Kiri

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn 01.oktoober 2025.a Lugupeetud Kultuuriministeeriumi esindajad, Seoses Muinsuskaitseseaduse muudatuste eelnõuga (18.08.2025) esitab Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud (EAHÜ) oma tagasiside ja hinnangu. Meie hinnangul on oluline, et seadusemuudatused toetavad muinsuskaitse eesmärkide saavutamist ning säilitavad läbipaistvuse ning osalusvõimalused kõigi osapoolte vahel. Meie ümarlaua liikmeorganisatsioonid on osalenud aktiivselt aruteludes ning kogunud arvamusi oma liikmeskondadelt, mis näitavad, et: - Muinsuskaitseseaduse muudatused, mis vähendavad või kaotavad Muinsuskaitse Nõukogu rolli ning kaasamise, vähendavad otsuste kvaliteeti (Muinsuskaitseseaduse muudatused) ning avalikkuse usaldust riigi institutsioonide ja toimingute vastu. On oluline, et laiapõhjaliselt moodustatud nõukogu jätkab oma eksperditeadmiste ja kogemuste jagamist ning osaleb otsustusprotsessides, eriti keerukamate ja poliitiliselt tundlikumate küsimuste puhul, kus on oluline tagada laiem konsensus ning läbipaistvus. - Muinsuskaitseseaduse muudatused (§-id 16; 19; 20; 40), mis delegeerivad otsustamise peadirektori tasandile, vähendavad otsuste läbipaistvust ning suurendavad subjektiivsust ametniku tasandil. Muudatustega suureneb halduskoormus Muinsuskaitseameti maakondlikele nõunikele ja bürokraatia ehitismälestiste omanikele. Seetõttu on oluline, et otsustusprotsessid jäävad selgelt jaotatuks ning läbipaistvaks ning omanike ja avalikkuse kaasamine tulevikus mitte ei vähene, vaid paraneb. - Muinsuskaitseseaduse muudatused, mis piiravad või kaotavad võimaluse esitada ettepanekuid ja arvamusi (MUKS §-id 16; 17; 20; 21), piiravad kodanike osalust ning vähendavad avalikkuse teadlikkust ning aktiivsust muinsuskaitse küsimustes. On oluline, et omanikel ja kõigil huvilistel on jätkuvalt võimalus aktiivselt osaleda ning oma seisukohti väljendada. EAHÜ poolsed ettepanekud enne Muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõu edasist menetlemist on järgmised: - Sõnastada selgelt muinsuskaitse pikk vaade võttes aluseks parimad teadmised ja rahvusvaheline praktika ning töötada välja muinsuskaitse tegevuste strateegia baasdokument. - Selgelt sõnastada Muinsuskaitse Nõukogu roll seisukoha andmisel mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamisel, selle lõpetamisel või muutmisel (§-id 19-20), samuti kinnismälestise teisaldamisel (§ 40). Laiapõhjalisele ja erinevaid huve tasakaalustavale Muinsuskaitse Nõukogule peab jääma igakordne sõnaõigus kõigis mälestisega seotud küsimustes, mis on seotud omandiriivega, sh mälestiseks tunnistamise või lõpetamisega. Nõukogu ei pea tegelema muude jooksvate registritoimingute läbivaatamisega, sh mälestiste nimede muutmise või parandamisega, mis ei ole seotud omandiriivega ega oma puutumust nimekirjade korrastamisega. Need võivad edaspidi jääda ameti peadirektori pädevusse. Nõukogu liikmed on korduvalt juhtinud tähelepanu, et selliseid asju tuleb selguse ja läbipaistvuse huvides menetleda eraldiseisvalt. - Selgelt sõnastada Muinsuskaitse Nõukogu roll ettepanekute tegemisel valdkonna arendamiseks, sh strateegiliste dokumentide ja õigusaktide muutmisel ja täiendamisel. Mälestiste nimekirjade EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD korrastamise eesmärgi saavutamiseks peab nõukogul olema võimalik tutvuda lähteülesande ja tegevuskavadega võimalikult varases staadiumis, et sisuliselt kaasa rääkida ja sisendit anda. - Muinsuskaitseseaduse muudatustega tuleb tegeleda tervikpaketina peale seda, kui on olemas Muinsuskaitseseaduse järelhindamise tulemuste kokkuvõte. - Tagada, et olulised otsustusprotsessid on läbipaistvad ning omanike ja avalikkuse kaasamine on jätkuvalt lihtne ja läbipaistev alates menetluse esimesest päevast. Otsustusprotsesside aluskriteeriumid peavad olema kokku lepitud ja heaks kiidetud erinevate osapoolte poolt. - Säilitada ning edendada avalikku osalust (alates tegevuste algfaasis) ning teavitustegevust, et tõsta teadlikkust ning suurendada ühiskonna toetust muinsuskaitsele. EAHÜ hinnangul ei taga Kultuuriministeeriumi poolt ette valmistatud eelnõu muinsuskaitse eesmärkide saavutamist, otsuste läbipaistvust ega piisavat kaasatust. Leiame, et eelnõu ei lahenda probleeme halduskoormuse ohjeldamisel nimekirjade korrastamisel, kuna tegelikud takistused (selgete kriteeriumide ja lähteülesande puudumine, tegevuste alafinantseerimine, asjaajamise keerukus) jäävad lahenduseta. Mälestiseomanike või Muinsuskaitse Nõukogu õiguste ja rollide vähendamine ei muuda protsessi kaasavamaks, läbipaistvamaks või paremini mõistetavaks, kuid vähendab usaldust riigi institutsioonide vastu. Leiame, et Muinsuskaitseseaduse muudatusi tuleb menetleda tervikpaketina peale järelhindamise tulemuste selgumist. Loodame, et meie tagasiside aitab Teil paremini mõista valdkonna tegelikke vajadusi ning arvestada neid seadusemuudatuste ettevalmistamisel. Oleme valmis pakkuma oma teadmisi ja kogemusi ajalooliste hoonete kaitsmise ja säilitamise ning uues funktsioonis kasutusele võtmise edendamiseks. Oleme veendunud, et suudame koostöös rakendada ja edendada avatud valitsemise partnerluse (AVP) hea riigivalitsemise põhimõtteid, mis tugineb ausal, läbipaistval ja dialoogil põhineval võimu teostamisel (Eesti liitus AVP-ga 2012. aastal ning selle aluseid ja põhimõtteid peaks heast valitsemistahtest tulenevalt kindlasti arvestada). EAHÜ tegutseb vabatahtliku koostöökokkuleppe alusel esindades ehitismälestiste omanike huve läbi katusorganisatsioonide esindajate. EAHÜ liikmed : Eesti Mõisakoolide Ühendus Tõnu Kiviloo, juhatuse esimees Eesti Mõisate Ühendus Jaanus Kiili, president Eesti Kirikute Nõukogu Vilver Oras, EKN täitevsekretär Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Anti Toplaan, piiskop SA Virumaa Muuseumid – Linnuste Ümarlaud Viljar Vissel, juhatuse liige ICOMOS Eesti Ave Paulus esinaine Eesti Muuseumide Liit Rita Valge, esindaja SA Eesti Vabaõhumuuseumi – Maaarhitektuuri keskus Elo Lutsepp, esindaja Lugupidamisega, Tõnu Kiviloo EAHÜ koordinaator 5111099 [email protected]