Kiltsi lennuväljak registrisse

Tere! Lisasin vastused musta kirjaga küsimuste alla. Osalt oleksid vastused korduma hakanud, nii et kõigi alla vastust ei lisanud. Kui midagi veel täpsustamist vajab, andke teada. Kui teile sobib, saaksime lennuväljal kokku 30. mai lõuna paiku. Me hakkame Tallinnast sõitma 10 ajal, umbes 1,5 tunniga peaksime kohale jõudma. Kui midagi muutub, saame jooksvalt täpsustada. Tervitades Andres Lainoja Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektor +372 610 3590 www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415 Lennuamet From: Andres Huul [mailto:[email protected]] Sent: Friday, May 19, 2017 1:49 PM To: Andres Lainoja <[email protected]> Subject: Manusega. Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse Tere, Nüüd koos manusega Andres Huul E-mail: [email protected] Mob. +372 5557 2557 www.lak.ee http://invest.laanemaa.ee From: Andres Huul [mailto:[email protected]] Sent: Friday, May 19, 2017 1:48 PM To: 'Andres Lainoja' Subject: RE: Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse Tere Andres, Kevad käes ja Kiltsi hanke ettevalmistus käsil. Manusest leiad dokumendi küsimustega, mis tekkisid. Kas saaksime kokku leppida kohtumise Kiltsi lennuväljal kohapeal nädalal 22, (algab 29.05.), et detailid üle vaadata? Terv. Andres Huul E-mail: [email protected] Mob. +372 5557 2557 www.lak.ee http://invest.laanemaa.ee From: Andres Lainoja [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, January 25, 2017 4:25 PM To: Andres Huul Subject: RE: Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse Tere, Andres! Saadan ICAO Annex 14 värskema versiooni, millest kohtumisel juttu oli. Tervitades Andres Lainoja +372 610 3590 From: Andres Huul [mailto:[email protected]] Sent: Monday, October 03, 2016 12:54 PM To: Andres Lainoja <[email protected]> Subject: RE: Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse Tere Andres Tänan põhjaliku vastuse eest! Võtan küsimuste tekkimisel kindlasti ühendust. Lugupidamisega, Andres Huul E-mail: [email protected] Mob. +372 5557 2557 www.lak.ee http://invest.laanemaa.ee From: Andres Lainoja [mailto:[email protected]] Sent: Monday, October 3, 2016 9:45 AM To: Andres Huul Subject: RE: Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse Austatud Andres Huul Oma kirjas nimetate eesmärkidena lennuvälja registreerimist ja sertifitseerimist. Kuna tegu on erinevate menetlustega, selgitan pisut, mida kumbki endas kätkeb. 1. Lennuvälja registreerimisel antakse lennuväljale Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni juhenddokumendi 7910 (ICAO Doc 7910) kohane asukohatähis. See on unikaalne neljatäheline kood, mis määratakse konkreetsele lennuväljale. Samuti kantakse lennuväli Eesti visuaallennukaardile. Selle läbi on lennuvälja andmed üldsusele kättesaadavad ning soovijad saavad sinna lende planeerida. Registreerimise eeltingimuseks on lennuraja elementaarse ohutuse tagamine, st lennurajal ja selle vahetus läheduses ei tohi paikneda objekte, mis õhusõidukile või lennuohutusele ohtu kujutaksid. Ka peab raja mikroreljeef olema piisavalt sile ja kalletest vaba, et vältida õhusõiduki  rajalt väljasõitu. Tagatud peavad olema ka raja otstes asuvad tõusu- ja lähenemispinnad, st õhusõiduki tõusu- ja lähenemissuunal ei tohi paikneda takistusi, mis ohutut maandumist ja õhkutõusu häirida võivad. Registreeritud lennuväljal ei või toimuda kommertslennutegevust ega koolitus- ja kontroll-lende. 2. Lennuvälja sertifitseerimisel annab Lennuamet välja sertifikaadi, mis kinnitab, et lennuväli vastab rahvusvahelistele ohutusnõuetele. Sellise lennuvälja ja selle käitaja pidevat nõuetele vastavust kontrollib Lennuamet jätkuva järelevalve käigus kogu sertifikaadi kehtivusaja vältel. Sertifitseeritud lennuväljal võivad toimuda kommerts-, koolitus- ja testlennud. Lennuvälja sertifitseerimise nõuded ja kord on sätestatud määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011015?leiaKehtiv. Ehk siis lennuvälja sertifitseerimine on mahukam (ja ka kulukam) protsess, kuid saadavad õigused on samuti suuremad. Kuna mainite, et soovite pakkuda väljakut esialgu hobilenduritele, siis piisaks lennuvälja registreerimisest. Kui hiljem tekib vajadus ärilise lennutranspordi või koolituslendude korraldamiseks, saab alustada sertifitseerimismenetlust. Nõuded lennuväljade parameetritele, taristule ja teenistustele sätestab ICAO Annex 14 (vt manust). Selles dokumendis sisalduvad nõuded rahvusvaheliseks lendudeks avatud lennuväljadele. Eesti kohaldab neid nõudeid kõigile sertifitseeritavatele lennuväljadele. Registreeritavale lennuväljale kohalduvad need selles ulatuses, mis on vajalik lennuohutuse tagamiseks. Kiltsi lennuvälja puhul oleksid siis nõuded järgmised: 1. Raja märgistus. Seda, kui suur osa rajast peab olema kasutatav ja märgistatud, määrab lennuvälja kasutava suurima õhusõiduki tüüp. Lisan manusesse väljavõtte juhenddokumendist (9981_AC_char), milles on näha, kui pikka rada mingi õhusõiduki tüüp vajab (4. tulp – reference field length). Eralennukid vajaksid reeglina vaid väikest osa Kiltsi raja kogupikkusest. Samas, kui piirate märgistusega vaid osa lennurajast ning plaanite raja hiljem täies pikkuses kasutusele võtta, peate arvestama, et vana märgistuse eemaldamine rajalt on keeruline ja kulukas protsess. Kiltsi rajal peab olema: a. lävemärgistus (nõuded asukohale ja mõõtmetele Annex 14 p 5.2.4, joonis 5-2); b. raja kursi märgistus (Annex 14 p 5.2.2, joonised 5-2 ja 5-3); c. soovitavalt ka raja telgjoone märgistus (Annex 14 p 5.2.3) 2. Rajal ja selle vahetus läheduses asuvad takistused tuleb eemaldada. See nõue kehtib ka nö negatiivsete takistuste (kraavid, kaevud jms) kohta. Avade katmisel puidust luukidega peab arvestama nende vastupidavusega. Ehk tuleb arvestada, kui rasket õhusõidukit luuk kanda suudab, samuti seda, kui kaua puit välitingimustes vastu peab. 3. Vuugivahede täitmine on vajalik, et vältida plaatide nihkumist üksteise suhtes. Samuti kipub betoon just täitmata nurkadest ja servadest murenema. Otseseid nõudeid või standardeid minu teada antud valdkonnas välja antud ei ole, seetõttu soovitan konsulteerida Pärnu lennuvälja juhataja Erki Teemägiga ([email protected], tel: 447 5000). Pärnu lennuväli on samuti betoonplaatidest rajaga ning praegu kasutatavas ulatuses (799x23 meetrit) on vuugivahed korralikult täidetud ja tasandatud. Suhtlesin temaga ja ta oli valmis vajadusel oma kogemusi jagama. 4. Nõuded raja servas asuva võsa jm takistuste kõrgusele tulenevad seda kasutatavate õhusõidukite nõuetest. Ehk siis enne konkreetsete piirangupindade kehtestamist oleks tarvis teada, kui suur osa lennurajast kasutusse võetakse. Maa-ameti ortofotolt Kiltsi lennuvälja kontrollides ma olulisi takistusi ei märganud, täpse hinnangu andmiseks tuleks kohapeal vaatlus läbi viia. 5. Nõuded ja soovitused tuulekotile on kirjas ICAO Annex 14 punktis 5.1.1. Masti kõrgusele nõudeid pole, tuulekott peab olema õhust nähtav ning võimalikult lagedal kohal, et vältida õhuvoolude turbulentsi. Püsikuludest. Lennuvälja sertifitseerimisega kaasneb riigilõiv, mille suurus visuaallennuväljale on riigilõivuseaduse § 166 kohaselt 275 eurot. Edaspidi tuleb sertifikaadi iga kehtivusaasta eest tasuda 90 eurot riigilõivu. Lennuvälja registreerimisel praegu riigilõivu ei rakendata. Samuti tuleks püsikuludena arvestada lennuraja hoolduse ja turvalisuse tagamisega. Ehk siis tuleb raja kasutamise ajal rada võimalikult puhas hoida ning viia miinimumini võimalus, et õhusõiduki stardi või maandumise ajal keegi lennurajale satub. Kui lennuväljale tekivad baseeruvad õhusõidukid, tuleb mõelda ka nende turvalisuse tagamisele. Hetkel ei ole mehitamata lennuvahendite lähetamisele ja vastuvõtmisele eraldi nõudeid kehtestatud, seetõttu tulenevad nõuded ja piirangud õhusõiduki käitamisparameetritest. Õhusõidukite käitamisel tuleb arvestada, et lennuvälja vahetus läheduses asub Kiltsi ohuala, kus toimub relvadest laskmine, mistõttu on lennutegevus otstarbekas ohuala käitajaga kooskõlastada. Lennuväli asub mittekontrollitavas õhuruumis, mistõttu lennuväljal sidekanalite nõuet ei ole. Kindlasti jäi praegu palju teemasid piisava põhjalikkusega käsitlemata. Vastan täiendavatele küsimustele esimesel võimalusel. Lugupidamisega Andres Lainoja Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektor +372 610 3590 www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415 Lennuamet From: Andres Huul [mailto:[email protected]] Sent: Monday, September 26, 2016 2:34 PM To: Andres Lainoja <[email protected]> Subject: Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse Lugupeetud Andres Lainoja Haapsalu linn, Ridala vald ja Kaitseliit langetasid 07.09.16 toimunud koosolekul põhimõttelise otsuse asuda Kiltsi lennuvälja registrisse kandmise (ja lennuväljaku sertifikaadi saamise) ettevalmistuste juurde. Plaan on kavandada tegevused ja rahastus selliselt, et registrisse kandmiseks (sertifikaadi saamiseks) vajalikud toimingud ja menetlused oleksid tehtud 2017 aasta juuniks. Kavatsus on pakkuda väljakut visuaallendudeks hobilendajatele. Kaugem idee on luua eeldused ärilise lennutegevuse alustamiseks. Sellega seoses soovin värskendada registrisse kandmise eelduseks olevate nõuete nimekirja. Palun võimalusel ka viiteid vajalikele dokumentidele ja hilisemat nõustamist. Meie varasemate kontaktide järel saadud juhtnööride järgi olid nõudmised: - raja tähistus väikelennukite maandumiseks vajalikus ulatuses (milline on vastav standard? Kui pikalt peab olema tähistatud – kas kogu maandusmisraja ulatuses?); - raja kõrval asuvate drenaažiavade katmine puidust luukidega; - maandumisraja vuugivahede tasandamine (kui palju ja kuidas? Millist standardit või kirjeldust saaks võtta aluseks hanke lähteülesandele?) - võsa eemaldamine raja servast - on tehtud, aga kas praegune olukord on piisav?; - tuulekoti paigaldamine (millise kõrgusega mast, kui suur tuulekott, kas on standard tuulekoti ja raami osas? Neid on erinevaid); Kas on veel midagi? Kas ja millised püsikulud kaasnevad registrisse kandmise järel? Millised on mehitamata tsiviil- ja kommertslennuvahendite lähetamise ja vastuvõtmisega seonduvad nõuded, sh sidekanalitele? Tervitustega Andres Huul Juhataja SA Läänemaa Arenduskeskus E-mail: [email protected] Mob. +372 5557 2557 Tel +372 473 5538 Skype: andreshuul www.lak.ee http://invest.laanemaa.ee SA Läänemaa Arenduskeskus (LAK) on riigile kuuluv sihtasutus. Meie ajalugu ulatub aastasse 1995. Pakume tasuta nõustamist ettevõtjatele, potentsiaalsetele investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele omavalitsustele. Algatame ning viime ellu maakonnale olulisi projekte. Meie tegevust finantseerivad lepingute alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Läänemaa Omavalitsuste Liit. LAK on osa üle-Eestilisest maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikust, töötajate koguarvuga üle 110. Kiltsi lennuvälja kandmine registrisse . Lennurajamärgistuse hanke tehnilise lähteülesande ettevalmistamine Lennuraja kõrval asuvatele tehnoloogilistele avadele katteluukide valmistamine ja paigaldamine Tuulekoti soetamine ja sobiva raami ( koos pöörlemislahendusega masti küljes ) valmistamine Luukide arv , tehnilised tingimused katmiseks : Kui suurt koormust peavad taluma ? Kes teeb joonised ? luugi paksus , sügavimmutatud puitmaterjal ? Kas on mõistlikum ja piisab killustikuga täitmisest ? From : Andres Lainoja [mailto:[email protected]] Sent: Monday , October 3, 2016 9:45 AM To : Andres Huul Subject : RE: Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse Austatud Andres Huul Oma kirjas nimetate eesmärkidena lennuvälja registreerimist ja sertifitseerimist. Kuna tegu on erinevate menetlustega, selgitan pisut, mida kumbki endas kätkeb. 1. Lennuvälja registreerimisel antakse lennuväljale Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni juhenddokumendi 7910 (ICAO Doc 7910) kohane asukohatähis. See on unikaalne neljatäheline kood, mis määratakse konkreetsele lennuväljale. Samuti kantakse lennuväli Eesti visuaallennukaardile . Selle läbi on lennuvälja andmed üldsusele kättesaadavad ning soovijad saavad sinna lende planeerida. Registreerimise eeltingimuseks on lennuraja elementaarse ohutuse tagamine, st lennurajal ja selle vahetus läheduses ei tohi paikneda objekte, mis õhusõidukile või lennuohutusele ohtu kujutaksid. Ka peab raja mikroreljeef olema piisavalt sile ja kalletest vaba, et vältida õhusõiduki rajalt väljasõitu. Tagatud peavad olema ka raja otstes asuvad tõusu- ja lähenemispinnad, st õhusõiduki tõusu- ja lähenemissuunal ei tohi paikneda takistusi, mis ohutut maandumist ja õhkutõusu häirida võivad. Registreeritud lennuväljal ei või toimuda kommertslennutegevust ega koolitus- ja kontroll-lende . „… peab raja mikroreljeef olema piisavalt sile ja kalletest vaba, et vältida õhusõiduki rajalt väljasõitu “ . Küsimus: Kas võime piirduda raja tänase seisukorraga või peame midagi ette võtma betooniga? Vaatame raja olukorra kohapeal üle, siis oskame täpsemalt vastata. Milline peab olema ohutuse tagamisel teenuse korraldus – klient helistab ette, teatab millal saabub ja seejärel korraldatakse kohapeal maandumise ohutus (keegi tuleb kohapeale ja kindlustab, et rada on vaba)? Kuna lennud toimuvad ainult visuaaltingimustes, on võimalik jätta maandumise ohutuse kontroll jätta piloodi kohustuseks – ehk siis teeb esmalt kontroll-lennu üle raja ning maandub, kui on ohutuses veendunud. Nõuded lennuväljade parameetritele, taristule ja teenistustele sätestab ICAO Annex 14 (vt manust). Selles dokumendis sisalduvad nõuded rahvusvaheliseks lendudeks avatud lennuväljadele. Eesti kohaldab neid nõudeid kõigile sertifitseeritavatele lennuväljadele. Registreeritavale lennuväljale kohalduvad need selles ulatuses, mis on vajalik lennuohutuse tagamiseks. Kiltsi lennuvälja puhul oleksid siis nõuded järgmised: Raja märgistus. Seda, kui suur osa rajast peab olema kasutatav ja märgistatud, määrab lennuvälja kasutava suurima õhusõiduki tüüp. Lisan manusesse väljavõtte juhenddokumendist (9981_AC_char), milles on näha, kui pikka rada mingi õhusõiduki tüüp vajab (4. tulp – reference field length ). Eralennukid vajaksid reeglina vaid väikest osa Kiltsi raja kogupikkusest. Samas, kui piirate märgistusega vaid osa lennurajast ning plaanite raja hiljem täies pikkuses kasutusele võtta, peate arvestama, et vana märgistuse eemaldamine rajalt on keeruline ja kulukas protsess. Kiltsi rajal peab olema: Kui on kohustuslik, siis on k avas märgistada pigem kogu lennurada . Eeldame, et siia maanduvad erakasutuses olevad väikelennukid (taval. 4-kohalised). Suurte Airbus-ide saabumine oleks atraktiivne, aga paraku ebatõenäoline :) Maksimaalne teoreetiline on ilmselt Learjet 60 või E mbraer L egacy 650 taoliste maandumine. Kasutusele võib võtta raja täies pikkuses, kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et rada peab lennuhooajal olema täies ulatuses kontrollitud ja puhastatud. Kui on soov kasutusele võtta ainult osa rajast, saab selle maha märkida markeritega ( pmst samade vahenditega, mida teetöödel kasutatakse – lävedeks punavalged plast - või puit märgid ; ääremärgistuseks koonused , kui rada pole täies laiuses kasutatav ; kasutusest välja jääv ala tuleb märgistada Annex 14 punkti 7.1 kohaste ristidega, hetkel Tallinna lennuväljal on ristid vist valge kilega maha kantud). lävemärgistus (nõuded asukohale ja mõõtmetele Annex 14 p 5.2.4, joonis 5-2); raja kursi märgistus ( Annex 14 p 5.2.2, joonised 5-2 ja 5-3); c. soovitavalt ka raja telgjoone märgistus ( Annex 14 p 5.2.3) Küsimus: kas see tähendab, et võime telgjoone tegemisest praegu loobuda? Kuidas raja äärejoontega - joonis 5-2 kohaselt pole vaja? Ma ei ole hetkel kindel, mille alusel ma selle soovitusena andsin. Praegu kehtivas Annex 14-s on telgjoon kohustuslik, nii et sellest loobuda ei saa (kui just pole plaanis rada markeritega märgistada ). Äärejooni pole tingimata tarvis, kuna kaardilt vaadates on lennuraja serv ümbritsevast keskkonnast selgelt eristatav. 2. Rajal ja selle vahetus läheduses asuvad takistused tuleb eemaldada. See nõue kehtib ka nö negatiivsete takistuste (kraavid, kaevud jms) kohta. Avade katmisel puidust luukidega peab arvestama nende vastupidavusega. Ehk tuleb arvestada, kui rasket õhusõidukit luuk kanda suudab, samuti seda, kui kaua puit välitingimustes vastu peab. Küsimus: Kas on OK , kui piirdume kaevude puhul killustikuga täitmisega? Lennuraja ääres on kummalgi pool madalad betoonkaevud (kokku ca 74) , ava suurusega 100x55cm , sügavusega ca 30cm . Osad on juba täitunud pinnasega, osad lahtised. Killustikuga võib tekkida kaks probleemi: Kõnealused betoonkaevud on ilmselt loodud liigvee ärajuhtimiseks . Kas on tagatud, et vesi peale kaevude täitmist rajale seisma ei jää? Kas on võimalik tagada, et killustik rajale ei satu? Lahtised kivid võivad õhusõiduki kerele ja mootorile suurt kahju teha. 3. Vuugivahede täitmine on vajalik , et vältida plaatide nihkumist üksteise suhtes. Samuti kipub betoon just täitmata nurkadest ja servadest murenema. Otseseid nõudeid või standardeid minu teada antud valdkonnas välja antud ei ole, seetõttu soovitan konsulteerida Pärnu lennuvälja juhataja Erki Teemägiga ( [email protected] , tel: 447 5000) . Pärnu lennuväli on samuti betoonplaatidest rajaga ning praegu kasutatavas ulatuses (799x23 meetrit) on vuugivahed korralikult täidetud ja tasandatud . Suhtlesin temaga ja ta oli valmis vajadusel oma kogemusi jagama . Küsimus: Kuna nõudeid ei ole, lendajad hindavad betoonraja seisukorda paremaks kui Pärnus, siis kas võime hetkel piirduda olemasoleva seisukorraga? Vaatame koos kohapeal üle. M illal oleks see lähiajal võimalik? 