17.09.2025
Ettepanek ELi ja Mercosuri partnerluslepingu ja kaubanduse
vahelepingu allkirjastamiseks ja sõlmimiseks
COM(2025) 338, COM(2025) 339, COM(2025) 356, COM(2025) 3571
Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule
Kujundada seisukoht
Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 13.10.2025
Kaubanduse vahelepingu COM(2025) 338 ja COM(2025) 339 puhul:
KOKi esitamise tähtpäev 12.11.2025
VV esitamise tähtpäev 20.11.2025
Partnerluslepingu COM(2025) 356 ja COM(2025) 357 puhul:
Tulenevalt riigisekretäri ELi asjade menetlemise juhiste punktidest 14 ja 15: Lepingu
eelnõu menetletakse välissuhtlemisseaduse kohaselt. Kui nõukogu otsuse eelnõu
lepingu allkirjastamise kohta tuleb nõukogus otsustamisele varem kui lõpeb
välissuhtlemisseaduse kohane lepingu eelnõu heakskiitmise riigisisene menetlus,
esitada valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seisukohad nimetatud otsuse eelnõu
kohta enne otsuse vastuvõtmist nõukogus või ELi liikmesriikide esindajate kohtumisel
(sellisel juhul võimalusel üheskoos kaubanduse vahelepingu seisukohtadega).
Vastutav ministeerium: Välisministeerium
Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium,
Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium,
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus
Algatuse reguleerimisala nõuab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele seaduse või
Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist (RKKTS § 152¹ lg 1
p 1);
Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS §
152¹ lg 1 p 2);
Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2);
Sisukokkuvõte
6. detsembril 2024, peale üle 25 aastat kestnud läbirääkimisi, jõudsid lõpule EL ja
Mercosuri (Argentina Vabariik, Brasiilia Liitvabariik, Paraguay Vabariik, Uruguay
1
Koos vastavate lisadega
Idavabariik) vahelise partnerluslepingu läbirääkimised. Läbirääkimiste tulemusena on
lepitud kokku kahes õiguslikus vahendis:
1. partnerlusleping, mis hõlmab a) poliitilist ja koostöövaldkonda ning b)
kaubanduse valdkonda, ning
2. kaubanduse vaheleping, mis hõlmab kaubanduse ja investeeringute
liberaliseerimist.
3. septembril 2025 esitas Euroopa Komisjon allkirjastamiseks ja ajutiseks
kohaldamiseks ning sõlmimiseks partnerluslepingu ELi ja Mercosuri riikide vahel.
Partnerluslepingu jõustumiseks on vaja Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide heakskiitu.
Lisaks esitas komisjon kaubanduse vahelepingu, mis hõlmab ainult neid
partnerluslepingu osasid, mis kuuluvad Euroopa Liidu ainupädevusse, ning mis võetakse
vastu ainult ELi ratifitseerimisprotsessi kaudu (st Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu
osalusel.
Nii ELi-Mercosuri partnerlusleping kui ka kaubanduse vaheleping tuleks allkirjastada
samal ajal. Mõlemad lepingud jõustuvad selle kuu esimesel päeval, mis järgneb
kuupäevale, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud selleks vajalike
sisemenetluste lõpuleviimisest. Kaubanduse vaheleping kaotab kehtivuse ja
asendatakse ELi-Mercosuri partnerluslepinguga, kui kõik lepinguosalised on viimati
nimetatud lepingu ratifitseerinud ja see on jõustunud.
Praegu põhinevad ELi ja Mercosuri suhted ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle
liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu ja selle osalisriikide
vahel Madridis 15. detsembril 1995 alla kirjutatud piirkondadevahelise koostöö
raamlepingul. 13. septembril 1999 andis Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjonile
loa alustada Mercosuriga läbirääkimisi ja võttis vastu läbirääkimisjuhised.
Läbirääkimised kestsid üle 25 aasta. Kaubandusküsimustes peetud läbirääkimised
jõudsid algselt lõpule 2019. aasta juunis ning poliitikat ja koostööd käsitlevad
läbirääkimised jõudsid lõpule 2020. aasta juunis. 2023. ja 2024. aastal pidasid EL ja
Mercosur läbirääkimisi täiendavate elementide, täpsemalt kaubanduse ja kestliku
arengu peatüki lisa üle, käsitledes muu hulgas tugevdatud kohustusi seoses
raadamisega ja sätteid, millega antakse Mercosurile rohkem paindlikkust teatavate
tööstuspoliitikaga seotud kohustuste täitmisel (nt riigihangete puhul). EL ja Mercosur
viisid partnerluslepingu läbirääkimised lõpule 6. detsembril 2024 Uruguays
Montevideos.
