Sotsiaalministeerium · 25. veebruar 2026
- Viit
- 1.2-2/9-5
- Registreeritud
- 25. veebruar 2026
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Koolijuhtide Ühendus
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.2-2/2026
- Vastutaja
- Kerli Reintamm-Gutan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond)
Sisu (failidest)
5518150 -723900 0 0 EESTI KOOLIJUHTIDE ÜHENDUS SOTSIAAL MINISTEERIUM 2 3 . 0 2 .202 6 N akkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu Eesti Koolijuhtide Ühendus esitab oma arvamused nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõule. Tervitatav on, et uue seadusega on loodud kaasaegne terviklik lähenemine nakkushaiguste ennetamisele ja tõrjele. Toetame planeeritavat regulatsiooni, mis vähendab bürokraatlikku koormust, s.o et iga vaktsineerimise korral ei pea enam küsima nõusolekut ning on vajalik ainult ühekordne lapsevanema keelduv teavitus. Samuti on positiivne, et koolijuht saab iseseisva õiguse ja kohustuse nakkusohu korral ajutiselt peatada kooli tegevus või sulgeda kool ning teavitada Terviseametit ja vajaduse korral pidada temaga nõu meetmete üle. Samas lisanduvad koolijuhile mitmed täiendavad bürokraatlikud ülesanded, millega ei saa nõus olla. Kooli põhiprotsess on õppimine ja koolijuht selle protsessi juht ning i ga täiendav ülesanne vähendab seda olulist aega. Eelnõu sätestab näiteks , et immuniseerimise teavitamisprotsessis on oluline asutuste ja tervishoiutöötajate koostöö ning selge info jagamine seaduslikele esindajatele ja et k ooli tasandil saab kasutada ametlikke teavituskanaleid (nt e-kool, arenguvestlused, lastevanemate koosolekud, infopäevad jne), alati koos arusaadava infomaterjaliga. Paberil tundub see lihtne ülesanne, aga reaalelus tähendab palju täiendavaid ülesandeid nii koolijuhile kui klassijuhatajatele jt õpetajatele ning pidevaid vastuste andmist keerulistele küsimustele. Näiteks kui T erviseamet saab selge õigusliku aluse nõuda ja saada ohu hindamiseks vajalikke isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid (terviseandmeid) nii TTO-delt kui ka kolmandatelt osapooltelt (nt koolid, tööandjad), siis k as saame olla kindlad, et koolil ei ole vaja oma dokumentidesse kirjutada sisse järgmised ülesanded : kes koostab ja saadab Terviseametile info - kelle ülesanne see on jne. Murekoht on , et sellised täiendavate bürokraatlike kohustuste lisandumine võtab suure os a koolijuhi tööajast , kuigi fook uses peaks olema õppimise kui põhiprotsessi juhtimine . L ugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Urmo Uiboleht Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees