Kiri

Teie 02.10.2025 nr 4-2/25-01841 Riigikantselei Meie 21.10.2025 nr 1-5/25/4328-2 Kliimaministeeriumi vastus uue Euroopa Bauhausi avalikule konsultatsioonile Esitame KOKi järgselt täiendatud materjali ametlikult EISi vastusena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivo Jaanisoo elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Lisad: 1. Seletuskiri 2. Avaliku konsultatsiooni vastus 3. Huvirühmad 4. Kaasamistabel Rahel Kelus, 6052180 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni u ue Euroopa Bauhausi avaliku konsultatsiooni kohta Ülevaade ja eesmärk Euroopa K omisjon kogub liikmesriikidelt tagasisidet ja kogemust , et paremini ellu viia u ue Euroopa Bauhausi (UEB) algatust , mille eesmärk on luua ruumilahendus i, mis on ühtaegu kaasavad, kestlikud ja kaunid. Prioriteetsete teemadena toob Komisjon välja naabruskon dade toetamise, innovatsiooni ja investeeringute edukama suunamise kohaliku elu edendamisse, elanike suurema kaasamise elukeskkonna arendamise l , tööjõupuuduse kaotamise ning taskukohasuse tagamise. Avaliku konsultatsiooni järel plaanib Komisjon avaldada uue teatise ning s oovitu sed. Uue teatisega on Komisjoni eesmärgiks suurendada UEB algatuse nähtavust, tunnustamist ja toetamist liikmesriikide poolt, samuti ka selle rahastamisvahendite tõhusust. Teatise täpsema te ks eesmär kide ks on tõhustada jõupingutusi elu- ja tehiskeskkondade kestlikkuse arendamise vallas, parandada algatuse juhtimist ja koordineerimist, parandada projekti olemasolevaid vahendeid, tugevdada UEB akadeemiat (NEBA), arendada andme- ja teaduspõhisust ning suurendada nn rohujuure tasandi kaasatust. Tagasiside andmise täht aeg on 17. oktoober 2025. Koostajad Seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska ( [email protected] ) ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus ( [email protected] ). Valdkonna eest vastutab elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Avaliku konsultatsiooni küsimustele vastamisel on lähtutud järgnevatest riiklikest arengukavadest ja raamdokumentidest: Strateegia „Eesti 2035“, mis on Riigikogu poolt vastu võetud 12. mai 2021; “Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs,” mis on Kliimaministeeriumi tellimusel Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli poolt läbiviidud, avaldatud 2025. aastal; „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia “, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2020 istungil; „Ehituse pikk vaade 2035 “, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2021 istungil; „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 “; „Riiklik energia- ja kliimakava “; „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ 6 ; Eesti seisukohad Euroopa taskukohaste eluasemete kava avaliku konsultatsiooni kohta, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2025 istungil ; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avaldatud „Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumide koonduuring“ . Aluseks on võetud ka järg mised dokumendid ja hea tava põhimõtted: Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted , avaldatud 2019. aastal EL Nõukogu järeldused kvaliteetse ruumiloome kui Euroopa uue Bauhausi võtmeelemendi kohta , avaldatud 30. novembril 2021 EL ruumiloome ekspertrühma ( Open Method of Coordination group ) raport „ Towards a shared culture of arhictecture “ EL ruumiloome ekspertrühma veebileht Davosi deklaratsioo n Davosi hindamissüsteem Taust Euroopa Liidu (EL) poliitraamistik on alates 2015. aastast järjest enam pööranud tähelepanu elukeskkonna kvaliteedi küsimustele. Uus Euroopa Bauhaus i (UEB) algatus , mille laiemaks l oosungiks on tagada „ k estlik, kaasav, kaunis“ elukeskkond kõigile , algatati 2020 . aasta sügise l. UEB juhtmõtteks on kiirendada Euroopa roheleppe elluviimist , muutes samaaegselt lahendusi kogukondlikumaks, ilusamaks ja kättesaadavamaks. UEB on kannustatud printsiibist, et e lukeskkond ei peaks hästi toimima mitte ainult majanduslikus või funktsionaalses mõttes, vaid ka sotsioruumilises ja kultuurilises mõttes. Seega peaksid k õik asjakohased investeeringud ja toetusmehhanismid teenima ka elukeskkonna kvaliteedi eesmärke. Lisaks UEB juhistele toetab taolise eesmärgi elluviimist ruumiotsuste tegemisel ka näiteks Davosi hindamissüsteem või Eestis 2019. a astal kokkulepitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõt ted . Elukeskkonna kvaliteet on üha kesksem teema mitte ainuüksi Eestis vaid ka Euroopa Liidus laiemalt . H iljuti s e koroonakriisi kogemus ilmest as , kui tähtis on eluaseme ruumiline kvaliteet ning ligipääs heale avalikule , jagatud ruumile. Kodu(kontor) ei alga ega lõpe maja- või korteriuksega, vaid moodustab terviku ühes kodupaiga, naabruskonna ning elukoha ümbrusega. U EB algatus on enam esile toonud elukeskkonna sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme ning juhtinud tähelepanu, et nii roheleppe elluviimiseks kui ka leppe eesmärkide toetamiseks tuleb ruumilahendusi muuta sotsiaalselt sidusamaks, meeldivamaks ning kättesaadavamaks. Ruumi lahenduste kvalitee di tagamine on kõigi ruumi loomet puudutavate küsimuste ja otsuste vältimatuks osaks , seda alates investeeringute planeerimisest, asukohavalikust, lähteülesande koostamisest kuni ruumiloomeprotsesside juhtimise, ruumilahenduse planeerimise, projekteerimise , ehitamise ja kasutamiseni ning ka ümberehitamise, demonteerimise ja taaskasutamiseni. Eesti seisukohad Toetame u ue Euroopa Bauhausi põhimõt ete käsitl e m i st samaväärsetena Davosi ruumikvaliteedi hindamissüstee mi ja siseriiklikult 2019. aastal koostatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega , et vähendada haldu s koormust . Selgitus: Euroopas laialt tunnustatud Davosi deklaratsiooni kvaliteedikriteeriumid näevad ette, et loodav keskkond peab olema otstarbekohane, esteetiliselt nauditav, kohalikku konteksti arvestav, mitmekesisust soodustav ja inimesi ühendav, kliima- ja keskkonnasõbralik, majanduslikku väärtust lisav, hea kohatunnetusega ja teadlikult juhitud ruumiloomeprotsessi tulemus. Ruumiotsuste tegemisel tuleb kaaluda kõiki kriteeriumeid koos. Samu sihte kannavad ka Eestis 2019. aastal kokkulepitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Ka uue Euroopa Bauhausi algatus sätestab kattuva üldeesmärgi - et arendatav elukeskkond peab olema kestlik, kaunis, kaasav. Ka arhitektuurne mitmekesisus ja inimkesksus (kasutaja vaatest lähtumine) on olulised tegurid, mida tuleb ruumi kujundamisel silmas pidada. Nende kriteeriumite järgimine on tänapäeval arhitektu urivaldkonna tavapraktika. Selguse huvides tuleks EL tasandil tunnustada UEB põhimõtete samaväärsust Davosi ja Eesti oma kvaliteedipõhimõtetega. Eestis on juba osaliselt kasutusel Davosi hindamissüsteem ning siseriiklik ud kvaliteetse ruumi aluspõhimõt ted . Kui neid tunnistataks samaväärsetena