Sotsiaalministeeriumi heaolu ja tervise tulemusvaldkondade programmid 2026-2029

PROGRAMM Vanemaealised 2026–2029 VANEMAEALISTE PROGRAMM 1 2026–2029 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna vanemaealiste programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluviimi- seks ja eesmärkide täitmiseks, tagades vanemaealistele võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja toetades nende majanduslikku toimetulekut. Programm keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsi- mustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ja nad tulevad majanduslikult hästi toime. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 3. Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning Tulemusvaldkonna eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Vanemaealiste programm Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osale- Programmi eesmärk miseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Kaasvastutajad (TEHIK) riigi pikaajaline arengustrateegia HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond Majandus- ja Sotsiaalministeerium (SoM) SoM ja MKM kommunikatsiooni- ministeerium (MKM) Soolise Laste ja Vanema- Sotsiaal- Tööturu- võrdõiguslikkuse perede ealiste hoolekande programm ja võrdse kohtlemise programm programm programm programm VANEMAEALISTE PROGRAMM 2 2026–2029  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“ ja „Uuenda- me sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tajutud riskid“, „Osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Püsiva suhtelise vaesuse määr“ 2035. aastaks seatud ees- märkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse: Vanemaealiste programmi elluviimiseks kasutatakse järgmist välisvahendite meedet: y 21.4.3.3. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine (Euroopa Sotsiaalfond+). Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris muudetud tegevuse „Sotsiaalkindlus- tuse kujundamine ja pensionide maksmine“ nimetust (varasem nimetus oli „Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine“), kuid programmi eelarve jaotuses muudatusi ei ole. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Vanemaealiste programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad. Tegelik Sihttase Programmi mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Aktiivsena vananemise indeks 37,9 Allikas: Euroopa Komisjoni 41,3 41,7 42,2 43,1 (2018) Teadusuuringute Ühiskeskus VANEMAEALISTE PROGRAMM 3 2026–2029 Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 3 840 686 4 078 076 4 332 046 4 584 536 4 827 950 Tegevus 1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus 1 167 179 141 144 170 osalemise toetamine Tegevus 2. Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja 3 839 519 4 077 897 4 331 906 4 584 392 4 827 780 pensionide maksmine Hetkeolukorra analüüs Rahvastiku vananemisest tulenevalt on sotsiaalvaldkonna suurimad väljakutsed pensionide tagamiseks täien- davate vahendite leidmine, aktiivsena ja tervena vananemise toetamine ning abituse ja abivajaduse tekkimise ennetamine. Statistikaameti andmetel on pikaajalise haiguse olemasolu 65-aastaste ja vanemate seas vähe- nenud 77,8%-lt 2019. aastal 75,9%-le 2024. aastal. Samuti on 65-aastaste ja vanemate elanike seas viimaste aastate võrdluses pisut vähenenud nende osatähtsus, kes hindavad oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks (30,9%-lt 2023.a 28,4%-le 2024.a-l). Siiski hindab üle poole 65-aastastest ja vanematest inimestest (2024. a 58,5%), et nende igapäevaelutegevused on tervisest tingituna suurel või mõningal määral piiratud. Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei 58,5% ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähak- se vanemaealisi pigem sotsiaal- ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Vanemaea- liste heaolu ja ühiskonnaelus osalemist saab toetada vanusesõbralike poliiti- kameetmetega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Eesti 65+ elanikest Vanemaealisi on vaja enam kaasata poliitika kujundamisse ning luua võima- tundis 2024. aastal, lusi aktiveerivateks tegevusteks (nt vabatahtlikuks tööks). Võrreldes Euroopa et nende igapäevaelu- eakaaslastega on vanemaealised ühiskonda oluliselt vähem kaasatud, seal- tegevused on tervisest hulgas osalevad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad tingituna mingil määral vähem hobidega. Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste piiratud. elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab va- nuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanemaealiste tööhõive on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi ja on Euroopa Liidus kõrgeimal tase- mel. 2024. aastal suurenes 50–74-aastaste tööhõive määr 61,2%-ni, ületades sellega ka 2024. aastal seatud sihttaseme. 65–74-aastaste tööhõive määr tõusis 2024. aastal aga 29,8%-ni (ELi riikides oli see 2023. a kesk- miselt 10,7%). Mittetöötavate pensionäride ja tööga hõivatute suhtarv on vähenemas, mis rahvastiku vana- nemist arvestades on positiivne. Hõivet suurendavad kasvav pensioniiga ja sagedasem töötamise jätkumine pensioniea saabudes. 2024. aastal oli tööjõu-uuringu andmetel kuni 89-aastaseid töötavaid pensionäre juba hinnanguliselt 53 900 (kuni 74-aastastest 48 700). VANEMAEALISTE PROGRAMM 4 2026–2029 Kuigi vanemaealiste tööhõivenäitajad on kõrged, on nende vaesusrisk võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suu- rem. 2024. aastal oli suhtelises vaesuses 33,7% 65-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Vanemaealiste suhtelise vaesuse määr vähenes 2024. aastal oluliselt (5,7 protsendipunkti% võrra) võrreldes 2023. aastaga, kui suhtelises vaesuses elas 39,4% 65-aastastest ja vanematest. Vanemaealiste olukorda parandasid 2024. aastal jätkunud pensionitõus ja pensionäridele tagatud maksuvaba tulu keskmise pensioni ulatuses. Suhtelise vaesuse määr on aastate jooksul olnud kõrgeim üksi elavate vane- mate inimeste seas ja nii oli see vaatamata pensionitõusule ka 2024. aastal. 2024. aastal koges suhtelist vaesust 62,3% üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest (2023. aastal 71%). 2024. aastal oli vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär, mis iseloomustab pensionisüsteemi võime- 62,3% Eesti üksi elavatest kust tagada töölt pensionile siirduvale inimesele tema senise elatustaseme- 65+ elanikest elas ga võrreldav sissetulek, 49%. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eesti netoa- 2024. aastal sendusmäär on tagasihoidlik. See tähendab, et pensionile siirduva inimese suhtelises vaesuses. sissetulekute langus on märkimisväärne ja elatustaseme paremaks tagami- seks on vaja teha täiendavaid pingutusi. Rahvapensioni määra ja arvestusliku elatusmiinimumi suhe iseloomustab pensioni piisavust baasvajaduste rahuldamiseks pensionieas. 2024. aastal oli see näitaja 1,08 (2023. aastal 0,99). Indikaatori kasvu peamiseks põhjuseks oli 2024. aastal rahvapensionimäära tõus 10,6%. Kuigi mõned aastad tagasi jäi rahvapension ela- tusmiinimumile alla, on viimaste aastate teadlik poliitika pensionide tõstmiseks viinud suhte üle 1,0 piiri. Keskmise palga ja keskmise pensioni suhe iseloomustab pen- sionäride sissetulekute taset võrreldes tööl käiva elanikkonna sissetulekute mediaantasemega, andes pildi nende suhtelisest majanduslikust positsioonist ühiskonnas. Kui 2023. aastal oli suhtarv 56%, siis 2024. aastal 58%. Indikaatori kasvu põhjuseks on pensionide tõus, mis 2024. aastal oli 10,6%. Kuigi näitaja on kasvanud, on 2024. aasta tase sihttasemest madalam, mis osutab vajadusele jätkata pensionide tõstmist, et vähendada pensionäri- de majanduslikku lõhet palgasaajatega. Nii demograafiast kui ka mittetraditsiooniliste töövormide järjest laialdasemast kasutami- sest tuleneva maksumaksjate vähenemise ja II pensionisambas- se pensioniks kogutu enne pensioniiga ärakasutamise tõttu on keskmise pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus veelgi vähe- nemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaksjaid ja pensioniõigusi Eestis. 2024. aastal Tartu Ülikooli RAKE tehtud pensionitarkuse uuring1 tõi välja, et kuigi teadmised pensionisüsteemi kohta on suhteliselt head, on inimeste aktiivsus enda pensioni planeerimisel väike ja põlvkonniti erinev ning enamus tunneb end ebakindlalt. Inimesed hakkavad pensioniks valmistuma liiga hilja ning on ettevalmistuste tegemisel liiga passiivsed. Uuringu järgi puuduvad pensionisäästud 20%-l inimestest ning 12%-l on lisaks I sambale ainus pensionivara II sammas. Siiski säästavad paljud muul viisil, näiteks kinnisvara soetamise või pangakontole või tähtajalisele hoiusele kogumise kaudu. Oluline on jätkata tasuta pensioninõustamise teenu- sega, suurendades sellega inimeste pensionitarkust. 1 Pensionitarkuse uuring. 2024. Tartu Ülikool RAKE VANEMAEALISTE PROGRAMM 5 2026–2029 Olulisemad tegevused y Luuakse pikaajaline pensionistrateegia aastani 2070 ning suurendatakse pensioniteadlikkust, sealhulgas jagatakse keskmise vanaduspensioni asendusmäära eesmärgi saavutamiseks erinevatele osapooltele teavet tööandjapensioni rollist. y Jätkatakse välisvahendite toel pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendava pensionitarkuse teenuse pakkumisega. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usal- dusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kätte­ saadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensioni­ valikuid, et saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne. y Luuakse võimalusi teisest pensionisambast lahkunute kiiremaks taasliitumiseks kogumispensionisüstee- miga ja hinnatakse võimalusi tõsta miinimumpensioni, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse. y Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid. y Luuakse ja täiendatakse sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse mõõtmise tööriistu nagu näiteks sotsiaalkindlustusskeemide tulude ja kulude mudel ning rahvastikuandmete simulatsioonimudel. y Uuendatakse Ukrainaga sõlmitud kahepoolset sotsiaalkindlustuslepingut, et tagada piiriüleselt töötanud inimeste sotsiaalkindlustusõigused. VANEMAEALISTE PROGRAMM 6 2026–2029 Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine Tegevuse eesmärk: parandada vanemaealiste ühiskonnaelus osalemist. Välisvahendite toel parandatakse vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustatakse vanemaealisi väärtustavaid hoiakuid, vähendatakse vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist (sh tööturul) ning pa- nustatakse tööandjate teadlikkuse parandamisse ja hoiakute muutmisse. Strateegilise partnerluse kaudu võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuste juurde ja edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, toetades seeläbi vanemaealiste kaasamist poliitikakujundamisse. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Parandatakse vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas ning nende kaasamist ja aktiviseerimist. Soo- dustatakse vanemaealisi inimesi väärtustavate hoiakute kujunemist ning vähendatakse vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist. Arvesta- takse aktiivsena vananemise põhimõtetega. y Strateegilise partnerluse raames tegeldakse vanemaealiste kaasamise ja toetamisega kohalikes omavalit- sustes ning arendatakse huvikaitset ja koostööd Sotsiaalministeeriumiga. Fookuses on digioskuste aren- damine (sh digimentorite koolitus), vanuselisest diskrimineerimisest teavitamine, teadlikkuse suurenda- mine loengute ja töötubade kaudu ning kogukondliku koostöö (sh seltsiliste) tugevdamine. Lisaks tehakse uuring vanemaealiste digitaalsele esmatasandi tervishoiule ligipääsu kohta. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 50–74-aastaste tööhõive määr, % 61,2% 62,3% 62,9% 63,4% 64,0% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Tegevus 2. Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionide maksmine Tegevuse eesmärk: tagada inimestele hüvitiste, toetuste ja nõustamisega rahaline heaolu ning kindlustada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Kujundatakse terviklik ja jätkusuutlik sotsiaalkindlustussüsteem, arvestades inimeste piiriülest liikumist ning muutusi ühiskonnas ja demograafias. Tegevus hõlmab sotsiaalkindlustuspoliitika ja pensionipoliitika valdkon- dades ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprot- sessis osalemist ning sotsiaalkindlustus- ja pensionipoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Sotsiaal- ministeerium tegeleb inimeste pensioniteadlikkuse ja pensionitarkuse suurendamisega. Tegevuse eelarvest maksab Sotsiaalkindlustusamet riiklikku vanaduspensioni, mis on sotsiaalkindlustushü- vitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, VANEMAEALISTE PROGRAMM 7 2026–2029 mida mõjutab inimese varasem panustamine pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. Vanaduspensioniiga jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ja võimaliku absoluutse vaesuse riski vähendamiseks prognoositakse 44-aastase staažiga vanaduspensioniks alates 2026. aasta 1. aprillist 861 eurot (01.04.2025 – 817 eurot), kasv 44 eurot. Sotsiaalkindlustusamet maksab tegevuse eelarvest ka riiklikku toitjakaotuspensioni ja riiklikku töövõimetus- pensioni. Toetustena makstakse üksi elava pensionäri toetust, represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetust, olümpiavõitja toetust ja sotsiaaltoetust välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele (enne 01.01.2024 riiki saabujatele). Perioodil 2026–2029 on kavas: y Luuakse ja täiendatakse sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse mõõtmise tööriistu nagu näiteks sotsiaal­kindlustusskeemide tulude ja kulude mudel ning rahvastikuandmete simulatsioonimudel. y Jätkatakse välisvahendite toel pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendava pensionitarkuse teenuse pakkumisega. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usal- dusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaa- davuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivali- kuid, et saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne. y Keskmise vanaduspensioni asendusmäära eesmärgi saavutamiseks jagatakse erinevatele osapooltele teavet tööandjapensioni rollist, kaalutakse võimalust teisest pensionisambast lahkunute kiiremaks taaslii- tumiseks kogumispensionisüsteemiga ja hinnatakse võimalusi tõsta miinimumpensioni, et tagada inimes- tele parem sotsiaalne kaitse. y Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluli- ne on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid. y Uuendatakse Ukrainaga sõlmitud kahepoolset sotsiaalkindlustuslepingut, et tagada piiriüleselt töötanud inimeste sotsiaalkindlustusõigused. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär 49% ≥ 44% ≥ 44% ≥ 44% ≥ 44% Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium Mediaanpensioni suhe mediaanpalka 58% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60% Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium Rahvapensionimäära suhe arvestuslikku elatusmiinimumi 1,08 > 1,0 > 1,0 > 1,0 > 1,0 Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet VANEMAEALISTE PROGRAMM 8 2026–2029 Programmi juhtimiskorraldus Vanemaealiste programmi on Sotsiaalministeerium teinud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Prog- ramm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tege- vusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi raha­liste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm”, Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- riumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tervis“ Sotsiaalministeeriumi programmid „Tervist toetavad valikud“, „Tervist toetav keskkond“ ja „Inimkeskne tervishoid“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ja novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. VANEMAEALISTE PROGRAMM 9 2026–2029 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Tegevus 1. Tegevus 2. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonna- Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja elus osalemise toetamine pensionide maksmine Vanemaealiste poliitikakujundamisse kaasamine Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 414) selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 426) Teenuse eesmärk on kaasata vanemaealisi polii- tikakujundamisse strateegilise partnerluse kaudu. Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu Selleks võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja sotsiaalkindlustuspoliitikat, et tagada terviklik ja jät- esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke ning kusuutlik sotsiaalkindlustussüsteem, arvestades ini- toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist meste piiriülest liikumist ning muutusi ühiskonnas ja kohalike omavalitsuste juurde. Lisaks edendatakse demograafias. Teenus hõlmab sotsiaalkindlustuspo- vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist ja kaasatak- liitika valdkonnas ministeeriumi ja valitsuse valdkon- se vanemaealisi enam poliitikakujundamisse. napoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning sotsiaalkind- Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse lustuspoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 404) Piiriülesel töötamisel kogutud pensioniõiguste säi- limiseks sõlmitakse Euroopa Liidu väliste riikidega Teenuse eesmärk on parandada vanemaealiste rolli kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud. väärtustamist ühiskonnas, soodustada vanemaea- lisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ning vähendada Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist korraldamine ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 57) aktiivsena vananemise põhimõtetega. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu hoiakuid ja eelarvamusi vananemise suhtes ning pensionipoliitikat, et tagada nii praegustele kui ka seeläbi parandada nende eneseväärtustamist. tulevastele pensionäridele piisava suurusega asen- Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT dussissetulek. Teenus hõlmab pensionipoliitika „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi valdkonnas ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii- parandamine“). tiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i ot- sustusprotsessis osalemist ning pensionipoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Täiendavalt pakutakse pensionitarkuse teenust, mille eesmärk on suurendada kallutamata, lihtsa ja selge pensioniinfo kättesaadavuse kaudu kõigi täiskas- vanud inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid. Pensionitarkuse teenust ja seda toetavaid tegevusi rahastatakse välis- vahenditest (ESF+ TAT „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“). VANEMAEALISTE PROGRAMM 10 2026–2029 Riiklik vanaduspension toitjakaotustoetuse süsteemile, mille kaudu jätkub (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 302) toetuse maksmine alaealistele ja kuni 24-aastastele õppivatele noortele. Toitjakaotuspension jääb kehti- Vanaduspension on riiklik sotsiaalkindlustushüvitis, ma piiratud juhtudel, näiteks töövõimetutele või pen- mille eesmärk on tagada igakuine sissetulek inimes- sioniealistele pereliikmetele. tele, kes on jõudnud vanaduspensioniikka ja omavad vajalikku pensionistaaži. Pensioni suurus sõltub Üksi elava pensionäri toetus inimese varasemast tööstaažist ja sotsiaalsüsteemi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 189) panusest. Süsteem võimaldab paindlikku pensionile minekut enne või pärast ametlikku pensioniiga, mis Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on suurenda- sõltub inimese sünniaastast ja alates 2027. aastast da vanaduspensioniealiste üksikpensionäride sisse- ka eeldatavast elueast. tulekut, et parandada nende majanduslikku iseseis- vust ja vähendada vaesuse riski. Toetusele on õigus Lisaks tavapärasele vanaduspensionile hõlmab tee- isikul, kes on vanaduspensionieas, elab rahvastikure- nus ka välisriikides välja teenitud pensionide taot- gistri andmetel üksi ning kelle igakuine kättesaadav lemise ja koordineerimise tuge, samuti eripensione pension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine teatud ametigruppidele vastavalt kehtivatele seadus- vanaduspension. Toetust makstakse üks kord aastas tele. Teenust reguleerivad riikliku pensionikindlustuse riigile teadaolevate andmete alusel. seadus ja teised asjakohased õigusaktid. Olümpiavõitja toetus Riiklik töövõimetuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 191) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 237) Olümpiavõitja riikliku toetuse eesmärk on tunnus- Töövõimetuspension on riiklik sotsiaalkindlustus- tada olümpiavõitja saavutust ja tagada talle pärast hüvitis inimestele, kelle töövõime on pikka aega sportlaskarjääri väärikas toimetulek. Igakuist toetust vähenenud või puudub püsiva tervisekahjustuse makstakse olümpia- või paraolümpiamängudel olüm- tõttu. Alates 2016. aastast ei määrata uusi piavõidu saavutanule. Toetusele tekib õigus kümme töövõimetuspensione, sest need on asendunud aastat enne vanaduspensioniiga või osalise või puu- töövõimetoetusega, kuid varem määratud pensionide duva töövõime tuvastamisel. maksmist jätkatakse. Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede Teenuse alla kuuluvad ka juhtumid, kus likvideerija toetus töövõimetuspensioni määramine toimub erandkorras (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 186) (nt kui inimene ei kvalifitseeru töövõimetoetusele), Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvi- samuti hõlmab teenus töövõimetuspensione deerija toetuse eesmärk on toetada rahaliselt neid välisriikidest. Uute juhtude puhul tuleb töövõime isikuid, kes on kannatanud okupatsioonirežiimide hindamiseks ja toetuse taotlemiseks pöörduda repressioonide all või osalenud tuumakatastroofi töötukassasse. tagajärgede likvideerimisel. Toetust makstakse üks Riiklik toitjakaotuspension kord aastas. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 238) Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate Toitjakaotuspension on sotsiaalkindlustushüvitis, sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) mida makstakse lähedastele isikutele, kes jäid pä- (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 297) rast peretoitja surma ilma vajalikust ülalpidamisest. Tagasipöörduja toetuse eesmärk on aidata enne Pensioni eesmärk on tagada toimetulek inimestele, 2024. aastat välismaalt Eestisse naasnud Eesti koda- kes olid lahkunud toitjast sõltuvad, näiteks alaealised nikel ja eestlastel katta tagasipöördumisega seotud lapsed, õppivad noored või töövõimetud pereliikmed. kulusid ning vältida nende sotsiaalmajandusliku olu- Pensioni saamise õigus ja kestus sõltuvad pereliikme korra halvenemist. vanusest, õppimisest või terviseseisundist. Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lä- Alates 1. oktoobrist 2026 toimub üleminek uuele hetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda VANEMAEALISTE PROGRAMM 11 2026–2029 võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Riikliku vanaduspensioni kogumisosa Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 306) Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õi- Rahvastiku vananemise mõjudega tegelemiseks loo- gusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses di 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa viibiv või mitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigi ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kes on ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja kelle eest tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusak- makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid te. Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu maksmise alusena. pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riik- likust vanaduspensionist (I sammas) ja riikliku va- naduspensioni kogumisosast (II sammas). Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul. VANEMAEALISTE PROGRAMM 12 2026–2029 LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Programmi teenuste Eelarve rahastamise kava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 4 078 075 609 4 332 046 472 4 584 536 011 4 827 949 853 Tegevus 1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus 178 865 140 583 144 078 169 727 osalemise toetamine Vanemaealiste poliitika­ 152 912 116 459 108 340 108 340 kujundamisesse kaasamine Hoiakute muutmine 25 953 24 124 35 738 61 387 vanemaealistesse töötajatesse Tegevus 2. Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja 4 077 896 744 4 331 905 888 4 584 391 933 4 827 780 125 pensionide maksmine Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise 645 920 659 906 625 803 596 581 korraldamine Pensionipoliitika kujundamine ja 1 044 787 1 079 966 564 805 535 582 selle elluviimise korraldamine Riiklik vanaduspension 3 401 621 355 3 624 858 789 3 833 400 141 4 032 433 466 Riiklik töövõimetuspension 7 972 764 7 707 857 7 344 038 7 091 324 Riiklik toitjakaotuspension 17 816 607 2 128 488 2 021 937 1 890 143 Üksi elava pensionäri toetus 16 763 263 17 016 186 17 182 186 17 345 186 Olümpiavõitja toetus 248 662 265 659 277 899 318 807 Represseeritu ja tuumakatastroofi 2 020 273 1 941 341 1 859 044 1 782 508 tagajärgede likvideerija toetus Välisriigis töötavate ja tagasi­ pöördujate sotsiaalkindlustus ja 163 113 147 697 116 080 86 528 -toetus (sh A1) Riikliku vanaduspensioni 629 600 000 676 100 000 721 000 000 765 700 000 kogumisosa VANEMAEALISTE PROGRAMM 13 2026–2029  PROGRAMM Sotsiaalhoolekanne 2026–2029 SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 1 2026–2029 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 ellu­ viimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste heaolu ja sotsiaalse turvalisuse kasvu ning vähendades vaesust ja ebavõrdsust. Programm keskendub sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse turvatunde arengule, pakku­ des inimestele ennetavat, ajakohast, kvaliteetset ja jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 4. Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Sotsiaalhoolekande programm Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja Programmi eesmärk sotsiaalse turvatunde kasvu Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Kaasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI) riigi pikaajaline arengustrateegia HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond Majandus- ja Sotsiaalministeerium (SoM) SoM ja MKM kommunikatsiooni- ministeerium (MKM) Soolise Laste ja Vanema- Sotsiaal- Tööturu- võrdõiguslikkuse perede ealiste hoolekande programm ja võrdse kohtlemise programm programm programm programm SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 2 2026–2029  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“, „Parandame eriva­ jadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“, „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“ ja „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tajutud riskid“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Sissetulekukvintii­ lide suhte kordaja“ ja „Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse: Sotsiaalhoolekande programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid: y 21.4.1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Regionaalarengu Fond); y 21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.9.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.9.2. Kogukonna juhitud kohalik areng – CLLD (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.10.1. Sotsiaalkindlustuse programm (Euroopa Sotsiaalfond+); y 1.1.2. Sotsiaal- ja lastekaitse (Šveitsi koostööprogramm). Programmi tegevused on üldjuhul struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa ning iga programmi tegevus kajastab poliitikavaldkonna (või poliitikavaldkondade) peamisi järgmise nelja aasta prio­ riteete ja tulemusmõõdikuid. Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus Tegevus “Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV Alates 2026. aastast on kaks tegevust liidetud ning tegevus hõlmab Tegevus “Hoolekande võimestamine” hoolekandeteenuste sotsiaaltöö korralduse ja majandusliku toimetuleku kättesaadavuse taga­ valdkondi ning teenuseid. Tegevuse eelarvest on välja arvatud puudega Tegevus “Hoolekande kätte­ mine ja toimetuleku inimestele suunatud toetused ja teenused, mille eelarvet kajastatakse saadavuse tagamine ja toime­ toetamine” tegevuse “Puudega inimeste toetamine” eelarves. tuleku toetamine”” Tegevus “Puudega Alates 2026. aastast on eraldi tegevus, mis koondab nii erivajadusega - inimeste toetamine” lastele kui täiskasvanutele suunatud teenused ja toetused tervikvaateks. Tegevus “IT-teenuste Alates 2026. aastast on sotsiaalvaldkonna kõik IKT-kulud koondatud - osutamine sotsiaalvald­ tervikvaatena ühe tegevuse alla konnas” SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 3 2026–2029 Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus erivajadusega laste toetuste ja teenuste edaspidine kajastamine sotsiaalhoolekande programmi tegevuse „Puudega inimeste toetamine“ eelarves, mis varem sisaldusid laste ja perede programmi eelarves. Samuti kajastatakse sotsiaalvaldkonna IKT-kulusid alates 2026. aastast eraldi tegevusena „IT-teenuste osutamine sotsiaalvaldkonnas“. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Sotsiaalhoolekande programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Tegelik Sihttase Programmi mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste 2,0% 2,0% 1,9% 1,8% 1,8% osakaal Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 177 622 240 981 234 629 219 698 209 444 Tegevus 1. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja N/A* 111 145 102 872 83 347 68 685 toimetuleku tagamine Tegevus 2. N/A* 113 721 116 401 122 180 126 581 Puudega inimeste toetamine Tegevus 3. IT-teenuste osutamine N/A** 16 116 15 355 14 170 14 178 sotsiaalvaldkonnas * 2025. aasta eelarve täpset summat ei ole võimalik 2026. aasta tegevuste ja teenuste ümberstruktureerimise tõttu kajastada. ** IKT-kulud olid 2025. aasta eelarves jagatud kõikide TERE teenuste vahel kaudsete kuludena. Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 4 2026–2029 Hetkeolukorra analüüs Eesti hoolekandesüsteemi peamine murekoht on rahvastiku vananemine, sellega kaasnevalt sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning lähedaste suur hoolduskoormus. Vajadus teenuste järele on laialdasem kui nende praegune kasutamine. Eesti elanikest 6% hindab end vajavat oma terviseprobleemist, kroonilisest haigu­ sest või tegevuspiirangust tingituna lisateenuseid. Kvaliteetsete teenuste kättesaadavus mõjutab ka abivajaja lähedasi, seda nii kõrvalabi/hoolduse pakkumisel kui ka teenuste eest tasumisel. Eesti tööjõu-uuringu 2024. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 700 16-aastast ja vanemat inimest, mis on 5,4% kõigist sellesse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) 16-aastaseid ja vanemaid inimesi oli 2024. aastal 22 600, s.o 2,0% kõigist samasse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Kuigi võrreldes 2023. aastaga on hooldajate arv kasvanud, on näha positiivset trendi suure hooldus­ koormusega inimeste arvu vähenemises. 2023. aastal rakendus hooldereform, mille tulemusena vähenes hooldekodus teenust saavate inimeste teenuse eest tasumise koormus (2022. aastal kat­ sid inimesed ca 78% teenuse kogukuludest, 2023. aastal 61% ja 2024. aastal Hooldereformi ​tulemusel ehk esimesel reformile järgnenud täisaastal 51% kogukuludest). Kohalikele vähenes inimese oma- omavalitsustele eraldati märkimisväärne summa pikaajalise hoolduse korral­ osalus ööpäevaringse damiseks (2023. a 39,2 mln, 2024. a ligi 60 mln eurot). Rahaliselt kättesaa­ üldhooldusteenuse eest davam teenus aitab vähendada ka lähedaste koormust nii hooldekodu arvete tasumise hinnanguliselt tasumisel kui ka hooldamisel. Olenemata ühest viimaste aastate olulisemast sammust vajavad pikaajalise hoolduse korraldus, sotsiaalhoolekandelise abi 78%-lt 51%-le. kättesaadavus ja kvaliteet ning hoolduskoormusega inimeste toetamine jät­ kuvalt tõhustamist nii riigi kui kohalikul tasandil. Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste suhtarv oli 2024. aastal 0,7. Alates 2020. aastast püsib suhtarv samal tasemel, mis näitab vajadust suunata vahendeid kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste arendamiseks ja nende korralduse parandamiseks. Järgnevate aastate põhiline eesmärk on parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, koordineeritud pak­ kumist ja kvaliteeti. Vajalik on luua meetmeid, mis soodustaksid hooldajate tööhõives püsimist ning toetaksid töötamise ja hoolduskohustuse ühitamist. Endiselt on murekohaks kohalike omavalitsuste ebaühtlane tase hoolekandelise abi ja pikaajalise hoolduse tagamisel. Sotsiaalvaldkonna rahastamine praegusel tasemel on ebapiisav ning mõjutab teenuste kättesaadavust ja lähedaste hoolduskoormust. Ebapiisav rahastus ei taga kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, sealjuures on kohalikel omavalitsustel takistusi, et osaleda välisvahenditest rahastatavates avatud taotlusvoorudes. Riigi tasandil on erihoolekandeteenuste saamise ootejärjekorrad pikad, mistõttu võivad inimesed jääda neile vajaliku abita või ei saa abi õigel ajal ning see viib tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui ka hoolduskoormuse tõttu nende lähedased. Nii kohali­ kud omavalitsused kui ka teenuseosutajad vajavad riigipoolset tuge kvaliteetsete teenuste arendamisel ja pakkumisel. Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurene­ nud, kuid seda vaid osaliselt õendustöötajate ja tegevusjuhendajate töötasude osas. Erihoolekandeteenuste rahastus on tagatud kesk- miselt 66% ulatuses. Erihoolekandeteenuse järjekorras on seisuga SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 5 2026–2029 30.06.2025 kokku 2439 inimest, sealhulgas 1605 on valmis kohe teenusekohta vastu võtma. Teenuseosuta­ jate jätkusuutlikkus on kujunenud suureks murekohaks teenuste edasisele korraldamisele, muu hulgas on tee­ nuseosutajad hakanud loobuma erihoolekandeteenuse osutamisest, ja risk, et nad profileerivad oma tegevuse ümber ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamisele, suureneb. Üle 12 kohaga ühiselamutüüpi majutusega üksuses asuvate ööpäevaringse erihoolekande täidetud teenusekohtade osakaal kõigist ööpäevaringse erihoolekande täidetud teenuskohtadest oli 2024. aastal 31,7%, mis näitab jätkuvat vajadust suunata investeeringud olemasolevate teenuskohtade kohandamiseks, et tagada teenuste parem kvaliteet ja kasutajakesksus sotsiaalhoolekande valdkonnas. Euroopa Liidu ja riigieel­ arve vahendite toel on 2024. aastaks reorganiseeritud 14 asutust 1725 teenusekohaga ja juurde on loodud 514 uut kogukondliku elamise teenusekohta. 2029. aasta lõpuks on kavas täiendavalt reorganiseerida viis erihoo­ lekandeteenuse osutajat (kokku 324 reorganiseeritavat teenusekohta), et tagada psüühikahäirega inimestele tänapäevastele nõuetele vastavad elamistingimused. Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on alustatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi arendamist ja kohaliku omavalitsuse kaasamist tee­ nuste korraldamisse. Senisest enam tähelepanu vajavad dementsuse diagnoosiga või sõltuvus- häirega inimesed. Nii rehabilitatsiooniteenuse kui ka abivahenditeenuse 2024. aasta korraldus vajab süsteemseid muudatusi ja terviklikku lähenemist. Kehtiv jaanuaris sai rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita. 7005 Tehtud muudatused on olukorda küll parandanud, kuid senisest enam tuleb vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondadeüleselt (lisaks sotsiaal­ valdkonnale ka tervishoid, haridus, tööhõive jm). 2021. aasta jaanuaris sai inimest sotsiaalse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 4868 inimest (neist 1522 tööealist ja rehabilitatsiooni teenust. vanaduspensioniealist ning 3349 last) ja 2024. aasta jaanuaris 7005 inimest (neist 2415 tööealist ja vanaduspensioniealist ning 3995 last ja 95 Ukraina last). Kasvanud on ka keskmiselt ühe inimese kohta kasutatud teenusetun­ dide arv kuus 7,5-lt 7,9-le (2021. a vs. 2024. a). Valdkonnas on kvalifitseeritud tööjõu puudus, rahvastiku vananemine ja sotsiaalteenuste kvaliteedi parane­ mise ootus nõuab sotsiaalvaldkonna spetsialistide arvu ja oskuste suurendamist. Töö abivajajatega on stres­ sirikas ja vähese positiivse tagasisidega, madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud, mistõttu on valdkonnas suur tööjõu liikuvus. 2021. aasta sotsiaalvaldkonna tööjõu ja -oskuste vajaduse uuring OSKA prog­ noosib töötajate vajaduse kasvu sotsiaalvaldkonna põhikutsealadel 2030. aastaks ligikaudu 20%, arvuliselt ligi 3000 uut töötajat. Enim on järgmisel viiel kuni kümnel aastal puudu hooldustöötajatest. Hooldekodudesse, haiglatesse ja koduteenust osutama oodatakse 1000–1200 hooldustöötajat. Hooldustöötaja ametikohalt lahkub ligi 1000 inimest aastas, väljaõppinud hooldustöötajaid kaotatakse konkureeriva palgatasemega kau­ bandus- ja teenindussektorile. Suureneb ka vajadus tegevusjuhendajate, tugiisikute, sotsiaaltöötajate ja -nõus­ tajate, lastekaitse- ja peretöötajate ning erivajadusega lastega tegelevate lapsehoidjate järele. Riigi tasandil vajab tõhustamist sotsiaalvaldkonna valmisolek kriisiolukordades ning eri ametkondade kor­ raldatav riiklik ja haldusjärelevalve. Oluliseks kitsaskohaks on ka sotsiaalvaldkonna tõenduspõhise poliitika kujundamiseks vajalike andmete kvaliteet ja digiteerituse tase. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 6 2026–2029 Puude raskusastmega inimesi oli 2024. aastal 107 929 ehk 7,9% elanikkonnast, seejuures on viimastel aas­ tatel vähenenud puudega inimeste arv nii koguarvuna kui ka osakaaluna rahvastikus. Pikemat ajatelge (10+ aastat) vaadates ilmneb, et puudega inimeste arv ja osakaal rahvastikus on vaikselt kasvanud, saavutanud oma haripunkti 2018. aastal ja hakanud seejärel uuesti kahanema. Enamik puude raskusastmega inimestest on püsivalt olnud vanaduspensioniealised (puudega inimestest 55% on vanuserühmas 65+). Tööealiste inimeste puhul on nii 2022. aastal avalikustatud analüüs1 kui ka 2023. aastal avalikustatud Riigi­ kontrolli2 audit juhtinud tähelepanu sellele, et tööealiste inimeste paralleelne töövõime hindamise ja puude tuvastamise süsteem ei ole abi vajava inimese seisukohast mõistlik, sest vajalik abi ja toetused on suuresti kattuva sihtrühma jaoks jaotunud kahe asutuse vahel. Vanaduspensioniealiste puhul ei ole olemasolevad toe­ tusmeetmed vaesuse ega puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks tõhusad, mistõttu tuleks muuta toetuse andmise tingimusi. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiiside tegemise jätkusuutlikkust ohusta­ vad ekspertarstide vähesus ja raskused uute ekspertarstide leidmisel, mida omakorda mõjutavad olemasolev korraldusmudel Sotsiaalkindlustusametis ja madalam palk võrreldes teiste sarnaste töökohtadega (nt töötu­ kassas). Puudega inimeste õiguste tagamisel on tehtud edusamme, kuid vajalikud on jätkutegevused, mille vastutusala on lisaks Sotsiaalministeeriumile ka teistes ministeeriumites ja nende haldusalas. Näiteks Euroopa Liidus rei­ sides ei ole praegu võimalik saada puudega isiku kaardi alusel samasuguseid soodustusi, nagu saavad koha­ likud puudega inimesed, sest vastastikust puudega isiku kaartide tunnustamist ei ole reguleeritud. Kuigi Eesti osales Euroopa Liidu puudega isikute katseprojektis, ei võetud kaarti kasutusele ja käesoleval ajal väljastatakse riigisisest puudega isiku plastikkaarti. Euroopa Nõukogu võttis 2024. aasta oktoobris vastu puudega inimese kaarti ja parkimiskaarti käsitlevad direktiivid, mis vajavad lähiaastatel siseriiklikku üle võtmist. 