Teie 22.09.2025 nr 7-1.2/25-01755-2
Riigikogu Kantselei
[email protected] Meie 03.10.2025 nr 1-7/980-2
Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalik
küsimus kultuuriministrile (KK 382 ja 384)
Austatud Riigikogu liige
Täname Teid esitatud küsimuste eest, mis puudutavad riikliku meediatoetuse kasutamist, selle
tulemuslikkuse kontrolli ning ootusi sõltumatusele ja erapooletusele.
Kultuuriministeerium peab oluliseks, et riigi toetused meediavaldkonnas teeniksid avalikke huve,
toetaksid mitmekesist ja kvaliteetset ajakirjandust ning aitaksid kaasa ühiskonna sidususele.
Vastame Teie küsimustele järgnevalt:
1. Millistel alustel ja millises mahus rahastab riik venekeelset väljaannet Postimees kui
sõltumatut meediakanalit?
Erameedia toetus toimub vastavalt kultuuriministri määrusele ”Eesti sõltumatu erameedia poolt
venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise
ja edastamise toetamise tingimused ja kord.“ (Riigi Teataja
https://www.riigiteataja.ee/akt/113122022029?leiaKehtiv)
2025.aasta toetusvoorust toetatakse Postimees Grupp AS-i summas 300.000 eurot.
2. Millised on riigi nõuded ja ootused erapooletuse ning poliitilise neutraalsuse osas
meediakanalitele, mis saavad riiklikku rahastust?
3. Kas Kultuuriministeerium peab vastuvõetavaks olukorda, kus riigi toetust saav väljaanne
lubab oma peatoimetajal kasutada ametipositsiooni parteipoliitilises võitluses?
Eesti Vabariik ei kehtesta ajakirjandusele mingeid sisulisi nõudeid ega piiranguid. Eesti Vabariigi
Põhiseadus paragrahv 45 alusel on igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi
ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tsensuuri ei ole.
Riik ei sekku ajakirjandusväljaannete toimetuste töösse.
4. Milliseid samme kavatseb Kultuuriministeerium astuda, et tagada riigi rahaga toetatud
meedia tegelik sõltumatus ja erapooletus?
Riik ei plaani - ja põhiseadusele tuginedes ei tohigi - sekkuda ajakirjandusväljaannete toimetuste
töösse ega ajakirjandusväljaannete sisusse.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
5. Milliseid konkreetseid mehhanisme rakendatakse riigi vahendite kasutamise tõhususe
kontrollimiseks venekeelse erameedia puhul?
Riikliku toetust saanud ettevõtted on kohustatud pärast toetusmeetme perioodi lõppu esitama
aruande, milles nad kirjeldavad projekti taotluses esitatud eesmärkide ning kohustuste täitmist.
Kui esitatud andmed on puudulikud või ebaselged, siis küsib ministeerium toetuse saatjalt
täiendavalt tõestusmaterjale, mis tõendaksid projekti eesmärkide täitmist. Eesmärkide ja nõuete
mittetäitmisel on toetuse andjal õigus toetus kas tervikuna või osaliselt tagasi nõuda.
6. peatükk. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
§ 17. Toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine
(1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks
e-keskkonnas.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva selle esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada, kui ta
on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud aruande esitamise tähtaja
saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg peatub.
(5) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning osutama
selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida asutuse
ruumides ja territooriumil ning esitama kõik nõutud dokumendid.
(6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase tähtaja
jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud
toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
6. Kas ministeerium peab normaalseks praktikat, kus maksumaksja maksab ühe ja sama
ajakirjandusliku toote eest kaks korda?
Kultuuriministeeriumil puuduvad andmed vastava praktika olemasolu kohta. Kui teil neid on, siis
palun esitage need faktid.
Kultuuriministeerium mõistab muret seoses tasulise ligipääsuga toetatud sisule. Samas tuleb
arvestada, et riiklik toetus katab vaid osa toimetuse tegevuskuludest ning ei anna riigile õigust
sekkuda väljaande ärimudelisse.
7. Kas ministeerium on valmis tulevikus üle vaatama toetuse andmise tingimusi, kehtestades
selge reegli: kõik materjalid, mis on loodud riiklikku toetust saavates toimetustes, peavad
olema massilugejale kättesaadavad piirangute ja tasulise juurdepääsuta?
Vastav reegel on juba täna määruses kirjas.
1. peatükk. Üldsätted
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on tugevdada olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete
väljaannete toimetusi, et muuta Eesti venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja
mitmekesisemaks. Toetuse abil toodetud ja avaldatud meediasisu, sealhulgas
originaaluudised, peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.
Siiski peame oluliseks, et toetatud sisu oleks võimalikult laiale lugejaskonnale kättesaadav.
Ministeerium kaalub tulevikus võimalust täpsustada toetuse tingimusi selles osas.
Ministeerium analüüsib võimalust, et tulevikus võiks toetuse tingimustes selgemalt sätestada
nõue, et riikliku toetuse abil loodud sisu peab olema vabalt kättesaadav. Selline muudatus eeldab
põhjalikku arutelu meediaväljaannetega ning õiguslikku analüüsi, et tagada tasakaal avaliku huvi
ja toimetuste sõltumatuse vahel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Karlo Funk 5648 5966
[email protected]