Justiits- ja Digiministeerium Teie 06.12.2025 nr 8-1/9769-1,
[email protected] JDM/25-1354/-1K/
Meie 26.01.2026 nr 1.2-3/3066-3
Haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe
seaduse muutmise seadusest
Täname, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks haldusmenetluse seaduse ja
avaliku teabe seadise muutmise seadluse eelnõu (edaspidi eelnõu). Toetame eelnõu
eesmärki luua raamistik automaatseks haldusmenetluseks, märkides rahuloluga, et mitmed
meie varasemad (2022. a) ettepanekud on eelnõus kajastatud. Kooskõlastame eelnõu, kuid
sotsiaalvaldkonna spetsiifikast lähtuvalt esitame järgmised tähelepanekud, millega palume
arvestada:
1. Automaatmenetluse mõju sotsiaaltöö olemusele ja väärtustele – meie hinnangul ei
tohi automatiseerimine kujuneda sotsiaalvaldkonnas vaikimisi kvaliteedimõõdikuks.
Sotsiaaltöö on olemuslikult juhtumipõhine ja kompleksne ning „hea haldusotsus“ ei saa
tähendada pelgalt kiiret algoritmi vastust, vaid peab arvestama inimese tegelikku olukorda.
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku täiendada seletuskirja selgitusega, et
automaatmenetlus on abistav tööriist standardsete protsesside (nt toetuste väljamaksed)
jaoks ning kaalutlusotsuste automatiseerimisel peab säilima sotsiaaltöötaja vahetu kontrolli-
ja sekkumisõigus, tagamaks inimesekeskne lähenemine.
2. Nõusoleku menetluslik lihtsus (HMS § 7¹ lg 2) – eelnõu praegune sõnastus võib jätta
mulje, et isikult eeldatakse eraldiseisvat nõusolekut menetlusvormi (automaatika)
kasutamiseks, mis tekitaks uue bürokraatliku kihi. Selle vältimiseks võiks sõnastada HMS §
7¹ lg 2 viisil, mis välistab dubleeriva nõusoleku küsimise. Leiame, et kui isik on juba andnud
nõusoleku eriliiki isikuandmete töötlemiseks, peab see olema piisav ka automaatse
menetluse läbiviimiseks.
3. Õigus isiklikule kontaktile ja selgitustele (HMS § 7¹ lg 3 ja 6) – automaatne menetlus ei
tohi isoleerida abivajajat riigist. Menetlusosalisel peab säilima reaalne õigus vahetule
kontaktile ametnikuga ja arusaamine otsuse loogikast. Selle tagamiseks tuleks täpsustada
eelnõus, et teavitamine isikliku kontakti võimalusest peab olema adressaadile selgelt nähtav,
kuid see ei pea tähendama personaalse kontaktisiku määramist igale automaatotsusele.
Samuti peab lg 6 kohane selgitus olema esitatud inimesele mõistetavas keeles, mitte
tehnilise algoritmi kirjeldusena.
4. Läbipaistvus ja andmekogude nimetamine (HMS § 7¹ lg 5) – isiku usaldus automaatse
otsuse vastu tugineb läbipaistvusele. Isiku vaates pole oluline süsteemide tehniline
liidestatus, vaid see, milliseid andmeid tema kohta kasutati. Oleme jätkuvalt seisukohal, et
seaduses on õige sätestada kohustus nimetada automaatses haldusaktis kõik otsuse
tegemisel kasutatud andmeallikad (sh asutusesisesed andmebaasid). Kuid teeme
ettepaneku, et esitatav loetelu peab olema ammendav, kuid menetlusökonoomia huvides
adressaadile sisuliselt arusaadav, vältides asjatut tehnilist detailirohkust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
5. Vaidemenetluse ajakohastamine (HMS § 79, 85 ja 86) – leiame, et automaatmenetluse
raamistik on sobiv hetk ka üldise vaidemenetluse efektiivsemaks muutmiseks, et vähendada
asjatut töökoormust ja kiirendada abi jõudmist inimeseni. Mistõttu teeme järgmised
ettepanekud:
1) asendada HMS §-s 79 mõiste „vaide tagastamine“ täpsema mõistega nagu „vaide
läbivaatamata jätmine“ või „vaide käiguta jätmine“;
2) täiendada HMS § 85 selliselt, et vaideotsusega oleks võimalik koheselt anda välja
uus sisuline haldusakt (nt määrata toetus uues summas), vältides vajadust
eraldiseisva järelmenetluse ja täiendava haldusakti koostamiseks.
3) täiendada HMS § 86 erandiga, mille kohaselt ei pea koostama eraldi kirjalikku
vaideotsust juhul, kui haldusorgan tunnistab vaidlustatud akti täies ulatuses
kehtetuks.
6. Mõjude hindamine ja rakenduskulud – leiame, et väide, et muudatusel puudub kulu,
kuna tegemist on võimalusega, on eksitav. Automatiseerimise rakendamine eeldab
massiivseid IT-arendusi ja personali koolitamist. Seega on oluline, et seletuskirjas
täiendataks mõjude peatükki, eristades selgelt juriidilise kohustuse puudumise ja
automatiseerimise rakendamisega kaasneva reaalse ressursivajaduse (analüüs, arendus,
järelevalve), et tagada sotsiaalvaldkonna asutustele ja KOV-idele vajalik ettevalmistusaeg ja
vahendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Lily Mals
[email protected]