Pöördumine

Kliiniline sisend Tallinna Lastehaiglalt Saame aru, et Teie laual on hetkel hulgaliselt kiireloomulisi ja keerukaid küsimusi, mis vajavad lahendamist, kuid samal ajal on otsustamisel Tallina Haigla rajamine, millega valime arengusuuna, mis jääb kogu regioniaalset arstiabi mõjutama aastateks. Tallinna Lastehaigla liitmisel Tallinna Haiglaga, mis ei pretendeeri regionaalhaigla tasandile, sest seal puuduvad teatud valdkonnad (Filippov, M, (2025) Arkadi Popov: me ei taha Tartuga kuidagi sõdida. Eesti Arst 2025; 104 (12):630-633), muudaks oluliselt laste ravi Eestis ja takistaks nii sünnitusabi ja günekoloogia, kui neonataoloogia ja lasteintensiivravi erialade edasist arengut . Lastehaigla koos Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga tagab III etapi arstiabi vastsündinutele ja lastele. A astatepikkune koostöökogemus PERH-iga puudutab kõiki III etapi keskuse erialasid: neurokirurgiat, torakaalkirurgiat, veresoontekirurgiat, põletuste ravi ja plastikakirurgiat, pea-, kaela- ja kõrikirurgiat ja keerulisi onkoloogilisi operatsioone vajavate patsientide ravi ning diagnostikat. Meil on ühine traumapatsientide käsitluse süsteem, kus lastehaigla on vastutav pediaatriliste patsientide eest ja ühine täiskasvanute ja laste koduse toitmisravi keskus, mis on ainuke koduse toitmisravi keskus Eestis ja osa suuremast palliatiivravialasest koostööst . Tallinna linna sünnitusabi ning vastsündinute intensiivravi on vajanud ümberkorraldamist juba aastaid tagasi. Süsteem nagu praegu, kus Regionaalhaigla ja Lastehaigla on eraldi asutused, kusjuures regionaalset sünnitusabi ei osuta kumbki, ei toeta laste ega naiste ravi, vaid takistab nii sünnitusabi ja günekoloogia kui ka intensiivravi arengut ja teeb vastsündinute ja naiste ravi olulisel määral keerulisemaks ja kallimaks. Näiteks p unase traumaga rasedat ei ole võimalik kusagil kompleksselt käsitleda, sest spetsialistid paiknevad erinevates haiglates – günekoloogid eraldi meie punase trauma ja lasteintensivistide meeskonnast. Ka teatud väärarengutega (diafragmaalhernia, gastroskiis) laste kaasaegne käsitlus on täna võimatu. Sünnitus abi ja vastsündinute intensiivravi on orgaaniliselt seotud erialad, mis peavad nii emale kui lapsele adekvaatseks ja kaasaegsetele standartitele vastava ravi osutamiseks olema koos . Ja mitte ainult koos, vaid koos sellises kohas, kus on võimalik osutada nii emale kui lapsele maksimaalset ravi. Ülekaalukas tõenduspõhine teaduskirjandus on aastakümneid tagasi jõudnud seisukohale, et h aige vastsündinu ja ka lapse transport halvendab pikaajalist ravitulem it. Lisaks on ebaotstarbekas üleval pidada kolme valveringi, kus personal on võimeline tegelema ka kriitilises seisundis vastsündinuga ning aparatuure neis osakondades. Halvemal ravitulemusel on mitmeid põhjuseid : -T ransport eeldab lapse korduvat liigutamist ja ümbertõstmist, mis omakorda tähendab kõikide elulisi funktsioone tagavate aparaatide ja liinide korduvat lahtiühendamist. See tähendab rohkem tüsistusi ja infektsioone. - T ranspor t põhjustab paratamatult lapse kehatemperatuuri kõikumis t , mis eriti enneaegsetele ja raskes seisundis vastsündintele põhjusta b ajusiseseid verejookse . -Lapsele ja emale pakutava abi kvaliteet ja patsientide rahulolu sõltub kogenud personali kohalolust ja kompleks s e raviteenuse saamisest ilma haigalatevahelise transpordita . Hilinenud III astme intensiivravi maksab halvimal juhul nii ema kui lapse elu. Selliseid juhtumeid , kus vähemalt üks osapool on Tallinnas logilistile probleemide tõttu elu kaotanud ei pea väga kaugest minevikust otsima . S ünnitusmaja lastearstid suudavad esmaselt vastsündinuid abistada aga kõrgema etapi intensiivraviosakond on Mustamäe l Tallinna Lastehaiglas . Kõige väiksemad lapsed (22-28 rasedusnädalat ehk 500gr-1kg) ja kõige raskemas seisundis lapsed tuleb kriitilise s ja eluohtlikus seisun d is tranportida oma ema juurest ära l astehaigla intensiivravi osakonda, kus ollakse võimelised pakkuma lapsele kompleksset III etapi ravi , kuid puudub võimalus pakkuda ja arendada perekeskset intensiivravi. -Haige laps eraldatakse põhjendamatult oma perekonnast . S elline teguviis on näidanud laialdastes kliinilistes uuringutes halvemat kaug tulemust. Emad tulevad esimesel võimalusel sünnitusmajast oma lapse juurde vajades ise veel meditsiinilist abi ja järelvalvet, mida l astehaigla neile pakkuda ei suuda. Se lline olukord ei ole tänasel päeva ka peredele vastuvõetav. Lapsevanemad eeldavad õigustatult kaasaegset perekeskset rav i. - Sageli jäävad la psed , kelle ravikulg on tervishoiukorralduslikel põhjustel tüsistunud alatiseks kõrvalabist sõltuvaks ega sisene kunagi tööturule. K a üks haige lapse vanematest (sagedamini ema) tule b tihtipeale töölt ära suure hoolduskoormuse tõttu. Nii tekib riigile rohkelt ressurssi tarbiv patsientide grupp ja vähe maksutulu toov hooldajate grupp. Miks on vaja, et lasteintensiivravi oleks koos sünnitusmajaga Mustamäel? Sest ainult nii on võimalik tagada adekvaatne ja tänapäevastele standarditele vastav ravi nii lastele kui emadele. Lootevee embooliaga nais tel on täna suur risk sünnitusel surra . Mujal maailmas on selleks puhuks olemas ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon (ECMO), mida Eestis saab rakendada vaid regionaalhaiglates ja selle teenuse dubleerimine Tallinna tingimustes ei ole mõeldav ei patsientide arvu vähesuse ja kogemuse puudumise kui ka ebamõistlike kulude tõttu. Naised, kes vajavad raseduse ajal kirurgilist ravi muul põhjusel kui rasedus on täna samuti väga ebaõiglases olukorras. Lääne-Tallinna Keskhaiglas on isegi üldkirurg teises, eemalasuvas korpuses, ja kirurgi kutsumine konsulteerima sünnitusmajja on äärmiselt keeruline. Veresoontekirurgia, neurokirurgia , rindkere-ja südamekirurgi a ning plastika-ja rekonstruktiivkirurgiga on PERHis. Rase naine, kes vajab erakorralist raseduse lõpetamist keiserlõike teel südame klapirikke tõttu 28. rasedusnädalal, ajal kui TÜKi kardiokirurgia osakon d on kollektiivpuhkusel, ei ole täna, ega ka planeeritava Tallinna Haigla tingimustes adekvaatselt käsitletav – seda nägime alles hiljuti ise. Sama kehtib onkoloogilist ravi saavate rasedate naiste kohta, kelle rasedus tuleb ennaegselt lõpetada. Laste onkoloogia on samuti regionaalne teenus, mille osas töötavad Tallinna Lastehaigla ja PERH käsikäes nii diagnostika (mis lastel toimub sageli narkoosis) kui ka ravi ( narkoosis kiiritusravi, onkoloogiline kirurgia) osas . Laste onkoloogilisse kirurgiasse on kaasatud sageli ka angiografistid, endoskopistid neurokirurgid, torakaalkrirurgid, täiskasvanutele spetsialiseerunud onkokirurgid, veresoontekirurgid, uroloogid jne. Traumakeskus on samuti PERH ja sinna tulevad ka traumad ega ja põletustega rasedad ja lapsed. Kui laps liigub edasi Lastehaiglasse, on tema andmed käsitluse kõige olulisemas etapis puudu, sest haiglate infosüsteemid ei ühildu . T raumaga rase date puhul on asi veel keerulisem. Ü hisei d arendusi, mis täna olukorda parandaksid loodava Tallinna Haigla valguses ei tehta. N aistele ja lastele kvaliteet se abi tagamine ei ole ei täna ega ka loodava Tallinna Haigla raames võimalik, sest Tallinna Haiglas selliste teenuste dubleerimine on Tervisekassa rahalist seisu aimates, personalikulusid ja väljaõppe aega teades võimatu. Ka residentuur on täna korraldatud nii, et laste ja vastsündinute intensiivraviarstid tulevad anestesioloogia ja intensiivravi residentuurist. Need arstid on suutelised läbi viima laste ja vastsündinute anesteesiat ja rakendama intensiivravivõtteid. Neid arste on täna niivõrd vähe, et ohus o n kogu eriala püsimajäämine. Uu te arstide pealekasv on takistatud osaliselt ka seetõttu, et tervishoiukorraldus ei toeta piisavat väljaõpet ja kogemuse omandamist. Täna rahastab Tervisekassa Tallina linna piires kolme v astsündinute intensiivravi osakon da (kaks sünnitusmajade juures, kust tuuakse lapsed kolmandasse osakonda, Tallinna Lastehaiglasse.) Kolme üksteist dubleeriva osakonna aparatuur (mida tõesti kogutakse suures osas heategevuselt) ja valveringide katmine olukorras, kus sündimus väheneb, personali on puudu ja raha ei ole, on klii nil isest vaatest maksumaksja raha väärkasutamine. Samal ajal peab Tallinna Lastehaigla üleval ka lastereanimobiili, mis pakub haiglatevahelist intensviiravitransporti lastele ja üsasisest transporti ohustava enneaegse sünnitusega naistele. Reanimobiilibrigaad transpordib kriitiliselt haigeid lapsi nii kiirabiauto kui helikopteriga ning viib kriitilises seisundis lapsi ka lennutranspordiga välisravile. L oodav Tallinna Haigla eespool kirjeldatud probleemidele lahendusi ei paku. Ka Põhja-Eesti inimesed vaja vad ladusalt toimivat, kuluefektiivset ja läbimõeldud tervishoiusüsteemi , mille lahutamatuks osaks Mustamäe meditsiinilinnak, koos sünnitusmaja ja l astehaiglaga. Tallinna Lastehaigla lasteintensiivravi osakonna personali nimel, Johanna Hade , lasteintensiivravi vastutav arst Helgi Padari, Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Saatja: "Helgi Padari - Lastehaigla" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: SATallinna Haigla Kuupäev: 2026-01-29 21:49 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Oleme mures, et Põhja-Eestis on intensiivravi vajavate laste raviteekonnad killustund ning uus loodav SA Tallinna Haigla sellele lahendust ei paku. Manuses olevasse kirja koondasime oma mõtted ja vaated, mis suunas peaks laste ravi planeerimine liikuma, et see vastaks tänapäevastele nõuetele, oleks kulutõhus, efektiivne ning perekeskne. Lugupidamisega <https://www.lastehaigla.ee/> Helgi Padari anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja | Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik SA Tallinna Lastehaigla [email protected] 5066136 | Tervise 28, 13419 Tallinn <https://www.lastehaigla.ee/> <https://www.facebook.com/people/Tallinna-Lastehaigla/100069312157297/> <https://www.instagram.com/sa_tallinna_lastehaigla/>