Arvamuse edastamine

EESTI ERIPEDAGOOGIDE LIIT Teie 28.11.2025 nr 1.2-2/118-1 Meie 13.01.2026 Eelnõu kooskõlastamine ja eelnõu kohta arvamuse avaldamine : lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eesti Eripedagoogide Liidu liikmed on tutvunud eelnõuga kavandatavate muudatustega. Peame oluliseks, et eelnõu muudatused peaksid aitama paremini kaitsta abivajava lapse õigusi, sealhulgas last puudutavate kohtulahendite täitmisel nii tõhusama toe pakkumiseks võimaluste loomise ja abi osutajate ülesannete selgema piiritlemise kui ka lapse kaasatust ja arvamuse avaldamist puudutavate muudatuste kaudu. Oluline on vaadata üle eri valdkondade spetsialistide rollid ning tõhustada meeskonnatööd. Hetkel on kindlasti palju kattuvusi erinevate spetsialistide rollides ja sageli ei tee kõrgelt kvalifitseeritud (tugi)spetsialist enda tööd, vaid tegeleb nt administratiivsete küsimustega. Mõnede sätete sõnastus tuleks üle vaadata, et see oleks kõigi jaoks üheselt mõistetav (nt juhtumikorralduse algatamise otsustamine 10 päeva möödumisel vs 10 päeva jooksul). Abivajavast lapsest teavitamise kohustus tuleks selgemalt sõnastada. Hetkel pole see siiski üheselt mõistetav ja võib hoopis tekkida olukord, kus koolid hakkavad hoopis rohkematest (nt õpiraskuste, st ühe valdkonna raskusega) lastest lastekaitset teavitama. Meie arvates oleks teavitamiskohustus mõistlik siduda sellega, kas laps vajab abi väljaspool haridusvaldkonda pakutavaid tugimeetmeid või mitte – nt sätestada sarnaselt õppimiskohustuse regulatsiooniga, et abivajava lapse teade tuleb teha, kui haridusvaldkonna sisesed meetmed pole andnud tulemust. Seadus võiks toetada haridusvaldkonna autonoomiat ja pädevust otsustada, millal on abivajava lapse abistamiseks vaja kaasata lastekaitse. Igati asjakohane on eelnõu § 28 tehtav muudatus, mille järgi tuleb abivajadust hinnata esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme kuu möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest ning abivajaduse hindamise tähtaeg on ühtselt kohaldatav igas olukorras, mitte üksnes siis, kui hindajaks on KOV-i lastekaitsetöötaja. Põhjendatuks ja asjakohaseks peame ka muudatust, mille kohaselt asendatakse abivajaduse hindamise juures nõue hinnata viivitamata nõudega teha seda esimesel võimalusel , kuna see on sisuliselt korrektsem ja võimaldab sisulistelt nt tugispetsialistil viia lõpule hindamine, mis võib vajada korduvaid kohtumisi lapsega. Oluline on ka see, et välja on ikkagi toodud nõue lõpetada abivajaduse hindamine hiljemalt kolme kuu möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest. Lõpptähtaeg on vajalik, et abivajaduse hindamine ei veniks, vaid jõuaks mõistliku aja jooksul tulemuseni ehk abivajavale lapsele abimeetmete rakendamise tegevuskava koostamiseni. Küsimusi tekitab, milline pädevus peab § 29 lg 6 järgi juhtumit koordineerival lapsega töötaval spetsialistil olema ning millistele nõuetele peab selline juhtumikoordineerimine vastama (kes teeb algatamise otsuse, kuidas dokumenteeritakse). SoM selgitas koostöökohtumisel, et juhtumi koordineerimisse puutuv jääb vastava valdkonna/asutuse otsustada, ses osas lastekaitseseadusega täpsemaid juhiseid ette ei kirjutata ning et juhtumi koordineerimine § 29 lg 6 mõttes pole samatähenduslik § 29 lg-s 3 ja sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud juhtumikorraldusega, mida teeb lastekaitse. Haridusvaldkonnal võib siin mh eelnõuga seadusesse lisatavast §-st 36 1 olla vajadus vaadata üle ja täpsustada oma tugiteenuste osutamise kordasid, sellega on oluline nii eelnõu seletuskirjas kui eelnõuga seotud teavitustegevustes arvestada. Haridusasutustes töötavad tugispetsialistid ei saa kindlasti olla juhtumi koordineerijad, see ei haaku nende ülesannetega ja võib tekitada rollikonflikti. Kooskõla peab kindlasti olema tugispetsialistide määrusega, kus on selgelt välja toodud kõigi tugispetsialistide vastutusvaldkonnad. Seletuskiri vajaks vastavalt muutmist, hetkel toodud näited ( koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog) on segadusttekitavad. Seaduse jõustumiseks on vaja täiendavaid inimesi, KOVi töötajaid, kelle poole pöörduda (peretöötajad, muu nimetusega KOVi ametnikud). Praegu on KOVides kohati puudu isikud, kes ei tegele nii spetsiifiliste/keeruliste juhtumitega, et vajalik oleks lastekaitsetöötaja sekkumist. Sellest tulenevalt tõstatati küsimus, kas eelnõu § 29 lg 3 puhul peaks juhtumikorralduse algatamise õigus olema piiratud KOV lastekaitsetöötajaga või võiks seda teha ka nt KOV peretöötaja. Haridussüsteemis pole teatud juhtumite puhul piisavalt volitusi ja pädevusi. Seaduses tuleb selgelt välja tuua, et KOV reguleerib ja määrab töötajad, nimetused. Täna tunneme puudust inimestest, kes haridussüsteemi toetaksid väljaspool seda, kooli käed jäävad lühikeseks. Haridusasutuste tugimeeskondades on olemas pädevus hinnata olukorda ehk nende tugispetsialistide hinnanguid tuleb arvestada. Kui tugimeeskond juba pöördub koolist haridusasutusest välja abi saamiseks, siis on selleks kindlasti põhjust. Täna kahjuks oleme palju kuulnud ka olukordadest, kus näiteks kool küll pöördub lastekaitse poole, aga juhtum saadetakse nö ”koolile tagasi” – lastekaitse töötaja arvates pole see tema pädevuses /ei mahu suure koormuse tõttu vms. Probleemiks on see, kui vanemad ei tule tugimeetmetega kaasa ning mõjutusmeetmete (asjakohaste teenuste) ebapiisavus. Näiteks üha sagenev koolitõrge - koolist jäävad kõrvale juba 2.-3. klassi lapsed. Selliste juhtumite puhul on kiire sekkumine eriti oluline. Koolidel on ootus, et kellelgi on neist suurem voli, ajaressurss ja ka oskus vanematega tegeleda. Need probleemid jäävad üles ka eelnõuga plaanitavate muudatuste kehtima hakkamisel. Laste õigus teenusest loobuda võib tuua kaasa samuti hoopis olukorra halvenemise - kas alaealine on küps endale kasulikku otsust tegema? Nt abist loobumise otsus? Ka see vajaks täpsemat sõnastamist. On arusaadav, et seaduse sõnastus peab olema üldine ja seetõttu ei saa seaduses kõiki detaile ja olukordi ette näha (nt kust täpselt läheb igas olukorras piir, mille puhul tuleb lastekaitset abivajavast lapsest teavitada). Seetõttu on muudatuste rakendumiseks oluline vastavasisuline kommunikatsioon ja selgitustöö muudatuste selgitamisel. Eesti Eripedagoogide Liit Juhatuse esimees Liina Õmblus /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: [email protected] Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: RE: Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus Kuupäev: 2026-01-13 15:40 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastan manusena Eesti Eripedagoogide Liidu arvamuse. Tervitades Eesti Eripedagoogide Liidu juhatuse nimel Liina Õmblus From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, December 1, 2025 8:50 AM To: MTÜ Lastekaitse Liit <[email protected]>; Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon <[email protected]>; SA Kutsekoda <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>; Eesti Logopeedide Ühing <[email protected]>; Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus <[email protected]>; Eesti Haridustöötajate Liit <[email protected]>; Eesti Lasteaednike Liit <[email protected]>; Eesti Eripedagoogide Liit <[email protected]>; Eesti Koolipsühholoogide Ühing <[email protected]>; Eesti Noorsootöötajate Kogu <[email protected]>; Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus <[email protected]>; Eesti Koolijuhtide Ühendus <[email protected]>; Eesti Vabade Waldorfkoolide ja - lasteaedade Ühendus <[email protected]>; Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus <[email protected]>; Eesti Kristlike Erakoolide Liit <[email protected]>; Eesti Lastevanemate Liit <[email protected]>; Eesti Õpilasesinduste Liit <[email protected]>; MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit <[email protected]>; Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus <[email protected]>; Eesti Huvikoolide Liit <[email protected]>; SA Tallinna Koolitervishoid <[email protected]>; Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik <[email protected]>; SA Tallinna Lastehaigla <[email protected]>; MTÜ Sa Suudad <[email protected]>; Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda <[email protected]>; Tartu maakohus <[email protected]>; Viru maakohus <[email protected]>; Harju Maakohus <[email protected]>; Pärnu maakohus <[email protected]>; Tartu ringkonnakohus <[email protected]>; Tallinna ringkonnakohus <[email protected]>; Eesti Advokatuur <[email protected]>; MTÜ Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]> Subject: Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Palume kooskõlastus või arvamus eelnõule anda hiljemalt 09.01.2026 e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> või DVK kaudu. EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d88edfb-0545-4e69-b046-05352f250c33 Pealkiri: Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus Registreerimise kuupäev: 28.11.2025 Registreerimise number: 1.2-2/118-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> <http://www.sm.ee> www.sm.ee