uue Euroopa Bauhausi põhimõtetega, ei peaks looma uusi juhiseid, mis tegelikkuses põhinevad kattuvatel printsiipidel. See vähendaks EL toetuste jagamisel ning UEB põhimõtete järgimise tõestamisel üleliigset bürokraatiat ning väldiks seletustöö dubleerimist . Liikmesriikidel peab jääma võimalus lähtuda oma väljatöötatud praktikast. Seejuures on oluline, et põhimõtete rakendamine oleks kaasav ning arvestaks kohalike oludega. U EB põhimõtted on integreeritud koostamisel olevasse üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ruumipoliitika põhialustesse. Neid põhimõtteid on planeeringus laiendatud kvaliteedikriteeriumidega, mis tuginevad Davosi deklaratsioonile ja Eesti kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtetele. Laiendatud kriteeriumid hõlmavad näiteks mitmekesisust, funktsionaalsust, kohakonteksti, kliimasõbralikkust ja sotsiaalset sidusust, et toetada planeeringute koostamist sisukamalt ning täiendada UEB üldisi katusväärtusi. Üleriigiline planeering kui riigi ruumipoliitika alusdokument, toob välja, et kvaliteetne ja kaasav ruumiloome peab olema loomulik osa elukeskkonna loomisest ja kõigis ruumiga seotud otsustes – alates investeeringute kavandamisest ja asukoha valikust kuni projekteerimise, ehitamise ning valminud keskkonna hindamise ja ruumiloome protsesside analüüsini välja. UEB, Davosi ja Eestis loodud kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtete integreerimist ruumiotsustesse rõhutas ka teadus- ja arendustegevuse projekt „Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumide koonduuring“ . Sarnaselt näiteks hoonete energiatõhususe nõuetega tuleb arvestada, et UEB kriteeriumid oleksid põhjendatavad otstarbekuse ja majandusväärtuse kasvuga pikas vaates , ehk investeerin gute parima tasuvus e ga ehitise elukaare vältel (näiteks 20-30 aastat) . Peame oluliseks, et UEB kaalutlused oleksid projektides selgelt esitatud, et investeeringuga seotud osapooled saaksid lahenduste pikaaegses majandusväärt uses veenduda ja selles kaasa rääkida. Peame oluliseks u ue Euroopa Bauhausi väärtuste jätkuvat esiletoomist EL tasandi ruumiloome algatuste s ja toetusmeetmete s . Samuti toetame UEB ressursside suunamist maapiirkonna tõmbekeskuste (sh ajalooliste linnasüdamete) taaselustamisele, järgides naabruskonnapõhist lähenemist . Selgitus: Uue Euroopa Bauhausi eelarve jaguneb väga erinevate programmide ja allikate vahel , alates “Euroopa Horisont”, “ Loov Euroopa ” ja LIFE programmidest kuni ühtekuuluvuspoliitika jt EL poliitika raamistike fondideni . Eeskätt näeme vajadust , et elukeskkonna arendamise toetusmeetmete üldpõhimõtete, toetuste andmise tingimuste ja toetusvoorudes esitatavate taotluste hindamise kriteeriumite väljatöötamisel juhindutaks UEB põhimõtetest . See aitaks kiiremini ja paremini ellu viia ka koostamisel olevas uues üleriigilises planeeringus seatud kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid, mille üheks oluliseks eesmärgiks on kahanevate asulate hoidmine ja nende kohaidentiteedi toetamine ning ruumilise kvaliteedi tugevdamine. Oluline, et UEB põhimõtete järgimi ne ei tõsta va ldkonna halduskoormust või bürokraatiat ning et vastutus nende rakendamisel oleks suunatud pädevatele ehitusprojektide koostamise eest vastutavatele ekspertidele . UEB põhimõtete rakendamine on oluline n ii erinevate valdkondlike poliitikate kujundamisel, millele annab sisendi strateegia “Eesti 2035” ning üleriigiline