Kiri

Saatja: Evelin Tõnisson - MKM </o=ExchangeLabs/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=352e30bd7ea847478e6c1939ecf114ca-046ca38c-09> Saaja: Piret Sütt - HTM, Ülle Kurvits - HTM, Maria Alajõe - MKM, Silver Tammik - MKM, Mikk Vahtrus - MKM, Sigrid Rajalo - MKM Teema: MKM ettepanekud Euroopa Komisjoni määruse COM(2025) 543 uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont kohta 2028-2034 Tere! Saadan meie ministeeriumi ettepanekud Euroopa Horisondi raamprogrammile. 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tervitab raamprogrammi eelarve kasvu, eriti mis puudutab kolmandat sammast ning Euroopa Innovatsioonnõukogu (EIC) eelarvet. Tänane EIC Kiirendi edukuse protsent on langenud alla 5%, mis ei ole kindlasti aktsepteeritav, kui EIC ja selle Kiirendi meede peaks olema Euroopa Horisondi lipulaev ning tagama, et Euroopa konkurentsivõime kasvab läbi uute (süvatehnoloogia) ettevõtete kasvu. Meie ettepanek oleks kolmanda samba eelarvet veelgi suurendada vähemalt võrdseks esimese samba eelarvega. 2. Samuti tervitame ettepanekuid kogu taotlemise ja rahastamise osas lihtsustuste sisse viimist sh kindlasummaliste maksete (Lump Sum) kasutamist. Oluline, et kindlasummaliste maksete rakendamine võimaldaks ka liikmesriikidel samadel tingimustel projekte kaasrahastada. Üldise grupierandi määrus võimaldab samadel alustel kaasrahastada partnerlusi, Teaminguid ja kvaliteedimärgise saanud projekte, samas liikmesriikide teadlikkus ja oskus neid erisusi rakendada on madal. Juhul, kui uues raamprogrammis plaanis täiendavaid tegevusi, mis nõuavavad/võimaldavad liikmesriikide kaasrahastust, tuleks vaadata ka üle vastavad riigiabireegli erandid, et rahastus saaks toimida raamprogrammis kokkulepitud reeglite alusel. 3. Lihtsustuste osas olulisel kohal ka taotluste ja aruannete mahu vähendamine. Seejuures on olulised kaks aspekti. Taotluste mahu vähendamise juures tuleb säilitada põhimõte, et taotluse hindamise jaoks oluline info peab jääma taotluse põhiossa, mitte mahu vähendamine ei saavutata olulise info liigutamisega lisadesse. Teiseks tuleb silmas pidada tehisaru arengut, mida juba täna paljud taotlejad oma taotluste ja aruannete koostamisel kasutavad ning teisalt kasutusel ka taotluste läbivaatamisel ja hindamisel. Seega ootame ettepanekuid Euroopa Komisjonilt, kuidas tehisaru areng kogu lihtsustamise ettepanekute väljatöötamisse arvesse võetakse ning kas taotluste koostamine, hindamine ja hilisem aruandlus vajaks üldse põhimõttelist muudatust. 4. Tulenevalt julgeolekuolukorrast ja ka Eesti riigi prioriteetidest, toetame laialdasemalt kahese kasutusega (dual use) tehnoloogiate arendamist ja toetamist raamprogrammis. Kuna tegu on spetsiifilise sektori/valdkonnaga, siis on olulne, et raamprogrammi (ja konkurentsivõimefondi) üleselt luuakse selge arusaam, mis on valdkonna peamised väljakutsed ja vajadused ning nendele vastukaaluks kujundatakse selge väärtuspakkumine, tagamaks ressursside tõhusa kasutamise. 5. MKM vaatest järgmise raamprogrammi puuduseks on asjaolu, et enamjaolt sisaldab ettepanek Euroopa Horisondi instrumente ja sekkumisi, samas konkurentsiraportite järeldus on, et vaja on suuremaid muudatusi ja võtta rohkem riske. Uute elementidena on käsitletud vaid EIC ARPA/DARPA laadseid tegevusi, mille piloot on juba 2026. a EIC tööprogrammi. Raamprogramm peaks ühepoolt olema liikmesriikidele eeskujuks muutuste osas, teisalt võiks sisalda suuremat valmisolekut riskida ja eksperimenteerida uute sekkumiste näol, mida üksik liikmesriik ei oleks valmis tegema (kuna peavad tagama oma riigi teadlastele ja ettevõtjatele nö baasinstrumentide olemasolu). Eriti oleks vaja uuendusi I samba osas, et rohkem alusteadust jõuaks rakendusteni ja majandusliku kasuni. 