Kati Valma
Vabaduse Kool Teie 15.12.2025 /
[email protected] Meie 20.01.2026 nr 1.5-1.1/3169-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Kati Valma
Täname Teid, et jagate meiega tõrkeid ja takistusi, mis töös lastega ette tulevad – see on meile
väärtuslik infomatsioon ja tagasiside, mida teenuste arendamisel arvesse võtta. Teie
küsimused puudutavad eeskätt e-konsultatsiooni korraldust esmatasandi ja eriarstiabi vahel
tervishoiusüsteemis ning Rajaleidja poolt tervishoiusüsteemi suunamist. Esitame Teile oma
selgitused nende teemade lõikes.
1. Lastepsühhiaatria e-konsultatsioon ja perearsti roll
Tervishoiusüsteemi esimeseks kontaktiks on perearst, kes otsustab edasise ravikäsitluse ning
juhib raviteekonda. Lastepsühhiaatria e-konsultatsioon on mõeldud perearsti toetamiseks
otsustamisel, kas ja millisel kujul on vajalik eriarstiabi. E-konsultatsiooni tulemuslikkus eeldab,
et perearsti poolt esitatud saatekiri on piisavalt sisukas ning kajastab lapse praegust seisundit,
varasemaid sekkumisi ja ravi. Asjakohane info lapse ravi ja terviseseisundi kohta peab olema
kajastatud ka Tervise Infosüsteemis (TIS).
Kui e-konsultatsiooni vastuses osutatakse, et esitatud info on ebapiisav, tuleb perearstil e-
konsultatsiooni täiendada kliinilise infoga ning esitada ajakohastatud ja täpsustatud info uuesti.
Saatekirja tagasisaatmine ei tähenda iseenesest ravist keeldumist, vaid vajadust info
täpsustamise järele.
Oluline on rõhutada, et psühhiaater ei saa riiklikus tervishoiusüsteemis piirduda
vastusega, et ravi tuleb jätkata tasulises tervishoiuasutuses, ka juhul, kui lapsel on seal
varasem ravisuhe. Ravikindlustussüsteemi eesmärk on tagada vajaliku abi kättesaadavus
Tervisekassa rahastatud teenustena ning tasuline teenus ei tohi kujuneda ainsaks võimalikuks
raviteeks. Perearstil on lisaks psühhiaatri e-konsultatsioonile võimalus suunata laps
psühholoogilise ravile või muule Tervisekassa rahastatud vaimse tervise teenusele, tagades
lapsele vajaliku abi.
2. Rajaleidja roll ja tervishoidu suunamine
Rajaleidja on haridusvaldkonna teenuste osutaja ja võrgustik, mille ülesanne on hinnata lapse
toevajadust haridussüsteemi kontekstis. Rajaleidja suunab lapse/noore tervishoiusüsteemi
poole kui abivajajale on vajaduspõhine hariduslik abi korraldatud, kuid toimetulekuraskus püsib
või süveneb.
Tervisekassa, Eesti Psühhiaatrite Selts, Rajaleidja ja Eesti Perearstide Selts on eelmisel aastal
täpsustanud neid küsimusi omavahel ning jõudnud kokkuleppele, et kui Rajaleidja suunab
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
lapse/noore haridussüsteemist tervishoiusüsteemi, peab lapsevanemal olema Rajaleidja
kokkuvõte. Kokkuvõte sisaldab järgmist:
Lapse toimetulekuraskuse kirjeldus
Sekkumis(t)e kirjeldus, mida on lapse toimetulekuraskusega tegelemiseks tehtud
(sekkumis(t)e kestvus, mitu korda jm), nii koolis kui Rajaleidjas.
o Sekkumiste mõju kirjeldus
o Sekkumiste kirjeldus, mida taheti teha, aga ei õnnestunud
Tehtud hindamised ja tulemuste kokkuvõte
Küsimused tervishoiutöötajale
Kokkuvõtva dokumendi eelistatud pikkus on kuni 1 A4.
Selline struktureeritud info võimaldab perearstil ja vajadusel eriarstil teha põhjendatud otsuseid
edasise ravi või sekkumise vajaduse kohta.
3. Tasulistele teenustele suunamine
Ravikindlustussüsteemis ei ole aktsepteeritav praktika, kus laps või pere suunatakse riiklikus
tervishoiusüsteemis tasulisele teenusele. Kui e-konsultatsiooni või muu tervishoiuteenuse
raames tekib olukord, kus soovitatakse üksnes tasulist vastuvõttu, on võimalik pöörduda
selgituste saamiseks vastava tervishoiuteenuse osutaja poole, et küsida täpsustusi vastuse
sisu ja põhjendatuse kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas vastus on kooskõlas ravikindlustuse
ja teenuse osutamise kohustusega. Vajadusel on võimalik pöörduda ka Terviseameti poole,
kes teostab järelevalvet tervishoiuteenuste kvaliteedi üle. See võimaldab hinnata, kas
konkreetne e-konsultatsiooni vastus vastab nõuetele ja hea ravi tavale.
4. Vaimse tervise teenuste kättesaadavus ja muud abivõimalused
Laste ja noorte vaimse tervise teenuste piisava kättesaadavuse probleem on olemas ning selle
leevendamiseks teeb Sotsiaalministeerium koostöös Tervisekassa ja partneritega järjepidevat
tööd. Lahendused, mis loovad eeldused paremaks teenuste kättesaadavuseks on mh
järgmised:
Esmatasandi tervishoius vaimse tervise abi tugevdamine, sh iseseisva psühholoogilise ravi
seaduse muudatus 2023.a, mille tulemusel saab perearst suunata patsiendi Tervisekassa
lepingupartneri juurde, kellel on iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise tegevusluba.
See tähendab, et perearst saab väljastada suunamiskirja, millega saab igas vanuses
patsient pöörduda psühholoogilise ravi saamiseks vastavate Tervisekassa
lepingupartnerite poole (hetkel kehtiv nimekiri leitav nende kodulehelt);
Alates 2025. aasta aprillist tasustab Tervisekassa vaimse tervise õe teenust kõigis
perearstikeskustes, mitte ainult tervisekeskustes;
Alates 1. aprillist 2025 on perearstikeskustel võimalus võtta meeskonda psühholoog-
nõustaja, kelle teenust rahastatakse Tervisekassa teraapiafondi kaudu;
Riigi rahastuse toel pakub MTÜ Peaasjad noortele tasuta nõustamist;
Kohalikele omavalitsustele on toetusfondi kaudu eraldatud toetus psühhosotsiaalse ja
psühholoogilise abi pakkumiseks, mis võimaldab paindlikku teenuste osutamist vastavalt
peamiste sihtrühmade vajadustele ja olemasolevatele võimalustele. Selle toel pakuvad
paljud KOV-id oma elanikele psühholoogilist abi ning meile teadaolevalt on mitmetes KOV-
ides need ressursid suunatud just laste ning noorte vaimse tervise toetamisele. Seega
tasub kindlasti uurida KOV-ist, millised on nende poolt pakutud võimalused lastele
psühholoogilise abi pakkumiseks või nende toetamiseks.
Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamine eeldab järjepidevat tööd
pikemaajaliselt ning kiireid ja lihtsaid lahendusi ei ole. Kinnitame, et töötame selle nimel.
Täname Teid veel kord pöördumise ja laste heaolule tähelepanu juhtimise eest.
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne Randväli
vaimse tervise osakonna juhataja
Mari Ader
[email protected]