4. Nõuded raja servas asuva võsa jm takistuste kõrgusele tulenevad seda kasutatavate õhusõidukite nõuetest. Ehk siis enne konkreetsete piirangupindade kehtestamist oleks tarvis teada, kui suur osa lennurajast kasutusse võetakse. Maa-ameti ortofotolt Kiltsi lennuvälja kontrollides ma olulisi takistusi ei märganud, täpse hinnangu andmiseks tuleks kohapeal vaatlus läbi viia. Küsimus: Saame kokku, vaatame üle. M illal lähiajal? 5. Nõuded ja soovitused tuulekotile on kirjas ICAO Annex 14 punktis 5.1.1. Masti kõrgusele nõudeid pole , tuulekott peab olema õhust nähtav ning võimalikult lagedal kohal, et vältida õhuvoolude turbulentsi. 5.1.1.1 An aerodrome shall be equipped with at least one wind direction indicator. Location 5.1.1.2 A wind direction indicator shall be located so as to be visible from aircraft in flight or on the movement area and in such a way as to be free from the effects of air disturbances caused by nearby objects. Characteristics 5.1.1.3 Recommendation.— The wind direction indicator should be in the form of a truncated cone made of fabric and should have a length of not less than 3.6 m and a diameter, at the larger end, of not less than 0.9 m. It should be constructed so that it gives a clear indication of the direction of the surface wind and a general indication of the wind speed. Küsimus: pikkus 3,6m ja läbimõõt 0,9 kõlab ülepingutatuna Kiltsi mõttes. Kuna on tegemist soovitusega, siis kas on OK kasutada väiksema mõõd uga valge-punane tuulekotti ? ( http://www.lipuvabrik.ee/pood/tuulekott/# ) Raam ? Kuna Kiltsi lennuvälja pikkus on ligi 2,5 kilomeetrit , siis ei ole tuulekoti mõõtmed kindlasti liiga suured . Tuulekott ja selle näidatav tuule sound peab olema õhust nähtav mitme kilomeetri kaugusele . The colour or colours should be so selected as to make the wind direction indicator clearly visible and understandable from a height of at least 300 m, having regard to background. 6. Lennuväli asub mittekontrollitavas õhuruumis, mistõttu lennuväljal sidekanalite nõuet ei ole. Andres Lainoja Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektor +372 610 3590 www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415 Lennuamet Kohustuslikud märgised: Colour and conspicuity 5.2.1.4 Runway markings shall be white. Annex 14 — Aerodromes Volume I 14/11/13 5-4 Note 1.— It has been found that, on runway surfaces of light colour , the conspicuity of white markings can be improved by outlining them in black. Note 2.— It is preferable that the risk of uneven friction characteristics on markings be reduced in so far as practicable by the use of a suitable kind of paint. Note 3.— Markings may consist of solid areas or a series of longitudinal stripes providing an effect equivalent to the solid areas. 5.2.1.5 Taxiway markings, runway turn pad markings and aircraft stand markings shall be yellow. Ruleerimisrada ei ole kavas märgistada 5.2.1.6 Apron safety lines shall be of a conspicuous colour which shall contrast with that used for aircraft stand markings. Küsimus: värvi valiku ja vastupidavuse jmt tingimuste osas võib hankedokumenti kirjutada ilmselt samad nõuded, mis teede märgistuse hangete puhul? 5.2.2 Runway designation marking ( rajatähise märgistamine ) Application 5.2.2.1 A runway designation marking shall be provided at the thresholds of a paved runway. 5.2.2.2 Recommendation.— A runway designation marking should be provided, so far as practicable, at the thresholds of an unpaved runway. Location 5.2.2.3 A runway designation marking shall be located at a threshold as shown in Figure 5-2 as appropriate. Note.— If the runway threshold is displaced from the extremity of the runway, a sign showing the designation of the runway may be provided for aeroplanes taking off. Characteristics 5.2.2.4 A runway designation marking shall consist of a two-digit number and on parallel runways shall be supplemented with a letter. On a single runway , dual parallel runways and triple parallel runways the two-digit number shall be the whole number nearest the one-tenth of the magnetic North when viewed from the direction of approach . On four or more parallel runways, one set of adjacent runways shall be numbered to the nearest one-tenth magnetic azimuth and the other set of adjacent runways numbered to the next nearest one-tenth of the magnetic azimuth. When the above rule would give a single digit number, it shall be preceded by a zero . 5.2.2.6 The numbers and letters shall be in the form and proportion shown in Figure 5-3. The dimensions shall be not less than those shown in Figure 5-3, but where the numbers are incorporated in the threshold marking, larger dimensions shall be used in order to fill adequately the gap between the stripes of the threshold marking. Küsimus: millised numbrite mõõdud 5.2.2.6 kohaselt Kiltsi rajale sobivad? Kas piisab minimaalsetest ( Figure 5-3)? raja kursi märgistus ( Annex 14 p 5.2.2, joonised 5-2 ja 5-3); soovitavalt ka raja telgjoone märgistus ( Annex 14 p 5.2.3) Küsimus: K as saan õigesti aru, et triibu laius peab Kiltsi puhul olema 0,3m? (5.2.3.4 viimane, kolmas C- ariant ) — 0.30 m on non-precision approach runways where the code number is 1 or 2, and on non-instrument runways . 5.2.3 Runway centre line marking Application 5.2.3.1 A runway centre line marking shall be provided on a paved runway. Location 5.2.3.2 A runway centre line marking shall be located along the centre line of the runway between the runway designation markings as shown in Figure 5-2, except when interrupted in compliance with 5.2.1.1. Characteristics 5.2.3.3 A runway centre line marking shall consist of a line of uniformly spaced stripes and gaps. The length of a stripe plus a gap shall be not less than 50 m or more than 75 m . The length of each stripe shall be at least equal to the length of the gap or 30 m, whichever is greater. 5.2.3.4 The width of the stripes shall be not less than: — 0.90 m on precision approach category II and III runways; — 0.45 m on non-precision approach runways where the code number is 3 or 4, and precision approach category I runways; and — 0.30 m on non-precision approach runways where the code number is 1 or 2, and on non-instrument runways . L ävemärgistus (nõuded asukohale ja mõõtmetele Annex 14 p 5.2.4, joonis 5-2); 5.2.4 Threshold marking ( läve / künnise märgistamine ) Application 5.2.4.1 A threshold marking shall be provided at the threshold of a paved instrument runway, and of a paved noninstrument runway where the code number is 3 or 4 and the runway is intended for use by international commercial air transport. 5.2.4.2 Recommendation.— A threshold marking should be provided at the threshold of a paved non-instrument runway where the code number is 3 or 4 and the runway is intended for use by other than international commercial air transport. 5.2.4.3 Recommendation.— A threshold marking should be provided, so far as practicable, at the thresholds of an unpaved runway. Note.— The Aerodrome Design Manual (Doc 9157), Part 4, shows a form of marking which has been found satisfactory for the marking of downward slopes immediately before the threshold. Location 5.2.4.4 The stripes of the threshold marking shall commence 6 m from the threshold. Küsimus: Kas 5.2.4.1 ja 2 võib mõista nii, et kavandatud visuaallendude jaoks pole värvitud lävemärgistus Kiltsis kohustuslik? (On kohustuslik ainult kaetud, instrumentaal lendudega maandumisrajale ja noninstrument maandumisrajale, koodi numbritega 3 ja 4 . Mida need koodid tähendavad? ) See tähendaks, et kui Kiltsile toimub registreeritud maandumine, siis paigaldatakse enne lennuki lähenemist maandumisraja (rajal sobiva maandumiskoha?) alguse tähistused (oranžid liikluskoonused)? Täpsustuseks – koodid 1, 2, 3 ja 4 tähistavad lennuraja pikkust. Kood 4 lennurada on vähemalt 1800 meetrit pikk, seega tuleb ka Kiltsi lennuvälja nõuete määramisel lähtuda koodinumbrist 4. Kui siiski peab olema lävemärgise värvitud variant, siis edasi Küsimus: Kas tohib kasutada varianti C ( Optional pattern , Non-precision approach runways 0.45 m mnm . Non-instrument runways 0.3 m mnm ) jooniselt Figure 5-2. Runway designation, centre line and threshold markings kus saab läbi ajada kitsama - 0,3m joonega (mitteinstrumentaalne