6. Leiame, et teise samba tegevustel peaks olema selgemat fookused ning tegelema konkurentsivõime kitsaskohtadega. Seega, esiteks teise samba tegevused peaks alustama tehnoloogia valmiduse tasemelt 3/4 (mitte toetama alusuuringuid), tagamaks, et tegevustel ja projektidel oleks algusest peale selge rakenduslik väärtus ja rakendaja olemas. Teiseks, oluline on määrata ära, millise tööstuse/ettevõtluse konkurentsvõimet soovitakse tõsta. Suuremahuliste koostööprojektide puhul on enamasti juhtrollis suurettevõtted ja -tööstus, mistõttu palju Horisondi vahenditest liigub samadele toetuse saajatele raamprogrammist raamprogrammi. Kui EL poliitiline eesmärk on rohkem väike ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) kasvu ja koostööd, peaks instrumendid olema ka vastavalt sihistatud või siis instrumentides eristatud suurte ja võimekate toetamine (mis koostööprojektide näol tekitab piisava kuhjumise ja spillover efekti) ning VKEdele, kus nad saavad olla juhtrollis ning läbi koostöö oma võimekust arendada. 7. MKM uues raamprogrammis missioonide jätkamist ei toeta. Senine missioonide piloodi kohta pole selgelt toodud nende mõju ja tulemusi või põhjendatud, miks selline instrument on vajalik ja kuluefektiivne. Juhul, kui Euroopa Komisjon soovib missioonide ettepanekuga edasi liikuda, siis oleks vaja esmalt selline analüüs läbi viia (Euroopa Komisjon viis 2023. a läbi esmase hindamise, kuid see oli meie hinnangul liiga vara, et sisuliselt hinnata). 8. Lõpetuseks tehnilisem kommentaar aga hetkel raamprogrammi ettepaneku EIC osas (artikkel 16) toob välja konkreetsed instrumendid. Kuigi sõnastatud pehmelt („EIC may in particular provide the following types of support“), siis tundub selline detailsuse aste võrreldes teiste ebaproportsionaalne (ERC puhul ei tooda erinevad granditüüpe välja) ning tõstatab küsimusi, kas täiendavate instrumentide lisamine (või mõne lõpetamine) nõuaks käesoleva määruse muutmist. Heade soovidega Evelin Evelin Tõnisson vanemnõunik (majandusküsimused) EL ja rahvusvahelise koostöö osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 625 6353 Saatja: Evelin Tõnisson - MKM </o=ExchangeLabs/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=352e30bd7ea847478e6c1939ecf114ca-046ca38c-09> Saaja: Piret Sütt - HTM, Ülle Kurvits - HTM, Maria Alajõe - MKM, Silver Tammik - MKM, Mikk Vahtrus - MKM, Sigrid Rajalo - MKM Teema: MKM ettepanekud Euroopa Komisjoni määruse COM(2025) 543 uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont kohta 2028-2034 Tere! Saadan meie ministeeriumi ettepanekud Euroopa Horisondi raamprogrammile. 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tervitab raamprogrammi eelarve kasvu, eriti mis puudutab kolmandat sammast ning Euroopa Innovatsioonnõukogu (EIC) eelarvet. Tänane EIC Kiirendi edukuse protsent on langenud alla 5%, mis ei ole kindlasti aktsepteeritav, kui EIC ja selle Kiirendi meede peaks olema Euroopa Horisondi lipulaev ning tagama, et Euroopa konkurentsivõime kasvab läbi uute (süvatehnoloogia) ettevõtete kasvu. Meie ettepanek oleks kolmanda samba eelarvet veelgi suurendada vähemalt võrdseks esimese samba eelarvega. 2. Samuti tervitame ettepanekuid kogu taotlemise ja rahastamise osas lihtsustuste sisse viimist sh kindlasummaliste maksete (Lump Sum) kasutamist. Oluline, et kindlasummaliste maksete rakendamine võimaldaks ka liikmesriikidel samadel tingimustel projekte kaasrahastada. Üldise grupierandi määrus võimaldab samadel alustel kaasrahastada partnerlusi, Teaminguid ja kvaliteedimärgise saanud projekte, samas liikmesriikide teadlikkus ja oskus neid erisusi rakendada on madal. Juhul, kui uues raamprogrammis plaanis täiendavaid tegevusi, mis nõuavavad/võimaldavad liikmesriikide kaasrahastust, tuleks vaadata ka üle vastavad riigiabireegli erandid, et rahastus saaks toimida raamprogrammis kokkulepitud reeglite alusel. 3. Lihtsustuste osas olulisel kohal ka taotluste ja aruannete mahu vähendamine. Seejuures on olulised kaks aspekti. Taotluste mahu vähendamise juures tuleb säilitada põhimõte, et taotluse hindamise jaoks oluline info peab jääma taotluse põhiossa, mitte mahu vähendamine ei saavutata olulise info liigutamisega lisadesse. Teiseks tuleb silmas pidada tehisaru arengut, mida juba täna paljud taotlejad oma taotluste ja aruannete koostamisel kasutavad ning teisalt kasutusel ka taotluste läbivaatamisel ja hindamisel. Seega ootame ettepanekuid Euroopa Komisjonilt, kuidas tehisaru areng kogu lihtsustamise ettepanekute väljatöötamisse arvesse võetakse ning kas taotluste koostamine, hindamine ja hilisem aruandlus vajaks üldse põhimõttelist muudatust. 4. Tulenevalt julgeolekuolukorrast ja ka Eesti riigi prioriteetidest, toetame laialdasemalt kahese kasutusega (dual use) tehnoloogiate arendamist ja toetamist raamprogrammis. Kuna tegu on spetsiifilise sektori/valdkonnaga, siis on olulne, et raamprogrammi (ja konkurentsivõimefondi) üleselt luuakse selge arusaam, mis on valdkonna peamised väljakutsed ja vajadused ning nendele vastukaaluks kujundatakse selge väärtuspakkumine, tagamaks ressursside tõhusa kasutamise. 5. MKM vaatest järgmise raamprogrammi puuduseks on asjaolu, et enamjaolt sisaldab ettepanek Euroopa Horisondi instrumente ja sekkumisi, samas konkurentsiraportite järeldus on, et vaja on suuremaid muudatusi ja võtta rohkem riske. Uute elementidena on käsitletud vaid EIC ARPA/DARPA laadseid tegevusi, mille piloot on juba 2026. a EIC tööprogrammi. Raamprogramm peaks ühepoolt olema liikmesriikidele eeskujuks muutuste osas, teisalt võiks sisalda suuremat valmisolekut riskida ja eksperimenteerida uute sekkumiste näol, mida üksik liikmesriik ei oleks valmis tegema (kuna peavad tagama oma riigi teadlastele ja ettevõtjatele nö baasinstrumentide olemasolu). Eriti oleks vaja uuendusi I samba osas, et rohkem alusteadust jõuaks rakendusteni ja majandusliku kasuni. 6. Leiame, et teise samba tegevustel peaks olema selgemat fookused ning tegelema konkurentsivõime kitsaskohtadega. Seega, esiteks teise samba tegevused peaks alustama tehnoloogia valmiduse tasemelt 3/4 (mitte toetama alusuuringuid), tagamaks, et tegevustel ja projektidel oleks algusest peale selge rakenduslik väärtus ja rakendaja olemas. Teiseks, oluline on määrata ära, millise tööstuse/ettevõtluse konkurentsvõimet soovitakse tõsta. Suuremahuliste koostööprojektide puhul on enamasti juhtrollis suurettevõtted ja -tööstus, mistõttu palju Horisondi vahenditest liigub samadele toetuse saajatele raamprogrammist raamprogrammi. Kui EL poliitiline eesmärk on rohkem väike ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) kasvu ja koostööd, peaks instrumendid olema ka vastavalt sihistatud või siis instrumentides eristatud suurte ja võimekate toetamine (mis koostööprojektide näol tekitab piisava kuhjumise ja spillover efekti) ning VKEdele, kus nad saavad olla juhtrollis ning läbi koostöö oma võimekust arendada. 7. MKM uues raamprogrammis missioonide jätkamist ei toeta. Senine missioonide piloodi kohta pole selgelt toodud nende mõju ja tulemusi või põhjendatud, miks selline instrument on vajalik ja kuluefektiivne. Juhul, kui Euroopa Komisjon soovib missioonide ettepanekuga edasi liikuda, siis oleks vaja esmalt selline analüüs läbi viia (Euroopa Komisjon viis 2023. a läbi esmase hindamise, kuid see oli meie hinnangul liiga vara, et sisuliselt hinnata). 8. Lõpetuseks tehnilisem kommentaar aga hetkel raamprogrammi ettepaneku EIC osas (artikkel 16) toob välja konkreetsed instrumendid. Kuigi sõnastatud pehmelt („EIC may in particular provide the following types of support“), siis tundub selline detailsuse aste võrreldes teiste ebaproportsionaalne (ERC puhul ei tooda erinevad granditüüpe välja) ning tõstatab küsimusi, kas täiendavate instrumentide lisamine (või mõne lõpetamine) nõuaks käesoleva määruse muutmist. Heade soovidega Evelin Evelin Tõnisson vanemnõunik (majandusküsimused) EL ja rahvusvahelise koostöö osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 625 6353