Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 30.04.2024.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 24278050389 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 01.03.2024.a Kontaktandmed: Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 24278050389, milles menetlust alustati 01.03.2024.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-d 2 tunnustel. 03.03.2024.a esitati xxxxx xxxxxxx´ile kahtlustus enda elukaaslase xxx xxxx kehalises väärkohtlemises, mis seisneb selles, et xxxxx xxxxxxx 01.03.2024.a kella 12.13 paiku xxxxx linnas aadressil x.xxxxxxxx tn asuva eramu elutoas, lõi isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kannatanule enda parema jala põlvega vastu kannatanu küünarvarsi, mille kannatanu oli tõstnud kaitseks enda kõhu ette. Löögi tagajärjel kukkus xxx xxxx põrandale vasakule küljele pikali maha. Oma sellise tegevusega põhjustas xxxxx xxxxxxx kannatanule füüsilist valu ning küünarvarre muude ja täpsustamata osade kontusiooni. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: sündmuse protokoll-arvestuskaardi, lähisuhtevägivalla infolehe ja lähisuhtevägivallas riskide hindamise ja maandamise lehega, Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne salvestuse, sündmusele reageerinud patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestuse, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi, tunnistaja xxxxxx xxxx ütluste, xxxxx Linnavalitsuse vastuskirja ning xxxxx xxxxxxx´i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ja ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxx xxxxxxx´i poolt vägivallateo toimepanemine xxx xxxx suhtes. Häirekeskuse kõne salvestusest ning patrullpolitsei vormikaamera videosalvestusest nähtub, et xxx xxxx 16-aastane tütar xxxxxx xxxx helistas 01.03.2024.a Häirekeskusesse ning teatas, et tema kasuisa tuli emale kallale ja lõi talle jalaga kõhtu. Sündmuskohale jõudnud patrullpolitseinikele jagas xxx xxxx selgitusi, mille kohaselt oli neil mehega olnud juba nädala aega tüli, mis lõppes sellega, et xxxxx xxxxxxx lõi xxx xxxx põlvega kõhu piirkonda, kuid tabas kannatanu käsi, mille viimane oli enda kaitseks ette tõstnud. Xxx xxxx selgitas, et konflikt sai alguse sellest, et xxxxx xxxxxxx ei pidanud kokkulepet ning kui xxx xxxx selles teda süüdistas, siis muutus xxxxx xxxxxxx agressiivseks. Kannatanu tundis valu, kuid nähtavaid vigastusi tal ei olnud. Konflikti nägi pealt xxxxxx xxxx. Kannatanu xxx xxxx on ülekuulamisel keeldunud ütluste andmisest enda elukaaslase xxxxx xxxxxxx´i tegude kohta. Kannatanu on avaldanud, et xxxxx xxxxxxx peaks tema hinnangul saama psühholoogilist abi. Tartu Ülikooli Kliinikumis on 01.03.2024.a diagnoositud xxx xxxx´l küünarvarre muude ja täpsustamata osade kontusioon. Tunnistaja xxxxxx xxxx ülekuulamise protokollidest nähtub, et 01.03.2024.a kella 12.00 paiku oli ta kodus koos enda ema ja kasuisaga. Tunnistaja kuulis, kuidas xxx xxxx liikus ärritunult eramus ringi, mistõttu läks ta vaatama, mis toimub. Tunnistaja sai teada, et xxx xxxx oli saanud sõbrannalt mingi kinnituse, misjärel oli xxx xxxx läinud magamistuppa, kus magas xxxxx xxxxxxx ning võtnud viimase telefoni, et sealt midagi järgi vaadata. Kui xxxxx xxxxxxx elutuppa tuli, siis xxx xxxx küsis tema käest, miks viimane talle valetab ning murrab nendevahelisi kokkuleppeid. Xxxxx xxxxxxx ägestus selle peale ning lõi tunnistaja sõnul hoogu võttes enda parema jala põlvega xxx xxxx´le kõhtu. Xxx xxxx jõudis viimasel hetkel enda käed kaitseks kõhule ristata, mistõttu tabas lööks xxx xxxx käsi ning selle tagajärjel kukkus viimane pikali maha ja hakkas nutma. Tunnistaja hakkas seepeale kasuisa peale karjuma ning helistas Häirekeskusesse. Kahtlustatav xxxxx xxxxxxx on andud ütlusi, et 01.03.2024.a tuli xxx xxxx kisades magamistuppa, küsis midagi sõnumite kohta ning rebis öökapilt kahtlustatava telefoni. Kahtlustatav ärkas ülesse ja läks esimesele korrusele ning võttis tagasi enda telefoni, mis asus piljardilaua peal. Kahtlustatava sõnade kohaselt hakkas xxx xxxx seejärel uuesti karjuma ning esitama küsimusi sõnumite kohta. Kahtlustatav vastas samuti valjema häälega xxx xxxx küsimustele, mispeale xxx xxxx ärritus ning hakkas jooksma kahtlustatava suunas. Kuna kahtlustatav tundis ohtu xxx xxxx liikumises ning arvas, et viimane võib talle kätega kallale tulla, siis tõstis ta parema jala põlve enda ette. Kahtlustatava sõnul jooksis xxx xxxx sisuliselt tema jala otsa ning vajus seejärel põrandale maha. Pärast juhtunut lahkus kahtlustatav kodust. 25.04.2024.a kohtus prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kannatanu xxx xxxx´ga. Kannatanu avaldas prokurörile, et käesoleval hetkel elavad nad xxxxx xxxxxxx´iga koos ning on ära leppinud. Kannatanu märkis, et peale juhtunut on poolte läbisaamine olnud hea ning suhted peres on paranenud. Xxxxx xxxxxxx on otsinud endale vabatahtlikult abi ning võimalusi nõustamise saamiseks. Kannatanu selgitas, et juhtunus oli süü ka temal endal ning tõi välja, et ta ei soovi xxxxx xxxxxxx´i kriminaalkorras karistamist, vaid talle kohustuste määramist. Kannatanu hinnangul vajab xxxxx xxxxxxx psühholoogilt nõustamisteenust. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxx xxxxxxx´i suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on xxxxx xxxxxxx-ile esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et konflikt poolte vahel kasvas välja vastastikusest tülist. Xxx xxxx läks ärritunult magamistuppa, võttis ära xxxxx xxxxxxx´i telefoni ning nõudis viimaselt selgitusi sõnumite kohta. Elutoas sõnaline konflikt poolte vahel jätkus. Süüdistuste peale ärritus ühel hetkel ka xxxxx xxxxxxx, kes tõstis häält ning tabas enda parema põlvega xxx xxxx käsi. Kannatanu on selgitanud prokurörile, et ka tema enda käitumine oli aluseks konflikti kulmineerumisel. Xxxxx xxxxxxx ei eita enda süüd täna täielikult. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on otsinud endale juba kohtueelse menetluse ajal abi Tartu Teoloogia Akadeemiast, kus tegutseb hingehoiukeskus. Xxxxx xxxxxxx´i poolt toime pandud teo puhul ei ole olnud tegemist ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pereliikmed omavahel leppinud ja eluga edasi läinud. Xxxxx xxxxxxx on valmis tegema jõupingutusi selleks, et parandada suhteid ja läbisaamist peres. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxx xxxxxxx´i tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab 2 siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud kahetsust. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Xxxxx xxxxxxx´it ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Xxxxx xxxxxxx on juba kohtueelse menetluse ajal asunud endaga tegelema, pöördudes nõustamisteenuse saamiseks Tartu Teoloogia Akadeemiasse. Kuigi xxxxx xxxxxxx´ile on esitatud kahtlustus vägivallaepisoodis, mille juures oli ka xxx xxxx alaealine tütar, on tegemist olnud sündmusega, mille puhul tema poolt tarvitatav vägivald oli lühiajaline ja väheintensiivne ega põhjustanud rasket tagajärge. Tänaseks on pere leppinud, suhted peres on paranenud ning kannatanu ei soovi xxxxx xxxxxxx´i kriminaalkorras karistamist, vaid tema suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxx xxxxxxx´i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis puudutavad poolte omavahelist läbisaamist, konfliktide lahendamist ning konfliktolukorras käitumist. Xxxxx xxxxxxx´i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Prokuröri hinnangul on xxxxx xxxxxxx isik, kellele on vaja pakkuda asjakohast nõustamisteenus ja tuge vägivaldsest käitumisest loobumiseks. Xxxxx xxxxxxx tahe ennast muuta ning suhteid pereliikmete vahel parandada on prokuröri hinnangul siiras. Xxxxx xxxxxxx on nõus võtma endale kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kohustuse pöörduda vägivallast loobumise nõustaja juurde vastuvõtule. Samuti on xxxxx xxxxxxx nõus tasuma kriminaalmenetluse kulud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24278050389 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub xxxxx xxxxxxx hüvitama 5 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 30.04-30.09.2024.a, kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas 175,68 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot ja kuuskümmend kaheksa senti). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele. - KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxx xxxxxxx pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 07.05.2024.a, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Signe Uustal, kellega tuleb võtta ühendust. Xxxxx xxxxxxx kohustub teavitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti aadressil [email protected]) hiljemalt 07.05.2024.a nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 30.06.2024.a esimese nõustamiskorra läbimisest. Xxxxx xxxxxxx kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud 3  tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaksmääratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 30.10.2024.a. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. 3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. 6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-R plaat 01.03.2024.a Häirekeskuse kõne salvestusega ja 1 DVD-R plaat 01.03.2024.a patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 7. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxxxx xxxxxxx´i andmed kantud riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata. 8. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaadi abi Marika Suurpere poolt osutatud õigusabi teenus summas 175,68 eurot tasumine on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega xxxxx xxxxxxx´ile kohustuseks. 9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kahtlustatavale xxxxx xxxxxxx´ile ning koopia määrusest saata kannatanutele xxx xxxx´le ning kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaadi abi Marika Suurpere´le. 10. Koopia määrusest saata teadmiseks Tervisekassa´le ja xxxxx xxxxxxx´ile teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajale Signe Uustal´ile. Kohustada vägivallast loobumise tugiliini nõustajat Signe Uustal´it andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada xxxxx xxxxxxx´ile määratud kohustuse täitmisest. 11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (J. Liivi tn 4, Tartu linn). 12. Kannatanul on õigus põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada KrMS § 207 lg-e 3 alusel kaebus Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Kersti Kohal abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 4