ehk visuaallend) või peab olema variant A 0,45m joon ( approach category I and non-precision approach runways 0.45 m mnm Precision approach category II and III runways 0.9 m mnm ) ? Küsimus: kust ja kuidas saan teada, milline number (see on kursi määratlus ?) tuleb kanda lävemärgistusele ? ( 5.2.2.4: … the two-digit number shall be the whole number nearest the one-tenth of the magnetic North when viewed from the direction of approach. ) Küsimus: ka s ka lennuraja teise otsa tuleks kanda samasugune lävemärgistus? Sama suunaga? Kui ei, kas siis ka number muutub/kuidas? T uuleko t t Nõuded ja soovitused tuulekotile on kirjas ICAO Annex 14 punktis 5.1.1. Masti kõrgusele nõudeid pole, tuulekott peab olema õhust nähtav ning võimalikult lagedal kohal, et vältida õhuvoolude turbulentsi. Küsimus: kas praegune asukoht raja alguses, paremal on OK? Küsimus: tuulekoti suurus on antud soovituslikuna (5.1.1.3) , s eega on OK, kui lähtume kõige soodsama st hinnast ? Raam ( windsock farme) on igal juhul vajalik? http://www.lipuvabrik.ee/pood/tuulekott/ 5.1.1 Wind direction indicator Application 5.1.1.1 An aerodrome shall be equipped with at least one wind direction indicator. Location 5.1.1.2 A wind direction indicator shall be located so as to be visible from aircraft in flight or on the movement area and in such a way as to be free from the effects of air disturbances caused by nearby objects. Characteristics 5.1.1.3 Recommendation.— The wind direction indicator should be in the form of a truncated cone made of fabric and should have a length of not less than 3.6 m and a diameter, at the larger end, of not less than 0.9 m. It should be constructed so that it gives a clear indication of the direction of the surface wind and a general indication of the wind speed. The colour or colours should be so selected as to make the wind direction indicator clearly visible and understandable from a height of at least 300 m, having regard to background. Where practicable, a single colour , preferably white or orange,should be used. Where a combination of two colours is required to give adequate conspicuity against changing backgrounds, they should preferably be orange and white, red and white, or black and white, and should be arranged in five alternate bands, the first and last bands being the darker colour . 5.1.1.4 Recommendation.— The location of at least one wind direction indicator should be marked by a circular band 15 m in diameter and 1.2 m wide. The band should be centred about the wind direction indicator support and should be in a colour chosen to give adequate conspicuity, preferably white. 5.1.1.5 Recommendation.— Provision should be made for illuminating at least one wind indicator at an aerodrome intended for use at night. 5.2.4 Threshold marking Application 5.2.4.1 A threshold marking shall be provided at the threshold of a paved instrument runway, and of a paved noninstrument runway where the code number is 3 or 4 and the runway is intended for use by international commercial air transport. 5.2.4.2 Recommendation.— A threshold marking should be provided at the threshold of a paved non-instrument runway where the code number is 3 or 4 and the runway is intended for use by other than international commercial air transport. 5.2.4.3 Recommendation.— A threshold marking should be provided, so far as practicable, at the thresholds of an unpaved runway. Note.— The Aerodrome Design Manual (Doc 9157), Part 4, shows a form of marking which has been found satisfactory for the marking of downward slopes immediately before the threshold. Location 5.2.4.4 The stripes of the threshold marking shall commence 6 m from the threshold. 5.2.4.5 A runway threshold marking shall consist of a pattern of longitudinal stripes of uniform dimensions disposed symmetrically about the centre line of a runway as shown in Figure 5-2 (A) and (B) for a runway width of 45 m. The number of stripes shall be in accordance with the runway width as follows: Number of Runway width stripes 18 m 1 4 23 m 1 6 30 m 1 8 45 m 12 60 m 16 except that on non-precision approach and non-instrument runways 45 m or greater in width, they may be as shown in Figure 5-2 (C). 