Siseministeerium
[email protected] Meie 26.01.2026 nr 5.1-2/242-1
Arvamus seoses päästeseaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga
Esitame seisukoha seoses kavandatava päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõuga, mis käsitleb Eesti Päästemeeskonnaga (EDRT) seotud regulatiivseid muudatusi.
Kavandate muudatusi õigusruumis, mis eraldaksid Eesti Päästemeeskonna päästevõimekuste
ja välihaigla korralduse. Muudatuste tagajärjel jääks välihaigla korraldamine täiel määral
Terviseameti ülesandeks ning Päästeamet tagaks üksnes päästevõimekuste valmisoleku.
Ühtlasi on muudatuste eesmärk vähendada Välisministeeriumi rolli kiireloomuliste missioonide
puhul.
Juhime tähelepanu, et muudatuste kavandamine on algatatud Siseministeeriumi poolt
ühepoolselt, ilma Sotsiaalministeeriumi sisulise kaasamiseta aruteludesse ja teenuse
ümberkorraldamisse. Samuti juhime tähelepanu sellele, et kehtiv koalitsioonileping ei sisalda
Eesti Päästemeeskonna ümberkorraldamisega seotud tegevusi, küll aga suunab
koalitsioonileping läbiva põhimõttena koostööle valdkondade ja asutuste vahel sisejulgeoleku
ja kriisivalmiduse tagamisel.
2026. aastal jätkub välihaigla sertifitseerimine Maailma Terviseorganisatsiooni poolt.
Sertifitseerimise alla kuuluvad muu hulgas protsesside kirjeldused, mis vajavad kiireloomulist
ajakohastamist vastavalt uutele sätetele. Õigusruumi muutmine, aga ka selle kavandamine
praegusel ajal, võib sertifitseerimist oluliselt takistada ja pikendada, tuues kaasa nii
täiendava rahalise kulu kui ka märkimisväärse halduskoormuse. Läbimata sertifitseerimine
omakorda mõjutab välihaigla valmisolekut reageerida abipalve korral.
Peame oluliseks 2025. aasta alguses sõlmitud Terviseameti ja Päästeameti koostöölepingut
nr 4.2-3/1953, mille punktis 2.1.1.6 lepitakse kokku, et piiriülese abi andmine, sh Eesti
Päästemeeskonna ja välihaigla mehitamine, on ametite peamiste koostöövaldkondade hulgas.
Näeme, et kavandatav seadusemuudatus on lepinguga olulises vastuolus ning mõjutab
seetõttu Terviseameti tööprotsesse seni planeerimata suunas. Sotsiaalministeerium ei näe
võimalust muuta õigusruumi enne, kui Terviseamet ja Päästeamet on jõudnud selge ja ühiselt
mõistetava rollijaotuseni.
Välihaigla korraldamise Päästeameti valdkonnast välja viimine tooks kaasa olulise
võimekuste dubleerimise. Eestis kui väikeriigis on seni dubleerimist teadlikult välditud: heaks
koostööpraktika näiteks on Siseministeeriumi haldusalasse kuuluvate multifunktsionaalsete
helikopterite kasutamine nii päästetööks kui ka meditsiiniliseks transpordiks või Häirekeskuse
rakendamine kahe ministeeriumi valitsemisala tarbeks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Omavahelise töökorralduse plaanivälise muutmise ning riigis dubleerivate võimeluste asemel
keskenduvad Sotsiaalministeerium ja Terviseamet käesoleval aastal tegevuslubade
regulatsiooni muudatustele, et võimaldada teiste riikide välihaiglate tööd Eestis kriisiolukorras;
uute elutähtsa teenuse osutajate määramisele, et parandada tervishoiu kriisivalmidus;
katastroofimeditsiini plaani ajakohastamisele, et toetada strateegilist juhtimist kriisiolukorras;
läbirääkimistele Balti ja Põhjamaadega, et tagada patsientide ja haavatavate sihtrühmade
evakuatsioon välismaale olukorras, kus Eesti tervishoid ja sotsiaalsüsteem on ülekoormatud.
Teostatakse ka mitmeid muid prioriteetseid tegevusi tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Nende tegevuste alaprioriseerimine selleks, et plaaniväliselt uuendada välihaigla korraldust,
riskiga suurendada ressursivajadust ja luua dubleerivaid funktsioone riigis, ei ole asjakohane.
Kõnealuse muudatuse plaani jätkamisel palume esmalt selgitada, millistele dokumentidele või
õigusaktidele tuginedes võtavad Päästeameti esindajad seisukoha, et juhul, kui meditsiinilisi
protseduure teostatakse välihaiglas, on tegemist tervishoiuteenusega, mida Päästeamet ei
saa rahvusvahelise päästetöö käigus hallata; kuid olukorras, kus Eesti tervishoiutöötaja
teostab täpselt samu invasiivseid protseduure (nt intravenoosne või intraossaalne narkootiliste
ravimite ja infusioonilahuste manustamine, nõeldekompressioon, jäsemete amputatsioon
välitingimustes jm) USAR-meeskonna koosseisus, käsitletakse seda päästetöö lahutamatu
osana.
Juhime tähelepanu, et Eesti Päästemeeskonnaga seotud muudatuste jätkamise korral tuleb
sätted koostöös välja töötada, mis pikendab oluliselt eelnõu menetlemise aega, mistõttu
jõustuvad ka teised eelnõus käsitletud muudatused hiljem. Peame siiski oluliseks nende
muudatuste kiiret jõustumist, mis käsitlevad Päästeameti ja kiirabi koostööd sündmuskohal.
Seetõttu palume käesoleva eelnõu raames loobuda Eesti Päästemeeskonnaga seotud
muudatustest ning juhul, kui korraldus vajab tõesti muutmist, siis leppida Terviseametiga kokku
arutelude ajakava ning liikuda eelnõuga edasi alles peale seda, kui ametid on omavahel
koostöös kokku leppinud käesolevas kirjas viidatud koostöölepingu lisas, nagu leping ette
näeb.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Nikita Panjuškin
[email protected]