planeering “Eesti 2050”, kui ka kohalike omavalitsuste pädevuse tõstmise l ruumiloome kvaliteedi, ringmajanduse ning säästva maakasutuse osas , muuhulgas koolituste ja pilootprojektide kaudu. EL saab liikmesriike selles toetada ja luua soosivad tingimused, nii rahaliste meetmete kaudu kui ka riikidevahelise kogemustevahetuse elavdamise teel. Eraldi vajab rõhutamist kõigi ruumiloomet mõjutavate tegevuste kultuuriline aspekt , sh sidumine pärandkultuuri, maastikuväärtuste ja ehitusmälestiste kasutamise ja integreerimisega tulevikku suunatud arendustegevustesse. Kui rohepöörde renoveerimislaine, ringmajanduse ning liikuvuse strateegiad on seni kandnud peamiselt kestlikkuse vaadet, siis uus Euroopa Bauhaus toob pildile ka elukeskkonna sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme, ehk nn naabruskonnapõhise lähenemise. Algatuse mõte on gi kiirendada Euroopa roheleppe elluviimist, muuta lahendusi sotsiaalselt sidusamaks, esteetiliselt köitvamaks ja kättesaadavamaks. Seda kõike suures osas elanike enda initsiatiivil, eeskätt igaühe lähiümbrust (linnapiirkonda, kvartalit) ehk naabruskonda silmas pidades. Uut Euroopa Bauhausi rahastatakse mitmete erinevate ELi programmide, sh programmi „Euroopa horisont“ teadus- ja innovatsiooniprogrammi, ning muude ELi eelarvevahendite, näiteks ühtekuuluvuspoliitika ja LIFE-programmi kaudu. Spetsiaalne uue Euroopa Bauhausi rahastamisvahend (2025–2027) on peamine mitmeaastane rahastamisvahend (Facility), mis on seotud programmiga „Euroopa horisont“ ja mida rahastatakse erinevate ELi eelarveprogrammide kaudu. Rahastamine tuleb ka teistest ELi programmidest, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMFAF). Lisaks saab kaasata riiklikke programme ja erasektori vahendeid. Peame oluliseks, et edaspidi toetaksid uue Euroopa Bauhausi rahalised meetmed sihistatumalt väikevaldade ja -linnade projekte . Selgitus: 12 aastat väldanud programm „Hea avalik ruum“ on olnud suurepärane näide UEB põhimõtete elluviimisest , et tõsta väiksemates kohtades üle Eesti uhkust oma kodukoha üle ja tõmmata väärtuspõhiste ruumimuutuste abil arengut käima. Aastatel 2014–2025 on programmi raames toimunud 38 arhitektuurivõistlust Eesti maakonnakeskuste ja väikelinnade keskusalade avaliku ruumi kaasajastamiseks. Ilma EL kaasrahastuseta ei oleks Eesti väikelinnades olnud võimalik uusi ruumilahendusi välja ehitada. 10 aastaga on valminud 1 2 linnaväljakut , kaks on ehituses ja kolm hanke faasis . P rojektid on valmis ja rahastuse ootel veel seitsmes omavalitsuses. 14 omavalitsust ei ole veel arhitektuurivõistluse jätkutegevustega alustanud, kuigi saaksid nendega alustada sobivate meetmete olemasolul. Avalik ruum tähendab praktikas rohkemat kui esteetikat või arhitektuuri – see peab toimima inimeste jaoks igapäevaselt. “Hea avaliku ruumi” programm on andnud meie väikelinnade elukeskkonnale tugeva identiteedi, palju praktilisi õppetunde ja kogemusi, mis on väärt säilitamist ning edasiarendamist. Kohalikud omavalitsused on hakanud arhitektide tööd rohkem mõistma ja väärtustama ning on ka oma muude ehitusprojektide puhul varasemast rohkem valmis arhitektuurikonkursse korraldama. Väikelinnades on tihtipeale tugev ja kokkuhoidev kogukond, kelle võimekus projekte käima lükata on suur. Võrreldes esimeste linnaväljakute ehitusajaga on EL rahastuse tingimused muutunud , sh on toetusmeetmete taotlemine läinud keerukamaks . Vaja on jätkuvat EL tasandi