5.2.4.6 The stripes shall extend laterally to within 3 m of the edge of a runway or to a distance of 27 m on either side of a runway centre line, whichever results in the smaller lateral distance. Where a runway designation marking is placed within a threshold marking there shall be a minimum of three stripes on each side of the centre line of the runway. Where a runway designation marking is placed above a threshold marking, the stripes shall be continued across the runway. The stripes shall be at least 30 m long and approximately 1.80 m wide with spacings of approximately 1.80 m between them except that, where the stripes are continued across a runway, a double spacing shall be used to separate the two stripes nearest the centre line of the runway, and in the case where the designation marking is included within the threshold marking this spacing shall be 22.5 m. Transverse stripe 5.2.4.7 Recommendation.— Where a threshold is displaced from the extremity of a runway or where the extremity of a runway is not square with the runway centre line, a transverse stripe as shown in Figure 5-4 (B) should be added to the threshold marking. 5.2.4.8 A transverse stripe shall be not less than 1.80 m wide. Arrows 5.2.4.9 Where a runway threshold is permanently displaced, arrows conforming to Figure 5-4 (B) shall be provided on the portion of the runway before the displaced threshold. 5.2.4.10 When a runway threshold is temporarily displaced from the normal position, it shall be marked as shown in Figure 5-4 (A) or 5-4 (B) and all markings prior to the displaced threshold shall be obscured except the runway centre line marking, which shall be converted to arrows. Note 1.— In the case where a threshold is temporarily displaced for only a short period of time, it has been found satisfactory to use markers in the form and colour of a displaced threshold marking rather than attempting to paint this marking on the runway. Note 2.— When the runway before a displaced threshold is unfit for the surface movement of aircraft, closed markings, as described in 7.1.4, are required to be provided. kes on võimalikud pakkujad ? Citymark / Roadwolf Madalsurve / kõrsurve / ees tolmupuhuja ? KiirWarren.KL OÜ https://www.kiirwarren.ee/teenused/teekattemargistus/ ? Lemminkäinen http://www.lemminkainen.ee/taristu/teedeehitus/ ? Lääne Teed ? Tallinna lennujaam ? ( teeb oma kõikidele lennujaamadele . V eoauto kasti mahtuv seade . R uleerimisradade jaoks murutraktori suurune seade maandumisraja jaoks suurem . Rajahooldus – Andres Tedremäega rääkida ( peaboss ) Keskjoon . Kas äärejoon 45cm on kohustuslik ? Lävendid+kursinumbrid . 800m peale 7tuh – värvimine oma masinatega Hanke tingimused : 1.2.3 Tööde koosseisu kuuluvad kõik märgistustöödega kaasnevad tegevused , sh märgistatava ala puhastamine , kuivatamine , märgistuse kuivamisaegne kaitsmine , liikluse ümberkorraldamine vastavalt vajadusele jne ; 1.2.5 Märgistus teha selleks ette nähtud teekattevärvidega ; 1.2.7 Kasutatavad materjalid ja tehnoloogia peavad tagama märgistuse normaalse säilimise vähemalt 3 aasta jooksul . 1.3 Tööde tegemise aeg … teostatud tööd vastavad EVS 614:2008 ( teemärgised ja nende kasutamine ) nõuetele ( https://www.kiirwarren.ee/teenused/teekattemargistus/ ). 1.3.1 Kõik tööd peavad olema lõpetatud lühimal võimalikul aja , kuid mitte hiljem kui … …. . 1.4 Tööde eest tasumine 1.4.1 Tasumine toimub ühekordselt arve esitamisel … (?) päeva jooksul vastavalt eduka pakkuja pakkumushinnale ja tegelikult teostatud tööde mahule . 1.5 Nõuded töövõtjale 1.5.1 Pakkujal peab olema MTR registreering , mis tõestab tema pädevust teekattemärgistustöödele . Hankija kontrollib seda iseseisvalt MTR andmebaasi kaudu ; 1.5.2 Pakkujal peab olema 2015. a. teekattemärgistustööde käive vähemalt 30 000 eurot . Pakkuja esitab andmed oma vastava käibe kohta pakkumuse vormil . 1.6 Pakkumuste hindamine . Hankija hindab sobiva tehnoloogiaga pakkumusi lähtuvalt 1.6.1 Pakutud hinnast ; 1.6.2 Pakutud tööde lõpetamise ajast . 1.7 Edukaks tunnistatakse hankijale vastuvõetava hinnaga pakkumus , mis tagab tööde teostamise lühima ajaga . 1.8 Pakkumuse esitamine 1.8.1 Vormikohane pakkumus esitada ettevõtte seadusliku esindaja või tema poolt volitatud isiku poolt ( digitaalselt ) allkirjastatuna hiljemalt … kella 09.00-ks elektronposti aadressile …. 1.8.2 Pakkumusele lisada kasutatavate materjalide ja tehnoloogia kirjeldus ;