2023. aastal tehtud täisealiste eestkostekorralduse uuring3 näitas, et Eesti õigussüsteem ei ole veel valmis täielikult toetatud otsustamise mudelile üle minema ja ühiskondlikud hoiakud seda ei toeta. Seetõttu alusta­ takse ettevalmistustega toetatud otsustamise süsteemi järkjärguliseks kujundamiseks. Sihtrühmaks on eest­ kostel olevad või psüühilise erivajadusega inimesed. Kuigi 2024. aastal suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus võrreldes 2023. aastaga veidi vähenes, kasvas absoluutses vaesuses elavate inimeste arv ning seega vajab märkimisväärne hulk inimesi toi­ metulemiseks abi ja tuge. Peamiselt pakutakse toimetulekuraskustes inimestele toimetulekutoetust, toiduabi ja võlanõustamisteenust. 2024. aastal vähenes toimetulekutoetust saavate leibkondade arv pea 21% – 15 554 leibkonnani (27 827 leibkonnaliiget), kuid seda peamiselt ajutise kaitse saajate arvelt. Alaliste elanike toetusevajadus on püsinud viimasel kolmel aastal sarnasel tasemel (keskmiselt 11 120 leibkonda aastas). Toiduabi sai 2024. aastal toiduabikaartidega kuni neli korda aastas 35 085 inimest ja annetatud toiduabi kuni neli korda kuus 24 277 inimest. Mak­ seraskustes leibkondade osatähtsus (2024. a 6,6%), mis iseloomustab selliste leibkondade hulka, kellel on probleeme üüri, kommunaalmaksete ja teenustasude, eluasemelaenu, kodulaenu või muu laenu või liisingu tagasimaksetega, on võrreldes 2023. aastaga (4,8%) kasvanud ning on seatud sihttasemest suurem. See näitab vajadust suunata lisavahendeid makseraskustes leibkondade elujärje parandamisele. 1 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. 2022. Centar. 2 Riigikontroll: erivajadustega inimesed on abi otsides üksi jäetud. 18.04.2024. 3 Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis, lõpparuanne. 2023. Tartu Ülikool RAKE SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 7 2026–2029 Lisa tähelepanu nõuab ka puudega inimeste majanduslik olukord. Suhtelise vaesuse määr puude raskusastmega inimeste hulgas on küll veidi vähenenud (2024. a 38%, 2023. a 41,1%), kuid on jätkuvalt poole kõrgem kui kogu elanikkonnal (2024. a kogu elanikkonnal 19,4%). Püsiv materiaalne ja sotsiaalne ilmajäetuse määr puudega inimeste hulgas oli 2024. aastal 6,4%.16-aastaste ja vanemate tegevuspiiranguga inimeste osa­ kaal I sissetulekukvintiilis oli 2024. aastal 49,7%, mis näitab, et ligi pool tegevuspiiranguga inimestest kuulub ühiskonna madalaima sissetulekuga viiendiku hulka. Puudega inimesed vajavad järjest enam sotsiaalset ja majanduslikku tuge, et vähendada ebavõrdsust. Olulisemad tegevused y Jätkatakse pikaajalise hoolduse reformi elluviimist, mis tagab inimestele kvaliteetsemad ja kättesaadava­ mad hooldusteenused. 2026. aastal valmib hooldereformi elluviimisega seotud mõjuanalüüs, mille põhjal tehakse vajaduse korral täiendusi õigusaktides. Töötatakse välja teenusemudelid suure ja kompleksse psüühilise abivajadusega inimestele. y Jätkuvalt on prioriteediks erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Erihoolekandetee­ nuse järjekorras on 30.06.2025 seisuga kokku 2439 inimest, kellest 1605 on valmis kohe teenusekohta vastu võtma. Jätkuvalt tuleb tagada teenuste jätkusuutlik rahastamine, vähendada teenusekohtade järje­ kordi ja suurendada fookust kogukonnnapõhiste teenuste arendamisele. y Jätkatakse rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamisega, et teenuste saamine ei sõltuks puude rasku­ sastmest, oleks vajaduspõhine, inimeste jaoks lihtne ja loogiline ning neid osutataks integreeritult mitme valdkonna (sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja haridusvaldkond) koostöös. y Kavas on tuua abivahendid ja meditsiiniseadmed ühtse korralduse alla, pakkudes neid tervishoiusüs- teemi kaudu. Abivajadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks süsteem killustatud. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning muuta nende hüvitamise korraldus efektiivsemaks. See loob sarnaste tugimeetmete pakkumiseks ühtsed alused, lihtsustab inimeste jaoks abi saamist ja vähendab spetsialistide, sealhulgas tervishoiutöötajate halduskoormust. y Fookuses on täisealiste puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste ümber- korraldamine. Kehtivad puudega inimeste toetusskeemid (sh puude tuvastamine) on keerulised ja kil­ lustatud, mistõttu ei jõua toetused alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja ümber hinnata toetamise eesmärgid ja tingimused, et pakkuda puudega inimestele tõhusamat tuge. Eesmärk on viia tööealiste inimeste puude tuvastamine ja töövõime hindamine ning seotud toetuste korraldamine ühte asutusse, mis loob tööealistele erivajadusega inimestele praegusest selgema ja tõhusama tugisüsteemi. Vanaduspen­ sioniealiste puhul on eesmärk leida senisest sihipärasemad ja õiglasemad toetusmeetmed, mis toetaksid tõsiste terviseprobleemidega vanaduspensioniealisi. y Jätkatakse tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimise ning koordineeritud osutamisega, mille raames on kavas rakendada ühise juhtumikorralduse põhimõtteid, juurutada ennetustegevusi, võtta kasu­ tusele nüüdisaegsed infotehnoloogilised lahendused ja parandada andmevahetust. y Inimeste toimetuleku toetamiseks jätkatakse toimetulekutoetuse süsteemi kaasajastamist. Kavas on luua uus elatusmiinimumi metoodika, mis kujundab toimetulekutoetuse süsteemi vajaduspõhiseks. Samuti töötatakse välja põhimõtted inimeste sissetuleku- ja leibkonnaandmete automaatseks kogumi­ seks, et võimaldada personaliseeritud toetuste maksmist. Kavas on tõhustada võlanõustamissüsteemi ning otsida võimalusi toimetulekupiiri tõstmiseks. y Valdkonna tööjõu juurdekasvu edendamiseks ja väljaõppe parandamiseks on kavas luua sotsiaalvald­ konna tööjõu kompetentsimudelid ja kvalifikatsiooni põhimõtted, mis on kooskõlas haridusvaldkonna innovatsiooni ning muutunud tööturu ja klientide vajadustega. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 8 2026–2029 y Viiakse ellu innovatsioonivõimekust suurendav heaolutehnoloogiate arendusprogramm, mille kaudu rahastatakse tehnoloogiaid ja muid uudseid lahendusi, mis aitavad inimestel võimalikult kaua kodus elada, vähendavad lähedaste hoolduskoormust ja pakuvad leevendust spetsialistide puudusele. y Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks toetatakse sotsiaalvaldkonna vastutavate ametkondade ja KOV-ide ettevalmistust kriisiolukordadeks, olukordade juhtimiseks ja uute seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Selleks jätkatakse KOVidele, teenuseosutajatele ja partneri­ tele koolituste ja kriisiõppuste korraldamisega ning KOVide nõustamisega kriisiplaanide koostamisel. Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine Tegevuse eesmärgid: 1) tagada inimeste vajadustele vastavad kvaliteetsed, võimestavad ja jätkusuutlikud hoolekandeteenused, mis aitavad neil oma elus iseseisvalt toime tulla ja toetavad võimalikult kaua kodus ela­ mist; 2) toetada inimeste majanduslikku toimetulekut, et soodustada nende iseseisvat toimetulekut ja leeven­ dada abi vajavate inimeste materiaalset puudust. Viiakse ellu hoolekandepoliitikat, sotsiaaltöö korralduse poliitikat ja majandusliku toimetuleku poliitikat, et tagada inimestele kvaliteetsed ja jätkusuutlikud hoolekandeteenused ning toetada nende majanduslikku toimetulekut. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmis­ tamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning hoolekandepoliitika, sotsiaaltöö korralduse poliitika ja majan­ dusliku toimetuleku poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Majandusliku toimetuleku tagamiseks jagatakse tegevuse eelarvest enim puudust kannatavatele inimestele toidukaarte ning annetatud ja päästetud toitu. Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotle­ jate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemis­ raskustes muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamiseks korraldab Sotsiaalkindlustusamet tegevuse eelarvest erihoo­ lekandeteenust, mille eesmärk on toetada psüühikahäirega (sh intellektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäe­ vaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järelevalvet. Erihoolekandeteenus sisaldab toetavaid teenuseid kodus elavatele abivajajatele, samuti kogukonnas elamise teenust ja hoolekandeasutuses ööpäevaringse elamise teenust. Sotsiaalkindlustusamet väljastab ka tegevuslubasid ning teeb riiklikku ja haldusjärelvalvet. Tegevuse eelarve hõlmab välisvahendite toel institutsionaalsete erihoolekandeasutuste reorganiseerimist eesmärgiga tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamis­ tingimused ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Samuti toetatakse välisvahendite abil kohalikke tegevusrühmi kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks (CLLD), edendatakse hoolekande­ teenuste kvaliteeti (sh SKA kohalike omavalitsuste nõustamise üksuse toel) ning toetatakse kohalikke omava­ litsusi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel. Samuti viiakse ellu sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse arendamise tegevusi, kaasajastatakse taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppe võimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid, luuakse töötajate tunnustamise süsteem ja antakse välja ajakirja Sotsiaaltöö. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 9 2026–2029 Tervise Arengu Instituut toetab tegevuse raames sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse suurendamist, pakkudes vajalikke täienduskoolitusi ja dementsuseteemalisi koolitusi hoolekandeteenuse osutajatele. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Jätkatakse hooldereformi elluviimist, mis tagab inimestele kvaliteetsemad ja kättesaadavamad hool­ dusteenused. 2026. aastal valmib hooldereformi elluviimisega seotud mõjuanalüüs, mille põhjal tehakse vajaduse korral täiendusi õigusaktides. Töötatakse välja teenusemudelid suure ja kompleksse psüühilise abivajadusega inimestele. y Korrastatakse erihoolekandeteenuste süsteemi, et tagada inimesele kodulähedased ja toetavad teenused. Erihoolekandeteenuste süsteemi korrastamisel keskendutakse autismispektri häirega inimestele teenuse­ kohtade loomisele, et vastata järjest kasvavale vajadusele. y Arendatakse välja sõltuvushäirega erihoolekandeteenust vajavate inimeste jaoks tervisevaldkonnaga integreeritud toetuse mudel. Eesmärk on tagada suure abivajadusega psüühikahäirega täiskasvanutele isikukeskne ja tõhus tugi koostöös kohalike omavalitsustega. See hõlmab suhete loomist, tervise hoidmist, huvide arendamist ja igapäevatoimetuste toetamist, pakkudes kodulähedasi ja vajaduspõhiseid teenuseid alates 2027. aastast. y Dementsusega inimestele üldhooldusteenuse osutamiseks töötatakse välja spetsialiseeritud teenusemudel, mis arvestab sihtrühma erivajadustega. Mudeli arendamine toimub koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Dementsuse Kompetentsikeskuse, üldhooldusteenuse osutajate ja huvikaitseor­ ganisatsioonidega. Olulise arengusuunana nähakse hooldustöötajate erialase täiendkoolituse süsteemset arendamist, et tagada personalile vajalikud teadmised ja oskused dementsusega inimeste hooldamisel. Spetsialiseeritud teenuse- ja koolitusmudeli rakendamine aitab parandada teenuse kvaliteeti, tagada selle vastavus sihtrühma vajadustele ning parandada dementsusega inimeste elukvaliteeti. y Üle-eestilise tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integratsioonimudeli visiooni toetamiseks jätkatakse maakonnapõhiste koordinatsiooniprojektide rahastamist, eesmärgiga tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada inimeste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid. y Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks jätkatakse 2025. aastal Kagu-Eesti kohalikele omavalitsustele välja kuulutatud avatud taotlusvooru projektide elluviimisega, mille eesmärk on parandada kvaliteetsete kodus elamist toetavate sotsiaalteenuste või hoolduskoormust leevendavate teenuste ning abi- või toetus­ vajaduse süvenemist ennetavate meetmete kättesaadavust kohalikul tasandil. y Viiakse ellu innovatsioonivõimekust suurendav heaolutehnoloogiate arendusprogramm, mille kaudu rahastatakse tehnoloogiaid ja muid uudseid lahendusi, mis aitavad inimestel võimalikult kaua kodus elada, vähendavad lähedaste hoolduskoormust ja pakuvad leevendust spetsialistide puudusele. y Sotsiaalvaldkonna tööjõu väärtustamiseks ja pädevuse suurendamiseks edendadakse sotsiaalvald­ konna tööjõu juurdekasvu ja parandatakse väljaõpet. Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rahastuse toel on plaanis kaasajastada sotsiaalvaldkonna töötajate erialast väljaõpet ja populariseerida valdkonnas tööta­ mist. Sotsiaalvaldkonna töötajatele luuakse ühtsetel alustel toimiv täienduskoolitussüsteem, mis aitab tagada teenuste kvaliteedi ja tööks vajalikud oskused. Tööjõu voolavuse vähendamiseks ja töötingimuste parandamiseks arendatakse välja töökohapõhine tugisüsteem. Samuti töötatakse välja sotsiaalvaldkonna töötajate ametipõhised kompetentsimudelid ning uuendatakse kõrg- ja kutsekoolide sotsiaalvaldkonna õppekavasid. y Inimeste toimetuleku toetamiseks jätkatakse toimetulekutoetuse süsteemi kaasajastamist. Kavas on luua uus elatusmiinimumi metoodika, mis kujundab toimetulekutoetuse süsteemi vajaduspõhisemaks (uuringud „Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks“ ja „Leibkonna andmebaasidepõhise abivajaduse hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosalus­ koormuse näidete alusel“). Samuti töötatakse välja põhimõtted inimeste sissetuleku- ja leibkonnaandmete SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 10 2026–2029  auto­maatseks kogumiseks, et võimaldada personaliseeritud toetuste maksmist. Kavas on tõhustada võla­ nõustamissüsteemi, et aidata majanduslikult raskesse olukorda sattunud inimeste majanduslikku iseseis­ vumist, ning otsida võimalusi toimetulekupiiri tõstmiseks. y Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks toetatakse sotsiaalvaldkonna vas­ tutavate ametkondade ja KOV-ide ettevalmistust kriisiolukordadeks, olukordade juhtimiseks ja uute sea­ dusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Selleks jätkatakse koostöös asjaomaste osapooltega KOV-idele, teenuseosutajatele ja partneritele koolituste ja kriisiõppuste korraldamisega ning KOV-ide nõustamisega kriisiplaanide koostamisel. Sotsiaalteenuste tagamiseks kriisiolukorras koostab Sotsiaalkindlustusamet riiklike võtmeteenuste toimepidevuse plaanid. Õigusaktides tagatakse võimalused, et kriisi korral teenuste standardeid leevendada. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Üle 12 kohaga ühiselamutüüpi majutusega üksuses asuvate ööpäevaringse erihoolekande täidetud teenusekohtade osakaal kõigist 31,7% 27,4% 23,6% 18,3% 17,2% ööpäevaringse erihoolekande täidetud teenu­ sekohtadest, % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % 6,6% 5,4% 5,3% 5,2% 5,1% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate 0,7 0,7 0,8 0,8 1,0 inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 2. Puudega inimeste toetamine Tegevuse eesmärk: toetada erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu puudega inimeste õiguste poliitikat, et tagada puudega ini­ meste õiguste kaitse ning puudega inimestele suunatud toetused ja teenused. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning puudega inimeste õiguste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Lisaks toetatakse Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu dementsusega inimesi, nende lähedasi ja spetsia­ liste, pakkudes neile infoliini, personaalset nõustamist, tugigruppe, ekspertnõustamist ja koolitusi. Puudega inimeste huvikaitset ja valdkonna arengut toetatakse 2026. aastal Eesti Puuetega Inimeste Fondi asemel strateegilise partnerluse kaudu (Eesti Puuetega Inimeste Koda). Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet ja maksab tegevuse eelarvest puudetoetusi, mille ees­ märk on osaliselt hüvitada puudest tulenevad lisakulud: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täiendus­ koolitustoetus. Puudega inimestele väljastatakse puudega isiku kaart, millega saab teenusepakkuja juures tõendada puude raskusastet ja õigust saada soodustusi. Sotsiaalkindlustusamet väljastab kohalikele omava­ litsustele liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb ka õppelaenu kohustuse hüvitamisega riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Samuti on Sotsiaalkind­ lustusameti kaudu võimalik taotleda puudega lapse vanema lisapuhkepäevi, mis on tasustatud. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päevi saavad kasutada vanemad, kellel on kuni 18-aastane puudega laps. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 11 2026–2029 Sotsiaalkindlustusamet korraldab nii lastele kui ka täiskasvanutele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, et toe­ tada erivajadusega lapse või puudega ja/või piiratud töövõimega täiskasvanu igapäevaelu oskusi ning nende õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist. Samuti rahastatakse laste ja täiskasvanute abivahenditee­ nust, millega toetatakse abivahendi ostmist või rentimist, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funkt­ sioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toimetulekule. Uue teenusena rahastatakse alates 2026. aasta riigieelarvest tõlketeenuse pakkumist kuulmislangusega inimestele (kurtidele ja vaegkuuljatele), et toetada nende igapäevast toimetulekut ühiskonnaelus. Varem rahas­ tati seda teenust välisvahenditest. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Viiakse ellu abivahendite ja meditsiiniseadmete reform. Abivajadusega inimese jaoks on meditsiinisead­ med ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on süsteem killus­ tatud arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning muuta nende hüvitamise korraldus efektiivsemaks. y Viiakse ellu rehabilitatsioonisüsteemi reform, integreerides rehabilitatsiooniteenuste korralduse ja rahas­ tuse tervishoiuga ning tagades inimestele vajaduspõhine terviseseisundist tingitud teenuste osutamine sõltumata sellest, kas inimesel on puude raskusaste tuvastatud või mitte. y Viiakse ellu täisealiste puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste reform. Kehtivad puudega inimeste toetusskeemid (sh puude tuvastamine) on liiga keerulised ja killustatud, mis­ tõttu ei jõua toetused alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja ümber hinnata toetamise eesmärgid ja tingimused, et pakkuda puudega inimestele tõhusamat tuge. y Koostatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele teine, kolmas ja neljas perioodiline aruanne puue­ tega inimeste konventsiooni täitmise kohta. Aruandes selgitatakse, kuidas on arvestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee tähelepanekuid Eesti esimese aruande kohta. y Võetakse üle Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi direktiiv, millega tagatakse võrdne võimalus kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist lühiajaliste viibimiste korral kogu EL-is. y 2026. aastal minnakse puudega inimeste huvikaitse valdkonnas üle strateegilisele partnerlusele. Kuni 2025. aasta lõpuni rahastatakse puudega inimeste huvikaitset riigi sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondi kaudu. 2026. aastal rahastatakse puudega inimeste huvikaitset puudega inimeste huvikaitse prog­ rammi kaudu. y 2026. aastast rahastatakse viipekeele ja kirjutustõlketeenust riigieelarvest. 2025. aasta lõpuni rahasta­ takse viipekeele ja kirjutustõlketeenust ESF-i vahenditest ja 2026. aastast tagatakse teenuse jätkusuutlik­ kus riigieelarve kaudu. y 2027. aastal jõustub puudega lapse vanusepiiri muudatus, mille tulemusena tuvastatakse edaspidi puude raskusastet 0–18-aastastel lastel. Muudatus tagab õiglasema kohtlemise ka harvikhaigusega lastele, kellel pole puude raskusastet tuvastatud, kuid kes saavad edaspidi harvikhaigusega lapse toetust kuni 18-aastaseks saamiseni. Puudega lapse vanusepiiri tõstmisega muudetakse ka muuseumiseadust, ühist­ ranspordiseadust, ravikindlustuse seadust ja sotsiaalhoolekande seadust, milles sätestatud soodustused ja teenused olid varem seotud 16. eluaastaga. y Jätkatakse dementsusega inimeste toetamist Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu ja tehakse ana­ lüüs, mille eesmärk on analüüsida kodus elavate dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikat ja tugisüsteemi. y Jätkatakse 2023. aastal tehtud täisealiste eestkostekorralduse uuringust tulenevate ettepanekute elluviimist. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 12 2026–2029  Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Püsiv materiaalne ja sotsiaalne ilmajäetuse määr puudega inimeste hulgas, % 6,4% < 7% < 7% < 7% < 7% Allikas: Eurostat 16-aastaste ja vanemate tegevuspiiranguga inimeste osakaal I sissetulekukvintiilis, % 49,7% < 53% < 53% < 53% < 53% Allikas: Eurostat Tegevus 3. IT-teenuste osutamine sotsiaalvaldkonnas Tegevuse eesmärk: tagada sotsiaalvaldkonnas vajalikud IKT-teenused. TEHIK osutab sotsiaalvaldkonna asutustele IKT-teenuste arendamise, haldamise, hankimise ja pakkumise teenust. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Järk-järgult suletakse Sotsiaalkindlustusameti vananenud infosüsteemid (SKAIS ja STAR) ning arenda­ takse uusi teenuseid. y Viiakse ellu õigusruumist tulenevad arendused. y Tagatakse infosüsteemide igapäevane ülalhoid ja tehakse vajalikke regulaartegevusi turvalisuse tagamiseks. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 13 2026–2029 Programmi juhtimiskorraldus Sotsiaalhoolekandeprogrammi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu­ tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaal­ minister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Laste ja perede programm“, Majandus- ja Kommunikatsiooniministee­ riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministee­ riumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiits- ja Digiminis­ teeriumi õigusriigi programm. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ning novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 14 2026–2029 LISA 1. valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning majandusliku toimetuleku poliitikaga seotud Programmi teenuste õigusaktide kaasajastamist. kirjeldus Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 41) Teenuse eesmärk on toetada erihoolekandeasutuste Tegevus 1. Hoolekande kätte­ reorganiseerimist, et tagada psüühilise erivajadusega saadavuse tagamine ja toimetuleku täisealistele inimestele paremad elamis-, õppimis- ja toetamine töötamistingimused ning toetada taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Tee­ nuse raames toetatakse ööpäevaringse erihooldus­ Hoolekandeteenuste poliitika kujundamine ja teenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist elluviimise korraldamine asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 428) ööpäevaringsel erihooldusel. Reorganiseerimise Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tulemusena hakkavad teenusesaajad elama pere­ hoolekandepoliitikat, et tagada inimestele kvaliteet­ sarnastes ja vajaduspõhistes kuni kuueliikmelistes sed ja jätkusuutlikud hoolekandeteenused. Teenus rühmades. Reorganiseerimisse on kaasatud AS hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii­ Hoolekandeteenused, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, tiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i AS Koeru Hooldekeskus, MTÜ Valgamaa Tugikes­ otsustusprotsessis osalemist ning hoolekandepolii­ kus, MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus ja tikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevusi Tallinna linn. Kavandatud tegevused aitavad tagada rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT teenuse kvaliteeti ja paremat piirkondlikku kaetust. „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”). Tegevusi rahastatakse välisvahenditest ERF-i TAT „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames. Sotsiaaltöö korralduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Enim puudust kannatavate inimeste toetamine, (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 429) sh toiduabi osutamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 46) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu sotsiaaltöö korralduse poliitikat, et tagada terviklik Abi saajatele pakutakse alates 2023. aasta oktoobrist ja kestlik sotsiaaltöö korralduse süsteem. Teenus võimalust osta üle-eestilise toidukaartide süsteemi hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii­ kaudu spetsiaalse toidukaardiga endale sobival ajal tiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i toidu- ja esmatarbekaupu (keelatud on osta alkoholi-, otsustusprotsessis osalemist ning sotsiaaltöö korral­ tubaka- ja lototooteid ning kinkekaarte). Perioodiks duse poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. 2023–2027 on toidukaartide süsteemi lepingupartne­ Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest riks Rimi Eesti Food AS. Lisaks toidukaartidele toetab (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja Sotsiaalministeerium ka annetatud toidu kogumist kvaliteedi parandamine”). ja jagamist enim puudust kannatavatele inimestele. Lepingupartneriks on SA Eesti-Hollandi Heatege­ Majandusliku toimetuleku poliitika kujundamine ja vusfond (Eesti Toidupank). Hankelepinguid SA-ga elluviimise korraldamine Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupangaga) (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 427) ja Rimi Eesti Food AS-iga rahastatakse ESF+ TATi „Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannata­ Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu vatele inimestele“ raames ja riigieelarvelistest vahen­ majandusliku toimetuleku poliitikat, et soodustada ditest. inimeste iseseisvat toimetulekut ning leevendada abi vajavate inimeste ja perekondade materiaal­ Aastatel 2024–2026 toetatakse avatud taotlus­ set puudust. Teenus hõlmab ministeeriumi ja vooru „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 15 2026–2029 toetamine“ kaudu võrgustikutöö abil innovaatilisi vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetme­ lahendusi päästetud toidu jagamiseks puudust kan­ tega. Teenus võimaldab isikul säilitada elukvaliteeti natavatele inimestele võimalikult nende kodu lähedal ja tulla iseseisvalt toime või arendada toimetulekut koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja vastavalt vajadustele ja võimetele. teiste osapooltega. Erihoolekandeteenuste osutamist korraldab Sot­ Kohalike tegevusrühmade toetamine siaalkindlustusamet oma lepingupartnerite kaudu. (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 408) Sotsiaalkindlustusamet hindab inimese õigustatust saada erihoolekandeteenust, teeb inimese abi- ja Kohalike tegevusrühmade toetamiseks korraldati toetusvajaduse hindamise ning suunab inimese eri­ 2024. aastal taotlusvoor, mille tulemusena alusta­ hoolekandeteenust saama või lisab ta erihoolekande­ sid 26 tegevusrühma kohaliku arengu strateegiaga teenuse järjekorda. kooskõlas olevate projektide elluviimist. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Kogukonna Jätkatakse isikukeskse ja komponendipõhise eri­ juhitud kohaliku arengu toetuse andmise tingimused hoolekandeteenuse mudeli (ISTE) katsetamist, mille ja kord“). puhul korraldab psüühikahäirega (sh intellektipuu­ Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine dega) täisealistele inimestele ja nende lähedastele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 242) vajaliku teenuse pakkumist kohalik omavalitsus. ISTE mudeli katsetamine toimub ESF+ TAT „Sotsiaalkaitse Teenuse eesmärk on nõustada kohalikke omavalit­ ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ vahenditest. susi, et ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekan­ Aastast 2027 on plaanis alustada mudeli rakenda­ deteenuste ja nende korralduse kvaliteeti kohaliku misega üle Eesti ning rahastada seda välisvahendite omavalitsuse tasandil, osaledes sotsiaalhoolekande­ asemel riigieelarvest. ISTE mudeli katsetamisel osa­ valdkonna poliitika kujundamises ja selle elluviimises, lenud inimeste toetusvajaduse tase vastab valdavalt ning pakkudes kohalikele omavalitsustele riigipoolset toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toeta­ tuge (nt nõustamine, koolitused) nende sotsiaalhoo­ mise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud lekandeliste ülesannete täitmisel. elamise teenus) saajate tasemele. Teenuse eelarvest rahastatakse ka pikaajalise Riiklik ja haldusjärelevalve hoolduse meetmete rakendamiseks vajalike (sh tegevuslubade menetlemine) infosüsteemide arenduste ja nutikate IT-lahenduste (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 328) kasutuselevõttu. Tegevusi rahastatakse osaliselt Sotsiaalkindlustusamet menetleb sotsiaalteenuste välisvahenditest ERF-i TAT „Sotsiaalkaitsesüsteemide (rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenused, ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, väljaspool ja ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) ja kvaliteedi parandamine“ raames ning Šveitsi-Eesti tegevusloa taotlusi, nõustab taotlejaid, teeb riiklikku koostööprogrammi vahenditest (TAT „Sotsiaalvald­ ja haldusjärelevalvet tegevuslubade, tegevusloaga konna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni teenuste ja KOV-i teenuste (lastekaitse, sotsiaaltee- kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi aren­ nused) osutamise üle ning Sotsiaalkindlustusameti damine“. halduslepinguga osutatavate sotsiaalteenuste üle. Erihoolekandeteenus Teenuseosutajatele korraldatud infopäevadel annab (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 303) Sotsiaalkindlustusamet ülevaate järelevalve käigus tuvastatud rikkumistest, tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest, et ennetada süsteemseid rikkumisi Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava kõikide teenuseosutajate hulgas. või püsiva kuluga psüühikahäirega ja intellektipuu­ dega täisealistele isikutele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida pakub erihoolekande tegevusjuhendaja, ja kellele ei ole võimalik pakkuda SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 16 2026–2029 Rahvusvahelise kaitse teenus Sotsiaalvaldkonna tööjõu väärtustamine ja (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 299) pädevuse suurendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 409) Teenuse eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtt vastavalt EL-i õigusruumile ja Teenuse eesmärk on edendada sotsiaalvaldkonna standarditele ning toetada iseseisva elu alustamist tööjõu juurdekasvu ja parandada väljaõpet. Selleks pärast kaitse saamist KOV-s. arendatakse taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõp­ Teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse, pevõimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooni­ kvaliteedi ja koostöövõime edendamine nõudeid ja luuakse töötajate tunnustamise süsteem. (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 235) Strateegilise partnerluse raames Eesti Sotsiaaltöö Teenuse eesmärk on toetada kohalikke omavalit­ Assotsiatsiooniga tugevdatakse sotsiaalvaldkonna susi sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi töötajate huvikaitsetegevust ning mentorlusega toe­ parandamisel ning nende koordineeritud osutamisel. tatakse uute sotsiaalvaldkonna juhtide teadmisi ja Toetust saanud projektide elluviimise käigus aren­ oskusi. Tegevused panustavad valdkonna töötajate datakse ja katsetatakse sotsiaalteenuseid. Tegevusi arengule ja valdkonnas töötamise maine paranda­ rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Sotsiaal­ misse. Teenust rahastatakse osaliselt Šveitsi-Eesti teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine koostööprogrammi vahenditest (TAT „Sotsiaalvald­ kohalikul tasandil“). konna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi aren­ Teenuse raames arendatakse välja uus teenusemu­ damine“. del psüühikahäirega inimestele, kellel on sõltuvus­ probleemid, ning katsetatakse uut teenust vähemalt Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 42) 100 inimesega. Tegevusi rahastatakse välisvahendi­ test (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse Teenuse raames rahastatakse 2024. aastal korral­ ja kvaliteedi parandamine”). datud taotlusvoorust „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ toetust saanud 14 piirkonna Üle-eestilise tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integ­ projekti, millega luuakse perioodil 2025–2028 ligi 250 ratsioonimudeli visiooni toetamiseks jätkatakse kogukonnapõhist teenusekohta. inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koor­ dinatsioonimudeli elluviimist (aastatel 2026–2028) Teenuse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete ja avatakse uus voor, kuhu oodatakse nii varem rajamine“ eesmärk on 2024. aastal korraldatud projektis osalenud piirkondi kui ka neid, kes pole taotlusvooru kaudu toetada kohalikke omavalitsusi koordinatsiooni ega võrgustikutööd oma piirkonnas kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel, et arendanud. Laiendatud osalejate ring võimaldab riik­ parandada vähese abi- ja toetusvajadusega inimeste likule süsteemile sujuvamat üleminekut. Sekkumised kodus hakkamasaamist ja kogukonda kaasatust. toetavad terviklikku pikaajalise hoolduse süsteemi, Nimetatud eluasemed luuakse vähese abi- ja toe­ aidates ennetada toimetulekuraskuste tekkimist, tusvajadusega inimestele, kelle kodu ei ole võimalik vähendada hoolduskoormust, parandada ennetavate kohandada nende vajadustele vastavaks. ja kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, ning toetavad inimeste võimalikult pikaajalist ja ise­ Teenust rahastatakse välisvahenditest (ERF TAT seisvat toimetulekut koduses keskkonnas. Tegevusi „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine). rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioo­ Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse nimudeli jätkurakendamine“ ja ESF+ TAT „Sotsiaal­ toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 137) kohalikul tasandil“). Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaal- ja tervise­ valdkonna spetsialistide pädevust teenuste pakku­ misel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 17 2026–2029 teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende Tegevus 2. Puudega inimeste pädevust suurendavaid täienduskoolitusi. toetamine Dementsuse teemal koolitatakse hoolekandeasu­ tuste sisekoolitajaid, kes annavad teadmisi edasi Puudega inimeste õiguste poliitika kujundamine ja oma asutuste töötajatele. Nii saab kaasata suurema elluviimise korraldamine osa asutuste personalist ja kujundada dementsu­ (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 430) sesõbralike asutuste võrgustikku. Lisaks koolitatakse hoolekandeasutuste juhte, et toetada teenusedisaini Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu puu- alase pädevuse arendamist. Koolitusi rahastatakse dega inimeste õiguste poliitikat, et tagada puudega kuni 2026. aasta lõpuni välisvahenditest (ESF+ TAT inimeste õiguste kaitse ning puudega inimestele „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi suunatud toetused ja teenused. Teenus hõlmab parandamine“). ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i Innovatsioonivõimekuse suurendamine ja otsustusprotsessis osalemist ning puudega inimeste heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamine õiguste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajasta- sotsiaalhoolekandes mist. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 437) (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”). Teenuse raames viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostöös asjaomaste osapooltega 2024. aastal välja töötatud „Heaolutehnoloogiate Puudega laste ja täisealiste sotsiaaltoetused innovatsiooniprogramm 2025–2030“, mille fookus on (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 440) heaolutehnoloogia lahenduste (nt targa kodu lahen­ Terviseseisundist tuleneva tegevusvõime hindamise dused, kaugteenused, teenuseosutamist tõhustavad ehk puude raskusastme tuvastamise ja puudega tarkvaralised lahendused jmt) arendamisel ja kasutu­ inimestele sotsiaaltoetuse maksmise eesmärk on selevõtul, mis võimaldavad vanemaealistel ja erivaja­ toetada puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, dusega täisealistel inimestel elada võimalikult kaua sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi ning iseseisvalt ja turvaliselt oma kodus, toetada lähedast soodustada nende õppimist ja töötamist. Sotsiaal­ hooldavaid inimesi vähendades nende hoolduskoor­ kindlustusamet tuvastab puude raskusastet (hindab must ning paranda osutatavate teenuste kättesaada­ inimese tegevusvõimet) kolmes raskusastmes vust, kvaliteeti (sh integreeritust) ja tõhusust, samuti (keskmine, raske ja sügav) ja kolmes vanuserühmas teenust osutavate töötajate rahulolu. Programm (lapsed, tööealised ja vanaduspensioniealised). viiakse ellu koostööd soodustava innovatsiooni ökosüsteemi arendamise, innovatsioonivõimekust Puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega suurendava heaolutehnoloogiate arendusprogrammi inimeste sotsiaaltoetuste maksmise aluseks on ini­ ja programmi elluviimisel tekkivate innovatsioonipro­ mese terviseseisundist tulenevate igapäevaste tegut­ jektide rahastamise kaudu. semis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute ehk tegevusvõime hindamine. Puude raskusaste tuvasta­ Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ERF TAT takse inimesel tegevusvõime osalisest või täielikust „Heaolutehnoloogiate katsetamise kasutuselevõtu puudumisest tingitud kõrvalabi, juhendamise või toetamine“ ja ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kätte­ järelevalve vajaduse tõttu. saadavuse ja kvaliteedi parandamine“). Puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise alu­ seks on eelnevalt tuvastatud puude raskusaste (hin­ natud tegevusvõime). Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ja see määratakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Harvikhaigusega lapsele, kellel puude raskusastet ei tuvastata, maks­ takse harvikhaigusega lapse toetust, mille eesmärk on ära hoida puude raskusastme kujunemist. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 18 2026–2029 Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine”). kvaliteedi parandamine”). Abivahenditeenus lastele ja täiskasvanutele Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 441) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 212) Abivahenditeenus võimaldab erivajadusega lastel Puudega lapse vanema lisapuhkuse eesmärk on ja täisealistel inimestel osta või üürida vajalikke anda vanemale või seaduslikule esindajale lisapuh­ abivahendeid riigi soodustusega. Teenuse eesmärk kust lapse hooldamiseks ning maksta selle eest riik­ on parandada abivahendi toel inimese funktsionee­ likku rahalist hüvitist, et toetada pere toimetulekut ja rimisvõimet või kompenseerida funktsioonihäiret, lapse heaolu. Puudega lapse vanema lisapuhkust on et saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult võimalik kasutada mõlema vanema peale kokku 12 iseseisev toimetulek. tööpäeva kalendriaastas iga puudega lapse eest kuni Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalhoole­ lapse 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. kande seadusele ja sotsiaalkaitseministri määrusega Riigipoolne õppelaenu kustutamine nr 74 kehtestatud abivahendite loetelule. Riigipoolne (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 327) soodustustega abivahendite kättesaadavus on taga­ tud Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite kaudu. Riigipoolse õppelaenu kustutamise eesmärk on Teenuse osaks on ka abivahendialane nõustamine. leevendada õppelaenu tagasimaksmise koormust puuduva töövõimega isikutel ja sügava või raske puu­ Tõlketeenuse pakkumine erivajadusega inimestele dega lapse vanematel, vähendades nende võimalikke (vastutaja: Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 442) toimetulekuraskusi seoses ootamatu sattumisega Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse keerulisse olukorda. eesmärk on tagada kuulmislangusega inimestele Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lastele ja võrdsemad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks täiskasvanutele ning ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 439) ja avalike teenuste kasutamisele. Teenuse kättesaa­ davus tagatakse Sotsiaalkindlustusameti lepingu­ Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud partnerite kaudu ja teenuse saamiseks tuleb ametile puudega, vähenenud töövõimega ja/või abivajava­ esitada sooviavaldus. Viipekeele kaugtõlketeenust tele inimestele, kelle toimetulekut ja ühiskonnaelus osutatakse mobiilirakenduse kaudu, et hoida kokku osalemist takistavad mitmed piirangud ning kelle tõlgi tööaega ja võimaldada seeläbi teenust suure­ toetamiseks on vaja erinevate erialade spetsialistide male hulgale teenusekasutajatele. Teenusepakkujad koordineeritud koostööd. Teenust võivad saada nii ja teenuse korraldamise üksikasjad avaldatakse Sot­ puude raskusastmega lapsed kui ka lapsed, kelle siaalkindlustusameti veebilehel. Tõlketeenuste pak­ rehabilitatsiooni- või abivajaduse on kohalik oma­ kumise tingimusi on plaanitud alates 2026. aastast valitsus tuvastanud, samuti tööealised ja puude reguleerida sotsiaalhoolekande seaduses. raskusastmega vanaduspensioniealised inimesed, kelle rehabilitatsioonivajadust hindab Sotsiaalkind­ Dementsusega inimeste ja nende lähedaste lustusamet. elukvaliteedi toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 276) Teenuse eesmärk on toetada inimese igapäevaeluos­ kusi, arendada eakohaseid ja iseseisva toimetuleku Teenuse eesmärk on suurendada ühiskonna tead­ võimeid, soodustada õppimist ja töötamist ning likkust ning parandada dementsusega inimeste ja parandada võimalusi ühiskonnaelus iseseisvamalt ja nende lähedaste abi saamise võimalusi. Dementsuse täisväärtuslikumalt osaleda. Samuti on oluline toe­ Kompetentsikeskuse tegevuse eesmärk on toetada tada inimese lähedasi, õpetades ja nõustades neid, dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetu­ kuidas parimal moel inimese erivajadustega toime lekut, suurendada inimeste teadlikkust olemasoleva­ tulla. test teenustest ja edendada dementsuse valdkonna terviklikku arengut. Kompetentsikeskuse ülesanne SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 19 2026–2029 on nõustada nii tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande Tegevus 3. IT-teenuste osutamine spetsialistide kui ka hoolekandeasutuste töötajaid. Samuti pakub keskus teavet ja tuge dementsusega sotsiaalvaldkonnas inimestele ning nende lähedastele infoliini, nõusta­ mise ja tugigruppide kaudu. IKT-teenuse osutamine sotsiaalvaldkonna asutustele Kompetentsikeskus koordineerib valdkonna võrgusti­ (vastutaja TEHIK, lühikood 449) kutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, häid kogemusi ja ekspertiisi, töötab välja juhendmaterjale Teenuse raames tagatakse sotsiaalvaldkonna ja arendab tugiteenuseid. Keskus nõustab teenu­ infosüsteemide töökindlus, turvalisus ja ajakohasus. seosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel nii See hõlmab õigusruumist tulenevate muudatuste füüsilise kui ka sotsiaalse keskkonna kohandamisel elluviimist, et seadusemuudatused oleksid kiiresti ja keerulisemate juhtumite lahendamisel. ja täpselt infosüsteemidesse rakendatud. Pidevaks tegevuseks on süsteemide ülalhoid, sealhulgas tur­ vauuendused ja tehniline hooldus, et tagada inimes­ tele katkematu ligipääs toetustele ja teenustele. SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 20 2026–2029 LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 240 981 474 234 628 670 219 698 194 209 444 316 Tegevus 1. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja 111 144 531 102 871 970 83 347 456 68 685 354 toimetuleku tagamine Enim puudust kannatavatele inimestele 4 947 609 4 292 523 3 545 189 101 686 toiduabi ostmine ja jagamine Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 8 112 272 9 309 509 4 245 696 237 688 Erihoolekandeteenus 64 020 146 59 534 831 59 461 702 56 797 702 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine 1 042 563 595 872 428 872 212 867 Hoolekandeteenuste poliitika kujundamine ja 1 049 037 1 171 598 1 042 312 951 876 elluviimise korraldamine Innovatsioonivõimekuse tõstmine ja heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu 2 611 896 4 452 124 5 723 738 5 752 359 kiirendamine sotsiaalhoolekandes Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete 10 539 859 8 340 702 1 297 054 0 rajamine Kohalike tegevusrühmade toetamine 2 268 684 2 170 448 1 295 799 374 895 Majandusliku toimetuleku poliitika kujundamine 675 043 590 028 555 926 526 703 ja elluviimise korraldamine Rahvusvahelise kaitse teenus 1 550 214 1 566 240 1 094 240 1 094 240 Riiklik ja haldusjärelevalve 629 562 628 795 628 795 628 795 (sh tegevuslubade menetlemine) Sotsiaaltöö korralduse poliitika kujundamine ja 2 671 606 2 351 180 2 047 170 1 956 734 elluviimise korraldamine Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse 266 111 49 810 49 810 49 810 toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja 2 169 698 2 120 558 906 981 0 väärtustamine Teenuste arendamine ning nende kättesaada­ 8 590 230 5 697 750 1 024 173 0 vuse, kvaliteedi ja koostöövõime edendamine SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 21 2026–2029  Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2026 2027 2028 2029 Tegevus 2. 113 721 057 116 401 246 122 180 358 126 580 753 Puudega inimeste toetamine Abivahenditeenus lastele ja täiskasvanutele 26 646 069 27 768 269 28 865 597 29 902 893 Dementsusega inimeste ja nende lähedaste 272 069 272 069 272 069 272 069 elukvaliteedi toetamine Puudega inimeste õiguste poliitika kujundamine 1 035 100 1 157 661 1 028 375 937 938 ja elluviimise korraldamine Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu 4 641 408 5 100 927 5 602 868 6 142 739 Puudega laste ja täisealiste sotsiaaltoetused 58 567 665 58 395 152 58 417 380 58 441 044 Riigipoolne õppelaenu kustutamine 102 050 102 019 100 125 100 125 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lastele ja 22 007 100 22 975 642 27 264 436 30 154 436 täiskasvanutele Tõlketeenuse pakkumine erivajadusega 449 595 629 508 629 508 629 508 inimestele Tegevus 3. 16 115 886 15 355 454 14 170 379 14 178 209 IT-teenuste osutamine sotsiaalvaldkonnas IKT-teenuse osutamine sotsiaalvaldkonna 16 115 886 15 355 454 14 170 379 14 178 209 asutustele SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM 22 2026–2029  © Josh Willink PROGRAMM Tervist toetav keskkond 2026–2029 TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 1 2026–2029 Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna tervist toetava keskkonna programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub elukeskkonna muutmisele tervist toetavamaks, pakkudes inimestele kätte- saadavat infot võimalike keskkonnast tulenevate terviseriskide ja nende vähendamise viiside kohta. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 2 „Tervist toetav keskkond“. Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab eesmärk ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks Programmi eesmärk ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) riigi pikaajaline arengustrateegia RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond Sotsiaalministeerium (SoM) Tervist Tervist toetava Inimkeskse toetavate valikute keskkonna tervishoiu programm programm programm TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 2 2026–2029  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisesse ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. Samuti aitab tervist toetava keskkonna programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Elukeskkonnaga rahulolu“ ja „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja trau- made tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Tervist toetava keskkonna programmi elluviimiseks kasutatakse järgmist välisvahendite meedet: y 21.6.1.9. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervise- kahjude vähendamine (õiglase ülemineku fond). Programmi tegevused on struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa ning iga prog- rammi tegevus kajastab poliitikavaldkonna peamisi järgmise nelja aasta prioriteete ja tulemusmõõdikuid. Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus Tegevus “Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine” Tegevus “Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid” Tegevus “Elukeskkonnast Alates 2026. aastast on neli varasemat tegevust kokku liide- tulenevate riskide vähen- tud ning uus tegevus hõlmab tervikuna keskkonnatervishoidu Tegevus “Kemikaalide ohutus ja riskide damine” ja valdkonnas osutatavaid teenuseid. vähendamine” Tegevus “Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine” Programmi 2026. aasta koondeelarves seoses tegevuste kokkuliitmisega muudatusi pole. Uus tegevus hõlmab terviklikult 2025. aasta nelja tegevuse eelarvet ja teenuseid. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 3 2026–2029 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tervist toetava keskkonna programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Tegelik Sihttase Programmi mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud elu­aastate 1947 arv 100 000 elaniku kohta 1292 1257 1221 1186 (2021) Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 12 894 8 881 8 282 7 094 7 053 Tegevus 1. 12 894 8 881 8 282 7 094 7 053 Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 4 2026–2029 Hetkeolukorra analüüs Inimeste tervis kujuneb ümbritseva keskkonna (tehis- ja looduslik kesk- kond), geenide ja inimeste endi tehtud valikute koostoimes. Ümbritsev keskkond mõjutab inimeste valikuid, käitumist ja terviseseisundit oluliselt Õhusaaste põhjustas enam, kui seda sageli teadvustatakse. Umbes neljandik maailma rahvas- 2020. aastal Eestis tiku tervisekaotusest on otseselt seotud keskkonnast, sealhulgas töö-, elu- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Keskkonnamõjudele on kõige vastuvõtlikumad lapsed, rasedad ja vanurid ning kroonilise haigusega inimesed. Tervist toetava keskkonna kujundamisel on vastutus jaotunud 1179 varajast surma. mitme ministeeriumi vahel. Seetõttu on koostöö nende vahel olulise täht- susega, et parandada inimeste tervist ja heaolu, säästes ja kaitstes see- juures loodust, vähendades kliima muutumise mõjusid ning aidates kaasa majanduse kasvule. Elukeskkonda mõjutavad tegurid võivad olla inimesele nii nähtamatud kui ka nähtavad. Peamised ohutegurid on seotud vee, õhu, müra, kiirguse, toodete ja kemikaalidega. Välisõhu saaste on olu- lisim keskkonnatervishoiu risk, mis põhjustab üle maailma hulgaliselt enneaegseid surmajuhte. 2020. aastal põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikoksiid välisõhus Eestis 1179 varajast surma.1 Lisaks välisõhule on oluline tegeleda ka siseõhu kvaliteediga, mida mõjutavad nii sise- kui ka väliskeskkonnast pärit tegurid. Viimaste uuringute kohaselt veedavad eurooplased 90% ajast siseruumides ja olenevalt olukor- rast võib see kujutada kahekordset terviseriski võrreldes väliskeskkonnaga.2 Müra tõttu kannatab inimeste vaimne ja füüsiline heaolu. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrge mürataseme tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast.3 Suur autoliikluse müra põhjustab igal aastal Tallinnas keskmiselt 125 ning Tartus 22 ja põhimaanteede ääres kaks haigestumist südame isheemiatõppe.4 Varem on mürast tingitud tervisemõju- sid pigem alahinnatud.5 Euroopa Liit on seadnud nullsaaste strateegia raames eesmärgiks vähendada liiklusmürast krooniliselt häiritud elanike osakaalu 30% võrra.6 2024. aastal tõstatusid ühiskonnas tuntavalt ka tuuleparkide suuremahulise planeerimisega seotud terviseris- kide küsimused, millele on vaja edaspidi tähelepanu pöörata. Jätkatakse valdkondlike teadusuuringutega, et paremini mõista tuuleparkide mõju inimeste tervisele ja heaolule. Oluline on jätkata mürast tingitud terviseris- kide maandamist koostöös Kliimaministeeriumiga. Müra sihtväärtus tuleb planeerimisel seada prioriteediks ja tagada see seal, kus võimalik, säilitades seeläbi vaikseid alasid. Probleemsetes piirkondades tuleb hinnata mürahäiringuid, samuti jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist linnades, asulates, põhimaan- teedel ja sadamates, samuti tööstuspiirkondades. Oluline on tõhustada ka riiklikku järelevalvet. Praegu toimub see ainult kaebuste alusel ning ennetustegevuste jaoks ohuprognoosi alusel ressurss puudub. 1 Orru H, Teinemaa E. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus; 2022. 2 Indoor air pollution: new EU research reveals higher risks than previously thought. Euroopa komisjon, 22.09.2003. 3 European Environment Agency. (2021). Estonia noise fact sheet 2021. Luxembourg. 4 Orru H, Veber T. Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel. Tartu: Tartu Ülikool; 2020. 5 European Environment Agency. (2020). Environmental noise in Europe – 2020. Luxembourg. 6 Euroopa Komisjon. Zero pollution targets. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 5 2026–2029 Lisaks mürale on ohuallikateks ka erinevad kiirgused, mille puhul on oluline vähendada nende kahjulikku toimet. Kiirgusallikad on looduslikud (nt päikesekiirgus ja radoon) ja tehislikud (laserkiirgus, radioaktiivsed jäätmed, röntgenkiirgus). Väga oluline on suurendada inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja nende vähendamise võimalustest. Olemasolevate andmete põhjal tuleb välja selgitada radoonist tingitud kopsuvähijuhtude arv Eestis. Kõiki kogutud andmeid saab kasutada sisendina pikaajalise radoonist tingitud terviseriski vähendamise strateegia väljatöötamisel.7 Mitteioniseeriva kiirguse (nt mobiilside) mõjud on samuti viimastel aastatel rohkem küsimusi tekitanud ning oluline on selle riskide selgitamine ühiskonnale. Kemikaali- ja tooteohutusega seotud eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline jätkata rii- gisisest koostööd eri osapooltega ning osaleda aktiivselt Euroopa Liidu tasandi ja regionaalsetes kemikaali- ja tooteohutuse poliitika koostööalgatustes. Eesti tasandil on oluline jälgida, et kemikaalidega tegelevad ettevõtted käitleksid kemikaale ohutult igas tööetapis. Vaja on süsteemset, nüüdisaegset ja ter- viseriske arvestatavat järelevalvet. Terviseamet teeb järelevalvet kemikaale, biotsiide ja kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete ja ilusalongide üle ning nõustab neid. 2024. aastal kõrvaldas tuvastatud puudused 83% ettevõtetest. Kemikaaliohutuse olulisust kinnitab mürgistuste statistika. Mürgistusinfoliinil registreeritakse igal aastal ligi 1500 kemikaalidega seotud õnnetusjuhtumit ning haiglaravi vajab kemikaalimürgistuse tõttu vähemalt 300 inimest aastas (2024. aastal oli selliseid juhtumeid 317). Kõi- kide ainerühmade põhjustatud ning ravi vajavaid mürgistusjuhtumeid registreeritakse viimasel kümnel aastal stabiilselt üle 3000 aastas. Habrastes vanuserühmades (0–4-aastased lapsed ja üle 65-aastased eakad) on mürgistusõnnetuste esinemise sagedus viimase kümnendi jooksul hakanud vähenema. 2024. aastal oli see näitaja 10 000 elaniku kohta 14,2. Selleks, et kemikaalide kasutamisest tulenevaid riske minimeerida, on jätku- valt vaja tegeleda teabe õigeaegse kättesaadavusega ja selle kasutamise oskuste arendamisega nii organisat- sioonides kui ka üldelanikkonna seas. Lisaks eespool nimetatule on oluline nüüdisajastada õigusruumi, mis lähtuks kõige uuematest teadmistest ning võimaldaks reageerida uutele keskkonda puudutavatele väljakutse- tele. Kvaliteetne ja ohutu joogivesi on üks keskkonnatervishoiu prioriteetidest. Eestis on kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal viimastel aastatel olnud stabiilne ja heal tasemel (2024. a 98,2%). Kvaliteetne joogivesi tähendab, et näiteks veevarustussüsteemis levivast Legionellast ja pliist põhjustatud haigusjuhte esineb Eestis vähe ning seda kinnitavad ka Terviseameti andmed. Terviseameti andmetel oli 2024. aastal vaid 22 leegionärihaiguse ehk legionelloosi juhtu. Üldise trendi kohaselt on joogivee kvaliteet stabiilne, kuid lähitulevikus võib eeldada suuremaid kõikumisi, mis on seotud kliima soojenemisega. Selleks et säilitada nõutele vastav ohutu joogivesi, on vaja tagada veemajanduse jätkusuutlikkus8, hinnata ja juhtida riske alates joogiveehaarde valg­alast ja toitealast kuni tarbimiskohani ning tegeleda selliste kinnistusiseste süstee- mide riskidega, nagu näiteks plii ja Legionella. Lisaks on vaja Eestis tekitada joogivee kontaktmaterjalide nõuete vastavuse süsteem ja parandada puhta joogivee kättesaada- vust, muu hulgas haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, ning suurendada tarbijate teadlik- kust ja usaldust kraanivee kvaliteedi suhtes. Samuti on vaja tagada ohutus ja kvaliteet ujulates, basseinides ja supluskohtades. 2024. aastal oli kvaliteetse veega basseinide osakaal 83%, mis on kolme protsendipunkti võrra suurem tulemus eelneva aastaga võrreldes (sihttase 94%). Ujulatele on suurimaks probleemiks basseinivee nõuetekohase vaba ja seotud kloori taseme hoidmine, kuna see sõltub erinevatest teguritest (nt kasutatavad puhastusseadmed, puhastamise efektiivsus, 7 Keskkonnaministeerium. (2023). Keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD eelnõu. 8 Kliimaministeerium. (2020). Eesti vee-ettevõtluse hindamine ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 6 2026–2029 temperatuur jne). Supluskohtadest on heale või väga heale kvaliteeditasemele vastanud alates aastast 2018 üle 86% kõikidest supluskohtadest. 2024. aastal vastas tervisekaitsenõuetele 87,4% supluskohtadest (sihttase 90%). Terviseamet korraldab haridus- ja sotsiaalasutustes õpi-, kasvu- ja elukeskkonna nõuete täitmise üle ohuprognoosist tulenevat riskipõhist järelevalvet ning teeb ohukahtluse põhist järelevalvet. 2024. aastal oli kontrollitud haridus- ja sotsiaalasutuste osakaal, kes aasta lõpuks puudused likvideerisid, 44,3%. Kliima muutumine on toonud kaasa sellised ekstreemsed ilmastikunähtused nagu pikad ja intensiivsed kuu- malained, mis suurendavad terviseohte. Probleem süveneb, kui muutustega kohanemiseks ja nende mõjude leevendamiseks midagi ette ei võeta.9 Intensiivsemalt avaldavad kuumalained mõju just linnades, kus tekivad väga kõrge temperatuuriga alad soojussaare efekti tõttu. Soojussaarte tekkimise ohjamiseks on vajalik tagada nii elukeskkonna läbimõeldud planeering kui ka looduslike rohealade rohkus, mis omakorda vähendavad müra ja õhusaastet ning parandavad liikuvust ja seeläbi tervisedendust. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata kliimamuutuste ja vee kaudu tekkivatele ohtudele (nt parasiidid ja vetikatoksii- nid joogi- ja suplusvees). Kui elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad ohutegurid, nende tasemed ja kokkupuude inimesega on teada, on võimalik võtta meetmeid nende ohutegurite kahjuliku mõju vähendamiseks. Seetõttu on järgnevatel aastatel oluliseks suunaks jätkuvalt osaleda rahvusvaheliste biomonitooringu võrgustike aren- damisel ning määrata Eesti prioriteedid selles valdkonnas. Biomonitooring pakub võimaluse saada teadus- põhist teavet inimeste kokkupuutest ohtlike kemikaalidega. Tervise hoidmise ja parandamise seisukohalt on oluline pöörata tähelepanu ka kaitseteguritele, sealhulgas sisekeskkonna kvaliteedile, näiteks piisavale ja hästi planeeritud loomulikule valgusele, ruumi otstarbele vastavale ventilatsioonile, ohutust ja liikumisaktiivsust toe- tavale ruumilahendusele ning tervisesõbralike materjalide kasutamisele. Inimese tervist mõjutab ka erinevate teenuste (nt iluteenused) ohutus. Järgmiste aastate olulisteks tegevus- teks on 2025. aastal kaasajastatud teenuste ohutust reguleerivate nõuete tõhus rakendamine, teenuseosuta- jate teadlikkuse suurendamine, juhendmaterjalide arendamine ja järelevalve kohandamine. Olulisemad tegevused y Luuakse erinevatest keskkondadest inimese organismi jõudvate ohtlike kemikaalide seire süsteem ehk biomonitooringu süsteem ning tehakse põlevkivisektori terviseriskide uuring. Nii põlevkivisektori tervise- mõjude uuringu tulemuste kui ka seire andmete põhjal hinnatakse tervisemõju ning töötatakse välja enne- tus- ja leevendusmeetmed terviseriskide vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks. y Kemikaalide ohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks uuendatakse EL-i kemikaale ja kosmeetika- tooteid käsitlevaid õigusakte (REACH, CLP, detergendimäärus, PIC-määrus, kosmeetikatoodete määrus). Kavas on analüüsida EL eelnõudes välja pakutud ettepanekuid, koostada koostöös huvitatud osapooltega Eesti seisukohad ning kaitsta neid eelnõu konsultatsioonidel ja töörühmades. y Inimestele puhta joogivee tagamiseks arendatakse uut keskkonnatervishoiu infosüsteemi (KTI), mis hõl- mab joogivee riskihindamise IT-lahenduse mooduleid. KTI võimaldab veekäitlejatel veekvaliteedi andmeid hallata ning teave vee kvaliteedi kohta tehakse tarbijatele kergelt kättesaadavaks. 9 European Environment Agency. (2023). Kliimamuutustest tingitud kuumalained ja nakkushaiguste levik suurendab eurooplaste jaoks terviseohte. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 7 2026–2029 Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: tagada Eesti elanikele tervist toetav elukeskkond, maandada keskkonnast tulenevaid ter- viseriske ning pakkuda inimestele kvaliteetset teavet võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu keskkonnatervishoiu poliitikat, et tagada inimestele tervist säästev ja parendav elukeskkond ning vähendada keskkonnast tulenevaid terviseriske. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning keskkonnatervishoiu poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Terviseamet edendab vee terviseohutust, korraldades elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee ning ujula- ja suplusvee seiret ja tehes riiklikku järelevalvet. Lisaks osutab Terviseamet joogiveeuuringute referent- teenust. Terviseamet hindab sise- ja väliskeskkonnas esinevaid terviseriske ning korraldab riiklikku järelevalvet füüsi- kaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Lisaks kooskõlastab ja hindab Terviseamet strateegilise keskkonna- mõju hindamise aruandeid, hindab ja avaldab arvamusi planeeringute tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta ning väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi. Terviseamet tegeleb kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamisega, mürgistusteabealase nõus- tamise ja teadlikkuse suurendamisega ning biotsiidiseaduse ja tubakaseaduse alusel riigilõivuga maksus- tatavate teenuste osutamisega (biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine või muutmine, detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine ning tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate või teate muudatuse läbivaatamine, veebilehel avaldamine ja hoidmine). Terviseamet edendab toodete terviseohutust ning korraldab kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaa- lide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Samuti korraldab Terviseamet riiklikku järelvalvet haridus- ja sotsiaalasutuste õpi-, kasvu- ja elukeskkonna nõuete täit- mise üle ning ilu- ja isikuteenuste nõuete täitmise üle. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Eestis arendatakse süstemaatilise biomonitooringu süsteemi, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest (põlevkivisektori spetsiifiliste) kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ja nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele. Lepitakse kokku Eesti-sisesed eesmärgid, prioriteedid ja tege- vusplaan biomonitooringu süsteemi laiendamisel. y Kemikaaliohutuse tagamiseks uuendatakse EL-i kemikaale ja kosmeetikatooteid käsitlevaid õigusakte (REACH, CLP, detergendimäärus, PIC-määrus, kosmeetikatoodete määrus). Analüüsitakse EL-i eelnõude ettepanekuid koostöös osapooltega, koostatakse Eesti seisukohad ning kaitstakse neid eelnõu konsultat- sioonidel ja töörühmades. y Nüüdisajastatakse ohtlike kemikaalide arvestuse põhimõtted. See hõlmab ka valdkondadeülese tervik- liku süsteemi loomist (ohtlike kemikaalide e-arvestuse süsteem). y Kvaliteetse ja ohutu joogivee kättesaadavuse tagamiseks võetakse kasutusele joogiveehaarde valgala ja TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 8 2026–2029  toiteala, veevarustussüsteemi ja tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ja -juhtimise käsitlused. Tegevus hõlmab ka tarbimiskoha veevärgi riskianalüüsi koostamist (Legionella ja plii), prioriteetsetes tarbimiskoh- tades joogivee seiret ja parandusmeetmete rakendamist ning tarbimiskoha veevärgi omanike nõustamist. y Koostöös KOV-idega parandatakse puhta joogivee kättesaadavust ning korraldatakse kampaania kraani- vee usaldusväärsuse suurendamiseks ja plastpudelireostuse vähendamiseks. y Arendatakse uut keskkonnatervishoiu infosüsteemi (KTI), mis hõlmab uuendatud vee terviseohutuse infosüsteemi. KTI vee terviseohutuse osa eesmärk on koguda, töödelda ja analüüsida veekvaliteedi and- meid, võimaldada veekäitlejatel oma veekvaliteedi andmeid hallata ja vajalikke dokumente kooskõlastada ning teha need tarbijatele kättesaadavaks. KTI arendamine võimaldab edastada Euroopa Komisjonile vee- valdkonnaga seotud aruandeid. y Vähendatakse mitteioniseerivast kiirgusest tingitud terviseriske. Rakendatakse uuendatud mitteionisee- riva kiirguse elukeskkonna määrust, suurendatakse ühiskonna teadlikkust mitteioniseeriva kiirguse tervise- riskidest ja parandatakse järelevalvevõimekust (mõõtmine ja sihtuuringud). y Sageduslubade kooskõlastamise protsessi kiirendamiseks arendatakse iseplaneeritavate tugijaamade kooskõlastamise andmebaasi. y Uuritakse tuuleparkide akustilist mõju – tehakse mõõtmised ja modelleerimised ning registripõhine epi- demioloogiline terviseriskide uuring. Teistes riikides kogutud teadusliku teadmise kontrollimiseks ja kogu- kondades tekkinud murede maandamiseks tuleb teha põhjalikum uuring Eestis, et väärtustada kohalikku konteksti ja arvestada regionaalseid erinevusi. y Kliimamuudatustega kohanemiseks ja kaasnevate terviseriskide vähendamiseks planeeritakse ja viiakse ellu olulisi tegevusi koostöös teiste osapooltega. y Terviseamet tõhustab ilu- ja isikuteenuste valdkonna järelevalvet, suurendab huivgruppide nõustamist ja panustab nii sektori esindajate kui ka avalikkuse teadlikkuse parandamisse. Samuti pöörab Terviseamet tähelepanu füüsikaliste ohutegurite terviseohutust reguleerivate tervisekaitsenõuete tõhusale rakenda- misele (sh teadlikkuse suurendamine, järelevalve tõhustamine, koolituste korraldamine). Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal 98,2% 95,0% 97,0% 98,0% 99,0% Allikas: Terviseamet Kontrollitud kemikaale, sh detergente, biotsiide ja kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, 83,2% 80,0% 80,0% 80,0% 80,0% kes aasta lõpuks puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet Kontrollitud haridus- ja sotsiaalasutuste osakaal, kes aasta lõpuks puudused likvideerisid 44,3% 45,0% 45,0% 45,0% 45,0% Allikas: Terviseamet Mürgistuste tõttu habrastes vanuserühmades (0–4 eluaastat ja 65+ vanuses) haiglaravi vajanud 14,2 12,0 11,0 10,0 9,0 isikute arv 10 000 elaniku kohta Allikas: tervise infosüsteem TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 9 2026–2029 Programmi juhtimiskorraldus Tervist toetava keskkonna programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetavate valikute programm, inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvald- kondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ Kliima- ministeeriumi programmid „Elurikkus, metsandus ja keskkonnakorraldus“, „Rohereform ja kliimapoliitika“ ja „Energeetika, maavarad ja välisõhk“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juht- komisjonile ning koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis- aprillis ja novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 10 2026–2029 LISA 1. tellida vastavalt hinnakirjale basseini-, suplus-, joogi-, heit- ja reoveeproovide hindamiseks analüüse ja uuringuid ning atesteeritud proovivõtja teenust, mille Programmi kohta väljastatakse asjakohane katseprotokoll. teenuste kirjeldus Planeeringute ning füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus), keemilistest ja bioloogilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide Tegevus 1. Elukeskkonnast vähendamine. tulenevate riskide vähendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 279) Teenuse eesmärk on kujundada Eesti elanikele tervist Keskkonnatervishoiu poliitika kujundamine ja toetav ja ohutu elukeskkond nii sise- kui välikeskkon- elluviimise korraldamine nas, hinnates elukeskkonna objektide terviseohutust (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 97) ja tervisekaitset tagavaid keskkonnatingimusi projek- tides, planeeringutes, keskkonnamõju hinnangutes Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ja raadiosageduste kasutamisel. Füüsikalised ohu- keskkonnatervishoiu poliitikat, et tagada inimestele tegurid (vibratsioon, mitteioniseeriv kiirgus ja müra, tervist säästev ja parendav elukeskkond ning vähen- sealhulgas ultra- ja infraheli), samuti keemilised ja dada keskkonnast tulenevaid terviseriske. Tegevus bioloogilised ohutegurid ei tohi elu- ja õpikeskkonnas hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii- kutsuda esile tervisehäireid ning peavad vastama tiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i kehtestatud piirnormidele. Riiklikku järelevalvet otsustusprotsessis osalemist ning keskkonnatervis- nimetatud füüsikaliste ohutegurite valdkonnas teeb hoiu poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Terviseamet. Teenuse raames osaletakse valdkonda Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest arendavates riiklikes ja rahvusvahelistes projektides (ÕÜFi TAT „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega eesmärgiga parandada teadmisi ja teadlikkust kesk- seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervi- konnatervishoiust. Pädevusala piires koostatakse sekahjude vähendamine“). juhtumipõhiseid keskkonnaohutuse riskihinnanguid. Vee terviseohutuse edendamine Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt (vastutaja Terviseamet, lühikood 143) hinnakirjale keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite hindamiseks analüüse ja mõõtmisi, mille Terviseamet on joogivee, loodusliku mineraalvee kohta väljastatakse asjakohane katseprotokoll. ning ujula- ja suplusvee ohutuse eest vastutav asutus ning teeb nimetatud valdkonnas riiklikku järelevalvet. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest Asutus vastutab veega seotud ohuolukordadele ÕÜFi TAT „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega reageerimise eest ning teeb rahvusvahelist koostööd seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervi- joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõr- sekahjude vähendamine“ raames. valdamiseks. Terviseamet osutab joogiveeuuringute referentteenust ning on vee terviseohutuse infosüs- Mürgistusteabealane nõustamine ja teemi volitatud kasutaja. Terviseamet on vastutav mürgistuste ennetamine asutus, kes tunnustab loodusliku mineraalveena Ees- (vastutaja Terviseamet, lühikood 164) tis ammutatavat ja toodetavat vett või ühendusevä- lisest riigist pärit Eestis turule lastavat vett. Teenuse Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaa- osutamisele on lisandunud täitmiseks uus Euroopa davuse edendamise eesmärk on vähendada mürgis- Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 tusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja olmevee kvaliteedi kohta10, mis käsitleb elanikkonna erakorralise meditsiini osakonda tehtud visiitide arvu, joogiveele juurdepääsu tagamise parandamist, samuti vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud joogiveega kokkupuutuvaid kontaktmaterjale, uute haigestumisi, tervisekahjustusi ja suremust (teenuse joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse alateenus: mürgistuste seire korraldamine, andme- riskihindamist. Teenus võimaldab kõigil soovijail aida töö tagamine). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184. (2020). TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 11 2026–2029 Mürgistusteabealane nõustamine (alateenus: ajakohastamise ja rakendamist toetavate meetmete mürgistusteabealane nõustamine infoliinil 16662 väljatöötamises. Samuti osaleb Terviseamet Eesti ja mürgistusandmebaasi täiendamine) toimub nii õigusaktide ja strateegiliste dokumentide väljatööta- rahuolekus kui kriisitingimustes. Teenuse raames mises. tagatakse ööpäevaringselt telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui ka elanik- Kemikaalide turustamisega seotud konnale (eesti, inglise ja vene keeles), koostatakse tegevuste korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 152) teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites (alateenus: mür- EL-i REACH-, CLP-, PIC- ja detergentide määruse Eesti gistuste ennetustöö kujundamine ja juhtimine) ning pädeva asutusena osaleb Terviseamet koostöös uuendatakse pidevalt mürgistusteabealast veebilehte Euroopa Komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja andmebaaside andmeid. ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega EL-i regulatsioonide muutmise ettepanekute ja rakenda- Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka tervis- mist toetavate meetmete väljatöötamises. Koostöös hoiuteenuse osutajate ja elanikkonna nõustamiseks Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide vajaliku teabe haldamine ning tervishoiuteenuse ja strateegiliste dokumentide ning otsuste koosta- osutamiseks vajalike antidootide varu uuendamiseks mises. Hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe andmete edastamine ja põhimõtete väljatöötami- täielikkust, asjakohasust ja piisavust ning kemikaali ses osalemine. Antidootide varu hankenimekirja kasutamisega seotud riske, vajaduse korral nõutakse (vigastussurmade arvu vähendamise eesmärgil elu lisateavet ja/või koostatakse ettepanek regulatiivse ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastu- riskiohje meetme rakendamiseks. Riikliku kasutajatoe mürkide kogum) haldab Terviseamet, kes määrab kaudu nõustatakse oma pädevuse piires kemikaalide varu loetelu, kogused ja jaotuse. Tervisekassa osaleb (sh detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi. varu hankeprotsessi korraldamises, tervishoiutee- nuse osutajatele jaotamises ja tagamises vastavalt Pädeva asutusena jätkub töö kemikaaliohutust regu- mürgistusteabekeskuse hankeplaanile (alateenus: leerivate EL-i määruste rakendamist puudutavates antidootide varu koosseisu uuendamine ja kasuta- küsimustes nõustavates Euroopa Komisjoni ja ECHA misjuhiste tagamine. ekspertgruppides ja komiteedes. Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidi loa taotlemine Toodete terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 151) (vastutaja Terviseamet, lühikood 153) Teenus võimaldab taotleda toimeaine kandmist Terviseamet täidab kosmeetika ja tubakatoodete heakskiidetud toimeainete nimekirja, biotsiidi riiklikku valdkonna pädeva asutuse ülesandeid. Peamine luba, liidu luba, riikliku loa tunnustamist, registree- eesmärk on ennetada kosmeetikatoodetest tekkida rimistunnistust ja välisriigis omandatud kahjulike võivaid terviseriske ning koguda ja menetleda kos- organismide tõrjuja kutsekvalifikatsiooni tunnus- meetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga tamist. Terviseamet hindab biotsiidi ja toimeaine seotud juhtumeid (sh mürgistusjuhtumid). Enne identifikatsiooni, füüsikalis-keemilisi omadusi ja ohte, turustamist hinnatakse tubakatoodete ja nendega toksikoloogilisi omadusi, levikut ja käitumist keskkon- seonduvate toodete (sh e-sigaretid ja kuumutatavad nas, tõhusust sihtorganismi vastu, kokkupuuteohte ja tubakatooted) koostisosade vastavust tubakasea- riske. Hindamise põhjal koostab Terviseamet hinda- duse nõuetele ning jälgitakse turuolukorda. Teenuse misaruande, eesti- ja ingliskeelse biotsiidi omaduste raames osaletakse EL-i õigusaktide muutmist ja kokkuvõtte ning annab loa või otsuse. Terviseamet nende rakendamist toetavate meetmete ning Eesti täidab riikliku BPR kasutajatoe ülesandeid, nõustab õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ja otsuste biotsiidi käitlejaid, sidusrühmi ja avaliku sektori väljatöötamises, samuti nõustatakse ettevõtteid ja asutusi ning teavitab üldsust kemikaaliohutusest. tarbijaid. Terviseamet pädeva asutusena teeb kos- Pädeva asutusena osaleb Terviseamet Euroopa meetikatoodete laboratoorseid uuringuid ning osaleb Komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti ja teiste liikmes- EL-i OCCL (Official Cosmetics Contoll Laboratories) riikide pädevate asutusega koostöös EL-i õigusaktide võrgustiku töös. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 12 2026–2029 Teenus hõlmab ka kemikaalide üle turujärele- Ilu- ja isikuteenuste terviseohutuse edendamine valve koordineerimist – järelevalve korraldamine ning balneo­loogilise ravimuda ja turba kvaliteedi kosmeetikatoodete, kemikaalide, biotsiidide ja deter- hindamine gentide üle tootja, importija ja levitaja juures, hulgi- ja (vastutaja Terviseamet, lühikood 154) jaemüügis ja e-kaubanduses ning otsuste langeta- mine vabasse ringlusesse lubamise/mittelubamise Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenuste kohta toodete EL-i turule importimisel koostöös tervisekaitsenõuete, täitmise üle, samuti balneoloo- Maksu- ja Tolliametiga. gilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale kehtestatud nõuete täitmise üle Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid. hinnakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse Iluteenuste osutamisest tulenevate terviseriskide väl- ja uuringuid, mille kohta väljastatakse asjakohane jaselgitamiseks ja maandamiseks teeb Terviseamet katseprotokoll. ohuprognoosi põhjal riskipõhist järelevalvet. Arvesta- Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse des võimalikke terviseriske ja nende realiseerumise edendamine tõenäosust, on järelevalve prioriteediks võetud inten- (vastutaja Terviseamet, lühikood 145) siivse iseloomuga iluteenused. Ohutaseme peamised mõjurid on teenuse iseloom ja seadmete funkt- Teenuse eesmärk on tagada haridus- ja sotsiaala- sionaalsus, mistõttu on vaja neis ettevõtetes, kus sutustes viibijate tervisele ohutu elukeskkond. Tervi- pakutakse intensiivse iseloomuga teenuseid, tehakse seamet korraldab haridus- ja sotsiaalasutustes õpi-, naha terviklikkust kahjustavaid manipulatsioone ja kasvu- ja elukeskkonna nõuete (sh maa-ala, hoonete, kasutatakse meditsiiniseadmeid, teha tõhusamat ruumide, sisustuse, korrashoiu, valgustuse, joogivee, kontrolli. müra, ventilatsiooni, päevakava, õppekorralduse, õpilaste liikumise ja kehalise aktiivsuse ning toitlusta- Eesmärk on hinnata teenustest tulenevaid tervise- mise nõuded) täitmise üle ohuprognoosist tulenevat riske ning nõustada teenusepakkujaid ja tarbijaid riskipõhist järelevalvet ning teeb ka ohukahtluse võimalikest ennetusmeetmetest, vähendades seeläbi põhist järelevalvet, samuti nõustab teenusepakkujaid terviseriskide realiseerumist. ja tarbijaid. Asutustes hindab ja ennetab Terviseamet Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hin- asutuste elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, nakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse, osaleb haridus- ja sotsiaalasutuste ehitusloa ning uuringuid ja mõõtmisi, mille tulemused vormistatakse hoonete kasutusloa menetluses. ja väljastatakse asjakohase katseprotokollina. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hin- nakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse, uuringuid ja mõõtmisi, mille kohta väljastatakse asjakohane katseprotokoll. TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 13 2026–2029 LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 8 881 247 8 282 341 7 094 005 7 053 412 Tegevus 1. 8 881 247 8 282 341 7 094 005 7 053 412 Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse 706 845 697 692 597 924 597 858 edendamine Ilu- ja isikuteenuste terviseohutuse edendamine ning balneoloogilise ravimuda ja 605 579 590 726 483 792 483 462 turba kvaliteedi hindamine Kemikaalide turustamisega seotud tegevuste 278 044 276 514 248 070 248 070 korraldamine Keskkonna tervishoiu poliitika kujundamine ja 1 340 955 930 427 747 880 717 817 elluviimise korraldamine Mürgistusteabealane nõustamine ja 518 208 515 908 353 662 353 662 mürgistuste ennetamine Planeeringute ning füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus), keemilistest ja bioloogilistest teguritest tingitud 1 511 220 1 452 677 1 267 970 1 267 935 terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine. Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidi loa 352 491 350 131 311 823 311 823 taotlemine Toodete terviseohutuse edendamine 1 081 095 1 061 915 919 341 916 437 Vee terviseohutuse edendamine 2 486 809 2 406 351 2 163 542 2 156 348 TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM 14 2026–2029  © Alesia Kozik PROGRAMM Tervist toetavad valikud 2026–2029 TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 1 2026–2029 Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna tervist toetavate valikute programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub inimeste tervise edendamisele, riskikäitumise vähendamisele ja tervisenäitajate parandamisele kogu elukaare jooksul, tagades inimestele lihtsasti mõistetava tervisealase info ning vajalikud teenused ja tooted. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 1 „Tervist toetavad valikud“. Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab eesmärk ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate paranda­ miseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad Programmi eesmärk võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervise­ alane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Tervise Arengu Instituut (TAI), Terviseamet (TA), Tervisekassa, Kaasvastutajad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) riigi pikaajaline arengustrateegia RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond Sotsiaalministeerium (SoM) Tervist Tervist toetava Inimkeskse toetavate valikute keskkonna tervishoiu programm programm programm TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 2 2026–2029  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisse ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“. Samuti aitab tervist toetavate valikute programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Tervist toetavate valikute programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid: y 21.4.3.2. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+). y rahvatervishoid (Euroopa Majanduspiirkonna toetused) Programmi tegevused on alates 2026. aastast struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa ning iga tegevus kajastab poliitikavaldkonna peamisi järgmise nelja aasta prioriteete ja tulemusmõõdi­ kuid. Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus Tegevus “Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine” Tegevus “Tervise eden­ Alates 2026. aastast on kolm varasemat tegevust liidetud Tegevus “Tasakaalustatud toitumise ja damine ja riskikäitumise ning tegevus hõlmab tervikuna tervisekäitumise valdkonda ja füüsilise aktiivsuse edendamine” vähendamine” osutatavaid teenuseid. Tegevus “Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine” Tegevus “Vaimse tervise Muudatusi ei ole. Tegevus hõlmab jätkuvalt tervikuna vaimse Tegevus “Vaimse tervise edendamine” edendamine” tervise valdkonda ja osutatavaid teenuseid. Tegevus “Nakkushaiguste leviku tõkes­ Alates 2026. aastast on kaks nakkushaiguste levikuga tamine (HIV, TB ja hepatiidid)” Tegevus “Nakkushaiguste seotud tegevust kokku liidetud ning tegevus hõlmab tervi­ Inimkeskse tervishoiu programmi tege­ ennetamine ja tõrje” kuna nakkushaiguste ennetamise valdkonda ja osutatavaid vus “Nakkushaiguste leviku tõkestamine teenuseid. (vaktsineerimine, AMR)” Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus seotud tegevusega „Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje“, mille eelarve sisaldab alates 2026. aastast ka varem inimkeskse tervishoiu programmis sisaldunud tegevuse „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)” eelarvet. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 3 2026–2029 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tervist toetavate valikute programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustase­ mest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Tegelik Sihttase Programmi mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta 266,7 191,2 183,4 175,7 168,0 Allikas: Eurostat (2022) Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 28 175* 26 251 25 120 20 049 19 901 Tegevus 1. 18 227 17 634 16 526 13 461 13 432 Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine Tegevus 2. 3 230 1 813 1 739 1 523 1 476 Vaimse tervise edendamine Tegevus 3. 11 546* 6 804 6 855 5 065 4 993 Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje * Tegevuse “Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje” 2025. aasta eelarve koondsummana kajastatakse tabelis selle tegevuse kogukulu, mis 2025. aasta eelarves oli osaliselt kajastatud käesolevas programmis ja osaliselt inimkeskse tervishoiu programmis tegevuse “Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)” eelarves. Tervist toetavate valikute programmi 2025. aasta kogukulu (28 175 tuh eurot) summa seda ei kajasta. Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 4 2026–2029 Hetkeolukorra analüüs Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ja rahvastiku tervise aren­ gukavas 2020–2030 on seatud eesmärgiks tervena elada jäänud eluaastate Eesti naiste ja meeste pikenemine. 2024. aastal pikenes Eesti inimeste oodatav eluiga nii meestel keskmine oodatav eluiga kui ka naistel. 2024. aastal oli Eesti elanike keskmine oodatav eluiga 79,46 2024. aastal 83,4 aastat, naistel 83,4 ja meestel 75,1 aastat. Hoolimata oodatava eluea pikene­ misest on jätkuvalt ebavõrdsust nii sugude, rahvuse, hariduse kui ka elukoha võrdluses. Kõrgharitud inimeste ja põhiharidusega inimeste oodatava eluea 75,1 erinevus on üle 11 aasta. Samuti kulgeb suur osa oodatavast elueast tervi­ sest tingitud piirangutega. 2024. aastal on inimeste tervena elada jäänud aastate arv kasvanud nii meestel kui ka naistel. Naised elavad 2024. aasta andmete põhjal tervena 60,6 aastat ja mehed 56,8 aastat. Murekohaks on inimeste tervisenäitajate regionaalne erinevus. Kõige pikemalt elavad tervena Hiiumaa ela­ nikud (Eesti keskmisest 5,1 aastat rohkem) ja kõige lühemalt Võrumaa elanikud (Eesti keskmisest 6,9 aastat vähem), erinevus nende maakondade vahel on 12,0 aastat. Eesti inimeste tervisenäitajad on nii oodatava eluea kui ka tervena elada jäänud aastate puhul jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest halvemad. Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad, mis põhjustasid 2024. aastal ligi 11 000 inimese surma. Pea 40% vähkidest ning 80% südame- ja veresoonkonnahaigustest on enne­ tatavad eluviisi muutmise ja oma valikute kaudu. Olulisteks riskiteguriteks on kõnealuste haiguste puhul tasa­ kaalustamata toitumine, alkoholi, tubaka ja nikotiini tarbimine, istuv eluviis ja vähene liikumine. Olulise panuse lisavad vaimse tervise häired. Probleemiks on kogu elanikkonna kasvav ülekaalulisus. Ülemäärane kehakaal on seotud mitme terviseproblee­ miga – vaimse tervise, luu- ja lihaskonna probleemid, südame-veresoonkonnahaigused, II tüüpi diabeet, samuti mitmed vähitüübid. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) 2024. aasta andmetel oli rohkem kui pool kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud (52,7%). Naistest oli 2024. aastal ülekaalus või rasvunud 46%, meestest aga 62%.1 Ka kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) andmetel on 11–15-aas­ tastest noortest ülekaalulisi rohkem poiste kui tüdrukute seas (25% vs. 15%). Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on toiduga saadav liigne energia. Selle üks põhjuseid on kestev ning liigne madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toidu tarbimine.2 Lisaks on oluline tervise riskitegur istuv eluviis – see lühendab eluiga ning suuren­ dab riski haigestuda teatud mittenakkushaigustesse.3 Regulaarne liikumine aitab ennetada eelnimetatud haigusi ja ülemäärast kehakaalu.4 Tasakaa­ lustatud ja mitmekesise toitumise ning liikumise edendamiseks ja istuva eluviisi vähendamiseks on koostamisel toitumise ja liikumise arengu­ suunad. Asjaomaste osapooltega on kokku lepitud vajalikud tegevused liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Lisaks seiratakse igal aastal koolitoidu 1 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. TKU40: Kehamassiindeksi kategooriad soo ja vanuserühma järgi. 2 World Health Organization. Obesity and overweight. [Võrgumaterjal] 9.06.2022. 3 Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: an analysis of burden of disease and life expectancy. 380(9838), 219–229. Lee, I.M., et al. 2012. The LanceT, lk 380, 219–229. 4 Cardiovascular fitness is associated with cognition in young adulthood. Aberg, M.A., et al. 2009. Proceedings of the National Academy of Sciences, Kd. 106, lk 20906–20911. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 5 2026–2029 tee­kaardis kokkulepitud tegevuste elluviimist. Eesmärk on saavutada koolides tingimused, mis toetavad iga­ külgselt tasakaalustatud ja mitmekesise koolilõuna pakkumist. Pärast tubakaseaduse muutmist 2005. aastal on tubakatoodete suitsetamine langustrendis, ent nende ase­ mele on tekkinud alternatiivsed tooted (nt e-sigaretid, nikotiinipadjad). 16–64-aastaste hulgas on nende too­ dete kasutajate osakaal kasvanud 5,3%-lt 2022. aastal 8,2%-ni 2024. aastaks. Selle trendi taustal on viimase kahe aasta jooksul kasvanud ka iga päev nikotiinitooteid (traditsioonilisi või alternatiivseid tubakatooteid) tarvitavate isikute osakaal: 2022. aastal oli see 21,2%, 2024. aastal aga 21,9%.5 Alternatiivsete tubakatoodete kasvav kasutamine on probleem eelkõige noorte seas. Mida noorema vanuserühmaga tegemist, seda rohkem on noori, kes on suitsetamist alustanud e-sigarettidega. Kui 69,5% 11-aastastest poistest ja 63% sama vana­ dest tüdrukutest alustas suitsetamist e-sigarettidega, siis 15-aastastest noortest alustas e-sigarettidega suit­ setamist peaaegu 50% võrreldes tavasigarettidega alustanutega.6 2022. aastal oli tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus 59 363 eluaastat ja tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud olid Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot.7 E-sigarettide ja muude uute tubakatoodete leviku piiramiseks on viimastel aastatel tehtud mitmeid olulisi muu­ datusi – võeti vastu tubakaseaduse muudatused, millega kehtestati turule toomise riigilõivud ja elektrooniliste sigarettide ainete hindamistasud, et vähendada nende toodete kättesaadavust ning jätta kulud ettevõtjate kanda. Samuti kiitis valitsus heaks seisukohad Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ajakohastamiseks, toetades muu hulgas maitseainete piiranguid, nikotiinisisalduse piiramist, internetimüügi keelustamist, standardpa­ kendite kasutuselevõttu ja ühekordsete e-sigarettide keelustamist. Lisaks keelustati 2025. aastal erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatoodete müük alates 31. jaanuarist 2026 ning kehtestati nendele rangemad koostise- ja märgistusnõuded. Alkoholi tarbimine on olnud tõusuteel alates 2019. aastast.8 Soodsa hinna ja müü­ gikohtade rohkuse tõttu on alkohol Eestis väga kättesaadav. Samas vähenes 2024. aastal alkohoolsete jookide tarbimine majanduslanguse tagajärjel eelneva aastaga võrreldes 1,8%. Ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta tarbiti 2024. aastal 10,7 liitrit absoluutalkoholi (2023. a 10,9 liitrit). Kui 2017. aastal suri alkoholist otseselt põhjus­ tatud haigustesse 451 inimest, siis 2024. aastal oli neid inimesi juba 630. Alkoholi tarbimine on seotud ka südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate ja teiste haiguste tekke riskiga. Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat ning alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel olid ligi 50,5 miljonit eurot.9 2024. aastal hinnati Eesti alkoholipoliitika, seahulgas rohelise raamatu rakendamise mõju (2013–2022) ning 2025. aastal koostati alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035. Narkootiliste ainete (sh ilma arsti väljakirjutuseta retseptiravimite) tarvitamine on 2024. aastal võrreldes 2022. aastaga vähenenud. 2024. aasta andmetel tarvitas neid viimase 12 kuu jooksul 4,4% vastanutest (2022. a 6,1%) ja viimase 30 päeva jooksul 5,1% (2022. a 5,3%). Suurim langus on 16–24-aastaste naiste seas, kelle tarvitamine langes 12,5%-lt 4,1%-le (viimase 30 päeva näitaja langes 12,6%-lt 4,9%-le). Kõige sagedamini tar­ vitati viimase 30 päeva jooksul amfetamiini (7,2%), eriti 16–24-aastaste meeste seas (14,8%). 12 kuu jooksul narkootikume tarvitanute osakaal 16–34-aastaste seas oli 2024. aastal 10,4%. Viimastel aastatel on märki­ misväärselt suurenenud narkootikumide üledoosist tingitud surmade arv (2021. a 39, 2022. a 80 ja 2023. a 113). Põhjuseks on uute, eriti kangete sünteetiliste opioidide turuletulek – nendega oli 2023. aastal seotud 50% üledoosist tingitud surmadest. 2024. aastal tehti oluline samm üledoosisurmade vähendamiseks, lisades 5 Reile R, Põlajev A, Saavaste J. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2024. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2025. 6 Piksööt J, Oja L. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2021/2022. õppeaasta tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 7 Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 8 Eesti Konjunktuuriinstituut. (2024). Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023.aastal. 9 Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 6 2026–2029 politsei esmaabivarustusse retseptiravimi naloksooni, mis blokeerib narkootikumi mõju 30–90 minutiks. Prob­ leemiga tegelemisel on jätkuvalt vajalik valitsemisalade (eriti siseturvalisuse) tihe omavaheline koostöö ühiste eesmärkide saavutamiseks. Noorte ja täiskasvanute depressiivsus ja stress on jätkuvalt süvenenud, mille puhul mängivad olulist osa sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning riskikäi­ tumine.10 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu11 tulemuste 16–64-aastaste osakaal, põhjal on võrreldes 2020. aastaga suurenenud enesehinnangulise stressi, kellel on aasta jooksul depressioonitunnuste, üleväsimuse ja suitsiidimõtete esinemine. Nende diagnoositud või ravitud 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoo­ depressiooni, on situd või ravitud depressiooni, oli 2024. aastal 11,7% (2022. a 10,0%, 2020. a kasvanud kahe aastaga 11,7% ja 2018. a 9,0%), mistõttu on näitaja osakaalu vähendamiseks vaja senisest enam panustada vaimse tervise probleemide ennetamisse ja vara­ 1,7% jase abi pakkumisse. Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul püsinud suhteliselt sarnasel tasemel (2024. a 12,8 vs. 2015. a 15,6). Kuna tegemist on rahvastiku mõistes väga harva sünd­ musega (ca 200 juhtu aastas), tuleb näitaja osakaalu võimaliku vähenemise hindamisel olla ettevaatlik ning jätkata suitsiidiennetuse tegevuskava elluviimi­ sega ja suitsiidiennetusse interdistsiplinaarse panustamisega. Ka 2022. aasta rahvastiku vaimse tervise uuringu12 tulemused näitavad, et vaimse tervise probleemide esi­ nemine on ajas suurenenud – igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, kõige enam esineb neid noortel täiskasvanutel (18–24-aastased). Kooliõpilaste tervisekäi­ tumise uuringu andmetel (viimane uuring 2021/2022) kogeb vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 11–15-aastaste noorte seas 45% tüdrukutest ja 23% poistest.13 Meeleolu- ja neurootilistest häiretest tingitud tervisekaotus (DALY) 1000 elaniku kohta (2024. a 8,3) on Eestis järjepidevalt kasvanud (2023. a 8,0 vs. 2015. a 6,1). See illustreerib, et inimeste elu ja tervise hoidmiseks on kriitiline suunata senisest enam ressursse vaimse tervise probleemide ennetuseks, varajasteks sekkumisteks ja tulemuslikuks käsitluseks tervishoius. Vaimset heaolu mõjutavad lisaks eespool mainitud riskiteguritele ka kehaline aktiivsus ja toitumine. Suurem šanss kogeda depressiivsust on nendel, kes ei söö tasakaalustatud ja mitmekesist toitu ning kes on kehaliselt vähem aktiivsed.14 Elanikkonna vaimse tervise toetamiseks on oluline kujundada keskkonnad, kus inimesed valdavalt viibivad, nende vaimset tervist toetavaks, edendada inimeste oskusi toetamaks nii ennast kui teisi, märgata probleemide tekkimist võimalikult vara ning pakkuda sobiva intensiivsusega teenuseid. Nakkushaiguste leviku tõkestamisel on oluline roll nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisel, nende leviku ennetamisel ja ravi kättesaadavuse parandamisel. Uute HIV-i juhtude arv Eestis on viimase 20 aasta jooksul vähenenud – kui 2004. aastal oli uute HIV-i juhtude arv 100 000 elaniku kohta 54,5, siis 2024. aastal oli sama näitaja 9,7.15 Euroopaga võrreldes on uute HIV-i juhtude osakaal Eestis siiski keskmisest ligikaudu 2,5 korda suurem.16 2023. aastal registreeriti Eestis kokku 183 uut HIV-i juhtu, millest ligi ühe kolmandiku moodustasid oma nakatumisest juba varem teadlikud migrandid (sh Ukrainaga seonduvad juhud ja sõjapõgenikud). Aastaks 2024 on uute juhtude arv vähenenud 133-ni17. Täpsemate riskihinnangute tegemiseks ja epidemioloogilise olukorra paremaks hindamiseks, sealhulgas levikuteede analüüsimiseks, on oluline tagada HIV-iga seotud and­ 10 Tervise Arengu Instituut. (2024). Rahvastiku tervise aastaraamat. 11 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 12 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool. 13 Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 14 Inimarengu aruanne: Sisask, M. (toim) 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu. 15 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja maakonna järgi. 16 Maailma terviseorganisatsioon, Euroopa regioon. HIV/AIDS surveillance in Europe 2024 (2023 data). 17 Terviseamet. HIV-nakkus – statistika. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 7 2026–2029  mete pidev esitamine ja nende kvaliteet. Uute ägedate viirushepatiidi juhtude HIV esmajuhtude arv arv on viimase 20 aasta jooksul vähenenud. Kroonilise C-viirushepatiidi ja Eestis on ligikaudu B-viirushepatiidi juhud on püsinud viimastel aastatel sarnasel tasemel – ala­ tes aastast 2017 on aastas 100 000 elaniku kohta diagnoositud keskmiselt 2,5 x kümme C- ja kaks B-viirushepatiidi juhtu. Viimase 20 aasta jooksul on Eestis tuberkuloosi esmasjuhtude arv vähenenud kuus korda. Kui aastal 2005 oli suurem tuberkuloosi esmasjuhte 424, siis 2024. aastal registreeriti Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi andmetel Eestis 71 tuberkuloosijuhtu. Nii tuberku­ kui Euroopa keskmine. loosi esmasjuhtude arv kui haigestumuskordaja on langenud ajaloo madalai­ male tasemele. Kiire diagnostika, varajane avastamine, kättesaadav tasuta ravi ning sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas. Nakkushaiguste ja antimikroobse resistentsuse leviku ohjamise ennetamise üks viis on vaktsineerimine. COVID-19 pandeemia järel on immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatus järsult vähenenud. 2024. aasta seisuga on kõigist 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud soovitusliku 95% asemel vaid 83,3%. Emakakaelavähi ennetusele suunatud HPV suhtes on vaktsineerimisega hõlmatus 14-aastaste tüdrukute hulgas 63,0% ning poiste hulgas, kellele võimaldati esmakordselt tasuta immuniseerimist 2024. aastal, 44,2%. Nimetatud hõlmatuse näitajaid mõjutab üleminek tervise infosüsteemi andmetele 2022. aastal. 60-aastaste ja vanemate vaktsineerimisega hõlmatus hooajalise gripi suhtes on oluliselt madalam (2024. aastal 24,9%) kui soovitud sihttase. Hõlmatuse suurendamine aitab säilitada eakate tervist ning leevendada tervishoiusüsteemi koormust. Antibiootikumiresistentsete bakterite levik Eestis on väike, samas on andmed selle kohta puudulikud. Üheks tervisekaotuse põhjuseks on ka vigastused, millest paljud on ennetatavad. Vigastusi juhtub enim alla 24-aastaste ja üle 85-aastaste seas.18 Peamine vigastuse põhjus on kukkumine. Enim vigastusi juhtub kodus (40% kõikidest kukkumistest).19 Vigastuste ennetamiseks jätkatakse kodukeskkonna vigastusriskide projek­ tiga, mis on oluliseks sisendiks vigastuste poliitika kujundamisel. Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamisel noorte seas on viimastel aastatel täheldatud positiivseid suundumusi – näiteks lükkavad noored seksuaalelu algust edasi, samuti on vähenenud juhusuhted ja mitme partneriga noorte arv. 20 Suurte muutusteta on püsinud juhupartneriga seksuaalvahekorra ajal kondoomi kasu­ tamine noorte hulgas (2021. a 49%21), samas kui täiskasvanud kasutavad juhupartneritega kondoomi üha harvem (2020. a 32% ja 2024. a 24%22). Seksuaaltervise seire jätkamiseks tehakse 2025. aastal järgmine Eesti noorte seksuaaltervise uuring ja 2027. aastal järgmine Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuring. 2024. aastal toetas Sotsiaalministeerium „Eesti naiste tervise uuringu“ (ENTU) järgmist lainet, mille uuringuküsimused puudutasid nii tervise- ja seksuaalkäitumist, tervishoiuteenuste kasutamist ja COVID-19 pandeemia mõju nende kättesaadavusele kui ka naiste üleminekueaga seotud probleeme ja menstruatsiooni mõju kooli- või tööelus osalemisele. Eespool loetletud uuringute tulemused on sisendiks järgnevate aastate olulisemate sekkumiste ja tegevuste kokkuleppimisel seksuaal- ja reproduktiivtervise vallas. 18 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. VIG11: Vigastuste välispõhjused 100 000 elaniku kohta soo, vanuserühma ja elukoha järgi. 19 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. VIG12: Vigastuste välispõhjused toimumise koha, vanuserühma ja elukoha järgi. 20 Tervise Arengu Instituut. (2023). Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. 21 Lõhmus L, Tamson M, Pertel T, Abel-Ollo K, Rüütel K. Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine. 2021. aasta uuringu aruanne. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. 22 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. TKU60: Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles kondoomi kasutamine soo järgi. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 8 2026–2029 Lisaks jätkab terviseriskide ennetamiseks ning tervise ja heaolu edendamise korraldamiseks tööd valdkonda- deülene ennetusnõukogu, kus on kokku lepitud järgnevate aastate tegevuskava. Tööd on jätkanud ka Tervise Arengu Instituudi juhtimisel tegutsev ennetuse teadusnõukogu, mille eesmärk on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset, toetada ennetustegevuste arengut ning andmetel ja tõendusel tuginevat otsustamist ennetu­ ses. Ennetuse teadusnõukogu on välja arendanud ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise süsteemi, mille alusel hinnatakse ennetustegevuste tõendatust. Olulisemad tegevused y Terviseriskide ja riskikäitumise tulemuslikumaks ennetamiseks ehitatakse üles jätkusuutlik ja terviklik ennetussüsteem, et vähendada survet tervishoiule. Ennetuse teadusnõukogu juhtimisel jätkatakse enne­ tustegevuste tõendatuse taseme hindamisega. Koostöös Justiitsministeeriumi ja teiste osapooltega töö­ tatakse välja ja rakendatakse uusi ennetustegevusi. y Terviseriskide vähendamiseks kinnitatakse alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad ja tegevus­ kava, mille põhjal rakendatakse valitud tõenduspõhiseid meetmeid. Samuti töötatakse välja tubaka ja niko­ tiini tarvitamise vähendamise arengusuunad ning tubakaseadusega kehtestatakse elektroonilise sigareti vedelikes lubatud maitseainete loetelu, millega antakse toodetele tubaka ja mentooli maitse. y Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel jätkatakse 2026. ja 2027. aastal Eesti narkopoliitika 2030 elluviimi- sega, sealhulgas arendatakse uimastitarvitamise varajase avastamise, nõustamise ja ravi teenuseid. Jät­ kuvalt on vaja parandada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis (sh koolitada tervishoiutöötajaid) ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega. y Vaimse tervise toetamiseks töötatakse välja astmelise abi mudel, mis keskendub levinumatele sümpto­ mitele, nagu meeleolu langus ja ärevus. Samuti luuakse digitaalne keskkond, mis pakub inimestele ene­ seabistamise võimalusi ja lihtsamaid nõustamisi vaimse tervise probleemide varajaseks avastamiseks. Vaimse tervise käsitluse võimestamiseks esmatasandil töötatakse esmatasandi spetsialistidele välja ja korraldatakse vaimse tervise täiendkoolitusi. y Tugevdatakse nakkushaigustest tingitud kriiside ennetamist ja nendeks valmisolekut ning muudetakse olemasolevaid reageerimissüsteeme paindlikumaks. Selleks valmistatakse ette nakkushaiguste enneta­ mise ja tõrje seaduse uus terviktekst, mis võtab ühtlasi arvesse COVID-19 pandeemia praktilisi õppetunde ning kaasajastab nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet. y Toetatakse immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatuse suurenemist elanikkonnas. Koos eri­ alaekspertidega loovad vaktsineerimist korraldavad ametiasutused vaktsineerimise strateegia, mis toetab nii immuniseerimiskavakohaste kui ka -väliste vaktsineerimistega hõlmatuse suurendamist pikaajalises vaates, arvestades muu hulgas ka vaktsineerimise korralduse uuringus esile toodud sekkumisi. Samuti tehakse immuniseerimiskava tõhususe hindamiseks seroepidemioloogiline uuring. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 9 2026–2029 Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine Tegevuse eesmärk: edendada tervist kogu elukaare jooksul ja kujundada tervislikke valikuid toetav keskkond, tagades, et inimestel on olemas vajalikud oskused ja võimalused teha tervist toetavaid ja riskikäitumist vähen­ davaid valikuid. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu tervisekäitumise poliitikat, et edendada koostöös asjaomaste osapooltega tõenduspõhist lähenemist, luua tervislikke valikuid toetav keskkond, suurendada inimeste teadlik­ kust tervislikest valikutest ja muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavamaks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tervisekäitumise poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse eelarvest kaasrahastatakse 2023. aastal Moskvast Kopenhaagenisse paigutatud WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tegevust aasta­ tel 2024–2027. Tervise Arengu Instituut korraldab ja arendab tõenduspõhiseid ennetustegevusi ning teeb teadustööd erineva­ tel uurimissuundadel. Tervise Arengu Instituudi juhtimisel tegutseb ennetuse teadusnõukogu, mille eesmärk on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset ning toetada ennetustegevuste arengut ja tõendusel põhinevat otsustamist ennetuses. Tervise Arengu Instituut pakub muu hulgas välisvahendite toel asjaomastele osapooltele (nt KOVid, tööandjad, laste ja peredega tegelevad spetsialistid, koolieelsed lasteasutused, koolid jne) koolitusi, nõustamist ja juhend­ materjale, et toetada nende võimekust inimeste tervise ja heaolu edendamisel. Tervise Arengu Instituut arendab toitumisnõustamise teenust, edendab spetsialistide pädevust, suurendab inimeste teadlikkust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest ning arendab toitumise infosüsteemi hal­ damist ja arendamist. Tervise Arengu Instituut toetab teadustööga tõenduspõhise uimastipoliitika kujundamist, suurendab inimeste teadlikkust alkoholikahjust, selle tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest ning jätkab tubaka ja niko­ tiini tarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga. Samuti suurendatakse inimeste teadlikkust narkootikumide mõjust ning jätkatakse narkomaania ravi-, rehabili­ tatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumisega. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Terviseriskide ja riskikäitumise tulemuslikumaks ennetamiseks ehitatakse üles jätkusuutlik ja terviklik ennetussüsteem, mis katab ennetuse erinevad astmed ning vähendab seeläbi survet tervishoiule. Jät­ katakse teadusnõukogu ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisega. Töötatakse välja ja raken­ datakse uusi ennetustegevusi, näiteks hoolivate kogukondade mudelit. Toetatakse ennetustegevuste rakendamist paikkonna tasandil, pakkudes kohalikele partneritele nõustamist ja metoodilist tuge ning tugevdades andmepõhist otsustamist sekkumiste sihipäraseks planeerimiseks y Laste ja täisealiste ülekaalu vähendamiseks, tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse toetamiseks koostatakse ja kinnitatakse toitumise ja liikumise arengusuunad ning alustatakse koostöös partneritega selle elluviimist. Rõhuasetus on tervist toetava keskkonna kujundamisel. Töötatakse ja arendatakse välja toitumisnõustamise teenus integreeritult esmatasandi tervishoiuga. Jätkatakse inimeste teadlikkuse ja oskuste suurendamisega ning regulaarsete seireuuringutega. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 10 2026–2029 y Arendatakse uimastitarvitamise varajase avastamise, nõustamise ja ravi teenuseid. Jätkuvalt on vaja parandada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis (sh koolitada tervishoiutöötajaid) ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega. Lisaks suurendatakse sotsiaal- ja teiste sidusvaldkondade spetsialistidele teadmisi ja oskusi elukaareüleselt uimastite tarvitamise varaja­ seks märkamiseks ja tarvitamise vähendamise toetamiseks. y Uimastite tarvitamise vähendamiseks ja valdkondadeülese koostöö suurendamiseks töötatakse välja ja rakendatakse uimastipoliitika strateegilisi dokumente: kiidetakse heaks alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035, koordineeritakse nende elluviimist ja tagatakse tegevuskava täitmine, koos­ tatakse ja kiidetakse heaks tubakapoliitika arengusuunad ning alustatakse nende elluviimist, jätkatakse „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ elluviimist ja tehakse selle tulemuslikkuse vahehindamine. y Tubaka/nikotiini tarvitamise vähendamiseks töötatakse välja tubaka ja nikotiini tarvitamise vähenda­ mise arengusuunad. Samuti on kavas välja töötada eneseabi digitaalne vahend tarvitamisest loobumise toetamiseks ning suurendada inimeste teadlikkust tubakatoodete ja uudsete nikotiinitoodete tarvitamise kahjudest, sealhulgas mittetarvitajatele. Tubakaseadusega kehtestatakse elektroonilise sigareti vedelikes lubatud maitseainete loetelu, millega võib anda toodetele tubaka ja mentooli maitset. Kavas on toetada rahvatervishoiu eesmärkide huvikaitset strateegilise kommunikatsiooniga. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal rahvastikus 52,7% ≤ 52,7% ≤ 52,7% ≤ 52,7% ≤ 52,7% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta (liitrit) 10,7 10,5 10,2 9,8 9,5 Allikas: Sotsiaalministeeriumi tellitud iga-aastane seireuuring alkoholituru ja -tarbimise kohta 12 kuu jooksul narkootikume tarvitanud 16–34-aastaste osakaal 10,4% 7,4% 6,9% 6,5% 5,7% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut Iga päev nikotiinitooteid tarvitavate täisealiste (16–64) osakaal 21,9% 21,3% 21,0% 20,6% 20,3% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut Tegevus 2. Vaimse tervise edendamine Tegevuse eesmärk: tagada Eesti elanike vaimse heaolu väärtustamine, hoidmine ja toetamine ning õigeaeg­ sed asjakohased sekkumised abivajaduse tekkimisel. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu vaimse tervise poliitikat, et edendada ja toetada inimeste vaim­ set tervist ja heaolu ning kujundada elukeskkond vaimset tervist hoidvaks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning vaimse tervise poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Sotsiaalministeerium viib ellu tegevusi, mis toetavad inimeste vaimset tervist üle elukaare, soodustavad vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, toetavad astmelise abi pakkumist (sh digitaalses keskkonnas) nii kogukonnas kui tervishoius ning edendavad vaimse tervise teenuste kvaliteeti. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 11 2026–2029 Tervise Arengu Instituut rahastab tegevuse eelarvest vaimse tervise alast uurimistööd, avaldab teaduspublikat­ sioone ning arendab uusi sekkumisi vaimse tervise edendamiseks ja probleemide ennetamiseks. Alates 2025. aastast kajastuvad riigieelarvest kohalikele omavalitsustele suunatud toetused vaimse tervise teenuste pakkumiseks Sotsiaalministeeriumi eelarve asemel kohalike omavalitsuste toetusfondi eelarves. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Jätkatakse vaimset tervist toetava füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kujundamise, sealhulgas stigma vähendamise ja vaimse tervise kirjaoskuse parandamisega. Sellel perioodil on fookuses laste ja eakate vaimse tervise edendamine, haiguskogemusega inimeste kaasamine ning vaimse tervise seiresüsteemi edasiarendamine. y Laiendatakse süsteemselt vaimse tervise abi võimalusi rõhuasetusega eneseabi ja eriarstiabi vahele jää­ vatel teenusekihtidel. Selleks töötatakse välja astmelise abi mudel meeleolu languse ja ärevuse sümpto­ mitega varaseks tegelemiseks ning viiakse ellu pilootprojekt koos meetme mõju hindamisega. y Esmatasandil vaimse tervise käsitluse toetamiseks kasutatakse esmatasandi võimestamise strateegiat ning korraldatakse sellest lähtuvaid vaimse tervise täiendkoolitusi esmatasandi töötajatele. y Toetatakse Eesti elanikkonna kriisivalmidust ja vähendatakse suitsiidiriski. Kriisivalmiduse tagamiseks korraldatakse laialdaselt psühholoogilise esmaabi (PEA) oskuste koolitusi. Samuti koordineeritakse asu­ tusteülese suitsiidiennetuse tegevuskava elluviimist ning toetatakse suitsiidikäsitlust, arendades järeltuge ja tõhustades suitsiidse patsiendi käsitlust esmatasandil. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Täiskasvanute (16+) üldine eluga rahulolu (skaalal 0–10) 7,1 7,1 7,2 7,2 7,2 Allikas: Eesti sotsiaaluuring (EU-SILC) 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni 11,7% 8,9% 8,4% 7,9% 7,5% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut Tervisekaotus 1000 elaniku kohta (DALY): meeleolu- ja neurootilised häired (F30–F49)​ 8,3 8,0 7,9 7,9 7,8 Allikas: surma põhjuste register, Statistikaamet ​ nesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 E elaniku kohta​ 12,8 12,5 12,0 11,5 11,0 Allikas: surma põhjuste register, Statistikaamet TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 12 2026–2029 Tegevus 3. Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje Tegevuse eesmärk: tagada Eestis nakkushaiguste ennetamise ja tõrjega turvaline elukeskkond, ennetades ja vähendades nakkushaiguste levikut teadlikkuse suurendamise, vaktsineerimisega hõlmatuse parandamise ja antimikroobse resistentsuse vähendamise kaudu ning luues valmisoleku pandeemiateks ja nende tõhusaks ohjamiseks. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikat, et koostöös asjaomaste osapooltega ennetada ja vähendada nakkushaiguste levikut. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse eelarvest toeta­ takse Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluva HIV-ravi andmekogu ülalpidamist. Tervise Arengu Instituut tegeleb inimeste teadlikkuse parandamisega ja valdkonna spetsialistide pädevuse suurendamisega HIV-nakkusest ja tuberkuloosist ja nende levikuteedest ning pakub kahjude vähendamise tee­ nuseid. Tervise Arengu Instituut vastutab tuberkuloosiregistri pidamise eest. Lisaks vastutab Tervise Arengu Instituut Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC) andmete edastamise kohustuse eest ja täi­ dab tuberkuloosi teemal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja ECDC pädeva asutuse ülesandeid. Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret (sh laboratoorset seiret), nakkushaiguste registri pidamist ja nak­ kushaiguste levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ning osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Ühtlasi tegeleb Terviseamet nakkushaiguste immunoprofülaktikaga ja epideemiatõrje tegevuste korraldami­ sega, vähendades elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, tõkestades nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega ning aidates kaasa immuniseerimisega hõlmatuse näitajate tõstmisele kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitatud tasemele. Tervisekassa tegeleb vaktsineerimise korraldamise küsimustega ja vaktsineerimise laiapõhjaliste kommuni­ katsioonikampaaniatega. Terviseamet korraldab muu hulgas antimikroobse resistentsuse seiret, planeerib ja viib ellu vajalikke tegevusi, mis vähendavad nakkushaiguste leviku riske, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega ning sihtrüh­ made teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest ning osutab labora­ toorseid referentteenuseid. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Tugevdatakse nakkushaigustest tingitud kriiside ennetamist ja nendeks valmisolekut ning muudetakse olemasolevad reageerimissüsteemid paindlikumaks. Selleks valmistatakse ette nakkushaiguste enneta­ mise ja tõrje seaduse uus terviktekst ja uuendatakse selle rakendusakte, mis võtavad arvesse COVID-19 pandeemia praktilisi õppetunde ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje kaasaegseid aspekte. y Tõkestatakse HIV-i, C-hepatiidi ja tuberkuloosi levikut ning tugevdatakse nende haiguste ennetamise integreerimist tervishoiuteenustega. Selleks koostatakse riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017-2025) lõpparuanne, et analüüsida seniste sekkumiste tõhusust. Koostöös eri osapooltega, sealhulgas HIV valit­ suskomisjoni liikmetega, seatakse eesmärgid ning lepitakse kokku vajalikud tegevused ja tegevusplaan HIV-i, C-hepatiidi ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks. Samuti analüüsitakse HIV-i andmete kogumise ühtlustamise võimalusi, et parandada andmete kvaliteeti. Lisaks analüüsitakse võimalusi võimaldada ravi­ kindlustamata isikutele C-hepatiidi ravi. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 13 2026–2029 y Toetatakse immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatuse vähendamise peatamist. Koos erialaeks­ pertidega loovad vaktsineerimist korraldavad ametiasutused vaktsineerimise strateegia, mis toetab nii immuniseerimiskavakohaste kui ka -väliste vaktsineerimistega hõlmatuse suurendamist pikaajalises vaates, arvestades muu hulgas ka vaktsineerimise korralduse tööriistas23 esile toodud sekkumisi. Samuti tehakse immuniseerimiskava tõhususe hindamiseks seroepidemioloogiline uuring. y Antimikroobse resistentsuse leviku tõkestamiseks jätkatakse Eesti antimikroobse resistentsuse ohjamise strateegias 2025–2030 kokkulepitud suundade elluviimist. Selleks on koostatud inimtervishoiu valdkonna antimikroobse resistentsuse tegevuskava, mis hõlmab antibiootikumide mõistliku kasutamise edendamist, seiresüsteemide arendamist, infektsioonikontrolli tugevdamist ja õigusruumi kaasajastamist. Nakkuste ennetamiseks ja kestlike muutuste saavutamiseks antibiootikumide kasutamisel koolitatakse tervishoiu­ töötajaid ning suurendatakse avalikkuse teadlikkust. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus 83,3% 87% 88% 89% 90% influenzae, tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes Allikas: tervise infosüsteem 14-aastaste tütarlaste vaktsineerimisega hõlmatus HPV (inimese papilloomiviirus) suhtes 63,0% 72% 75% 78% 79% Allikas: tervise infosüsteem 60-aastaste ja vanemate vaktsineerimisega hõlmatus hooajalise gripi suhtes 24,9% 31% 32% 33% 34% Allikas: tervise infosüsteem Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta 9,7 8,6 8,2 7,8 7,4 Allikas: Terviseamet 23 Civitta, Sotsiaalministeerium. (2024) Rakendusuuringu „Vaktsineerimise korraldust toetav tööriist“ lõpparuanne. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 14 2026–2029 Programmi juhtimiskorraldus Tervist toetavate valikute programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu­ tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalminis­ teeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetava keskkonna programm ja inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvald­ kondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ Kultuuriministeeriumi spordiprogramm, mis toetab liikumise edendamist, ja tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi kindla sisejulgeoleku programm, mis toetab narkokuritegevuse vastast võitlust. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juht­ komisjonile ja koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märt­ sis-aprillis ja novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 15 2026–2029 LISA 1. tulemusliku ennetuse elluviimiseks ning arendatakse ja uuritakse ennetussüsteemi toimimiseks vajalikke töö- ja mõõtevahendeid. Programmi teenuste Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise ja kirjeldus valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjoni (ennetus­ nõukogu) nõustamisega tegeleb ennetuse teadusnõu­ kogu, mida juhib Tervise Arengu Instituut. Ennetuse Tegevus 1. teadusnõukogu eesmärk on vähendada ennetuses Tervise edendamine ja riski­ lõhet praktika, teaduse ja poliitikakujundamise vahel. käitumise vähendamine Ennetuse tööjõu arendamiseks korraldatakse välis­ vahendite toel Euroopa ennetuse õppekava (EUPC) Tervisekäitumise poliitika kujundamine ja elluviimise koolitusi otsustajatele, spetsialistidele ja kohalikele korraldamine omavalitsustele. Osaliste toetamiseks arendatakse ja (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 431) testitakse välisvahendite toel ennetustegevusi, töö- ja mõõtevahendeid, mis on valdkonnaülesed, näiteks Koostöös asjaomaste osapooltega töötatakse välja tõendatud tulemuslikkusega hoolivate kogukondade ja viiakse ellu tervisekäitumise poliitikat, et edendada ennetussüsteem (Communities That Care). tõenduspõhist lähenemist, luua tervislikke valikuid toetav keskkond, suurendada inimeste teadlikkust Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest tervislikest valikutest ja muuta ühiskonna hoiakud (Siseministeeriumi rakendatav Euroopa Liidu ühtekuu­ tervist toetavamaks. Tegevus hõlmab ministeeriumi luvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise meede 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ ja ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist PreventNCD (Joint Action on Prevention of Non-Com- ning tervisekäitumise poliitikaga seotud õigusaktide municable Diseases): rahvatervishoiu ühisprojekt vähi kaasajastamist. Teenuse eelarvest rahastatakse aas­ ja muude mittenakkushaiguste ennetamiseks. Rahas­ tatel 2024–2027 ka WHO regionaalse mittenakkus­ tab Euroopa Liit EU4Health programmi 2021–2027 haiguste keskuse tegevust, mis otsustati 2023. aastal kaudu). Moskvast Kopenhaagenisse ümber paigutada. Tervisedenduse korraldus ja lahenduste uuendamine Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 438) (Euroopa Majanduspiirkonna toetused). Teenusega suurendatakse kohaliku tasandi võimekust Valdkonnaülese ennetussüsteemi arendamine elanike tervise ja heaolu edendamisel, sealhulgas (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 139) tervisekäitumise kujundamisel, riskikäitumise enneta- misel ja toetava keskkonna loomisel. Teenuse eesmärk on toetada valdkonnaülese enne­ tussüsteemi arendamist ning tõendusel ja andmetel Võimekuse arendamiseks on kavas: tuginevat otsusetegemist, mille kaudu on võimalik vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäi­ 1. toetada maakondi, kohalikke omavalitsusi, töö­ tumist ning parandada tervisenäitajaid. Eesmärgi andjaid ja kogukondi nõustamiste, koolituste ning saavutamisel on põhitegevuseks valdkonnaülese juhend- ja metoodiliste materjalide loomise kaudu; ennetuse tegevuskava täitmine. Selle raames korral­ 2. arendada valdkonna ja valdkonnaga seotud datakse valdkonnaülese ennetuse sekretariaadi tööd, spetsialistide (KOV, MARO, haridusasutused, uuritakse ennetussüsteemi ja testitakse lahendusi tööandjad) pädevust ja koostööd ning koordi­ probleemkohtade muutmiseks, hinnatakse ennetus­ neerida nende võrgustikke. Suurendada lastega tegevuste tõendatuse taset, korraldatakse ennetuse töötavate spetsialistide võimekust laste ja noorte teadusnõukogu tööd, nõustatakse osalisi tõendusma­ tervise ja heaolu edendamisel ning riskikäitumise terjali kogumisel ja kasutamisel poliitikakujundamisel ennetamisel; ja praktikas, arendatakse ennetuse tööjõu pädevust TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 16 2026–2029 3. arendada, ellu viia ja hinnata tõendus- ja teadus­ tervisele ning arendatakse nende oskusi uimastite põhiseid ennetustegevusi (nt VEPA metoodika jt); tarvitamise teemaga tegelemiseks, tarvitamise mär­ kamiseks, nõustamise või ravi korraldamiseks ning 4. parandada ja lihtsustada paikkonnapõhiste tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Sel­ rahvatervishoiu andmete kättesaadavust ja kasu­ leks luuakse spetsialistidele mõeldud koolitusmoo­ tusmugavust (sh täiskasvanud rahvastiku tervise­ duleid, juhiseid ja tööriistu ning teenuste pakkumist käitumise uuring, kooliõpilaste tervisekäitumise toetavaid materjale. Samuti jätkatakse haavatavatele uuring, maakondlikud tervise ja heaolu ülevaated sihtrühmadele raviteenuste, kahjude vähendamise ning vigastusraportid, tervise- ja heaoluprofiili teenuste ning tugi- ja nõustamisteenuste pakkumist. arendustööd). Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamisel peetakse silmas teenuste sidususe suurendamise ja seeläbi Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest nende kättesaadavuse parandamise olulisust. Aren­ (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT-st „Laste ja perede datakse ja rakendatakse sekkumisi peo- ja ööelus toetamine“ VEPA metoodika). alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu kahjude vähendamiseks. Korraldatakse elanikkonnale (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 112) suunatud teavitustegevusi riskikäitumise vähenda­ miseks, edendatakse nikotiini- ja tubakavaba ning Teenuse eesmärk on toetada tasakaalustatud ja vähema alkoholiga elustiili. Teavitatakse elanikkonda mitmekesist toitumist tervist toetava toidukeskkonna abi ja ravi võimalustest uimastite tarvitamisest loobu­ kujundamise ning toitumisalase teadlikkuse suuren­ miseks. damise ja oskuste arendamise kaudu, rakendades terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmaks muu hulgas Tegevuste planeerimisel lähtutakse epidemioloo­ tervislike tarbimismustrite kujundamiseks füüsilise gilisest olukorrast ja sihtrühmade vajadustest. ja sotsiaalse keskkonna loomist, toitumisega seotud Hinnatakse rakendatavate tegevuste tulemuslikkust, teavet ja haridust. Eesmärke viiakse ellu erinevate sealhulgas tehakse hindamis-, seire- ja teadusuu­ tegevuste kaudu, sealhulgas riiklike toidu- ja toitu­ ringuid, võttes kasutusele uusi metoodikaid (nt missoovituste koostamine, tõenduspõhise toitumisa­ reoveeuuringud, narkootiliste ainete tuvastamine lase info jagamine, toidu ja toitlustamisega seotud kasutatud süstaldes ning alkoholi- ja nikotiinitoodete õigusloome ja poliitikakujundamise protsessides testostlemine jt). osalemine, koolituste, sekkumiste ja töövahendite Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest väljatöötamine ja pakkumine ning uuringute tege­ (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT „Terviseriskide mine. Tegevused on suunatud erinevatele siht- ja ennetamine ja vähendamine“). sidusrühmadele, sealhulgas toidutööstus (toidu reformuleermise kava), haridusasutuste spetsialis­ Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks tid (õpetajatele mõeldud metoodilised materjalid ja (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 142) koolitused), erialaspetsialistid (meedikud, nõustajad) ja esmatasandi tervishoiuteenuse pakkujad. Toitu­ Tehakse teadusuuringuid evalveeritud teadusvald­ misalase teadlikkuse suurendamiseks ühiskonnas konnas (arsti- ja terviseteadused) ning avaldatakse ja korraldatakse teavituskampaaniaid. jagatakse nende tulemusi. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest Tervise Arengu Instituudi uurimissuunad: (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“). 1. rahvastikupõhised jm seireuuringud, mis või­ maldavad järjepidevalt jälgida eri rahvastiku Uimastitarvitamise ennetamine, ravi ja kahjude vanuserühmade tervist, tervisekäitumist ja neid vähendamine mõjutavaid tegureid. Laiendatud tähelepanu on (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 119) toitumisel, uimastite ja teiste sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisel ja seksuaalkäitumisel, aga ka Teenusega suurendatakse eri valdkondades uimasti­ kitsamate sihtrühmade uuringutel, näiteks suure­ tega kokkupuutuvate spetsialistide teadmisi uimas­ mas HIVi nakatumise riskis olevad inimesed; tite (sh alkohol, nikotiin ja narkootikumid) mõjust TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 17 2026–2029 2. elukäigupõhiste terviseriskide väljaselgitamine Elanikkonna vaimse tervise toetamine korduvate mõõtmistega kohortuuringutega: elukaareüleselt perekondlik agregatsioon, toitumisharjumused ja (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 323) krooniliste haiguste riskitegurite muutused ning riskeeriva tervisekäitumise mõjud; Teenuse eesmärk on viia ellu tegevusi, mis toetavad inimeste vaimset tervist üle elukaare ning erineva- 3. vähiennetuse, sõeluuringute, vähi varase avas- tel teenuste tasanditel. Selleks toetatakse vaimse tamise ja ravi tõhususe hindamine ning vähihai- tervisega seotud probleemide ennetamist kaitse- ja gestumuse, -elumuse, -suremuse ja -levimuse riskitegurite mõjutamisega ning soodustatakse juba uuringud; kujunenud probleemide varajast märkamist (üksik- isiku ja populatsiooni tasandil). Vaimse tervise abivõi- 4. tervise ebavõrdsuse vähendamiseks haavatavate maluste kujundamisel keskendutakse astmeliselt üles sihtrühmade tuvastamine ja tervise ebavõrdsuse ehitatud abi andmise süsteemi väljaarendamisele nii elukaarepõhiste tekkemehhanismide hindamine; kogukonnas kui tervishoius ning nende teenuste kva- liteedi edendamisele. 5. vaimse tervise uuringud Eesti rahvastiku seisu- korra hindamiseks, valdkonnaga seotud toetuste Vaimse tervise uurimistöö ja sekkumiste ja teenuste vajaduste väljaselgitamiseks ning arendamine tõenduspõhiste ennetusmeetodite ja psühholoogi- (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 130) liste sekkumiste väljatöötamiseks; Teenuse eesmärk on toetada teaduspõhiste otsuste 6. naiste tervise uuringud, mis hõlmavad pahaloo- tegemist ja süsteemsete ennetusmeetmete kujun­ muliste kasvajate ennetust ja ravi, sõeluuringuid, damist, mis aitavad parandada rahvastiku vaimset reproduktiivtervist, rasedust ja sünnitust, rase- heaolu ning vähendada vaimse tervise probleemide duse katkemise ja katkestamisega seotud prob- levikut. Kolm peamist tegevussuunda on regulaarne leeme ning postmenopausis naiste tervist; andmetepõhine olukorra analüüs ja mõtestamine, tõenduspõhiste sekkumiste arendamine ning prakti­ 7. nakkushaiguste seire ja levimuse hindamine, liste lahenduste elluviimise ja kättesaadavuse laien­ peamiselt riskikäitumisega seotud haigused (HIV, damine. tuberkuloos). Teenuse raames: Tegevus 2. 1. uuritakse ja analüüsitakse rahvastiku vaimset tervist (sh sihtrühmapõhised, probleemipõhised Vaimse tervise edendamine ja korduvuuringud), et toetada andmepõhist polii­ tikakujundamist ja sekkumiste suunamist (suitsii­ Vaimse tervise valdkonna poliitika kujundamine ja diennetuse uuring, laste vaimse tervise uuring jt); elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 334) 2. tugevdatakse teadmusbaasi ja teadmistepõhist otsustamist (sh teadusartiklite ja analüüside aval­ Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu damine); vaimse tervise poliitikat, et edendada ja toetada inimeste vaimset tervist ja heaolu ning kujundada 3. töötatakse välja ja kohandatakse tõenduspõ­ elukeskkond vaimset tervist hoidvaks. Tegevus hõl­ hiseid sekkumisi Eesti oludele, et ennetada mab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste probleeme ja toetada varajast sekkumist (CTC otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustus­ raamistik, PM+ jt); protsessis osalemist ning vaimse tervise poliitikaga 4. koostöös partneritega testitakse ja valmistatakse seotud õigusaktide kaasajastamist. rakendamiseks ette vaimse tervise edendamise tegevusi, näiteks õpetajate sotsiaal-emotsionaal­ sete oskuste arendamist ja kogukonnapõhiseid algatusi. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 18 2026–2029 Tegevus 3. Teenuse raames peab Terviseamet nakkushaiguste registrit, täidab WHO ja ECDC pädeva asutuse üles­ Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje andeid ning osaleb rahvusvahelistes seirevõrgustikes ja andmevahetuses. Samuti tehakse põhimõttel „Üks Nakkushaiguste ennetamise poliitika kujundamine tervis“ riigisisest koostööd ja vahetatakse andmeid ja elluviimise korraldamine teiste seotud huvirühmade, asutuste ja valdkonda­ (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 432) dega (sh veterinaaria, keskkonnatervishoid, toiduo­ hutus ja rahvatervishoid), et tagada nakkushaiguste Koostöös asjaomaste osapooltega töötatakse välja terviklik jälgimine, põhjalikum riskihindamine ja ja viiakse ellu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje koordineeritud tegutsemine seire- ja tõrjemeetmete poliitikat, et ennetada ja vähendada nakkushaiguste rakendamisel ning reageerida tõhusalt ühiskonda levikut. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse mõjutavatele terviseriskidele. Tuberkuloosi teemadel valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmis­ täidab WHO ja ECDC pädeva asutuse ülesandeid Ter­ tamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning nak­ vise Arengu Instituut, kes on ka tuberkuloosiregistri kushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikaga seotud vastutav töötleja. õigusaktide kaasajastamist. Teenuse eelarvest toe­ tatakse ka Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluva Nakkushaiguste immunoprofülaktika HIV-ravi andmekogu ülalpidamist. (vastutaja Terviseamet, lühikood 158) HIVi ennetamine ja mõjude vähendamine Teenuse eesmärk on vähendada vaktsiin-välditavate (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 123) nakkushaiguste (sh raskete haigusvormide ja surma­ juhtude) esinemise või taasesinemise tõenäosust ja Teenusega suurendatakse elanikkonna teadmisi võimaldada kvaliteetse immuniseerimisteenuse osu­ HIV-nakkusest ja tuberkuloosist ning nende leviku­ tamist. Teenus hõlmab immuniseerimisega hõlma­ teedest, edendatakse turvalist seksuaalkäitumist tuse andmete kogumist, analüüsimist ja avaldamist, soodustavaid teadmisi, eluoskusi ja hoiakuid. Samuti nakkushaiguste levikule ja haigestumisele vaktsi­ suurendatakse asjaomaste valdkondade spetsialis­ neerimise mõju hindamist, tervishoiutöötajate ja tide pädevust HIV ja tuberkuloosi teemadel, pakku­ koostööpartnerite nõustamist ja juhendamist immu­ des vajalikke teadmisi ja oskusi ning töötades välja niseerimisega seoses, teavitus- ja juhismaterjalide töövahendeid. HIV-nakkuse leviku peatamiseks paku­ koostamist, sekkumiste planeerimist ja rakendamist takse tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, sealhulgas tur­ koostöös teiste osapooltega hõlmatuse parandami­ valise seksuaalkäitumise alast nõustamist, testimist seks, ekspertsisendi andmist immuniseerimispoliitika ja ravi (sh kinnipeetud isikutele). Lisaks hinnatakse kujundamiseks ning vaktsineerijate koolituskavade ja HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide seiret ja vaktsineerimissoovituste väljatöötamiseks, järeleval­ sekkumisi ning korraldatakse tuberkuloosi ravikonsii­ vet immuniseerimiskohtade ja vaktsiinide säilitamis­ liumi ja eksperttöörühma tööd. tingimuste üle, rahvusvahelist koostööd (ECDC, WHO, EK jm) ja andmevahetust. Nakkushaiguste seire korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 155) Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 234) Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet nakkushaiguste esinemisest. Teenus hõlmab nakkus­ Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet haiguste seire korraldamist (nii andmete kogumist mikroobide resistentsuse olukorrast ja ohjata selle tervishoiuteenuse osutajatelt ja laboritelt kui ka labo­ levikut. Teenus hõlmab antimikroobse resistentsuse riseire korraldamist), seireandmete süstemaatilist seire korraldamist (nii andmete kogumine kui labo­ kogumist, kvaliteedi tagamist, analüüsimist ja tren­ riseire) inimtervishoiu valdkonnas, levikutrendide dide määramist, kättesaadavuse tagamist ja tagasi­ määramist ja hindamist ning sisendi andmist AMR side andmist siht- ja huvirühmadele, sisendi andmist poliitika kujundamiseks ja ohjamismeetmete raken­ tõrjemeetmete rakendamiseks, tervishoiuteenuste damiseks, lisaks soovituste ja juhiste koostamist korraldamiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks. sihtrühmadele, teavitustööd, rahvusvahelist koostööd ja seirevõrgustikes osalemist (ECDC, WHO), samuti TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 19 2026–2029 põhimõttel „Üks tervis“ tehtavat riigisisest koostööd Laboratoorsete referentteenuste osutamine ja andmevahetust teiste seotud huvirühmade, asu­ (vastutaja Terviseamet, lühikood 156) tuste ja valdkondadega ning inimtervishoiu AMR tegevuskava ja töörühma eestvedamist. Terviseamet korraldab laboratoorse referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas. Laboratoorse Epideemiatõrje tegevuste korraldamine referentteenuse osutamine hõlmab haigustekitajate (vastutaja Terviseamet, lühikood 157) tüvede ja omaduste määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral kinnitavate uuringute Teenuse eesmärk on ennetada, õigel ajal tuvastada tegemist, ning muude nakkushaiguste ennetamise ja ja vähendada nakkushaigustega seotud terviseriske, tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentlabori üles­ tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegse tõrje­ annete täitmist. Teenust osutatakse prioriteetsetes meetmete rakendamise, riskihindamise, teavitustöö, nakkushaiguste uuringuvaldkondades. Referentlabor ekspertsisendi ja nõustamisega nii tavaolukorras kui on valdkonna juhtiv kompetentsikeskus, mis juhen­ ka puhangute, epideemiate ja nakkushaigustega seo­ dab ja nõustab teisi laboreid metoodiliselt ja koor­ tud kriiside korral. Teenus hõlmab 24/7 riigisiseste ja dineerib analüüside kvaliteedi tagamist. Samuti on rahvusvaheliste ohusignaalide monitooringut WHO referentlabor uuringuvaldkonna keskne laboratoorse EIS ja EK EWRS (varajase teavitamise ja reageerimise seire korraldaja ja tegija ning andmete koguja ning süsteem) kaudu, elanikkonna ja asutuste nõustamist, osaleb riiklikus ja rahvusvahelises koostöös asja­ teavitustööd, ekspertsisendi andmist, epidemio­ omaste laborite ja muude institutsioonidega. loogiliste uuringute tegemist nii riigisiseste kui ka piiriüleste nakkushaigustega seotud sündmuste Rahvatervise labor korraldab veredoonorlust esinemise korral, haigustekitajate tuvastamist ja toetavate uuringute referentteenust, tagades uurimist (sh laborianalüüsid), tõrjemeetmete raken­ ööpäevaringse valmisoleku veredoonorlust vajavate damist ja juhendamist (sh immuniseerimise vajadus), patsientide immunohematoloogilisteks ja nakkushai­ järelevalvet nakkushaiguste tõrjenõuete täitmise üle guse tekitajate analüüsideks, vereseaduses ja selle ning rahvusvahelist koostööd piiriüleste terviseoh­ alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete tude, valmisoleku ja rahvusvaheliste tervise-eeskir­ kohaselt. jade (IHR) rakendamisel. TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 20 2026–2029 LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud lisainfo andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 26 251 157 25 119 801 20 048 527 19 900 874 Tegevus 1. 17 633 658 16 525 896 13 461 197 13 431 974 Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks 1 609 698 1 587 665 682 499 682 499 Tervisedenduse korraldus ja lahenduste uuendamine 1 580 406 1 275 361 915 355 915 355 Tervisekäitumise poliitika kujundamine ja elluviimise 2 375 251 2 346 269 1 997 463 1 968 240 korraldamine Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu 1 448 654 1 412 286 578 400 578 400 Uimastitarvitamise ennetamine, ravi, kahjude 10 540 209 9 825 034 9 208 199 9 208 199 vähendamine Valdkonnaülese ennetussüsteemi arendamine 79 439 79 281 79 281 79 281 Tegevus 2. 1 813 418 1 739 225 1 522 523 1 476 260 Vaimse tervise edendamine Elanikkonna vaimse tervise toetamine 525 080 525 160 446 040 429 000 elukaareüleselt Vaimse tervise uurimistöö ja 96 915 95 644 95 644 95 644 sekkumiste arendamine Vaimse tervise valdkonna poliitika kujundamine ja 1 191 424 1 118 421 980 839 951 616 elluviimise korraldamine Tegevus 3. 6 804 080 6 854 679 5 064 807 4 992 640 Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje Epideemiatõrje tegevuste korraldamine 580 948 577 637 408 270 400 353 HIVi ennetamine ja mõjude vähendamine 1 425 560 1 392 694 1 392 694 1 392 694 Laboratoorsete referentteenuste osutamine 1 445 665 1 424 744 1 042 371 1 030 774 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine 130 537 129 809 75 787 75 787 Nakkushaiguste ennetamise poliitika kujundamine ja 579 501 593 486 559 384 530 161 elluviimise korraldamine Nakkushaiguste immunoprofülaktika 467 637 464 899 296 036 296 036 Nakkushaiguste seire korraldamine 2 174 232 2 271 410 1 290 265 1 266 834 TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM 21 2026–2029  © Aron Urb PROGRAMM Lapsed ja pered 2026–2029 LASTE JA PEREDE PROGRAMM 1 2026–2029 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluvii- miseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades peredele vajaliku toe pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning vähendades perede vaesust ja ebavõrdust. Programm keskendub perede toetamisele ja nende toimetuleku parandamisele, lapse õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste hoolekande arendamisele ning vägi- valla ennetamisele ja vägivallaohvrite toetamisele. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 1. Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Laste ja perede programm Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Programmi eesmärk Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) riigi pikaajaline arengustrateegia HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond Majandus- ja Sotsiaalministeerium (SoM) SoM ja MKM kommunikatsiooni- ministeerium (MKM) Soolise Laste ja Vanema- Sotsiaal- Tööturu- võrdõiguslikkuse perede ealiste hoolekande programm ja võrdse kohtlemise programm programm programm programm LASTE JA PEREDE PROGRAMM 2 2026–2029  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja üles- annete täitmisse ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“ ja „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühis- kondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Kohortsündimuskordaja“ ja „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Laste ja perede programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid: y 21.4.1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Regionaalarengu Fond); y 21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.4.9.3. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+). Programmi tegevused on struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa ning iga tegevus kajastab selle poliitikavaldkonna peamisi järgmise nelja aasta prioriteete ja tulemusmõõdikuid. Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus Tegevus “Hüvitised ja toetused Tegevus “Perehüvitiste maksmine Nimetuse parandus. Tegevus hõlmab tervikuna perepoliitika lastele ja peredele” ja vanemluse toetamine valdkonda ja osutatavaid teenuseid. Tegevus “Laste ja perede ning Alates 2026. aastast on tegevuse eelarve jagatud nelja ohvriabi valdkonna arenda- _ tegevuse vahel. mine” Tegevus “Lapsi ja peresid Alates 2026. aastast liikus tegevuse eelarve uue tegevuse toetavate meetmete arenda- _ “Lastekaitse tagamine” eelarvesse. mine ja pakkumine” Alates 2026. aastast on tegevuse eelarve jagatud kolme tege- Tegevus “Abivajavaid lapsi ja vuse vahel ning puudega lapse toetused ja teenused on alates _ peresid toetavad teenused” 2026. aastast kajastatud sotsiaalhoolekande programmis tegevuse “Puudega inimeste toetamine” eelarves. Uus tegevus hõlmab 2026. aastast tervikuna lastekaitse _ Tegevus “Lastekaitse tagamine” valdkonda ja osutatavaid teenuseid. Tegevus “Laste heaolu toetavate Uus tegevus hõlmab 2026. aastast tervikuna laste heaolu _ teenuste korraldamine” toetavate teenuste valdkonda ja osutatavaid teenuseid. Tegevus “Teenused ohvritele ja Tegevus “Ohvriabiteenuste ja Nimetuse korrektsioon. Tegevus hõlmab tervikuna ohvriabi vägivallatsejatele hüvitiste tagamine” valdkonda ja osutatavaid teenuseid. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 3 2026–2029 Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus erivajadusega laste toetuste ja teenuste edaspidine kajastamine sotsiaalhoolekande programmis tegevuse „Puudega inimeste toetamine“ eelarves. Alates 01.10.2026 kajastub laste ja perede programmi tegevuse „Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toeta- mine“ eelarves uus toetuseliik – toitjakaotustoetus, mis on ühtlane toetus ühe või mõlemad vanemad kaota- nud lastele. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Laste ja perede programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Soovitud ja tegelike laste arvu vahe* N/A N/A N/A N/A N/A Allikas: Täpsustub Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr 16,5% 16,1% 15,8% 15,5% 15,2% Allikas: Eurostat (EU-SILC) Perest eraldatud laste osakaal säilib või säilib või säilib või säilib või 0,14% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet langeb langeb langeb langeb * Mõõdiku baastaset on võimalik arvutada 2027. aastal. Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 1 004 771 919 371 926 642 914 550 919 546 Tegevus 1. 937 890 883 453 887 969 888 929 895 139 Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine Tegevus 2. N/A* 6 755 7 187 4 244 4 241 Lastekaitse tagamine Tegevus 3. N/A* 19 545 21 797 13 429 12 096 Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine Tegevus 4. 10 569 9 618 9 689 7 948 8 070 Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine * Täpset summat ei ole võimalik 2026. aasta tegevuste ja teenuste ümberstruktureerimise tõttu kajastada. Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 4 2026–2029 Hetkeolukorra analüüs Kolme viimast aastat on iseloomustanud järjest vähenev sündimus. 2024. aastal sündis vaid 9690 last, mis tähendab, et sündimus vähenes aastaga 2024. aastal 11,5 protsenti. Tegemist on viimase saja aasta väikseima sündide arvuga. sündis Eestis Esimesed lapsed moodustasid kõikidest sündidest 41 protsenti, teised lap- 9690 sed 33 protsenti ning kolmandad ja järgmised 25 protsenti. Kohortsündimus- kordaja oli 2024. aastal 1,83 last naise kohta (2023. aastal 1,82). Loomulik iive on viimastel aastatel olnud rahvastiku koosseisust tulenevalt negatiivne, last, see on viimase kuna vanemaealiste inimeste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv vähe- saja aasta väikseim neb. Viimaste aastate madalat sündimustaset on lisaks demograafilistele sündide arv. põhjustele mõjutanud ka erinevad kriisid – nii COVID-19 pandeemia ja sõda Ukrainas kui ka suur hinnatõus elukalliduse kasv, mis on vähendanud perede kindlustunnet. Selliste 25–39-aastaste naiste ja meeste osatähtsus, kes ei soovi saada ühtegi last, on tõusutrendis. 2023. aastal ei soovinud ühtegi last saada 25–39-aastastest naistest 5,7% ja sama vanuserühma meestest 7,1%. Soovitud lastetus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud. 2004/2005. aasta uuringu andmetel oli soovitud lastetus lapsesaamise eas naistel 3% ja meestel 4%. Rahvusvahelises võrdluses on näiteks Soomes soovitud lastetuse osakaal lapsesaamise ealiste seas 15%. Eesti paistab Euroopas silma suurima 0–2-aastaste lastega vanemate tööhõive lõhega, mis on aga tänu vane- mahüvitise reformile hakanud vähenema, motiveerides isasid senisest aktiivsemalt vanemapuhkust kasutama. Kui 2021. aastal oli see näitaja 43,8 protsendipunkti, siis 2024. aastal juba 28,3. Vajalik on tähelepanu pöörata sündimust toetavate valdkonnaüleste meetmete väljatöötamisele ja raken- damisele ning soodustada perekonda, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. Lastega perede heaolu üks näitaja on majanduslik toimetulek. Statistika­ameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses või sot- siaalses tõrjutuses 16,2% Eesti lastest (ehk umbes 42 300 last), mida on rohkem võrreldes 2023. aastaga (14,1% ja 37 700 last). Absoluutses vaesuses elas 2024. aastal 4,5% (2023. aastal 2,4%) Eesti lastest ehk umbes 11 800 last. Olukorra märkimisväärne halvenemine võib tule- neda nii lastetoetuste vähenemisest (paljulapseliste perede toetuse vähenemine), üldisest hinnatõusust kui ka lapsevanemate töötuse määra kasvust. Kui vaesuse määrad näitavad 2024.a seisu, siis ilma- jäetuse määr, mis põhineb 2025.a esimese poolaasta andmetel, näitab olukorra paranemise märke. Ilmajäetuses elavate laste osakaal on vähenenud 5,2%-ni (2024.a 7,8%) ehk ilmajäetuses elavate laste arv on vähenenud 13 400-ni (eelmisel aastal 21 000). Lastega perede toimetuleku toetamine on jätkuvalt prioriteetne, kuna lapsepõlves kogetud vaesus võib oluliselt piirata laste arenguvõimalusi ning suurendada pikaajalisi sot- siaalmajanduslikke riske. Laste vaesust mõjutab peamiselt nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 2024. aastal elas suhtelises vaesuses 37,9% (2023. a 30,5%) ning absoluutses vaesuses 11,1% (2023.aastal 5,7%). Selleks et suurendada laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustada LASTE JA PEREDE PROGRAMM 5 2026–2029 lapsi ja laste kasvatamist, on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvitiste reaalväärtuste säilimine ning seos palgatõusu ja elukallidusega. Lisaks mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. Vanemluse toetamine ja eri vanuses laste vanemate vanemliku toimetuleku toetamine tuleb muuta kättesaadavamaks. Laiendamist vajab kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste võrgustik, et pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. 2024. aastal algatati lastekaitse või hoolekande teemal uusi juhtumimenetlusi 3909 lapse puhul. Samal aastal menetleti kohalikes omavalitsustes peaaegu 19 000 abivajava lapse juhtumit ehk 7,2% kõigist lastest vajas tervishoiust, sotsiaal- ja haridusvaldkonnast lisatuge. 2024. aasta lõpu seisuga täitis lastekaitsetöötaja ülesandeid Eestis 307 ametnikku, mida on 11 võrra rohkem kui 2023. aasta lõpus. Erialase ettevalmistusega (kõrgharidusega ja vastavad LasteKS §-le 19) oli neist 202. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele omapoolset tuge. KOV-ide soovitusindeks Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseala- sele nõustamisele iseloomustab seda, kui tõenäoliselt soovitaksid KOV-i töötajad Sotsiaalkindluastuameti nõustamisteenust oma kolleegile 10-punktilisel skaalal. 2024. aastal oli soovitusindeks 61% (2023. aastal 46%). 2024. aastal eraldati perest enamasti lapse väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu 367 last, mis on suu- renenud võrreldes 2023. aastaga. Kokku viibis 2024. aasta lõpus seisuga asendushooldusel 1929 last. Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond ka asendushooldusel on pere, elas 2024. aasta lõpus asutusepõhisel hooldu- sel ca 38% (ehk 741 last) kõigist asendushooldust vajavatest lastest (2023. a 725 last). Võrreldes varasemaga on suurenenud asutuses elavate alla 3-aastaste laste arv, keda oli 2024. aasta lõpus 20 ehk 2,7% kõigist asutu- ses elavatest lastest (2023. a 1,4%). 2024. aastal oli aasta jooksul asendushooldusel viibinud laste osakaal kõigist 0–17-aastastest lastest 0,83% (2023. aastal 0,91%). Asendushooldusel viibivate laste hulka arvestatakse kõik alaealised, kes on aasta jook- sul paigutatud asendus- või perekodusse, hooldusperre või eestkostele. Perepõhisel hooldusel viibis 2024. aastal 61,6% asendushooldusel viibivatest lastest (2023. aastal 66,8%). Mõlema näitaja languse põhjuseks võivad olla muudatused eestkostetoetuse määramisel. Seetõttu saab tegelikku trendi hinnata peale 2025. aasta andmete avaldamist. Muret tekitab ka suur psüühikahäirega laste arv. Aastast 2019 on igal aastal suurenenud uute ambulatoorsete psühhiaatriliste haigusjuhtude arv kuni 19-aastaste laste ja noorte seas. Kui 2019. aastal oli neid veidi all 4700, siis aastal 2024 registreeriti 6898 uut psühhiaatrilist ambulatoorset haigusjuhtu. 2024. aastal oli 19% las- teabitelefonile pöördujatest lapsed, kellest pea igal neljandal oli pöördumise põhjuseks nende vaimne tervis ja heaolu. 2024. aastal oli üle 15+-aastaste tüdrukute seas ennast tahtlikult vigastanuid 41,2%. 2024. aastal soo- ritasid suitsiidi üks alla 15-aastane laps ja üheksa last vanuses 15–19-aastat. See on samal tasemel võrreldes 2023. aastaga. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja talle abi osutamine on killustunud eri valdkondade ja asutuste vahel, osapoolte rollid on ebaselged ning puu- dub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Spetsiifiliste vajadustega lastele ei ole piisavalt nende vajadus- tele vastavaid teenuseid, väljakutseks on nende osutamiseks vajaliku kompetentsi järjepidev tagamine ning jätkuvalt on puude raskusastme olemasolu eeldavaid teenuseid, mis vähendab võimalusi ennetavaks, kiireks abivajaduse märkamiseks ning abi pakkumiseks. Paljud lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad satuvad kuriteo ja vägivalla ohvriks. Naistevastane vägivald on väga ulatuslik paarisuhtes – iga kolmas Eesti naine on kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda oma LASTE JA PEREDE PROGRAMM 6 2026–2029 partneri poolt. 2024. aastal registreeriti Eestis 28 345 kuritegu, millest 5412 olid kehalise väärkohtlemise ja 746 seksuaalkuriteod. Seksuaalkuritegude, sealhulgas laste vastu suunatud seksuaalkuritegude arv on kasvanud. Regist- Iga kolmas reeriti 3373 perevägivallakuritegu ning viis perevägivalla käigus tapmist ja naine on kogenud mõrva (koos katsetega). Suurem osa perevägivallast on paarisuhtevägivald, kus ohvriks on naine ja teo toimepanijaks mees. 30% puhul juhtumitest oli vägivalda. ohvriks laps, kas otseselt või pealtnägijana. 2024. aastal nõustasid piirkondlikud ohvriabitöötajad 3435 inimest, kokku tehti 10 581 nõustamist. Ohvriabi tugiliinidele tehti kokku 15 631 pöördumist, sealhulgas kriisitelefonile 116 006 tehti 5647 pöördumist, emot- sionaalse toe ja hingehoiu telefonile 7577 pöördumist ning kõigi liinide peale kokku 2407 tagasihelistamist (olukorrad, kui liin oli helistamise hetkel hõivatud ja pöörduja soovis, et talle tagasi helistatakse). Veebinõusta- misi tehti 1670 korral. Naiste tugikeskustesse pöörduti 11 175 korral, pöördujateks olid 1894 naist ja nendega seotud 1527 last, majutust vajas 130 naist, kes kasutasid majutust keskmiselt 31 päeva. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöörduti 241 korral, 96% pöördujatest olid naised. Ohvriabist ollakse Eestis aina enam teadlikud1, aga endiselt jõuab liiga vähe kannatanutest ohvriabini. 2024. aastal oli elanikkonna teadlikkus ohvriabi kriisitelefonist 59%. See näitab, et suur osa elanikkonnast on teadlik ööpäevaringsest võimalusest saada tuge ja ärakuulamist, kui inimene on kogenud vägivalda, kaotust, sattunud traumeerivasse olukorda või on see juhtunud tema lähedase või tuttavaga. Ohvriabi kriisitelefoni kättesaa- davuse tagatus näitab, kui sageli saab helistaja kohe kontakti (st liin ei ole hõivatud). 