dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 26. jaanuar 2026
Viit
1.5-1.1/25-2
Registreeritud
26. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Enterprise NeT
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2026
Vastutaja
Merike Võsotskaja (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hüvitiste ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. veebruar 2026

Failid

  • 📎E-kiri.eml15 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Info - SOM" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: FW: toimetulekutoetuse 2026 aasta parandused Kuupäev: 2026-01-26 09:18 From: Enterprise NeT <[email protected]> Sent: Friday, January 23, 2026 9:48 AM To: Merike Võsotskaja - SOM <[email protected]> Subject: Re: toimetulekutoetuse 2026 aasta parandused Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Kahjuks või õnneks ei ole asjad mustvalged. seda mis kuukohta see käib, tean ma kuldkliendina juba ammu > Kui inimene taotleb toimetulekutoetust rohkem kui kolmel korral ühe aasta > jooksul, tuleb esitada kontoväljavõtted, mis lisaks sissetulekutele > >kajastavad ka väljaminekuid, et selgitada välja sissetulekud, rahalised > vahendid ja võimalik täiendav abivajadus. Praktikas tähendab see > >pangaväljavõtte põhjal üldpildi vaatamist, mitte iga asja tõendamist. > Toetuse määramisel ja maksmisel tuleb aga hinnata inimest terviklikult, > >seega hinnatakse ka muu abi vajadust (teenused või täiendavad toetused), > et Teie üldine toimetulek paraneks. vastan allapoole. kui ma olen esitanud eelmisel kolmel kuul juba need väljavõtted, MILLELT on ju näha ka väljaminekud, siis miks neid uuesti esitada? sotstöötaja prindib kasvõi kõik kolm välja, paneb ritta ja näeb ju kõike niigi. Kuidas minu toimetulek paraneks. ainuüksi sellega, kui ma saan lõpuks omale eestis neti- ehk eesti saab esimese netiühenduse. see on aega võtnud tänaseks pea 30 aastat. nagu allpool kirjutasin siis olen teinud taotlusi minimaalsegi osa saamiseks - seda ei ole rahuldatud. järelikult toimetulek ei paranegi. >põhimõtte, mille kohaselt lasub esmane vastutus sotsiaalsete riskidega >toimetuleku osas inimesel endal. See tähendab, et esmajärjekorras >peab >enda inimväärse äraelamise kindlustama inimene ise ning avalik võim toetab >inimest siis, kui ta enam iseseisvalt ega ka perekonna abiga >toime ei >tule. tulemegi tagasi telekommunikatsiooni turu juurde. kui riik ISE müüb vajaliku taristu erafirmadele, kes otsesõnu lähtuvad ärihuvist ja ütlevad et "meie" sulle netti ei anna, siis ei ole ju võimalik isikul endal elujärge kindlustada või seda parandada. järelikult peab siin riik nüüd tegema omaenda vigade parandust ja andmagi inimesele selle, mis tal vaja on. telia eelmise aasta käive oli 480 miljonit. kui aga küsida, kas äkki paneks neti ära - siis vastavad, et isegi 300 eurot on kindel ei. kuidas me olukorda siis parandame? kas TT taotleja peaks teliale veel omast taskust maksma 300 euri, ja olema siis ise kaks kuud näljas , 200 eurost iga kuu 150 eurot. kahtlaselt absurdne olukord! > Omavalitsus võib jätta toetuse määramata või vähendada toetust, kui > töövõimeline tööealine inimene ei tööta ega ole Töötukassas töötuna > >arvele võetud. Oluline on sõna võib, see on kaalutlusotsus. Otsust tehes > peab omavalitsus arvestama inimese olukorda ja vajadusi ning >hindama, kas > lisaks rahalisele toetusele on vaja ka muud sotsiaalabi. Ei ole asi nii lihtne. üks lause sotskindlustusseaduses ütleb et töötamine või töötuks olemine ei ole määrav, teine annab võimaluse mitte määrata. ametnik ütleb otsesõnu, et ega nemad ei hakka "kliendi" töötamisega tegelema. st kui arvel ollakse, siis ei teki toetuse määramisega küsimusi. arvel mitte olek võib anda põhjenduse toetusest keeldumiseks - põhjusel , et isik ei ole ise midagi parandamiseks teinud. TT saamine tuleb lahti siduda töötuna arveloleku nõudest. MIKS - meie päikesevalitsus on teinud kõik selleks, et hinnad oleks kõrged, tootmine kallis jne. tööandja ei võta töötajat sellepärast et pakkuda meelelahutust ja sooja tuba, vaid ikka eesmärgi täitmiseks. tänases olukorras on töötamine juba pigem erand. eriti kehtib see nendele,kes on heitunud ja vajavad tõsist ümberõpet. uusi trikke aga vanale koerale ei õpeta. teisalt on globaalsed muutused, üle võtab ka tehisaru. kasvõi lihtne näide - iseteeninduskassad. > Toimetulekutoetus on ajutine abimeede ning selle eesmärk on tagada > minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri > kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, > riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele > esmavajaduste rahuldamiseks. kui kuldklient on seda taotlenud vahelduva eduga üle 20 ne aasta, siis see ei ole ju enam ajutine. mõiste ajutine tuleks lõpuks paika panna. teiseks ei ole selgitatud milles seisnevad minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. näiteks viljandi vallavalitsus ei pidanud interneti ruuterit (250 eurot) esmavajaduseks, kuigi te olete välja toonud et ka teenused on esmavajadus. paraku see aga määruses ei kajastu. tegelikult ei kajastu seal ka toit jms. tänases olukorras peaks seal olema sees ka internetiteenus, kui esmavajadus! muuseas VVV ei rahuldanud ka toidu kompenseerimist, mis siis et tegemist on ju toiduna esmavajaduse mõistes. Võiksite neilt küsida, et milles on asi nemad arvavad, et 200 eurot kuus (eelmine aasta) ongi täiesti piisav kõigeks! seega tuleks sinna kirjutada, et vot telefoni, neti, jms teenused kuuluvad ka edaspidi esmavajaduste hulka ja on kompenseeritavad riigieelarvelistest vahenditest. kasvõi paarsada eurot poolaasta. see välistab sotsaaltöötaja või vallavalitsuse omaloomingu - tahan ei anna, tahan annan. > Kui taotleja soovib, et arvesse võetaks eluasemekulud, lisatakse > taotlusele dokumendid, mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust > (esmapöördumisel ja muutumisel) ning jooksval kuul tasumisele kuuluvaid > eluasemekulusid. kusjuures siin on väike täpsustus, kas eluasemekulud maksab riik, või vald? st 220 on riiklik meede, kuid lisatavad kulud kelle oma? (avalduse esitamisel)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel