leiate Eesti Kultuurkapitali veebilehelt: https://kulka.ee/uudised/muutus-kultuurkapitali-noukogu-raha- jagamise-kord-fookuses-suurema-mojuga-projektid – Juhul kui Eesti muusikafestivalide rahastamise surve kandub Eesti Kultuurkapitalile, siis kuidas on tagatud, et festivalide eripära (hooajalisus, rahvusvahelisus, regionaalne mõju) ei kao üldiste kategooriate alla sulandudes? Eesti Kultuurkapitalis teevad rahastusotsuseid valdkonna esitatud esindajad. Sihtkapitali nõukogusse kuuluvad valdkonnas tegutsevad inimesed, oma ala professionaalid ja eksperdid. Praeguste Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude volitused lõppevad 2025. aasta lõpuga. Ootame valdkondade ühendusi, sealhulgas MTÜ-d Eesti Muusikafestivalid, tegema ettepanekuid uueks koosseisuks. – Kuidas tagatakse, et senine festivalide toetuseks eraldatud ca 0,5 miljonit eurot suurendaks festivali- ja suurürituste tegevuse toetamist läbi Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali? Eesti Kultuurkapitali nõukogu muutis juunikuu koosolekul raha jagamise korda. Olulisemad muudatused puudutavad projektitoetuste menetlemist ja rahastamist. Eesti Kultuurkapitali nõukogu raha jagamise korra uued tingimused puudutavad eeskätt valdkondade üleseid ja suurema mõjuga projekte, mille rahastamise üle otsustab Eesti Kultuurkapitali nõukogu. See tähendab, et nagu on olnud osaliselt ka varasem praktika, siis suuremad festivalid lähevad nõukokku, väiksemad on jätkuvalt sihtkapitalis. Oluliselt soodsamaks läks sihtkapitali kaasosalusprotsent, millega taotlust nõukokku suunata, mis võimaldab seeläbi ka sihtkapitalidel toetada rohkem väiksemaid tegijaid. Sihtkapitalide osas tuleb arvestada, et selle liikmed vahetuvad iga kahe aasta tagant ning oma valikutes ja otsustes on sihtkapital vaba. Kultuuriministeerium ei saa Eesti Kultuurkapitali otsuste osas tagatisi anda. Küll aga tuleb Eesti Kultuurkapitali vahendeid juurde ja festivalide toetamine on üks Eesti Kultuurkapitali nõukogu fookustest lisanduvate vahendite kasutamisel. – Kas ministeerium plaanib lähiaastatel taastada festivali- ja suursündmuste taotlusvooru, kui ilmneb, et uus süsteem ei tööta? Kindlasti teeme aasta pärast kokkuvõtteid ja vaatame, kui suuri muudatusi rahastatud festivalide nimekirjas ja toetussummades on olnud. Septembri lõpus toimus Eesti Kultuurkapitali infopäev muusika- ja teatrifestivalide korraldajatele. Infopäeva materjalid leiate Eesti Kultuurkapitali lehelt, kus on toodud ka nõukogu uuendatud raha jagamise kord. Olen tänulik, kui levitate selle kohta teavet oma liikmeskonna seas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Aksiim muusikanõunik Kertu Aksiim [email protected]