Tulemuseks on uus partnerlusleping Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguayga
(edaspidi ka "leping" või "kokkulepe"), mis aitab luua maailma suurima
vabakaubanduspiirkonna, mis hõlmab enam kui 700 miljoni tarbijaga turgu. ELi
ettevõtjad saavad esimese turuletulija eelise, saades kasu madalamatest tariifidest
piirkonnas, kus enamik teisi riike seisavad silmitsi kõrgete tariifide ja muude
kaubandustõketega.
Hinnanguliselt võib leping suurendada ELi iga-aastast eksporti Mercosuri riikidesse kuni
39 % (49 miljardit eurot), toetades üle 440,000 töökoha Euroopas. See vähendab
2
Mercosuri tollimaksude mõju ELi ekspordile, sealhulgas peamistele tööstustoodetele,
nagu autod (praegu 35 %), masinad (14–20 %) ja ravimid (kuni 14 %).
Leping muudab ELi ettevõtete jaoks lihtsamaks investeerimise peamistesse
tarneahelatesse (sh kriitilise tähtsusega toorained ja nendega seotud kaubad), samal
ajal tagades kõrge keskkonna ja töötajate kaitse. See võib toetada mõlema majanduse
rohe- ja digiüleminekut, tagades samal ajal prognoositavad ja stabiilsed tarneahelad.
ELi põllumajanduslike toiduainete eksport Mercosuri riikidesse kasvab eeldatavasti
peaaegu 50 %, kuna kokkuleppega vähenevad praegused kõrged tariifid ELi peamistele
põllumajanduslikele toiduainetele, eelkõige veinile ja kangetele alkohoolsetele jookidele
(kuni 35 %), šokolaadile (20 %) ning oliiviõlile (10 %). Leping toetab ka traditsiooniliste
kvaliteetsete ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordi kasvu. Lepinguga kaitstakse
344 ELi geograafilist tähist, mis teeb lõpu ELi tooteid jäljendavatest Mercosuri toodetest
põhjustatud ebaausale konkurentsile.
Kokkulepe pakub täielikku ja igakülgset kaitset kõigile ELi tundlikele
põllumajandustoodetele. Esiteks piirab see soodustingimustel põllumajanduslike
toiduainete importi Mercosurist murdosani ELi toodangust (näiteks 1,5 % veiseliha ja 1,3
% kodulinnuliha puhul). Teiseks hõlmab see tugevaid kaitsemeetmeid, mis kaitsevad
tundlikke Euroopa tooteid liigse impordikasvu eest Mercosuri riikidest. Selleks teeb
komisjon ettepaneku täiendada lepingut õigusaktiga, mille eesmärk on eelkõige kaitsta
ELile üliolulist põllumajandussektorit.
Kaubanduse vahelepinguga nähakse ette terviklik ELi-Mercosuri kaubandus- ja
investeerimissuhete õigusraamistik. ELi-Mercosuri kaubanduse vaheleping nõukogule
esitatud kujul ei hõlma komisjoni hinnangul küsimusi, mis ei kuulu ELi ainupädevusse.
Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei
Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Jah
Luuakse ühisorganid, et pidevalt jälgida lepingu rakendamist, toimimist ja mõju. ELi-
Mercosuri partnerluslepingu institutsiooniline struktuur koosneb ühisnõukogust,
ühiskomiteest ja allkomiteedest ning muudest organitest. Ühisnõukogu jälgib lepingu
eesmärkide täitmist ja teeb järelevalvet selle rakendamise üle. Ühiskomitee abistab
ühisnõukogu tema ülesannete täitmisel ning teeb järelevalvet kõigi ELi-Mercosuri
partnerluslepingu alusel loodud allkomiteede ja muude organite töö üle.
Kaubandus- ja investeerimisküsimuste arutamisel tulevad ühisnõukogu ja ühiskomitee
kokku kaubanduskoosseisus. ELi-Mercosuri partnerluslepingu kaubandust ja
investeeringuid käsitleva osa institutsiooniliste sätetega on kehtestatud
kaubanduskoosseisus tegutseva ühisnõukogu ja ühiskomitee konkreetsed funktsioonid
ja ülesanded.
Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei
Eesmärgid
1. Suurendada ELi ja Mercosuri vahelist kaubavahetust ning toetada ettevõtlust
3
Leppega luuakse maailma suurim vabakaubanduspiirkond (enam kui 700 miljoni
tarbijaga turg). ELi ettevõtjad saavad esimese turuletulija eelise, saades kasu
madalamatest tariifidest piirkonnas, kus enamik teisi riike seisavad silmitsi kõrgete
tariifide ja muude kaubandustõketega. Mh on kavas aja jooksul kaotatakse tollimaksud
täielikult 91 %lt kaupadelt, mida ELi äriühingud ekspordivad Mercosuri riikidesse. EL
avab oma turu tasakaalustatult; lepinguga kaotatakse imporditollimaksud 92 %
Mercosuri kaupadelt, mida eksporditakse ELi. Tundlike põllumajandustoodete, näiteks
veiseliha, suhkru ja linnuliha suhtes kohaldatakse sooduskohtlemist üksnes piiratud
kogustes ja hoolikalt kalibreeritud tariifikvootide abil. ELi pakkujatele avanevad ka uued
võimalused osaleda hankemenetlustes Mercosuri riikides, mis ei ole WTO
riigihankelepingu liikmed. Tegemist on esimese korraga, kui Mercosuri riigid avavad
oma riigihanketurud. Leping sisaldab ka VKEdele pühendatud peatükki.
2. Viia ELi ja Mercosuri vaheline koostöö vastavusse tänapäevaste väljakutsetega
Partnerluslepe läheb palju kaugemale 1995. aasta raamkokkuleppest ja vastab tänastele
ülemaailmsetele väljakutsetele. ELi-Mercosuri partnerlusleping tugevdab strateegilisi
poliitilisi ja majanduslikke sidemeid sarnaselt meelestatud ja usaldusväärsete partnerite
vahel, tuginedes ühistele universaalsetele väärtustele, nagu demokraatia ja inimõigused.
Tegemist on tänapäevase lepinguga, mis seisab avatud ja reeglitel põhineva
kaubanduse eest, astub vastu protektsionismile ja edendab kestlikku arengut.
3. Mitmekesistada ELi majandust, sh suurendades ligipääsu kriitilistele toorainetele
Mh kohustub tööstuskaupade puhul Brasiilia kohaldama nullmääraga maksu ELi
majanduse mitmekesistamiseks vajalikele olulistele toorainetele (nikkel, vask,
alumiinium, terasetoore, teras, titaan). Brasiiliale jääb poliitiline manööverdamisruum
teatavatele toorainetele eksporditollimaksude kehtestamiseks.
4. Toetada kestliku arengu eesmärke
Leping sisaldab põhjalikku kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, mille eesmärk on
tagada, et kaubandus toetab keskkonnakaitset ja sotsiaalset arengut. Peatükk hõlmab
selliseid küsimusi nagu metsade säästev majandamine ja kaitse, töötajate õiguste
austamine ja vastutustundliku ettevõtluse edendamine. Samuti sisaldab see peatükk
sätteid vaidluste lahendamise kohta ja spetsiaalset läbivaatamismehhanismi. Lisaks
sisaldab see peatükk sõnaselget kohustust rakendada tõhusalt Pariisi kliimakokkulepet
– see kohustus on ELi-Mercosuri partnerluslepingu ja kaubanduse vahelepingu oluline
osa ning seega võidakse viimati nimetatu peatada, kui lepinguosaline lahkub Pariisi
kokkuleppest või ei osale selles enam heas usus. Kaubanduse ja kestliku arengu peatüki
lisa sisaldab lepinguosaliste kohustust võtta meetmeid, et peatada edasine raadamine
alates 2030. aastast. See on esimene kord, kui vaidluste lahendamist võimaldava
kaubanduslepingu osalised võtavad individuaalse juriidilise kohustuse peatada
raadamine. Samuti annab leping kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse
aktiivselt jälgida lepingu rakendamist, sealhulgas keskkonnaga seotud küsimusi.
5. Hõlbustada teenuskaubandust, sh e-kaubandust
Kokku on lepitud teenustesektorite avamises ning ELi ja Mercosuri vahelise
teenuskaubanduse hõlbustamises nii kohapeal äriühingute asutamise kaudu kui ka
piiriüleselt. Leping hõlmab väga paljusid teenustesektoreid, sealhulgas äriteenuseid,
4
finantsteenuseid, telekommunikatsiooni, meretransporti (Mercosur avab esmakordselt
oma piirkonnas meretranspordisektori) ning posti- ja kulleriteenuseid. Samuti sisaldab
leping nii teenustesektorites kui ka muudes sektorites äriühingute asutamisega seotud
kohustusi. Seeläbi tagatakse ELi teenuseosutajatele ja nende Mercosuri konkurentidele
võrdsed tingimused. Õigus kehtestada avalikes huvides õigusnorme säilib kõigil
valitsustasanditel täielikult. Leping sisaldab ka täiustatud sätteid spetsialistide ärilistel
eesmärkidel liikumise kohta, näiteks seoses juhtivtöötajate või spetsialistidega, keda ELi
äriühingud lähetavad oma tütarettevõtetesse Mercosuri riikides. Peale selle sisaldab
leping olulist peatükki e-kaubanduse kohta, mis on Mercosuri partnerite jaoks uudne.
Mõju ja sihtrühm
Majandus
Ettevõtlus
Põllu-, metsa- ja kalamajandus ning toiduainetööstus
Sotsiaalala
Inimeste heaolu ja sotsiaalne kaitse
Tööturg- ja keskkond
Haridus, kultuur ja sport
Keskkond
Merekeskkond ja vesi
Metsandus ja muld
Kliimamuutused
Riigikaitse ja välissuhted
Suhted välisriikide ja organisatsioonidega
Kaasamine
Kaasata kõik asjassepuutuvad huvirühmad, sh ettevõtjate liidud (sh Eesti Tööandjate
Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskosa, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit), põllumajandusega seotud liidud (sh Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda), haridusasutused ja kolmanda sektori esindajad.
5
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: KUM min
Teema: [EIS] Asutuse vastutusele on lisandunud uus dokument
EISi teade
Teie asutuse vastutusele on lisandunud dokument: 4.10.1/25-0551/02 - Riigikantselei resolutsioon: Ettepanek ELi ja Mercosuri partnerluslepingu ja kaubanduse vahelepingu allkirjastamiseks ja sõlmimiseks.
Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd3da62a-d44d-465d-b907-3dafbbfdab0a
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Välisministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/25-01726
Resolutsiooni teema: Ettepanek ELi ja Mercosuri partnerluslepingu ja kaubanduse vahelepingu
allkirjastamiseks ja sõlmimiseks
Adressaat: Välisministeerium
Ülesanne: 1.Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu
järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika
lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay
Idavabariigi vahelise kaubanduse vahelepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta COM
(2025)338
-Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika
lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay
Idavabariigi vahelise kaubanduse vahelepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, COM(2025)
339
EISi toimiku nr: 25-0551
Tähtaeg: 07.11.2025
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium,
Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõude COM(2025)338 ja COM(2025)339 kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 13.10.2025
Adressaat: Välisministeerium
Ülesanne: 2.Tulenevalt riigisekretäri EL asjade menetlemise juhiste punktidest 14 ja 15: Lepingu
eelnõu menetletakse välissuhtlemisseaduse kohaselt. Kui nõukogu otsuse eelnõu lepingu
allkirjastamise kohta tuleb nõukogus otsustamisele varem kui lõpeb välissuhtlemisseaduse kohane
lepingu eelnõu heakskiitmise riigisisene menetlus, esitada valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks
seisukohad nimetatud otsuse eelnõu kohta enne otsuse vastuvõtmist nõukogus või ELi liikmesriikide
esindajate kohtumisel (sellisel juhul võimalusel üheskoos kaubanduse vahelepingu seisukohtadega).
- Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt
Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi
ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise
kohaldamise kohta, COM(2025)356
-Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt
Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi
ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, COM
(2025)357
EIS toimiku nr: 25-0551
Tähtaeg: 07.11.2025
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium,
Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõude COM(2025)356 ja COM(2025)357 kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 13.10.2025
Lisainfo: Eelnõusid COM(2025)338 ja COM(2025)339 on kavas arutada valitsuse 20.11.2025
istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (12.11.2025) EL
koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt
07.11.2025. Eelnõud COM(2025)356 ja COM(2025)357 menetletakse välisuhtlemisseaduse
kohtaselt. Kui nõukogu otsuse eelnõu lepingu allkirjastamise kohta tuleb nõukogu otsustamisele
varem kui lõpeb välisushtlemisseaduse kohane lepingu eelnõu heakskiitmise riigisese menetlus, siis
arutatakse neid koos eelnõudega COM(2025)338 ja COM(2025)339 valitsuse 20.11.2025 istungil ja
sellele eelneval nädalal (12.11.2025) EL koordinatsioonikogu istungil.
Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 18.09.2025
Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste
[email protected],