Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15.04.2024.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 24278050394 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXX Kuriteo toimepanemise aeg: 02.03.2024.a Kontaktandmed: Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 24278050394, milles menetlust alustati 03.03.2024.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 tunnustel. 27.03.2024.a esitati XXXXX XXXXX´le kahtlustus enda abikaasa XXXXXX XXXXX ja alaealise tütre XXXX XXXXXX XXXXX kehalises väärkohtlemises, mis seisneb selles, et XXXXX XXXXX: - 02.03.2024.a kella 17.15 paiku XXXXX linnas asuva korteri tualettruumis, lõi ühe korra XXXXXX XXXXX´le lahtise vasaku käega vastu paremat põske, mille tagajärjel lõi XXXXXX XXXXX enda pea vasaku poole vastu seina ära. Oma sellise tegevusega põhjustas XXXXX XXXXX kannatanule XXXXXX XXXXX´le füüsilist valu ja pealaenaha pindmise vigastuse; - 02.03.2024.a kella 18.45 paiku XXXXX linnas asuva korteri köögis, võttis kahe käega kinni XXXXXX XXXXX õlavartest ja raputas õlgadest kinni hoides kannatanut korduvalt edasi-tagasi, samaaegselt tõugates kannatanut köögist välja, mille käigus lõi XXXXXX XXXXX oma pea parema külje vastu köögiust ära. Seejärel sekkus XXXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXX vahelisse konflikti XXXX XXXXXX XXXXX, kes tõmbas XXXXX XXXXX kätest kinni võttes XXXXXX XXXXX juurest eemale. Pärast seda ütles XXXXX XXXXX XXXXXX XXXXX´le, et „vaata see sinu eksabikaasa, kes sai surma, kuna tal polnud turvavöö peal, siis selliseid veidraid õnnetusi juhtub iga päev, kus inimesed saavad surma“, mida kuuldes tunnetas XXXXXX XXXXX ohtu oma elule ja tervisele. Sellele järgnevalt võttis XXXXX XXXXX parema käega kinni XXXX XXXXXX XXXXX vasaku käe randmest ja pigistades rannet, misjärel tegi oma vasaku käe rusikaga XXXX XXXXXX XXXXX parema käe küünarvarre suunas korduvaid lööke, millistest üks tabas XXXX XXXXXX XXXXX parema käe küünarvart. Oma sellise tegevusega tekitas XXXXX XXXXX kannatanule XXXXXX XXXXX`le füüsilist valu ja pealaenaha pindmise vigastuse ning kannatanule XXXX XXXXXX XXXXX`le füüsilist valu ja küünarvarre muude ning täpsustamata osade kontusiooni. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: sündmuse protokoll-arvestuskaardi ning selle juures olevate fotodega, lähisuhtevägivalla infolehe ja lähisuhtevägivallas riskide hindamise ja maandamise lehega, Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne salvestuse, sündmusele reageerinud patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestuse, joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokolli, kannatanute XXXXXX XXXXX ja XXXX XXXXXX XXXXX ütluste, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriiside, XXXXX Linnavalitsuse vastuskirja ja kahtlustatava XXXXX XXXXX ütlustega, on tõendamist leidnud XXXXX XXXXX poolt vägivallategude toimepanemine XXXXXX XXXXX ja XXXX XXXXXX XXXXX suhtes. Kannatanu XXXXXX XXXXX ülekuulamise protokollist nähtub, et 29.02.2024.a sõitis kannatanu XXXXXXXX-e tööle ning sealt edasi XXXXXXXX-e ning tagasi koju jõudis ta 02.03.2024.a. Koju jõudes oli XXXXX XXXXX alkoholijoobes. Kodus olid ka poolte ühised lapsed XXXXXXX XXXX XXXXX ja XXXX XXXXXXXX XXXXX. Kannatanu pani köögis laua peale koti, mille sees olnud toidukraami viskas XXXXX XXXXX sahvrisse põrandale. Seejärel läks kannatanu WC-sse, kuhu XXXXX XXXXX talle järgnes, tõmbas WC ukse lahti ja lõi kannatanut kella 17.15 ajal ühe korra lahtise vasaku käega vastu paremat põske, mille tagajärjel lõi kannatanu enda pea vasaku poole vastu seina ära. Pärast seda läks kannatanu tagumisse tuppa XXXXX XXXXX silme alt ära ning XXXXX XXXXX lahkus kodust. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta mingi aja pärast kööki, et kartuleid koorida ning ühel hetkel tuli XXXXX XXXXX tagasi koju ning hakkas kannatanu peale karjuma, mispeale kannatanu läks taaskord köögist ära. Kui XXXXX XXXXX oli magama läinud, siis jätkas kannatanu köögis toimetustega. Kella 18.30 paiku tuli XXXXX XXXXX uuesti kööki, karjus kannatanu peale ning võttis kätega kannatanul õlavartest kinni, raputas teda edasi-tagasi ning tõukas õlavartest kinni hoides kannatanut köögiukse poole. Selle käigus lõi kannatanu enda pea parema poole vastu köögiust ära. Konflikti sekkus poolte ühine tütar XXXX XXXXXX XXXXX, kes oli vahepeal koju tulnud ning tõmbas XXXXX XXXXX kannatanust eemale. Seepeale ähvardas XXXXX XXXXX kannatanut öeldes „vaata see sinu eksabikaasa, kes sai surma, kuna tal polnud turvavöö peal, siis selliseid veidraid õnnetusi juhtub igapäev, kus inimesed saavad surma“. Kannatanu tundis ohtu oma elule ja tervisele ning läks elutuppa telefoni võtma, et politseisse helistada. Kannatanu kuulis samal ajal, kuidas XXXXX XXXXX karjus XXXX XXXXXX XXXXX peale. Kannatanu läks tagasi kööki ja tõmbas XXXXX XXXXX tütrest eemale, misjärel helistas Häirekeskusesse. Kannatanu nägi tütre kätel jälgi, mille kohta XXXX XXXXXX XXXXX ütles, et XXXXX XXXXX oli tema randmetest kinni võtnud, käsi väänanud ja üritanud teda korduvalt vastu kätt lüüa, millest üks rusikalöök tabas XXXX XXXXXX XXXXX käsivart. Kannatanu sõnul nägi köögis toimunut pealt ka 4-aastane XXXX XXXXXXXX XXXXX. Kannatanu hinnangul on XXXXX XXXXX´l probleeme alkoholi tarvitamisega. Kuni 29.02.2024.a oli ta mitu kuud kaine, kuid siis hakkas kannatanu äraolekul uuesti alkoholi tarvitama. Kannatanule on XXXXX XXXXX väitnud, et tal on kõigest väga kahju ning et ta ei mäleta juhtunust midagi. Kannatanu XXXX XXXXXX XXXXX ütluste kohaselt tuli tema 02.03.2024.a kella 17.30 ajal koju ning kodus olid kõik pereliikmed peale kannatanu isa XXXXX XXXXX. Kannatanu oli koos emaga köögis, kui ühel hetkel tuli koju tagasi ka XXXXX XXXXX. Kannatanu nägi, et isa oli avanud veinipudeli ning kannatanu võttis selle enda tuppa kaasa, et isa ei saaks rohkem alkoholi tarbida. Kannatanu oli koos emaga enda toas, kui XXXXX XXXXX tuli veinipudelit nõudma, mille kannatanu talle tagasi andis. Mõne aja pärast tuli XXXXX XXXXX uuesti kannatanu tuppa, võttis ühe käega XXXXXX XXXXX õlavarre piirkonnast kinni ja tiris teda toast välja köögiukse juurde, nõudes, et XXXXXX XXXXX korterist lahkuks. Seejärel kannatanu sekkus konflikti ja võttis isalt käest kinni ning tõmbas ta emast eemale. Kannatanu mäletab, et järgmisel hetkel hakkas isa köögis rääkima kellegi surmast ning XXXXXX XXXXX läks tagumisse tuppa telefoni võtma, et politseisse helistada. Sellel ajal võttis XXXXX XXXXX kannatanu vasaku käe randmest kinni, pigistas seda tugevalt ning hakkas vasaku käe rusikaga kannatanu suunas korduvaid lööke tegema, millest üks tabas kannatanu paremat küünarvart. Seejärel XXXXXX XXXXX helistas politseisse. Kannatanu avaldas, et tavaliselt saab ta isaga läbi, kuid isal on alkoholiga probleeme. Kahtlustatav XXXXX XXXXX on andnud ütlusi, et 2023.a novembri lõpust kuni 29.02.2024.a ta alkoholi ei tarvitanud. 29.02.2024.a läks XXXXXX XXXXX tööasjus kodust ära ning pidi tagasi tulema 02.03.2024.a. 29.02.2024.a saatis XXXXXX XXXXX kahtlustatavale kirja, milles avaldas, et ta ei hinda kahtlustatavat, ei näe suhtel enam mõtet, kuna kahtlustatava eneseareng on peatunud ning ta ei näe kahtlustatavas enam potentsiaali. Kuna see kiri tegi kahtlustatavale haiget, siis otsustas ta valu leevendada alkoholiga, mistõttu ostis ta poest suure koguse alkoholi. Kahtlustatava eesmärgiks oli valu leevenduseks alkoholi tarvitada ajal, mil XXXXXX XXXXX kodus ei ole. Seda tegi ta õhtuti pärast seda, kui lastega toimetused olid tehtud. 02.03.2024.a oli alkoholitarvitamise tsükkel kestnud kaks päeva. Kahtlustatav toimetas hommikul lastega ning viimasena mäletab ta seda, et ta hakkas kartuleid koorima, leidis sahvrist veinipudeli ning hakkas veini jooma. Kahtlustatav enda sõnul rohkemat ei mäleta, kuid möönab, et ta võis talle kahtlustuses etteheidetud teod toime panna, sest 2 XXXXXX XXXX ja laps ei valetaks tema peale. Kahtlustatav leiab, et see on väga õudne ja hirmutav, mida ta on korda saatnud. Käesoleval hetkel elab kahtlustatav perest eraldi, kuid käib tihti oma endises perekodus ning tema läbisaamine XXXXXX XXXXX ja lastega on hea. Kahtlustatav tunnistab, et tema alkoholilembus on suur probleem ning perearsti kaudu sai ta aja vaimse tervise ja sõltuvushäirete õe juurde, kelle esimesel vastuvõtul käis ta 11.03.2024.a. Kahtlustatav jätkab regulaarselt vaimse tervise õe vastuvõttudel käimisega. XXXXX Linnavalitsuse vastuskirjast nähtub, et esmane kontakt XXXXXX XXXXX, XXXXX XXXXX ning peres kasvavate lastega oli lastekaitseteenistusel peale 02.03.2024.a toimunud vahejuhtumit. 