Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.05.2024, Tartus Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Silva Rood Kriminaalasja number: 24278050313 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava/süüdistatava nimi: XXXX XXXXXXXX Kriminaalasjas nr 24278050313 alustati Lõuna Prefektuuris menetlust KarS § 423 lg 1 tunnustel selles, et 22.10.2023 kella 10.20 paiku Tartus XXXXXX XX asuva bussipeatuse juures juhtis XXXX XXXXXXXX mootorsõidukit, liikurmasinat AZURA FLEX ja tagurdas otsa jalakäijale XXXXX XXXX-le, põhjustades kannatanule raske tervisekahjustuse. Kohtueelse menetluse käigus on esitatud XXXX XXXXXXXX-le kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi selles, et tema 22.10.2023 kella 10.27 paiku Tartu linnas, XXXXXX XX asuva bussipeatuse juures juhtis mootorsõidukit, liikurmasinat AZURA FLEX , ei veendunud tagurdades manöövri ohutuses ja tagurdas otsa bussipeatuses seisnud ja jala liikunud XXXXX XXXXle, kes sai liiklusõnnetuse tagajärjel parema jala lahtised hulgimurrud – I-V varba kõikide lülide killunenud murrud, III-IV pöialuu murrud, kandluu ja talbluu murrud, lateraalse pekse murd ning kaks rebimishaava parema labajala selgmisel ja hüppeliigese eesmisel pinnal. XXXXX XXXX kehavigastused põhjustasid raske tervisekahjustuse. Sellega rikkus XXXX XXXXXXXX Liiklusseaduse: § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 17 lg 5 p 6 nõudeid, mille kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile; § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; § 35 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; § 35 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab andma teed jalakäijale tagurdades; § 49 lg 1, mille kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. XXXX XXXXXXXX-le heidetakse ette liiklusnõuete rikkumist ettevaatamatusest, millega ta tekitas inimesele raske tervisekahjustuse. XXXX XXXXXXX-i ütlustest nähtub, et 22.10.2023 täitis ta tööülesandeid puhastades tänavapuhastusmasinaga XXXXXX tänaval, XXXXXXXX ja XXXXXX ringristmiku juures kõnniteid. Ilm oli ilus, nähtavus hea. Masinal töötasid vilkurid. Tagurdamisel signaali ei ole, küll on aga tahavaate kaamera. Kui ta sõitis bussipeatuse suunas siis ootas seal bussi üks meesterahvas. Rohkem inimesi ta kuskil ei näinud. XXXXXXXX sõitis bussipeatusest mööda ja puhastas kõnniteed. Hakates tagurdama nägi ta äkki küljevaate peeglist masina taga vasakpoolse nurga juures turukotti. XXXXXXXX pani masina seisma ning läks välja vaatama. Nägi, et masina vasakpoolse nurga juures lebas vanem naisterahvas. Koos bussipeatuses seisnud meesterahvaga tõstsid nad naisterahva bussipeatusse ja kutsusid kiirabi. Tegemist oli laupäeva hommikuga ja liiklus oli hõre. XXXXXXXX väidab, et ta ei tea, kust naisterahvas tuli. Sõiduteel ei olnud ülekäigurada, kust naisterahvas oleks saanud tulla. Kannatanu XXXXX XXXX ( sünd 1934) ütlustest nähtub, et 22.10.2023 hommikul läks ta oma elukohast (elukoht XXXXXXX tänav) poodi. Ta läks jala XXXXXXX bussipeatusse XXXXXX tänavale. Tahtis sõita bussiga nr 6 kesklinna suunas. Seisis bussipeatuse juures kõnniteel, mis oli tavaline bussipeatus varjualuseta. Bussipeatuses rohkem inimesi ei olnud. Bussipeatuses nägi ta töötavat tänavakoristusmasinat. Tänavakoristusmasin töötas vasakul pool vaadates XXXXXX tänava poole. Kannatanu seisis bussipeatuses ja hakkas keerama XXXXXX tänava poole, et vaadata, kas buss tuleb. Samal hetkel tagurdas tänavakoristusmasin kannatanule jala peale. Kannatanu kukkus. Koristusmasina juht aitas kannatanu püsti ja pingile istuma. Kannatanu palus, et talle kutsutakse kiirabi. Sel hetkel kui õnnetus juhtus ei olnud seal peatuses ühtegi inimest. Ta ei tea, kuidas see koristusmasina juht teda ei näinud ja ta ei küsinud ka selle mehe käest. Sündmuskoha vaatlus protokollist nähtub, et õnnetuspaik asub bussipeatusest 6,9 m kaugusel kõnniteel. Bussipeatus on katusega klaasist paviljon. Isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtub, et XXXXX XXXX-l esinenud vigastused võivad olla tekitatud 22.10.2023 toimunud liiklusõnnetuse käigus tömbi jõu toimel alajäseme kompressioonist autoratta ja pinnase vahel. Tervisekahjustus kestab vähemalt 4 kuud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 06.10.2006 nr 3-1-1-79-06). Kui hinnata süüdistatava XXXXXXXX-i ja kannatanu XXXX ütlusi, siis on need omavahel vastuolus. Samuti on vastuolus kannatanu ütlused sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta seisis bussipeatuse juures, mis oli varjualuseta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist aga nähtub, et õnnetus toimus bussipeatusest 6,9 m kaugusel. Sündmuskoha protokolli juurde lisatud fotodelt nähtub, et bussipeatus on katusega paviljon, mitte ilma varjualuseta nagu märgib kannatanu. Kannatanu jutt ei ühti ka süüdistatava XXXXXXXX-i ütlustega, kelle väitel seisis bussipeatuses veel keegi meesterahvas, kellega koos nad kannatanut pärast õnnetust abistasid. Kannatanu väitel oli ta bussipeatuses üksi, rohkem inimesi ei olnud ning õnnetuse järgselt aitas teda tänavakoristuse juht üksinda. Tõendite kogumit hinnates saab teha järelduse, olgugi, et tänavakoristusmasina juht XXXXXXXX vastutab kannatanule ettevaatamatusest raske kehavigastuse põhjustamise eest, oleks õnnetust saanud vältida kannatanu enda ettevaatlikuma käitumise korral. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta nägi koristusmasinat töötamas. Hetkel kui ta astus peatusest eemale vaatama, kas buss tuleb, asus koristusmasin tagurdama ja kannatanut tähele panemata sõitis talle otsa. Ka jääb selgusetuks, kus kannatanu täpselt bussi oodates seisis või liikus. Süüdistatava ütlustest tulenevalt nägi ta peatuses ainult meesterahvast. Tagurdama asudes veendus ta, et teel ei olnud ühtegi inimest ja seega oli talle ootamatu kui kannatanu kusagilt tema töömasina taha sattus. Ohu vältimiseks oleks ka kannatanu pidanud olema ettevaatlikum kui ta nägi, et kõnniteel toimetab tänavakoristusmasin. Sellepärast leiab prokurör, et kannatanu ettevaatlikum käitumine oleks võinud liiklusõnnetuse ära hoida ning see omakorda vähendab XXXX XXXXXXXX-i süü suurust. Kriminaaltoimik on saadetud Lõuna Prefektuurist Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lg-le 1 kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200– 2051 sätestatud alustel ja korras. Lähtudes eeltoodust võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 lg 1, 7 alusel, s.o avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui kahtlustatava süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kriminaalmenetlus kuulub kahtlustatava XXXX XXXXXXXX-i suhtes KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. XXXX XXXXXXXX on kriminaal-ja väärteokorras karistamata. See tähendab, et XXXX XXXXXXXX on varasemalt käitunud igati korrektselt, omamata ühtegi karistust isegi mitte väärteokorras liiklusnõuete rikkumisega seoses. XXXXX XXXXXXXX töötab Tänavapuhastuse AS. XXXX XXXXXXXX on oma süüd tunnistanud ning sügavalt kahetsenud, et tema käitumise tagajärjel inimene liikluses kannatada sai. Kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning on nõus võtma endale kohustuseks hiljemalt 27.11.2024 tasuda riigituludesse 500 eurot ja hüvitada menetluskulud summas 155 eurot. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 , prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24278050313 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata XXXX XXXXXXXX-le kohustuseks hiljemalt 27.11.2024 tasuda riigituludesse 500 eurot ja hüvitada menetluskulud summas 155 eurot. 3. Tõkendit kohaldatud ei ole. 4. Asitõendid -ei ole 5. Vahistuse andmed: vahistatuid ei ole 6. Kriminaalmenetluse kulud 155 eurot. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale 8. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Silva Rood ringkonnaprokurör Olen kohustusega nõus:_______________________________________________________ (nimi ja allkiri)