tähelepanu UEB põhimõtetele ning sobiva ma id meetmeid, et aidata väikevaldadel ja -linnadel projekte ellu viia. T oetame UEB rahastusmeetmete tugevamat suunamist väikevaldade ja -linnade projektidele ning et UEB väärtustest kantud projektidel oleks tagatud EL rahaline toetus . Peame vajalikuks täpsustada riigiabi reeglite kohaldamist hoonete renoveerimisel ning taskukohase eluasemesektori arendamisel vastavalt uue Euroopa Bauhausi väärtustele. Peab olema selge, kuidas toetada kortermajade rekonstrueerimist, eelkõige selliste kortermajade puhul, kus asuvad ka äripinnad (sh varjumise funktsiooniga) või kohaliku omavalitsuse üüripinnad. Selgitus: Hoonete rekonstrueerimisel vajame riigiabireeglite täpsustamist selliste meetmete kujundamiseks, kus toetust saaksid teiste seas ka need kortermajad, kus on äripindasid ja/või kohaliku omavalitsuse üüriruume, kuna üheks läbivaks teemaks uue UEB põhimõtetes on elukeskkonna mitmekesisuse ja sotsiaalse sidususe tõstmine. See tähendab eluasemetüpoloogia mitmekesistamist ja erineva kasutusotstarbega hoonete ja/või ruumide põimimist elukeskkonnas. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Kliimaministeerium küsis avalikus konsultatsioonis osalemiseks sisendit oma allasutuselt Maa- ja Ruumiametilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt , Haridus- ja Teadusministeeriumilt , Eesti Teadusagentuurilt ning E ttevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt . Samuti teavitati lisas 3 toodud huvirühmi konsultatsiooni toimumisest, et huvirühmad saaks soovi korral otse Komisjonile tagasisidet anda, kuna konsultatsiooni le vastamise aeg on väga lühike. Saabunud sisendid ning nendega arvestamine on välja toodud lisas 4 . Jätkutegevuste plaan Komisjon planeerib u ue Euroopa Bauhausi teemal avaldada teatise ning soovitused 2025. aasta lõpus. Lisa 2. Vastus uue Euroopa Bauhausi avalikule konsultatsioonile (4000 tähemärki) Eesti uus üleriigiline planeering kannab mõtet, et elukeskkonna edendamisel tuleb järgida kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtteid. Kvaliteetne ruum tähendab mitmekesist, funktsionaalset, kohaväärtuspõhist, kõigile ühiskonnagruppidele võrdseid võimalusi pakkuvat, ligipääsetavat ning kultuuripärandit ja elurikkust hoidvat turvalist keskkonda. Ruumiline planeerimine ja ehitatud keskkond peavad toetama erinevate elanike rühmade sidusust, vähendades ruumilist eraldatust ja soodustades ligipääsetavust ning erineva sotsiaalse taustaga inimeste omavahelist suhtlust . K riteeriume tuleb silmas pidada nii asulate tihendamisel ja uusehitiste lisamisel kui ka olemasoleva keskkonna hõrendamisel ja hoonete lammutamisel. Elukeskkonna arendamisel ja taskukohase eluasemesektori loomisel soovime, et uue ja/või olemasoleva taristu (sh hoonefondi) renoveerimisel on nii planeerimise, projekteerimise, ehitamise, haldamise kui ka hilisema võimaliku lammutamise faasis arvestatud Uue Euroopa Bauhausi (UEB) põhimõtetega. Selguse huvides tuleks EL tasandil tunnustada UEB põhimõtete samaväärsust Davosi ja Eesti oma kvaliteedipõhimõtetega. UEB väärtused “kestlik, kaasav, kaunis” on heas kooskõlas Eesti kvaliteetse ruumi 12 aluspõhimõtte ja Davosi ruumikvaliteedi 8 kriteeriumiga ning algatus on suureks toeks elukeskkonna kvaliteedi tõstmisel. UEB põhimõtteid on rakendatud mitmetes välisvahendite toetusmeetmetes, sh kortermajade renoveerimisel, eakate kodude rajamisel, liikuvusprojektides , aga ka riigi toetatud KOV üürielamuprogrammis. Samuti on UEB väärtustest juhindutud mitmete arhitektuurivõistluste elluviimisel, sh nt Ukraina peremajade rajamisel. UEB põhimõtteid kannab ka 2014. aastal alguse saanud “Hea avalik ruum” programm, mille raames on EL vahendite toel elavdatud paljusid linnasüdameid üle Eesti. Kliimaministeerium on BuildEst projekti raames välja töötanud juhise UEB põhimõtete rakendamiseks korterelamute rekonstrueerimisel. UEB väärtustele peaks toetuma ka taskukohaste eluasemete sektor, mille loomiseks on Kliimaministeerium alustamas koostööd EIBga . Eestile on oluline, et UEB põhimõtted oleksid jätkuvalt esindatud EL tasandi algatustes, mis puudutavad ruumiloomet tervikuna, sh eluasemesektori ja taristuprojektid. Samuti toetame uue Euroopa Bauhausi ressursside paremat suunamist maapiirkonna tõmbekeskuste (sh ajalooliste linnasüdamete) taaselustamisele, järgides naabruskonnapõhist lähenemist. Eeskätt näeme vajadust UEB põhimõtetest juhindumiseks elukeskkonna arendamise toetusmeetmete üldpõhimõtete, toetuste andmise tingimuste ja toetusvoorudes esitatavate taotluste hindamise kriteeriumite väljatöötamisel. UEB põhimõtete rakendamisel peab arvestama elukeskkonna majandusväärtuse kasvu pikas vaates , samuti jälgima seda, et ei kasvaks valdkonna halduskoormus või bürokraatia. See aitaks kiiremini ja paremini ellu viia ka koostatavas uues üleriigilises planeeringus seatud kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid, mille üheks oluliseks eesmärgiks on kahanevate asulate hoidmine ja kohaidentiteedi toetamine ning ruumilise kvaliteedi tugevdamine. EL investeeringud toetaksid märkimisväärselt “Hea avalik ruum” programmi mõju võimendamis t ja jätkutegevuste elluviimis t . Oluline on, et uue Euroopa Bauhausi rahalised meetmed toetaksid sihistatumalt väikevaldade ja -linnade projekte, mis hõlmavad UEB põhimõtete edendamist. Üheks läbivaks teemaks UEB põhimõtetes on elukeskkonna mitmekesisuse ja sotsiaalse sidususe tõstmine. See tähendab eluasemetüpoloogia mitmekesistamist ja erineva kasutusotstarbega hoonete ja/või ruumide põimimist elukeskkonnas. Peame vajalikuks täpsustada riigiabi reeglite kohaldamist eluasemepoliitika ja renoveerimislaine elluviimisel. Oluline on toetada naabruskonnapõhist lähenemist, kus on koos erineva omandivormi ja funktsiooniga hooned ja ruumid. Peab olema selge, kuidas toetada kortermajade rekonstrueerimist, eelkõige selliste kortermajade puhul, kus asuvad ka äripinnad (sh varjumise funktsiooniga) või kohaliku omavalitsuse üüripinnad . Lisa 3. Huvirühmad: uue Euroopa Bauhausi avalik konsultatsioon Organisatsioon E-post Eesti Arhitektide Liit [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eesti Disainerite Liit [email protected]; [email protected]; Eesti Kunstiakadeemia [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; TalTech [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eesti Sisearhitektide Liit [email protected]; Eesti Maastikuarhitektide Liit [email protected]; Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]; [email protected]; (ELVL) [email protected]; Eesti Ringmajandusettevõtete [email protected]; [email protected]; Liit (ERMEL) Tartu Ülikool [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eesti Arhitektuurikeskus [email protected]; [email protected]; Eesti Disainikeskus [email protected]; [email protected]; SEI [email protected]; [email protected]; Eesti Puitmajaliit [email protected]; [email protected]; Eesti Tarbekunsti ja [email protected]; [email protected]; Disainimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum [email protected]; Eesti Kunstnike Liit [email protected]; [email protected]; EEEL [email protected] Eesti Ehitusinseneride Liit [email protected] KOVid (arhitektid) KOV E-post Tallinn [email protected];[email protected]; [email protected]; [email protected]; Tartu [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Rakvere [email protected]; Narva [email protected]; [email protected]; Saaremaa Vald [email protected]; Pärnu [email protected]; Võru [email protected]; [email protected]; Haapsalu [email protected]; Hiiumaa Vald [email protected];  Lisa 4. Märkuste tabel: uue Euroopa Bauhausi avalik konsultatsioon Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar Majandus- ja 1. Uue Euroopa Bauhausi (UEB) põhimõtted – kestlik, kaasav Arvestatud Kommunikatsiooniministeerium ja kaunis – on integreeritud koostamisel olevasse üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ruumipoliitika põhialustesse. Neid põhimõtteid on planeeringus laiendatud kvaliteedikriteeriumidega, mis tuginevad Davosi deklaratsioonile ja kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtetele. Laiendatud kriteeriumid hõlmavad näiteks mitmekesisust, funktsionaalsust, kohakonteksti, kliimasõbralikkust ja sotsiaalset sidusust, et toetada planeeringute koostamist sisukamalt ning täiendada UEB üldisi katusväärtusi. Üleriigiline planeering, kui riigi ruumipoliitika alusdokument, toob välja, et kvaliteetne ruumiloome peab olema loomulik osa elukeskkonna loomisest ja kõigis ruumiga seotud otsustes – alates investeeringute kavandamisest ja asukoha valikust kuni projekteerimise, ehitamise ning valminud keskkonna hindamise ja ruumiloome protsesside analüüsini välja. UEB, Davosi ja Eestis loodud kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtete integreerimist ruumiotsustesse rõhutas ka teadus- ja arendustegevuse projekt „Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumide koonduuring“ – autorid Tartu Ülikool, Hendrikson DGE ja Eesti Kunstiakadeemia; 2. Kvaliteetse ruumi põhimõte on integreeritud planeerimisseaduse uuendamise protsessi; 3. Kahtlemata on UEB jätkamine oluline ja seda tuleb igati toetada. Kahetsusväärne, et Eestist ei ole seni  projektiinitsiatiive tulnud (näiteks Lätist on 2), kuid sellega ei ole me ka erandiks. Arvestades UEB põhimõtete rakendamine on eriti oluline nii arvestamise kaudu erinevate valdkondlike poliitikate kujundamisel, millele annab sisendi strateegi Eesti 2035 ning üleriigiline planeering Eesti 2050, kuid samavõrra kohalike omavalitsuste pädevuse tõstmisega ruumiloome kvaliteedi, ringmajanduse ning säästva maakasutuse osas koolituste ja pilootprojektide kaudu. Eraldi vajab rõhutamist kõigi ruumiloomet mõjutavate tegevuste kultuuriline aspekt sh sidumine pärandkultuuri, maastikuväärtuste ja ehitusmälestiste kasutamisega ja integreerimisega tulevikku suunatud arendustegevustesse. Oluline on terviklike seoste tugevdamine NEB, Davosi deklaratsiooni põhimõtete ja Eesti kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. Maa- ja Ruumiamet Riigiarhitekt Tõnis Arjus kaasus Maa- ja Ruumiameti pool kohe Arvestatud peale sisendipalve välja saatmist ning rõhutas MS Teamsi kõne teel UEB algatuse olulisust, juhtides erilist tähelepanu maapiirkondade elavdamisele UEB toel.