07.03.2024.a tegi lastekaitsespetsialist koos piirkonnapolitseiga kodukülastuse aadressile XXXXX XXX, XXXXX linn. Kodukülastusel selgus, et XXXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXX on kokku leppinud selles, et XXXXX XXXXX kolib esimesel võimalusel kodus välja ning et 04.03.2024.a andsid pooled sisse avalduse abielu lahutamiseks. Kodukülastusel lepiti kokku, et XXXXX XXXXX palub perearstilt suunamist vaimse tervise õe vastuvõtule ning pöördub abi saamiseks vägivallast loobumise toetamise nõustaja Signe Uustal´i juurde. 15.03.2024.a võttis lastekaitsespetsialist XXXXX XXXXX´ga uuesti ühendust ning XXXXX XXXXX avaldas, et käis 11.03.2024.a vaimse tervise õe vastuvõtul ning järgmine aeg on planeeritud 05.04.2024.a. Samuti selgitas XXXXX XXXXX, et on kohtunud ühel korral vägivallast loobumise nõustaja Signe Uustal´iga, kellega järgmine kohtumine toimub 12.04.2024.a. XXXXX XXXXX märkis, et asub perest eraldi elama üürikorterisse ning et ta on saavutanud XXXXXX XXXXX´ga kokkulepped laste igapäevase kasvatamise küsimustes. 10.04.2024.a suhtles prokurör telefoni teel kannatanu XXXXXX XXXXX´ga. Kannatanu avaldas prokurörile, et tänasel päeval XXXXX XXXXX enam perega koos ei ela, kuid osaleb tihedalt laste elus ning abistab kannatanut igapäevaste toimetustega pere elukohas. Kannatanu kinnitas, et nad on pereringis olukorra selgeks rääkinud ning juhtunu järgselt ära leppinud. Samuti on kannatanu sõnul läbisaamine XXXXX XXXXX´ga nii temal kui ka poolte ühistel lastel väga hea. Kannatanu märkis, et peale juhtunut ei ole XXXXX XXXXX enam alkoholi tarvitanud, ta on pöördunud vaimse tervise õe ja vägivallast loobumise nõustaja juurde. Samuti on pooled abielu lahutanud. Kannatanu avaldas, et tema ja lapsed ei soovi XXXXX XXXXX karistamist, vaid talle kohustuste määramist, et XXXXX XXXXX jätkaks enda abistamisega – vaimse tervise õe ja vägivallast loobumise nõustaja juures käimisega. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXX XXXXX suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXX XXXXX´le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuritegude toimepanemiseni. Kahtlustatav XXXXX XXXXX on selgitanud, et suutmatus enda emotsioonide ja valuga muudmoodi toime tulla, pani teda mitme päeva vältel alkoholi tarvitama. Nimetatud päädis XXXXX XXXXX kontrollimatu ja vägivaldse käitumisega, mida viimane ise ei mäleta. XXXXX XXXXX on tunnistanud, et ta ei osanud endale vajalikku abi otsida, mistõttu otsis 3 ta lohutust alkoholist. XXXXX XXXXX on ei eita enda süüd, ta mõistab, et on valesti käitunud. Ta on väljendanud vastikust enda käitumise osas ning otsinud endale abi alkoholiprobleemist vabanemiseks vaimse tervise õe juurest ning vägivaldse käitumise osas vägivallast loobumise nõustajalt. XXXXX XXXXX poolt toime pandud tegude puhul ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pereliikmed omavahel ära leppinud ja eluga edasi läinud. Lapsed elavad koos XXXXXX XXXXX´ga, kuid ka XXXXX XXXXX osaleb laste igapäevaelus ning poolte läbisaamine on hea. XXXXX XXXXX teeb jõupingutusi selleks, et enda pahedest vabaneda. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXX XXXXX tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud siirast kahetsust. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva perevägivallaga ning kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. XXXXX XXXXX´t ei ole varasemalt kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud ning tema suhtes ei ole varem ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. XXXXX XXXXX on juba kohtueelse menetluse ajal asunud aktiivselt endaga tegelema, pöördudes vaimse tervise õe ja vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule. Kuigi XXXXX XXXXX´le on esitatud kahtlustus kahes vägivallaepisoodis, mille juures olid ka alaealised lapsed, on tegemist olnud samal päeval asetleidnud sündmustega, milliste puhul tema poolt tarvitatav vägivald oli väheintensiivne ega põhjustanud rasket tagajärge. Tänaseks on pere leppinud ning kannatanud ei soovi XXXXX XXXXX kriminaalkorras karistamist, vaid tema suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Ka peres kasvavate alaealiste laste huvides on see, et hoolimata vanemate lahkuminekust, säiliksid lastel toetavad ja terved suhted mõlema vanemaga. Selle nimel on XXXXX XXXXX omaltpoolt valmis ka pingutama. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul XXXXX XXXXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis puudutavad XXXXX XXXXX alkoholilembust ja käitumist alkoholijoobes olles. XXXXX XXXXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Prokuröri hinnangul on XXXXX XXXXX abivajav isik, kellele on vaja pakkuda asjakohast nõustamist ja tuge alkoholiprobleemist vabanemiseks ning enda käitumise kontrollimiseks. XXXXX XXXXX on juba eeluurimise ajal teinud oma käitumises positiivseid muutusi, pöördunud vaimse tervise õe ja vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule. XXXXX XXXXX tahe ennast muuta ning enda probleemidega tegeleda on prokuröri hinnangul siiras. Prokurör leiab, et XXXXX XXXXX´le vaimse tervise õe vastuvõtul käimisega jätkamise kohustuse ka kohustuslikus korras määramine on väga oluline, et toetada isikut alkoholiprobleemist vabanemisel ning motiveerida teda võimalike tagasilanguste puhul nõustamise ja võimaliku raviga jätkama. Samuti on oluline, et XXXXX XXXXX jätkaks koostööd vägivallast loobumise nõustajaga. XXXXX XXXXX on nõus täitma talle kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega määratavad kohustused. 4 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24278050394 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub XXXXX XXXXX jätkama koostööd vaimse tervise õe´ga ning alluma ravivajaduse esinemisel 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni ettenähtud ravile. Kohustuse täitmise tähtaeg on 15.04.2025.a. XXXXX XXXXX on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. Kinnituse nõustamisel osalemise ja ravivajaduse esinemisel ravi läbimise kohta peab XXXXX XXXXX esitama prokuratuurile hiljemalt 15.04.2025.a e-posti teel aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile J. Liivi tn 4, Tartu. - KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXX XXXXX jätkama koostööd Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Signe Uustal´iga. XXXXX XXXXX peab pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 22.04.2024.a, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks. XXXXX XXXXX peab ühendust võtma vägivallast loobumise toetamise nõustaja Signe Uustal´iga ning leppima kokku järgmise kohtumise aja. XXXXX XXXXX kohustub teavitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti aadressil [email protected]) hiljemalt 22.04.2024.a nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 22.06.2024.a järgmise nõustamiskorra läbimisest. XXXXX XXXXX kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaksmääratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 15.10.2024.a. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. 3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanud tsiviilhagi esitada ei soovi. 6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-R plaat 02.03.2024.a Häirekeskuse kõne salvestusega ja 1 DVD-R plaat 02.03.2024.a patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 7. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on XXXXX XXXXX andmed kantud andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata. 8. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kahtlustatavale XXXXX XXXXX´le ning koopia määrusest saata kannatanutele XXXXXX XXXXX´le ja XXXX XXXXXX XXXXX´le. 10. Koopia määrusest saata teadmiseks Tervisekassa´le ja XXXXX XXXXX´le teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajale Signe Uustal´ile. Kohustada vägivallast loobumise tugiliini nõustajat Signe Uustal´it andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada XXXXX XXXXX´le määratud kohustuse täitmisest. 5 11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (J. Liivi tn 4, Tartu linn). 12. Kannatanul on õigus põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada KrMS § 207 lg-e 3 alusel kaebus Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Kersti Kohal abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 6