2024. aastal avaldatud andmetel oli see näitaja 72%. Kuigi elanikkonna uuringud näitavad väga suurt ohvriks langemise kogemust, on murekohaks ametliku statistika vähenemine. Politseid teavitatakse vähem ja seetõttu võib olla, et paljud ohvrid ei kuulegi ohvriabist ega oska ise pöörduda. Ka pöördumise korral ei pruugi abi olla piisav, muuhulgas seetõttu, et spetsia- listide teadlikkus trauma mõjudest kannatanule on ebapiisav, samuti on puu- dujääke nõustamisoskustes. Koolitusvajadus kogu valdkonnas, mis ohvritega kokku puutub (jõustruktuurid, sotsiaalvaldkond, sh ohvriabi) on oluliselt suurem kui võimekus sellele reageerida. Aina suuremaks murekohaks saab teenuste alarahastatus, mis raskendab teenuste kättesaadavust ja kvaliteetset abi osu- tamist. Vaja on senisest veelgi enam keskenduda erinevate (ohvriabi)teenuste omavahelise integreerituse saavutamisele, dubleerimise vältimisele ja ohvrite individuaalsete vajaduste hoolikale hindamisele, et tagada konkreetsele ini- mesele vajalik, tema iseseisva toimetuleku saavutamist toetav abi. Kuigi 2024. aastal avaldatud elanikkonna teadlikkuse ja hoiakute uuring näitas olulist edasi- minekut suhtumises pere- ja seksuaalvägivalda ning inimkaubandusse, tuleb ka edaspidi suurendada ühiskonna teadlikkust vägivalla ennetamise vajalikkusest ja ohvrite abistamisest. Tervishoiuasutustes ja kohalikes omavalitsustes on vaja arendada ohvri märkamise oskusi. Ohvrite kiiremaks ja mõjusamaks abistamiseks tuleb teha IT-arendusi, et edastada ohvrite andmed turvaliselt ohvriabile ja muuta ohvriabi veeb (palunabi.ee) kasutajasõbralikumaks. Arendamist ja kaasajastamist vajavad ka nõustamiska- nalid (telefonid, chat, AI rakendamise võimalused). Ohvri turvalisuse tagamiseks peab ohvrite abistamine ja töö vägivalla toimepanijatega olema sidus ja koordineeritud, tööks perevägivalla toimepanijatega on vaja leida tulemuslikud meetmed. Kuriteoohvri hüvitise saamise süsteem 2023. aastal uue ohvriabi seadusega küll lihtsustus, kuid endiselt saavad väga vähesed ohvrid hüvitist, selle menetlemine on Sotsiaalkindlustusametile väga töömahukas ja süsteem on jätkuvalt liiga keeruline. Seega on vajalik jätkata vahepeal seisma jäänud kuriteoohvri hüvitise reformiga. 1 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 7 2026–2029 Olulisemad tegevused y Perepoliitika ja sündimuse toetamiseks viiakse valdkonna teadlaste ja ekspertidega koostöös valminud perepoliitika tervikanalüüsi põhjal ellu vajalikud muudatused ning töötatakse välja ettepanekud riikliku eluasemepoliitika kujundamiseks, mis arvestavad lastega perede vajadusi ja toetavad turutõrgete leeven- damist. y Uuendamisel on lastekaitse korraldus, et tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste ja perede toetamisel ning jätkata lapse ja perekeskse lastekaitsetöö juurutamist koos tõenduspõhise tööriistapaketi loomisega. Kavas on luua laste heaolu valdkonnas terviklik kvaliteedisüsteem, et tagada riigi ja kohalikul tasandil pakutava abi tulemuslikkus. Samuti kaasajastatakse lastekaitsetöötajate välja- ja täiendõppe- süsteemi ning töötatakse välja terviklik tugisüsteem. Rõhuasetus on kohalike omavalitsuste koostööl põhineva lastekaitse korralduse tugevdamisel ja kavas on täpsustada Sotsiaalkindlustusameti ülesandeid kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamisel. y Abivajavate laste ja nende perede paremaks toetamiseks viiakse ellu rehabilitatsioonisüsteemi muudatu- sed ja tagatakse vajaduspõhiste teenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Selleks on kavas luua suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks vajalike teenuste tervikpilt ning sellest lähtuvalt arendada lastele pakutavaid (sh ööpäevaringseid) teenuseid. Lapsele ja tema perele tervikliku toe pakkumiseks jätkatakse teenuste integreerimisega ning viiakse ellu erivajadusega laste tugisüsteemi reform tervishoius, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. y Pere- ja soopõhise vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks keskendutakse koostöös Justiits- ja Digimi- nisteeriumiga Norra välisvahendite toel ennetus- ja riskide vähendamise süsteemi arendamisele. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 8 2026–2029 Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine Tegevuse eesmärk: tagada perede ja laste heaolu, soodustada sündimust, toetada laste arengut ja pakkuda peredele majanduslikku tuge. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu perepoliitikat, et toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning perepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Sotsiaalministeerium rakendab töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamise toetamiseks peresõbraliku tööandja märgise programmi ning arendab lapsevanemate vanemlikke oskusi, et toetada laste heaolu ja perede toimetulekut. Välisvahendite toel luuakse ennetus- ja peretöökeskusi ning arendatakse pereteenuseid. Sotsiaalkindlustusamet maksab lastele ja peredele hüvitisi ja toetusi, suurimad neist on vanemahüvitis ja pere- toetused. Vanemahüvitise peamine eesmärk on säilitada lapse sündimisel riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö ja pereelu ühitamist. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Samuti makstakse sünni- toetust, lapsendamistoetust, kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toe- tust, üksikvanema lapse toetust, eestkostel oleva lapse toetust, ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetust ning hüvitatakse lapsepuhkuse tasu. Alates 01.10.2026 hakkab kehtima uus toetuseliik – toitjakaotustoetus, mis on ühtlane toetus ühe või mõlemad vanemad kaotanud lastele. Tegevuse eelarvest rahastatakse ka elatisabi ning lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitset. Alates 2026. aastast jõustuvad järgmised muudatused: y vanemahüvitise ülempiir väheneb kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani ning vanemapuhkusel viibijatele võimaldatakse teenida täiendavat tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta; y lõpetatakse riigi poolt ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ega kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist. Perioodil 2026–2029 on kavas: y töötada välja sündimust toetavad valdkondadeülesed meetmed, tuginedes 2025. aasta kevadel valminud analüüsile ja tõenduspõhistele poliitikasoovitustele, ja rakendada neid; y soodustada perekonda, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas; y arendada noortele ja lapsevanematele mõeldud paari- ja peresuhteid ning vanemlust toetavaid programme ja teenuseid ning parandada nende kättesaadavust; y arendada välisvahendite toel välja üle-eestiline ennetus- ja peretöökeskuste võrgustik (perepesad), et toetada vanemlust ning tugevdada paari- ja peresuhteid. Lähiaastatel on välisvahendite toel kavas luua minimaalselt 13 perekeskust. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 9 2026–2029  Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe 28,3 pp väheneb väheneb väheneb väheneb Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda 53% säilib või säilib või säilib või säilib või või ei söanda kellegi poole pöörduda (2018) langeb langeb langeb langeb Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, SoM tellimus) Laste absoluutse vaesuse määr 4,5% ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 25-39-aastaste naiste ja meeste osatähtsus, Mehed 7,1% säilib või säilib või säilib või säilib või kes ei soovi saada ühtegi last Naised 5,7% langeb langeb langeb langeb Allikas: Eesti sotsiaaluuring (2023) Tegevus 2. Lastekaitse tagamine Tegevuse eesmärk: tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika rakendamisega riigi ja kohalike omavalitsuste valdkondadevahelises koostöös. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu lastekaitsepoliitikat, et toetada abivajavaid ja hädaolus olevaid lapsi. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning lastekaitsepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse eelarvest rahastatakse välisvahendite toel lastekaitse juhtumikorraldusmudeli rakendamist. Sotsiaalkindlustusamet pakub tegevuse eelarvest riiklikku perelepitusteenust ja lastemajateenust väärkoheldud lastele. Tegevus sisaldab ka lastekaitse telefoniteenuseid: lasteabitelefon 116111 ja kadunud laste telefon 116000, samuti spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavitustegevust. Sotsiaalkindlustusamet koordineerib valdkondadeüleseid lastekaitsealaseid koostöö- ja ennetustegevusi ning korraldab lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi eesmärgiga parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ja aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, kogukon- nas ja ühiskonnas tervikuna. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalikele omavalitsustele ka lastekaitsealase nõus- tamise teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edukust. Perioodil 2026–2029 on kavas: y tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste ja perede toetamisel ning jätkata lapse ja pere- keskse lastekaitsetöö juurutamist koos tõenduspõhise tööriistapaketi loomisega; y luua laste heaolu valdkonnas terviklik kvaliteedisüsteem, et tagada riigi ja kohalikul tasandil pakutava abi tulemuslikkus; y kaasajastada lastekaitsetöötajate välja- ja täiendõppesüsteem ning töötada välja terviklik tugisüsteem; y töötada välja kohalike omavalitsuste koostööl põhinev lastekaitse korraldus ning täpsustada Sotsiaalkindlustusameti kui riikliku lastekaitset korraldava asutuse ja järelevalveasutuse pädevust ja ülesandeid kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamisel. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 10 2026–2029  Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Laste rahulolu eluga 80,2% (4. kl) 4. klassis, 8. klassis ja 11. klassis säilib või säilib või säilib või säilib või 65,2% (8. kl) Allikas: Haridus- ja Noorteamet tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb 64,3 % (11. kl) (riikliku heaolu- ja koolikeskkonna küsitlused) KOV-ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti säilib või säilib või säilib või säilib või tegevusega KOV-ide nõustamisel ja toetamisel 61% tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Aasta jooksul asendushooldusel viibinud laste säilib või säilib või säilib või säilib või osakaal kõigist 0–17-aastastest lastest, % 0,83% langeb langeb langeb langeb Allikas: Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet Tegevus 3. Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine Tegevuse eesmärk: tagada mitmekülgse abivajadusega lastele nende heaolu, arengut ja toimetulekut toe- tavad vajaduspõhised teenused, mis on integreeritud sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja õiguskaitsevaldkonna juhtumikorraldusse. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu laste heaolu teenuste poliitikat, et toetada lapsi, kelle abivajadus püsib vaatamata ennetusmeetmete pakkumisele ning lastekaitse juhtumikorralduslikele lahendustele. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustus- protsessis osalemist ning laste heaolu teenuste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Sotsiaalkindlustusamet rahastab mitmekülgse abivajadusega laste toetamiseks vajalikke teenuseid. Kinnise lasteasutuse teenus pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele pakutakse mitmedimensioonilist pereteraapiat (Multidimensional Family Therapy – MDFT) ning arendatakse uusi teenuseid, et kõigile mitme- külgse abivajadusega lastele oleks tagatud vajalik tugi. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb asendushoolduse korraldamise, valdkondlike koolituste pakkumise korralda- mise, tugiteenuste pakkumise koordineerimise ja asendushoolduse arendamisega, et parandada selle kvali- teeti ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Samuti pakutakse saatjata alaealisele välismaalasele juhtumikorraldust ja korraldatakse neile turvaline majutus. Perioodil 2026–2029 on kavas: y suurendada perepõhise asendushoolduse võimalusi ja parandada asendushoolduse kvaliteeti; y luua suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks vajalike teenuste tervikpilt ning sellest lähtuvalt arendada lastele pakutavaid, sealhulgas ööpäevaringseid teenuseid; integreerida teenused valdkondadeüleste tegevustega, et pakkuda terviklikku tuge lapsele ja perele; y viia ellu erivajadusega laste tugisüsteemi reform, et pakkuda lastele sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas integreeritud vajaduspõhist tuge ning hindamisi konsolideerida; y võtta kasutusele psüühika- või arenguhäirega laste ja nende peredega töötamise metoodikaid ja sekkumisi ning koolitada spetsialiste nende rakendamiseks Eestis. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 11 2026–2029  Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Perepõhisel hooldusel (hoolduspered, perekon- nas hooldamisel ja eestkostel) elavate laste 61,6% suureneb suureneb suureneb suureneb osakaal asendushoolduse viibivatest lastest, % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 4. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine Tegevuse eesmärk: tagada õigeaegne ja piisav abi kuriteo, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu ohvriabipoliitikat, et toetada vägivallaohvreid traumast taastumisel ja iseseisva toimetuleku saavutamisel. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ohvriabipoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Sotsiaalkindlustusamet rahastab tegevuse eelarvest ohvriabi seadusest tulenevaid teenuseid ohvritele ja vägivallatsejatele. Piirkondliku ohvriabi osutamine hõlmab endas nii ohvriabi põhiteenust, taastava õiguse tee- nust kui ka vägivallast loobumise toetamise teenust, mille eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Vägivallaohvritele sihtrühmapõhise toe osutamine sisaldab sek- suaalvägivalla kriisiabi, inimkaubandusohvrite teenust ning naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenust. Tegevuse eelarvest rahastatakse ka psühhosotsiaalset kriisiabi, ohvriabi kriisitelefoni, traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi ja kuriteoohvri hüvitist. Perioodil 2026–2029 on kavas: y viia ellu kuriteoohvri hüvitise reform, et tagada hüvitise parem kättesaadavus raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud isikuvastase vägivallakuriteo ohvritele; y luua ohvriabis võimekus toetada mitmekülgselt kübervägivalla ohvreid ja multiprobleemseid kliente; y tagada ohvrite individuaalse riski- ja toetusvajaduse hindamise instrumendid ja nende kasutamise osku- sed ning laiemalt ohvriabi professionaalsus vägivallakuriteo liikide ohvrite toetamisel; y luua kõikide perevägivalla juhtumite puhul ohvrite tuvastamise ja teenuseid saama suunamise mehhanism ning tagada 2025. aastal valmiv inimkaubanduse riikliku suunamismehhanismi rakendamine ametkon- dade koostöös; y tagada kolme ohvriabi puudutava direktiivi ülevõtmine (2026 inimkaubandusevastane direktiiv, 2027 nais- tevastase vägivalla ja perevägivalla direktiiv, 2028 kuriteoohvrite direktiiv). Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Ohvriabi kriisitelefoni kättesaadavuse tagatus 72% või 72% või 72% või 72% või 72% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet suurem suurem suurem suurem Elanikkonna teadlikkus ohvriabi kriisitelefonist 116 006 59% tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Allikas: Sotsiaalkindlustusamet jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale Üldine rahulolu ohvriabiteenustega N/A* tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või Allikas: Sotsiaalkindlustusamet tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb * 2024. aasta valim oli liiga väike. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 12 2026–2029 Programmi juhtimiskorraldus Laste ja perede programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Hea- olu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm“, Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiits- ja Digiministeeriumi õigusriigi programm. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ja novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 13 2026–2029 LISA 1. Alates 2026. aastast väheneb vanemahüvitise ülem- piir kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani ning võimaldatakse teenida täien- Programmi teenuste davat tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta. kirjeldus Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 205) Kogumispensioni täiendava sissemakse teenus, mille Tegevus 1. Perehüvitiste maksmine eesmärk on tagada riigi poolt II sambaga liitunud ja vanemluse toetamine kindlustatud isikule pensionivara kogunemine ka perioodil, kui ta kasvatab alla kolmeaastast last. Perepoliitika kujundamine ja Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on elluviimise korraldamine korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 423) tema kolmeaastaseks saamiseni täiendavaid sisse- Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu pere- makseid kogumispensioni ehk teise pensionisamba poliitikat, et toetada perede sotsiaalmajanduslikku kontole. Lapsevanema kogumispensioni kontole toimetulekut ja soodustada laste sünde. Tegevus hõl- maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest mab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsus- tulust. tusprotsessis osalemist ning perepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenust rahastatakse Riik maksab sotsiaalmaksu ja tagab seeläbi ravikind- osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede lustuskaitse selleks õigustatud vanema eest, kes toetamine“). tegeleb lapse/laste kasvatamisega. Riiklik ravikind- lustus on tagatud ühele vanemale, kes kasvatab alla Elatisabi kolmeaastast last, vanemale, kes ei tööta ja kasvatab (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 203) kolme või enamat last, ja on mittetöötav ja vanemale, kes kasvatab seitset või enamat last. Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui lapsevanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee Alates 2026. aastast lõpetatakse riigi poolt ravikind- seda vajalikus ulatuses. Elatisabi on võimalik taot- lustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava leda kohtumenetluse, täitemenetluse ja pankrotime- abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muu- netluse ajal. Elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus. datus ei puuduta alla kolmeaastast last kasvatavaid ega kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik Vanemahüvitis jätkab sotsiaalmaksu maksmist. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 204) Peretoetused Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetu- (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 206) lek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist Peretoetuste eesmärk on toetada laste kasvamist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates ning lastega perede heaolu ja elukvaliteeti, soodus- lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni tades seeläbi laste sünde. Peretoetused on rahalised 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvi- hüvitised, mis jagunevad ühekordseteks ja perioodi- tise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise listeks hüvitisteks. Ühekordsed peretoetused on sün- kalendripäevi. Vanemahüvitise suurus sõltub hüvitise nitoetus ja lapsendamistoetus. Perioodilisi hüvitisi saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka makstakse üks kord kuus jooksva kalendrikuu eest: maksimaalne määr. Isikule, kes tulu ei ole saanud, lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkoste- tagatakse seadusega fikseeritud hüvitise määra suu- tava lapse toetus, lasterikka pere toetus, ajateenija rune sissetulek. või asendusteenistuja lapse toetus, kolmikute ja ena- maarvuliste mitmike toetus. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 14 2026–2029 Lapsepuhkuste tasu Töö ja pereelu ühitamise soodustamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 207) (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 55) Lapsepuhkusele on õigus mõlemal töösuhtes oleval Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse soodustab tööandjate kaasamine peresõbraliku töö- 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta andja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalend- märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, riaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juuruta- mille ühe kalendripäeva suurus on 50% saaja keskmi- nud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise sest töötasust. Lapsepuhkuse suurus sõltub hüvitise saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinna- maksimaalne määr. takse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust viiakse ellu välisvahenditest rahasta- Toitjakaotustoetus tava ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 450) Pereteenuste arendamine Toitjakaotustoetus on 01.10.2026 kehtima hakkav (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 443) uus toetusliik, mida makstakse ühtse suurusena ühe või mõlemad vanemad kaotanud lapsele. Teenust rahastatakse välisvahenditest ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu, mille eesmärk Vanemlike oskuste arendamine on luua ennetus- ja peretöökeskusi, suurendada (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 134) kohalikus omavalitsuses perede paremaks Sotsiaalkindlustusamet tegeleb perede ja vanemaha- toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja riduse valdkonna arendustegevustega. Lapsevane- kättesaadavust, muuta peredele vajalik info ühest matele pakutakse tulemusliku vanemlusprogrammi kohast kättesaadavaks ning luua kodulähedased „Imelised aastad“ koolitusi, mis hõlmavad 2–8-aas- tervise-, sotsiaal- ja psühholoogilisele abile taste laste vanematele mõeldud põhiprogrammi juurdepääsu võimalused rõhuasetusega võimalike (Parent Basic Preschool) ja 4–12-aastaste laste riskide varajasel märkamisel. Kogukondliku vanematele mõeldud jätkuprogrammi (Advanced ennetus- ja peretöökeskuse eesmärk on toetada Parent). Programmi eesmärk on arendada vanemate laste ja perede heaolu süsteemse ja järjepideva vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste ennetustegevusega ning kogukonna võimestamisega väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Sotsiaal- oma kodukoha läheduses. kindlustusamet toetab kohalikke omavalitsusi kooli- tuste korraldamise kulude katmisel. Tegevus 2. Lastekaitse tagamine Teenust rahastatakse välisvahenditest ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu, mille abil Lastekaitsepoliitika kujundamine ja toetatakse lapseootel ja lapse saanud peresid ning elluviimise korraldamine suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 424) rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Oluliseks tegevuseks on igas eas (0–18-aastaste) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu las- laste vanematele mõeldud vanemaharidust tekaitsepoliitikat, et toetada abivajavaid ja hädaolus toetavate ennetustegevuste arendamine ja üle- olevaid lapsi. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valit- eestilise kättesaadavuse parandamine, muu hulgas suse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ette- pööratakse rohkem tähelepanu isade teadlikkuse valmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning parandamisele ja nende osaluse suurendamisele lastekaitsepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajasta- vanemaharidusprogrammides. mist. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“). LASTE JA PEREDE PROGRAMM 15 2026–2029 Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine Riikliku lastekaitse teenuse pakkumine ja (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 407) arendamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 214) Teenuse raames töötatakse välja lastekaitse juhtumikorralduse mudel, et ühtlustada Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate nõusta- lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja misel pakutakse kohalikele omavalitsustele tervik- perede parem abistamine. Uue mudeli rakendamiseks likku, analüüsi- ja vajaduspõhist teenust. Kohalikke on plaanis toetada kohalikke omavalitsusi. Teenust omavalitsusi abistatakse juhtumite lahendamisel rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT (alates juhendamisest lapse abivajaduse hindamisel „Laste ja perede toetamine“). kuni sobivate meetmete valikuni), antakse arvamusi kinnise lasteasutuse teenuse sobivuse kohta ja Lastemajateenus väärkoheldud lastele vahendatakse rahvusvahelisi lastekaitsejuhtumeid, (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 217) samuti arendatakse lastekaitsetöötajatele igapäeva- tööks vajalikke infosüsteeme. Lastekaitsetöötajatele Sotsiaalkindlustusamet pakub lastemajatee- luuakse vajalikke tööjuhiseid, korraldatakse koolitusi nust väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt ning arendatakse juhtumikorralduse ja võrgustikutöö käituva lapse abistamiseks. Teenuse osutamisel protsesse. Nõustamisteenus suurendab lastekaitse lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud lastemaja võimekust kohalikul tasandil ja parandab lastekaitse- ehk Barnahusi mudelist, et pakkuda lapsele töö kvaliteeti. koordineeritud ja tõhusat abi. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Sotsiaalkindlustusamet täidab keskasutusena nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb Teenust rahastatakse välisvahenditest rahastatakse kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“ kaudu, seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist mille raames on plaanitud arendada ennast ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli abivajaduse hindamise ja abistamise meetodeid 79 punktides a, b, f ja g ning artiklites 80 ja 82 ette (sh hindamisvahendite ja käsiraamatute tõlkimine nähtud ülesandeid. ja hankimine ning spetsialistide koolitamine) ning lastemaja teenuseid ja võrgustikutööd, samuti Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavituste- koolitada ravimeeskondi seksuaalse väärkäitumise ja gevuse koordineerimine, sh lasteabi telefoniteenuse parafiiliate ravi alal. (116111) pakkumine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 444) Riiklik perelepitusteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 291) Teenus hõlmab lasteabi 116111, kadunud laste tele- foni 116 000, veebiterapeuditeenust ning laste heaolu Riiklik perelepitusteenus on mõeldud ühise valdkondadeülese koostöö, ennetus- ja teavitustege- alaealise lapse (või laste) lahkuläinud või vuse koordineerimist. Teenuse eesmärk on toetada lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole lapsi, peresid ja laste heaolu valdkonnaga seotud õnnestunud lapsega suhtlemise korras ja lapse spetsialiste, pakkudes ööpäevaringset nõustamist, ülalpidamisega seotud küsimustes kokku leppida. vajaduspõhist tuge ning infot ja koolitusi, mis aitavad Riiklik perelepitusteenus tagab, et vanemate varakult märgata probleeme ja ennetada nende süve- lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik nemist. lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis Lasteabi 116111 on ööpäevaringne tasuta telefoni kohtumenetluses. Perelepitus aitab lapsevanematel ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, mille teha parimad võimalikud kokkulepped nende laste eesmärk on abistada lapsi ja peresid ning suuren- arenguvajadustest lähtuvalt. Lisaks aitab perelepitus dada nende heaolu, samuti abistada abivajavat ja lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toime hädaohus olevat last. Töövälisel ajal täidab las- tulla. Perelepitus toimub kõigile osapooltele teabi nõustaja hädaohus olevate laste juhtumite emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas. puhul lastekaitsetöötaja rolli. Lisaks pakutakse LASTE JA PEREDE PROGRAMM 16 2026–2029 abivajavatele lastele ja peredele veebiterapeudi toetamine“, mille abil töötatakse välja ühtsed teenuse teenust. osutamise sisu ja kvaliteedi põhimõtted ning teenuse hindamise süsteem, samuti koolitatakse teenust osu- Laste heaolu valdkondadeülese koostöö, ennetus- ja tavate asutuste personali. teavitustegevuse alla kuuluvad juhendmaterjalide koostamine, koostöö partneritega, teavitustegevused Mitmedimensiooniline pereteraapia ja koolitused, et toetada laste heaolu ning edendada (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 232) abivajaduse ennetamist ja selle varajast märkamist. Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT – Mul- Teenust rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT tidimensional Family Therapy) on tõenduspõhine „Laste ja perede toetamine“). perekeskne programm, mida pakuvad Sotsiaalkind- lustusameti terapeudid tõsise riskikäitumise ja mit- mekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. Tegevus 3. Laste heaolu toetavate MDFT programm on mõeldud 11–18-aastastele noor- teenuste korraldamine tele, kelle puhul esineb õigusrikkumisi, sõltuvusainete kuritarvitamist, hälbivat käitumist, koolikohustuse mittetäitmist, pereprobleeme. Teraapia on pikaajaline, Laste heaolu teenuste poliitika kujundamine ja ühe perega tegeletakse keskmiselt 4–6 kuud. elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 425) Mitmedimensioonilise pereteraapia arendamist rahastatakse välisvahenditest ESF+ TAT „Laste ja Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu perede toetamine“ kaudu, mille raames pakutakse laste heaolu teenuste poliitikat, et toetada lapsi, terapeutidele vajalikke koolitusi MDFTd vajavate siht- kelle abivajadus püsib vaatamata ennetusmeetmete rühmadega töötamiseks ning tagatakse uute terapeu- pakkumisele ja lastekaitse juhtumikorralduslikele tide/superviisorite väljaõpe teenuse kättesaadavuse lahendustele. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valit- tagamiseks üle Eesti. suse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ette- valmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning Asendushoolduse korraldamise (sh saatjata ala- laste heaolu teenuste poliitikaga seotud õigusaktide ealistele välismaalastele), arendamise ja pädevuse kaasajastamist. Teenust rahastatakse osaliselt välis- suurendamise teenus vahenditest (ESF+ TATd „Laste ja perede toetamine“ (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 295) ja „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ ning ERFi TATd „Asen- Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks on riigisisese dushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueeri- ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine, rah- mise toetamine“ ja „Peremajade rajamine ja ruumide vusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine, kohandamine suure abivajaduse ja kompleksproblee- hooldusperede sobivuse hindamine ja hoolduspe- midega lastele“). rede ettevalmistamine, eestkoste-, lapsendaja- ja hooldusperedele tugiteenuste korraldamine ning Kinnise lasteasutuse teenus kohaliku omavalitsuse üksuse toetamine lapsele või (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 223) perele sobivate meetmete leidmisel. Alates 2023. aastast on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks Kinnine lasteasutus pakub ajutist ööpäevaringset korraldada ka täienduskoolitusi asendushooldusel tuge ja turvalisust lastele, kelle käitumine seab tuge- olevat last vahetult kasvatavatele isikutele valt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või ter- (kasvatajad, perevanemad, hooldus-, eestkoste- ja vise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. lapsendajapered), asendus- ja perekodude juhtidele Kuivõrd kinnise lasteasutuse teenuse osutamisel ja võrgustikuliikmetele, samuti pakkuda tugiteenuseid piiratakse lapse liikumisvabadust, on tegu ühe inten- lapsendaja-, eestkoste- ja hooldusperedele (seaduses siivsema teenusega, mille kohta saab otsuse teha 2026 jaanuarist). ainult kohus. Aastas saab teenust ca 100 last. Välisvahenditest rahastatakse ESF+ TAT „Laste Kinnise lasteasutuse teenuse arendamist rahasta- ja perede toetamine“ tegevuse „Asendus- ja takse välisvahenditest ESF+ TATst „Laste ja perede järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja LASTE JA PEREDE PROGRAMM 17 2026–2029 mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse vaimset ja sotsiaalset toimetulekut toetavat tuge, arendamine“ kaudu arendustegevusi ja tugiteenuseid teavitatakse kaitsemeetmetest ja korraldatakse teenuste kvaliteedi parandamiseks ning sihtrühma juhtumikorralduslikku koostööd. Teenuse oluline osa õiguste ja heaolu tagamiseks. on taastava õiguse põhimõtetele tuginev sekkumine, mille kaudu võimaldatakse vahendatud kohtumisi Teenus hõlmab ka saatjata alaealisele välismaalasele ja taastavaid vestlusi. Need aitavad juhtunut pakutavat juhtumikorraldust ja turvalise majutuse mõtestada, toetavad kahju heastamist ja õiglustunde tagamist. Saatjata alaealiseks välismaalaseks taastumist. Taastavat nõustamispraktikat loetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse rakendatakse nii süüteomenetluse raames kui andmise seaduse § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 ka väljaspool seda, pakkudes ohvritele turvalist tähenduses alla 18-aastast mitte Euroopa Liidu, keskkonda keeruliste teemade käsitlemiseks. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Kõrge riskitasemega perevägivalla juhtumite korral Konföderatsiooni kodanikku (sh Ukraina kodanik) või rakendatakse MARAC-võrgustikumudelit, mis hõlmab alla 18-aastast kodakondsuseta isikut, kes saabub erinevate valdkondade spetsialistide kaasamist või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja eesmärgiga tagada ohvri kaitse ja ennetada raskeid või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb tagajärgi. Teenust toetab ohvriabi vabatahtlike Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust süsteem ning sellele lisanduvad koolitused, vastutavast täisealisest isikust. võrgustikutöö ja ennetustegevused, mille eesmärk on suurendada kogukondlikku valmisolekut vägivalla ennetamiseks ja turvalise elukeskkonna loomiseks. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest Tegevus 4. Ohvriabiteenuste ja (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“). hüvitiste tagamine Vägivallaohvritele sihtrühmapõhise toe osutamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 446) Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenuse eesmärk on tagada vägivallaohvritele (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 240) sihtrühma- ja vajaduspõhine ning terviklik tugi, mis soodustab vägivallast taastumist, turvatunde taas- Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ohv- tamist ja edasise vägivalla ennetamist. Teenuse riabipoliitikat, et toetada vägivallaohvreid traumast sihtrühmadeks on seksuaalvägivalla, naistevastase taastumisel ja iseseisva toimetuleku saavutamisel. ja perevägivalla, inimkaubanduse ning muude vägi- Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkon- vallavormide ohvrid, samuti vägivalla toimepanijad. napoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, Teenus koondab erinevad sihtrühmadele suunatud EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ohvriabipolii- teenused, sealhulgas seksuaalvägivalla kriisiabi, tikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenust inimkaubandusohvrite teenused, naistevastase ja rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT perevägivalla ohvrite tugiteenuse ning vägivallast loo- „Laste ja perede toetamine“). bumise toetamise teenuse. Piirkondliku ohvriabi osutamine Seksuaalvägivalla kriisiabi keskendub kiire ja pro- (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 445) fessionaalse meditsiinilise ning psühhosotsiaalse Teenus on suunatud kuriteo, vägivalla ja kriisi- abi pakkumisele seksuaalvägivalla ohvritele ööpäe- juhtumi ohvritele maakondlikul tasandil. Teenus varingselt, sealhulgas kohtumeditsiinilise tõendite ühendab endas ohvriabi põhiteenuse ja taastava kogumise võimalusele ning traumast taastumise toe- õiguse teenuse elemendid ning tugineb piirkond- tamisele sõltumata menetluse olemasolust. likkuse põhimõttele – igas maakonnas tegutsevad Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus ohvriabitöötajad, kes tunnevad kohalikke olusid on kättesaadav igas maakonnas ning toetab naisi ja koostöövõrgustikke, võimaldades ohvritele ja lapsi vägivallast vabanemisel ning iseseisva toi- kiiret, paindlikku ja vajaduspõhist tuge. Teenuse metuleku taastamisel. Teenus sisaldab nõustamist, raames hinnatakse abivajadust ning pakutakse juhtumikorraldust, vajaduse korral psühholoogilist ja psühhosotsiaalset nõustamist, emotsionaalset, LASTE JA PEREDE PROGRAMM 18 2026–2029 juriidilist abi, ning ajutist turvalist majutust, ka nais- Ohvriabi kriisitelefon on teenuse osa, mille sihtrühm tega kaasas olevatele lastele. on laiem – see on ööpäevaringselt kättesaadav info- ja nõustamiskanal kõigile vägivalla, kuriteo või kriisi- Inimkaubandusohvrite teenus keskendub mitmeke- juhtumi tõttu kannatanutele, kes vajavad infot, tuge sise abi pakkumisele, sealhulgas nõustamine, maju- või juhiseid edasisteks sammudeks. tus, toitlustus, tervishoiuteenused ning juriidiline ja psühholoogiline abi, et toetada ohvrite taastumist ja Ohvrite taastumist toetavate otsekulude hüvitamine õiguste kaitset. (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 447) Vägivallast loobumise toetamise teenus on suunatud Teenuse eesmärk on toetada vägivalla- ja kuriteoohv- vägivalla toimepanijatele eesmärgiga toetada neid rite psühhosotsiaalset ning majanduslikku taastumist. vägivallast loobumisel, hinnata riske ning pakkuda Teenus ühendab kaks suunda: traumast taastumist nõustamist vastutuse võtmiseks ja uute vägivalla- toetava vaimse tervise abi pakkumise ja kuriteoohvri vabade toimetulekumehhanismide kujundamiseks. hüvitise maksmise. Teenus aitab ennetada vägivalla kordumist ning toe- Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi on tab ohvrite kaitset ennetuse ja spetsialistide koostöö suunatud emotsionaalse ja vaimse tasakaalu taasta- kaudu. misele, et ennetada vaimse tervise probleemide teket Teenuse osutamisel rakendatakse individuaalset või süvenemist. Teenust on õigus saada perevägi- lähenemist ning tehakse koostööd asjaomaste spet- valla ja seksuaalvägivalla ohvritel sõltumata krimi- sialistide ja võrgustikega, et tagada ohvrite turvalisus, naalmenetlusest, samuti kuriteoohvritel, kelle juhtumi õigused ja taastumine. kohta on algatatud menetlus, ning teatud juhtudel ka ohvri lähedastel ja tunnistajatel. Teenuse saamine Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest põhineb Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud abiva- (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“). jadusel ning selle kulud hüvitatakse üldjuhul kuni ühe kuutasu alammäära ulatuses. Erandjuhtudel (nt Psühhosotsiaalse kriisiabi ja seksuaalselt väärkoheldud lapse, inimkaubanduse ohvriabi kriisitelefoni pakkumine või terrorikuriteo ohvri puhul) võib teenus olla kätte- (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 294) saadav pikemat aega. Tegemist on koondteenusega, mille eesmärk on Kuriteoohvri hüvitis on rahaline toetus isikule, kes on pakkuda ohvritele ja nende lähedastele kiiret ja asja- langenud vägivallakuriteo ohvriks Eesti territooriumil kohast infot ning esmast emotsionaalset ja kriisituge, ning saanud raske tervisekahjustuse ja selle tõttu et toetada toimetulekut, vähendada sündmuse mõju olulise varalise kahju, näiteks ravikulude või sissetu- igapäevaelule ja soodustada iseseisva toimetuleku lekukaotuse näol. Hüvitise eesmärk on leevendada taastumist. Teenus hõlmab Sotsiaalkindlustusameti kannatanu majanduslikku koormust taastumise ööpäevaringset valmisolekut reageerida erinevatele perioodil. Hüvitist on võimalik taotleda ka ohvri ülal- kriisijuhtumitele üle Eesti ning sisaldab kriisitelefoni peetaval või isikul, kes on kandnud ohvri matuseku- teel nõustamist, olukorra hindamist, koostöö alga- lud, juhul kui ohver on kuriteo tagajärjel hukkunud. tamist seotud asutuste ja isikutega, kriisijuhtumi ohvrite tuvastamist ning nende esmaste vajaduste Teenuse kaudu tagatakse ohvritele vajalik rahaline ja hindamist. Teenuse raames osutatakse psühholoo- psühhosotsiaalne tugi, mis aitab kaasa nende tervikli- gilist esmaabi ning käivitatakse edasine psühhosot- kule taastumisele ja toimetulekuvõime taastamisele. siaalne abi vastavalt vajadusele. Samuti tagatakse spetsialistide koostöö kriisijuhtumi ohvrite toetami- Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest sel. Abi osutamine toimub kliendi soovil ja nõusolekul (ESF+ TAT „Laste ja perede toetamine“). kas telefoni teel, kontaktkohtumise vormis või veebis, võimaldades paindlikku ja individuaalset lähenemist vastavalt olukorrale. LASTE JA PEREDE PROGRAMM 19 2026–2029 LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud lisainfo andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 919 370 865 926 642 088 914 550 390 919 545 568 Tegevus 1. 883 452 716 887 968 579 888 928 688 895 139 198 Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine Elatisabi 13 633 495 14 285 229 14 924 229 15 563 229 Lapsepuhkuste tasu 9 341 824 9 776 810 10 213 000 10 656 664 Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse 98 011 390 98 403 824 98 333 540 98 278 641 Perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 959 023 874 569 783 300 754 078 Pereteenuste arendamine 573 896 0 0 0 Peretoetused 404 529 749 393 389 900 382 593 571 371 295 635 Toitjakaotustoetus 7 022 800 28 589 071 29 265 068 29 836 641 Töö- ja pereelu ühitamise soodustamine 218 960 210 487 0 0 Vanemahüvitis 345 654 762 340 811 113 351 838 402 367 776 733 Vanemlike oskuste arendamine 3 506 818 1 627 577 977 577 977 577 Tegevus 2. 6 755 007 7 187 485 4 244 098 4 240 524 Lastekaitse tagamine Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine 113 325 109 947 35 738 61 387 Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustege- vuse koordineerimine, sh lastekaitse telefoniteenuse 1 574 188 1 679 597 873 270 873 270 (116111) pakkumine Lastekaitsepoliitika kujundamine ja elluviimise 1 747 357 1 810 025 767 973 738 751 korraldamine Lastemajateenus väärkoheldud lastele 1 282 206 966 157 806 811 806 811 Riiklik perelepitusteenus 1 287 064 1 286 568 1 286 568 1 286 568 Riikliku lastekaitse teenuse pakkumine ja arendamine 750 868 1 335 191 473 737 473 737 Tegevus 3. 19 545 089 21 796 781 13 429 154 12 096 264 Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine Asendushoolduse korraldamise (sh saatjata alaealistele välismaalastele), arendamise 3 605 953 3 309 769 2 409 769 2 409 769 ning pädevuste suurendamise teenus Kinnise lasteasutuse teenus 8 486 595 8 851 845 8 108 874 8 108 874 Laste heaolu teenuste poliitika kujundamine ja 6 332 628 8 586 395 1 861 738 528 849 elluviimise korraldamine Mitmedimensiooniline pereteraapia 1 119 913 1 048 772 1 048 772 1 048 772 Tegevus 4. 9 618 052 9 689 242 7 948 452 8 069 582 Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine Ohvriabipoliitika kujundamine ja 998 763 960 920 552 692 523 470 elluviimise korraldamine Ohvrite taastumist toetavate otsekulude hüvitamine 2 063 629 2 138 253 1 845 610 1 995 963 Piirkondliku ohvriabi osutamine 2 230 935 2 229 221 1 738 862 1 738 862 Psühhosotsiaalse kriisiabi ja 1 598 576 1 615 586 1 146 283 1 146 283 ohvriabi kriisitelefoni pakkumine Vägivallaohvritele sihtrühmapõhise toe osutamine 2 726 149 2 745 263 2 665 004 2 665 004 LASTE JA PEREDE PROGRAMM 20 2026–2029  PROGRAMM Inimkeskne tervishoid 2026–2029 INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 1 2026–2029 Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub ohututele ja kvaliteetsetele tervise- ja sotsiaalteenustele, mis aitavad vähen- dada enneaegset suremust ja toetada krooniliste haigustega elamist ning on kõigile kättesaadavad. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 3 „Inimkeskne tervishoid“. Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab eesmärk ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, suurendada Programmi eesmärk tervena elada jäänud aastate arvu ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Tervisekassa, Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Kaasvastutajad Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA) riigi pikaajaline arengustrateegia RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond Sotsiaalministeerium (SoM) Tervist Tervist toetava Inimkeskse toetavate valikute keskkonna tervishoiu programm programm programm INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 2 2026–2029  Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujun- dame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, „Nüüdisajas- tame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“, „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“, „Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiu­süsteemi iga- päevategevustesse“ ja „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab inimkeskse tervishoiu programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemää- rase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärgi saavutamisse: Inimkeskse tervishoiu programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid: y 21.4.9.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.2.1.3. Inimkeskse tervishoiu arendamine (Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond), (meetme kaasfinantseering CO2 vahenditest); y 21.4.1.3. Inimkeskse tervishoiu arendamine (Euroopa Regionaalarengu Fond); y 21.4.3.4. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine (Euroopa Sotsiaalfond+); y 21.6.1.12. Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine (õiglase ülemineku fond); y rahvatervishoid (Euroopa Majanduspiirkonna toetused). Programmi tegevused on struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa ning iga tegevus kajastab poliitikavaldkonna peamisi järgmise nelja aasta prioriteete ja tulemusmõõdikuid. Võrreldes perioodi 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus Tegevus “Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine” Alates 2026. aastast on kolm varasemat tegevust Tegevus “Inimeste tervise­haritus ja Tegevus “Esmatasandi tervishoiu ja liidetud. Tegevus hõlmab tervikuna esmatasandi põhiõiguste kaitse” spetsialiseeritud abi tagamine” tervishoidu ja spetsialiseeritud abi valdkonda ning osutatavaid teenuseid. Tegevus “Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine” Tegevus “Personali võimekus, juh- Tegevus “Tervishoiu tööjõu tagamine” Tegevuse nimetuse parandus. timine ja vastutus” INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 3 2026–2029 Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Selgitus Tegevus “Tervisesüsteemi kvaliteet Tegevus “Tervishoiuteenuste kvaliteedi Tegevuse nimetuse parandus. ja patsiendiohutus” tagamine” Tegevus “Tervise ebavõrdsuse Tegevus “Tervishoiu rahastamine ja vähendamine ja ravikindlustuse Tegevuse nimetuse parandus. ravikindlustuse tagamine” tagamine” Tegevus “Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna Alates 2026. aastast on kaks varasemat tegevust arendamine” Tegevus “Ravimite ja meditsiinisead- liidetud. Tegevus hõlmab tervikuna ravimite ja medit- Tegevus “Ravimite, vere­ mete kättesaadavuse edendamine” siiniseadmete valdkonda ning osutatavaid teenuseid. preparaatide ja meditsiini­ seadmete kättesaadavus” Alates 2026. aastast on tegevuse eelarve kokku Tegevus “Nakkushaiguste leviku liidetud tervist toetavate valikute programmi nak- tõkestamine - kushaiguste levikut tõkestava tegevusega ja seda (vaktsineerimine, AMR)” kajastatakse tervikuna tervist toetavate valikute programmis. Tegevus “IT-teenuste osutamine tervise- Alates 2026. aastast on kõik tervisevaldkonna IKT-ku- - valdkonnas” lud koondatud tervikvaatena ühe tegevuse alla. Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus nakkushaiguste ennetamisele ja tõrjele kavandatud vahendite edaspidine terviklik kajastamine tervist toetavate valikute programmis tegevuse „Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje“ eelarves. Samuti kajastatakse tervisevaldkonna IKT-kulusid alates 2026. aastast eraldi tegevusena „IT-teenuste osutamine tervisevaldkonnas“. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 4 2026–2029 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Inimkeskse tervishoiu programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaal­ teenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Tegelik Sihttase Programmi mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s 6,1% 5,1% 5,2% 5,2% 5,2% Allikas: Tervise Arengu Instituut Katmata tervishoiuteenuste vajadus 8,5% 10,6% 9,9% 9,2% 8,5% Allikas: Eurostat Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos (tuhandetes eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 2 430 201 2 540 281 2 695 189 2 815 349 2 925 329 Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja 51 918* 28 261 46 712 30 455 10 814 spetsialiseeritud abi tagamine Tegevus 2. Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse 16 280* 8 725 8 691 8 670 8 641 edendamine Tegevus 3. 5 663 2 632 2 604 2 247 2 218 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine Tegevus 4. 7 147 7 206 7 343 7 274 7 244 Tervishoiu tööjõu tagamine Tegevus 5. 2 344 364 2 477 957 2 615 251 2 752 131 2 881 875 Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine Tegevus 6. N/A** 15 500 14 587 14 572 14 537 IT-teenuste osutamine tervisevaldkonnas * 2025. aasta eelarve summad on indikatiivsed ning täpset summat ei ole võimalik 2026. aasta tegevuste ja teenuste ümberstruktureerimise tõttu kajastada. **IKT-kulud olid 2025. aasta eelarves jagatud kõikide TERE teenuste vahel kaudsete kuludena. Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 5 2026–2029 Hetkeolukorra analüüs Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning elanike vajadustele vastavate kvaliteetsete terviseteenuste ja ravimite õigeaegne kättesaadavus aitavad pikendada Eesti elanike oodatavat eluiga ja tervena elada jäänud aastaid. Eesti avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (2024.a 6,1%) on viimastel aastatel olnud tõusutrendis, kuid on jätkuvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (2023. a 8,1%)1. Eesti leibkonnad teevad lisaks ravikindlustusele kulutusi ka omaosalusena, mis on EL-i riikide keskmisest suurem – Tervise Arengu Instituudi andmetel oli Eesti leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 2024. aas- tal 21,1%2, mis on kõrgem kui WHO soovituslik osakaal (15%). Eesti leibkondade omaosalus Eurostati andmetel oli EL-is leibkondade omaosalus 2023. aastal võrreldes EL-i riikide leibkonna keskmiselt 14,9%. 2024. aastal tehti Eestis omaosalusena enim keskmise omaosalusega. kulutusi hambaravile (31,7%), retseptiravimitele (15,2%), käsimüü- giravimitele (11,1%) ja pikaajalisele õendusabile (18%).3 31.10.2025 seisuga töötab ja maksab sotsiaalmaksu (sh ravikindlustuse osa 13%) 50% kindlustatutest. Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem. Tervisesüsteemi jätku- suutlikkuse tagamine eeldab süsteemi sisemist tõhustamist, vajab lisainvesteeringuid ja rahastuspõhimõtete ülevaatamist. Inimestele vajaliku abi ja teenuste osutamiseks on vaja kvalifitseeritud ja pädevaid tervishoiutöötajaid ja teisi spetsialiste. Viimasel kümnendil on õdede ja arstide arv kasvanud, ent aeglasemalt kui EL-is keskmiselt. E ­ estis oli 2024. aastal 100 000 elaniku kohta 684,2 õde ja 358,5 arsti, rahvusvahelises arvestuses 1000 elaniku kohta vastavalt 6,9 õde ja 3,6 arsti4 ning EL-is 2023. aastal vastavalt 8,5 õde ja 4,1 arsti5. Uue, 2026. aastal jõustuva konsensusleppega võtsid osapooled kohustuse suurendada rakenduskõrghariduses õdede ja teiste spetsialis- tide õppekohtade arvu, tagada tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohad ja juhendajad, parandada prak- tika kvaliteeti ning töötada välja juhendajaid ja õppureid motiveeriv praktika rahastamise süsteem. Arstide arvus on muutused olnud väiksemad, suurem probleemkoht on teatud arstlike erialade töötajate nappus ja arstide kõrge keskmine vanus (viimased 10 aastat ca 50 eluaastat)6, mis näitab, et noorte arstide juurdekasv ei ole piisav. Lisaks kasvab vajadus edendus- ja ennetustegevusega seotud spetsialistide järele. Selleks et tööjõud jääks tervisesüsteemis püsima, on personalile vaja pakkuda integreeritud tervishoiuteenuste osutamise taristut ja kaasaegset töökeskkonda ning konkurentsivõimelist ja motiveerivat töötasu. Tööjõupuu- dus seab ohtu tervisesüsteemi säilenõtkuse, mistõttu tuleb jätkuvalt ja järjepidevalt panustada õppekohtade, sealhulgas residentuurikohtade suurendamisse ning jätkata ja arendada lähtetoetuste maksmist. Probleemiks on sotsiaal- ja tervishoiuteenuse korraldajate ja teenuseosutajate vähene koostöö, et ühiselt hin- nata inimese tervikvajadust ning planeerida teenuse osutamist sellest lähtuvalt. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste omavaheline koordinatsioon ei ole piisav ning eri osapoolte rollid koordineeritud abi osutamiseks vajavad sel- gemat kokkulepet. Kahte valdkonda tuleb süsteemselt integreerida, et inimesele vajaliku abi pakkumist tõhus- tada, osutades teenuseid õigel ajal ja õiges kohas, ning vähendada dubleerimist teenuste korralduses. 1 Eurostat. Health care expenditure by financing scheme. 2 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. KK05: Tervishoiukulude näitajad 3 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. KK01: Tervishoiukulud teenuse ja rahastamismudeli järgi (tuhat eurot) 4 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. 5 OECD, 2023. Estonia: Country Health Profile 2023. 26.08.2024. 6 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. THT004: Tervishoiutöötajate keskmine vanus soo ja ameti järgi. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 6 2026–2029  Eesti inimesed hindavad terviseteenuseid kvaliteetseks, kuid ela- nikkonna vananemise ja hulgihaigestumise sagenemisega nende 8,5% vajadused ja ootused teenuste suhtes üha kasvavad ning teenuste ebapiisav kättesaadavus tekitab rahulolematust. Rahulolematust tervishoiusüsteemiga iseloomustab inimeste hinnang katmata Eesti elanike hinnangul jäi tervishoiuteenuste vajaduste kohta, põhjuseks nii rahalised ja 2024. aastal pere- või eriarstiabi, geograafilised takistused kui ka pikad ooteajad. Hinnang katmata sealhulgas hambaarstiabi tervishoiuteenuste vajadusele on viimasel aastal paranenud: kui kättesaamatuks. 2023. aastal jäi pere- või eriarstiabi, sealhulgas hambaarstiabi kät- tesaamatuks 12,9%-le elanikest, siis 2024. aastal oli vastav näitaja 8,5%. Tervishoiuteenuste kättesaamatuks jäämise põhjuseks on püsivalt eelkõige pikad ootejärjekorrad (7,8%). Ravi kvaliteeti aitavad tagantjärele hinnata erinevad näitajad. Raviga välditav suremus kajastab nende sur- made arvu, mida oleks saanud vältida õigeaegselt kättesaadava, kvaliteetse ja tõhusa tervishoiuteenuse ja ravi abil. Aastatel 2015–2022 on raviga välditav suremus Eestis vähenenud 148,2-lt 126,2-ni 100 000 elaniku kohta, kuigi 2021. aastal oli COVID-19 pandeemiast tingitud ajutine kasv (135,6). Hilisemate aastate andmeid pole teada. Ägeda müokardiinfarkti tõttu hospitaliseeritud patsientide suremus 30 päeva pärast haiglast lah- kumist ja isheemilise insuldi tõttu hospitaliseeritud patsientide suremus 30 päeva pärast haiglast lahkumist peegeldavad nii patsiendi seisundi raskust kui ka raviprotsessi kvaliteeti – alates kiirabi reageerimisest kuni haiglajärgse jälgimise ja taastusravini. Ägeda müokardiinfarkti puhul on aastatel 2018–2023 suremus kõi- kunud vahemikus 11,8 kuni 14,7 saja hospitaliseeritud patsiendi kohta. Kõrgeim tase oli 2021. aastal (14,7), mis langes kokku COVID-19 pandeemia ajaga, mil tekkisid viivitused diagnoosimisel ja juurdepääs ravile oli piiratud. 2023. aastaks on suremus vähenenud 12,7-ni, mis viitab pandeemiaeelse seisu taastumisele. OECD riikide keskmine (8,8) on Eesti näitajast madalam, kuid järjepidev panustamine kõigi ravietappide kvaliteedi parandamisse võimaldab saavutada 2030. aastaks seatud sihttaseme (9,0). Ka isheemilise insuldi tõttu hospi- taliseeritud patsientide suremus 30 päeva pärast haiglast lahkumist on aastatel 2015–2023 vähenenud 19,1-lt 15,3-ni saja hospitaliseeritud patsiendi kohta. OECD riikides on selles näitajas suur varieeruvus (13–35 saja hospitaliseeritud patsiendi kohta). Eesti näitaja on rahvusvahelises võrdluses keskmisel kohal. Sihttaseme saavutamiseks on vaja suurendada elanikkonna teadlikkust insuldist, tagada kiirem diagnoosimine ja ravi saa- mine ning taastusravi ja järelhoolduse kättesaadavus. Haiglaravi tõhusust aitab hinnata ka keskmine haiglas viibimise aeg, mis 2024. aastal oli aktiivravi patsientidel 5,8 päeva7. Viimastel aastatel on näitaja püsinud stabiilsel tasemel. Eesmärk on suunata inimesi õigel ajal taastus- ja järelravile, et vältida hospitaliseerimise pikenemist. Optimaalne haiglas viibimise aeg võimaldab kokku hoida ravikulusid ja tervishoiusüsteemi ressursse tõhusamalt kasutada. Rahulolu perearstiabi kättesaadavusega on viimastel aastatel oluliselt vähenenud (2024. aastal 74%). Perearstiabi töökorralduse ja kättesaadavuse parandamine lühendab vastuvõtule pääsemise ooteaegu, parandab inimeste rahulolu ning aitab ennetada terviseprobleemide süvenemist, mis tooks hiljem kaasa kallima eriarstiabi kulu. E-konsultatsioonide laialdasema kasutamise toetamine võimal- dab vähendada tervishoiusüsteemi ooteaegu ja hoida kokku eriarstiabiga seotud kulusid. Seetõttu on võetud sihiks märgatavalt suurendada e-konsultatsioonide osakaalu. 2024. aastal oli e-konsultatsiooni saatekirjade osakaal kõigist perears- tide väljastatud ambulatoorse vastuvõtu saatekirjadest 15,21%, 2029. aastaks on seatud eesmärk suurendada seda osakaalu 43,4%-ni. Tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimine ja juhtimine ei ole seni kujunenud terviklikuks süsteemiks. Riigikontrolli hinnangul tegeldakse pigem üksikute ja killustunud tegevustega, mistõttu ei ole võimalik anda ühest hinnangut 7 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. RV50: Ravivoodite kasutamine haigla liigi järgi. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 7 2026–2029 tervishoiu üldisele kvaliteedile ega kavandada tõenduspõhiseid parendustegevusi. Eesmärk on välja arendada riiklik tugisüsteem, mis pakub tervishoiuteenuse osutajatele metoodilist tuge ja koolitusi kvaliteedijuhtimissüs- teemide arendamiseks ning tagab ühtse lähenemise patsiendiohutusele. Jätkuvalt töötatakse terviseandmete kvaliteedi parandamise ja ühtsete rahvusvaheliste standardite juuruta­mise nimel, et oleks tagatud vastavus Euroopa tervisandmeruumi määrusele. Koostöös Justiits- ja Digiminis- teeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikat- siooniministeeriumi ning S­ tatistikaametiga arendatakse lahendusi, mis muudavad terviseandmed paremini kättesaadavaks nii esmaseks kui ka teiseseks kasutuseks. Selleks luuakse keskne andmeväljastuse taotluste menetlemise keskkond ning lihtsustatakse andmeväljastuslubade saa- mise protsessi, et andmete väljastamine muutuks kiiremaks ja tõhusa- maks. Vajalik on kaasata inimene aktiivselt oma tervise juhtimisse, toetades teda tarviliku teabega. Süsteemselt tuleb panustada inimeste terviseharituse parandamisse, lihtsustades tõen- duspõhise tervisealase teabe kättesaadavust ja võimestades seeläbi inimest oma terviseprobleemide lahenda- misega paremini toime tulema. Olulisemad tegevused y Töötatakse välja tervishoiu jätkusuutliku rahastamise lahendused, et parandada tervishoiuteenuste kätte- saadavust ja kulutõhusust. Tehakse analüüs tervishoiu rahastamise hetkeolukorrast ja jätkusuutlikkusest, sealhulgas analüüsitakse eraraha kaasamist ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamist. Analüüsi tulemu- sena koostatakse ettepanekud ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks ja eri tüüpi kindlustuspa- kettide loomiseks. y Tervisevaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks rakendatakse CER-direktiivi ülevõt- misest tulenevaid hädaolukorra seaduse muudatusi. Luuakse tervishoiu valmisoleku eest vastutav ETO-de võrgustik. Laia riigikaitse planeerimisdokumentides ja katastroofimeditsiini plaanis välja toodud või- melünkade vähendamiseks moodustatakse laia riigikaitse investeeringute kava raames riigi tegevusvaru koosseisus oleva tervishoiuvaru juurde traumavarud. Jätkatakse psühhosotsiaalse kriisitoe (MHPSS) või- mekuse väljaarendamisega. Nüüdisajastatakse antidootide halduskorraldust, mis seab tervishoiuteenuse osutajatele selgema vastutuse ja teavitussüsteemi. y Tervishoiusüsteemi juhtimiskvaliteedi parandamiseks töötatakse välja tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse strateegia ning tegevuskava, võttes muu hulgas sihiks tervishoiutöötajate pädevushinda- mise süsteemi loomise, ning täpsustatakse tervishoiuasutuste rolle ja vastutusalasid kvaliteedi tagamisel. y Kvaliteetsete tervishoiuteenuste ja optimaalse ressursikasutuse tagamiseks uuendatakse haiglavõrgu haiglate teenusepakette ning teenuste osutamise ja rahastamise põhimõtteid, korrigeeritakse õigusruumi ja kaasajastatakse haigla liikide nõuete määrust. y Kvaliteetse erakorralise meditsiiniabi osutamiseks rakendatakse kiirabi arengusuundi. Arengusuundade elluviimiseks korraldatakse avalik konkurss kiirabiteenuse osutajate leidmiseks, koostöös Häirekeskusega kaasajastatakse kiirabi väljasõiduplaani ja toetatakse teenuse vajaduspõhist korraldust. y Viiakse ellu reform tervisehoiu- ja sotsiaalteenuste korraldamise ja osutamise integreerimiseks. Selleks on kavas parandada nii tervishoiusektorisisest kui ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna osapoolte koostööd, tuues maakondade tasandil kokku tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid korraldavate ja pakkuvate asutuste esindajad ning käivitades piirkonnapõhise strateegilise planeerimise, mis vastab piirkonna rahvastiku vaja- dustele. Teenuste sujuvamaks pakkumiseks rakendatakse integreeritud korraldus- ja rahastusmudelit koos INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 8 2026–2029  vajalike õiguslike alustega. Kompleksse teenusevajadusega inimeste toetamiseks võetakse kasutusele lahendused, mis võimaldavad teenuste paremat koordineerimist ja tagavad järjepideva abi nii esmatasan- dil kui ka haiglaravilt kodusele ravile üleminekul. y Perearstiabi ühtlase kättesaadavuse tagamiseks tugevdatakse üle-eestilist tervisekeskuste võrgustikku ja toetatakse perearstide koostööd esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel. y Tervishoiutööjõu piisavuse tagamiseks töötatakse välja asjakohased põhimõtted ning vaadatakse üle õiguslikud alused, et spetsialiste, sealhulgas üldarste, tervishoiusüsteemi paremini kaasata. Samuti val- mistatakse ette uus nelja-aastane kokkulepe tervishoiutöötajate koolitusalase koostöö jätkamiseks. y Töötervishoiu valdkonna arendamiseks töötatakse välja uuendatud töötervishoiu mudel, et ennetada tööst põhjustatud haigestumisi ja kulusid ning suurendada tööealiste inimeste tervena elatud aastaid. y Jätkatakse vähitõrje tegevuskava 2021–2030 elluviimisega ning toetakse Eesti vähitõrje võrgustiku ESTCAN tööd. y Arendatakse palliatiivravi kompleksteenust ja geriaatriat ning meeskondi koostöös partnerorganisatsioo- nidega. Eraldi tähelepanu alla võetakse laste palliatiivse raviga seotud tegevused ning ravi korraldus- ja teenusemudeli loomine. Koos patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse vastuvõtmisega valmistatakse ette selle rakendamiseks vajalikud IT-arendused ja tugitegevused. y Jätkatakse SA Narva Haigla ja SA Kuressaare Haigla taristu ehitamise ja kaasajastamisega. Uue välisva- hendite perioodi planeerimisel võetakse suunaks leida lisavahendeid haiglavõrgu haiglate taristute kaas- ajastamiseks. y Ravimite järjepideva kättesaadavuse parandamiseks ja ravimite kriisikindluse suurendamiseks ajakohas- tatakse „Ravimipoliitika 2030“ rakenduskava ning osaletakse aktiivselt EL-i esmatähtsate ravimite mää- ruse eelnõu läbirääkimisprotsessis. Samuti on kavas ajakohastada ravimite hinnaregulatsiooni, tuginedes teemakohastele analüüsidele ja huvirühmadega konsulteerimisele. Keskkonnareostuse vähendamiseks soodustatakse ravimijäätmete tekke vähendamist ning ohutut kogumist ja käitlemist. y Abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi tõhustamiseks laiendatakse meditsiiniseadmete väljakir- jutamise õigust tervishoius töötavatele spetsialistidele nende pädevuse piires ja ajakohastatakse medit- siiniseadmete hüvitamise regulatsiooni. Ühendatakse abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamise korraldus, et luua inimeste jaoks lihtsam ja selgem ning digitaalselt toimiv süsteem. y Tervishoiu digivõimekuse arendamiseks jätkatakse uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS) arendami- sega, et tagada kiirem, paindlikum ja turvalisem tervise infosüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esitajatele kui ka kasutajatele. Dubleerimise vähendamiseks ja automatiseerimise suurendamiseks korrastatakse terviseandmete juurdepääsude, säilitamise ja doku- menteerimise nõudeid ning lihtsustatakse andmete liikumist, võimaldades automaatset raviarvete kontrolli ja ebavajalike kulude tuvastamist. Samuti on kavas valmistada ette tervishoiuteenuse osutajate infosüs- teemide konsolideerimise põhimõtted ning töötada välja tehisaru rakendamise põhimõtted tervishoius. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 9 2026–2029 Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine Tegevuse eesmärk: tagada inimestele kvaliteetsed tervishoiuteenused kõikidel tervishoiu tasanditel, seal­ hulgas luua turvalisi ja kasutajasõbralikke digilahendusi, toetada andmepõhist otsustamist ning tagada tervis- hoiusektori valmisolek kriisideks. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu esmatasandi tervishoiu poliitikat ning spetsialiseeritud abi poliitikat, et tagada inimestele kvaliteetsed tervishoiuteenused kõikidel tervishoiu tasanditel ning tõhustada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integratsiooni. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning esmatasandi tervishoiu ja spet- sialiseeritud abi poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreerimiseks rahastatakse tegevuse eelarvest õiglase ülemineku fondi vahen- dite abil Ida-Virumaa regionaalset toetusmeedet, et kohalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused integreerida ning tööjõu kvaliteeti parandada. Uue perioodi Euroopa Majanduspiirkonna toetusrahade toel on kavas ette valmis- tada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate koostööplatvormide ehk TERVIK-ute moodustamist ning inimesekeskse digitaalse tervise- ja heaoluplaani rakenduse väljaarendamist ja kasutuselevõttu. Tegevuse eelarvest kaasajastatakse välisvahendite toel Saare maakonnas asuv SA Kuressaare Haigla ja Ida- Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. Eesmärk on rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osuta- mise keskused, sealhulgas suurendada olemasolevate haiglahoonete energiatõhusust. Sotsiaalministeerium toetab tegevuse eelarvest geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada geeni­ varamu pidamine ja koeproovide säilitamine, ning kaasrahastab üleeuroopalise geeniandmete taristu teadus- projekti. Sotsiaalministeerium rahastab sihtotstarbelise eraldisega harvikhaigusega laste ravi ja lapseeas alanud ravi. Samuti rahastatakse Tartu Ülikooli juures tegutsevat Eesti vähitõrje võrgustikku ESTCAN, mis koordineerib vähialast rahvusvahelist koostööd. Tervise Arengu Instituut tegeleb vähi sõeluuringute kutsete saatmisega, rakendab abinõusid vähi sõeluuringutega hõlmatuse suurendamiseks ja töötab välja uusi lahendusi. Terviseamet korraldab tegevuse raames kiirabiteenust ning tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks val- mistumist. Tervise Arengu Instituut kogub tervisestatistikat ja peab erinevaid registreid (vähiregister, raseduse infosüs- teem, mis koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ning meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist, tuberkuloosiregister, vähi sõeluuringute register, narkomaaniaraviregister, surma põhjuste register). Sotsiaalministeerium rahastab müokardiinfarktiregistri pidamist. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Jätkatakse tervishoiu ja sotsiaalteenuste pakkumise integreerimisega. Selleks on kavas parandada ter- vise- ja sotsiaalvaldkonna koostöövõimet, tuues maakondade tasandil kokku sotsiaal- ja tervishoiuteenu- seid korraldavad ja pakkuvad riigi ja KOV-ide esindajad, ning käivitada mõlema valdkonna piirkonnapõhine ja ühtne strateegiline planeerimine ja juhtimine. Toetatakse maakondades tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate süsteemset koostööd. Kompleksse teenusevajadusega inimeste puhul rakendatakse tervishoiu- INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 10 2026–2029  ja sotsiaalteenuste koordinatsiooni, mis toetab järjepidevat inimesekeskset teenuseosutamist nii esmata- sandil kui ka haiglast kodusele ravile liikumisel. y Perearstiabi ühtlase kättesaadavuse tagamiseks moodustatakse üle-eestiline piirkondliku vastutusega tervisekeskuste võrgustik ja toetatakse perearstide koostööd esmatasandi teenuste kättesaadavuse taga- misel. Kavas on kaasajastada perearstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi nõudeid, tugevdada järelevalvet nende täitmise üle, ning uuendada perearstiabi rahastusmudelit. Üksikpraksistel põhinevalt peremedit- siinilt liigutakse tugevatele tervisekeskustele ja esmatasandi meeskonnatööl põhinevale peremeditsiini süsteemile. y Personaalmeditsiini arendamiseks võetakse inimese tahteavalduse alusel tervishoius kasutusele gee- nivaramu andmed. Suurendatakse geenivaramu andmete läbipaistvust, võimaldades inimestel saada infot oma geneetilistest terviseriskidest ja toetada terviseteadlikku tervisekäitumist. Samuti jätkatakse teadmusvahetust ja rahvusvahelist koostööd personaalmeditsiini ja geneetiliste andmete potentsiaali tõhusamaks kasutamiseks ning kohandatakse õigusruumi personaalmeditsiini pikaajalise programmi 2024–2034 tegevuste elluviimiseks. y Kvaliteetsete tervishoiuteenuste ja optimaalse ressursikasutuse tagamiseks koostatakse haiglavõrgu haiglate teenusepaketid ja teenuse osutamise põhimõtted, korrigeeritakse õigusruumi ning kaasajasta- takse haigla liikide nõuete määrus. Täpsemalt on kavas: • arendada koostöös Tervisekassaga välja ostetavate teenuste paketid vastavalt haigla liigile ja piir- kondlikule vajadusele; • parendada haiglavõrgu haiglate juhtimist, määrata kindlaks riigi ootused juhtimistulemustele ning või- mestada lisaks finatstulemustele ka tervise- ja personalijuhtimisega seotud tulemusi; • töötada koostöös Tervisekassaga välja strateegia väärtuspõhise teenuseostmise kasutuselevõtuks ja alustada üleminekut teenusepõhiselt rahastuselt tervisetulemusele orienteeritud rahastusele. y Kvaliteetse erakorralise meditsiiniabi osutamiseks rakendatakse kiirabi arengusuundi ja haiglavõrgu arengusuundi. Arengusuundade elluviimiseks vaadatakse üle Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste rollid ja tegevused kiirabi korraldamisel, korraldatakse avalik konkurss kiirabiteenuse osutajate leidmiseks, koostöös Häirekeskusega kaasajastatakse kiirabi väljasõiduplaani ning toetatakse teenuse vajaduspõhist korraldust. y Õendusvaldkonna arendamiseks kaasajastatakse ja laiendatakse õendus- ja ämmaemandusteenuseid, et need vastaksid tänapäeva vajadustele ning toetaksid inimest tema raviteekonnal. Kesksel kohal on eriõe teenuse rakendamine kõikidel tervishoiu tasanditel ja üleminek tõenduspõhisele õendusetegevuste dokumenteerimisele. Tegevused viiakse ellu õendusvaldkonna arendamise rakendusplaani 2021–2030 kohaselt. y Arendatakse palliatiivravi kompleksteenust ja geriaatriat ning palliatiivravi meeskondi koostöös part- nerorganisatsioonidega. Eraldi tähelepanu alla võetakse laste palliatiivse raviga seotud tegevused. Koos patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse vastuvõtmisega valmistatakse ette ka rakendamiseks vajalikud ITarendused ja tugitegevused. y Haiglavõrgu haiglates viiakse ellu taristute ehitamise ja kaasajastamise investeeringud, mis vastavad patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest ravikeskkonnast ning aitavad kaasa paremate ravitule- muste saavutamisele. Lisaks praegustele maakondlikele arendustele (SA Narva Haigla, SA Kuressaare Haigla) suunatakse võimaluse korral ressurssi psühhiaatrilise abi tagamisega seotud taristute kaasajasta- misele. y Jätkatakse harvikhaigusega laste ravi (harvikravimite, tervishoiuteenuste ja toetavate teenuste kulud) ja lapseeas alanud ravi toetamisega. y Tervisevaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks rakendatakse CER-direktiivi üle- INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 11 2026–2029  võtmisest tulenevate hädaolukorra seaduse muudatusi. 2026. aasta veebruariks nimetatakse uued elu- tähtsate teenuste osutajad. Laia riigikaitse planeerimisdokumentides ja katastroofimeditsiini plaanis välja toodud võimelünkade vähendamiseks moodustatakse laia riigikaitse investeeringute kava raames riigi tegevusvaru koosseisus oleva tervishoiuvaru juurde traumavarud. y Terviseandmete tõhusamaks kasutamiseks rakendatakse Euroopa terviseandmeruumi määrust. Justiits- ja Digiministeeriumi eestvedamisel arendatakse lahendusi, mis muudavad terviseandmed paremini kätte- saadavaks nii esmaseks kui ka teiseseks kasutuseks. Selleks luuakse keskne andmeväljastuse taotluste menetlemise keskkond ning lihtsustatakse andmeväljastuslubade saamise protsessi, et andmete väljasta- mine muutuks kiiremaks ja tõhusamaks. Euroopa terviseandmeruumi määrusest tulenevalt kehtestatakse koostalitlusnõuded tervisevaldkonna infosüsteemide ja heaolurakenduste liidestamiseks tervise infosüs- teemiga ning selle kaudu tervisejuhtimise töölaua ja terviseportaaliga. y Tervisevaldkonna digilahenduste tõhustamiseks ühendatakse raviarvete ja retseptide andmed tervise infosüsteemiga, mis suurendab ka rahastuse läbipaistvust. Samuti toetatakse ravimiskeemi juurutamist kõigi tervishoiuteenuse osutajate poolt. Kasutusele võetakse inimesekesksed digitaalsed plaanid, mis koondavad inimese jaoks tema kõige olulisemad tervise- ja ravisoovitused ning sotsiaalset abivajadust sisaldava info. y Sündmuspõhisele andmevahetusele ülemineku, uute tehnoloogiastandardite juurutamise ja bürokraatia vähendamise eesmärgil viiakse õigusruum vastavusse kaasaja vajadustega. Õigusruumi muudetakse paindlikult ja järjepidevalt vastavalt tekkivatele nõudmistele seoses juurdepääsuõiguste ja halduskoor- muse vähendamisega. Säilenõtkuse tagamiseks viiakse andmekogud pilvepõhistele lahendustele, mis toe- tavad süsteemide skaleeritavust ja kiirendavad uute lahenduste juurutamist. Samuti toetatakse koos Riigi Infosüsteemide Ametiga tervishoiuteenuse pakkujaid turbenõuete täitmisel ja küberhügieeni puudutava teadlikkuse suurendamisel. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Keskmine haiglas viibimise aeg päevades 5,8 5,6 5,6 5,5 5,5 ​Allikas: Tervise Arengu Instituut​ Perearstiabi kättesaadavust piisavaks või rahuldavaks hinnanud isikute osakaal 74% 78% 80% 81% 83% Allikas: Tervisekassa rahulolu uuring​ E-konsultatsiooni saatekirjade osakaal kõigist perearstide poolt väljastatud ambulatoorse 15,21% 23,9% 30,4% 36,9% 43,4% vastuvõtu saatekirjadest​ Allikas: tervise infosüsteem Tegevus 2. Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse edendamine Tegevuse eesmärk: tagada efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite ja meditsiiniseadmete järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab patsientide elukvaliteedi paranemist ja ter- vena elatud eluea pikenemist. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada kvaliteet- sete, ohutute ja efektiivsete ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ning mõistlik kasutamine Eestis. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigusaktide kaasajastamist. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 12 2026–2029 Tegevuse alla on koondatud sellised Ravimiameti korraldatavad ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemise teenused, mille eesmärk on tagada nende toimivus, ohutus ja kva- liteet. Ravimiamet teeb ka ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud järelevalvet ja ohutusjärelevalvet. Samuti hõlmab Ravimiameti tegevus ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigusalast nõustamist, ravimitega seo- tud aruannete esitamist ja analüüside tellimist ning ravimite kvaliteedi laboratoorset hindamist. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Hõlbustatakse ja motiveeritakse nii innovaatiliste kui geneeriliste ravimite kiiremat ja lihtsamat turusta- mist. Selleks ajakohastatakse riigisisest ravimiregulatsiooni EL-i ravimireformi muudatustest lähtuvalt. y Parandatakse ravimite järjepidevat kättesaadavust ja suurendatakse kriisikindlust. Selleks seistakse EL-i esmatähtsate ravimite määruse eelnõu läbirääkimisprotsessis Eesti huvide eest, tehakse muudatusettepa- nekuid ning hinnatakse riigisiseste õigusaktide muutmise vajadust. y Parandatakse ravimite kättesaadavust, ratsionaalset kasutamist ja apteegiteenuse integreerimist esma- tasandi tervishoiuga. Selleks ajakohastatakse regulaarselt „Ravimipoliitika 2030“ rakenduskava ja seira- takse tegevuste täitmist. y Soodustatakse ravimijäätmete tekke vähendamist ning ohutut kogumist ja käitlemist. y Tagatakse ravimite hinnaregulatsiooni jätkusuutlikkus kõigile tervishoiusüsteemi osapooltele. Selleks ajakohastatakse ravimite hinnaregulatsiooni ning tehakse läbipaistvust ja konkurentsi soodustavaid muu- datusettepanekuid, tuginedes teemakohastele analüüsidele ja huvirühmadega konsulteerimisele. y Muudetakse abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamine inimese jaoks sujuvamaks ja kiiremaks, samal ajal tõhustades ja digiteerides süsteemi. Selleks laiendatakse meditsiiniseadmete väljakirjutamise õigust tervishoius töötavatele spetsialistidele nende pädevuse piires, ajakohastatakse meditsiiniseadmete hüvitamise regulatsiooni ning ühendatakse abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamise korraldus. y Hinnatakse ravimite ja meditsiiniseadmete omaosaluskoormust, selle põhjuseid ja mõju ravi kättesaada- vusele ning analüüsi tulemustest lähtuvalt töötatakse välja asjakohased meetmed. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahus 39,0% 42,52% 43,14% 43,76% 44,38% Allikas: OECD Statistics Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leib- kondade omaosalusest 15,2% 14,31% 14,24% 14,18% 14,11% Allikas: Tervise Arengu Instituut Kulutused käsimüügiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest​ 11,1% 11,36% 11,28% 11,21% 11,13% Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 3. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine Tegevuse eesmärk: tagada tervishoiuteenuste hea kvaliteet ja patsiendiohutus, seirates teenuste kvaliteeti ja tehes järelevalvet. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitikat, et tagada tervishoiutee- nuste hea kvaliteet ja patsiendiohutus. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsien- diohutusega seotud õigusaktide kaasajastamist. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 13 2026–2029 Terviseamet tegeleb tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi rakendamisega, tagades patsientidele õiguse nõuda tervishoiuteenuse osutamise käigus põhjustatud kahju eest hüvitist. Terviseamet väljastab tervishoiuteenuse osutajatele tegevuslube, hindab üldarstiabi kättesaadavust, tervis- hoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse üle. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Koostöös kõikide osapooltega jätkatakse tervishoiuteenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamist. Selleks täpsustatakse asutuste rolle ja vastutusalasid ning töötatakse välja tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse edendamise riiklik strateegia ja tegevuskava. y Rakendatakse tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seadust ning uuendatud kvaliteedi- ja pat- siendiohutuse nõudeid, vajaduse korral neid täiendades. Jätkatakse patsiendiohutuse keskse andmekogu arendamist. y Koostatakse patsiendi kaasamise ja strateegilise partnerluse põhimõtted, et tugevdada patsientide rolli teenuste arendamisel. y Käivitatakse riiklikud patsiendiohutuse kultuuri uuringud, et tuvastada kitsaskohad ja kavandada tõen- duspõhiseid koolitus- ja arendustegevusi. y Arendatakse tervishoiuteenuste järelevalvesüsteemi. Selleks kaasajastatakse tervishoiuteenuse osu- tajate tegevuslubade põhimõtteid ning töötatakse välja tervishoiutöötajate pädevushindamise süsteemi aluspõhimõtted. Ennetava meetmena arendatakse tervishoiuteenuse osutajate enesehindamise põhimõt- teid. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta 126,2 107,8 104,6 101,4 98,2 Allikas: Eurostat (2022) Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus 12,7 10,3 10,0 9,6 9,3 Allikas: OECD Statistics ja (2023) müokardiinfarktiregister Isheemilisse insulti haigestunute 15,3 30 päeva järgne suremus 14,0 13,8 13,5 13,3 (2023) Allikas: OECD Statistics Tegevus 4. Tervishoiu tööjõu tagamine Tegevuse eesmärk: tagada tervishoiusektoris piisav tööjõud, et kindlustada kvaliteetsete teenuste kätte­ saadavus. Sotsiaalministeerium töötab välja ja viib ellu tööjõu tagamise poliitikat, et tagada tervishoiusektoris piisav tööjõud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse kindlustamiseks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tööjõupolii- tikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Sotsiaalministeerium rahastab tegevuse eelarvest tervishoiutöötajate koolitusi nende tagasitoomiseks tervis- hoiusüsteemi, tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamist ja psühholoogide kutseaastat. Samuti eraldab Sotsiaalministeerium tegevuse eelarvest Tartu Ülikoolile vahendid residentuuri korraldamiseks. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 14 2026–2029 Terviseameti eelarvest rahastatakse ühekordselt makstavat eriarstide ja õdede lähtetoetust, mille eesmärk on motiveerida nende tööleasumist väljaspool Tallinna või Tartut ja nende vahetut lähiümbrust. Samuti rahasta- takse Terviseameti eelarvest ühekordselt makstavat apteekrite lähtetoetust. Terviseamet registreerib tervishoiutöötajaid ja hindab nende kvalifikatsiooni, peab arvestust tervishoiutööta- jate töötamise üle, menetleb tervishoiutöötajatega seotud kaebusi ja teeb järelevalvet. Perioodil 2026–2029 on kavas: y Töötatakse välja põhimõtted, mis toetavad rahvastiku vajadustele vastavat meedikute järelkasvu. Ees- märk on tagada, et arsti- ja õeõppe koolitusmahud, suunad ja spetsialiseerumised vastaksid reaalselt rahvastiku demograafilistele ja tervisevajadustele. Selle tulemusena tugevneb tervishoiusüsteemi jätku- suutlikkus ja valmisolek kriisiolukordadeks. Samuti valmistatakse ette uus nelja-aastane kokkulepe õdede koolitusalase koostöö jätkamiseks. y Luuakse õiguslikud alused üldarstide laiemaks kasutuselevõtuks ja kaasamiseks tervishoiusüsteemis. Õiguslike aluste loomine parandab esmatasandi arstiabi kättesaadavust, suurendab meedikute liikumis- võimalusi ja aitab kiiremini reageerida rahvastiku muutuvatele vajadustele. See toob kaasa ravi kättesaa- davuse paranemise ja teiste tervishoiutöötajate koormuse vähenemise. y Võimestatakse õdesid ja teisi tervishoiusektoris töötavaid kliinilisi spetsialiste ning arendatakse võimalusi nende tõhusamaks rakendamiseks. Õdede ja teiste spetsialistide suurem vastutus ja laiem tööroll (näiteks krooniliste haiguste jälgimisel või esmatasandi nõustamisel) aitab optimeerida tervishoiuteenuste korraldust. See võimaldab arstidel keskenduda keerukamatele juhtumitele ja vähendab tervishoiuteenuste järjekordi. Pikaajaliselt toob see kaasa parema patsiendikogemuse, tööjõuressurssi tõhusama kasutamise ja tervishoiutöötajate suurema tööheaolu. y Kavas on esmatasandi meeskondadesse tuua uus spetsialist (tervisejuht), kes on pädev hindama kompleksse abivajadusega inimeste tervikvajadusi (lisaks tervisevajadustele ka sotsiaalseid vajadusi) ja toetama inimest valdkondadeüleselt tema tervise- ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel, sealhulgas vajalike teenuste saamisel ning oma tervise ja heaolu juhtimisel. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Arstide arv 100 000 elaniku kohta 358,5 368,92 372,44 375,96 379,48 Allikas: Tervise Arengu Instituut Õdede arv 100 000 elaniku kohta 684,2 762,16 782,87 803,58 824,29 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 5. Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine Tegevuse eesmärk: tagada Eesti inimestele tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus, solidaarse ravikindlus- tuse toimimine ja tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkus. Programmi tegevuse eelarve sisaldab avalik-õigusliku juriidilise isiku Tervisekassa eelarvet. Tervisekassa täidab ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevaid kohustusi. Sot- siaalmaksu ravikindlustuse komponendist laekuvatest vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste enne- tamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. Sotsiaalkindlustusamet maksab iga kuu oma eelarvest Tervisekassale eraldise, mis moodustab 13% mitte­ INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 15 2026–2029 töötavate pensionäride pensionitest. Selle eesmärk on vähendada ravikindlustuse rahastamise sõltuvust üks- nes töötavate inimeste sotsiaalmaksust ning tagada süsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus. Olulisemad muudatused 2026. aastal: y Alates 2026. aastast kohaldub ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir üle-eelmise kalendriaasta Eesti kahekordse keskmise palga suuruses. Ülempiiri ei kohaldata tööandja makstavale haigushüvitise osale (4.–8. päev), haiguslehega töötingimuste kergendamise ajal makstavale palgavahehüvitisele ega elundi või vereloome tüvirakkude annetuse põhjusega haiguslehe ajal makstavale haigushüvitisele. y Alates 01.04.2026 lõpetatakse ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine töötuskindlustushüvitist saavale isikule. y Alates 01.04.2026 leevendatakse pikaajalisel haiguslehel töötamise tingimusi. Pikaajalise haigusega isik saab õiguse naasta tööle osalise koormusega või töötada kergendatud tingimustel pärast 30 päeva kest- nud haiguslehte (seni kehtinud seaduse alusel pärast 60 päeva kestnud haiguslehte). Perioodil 2026–2029 on kavas: y Ravikindlustuse tagamiseks ja ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks on kavas: • töötada välja ettepanekud ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks, sealhulgas kaalutakse uute kindlustuspakettide loomise võimalusi ning laiendatakse ravikindlustusega vabatahtliku liitumise või- malusi; • vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ravikindlustuskaitse ning ajutise töövõimetushüvitise alu- seks olevate andmete edastamisel, samuti Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi taotlemisel; • töötada välja omaosaluskoormuse vajaduspõhise vähendamise lahendused, et vähendada tervishoiu- teenuste kasutamisel barjääre ja vältida ravi edasilükkamist. Tegevuste tulemusena vähenevad tervishoiuteenuste kasutamise barjäärid ja välditakse ravi edasilükkamist. y Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on kavas: • analüüsida tervishoiu rahastamise praegust olukorda ja solidaarse ravikindlustuse pikaajalise kest- likkuse tagamise võimalusi, sealhulgas eraraha kaasamist ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamist ning seejärel koostada lahendusettepanekud ja alustada nende järkjärgulist elluviimist; • tõhustada ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamist, et toetada solidaarse ravikindlustuse süs- teemi jätkusuutlikkust; • töötada välja ühtne töötervishoiu mudel, mis on paremini sidustatud esmatasandiga, et ennetada tööst põhjustatud haigestumisi ja kulusid. Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus 93,8% 94,0% 94,5% 95,0% 95,5% Allikas: Tervisekassa ja Statistikaamet Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 21,1% 21,9% 21,2% 20,4% 19,7% Allikas: Tervise Arengu Instituut * Mõlema mõõdiku sihttasemeid aastateks 2026–2029 on korrigeeritud tulenevalt Tervisekassa eelarve olukorrast. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 16 2026–2029 Tegevus 6. IT-teenuste osutamine tervisevaldkonnas Tegevuse eesmärk: tagada tervisevaldkonnas vajalikud IKT-teenused. TEHIK osutab tervishoiuasutustele IKT-teenuste arendamise, haldamise, hankimise ja pakkumise teenust. TEHIK arendab ja haldab riiklikku disainisüsteemi, mis on loodud selleks, et riiklike e-teenuste kasutajaliidesed oleksid ühtsema väljanägemisega, mugavamad ja kvaliteetsemad. Perioodil 2026–2029 on kavas: y viia tervisestatistika kogumine üle tervise infosüsteemi põhisele lahendusele ning vähendada A-veebi kaudu andmete kogumise koormust; y luua keskkonnatervishoiu infosüsteem (KTI); y luua uus nakkushaiguste infosüsteem (NAKIS); y luua uus Ravimiameti meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu; y ühtlustada ja uuendada Ravimiameti menetlusprotsesse (Samtrack); y luua üleriigiline vereinfosüsteem (ÜVIS) vananenud EVI asemel ning käivitada see suuremates verekeskustes; y võimaldada inimestele terviseportaalis elulõpu tahteavalduse koostamist; y laiendada juurdepääsuõigusi uutele tervishoiutöötajatele andmete nägemiseks ja sisestamiseks; y luua viljatusravi infosüsteem. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 17 2026–2029 Programmi juhtimiskorraldus Inimkeskse tervishoiu programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu- tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalminis- teeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetavate valikute programm ja tervist toetava keskkonna programm). Teistest tulemus- valdkondadest toetavad programmi eesmärke tulemusvaldkonna „Heaolu“ Sotsiaalministeeriumi programmid (vanemaealiste programm, sotsiaalhoolekande programm, laste ja perede programm) ning Sotsiaal­ ministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm (tööturuprogramm). Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud vald- konna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ja novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvald- konna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 18 2026–2029 LISA 1. Tervisekassaga kiirabibrigaadi ajutist asendamist. Kiirabi rahastab Tervisekassa. Programmi teenuste Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahasta- mine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel kirjeldus (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 80) Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine tuleneb inimgeeniuuringute Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu seaduse § 271 lõikest 1. Teenusega toetatakse ja spetsialiseeritud abi tagamine geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada selle pidamine ja kogutud koeproovide säilitamine. Esmatasandi tervishoiu poliitika kujundamine ja Eraldisega on võimalik katta ka rahvusvahelise selle elluviimise korraldamine projekti „Genome of Europe“ osalus algatuses (vastutaja Sotsiaalministeeriumi, lühikood 433) „European 1+ Million Genomes“8. Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool päde- esmatasandi tervishoiu poliitikat, et tagada inimes- vuskeskusi (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 241) tele kodulähedased madala lävendiga kvaliteetsed tervishoiuteenused ning tõhustada tervise- ja sot- Teenuse eesmärk on luua Narvas ja Kuressaares siaalvaldkonna pakutavate teenuste koordineeritud maakondlikud integreeritud heaoluteenuste aren- planeerimist ja pakkumist. Teenus hõlmab ministee- damise ja osutamise keskused, mis ühendavad nii riumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste raken- tervishoiu- kui sotsiaalteenuste osutamise ning on damise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis energiatõhusad. See aitab suurendada integreeritud osalemist ning esmatasandi tervishoiu poliitikaga teenuste osutamist elukoha lähedal kodumaakon- seotud õigusaktide kaasajastamist. nas ning luua eeldused tervishoiutöötajatele valida Spetsialiseeritud abi poliitika kujundamine ja selle endale kaasaegse töökeskkonnaga töökoht tõmbe- elluviimise korraldamine keskustest kaugemal asuvates piirkondades. Välis- (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 434) vahendite toel kaasajastatakse Saare maakonnas SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru maakonnas asuv SA Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu Narva Haigla. spetsialiseeritud abi poliitikat, et tagada optimaalne haiglatasandi abi ja seda toetava muu spetsialisee- Tegevusi rahastatakse välisvahenditest Euroopa Liidu ritud abi (ambulatoorne eriarstiabi ja eriõendusabi) Ühtekuuluvusfondi TAT „Tervishoiuasutuste ener- kättesaadavus ning teenuste osutamise optimaalne giatõhusus“ ja Euroopa Regionaalarengu Fondi TAT korraldus. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osuta- valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise etteval- mise keskused“ raames. Energiatõhususe saavuta- mistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning mist toetab ka Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud spetsialiseeritud abi poliitikaga seotud õigusaktide heitkoguse ühikutega kauplemise tulust. kaasajastamist. Harvikhaiguste toetusprogramm (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 421) Kiirabiteenuse korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 159) Sihtotstarbelise eraldisega eraldatakse heategevus- Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervis- fondidele taotlusvooru kaudu vahendid harvikhaigu- hoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi on sega laste ravi (harvikravimite ja tervishoiuteenuste Terviseameti ülesanne korraldada kiirabi osutamist, ning toetavate teenuste kulude) ja lapseeas alanud kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ravi jätkamise toetamiseks. ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teenin- duspiirkondade kaupa, samuti korraldada koostöös 8 Euroopa Komisjon. European ‘1+ Million Genomes’ Initiative. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 19 2026–2029 Eesti vähitõrje võrgustiku tegevuste rahastamine Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 422) (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 86) Teenuse eesmärk on viia tõhusalt ellu Eesti vähitõrje Müokardiinfarktiregistri volitatud töötleja on SA Tartu tegevuskava 2021–2030 eesmärke. Valitsuse teadus- Ülikooli Kliinikum. Registri pidamise eesmärk on ja arendustegevuste nelja-aastase rahastuse toel parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvali- asutati 2024. aastal Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste teeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, valdkonna juurde Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN. samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt Võrgustiku peamine roll on koordineerida ja laien- registri põhimäärusele edastab müokardiinfarkti- dada vähialase rahvusvahelise koostöö võimalusi ja register pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu tegutseda rahvusvahelise koostöö riigisisese kon- Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele orga- taktpunktina. nisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed tervisestatistika ja -uuringute avalikus and- Vähi ennetus ja sõeluuringud mebaasis, et suurendada kogutud andmete kasutata- (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 132) vust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi. Viiakse ellu vähitõrje tegevuskava tegevusi, tehakse Personaalmeditsiini arendamine vähiseiret ja vähitõrjepoliitika kujundamist toetavaid (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 89) uuringuid. Vähi sõeluuringutega hõlmatuse suurenda- miseks jätkatakse kutsete saatmist sihtrühmadele. Euroopa Majanduspiirkonna koostöö raames töö- Sõeluuringukutsete saatmise kõrval uuritakse ka tatakse välja kontseptuaalsed lahendused Eesti hõlmatuse suurendamise lisameetmeid. Teenuse inimeste geneetiliste andmete kliiniliseks kasutami- raames tegeletakse sõeluuringute arendamisega (nt seks, et kaasata geneetilised andmed tõenduspõhis- HPV kodutesti juurutamine emakakaelavähi sõeluu- tesse ravi- ja ennetustegevustesse. Üleeuroopalise ringus), kvaliteedi hindamisega ja uute sõeluuringute geeniandmete taristu teadusprojekti käigus tööta- väljatöötamisega (nt eesnäärmevähi riskipõhine takse välja teoreetiline lahendus Tartu Ülikooli pro- sõeluuring). Sõeluuringute tõhususe analüüsiks ja jektitiimi ja konsortsiumi osapooltega, et võimaldada kvaliteedikontrolliks jätkatakse andmekogumist geneetiliste andmete piiriülest kasutust teadusuu- tervise infosüsteemi kaudu. Andmete kvaliteedi ja ringutes, poliitika kujundamisel ja tervishoiuteenuste andmehõive otsustavaks parandamiseks võetakse arengu toetamisel Euroopas. koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kes- kusega kasutusele uudne IT-lahendus – andmeait. Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 140) Nimetatud teenuse raames toetab Tervise Arengu Instituut vähihaigete esindusorganisatsioonide kooli- Tervisestatistika tegemise ja registrite pidamise tustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usaldus- ning mammograafiabusside tööd. väärseid ja võrreldavaid rahvastikupõhiseid andmeid. Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu saab Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvastikus valmistumise korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 167) toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on vajalik tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde tegemiseks ning riikliku tervisepoliitika väljatöötami- Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning seks. Teabe analüüsile tuginedes on võimalik välja vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiutee- valida või välja töötada sekkumised, mis vähendavad nuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aita- tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. vad parandada tervisenäitajaid. Terviseamet liitub partner-haldusalade kriisiks val- mistumise ja kriiside lahendamisega ning korraldab Tervise Arengu Instituut vastutab tervishoiuteenuste vajaduse korral piiriülest arsti- ja humanitaarabi. korraldamise seaduse järgi riikliku tervishoiu­ Terviseamet toetab vere vabatahtlikku ja tasuta anne- statistika tegemise eest. Tervisestatistikat tehakse tamist soodustavaid meetmeid, et tagada verekom- tervishoiuteenuste kasutamise (ambulatoorsed vas- ponentidega varustatuse kindlus. tuvõtud ja koduvisiidid, haigla- ja päevaravi põhjused, INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 20 2026–2029 diagnostika ja ravimenetlused, kirurgilised protse- Tegevus 2. Ravimite ja meditsiini- duurid), tervishoiu ressursside ja nende kasutamise (riigi tervishoiukulude arvestus, tervishoiuteenuse seadmete kättesaadavuse osutajate majandustegevus, tervishoiutöötajad, ter- edendamine vishoiutöötajate töötasu, ravivoodid ja hospitalisee- rimine jne) ning haigestumuse (diabeet, psüühika ja Ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine käitumishäired, diabeet) kohta. ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 91) Tervise Arengu Instituut on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünnire- Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu gistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite ja sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vas- meditsiiniseadmete kättesaadavus ning mõistlik tutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja töötleja. valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist Tervise Arengu Instituudi hallatavat rahvastikupõ- ning ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitikaga seotud hist registrit kokku kõik valdkonna registreerimisele õigusaktide kaasajastamist. kuuluvad juhud, tagades andmestiku, mis näitab riigi Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teaduslike kogurahvastikus ja selle alarühmades haigestumust, hinnangute ja lubade taotlemine sündimust, suremust, ravi, ravitulemust jne. Teenu- (vastutaja Ravimiamet, lühikood 28) sega tagatakse kvaliteetsete ja ajakohastatud and- mete avaldamine riiklike tervishoiupoliitika otsuste Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käi- tegemiseks ja rahvusvahelistele organisatsioonidele deldavate ravimite ning meditsiiniseadmete toimivus, edastamiseks (sh Eurostat, OECD, WHO, ECDC jt). ohutus ja kvaliteet. Ravimiamet väljastab erinevaid lube, teeb otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende läh- kvaliteedi parandamine“). teainete müügi ja käitlemisega, meditsiiniseadmete turule lubamise ja levitamisega ning kliiniliste uurin- Tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreerimise gute tegemise või haiglaerandiga. toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 330) Ravimitega ja meditsiiniseadmetega seotud järelevalve Teenuse eesmärk on ühtlustada Ida-Viru maakonnas (vastutaja Ravimiamet, lühikood 29) pakutavate sotsiaalhoolekande ja tervishoiu abimeet- mete korraldust ning parandada teenuste osutamise Teenuse eesmärk on tagada ravimite, meditsiinisead- kvaliteeti, mis toetab piirkonna sotsiaalmajanduslikku mete, verepreparaatide, rakkude, kudede ja elundite arengut ning panustab seeläbi õiglase ülemineku ohutus ja kvaliteet. Ravimiamet teeb järelevalvet ravi- protsessi Ida-Virumaal. mikäitlejate, ravimimüügiloa hoidjate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, Tegevusi rahastatakse õiglase ülemineku fondi lähteainete käitlejate, kliiniliste ja toimivusuuringute vahenditest TAT „Ühiskondlikku muutust toetavate tegijate ning meditsiiniseadmete tootjate, levitajate ja sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida- volitatud esindajate üle. Virumaal“ ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste raames. INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 21 2026–2029 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja otsustusprotsessis osalemist ning tervishoiuteenuste analüüside tellimine kvaliteedi ja patsiendiohutusega seotud õigusaktide (vastutaja Ravimiamet, lühikood 31) kaasajastamist. Ravimiametile esitatakse ravimite, rakkude, kudede Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete edendamine ning vastutuskindlustuse süsteemi ja nende lähteainetega seotud aruandeid. Teenuse haldamine raames süstematiseerib Ravimiamet aruanded ja (vastutaja Terviseamet, lühikood 416) teeb koondaruanded, vajaduse korral edastab need rahvusvahelistele organisatsioonidele. Teenuse eesmärk on parandada patsiendiohutust, kogudes ja analüüsides tervishoius ette tulnud juh- Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine tumeid ning pakkudes sellest lähtuvat ja muud jõus- (vastutaja Ravimiamet, lühikood 32) tavat tuge tervishoiuteenuse osutajatele kvaliteedi tõstmiseks. Samuti tagatakse, et tervishoiuteenuse Teenuse raames kontrollitakse ravimite kvaliteedi- osutajatel on kohustuslik vastutuskindlustus ning nõuetele vastavust. Kontrolli aluseks on riskipõhine selle täitmist jälgitakse, toetades sellega patsientide järelevalveplaan. kaitset ja tervishoiuteenuste usaldusväärsust. Ravimite ja meditsiiniseadmete alase teadlikkuse Perearstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse tõstmine osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (vastutaja Ravimiamet, lühikood 33) (vastutaja Terviseamet, lühikood 161) Teenuse raames vahendab Ravimiamet kõikidele Teenuse eesmärk on väljastada tervishoiuteenuse huvipooltele asjakohast ravimeid ja meditsiinisead- osutamise tegevuslubasid. Tervishoiuteenuseid meid puudutavat teavet, et edendada ravimite ja pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusloa meditsiiniseadmete ratsionaalset kasutamist (veeb, väljastamine tagab perearstiabi kättesaadavuse ja teabenõuded, meedia). Lisaks peab Ravimiamet teiste teenuseosutajate vastavuse nõuetele, kaitstes mitut riiklikku registrit. patsientide huve ning tagades tervishoiuteenuse Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigus- osutajate pädevuse ja kvaliteedi. Tervishoiuteenuse loome ja õigusalane nõustamine osutamise tegevusluba on vajalik perearsti nimistu (vastutaja Ravimiamet, lühikood 34) alusel perearstiabi, kiirabi ja eriarstiabi (ambulatoorne ja statsionaarne), iseseisvalt osutatava õendusabi Teenuse raames tagatakse Ravimiameti vastutusalas ja ämmaemandusabi (sh kodusünnitus), psühholoo- õigusalaste selgituste andmine, juhendite koosta- gilise abi, ravi eesmärgil iseseisvalt füsioteraapia ja mine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutmi- iseseisvalt logopeedilise ravi osutamiseks. Tegevus- seks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning luba annab õiguse tervishoiuteenuse osutamiseks kohtumenetlustes osalemine. tegevusloal märgitud tegevuskohas. Teenus hõlmab ka tegevuslubade andmekogu pidamist ja haldamist tervishoiukorralduse infosüsteemis. Terviseamet hin- Tegevus 3. Tervishoiuteenuste dab perearstiabi kättesaadavust, tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamine osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teeb järelevalvet. Tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 435) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitikat, et tagada tervishoiuteenuste hea kvaliteet ja patsiendiohutus. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonna- poliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 22 2026–2029 Tegevus 4. Tervishoiu tööjõu vastavusse ning tagada kvaliteetse väljaõppega arstide tulek tööturule. tagamine Psühholoogide kutseaasta rahastamine Tööjõu poliitika kujundamine ja selle elluviimise (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 320) korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 436) Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialisee- Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu töö- rumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale jõu tagamise poliitikat, et tagada tervishoiusektoris kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Lepingupart- piisav tööjõud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse nerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühho- kindlustamiseks. Teenus hõlmab ministeeriumi ja loogidele tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle esmata- ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist sandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või ning tööjõupoliitikaga seotud õigusaktide kaasajasta- sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tugispetsialistina. mist. Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine rahastamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 71) (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 417) Eriarstide ja õdede lähtetoetus on ühekordselt Teenuse eesmärk on rahastada tervishoiuspetsia- makstav toetus, mille eesmärk on mõjutada rahalise listide tööpraktika juhendamist ning tagada selle motivaatori toel residentuuris eriala omandanud kaudu tervishoius vajalike spetsialistide koolitus ja arste või tervishoiusüsteemist eemal olnud õdesid õppe raames saadav praktiline kogemus. Tulene- valima endale erialane töökoht, mis paikneb väljas- valt 18.02.2022 Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja pool Tallinna või Tartut ja nende vahetut lähiümbrust. Teadusministeeriumi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja eriarstiabi kät- Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Haiglate Liidu, tesaadavust ja teenuse osutamise jätkusuutlikkust Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Era- väljaspool peamisi tõmbekeskusi. tervishoiuasutuste Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel sõlmitud konsen- Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervis- susleppest on tervishoiukõrgkoolide rakenduskõrg- hoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi haridusõppe praktika korraldamisega seotud kulude (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 77) katmise jätkamine alates 2024. aastast Sotsiaalmi- nisteeriumi kohustus. Väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele tervis- hoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste täien- Apteekrite lähtetoetuse rahastamine damise koolitust, mille läbimise järel on neil võimalik (vastutaja Terviseamet, lühikood 90) registreerida end tervishoiutöötajate registris ning asuda tervishoiusüsteemis kutsealasele tööle. Sel Apteekrite lähtetoetus on ühekordne toetus, moel on võimalik tuua tervishoidu tagasi inimesi, kes mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, tervishoiusüsteemist lahkusid. kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses Residentuurikulude rahastamine linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 79) asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse olemasolevast üldapteegist või haruapteegist alusel vahendid residentuuri korraldamiseks, et vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Alates 01.01.2024 koolitada piisaval arvul pädevaid eriarste. Arvesse korraldab apteekrite lähtetoetuse maksmist võetakse residentuuriprogrammide pikendamise vaja- Sotsiaalministeeriumi asemel Terviseamet. dusest tingitud kulude suurenemist, et viia tasemeha- riduse järgne spetsialiseerumine eriala vajadustega INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 23 2026–2029 Tervishoiutöötajate registreerimise ja Eraldise maksmine Tervisekassale mittetöötavate kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine vanadus- ja rahvapensionäride eest (vastutaja Terviseamet, lühikood 163) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 272) Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, Riik tasub mittetöötavate vanaduspensionäride ja kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvestuse vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sot- pidamist, tervishoiutöötajatega seotud kaebuste siaalmaksu ravikindlustuse osa. Sotsiaalkindlustu- menetlemist ja järelevalve tegemist. Arst, hambaarst, samet (SKA) arvestab riigieelarve eraldise summa ja õde ja ämmaemand võivad osutada tervishoiutee- kannab selle oma eelarvest igal kuul Tervisekassale. nust omandatud eriala piires ning proviisor ja far- matseut võivad osutada apteegiteenust, kui nad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Tegevus 6. IT-teenuste osutamine Tervishoiutöötajate registreerimisel kontrollib Tervi- tervisevaldkonnas seamet taotlevate isikute kvalifikatsiooni vastavust Eesti nõuetele. Kolmandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna liik- IKT-teenuse osutamine tervishoiuasutustele (vastutaja TEHIK, lühikood 448) mesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud, kelle haridus vastab Eesti nõuetele, saadetakse vastavu- Teenuse raames tagatakse tervisevaldkonna infosüs- seksamile. teemide töökindlus, turvalisus ja ajakohasus. See hõl- mab õigusruumist tulenevate muudatuste elluviimist, et seadusemuudatused oleksid kiiresti ja täpselt Tegevus 5. Tervishoiu rahastamine infosüsteemidesse rakendatud. Pidevaks tegevuseks ja ravikindlustuse tagamine on süsteemide ülalhoid, sealhulgas turvauuendused ja tehniline hooldus, et tagada inimestele katkematu ligipääs toetustele ja teenustele. Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste Riikliku disainisüsteemi arendamine ja haldamine tagamine (vastutaja TEHIK, lühikood 451) (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 76) Teenuse raames arendatakse ja hallatakse TEHIKU Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja poolt riikliku disainisüsteemi. Riiklik disainisüsteem Tolliametit tasuma Tervisekassale sotsiaalmaksu on kogum disaini- ja arenduskomponente, mis on ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit loodud selleks, et riiklike e-teenuste kasutajaliidesed mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. oleksid ühtsema väljanägemisega, mugavamad ja Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav kvaliteetsemad. Teenust osutatakse üleriigiliselt maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui kõiki­dele valitsemisaladele. ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töö- võimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“). INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 24 2026–2029 LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud lisainfo andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 2 540 281 387 2 695 188 595 2 815 348 653 2 925 329 029 Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi 28 261 005 46 711 611 30 454 601 10 813 521 tagamine Eesti vähitõrje võrgustiku tegevuste rahastamine 1 044 500 650 000 0 0 Esmatasandi tervishoiu poliitika kujundamine ja 810 326 756 508 722 341 693 063 selle elluviimise korraldamine Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse 1 251 900 1 251 900 1 251 900 1 251 900 rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel Harvikhaiguste toetusprogramm 3 827 312 4 000 000 4 000 000 4 000 000 Kiirabiteenuse korraldamine 112 442 111 842 85 203 85 203 Maakondlike tervisekeskuste kaasajastamine 22 816 0 0 0 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine 75 277 75 277 75 277 75 277 Personaalmeditsiini arendamine 109 667 14 666 14 666 11 166 Spetsialiseeritud abi poliitika kujundamine ja 821 866 830 740 796 573 767 295 selle elluviimise korraldamine Tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreerimise 2 672 264 2 788 406 793 021 767 139 toetamine Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine 2 897 901 1 584 974 1 574 608 1 553 876 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks 1 861 691 1 856 483 1 207 443 1 207 443 valmistumise korraldamine Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool 12 152 032 32 190 844 19 440 799 0 pädevuskeskusi Vähi ennetus ja sõeluuringud 601 010 599 970 492 769 401 159 Tegevus 2. Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse 8 724 928 8 691 332 8 669 959 8 640 681 edendamine Ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika kujunda- 693 609 707 621 673 454 644 175 mine ja selle elluviimise korraldamine Ravimite ja meditsiiniseadmete alase teadlikkuse 1 314 873 1 322 808 1 323 847 1 323 847 tõstmine Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teadus- 3 640 018 3 600 533 3 600 533 3 600 533 like hinnangute ja lubade taotlemine Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigus- 247 678 234 762 234 762 234 762 loome ja õigusalane nõustamine INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 25 2026–2029  Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2026 2027 2028 2029 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine 497 061 498 889 498 889 498 889 Ravimitega ja meditsiiniseadmetega seotud järele- 2 169 343 2 163 414 2 175 170 2 175 170 valve läbiviimine Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüü- 162 346 163 305 163 305 163 305 side tellimine Tegevus 3. 2 631 817 2 604 375 2 247 323 2 218 045 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine Patsiendiohutuse ja vastutuskindlustuse süsteemi 812 309 793 072 755 417 755 417 haldamine ja järelevalve Perearstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja 1 200 794 1 194 078 908 848 908 848 järelevalve Tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitika kujundamine 618 713 617 225 583 058 553 779 ja selle elluviimise korraldamine Tegevus 4. 7 206 351 7 343 131 7 273 745 7 244 467 Tervishoiu tööjõu tagamine Apteekrite lähtetoetuse rahastamine 137 671 177 617 172 526 172 526 Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine 766 797 766 723 761 276 761 276 Psühholoogide kutseaasta rahastamine 1 697 791 1 697 791 1 697 791 1 697 791 Residentuurikulude rahastamine 3 300 520 3 425 834 3 425 834 3 425 834 Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise 300 094 300 094 300 094 300 094 rahastamine Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervis- 127 864 127 864 127 864 127 864 hoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikat- 295 589 291 168 266 487 266 487 siooni tunnustamise taotlemine Tööjõu poliitika kujundamine ja selle elluviimise 580 025 556 040 521 872 492 594 korraldamine Tegevus 5. 2 477 957 340 2 615 250 960 2 752 131 323 2 881 875 159 Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine Eraldise maksmine Eesti Tervisekassale mitte­ 331 658 087 353 335 561 373 252 460 392 013 275 töötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste 2 146 299 253 2 261 915 399 2 378 878 863 2 489 861 884 tagamine Tegevus 6. 15 499 947 14 587 186 14 571 702 14 537 156 IT-teenuste osutamine tervisevaldkonnas IKT osutamine tervisevaldkonna asutustele 15 397 189 14 484 428 14 468 944 14 434 398 Riikliku disainisüsteemi arendamine ja haldamine 102 758 102 758 102 758 102 758 INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM 26 2026–2029  15.01.2026 nr 1 MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaalministeeriumi heaolu ja tervise tulemusvaldkondade programmid 2026-2029 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan: 1. Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid: 1.1. laste ja perede programm 2026-2029 (lisa 1); 1.2. vanemealiste programm 2026-2029 (lisa 2); 1.3. sotsiaalhoolekande programm 2026-2029 (lisa 3). 2. Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid: 2.1. tervist toetavate valikute programm 2026-2029 (lisa 4); 2.2. tervist toetava keskkonna programm 2026-2029 (lisa 5); 2.3. inimkeskse tervishoiu programm 2026-2029 (lisa 6). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister