KÖITE SISUKORD
I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (JOONIS DP-1)........................... 1
2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1
3 PLANEERINGUS KAVANDATU....................................................................................... 1
3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus...................................................................................... 1
3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .............. 1
3.3 Kruntide ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ja maaüksuste koormusnäitajad ........... 1
3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................... 4
3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ...................................................... 4
3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 4
3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus ................................ 4
3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted ......................................................................................... 5
3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ................................................ 5
3.7 Tänavate ja avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ........................................................ 6
4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (JOONIS DP-3) ......................... 7
4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 7
4.1.1 Veevarustus ja tuletõrjeveevarustus ........................................................................... 7
4.1.2 Kanalisatsioon ............................................................................................................ 7
4.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus .................................................................................... 8
4.3 Sidevarustus ...................................................................................................................... 9
4.4 Soojusvarustus .................................................................................................................. 9
4.5 Gaasivarustus .................................................................................................................... 9
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 10
5.1 Kehtivad kitsendused ...................................................................................................... 10
5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 13
5.2.1 Juurdepääsuservituutide ja isikliku kasutusõiguse kasutamise vajadus ................... 13
5.2.2 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks...................... 13
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 14
6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded....................................................................................... 14
6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................. 15
6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded ................................................................................ 16
6.2.2 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 17
6.2.3 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............. 17
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRKIDELE, LÄHIPIIRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE
ARENGUVÕIMALUSTELE. AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE NING
LÄHTEDOKUMENTIDELE ................................................................................................... 19
7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................ 19
7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning
kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele ............................................................... 19
7.3 Vastavus Tallinna üldplaneeringule ja teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine
Tallinnas” .................................................................................................................................. 20
7.4 KSH aruandes toodud arvestatud soovitused.................................................................. 20
7.5 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .................................................. 22
7.6 Vastavus Lennuki-Maakri-Lauteri ja Liivalaia tänavate vahelise kvartali
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele ...................................................................... 24
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
7.7 Vastavus Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides .......................................................................................................................... 24
7.8 Kehtiv detailplaneering ................................................................................................... 24
7.9 Vastavus Vabariigi Valitsuse 02.06.2015 määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded” .................................................................................................................... 25
7.10 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja
hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ .................................................................. 25
7.11 Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 03. mai 2006 määrusele nr 34 „Puittaimestiku ja
haljastuse inventariseerimise kord“. ......................................................................................... 25
7.12 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“................................................. 25
7.13 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 27.mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisa
„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja
kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja
soojusettevõtja arenduskohustus” ............................................................................................. 25
7.14 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud
„Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014“ ....................................... 25
7.15 Muudatused võrreldes lahendusettepanekuga ............................................................. 27
7.16 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine. ........................... 27
II JOONISED
1 Situatsiooniskeem DP-1
2 Põhijoonis DP-2
3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3
4 Liikluskorraldus DP-4
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
1
I SELETUSKIRI
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (joonis DP-1)
Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Olümpia Hotelli kõrval asuvas Liivalaia, A. Lauteri,
Maakri ja Lennuki tänava vahelises kvartalis. Maa-ala suurus on 0,98 ha.
2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID
Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid on:
• Tihendada kesklinna hoonestust.
• Kavandada piirkonda logistiliselt heasse asukohta tänapäevane äri- ja eluhoone.
• Rajada planeeritavale kõrghoone krundile uus linnaväljak.
• Lahendada liikluskorraldus nii, et oleks tagatud optimaalne parkimine ning turvalised
liikumistingimused jalakäijatele.
• Tagada ehitismälestiste vaadeldavus.
3 PLANEERINGUS KAVANDATU
3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus
Detailplaneeringus on ette nähtud liita Lennuki tn 22 // Maakri tn 29 ja Lennuki tn 24 kinnistud
äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundiks.
Planeeringualas olevate teiste kruntide piire ei ole muudetud, küll aga on tehtud ettepanekud
pos 3 (Liivalaia tn 43), pos 4 (Liivalaia tn 41) ja pos 5 (Liivalaia tn 39) krundipiiride
nihutamiseks kuna kinnistupiire ei ole varem määratud täpselt hoonete järgi.
3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted
• Pos 1 kavandatud uue hoone Maakri tänavaäärse osa kõrguseks on kavandatud kuni 4 korrust
mis ei ole kõrgem Maakri tn 44 hoone katuseräästast.
• Hoonestusala kõrghoone ehitamiseks on planeeritud kvartali siseossa.
• Pos 1 hoonestusala on määratud paralleelselt Maakri tn 44 hoonega.
• Detailplaneeringus on jäetud võimalus laiendada Liivalaia tn 39,41,43 ja A. Lauteri tn 7c
hoonet ja detailplaneeringus ei ole kavandatud Lennuki tn 26, A. Lauteri tn 7,
A. Lauteri tn 7a ja A. Lauteri tn 7b hoonete laiendamist.
• Lennuki tn 26 hoonestusala on määratud hoone gabariitide järgi nii, et säiliksid väärtuslikud
põlispuud.
3.3 Kruntide ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ja maaüksuste koormusnäitajad
(joonis DP-2)
Pos 1 Maakri tn 29
Krundi suurus: 2451 m2
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ja/või elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud ehitusalune/ 1100 m2 (maapealne)
hoonealune pindala: 1670 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus: 120 m (abs 130.00 m)
Äriruumid võivad olla: kohvik, kauplus, büroo, majutushoone vms.
Korterite arv on kuni 159 korterit.
Hoonestustihedus on 7,75.
Krundile planeeritud mänguväljak on kruntide pos 1 ja pos 2 ühiseks kasutamiseks.
Pos 2 Lennuki tn 26
Krundi suurus: 674 m2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ja/või elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud ehitusalune/ 275 m2 (maapealne)
hoonealune pindala: 275 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus: 15 m (abs 25.00 m)
Äriruumid võivad olla: kohvik, kauplus, büroo, majutushoone vms.
Korterite arv on kuni 10 korterit.
Hoonestustihedus on 1,39.
Pos 3 Lennuki tn 28 // 30
Krundi suurus: 635 m2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ja/või elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud ehitusalune/ 395 m2 (maapealne)
hoonealune pindala: 250 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus: 10 m (abs 21.00 m)
Äriruumid võivad olla: kohvik, kauplus, büroo, majutushoone vms.
Korterite arvu on kuni 2 korterit.
Hoonestustihedus on 1,17.
Pos 4 Liivalaia tn 41
Krundi suurus: 774 m2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ja/või elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoone suurim lubatud ehitusalune/ 440 m2 (maapealne)
hoonealune pindala: 375 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus: 10 m (abs 21.00 m)
Äriruumid võivad olla: kohvik, kauplus, büroo, majutushoone vms.
Korterite arv on kuni 17 korterit.
Hoonestustihedus on 1,03.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
3
Pos 5 A. Lauteri tn 9
Krundi suurus: 442 m2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ja/või elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud ehitusalune/ 220 m2 (maapealne)
hoonealune pindala: 180 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus: 10 m (abs 22.00 m)
Äriruumid võivad olla: kohvik, kauplus, büroo, majutushoone vms.
Korterite arv on kuni 4 korterit.
Hoonestustihedus on 1,33.
Pos 6 Maakri tn 33
Krundi suurus: 173 m2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa (Garaaž, ehitise kasutamise otstarve
kood 12431*)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud ehitusalune/ 125 m2 (maapealne)
hoonealune pindala: - (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus: 3 m (abs 14.50 m)
Hoonestustihedus on 0,72.
Parkimiskohtade arv: 8
Pos 7 A. Lauteri tn 7
Krundi suurus: 1179 m2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa 95% / ühiskondlike hoonete maa 5%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud ehitusalune/ 550 m2 (maapealne)
hoonealune pindala: 550 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus: 20 m (abs 32.00 m)
Korterite arv on kuni 24 korterit.
Hoonestustihedus on 2,18.
Pos 8 Maakri tn 37
Krundi suurus: 335 m2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ühiskondlike hoonete maa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud ehitusalune/ 315 m2 (maapealne)
hoonealune pindala: 300 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus: 16 m (abs 28.00 m)
Hoonestustihedus on 2,66.
Pos 9 Maakri tn 35
Krundi suurus: 114 m2
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
4
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa (Garaaž, ehitise kasutamise otstarve
kood 12431*)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud ehitusalune/ - (maapealne)
hoonealune pindala: 114 (maa-alune)
Parkimiskohtade arv: 5
Hoone suurim lubatud kõrgus: -
Pos 10 Maakri tn 31
Krundi suurus: 49 m2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ja/või ühiskondlike ehitiste maa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoone suurim lubatud ehitusalune/ - (maapealne)
hoonealune pindala: - (maa-alune)
Parkimiskohtade arv: 2
Hoone suurim lubatud kõrgus: -
Märkus:
* Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarve loetelu“
lisa
3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringuala maapinna reljeef tõuseb alal kirdest edela suunas. Suurim kõrguste vahe on pos 1
krundi kirdenurgas. Krundil ei ole kavandatud olemasolevat maapinda tõsta.
3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted
3.5.1 Haljastus ja heakord
Planeeringus on kavandatud rajada täiendav kõrghaljastus ala edelaossa. Planeeritud haljastuse
protsent on 13 %.
Planeeringus on kavandatud:
• Ei ole ette nähtud likvideerida ühtegi I ega II väärtusklassi puud.
• Pos 1 krundil olemasoleva killustikkattega ala asemele on ette nähtud rajada haljasala kuhu
istutatakse uued puud.
3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus
Likvideeritavate puude asemele istutatava haljastuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on
arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja
hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
5
Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:
k1 + k 2 + k 3
D* = haljastuse ühik
3
kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;
k1 – raiutava puuliigi koefitsient;
k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient (puu nr 28 – 0,3; ülejäänud puud – 1);
k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,7).
likv.
Jrk puu liigi haljastuse Likvideeri-
Pos nr nr nr puu liik koefitsient D (cm) väärtusklass ühik mise põhjus
1 1 35 kreegipuu ei asendata IV - Hoonestus
2 36 sookask 0,5 19 III 14 Hoonestus
3 37 harilik jalakas 1 115 III 104 Hoonestus
4 40 harilik jalakas 1 64 III 58 Hoonestus
5 41 laialehine ei asendata III - Hoonestus
ebajasmiin
6 43 harilik saar 1 64 III 58 Hoonestus
7 44 harilik saar 1 39 III 35 Teed
8 42 harilik jalakas 1 33 III 30 Teed
Pos 1 kokku 299
2 9 47 läänepärn 2 51 III 46 Hoonestus
10 45 harilik hobukastan 2 95 III 86 teed
11 49 harilik vaher ei asendata V - Hoonestus
Pos 2 kokku 132
Maakri 12 28 punakas 1 111 IV 74 Tehnovõrk
tn remmelgas
Maakri tn kokku 74
KOKKU: 505
Planeeringus kavandatud hoone ehitamiseks tuleb likvideerida 12 objekti. Neist seitse on III
väärtusklassi puud, üks puude rühm ja üks põõsas, kaks IV väärtusklassi puud ja üks V
väärtusklassi puu. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on
505.
3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted
Pos 1 planeeritud hoone jäätmete (liigiti) kogumise koht on ette nähtud hoonesse.
Planeeringualal olevate teiste hoonete jäätmekäsitluse põhimõtteid ei muudeta.
3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Jalakäijad pääsevad planeeritud alale kõikidelt ümbritsevatelt tänavatelt. Autode pääs alale
toimub Maakri tänavalt ja Lennuki tänavalt. Jalakäijatele on loodud ohutumad
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
6
liikumistingimused (alal olevate parklate asemel on kavandatud maa-alune autoparkla) ning
Maakri tänava liikluskorraldus on muudetud paremaks.
Parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos Ehitise Norm. Normatiivne Planeeringus kavandatud või
nr otstarve arvutus alal, parkimiskohtade olemasolevad
kus normi arv parkimiskohtade arv krundil
rakendatakse
1. Planeeritud ca 159x1 159+25=184 184*
eluruumidega ca 3000/120
ärihoone
2. Olemasolev 9x1 9 0*
korterelamu
3. Olemasolev 2 ×1 2+2=4 4*
äripindadega 240/120
korterelamu
4. Olemasolev 17 × 1 17 6*
korterelamu
5. Olemasolev 4 ×1 4 0*
korterelamu
6. Olemasolev - 0 8*
garaaž
7. Olemasolev 24 × 1 24 7*
korterelamu
8. Olemasolev 890/120 8 0* (2 parkimiskohta on samale
ühiskondlik omanikule kuuluval pos 10
ehitis krundil)
9. Olemasolev - 0 5*
maa-alune
garaaž
10. Olemasolev - 0 2*
parkimisplats
* Normatiivsete parkimiskohtade arvutuse aluseks on Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006
otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“
toodud linnakeskuse norm. Vastavus parkimise korralduse arengukavale on toodud seletuskirja
punktis 7.13.
3.7 Tänavate ja avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Planeeringuala ümbritsev kõnnitee koos tänavavalgustuse ja haljastusega on kavandatud säilitada
olemasoleval kujul. Väärtuslikud puud ja põõsad on ette nähtud säilitada. Maakri tänava ja
Lennuki tänava liikluse korrapärasemaks ja sujuvamaks muutmiseks on planeeringus tehtud
ettepanek ümber kujundada Maakri tänava-Lennuki tänava ristmik ringristmikuks.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
7
4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (joonis DP-3)
Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude
valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.
4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 10.02.2015 tehnilistele
tingimustele nr PR/1506632-1.
4.1.1 Veevarustus ja tuletõrjeveevarustus
Planeeritud ala arvutuslikud tarbevee vooluhulgad: tuletõrjevesi 40+35 l/s, olmevesi 10 l/s.
Planeeritud ala ööpäevane arvutuslik majandusvee tarbimise vooluhulk on 360 m³/d.
Planeeritud hoone veevarustus (kinnistu Maakri tn 29) tagatakse olemasoleva Lauteri tn De500
veetorustiku baasil planeeritud veeühendused DN250-300 Lauteri tn De500 veetorustikust. Vajalik
välistuletõrjevee vajadus 40 l/sek kolme tunni jooksul on lahendatud Lauteri tänava De1000
torustikule planeeritud hüdrandist (Lauteri-Lennuki tänavate ristmiku kõrval).
Torustiku läbimõõt ja täpne lahendus antakse ehitusprojektis.
Olemasolevad hüdrandid 2 tk asuvad Lauteri tänaval ja Maakri –ja Lennuki tänava ristmikul.
Piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabasurve 0.35 MPa.
Säilitavate hoonete veeliitumisi ei muudeta.
4.1.2 Kanalisatsioon
Piirkonna kanalisatsioon on ühisvoolne. Planeeritud ala reovee kanalisatsiooni eelvool on Maakri
tänaval olev De1050 ühisvoolne ühiskanalisatsiooni torustik.
Olemasolevatel kinnistutel ja moodustataval kinnistul on olemas ühisvoolse kanalisatsiooni
liitumispunktid.
Planeeritud ala reovee vooluhulk on kokku 360 m³/d.
Sademevee arvutuslik vooluhulk planeeritavalt alalt kokku 0.67 ha on 37 l/s.
Sademevee vooluhulk on ette nähtud akumuleerda kinnistute siseselt.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
8
4.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus
Kruntide elektrivarustuse lahenduse alus on Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni 09.02.2015
väljastatud tehnilised tingimused nr 227395.
Elektrikoormuste tabel
Arvutuslik elektrikoormus
Pa/Ia (kW/A)
Pos Nimetus
Planeeritud Liitumine
nr Alajaama nr Alajaama
hoonesisese
4355 baasil nr 32 baasil
alajaama baasil
Planeeritud
Planeeritud äriruumidega liitumine
1 1000/1600
korterelamu alajaama
0.4kV seadmes
Lennuki tn 26 olemasolev
2 60/100
äriruumidega korterelamu
Liivalaia tn 43 olemasolev Olemasolev
3 40/63 madalpinge
äriruumidega korterelamu
liitumine
Liivalaia tn 41 olemasolev
4 40/63
korterelamu
Liivalaia tn 39 olemasolev
5 40/60
korterelamu
6 Olemasolev garaaž 40/63
Lauteri tn 7 olemasolev
7 ühiskondlike ruumidega 40/63
korterelamu
Lauteri tn 7c olemasolev
8 60/100
ühiskondlik hoone
9 Olemasolev garaaž 40/63
Planeeringu ala tarbijad kokku
1200/2000
(koos üheaegsusega)
Planeeritud objekti elektrivarustus on ette nähtud uue hoonesisese parkimiskorrusel paikneva
trafoalajaama baasil (10/0.4 kV kuivtrafod kuni 2x1600 kVA). Planeeritud alajaama toide on ette
nähtud jaotusalajaama nr 5908 reservfiidritest kahekiire meetodil, kasutades võimalusel
olemasolevaid kaablitorusid.
Lennuki tn 22 // Maakri tn 29 ja Lennuki tn 24 olemasolevad elektriliitumised on ette nähtud
likvideerida.
Kesk- ja madalpinge võrgud on ette nähtud kaabelliinidena.
Tänavavalgustus
Käesolevas projektis ei ole tänavamaal paiknevaid valgustite lahendusi muudetud.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
9
4.3 Sidevarustus
Kruntide sidevarustuse lahenduse alus on ASi Eesti Telekom (praegune Telia Eesti AS)
17.02.2015 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 23813076.
Hoonete sidevarustus on ette nähtud lähtuvana A. Lauteri, Liivalaia ja Maakri tänaval
olemasolevast sidekanalisatsioonist.
Igale kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus.
4.4 Soojusvarustus
Planeeritud ala ei jää Tallinna Linnavolikogu 27.mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisa
„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja
kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja
arenduskohustus” kohasesse kaugkütte piirkonda.
Kuna piirkonnas paikneb kaugküttetorustik, siis soojusvarustuse lahenduse alus on ASi Tallinna
Küte (praegune AS Utilitas Tallinn) 17.02.2015 tehnilised tingimused nr 21300-01-15/15.
Kinnistu pos 1 ühenduskoht kaugküttevõrguga on planeeritud hargnemissõlm olemasoleval
eelisoleeritud soojustorustikul DN150 Maakri tänaval. Täiendavalt on ette nähtud asendada
olemasolev DN150 soojustorustik K14-4 ja K14-4-1 kambrite vahel suurema läbimõõduga
torustikuga.
Pos 1 kinnistule on planeeritud maa-alune eelisoleeritud II isolatsiooni klassiga terasorudest
soojustorustik.
Kinnistute pos 2 (Lennuki tn 26) ja pos 3 (Liivalaia tn 43) soojuse- ja soojaveevarustus on jäetud
muutmata ja on lahendatud gaasi baasil, jäävad kasutusele olemasolevad tarnetorud ja liitumine
gaasivõrguga Lennuki tänava poolt.
Kinnistute pos 4 (Liivalaia tn 41) ja pos 5 (Liivalaia tn 39) soojuse- ja soojaveevarustus on
jäetud muutmata ja on lahendatud elektri- ja ahiküte baasil.
Kinnistu pos 7 (A. Lauteri tn 7) ja pos 8 (A. Lauteri tn 7c) soojuse- ja soojaveevarustus on jäetud
muutmata ja on lahendatud kaugküte baasil. Kasutusele jääb olemasolev ühendus.
Olemasolevates majades (näiteks pos 2, 3, 4, 5) on võimalik tulevikus ühendada samuti
kaugküttevõrguga.
4.5 Gaasivarustus
Kinnistute pos 2 (Lennuki tn 26) ja pos 3 (Liivalaia tn 43) soojuse- ja soojaveevarustus on jäetud
muutmata ning need on gaasi baasil. Kasutusele jäävad olemasolevad tarnetorud ja liitumine
gaasivõrguga Lennuki tänava poolt.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
10
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED
5.1 Kehtivad kitsendused
Pos 1
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 2
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Lennuki tn 26 kinnistul asub kultuuriministri 29.10.2003 käskkirjaga nr 173 (RTL 2003, 115,
1823) arhitektuurimälestiseks tunnistatud, Herbert Johansoni projekteeritud elamu
(reg nr 27191), mille kaitsevöönd on 50 m hoone väliskontuurist.
Pos 3
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Alal paikneb kultuuriministri 29. oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” tunnistatud ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
11
Pos 4
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 5
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 6
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 7
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
12
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 8
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 9
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 10
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Lennuki tänava // Maakri tänava kinnistu:
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
• isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (praegune Elektrilevi
OÜ) kasuks elektripaigaldiste (maakaabelliinid) ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja
remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal;
• isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat aktsiaseltsi Eesti Gaas kasuks gaasitorustiku
ehitamiseks, paiknemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja
rekonstrueerimiseks ning gaasitorustiku kaudu maagaasi juhtimiseks;
• isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (praegune Elektrilevi
OÜ) kasuks elektripaigaldiste (maakaabelliinid ning liitumiskilbid) ehitamiseks,
kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal;
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
13
• isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTSi TALLINNA VESI kasuks
ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja
remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal;
• isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat aktsiaseltsi Tallinna Soojus (praegune AS Utilitas
Tallinn) kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud tehnorajatise (soojustorustikud) ehitamiseks,
kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks;
• tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ kasuks maakaabelliinide
omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku
kasutusõiguse alal;
• isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat aktsiaseltsi Tallinna Soojus (praegune AS Utilitas
Tallinn) kasuks kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud tehnorajatise (kaugküttevõrgu
torustikud ja rajatised) ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks.
Ants Lauteri tänav // Kauka tänav // Kaupmehe tänav // Lembitu tänav // Vambola tänava
kinnistu:
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat aktsiaseltsi Tallinna Soojus (praegune AS Utilitas
Tallinn) kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud tehnorajatise (soojustorustikud) ehitamiseks,
kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks;
• tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ kasuks maakaabelliinide
omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku
kasutusõiguse alal;
• isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat aktsiaseltsi Tallinna Soojus (praegune AS Utilitas
Tallinn) kasuks püsivalt ühendatud kaugküttevõrgu ehitiste (maa-aluste soojustorustike ja
kaugküttevõrgu juurde kuuluvate rajatiste) ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja
remontimiseks;
• isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat aktsiaseltsi Tallinna Soojus (praegune AS Utilitas
Tallinn) kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud tehnorajatise (kaugkütte torustikud ja
rajatised) ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks.
5.2 Kavandatud kitsendused
5.2.1 Juurdepääsuservituutide ja isikliku kasutusõiguse kasutamise vajadus
• Juurdepääsuservituutidega alad on tähistatud planeeringu joonistel DP-2 ja DP-3.
5.2.2 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud järgmiste kruntide kasutamist kitsendavate servituutide
seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise
tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning kasutamiseks.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
14
Pos 1:
SV: Planeeritud hoonesisese trafoalajaama ruumidele suurusega ~60 m2, võrgu valdaja kasuks
SV: Planeeritud liitumiskilbile kaitsetsooniga 2 m, võrgu valdaja kasuks
SV: Pos 2 krundil asuvale sidekanalisatsioonile koridori laiusega kuni 0,4 m, võrgu valdaja
kasuks
SV: Parkimisservituudi vajadus krundi pos 2 kasuks, normatiivse parkimise lahendamiseks
SV: Laste mänguväljaku kasutamiseks, krundi pos 2 kasuks
Pos 2:
SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile koridori laiusega kuni 2 m, võrgu valdaja kasuks
Krundi normatiivne parkimine on lahendatud pos 1 krundil
Pos 3:
SV: Olemasolevale liitumiskilbile kaitsetsooniga 2 m, võrgu valdaja kasuks
SV: Olemasolevatele madalpinge kaablitele 1 m äärmisest kaablist mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks
Pos 4:
SV: Olemasolevale liitumiskilbile kaitsetsooniga 2 m, võrgu valdaja kasuks
SV: Olemasolevatele madalpinge kaablitele 1 m äärmisest kaablist mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks
Pos 5:
SV: Olemasolevale liitumiskilbile kaitsetsooniga 2 m, võrgu valdaja kasuks
SV: Olemasolevale madalpinge kaablile 1 m mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks
Pos 7:
SV: juurdepääsuservituudi vajadusega ala suurusega ~305 m2, kruntide Pos 6, 8, 9 ja 10 kasuks
SV: Olemasolevale kanalisatsioonitorule koridori laiusega kuni 4 m, kruntide pos 8 ja 9 kasuks
Pos 9:
SV: Olemasolevale kanalisatsioonitorule koridori laiusega kuni 4 m, krundi pos 7 kasuks
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS
6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded
Pos 1:
Maakri tänava äärde tuleb projekteerida Maakri tn 44 hoone katuseräästast mitte kõrgemad
hooneosad.
Praeguste Lennuki tn 24 asuvate puumajade kohale kavandatav võimalik uus hooneosa, mis
vahetult külgneb mälestistega, ei tohi ületada Lennuki tn 26 puitmaja katuseräästa kõrgust.
Katusekalle: lamekatus;
Katusematerjal: rullmaterjal;
Välisviimistlus: klaas, betoon, kivi, krohv.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
15
Piirded: Pos 1 krundile ei ole tänavapoolsed piirdeid lubatud rajada. Hoovipoolsete piirete
vajadus, tüüp ning täpsem kujundus määrata ehitusprojektis. Piirete kõrgus ei tohi ületada
1,50 m.
Pos 1 hoonestamiseks korraldada arhitektuurivõistlus.
Pos 2 – Pos 10:
Projekteerimise aluseks tuleb võtta alale koostatud Muinsuskaitse eritingimused Lennuki-
Maakri-Lauteri ja Liivalaia tänavate vahelise kvartali detailplaneeringule, vt Lisa 5.1.
6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
• Vundamendikaevisesse põhjavee juurdevoolu minimeerimiseks kasutada metallmoodulitest
sulundseina. Vee juurdevoolu tõkestusefektiivsuseks saavutada vähemalt 80-90 %.
• Planeeringualal asuvad asbesttsment-katuseplaatidega ehitised. Kuna asbesti sisaldavad
materjalid on ohtlikud keskkonnale ja inimeste tervisele, siis tuleb ehitiste rekonstrueerimisel
katusekate asendada ja saadud lammutusjäätmed käitleda ohtlike jäätmetena.
• Enne mistahes kaeve- või pinnase teisaldamisega seotud tööde algust tuleb läbi viia
arheoloogilised eeluuringud kultuurkihi olemasolu ja laadi selgitamiseks. Eeluuringud tuleb
tellida Muinsuskaitseameti tegevusluba omavalt firmalt. Uuringute põhjal selgitatakse
ulatuslikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve vajadus.
• Planeeritava kõrghoone ehitusprojekt kooskõlastada vastavalt lennundusseaduse § 35 lg 3 ja
4 täiendavalt Lennuametiga.
• Teede ja parklate projekteerimisel tuleb arvestada Eesti standardit EVS 843:2016
Linnatänavad.
• Suuremate klaaspindade kavandamisel näha ette meetmed, et vältida lindude kokkupõrkeid
hoonetega.
• Ehitussüvendi rajamisel kasutada vettpidavat sulundseina. Võtta ümbritsevad hooned
geotehnilise kontrolli alla enne ehitamise algust. Hoonete tehniline seisund tuleb
dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb
mõõta kaks korda kuus.
• Ehitamisel ei tohi kasutada rammvaiu.
• Võimalik kõrgosa kavandada saledana ja mälestisest (Lennuki tn 26) võimalikult kaugele.
• Lennuki tn 26 kinnistu tagaossa vastu A. Lauteri tänavat võib kavandada mingi väiksema,
soovitavalt abihoone iseloomuga ehitise, mis A. Lauteri tänava poolt vaadates peab olema
soliidse ja neutraalse välimusega.
• Mälestise kaitsevööndis (50 m mälestise gabariitidest) asuvatest hoonetest on lubatud
lammutada Lennuki tn 22 ja 24 asuvad ehitised, kuid ainult kehtestatud nõuete täitmise järel
(koostada ja Kultuuriväärtuste Ametiga kooskõlastada ajalooline õiend koos
ülesmõõtmisjoonistega ja lammutusprojekt, tagada väärtuslike detailide ja materjalide
taaskasutamine). Lammutada on lubatud ka Lennuki tn 26 kinnistul olevad juhusliku
iseloomuga abihooned. Ülejäänud kaitsevööndisse jäävate hoonete (Liivalai tänava äärsed
puithooned) lammutamine ei ole lubatud ja käesolevad eritingimused neid hooneid ega nende
juurde kuuluvaid kinnistuid ei käsitle.
• Säilitada hoone Lennuki tn 26 olemasolevates gabariitides ja mahus, peale- ja juurdeehitised
ei ole lubatud. Aia pool säilitada terrass.
• Heakorrastada kinnistu territoorium. Taastada Lennuki tn 26 kinnistu krundipiire, võttes
aluseks vana piirde ülesmõõtmisjoonised. Krundi heakorrastus lahendada projektiga.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
16
Vahetult Lennuki tn 26 taha jääv krundiosa kuni Lauteri tänavani lahendada kõrghaljastusega
aiana (hoovina). 2007.a terrassilt ära kadunud lõviskulptuurid tuleb üles otsida ja oma kohale
tagasi panna või, kui originaale ei leita, asendada fotode järgi valmistatud koopiatega.
• Remont-restaureerimise ajaks on kohustuslik tellida muinsuskaitseline järelevalve selleks
vastavat tegevusluba omavalt firmalt.
• Pos 1 hoone esimese korruse perimeeter kavandada aktiivse ja hoonet ümbritsevale avalikule
jalakäijate ruumile avanevate eraldi sissepääsudega teeninduspindadena.
• Jalgratta parkimiskohtade kavandada vastavalt EVS Linnatänavad. Elanikele ja soovitavalt
ka töötajatele kavandada ratta hoiuruumid hoonesse.
• Arhitektuurivõistluse koosseisus lahendada Maakri tänava ja Lennuki tänava hoonetevahelise
ala avaliku ruumi lahendus – väljakud, jalakäigualad, autodele lubatud alad, haljasalad jne
(hoonete vaheline ala osaliselt ka väljaspool planeeringuala) ning tagada avaliku ruumi
(linnaväljak) osakaaluks 10 % pos 1 krundi pindalast.
• Arhitektuurivõistluse koosseisus kujundada Nordea maja suunas avanev olemasoleva
astmelise pargiga seonduv kohale identiteeti loov avalik väljak.
• Arhitektuurivõistluse koosseisus arvestada võimalusel Härjapea jõe kulgemisega ning leida
sobiv markeerimise viis Lennuki tänava nõlvale.
• Planeeritud hoones rakendada turvameetmeid (videovalve, turvateenus, vms).
• Et vältida tugevamaid tuuli väikestes ruumipiirkondades hoone teravate servade lähedal, on
soovitatav projekteerida suured hooned kaarjate servadega. Kuigi ehituslikult keerukam,
kompenseerib niisugune kuju suurel määral hoonega kaasnevat negatiivset tuulemõju. Kui
teravaid servi ei õnnestu vältida, siis tuleb hoiduda kõnniteede rajamisest vahetult nende
juurde. Eriti tuleb silmas pidada Maakri ja Lennuki tänava ristmiku poolset nurka.
Kõrghooneosa projekteerida võimalikult kaugele Maakri tn 36 ja Liivalaia tn 45 hoonetest,
et vältida tuulekoridoride teket. Ehitusprojektis teha tuulemõju hinnang.
• Uue hoone äri- ja eluruumide osakaalu kavandamisel eelistada eluruume äriruumidele.
• Hoone projekteerimisel tagada madal radoonitase hoones, selleks kasutada radoonikilet ning
vundamendi alust tuulutust. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt
hermetiseerida ning tagada hoones hea ventilatsioon.
• Arhitektuurivõistluse võistlustöö koosseisus peab olema insolatsiooni kestuse muutumise
analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta mis on koostatud vastavalt Eesti Standard EVS
894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ nõuetele. Tagada Maakri tn
44 korterites 3h pikkuse insolatsiooni säilimine.
• Arhitektuurivõistlusel hinnata hoone linnaehituslikku sobivust ning brutopinna näitajaid
mitte eraldi välja tuua.
6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded
• Juurde ja asendusteks istutamiseks sobivad puudest pärnad (eelkõige lääne-, suurelehine ja
läiklehine pärn) ja vahtrad, põõsastest ebajasmiinid, sirelid, viirpuud, sarapuud.
• Olmejäätmed koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Pos 1 jäätmete (liigiti)
kogumise koht kavandada planeeritud hoonesse. Jäätmehoidla asukoht hoones täpsustakse
ehitusprojektis.
• Olemasoleva hoonestuse lammutus- ja rekonstrueerimisprojektid ning uue hoone
ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
17
• Ehituse ajal vältida säilitatava kõrghaljastuse füüsiline kahjustamine sobivate töömeetodite
kasutamisega (vältida juurde kahjustamist juurte kaitsealal, vajadusel paigaldada kaitsed
puude tüvedele jne).
• Kasutada vähepeegeldavaid klaase.
• Välisvalgustus projekteerida ning suunatud selliselt, et see ei meelitaks linde (nt vältida tuleks
valguse üles poole suunamist).
• Ehituse ajal jäätmeteket võimalusel vältida ja vähendada, võimalikud ehitusjäätmed
taaskasutada.
• Reostuskollete ilmnemisel tuleb need puhastada selleks ettenähtud korras, sellest enne
asjaomaseid instantse teavitades.
Müra leevendamise meetmed:
• Hoone projekteerimisel ja ehitamisel rakendada Eesti standardit EVS 842:2003 „Ehitiste
Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ning tagada siseruumides sotsiaalministri 4. märtsi
2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 6 (1) punktides 2, 6 ja 8 sätestatud
müratasemete mitte ületamine.
Insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:
• Hoonete projekteerimisel tagada loomuliku valgustuse ja insolatsioonitingimused vastavalt
Eesti Standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“
nõuetele.
• Ehitusprojektis esitada insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide
kohta.
Nõuded vertikaalplaneerimiseks:
• Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus ei ole lubatud
tõsta naaberkinnistute suhtes või tuleb ette näha tugimüürid.
Vertikaalplaneerimisega ei tohi sademevett naaberkinnistutele suunata.
• Vertikaalplaneerimisega juhtida sademevesi hoonetest ja naaberkruntidelt eemale
sademeveekanalisatsiooni.
• Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse.
6.2.2 Tuleohutusnõuded
• Projekteerimisel arvestada Eesti Standardit EVS 812-7:2008.
• Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ette nähtud päästevahenditega. („Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“
§ 28 lg 2).
• Tule leviku takistamiseks projekteerida kõrghoone tulepüsivusklassile TP-1 vastav.
6.2.3 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas
Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda kõikidelt võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ja
ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
18
Veevarustus ja kanalisatsioon:
• Kinnistute vee- ja kanalisatsiooniühenduste asukohad täpsustada ehitusprojektis.
• Ühiskasutusse või võõrastele kinnistutele rajatavate või jäävate vee- ja
kanalisatsioonitorustike rajamiseks ja/või hooldamiseks seada servituudid.
• Näha ette parkimiskorruste põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni.
• Kõik olemasolevad kasutusest välja jäävad vee- ja kanalisatsiooniühendused tuleb
likvideerida.
• Järgmises projekteerimise etapis täpsustada olemasolevate veeühenduse läbimõõt ja
rekonstrueerimise vajadus.
• Veevarustuse lahendamisel olemasoleva Maakri-Lennuki tn De160 veetorustiku baasil kuni
40 l/s näha ette kinnistusisesed veemahutid.
• Täiendavad sademevee kogused ühtlustatada kinnistu piires ja juhitada ühiskanalisatsiooni
läbi ühtlustusmahuti ülevoolu, st säilitada olemasolev olukord sademevee äravoolu osas.
Elektrivarustus:
• Hoonesisese alajaama seadmete ruumid peavad vastama ELV nõuetele P387 (Nõuded
alajaamaruumile ehitises, ver. 1) ja need tuleb üle anda Elektrilevi OÜ-le tasuta kasutamise/
teenindamise õigusega. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema
tänavale/parkla korrusele ning alajaama ruumide kohal ei tohi paikneda eluruume.
• Uue alajaama hoone ehituslikud kulud kannab Tellija.
• Vastavalt tehnilistele tingimustele Elektrilevi OÜ elektripaigaldise rajamise võimaldamiseks
tuleb esitada liitumistaotlus ja sõlmida kinnistu valdajal/õigustatud isikul liitumisleping.
Pärast liitumislepingu sõlmimist ning liitumistasu tasumist ehitab Elektrilevi OÜ uue
alajaama ja ehitab uued kaabelliinid liitumislepingu alusel.
Tänavavalgustus:
• Hoone ehitusprojektis täpsustada krundisisene ja hoonete valgustus vastavalt kavandatavate
hoonete arhitektuurile.
Sidevarustus:
• Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.
• Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised.
• Rajatavatele hoonetele näha ette individuaalsed sidekanalisatsioonisisestused planeeritava
hooneni.
• Ehitatavad liinirajatised on võimalik ühendada AS Eesti Telekom (praegune Telia Eesti AS)
üldkasutatava sidevõrguga.
• Lennuki tn 26 uuele sideliinile võiks projektis lisada KKS-2 poolkaevu.
• Planeeritud sidekanalisatsioon projekteerida plasttorudest. Sidekanalisatsiooni hargnemistel
kasutada r/b sidekaevusid.
• Normide kohane sidekanalisatsiooni paigaldussügavus sõidutee all on min 1.0 m, väljaspool
sõiduteed 0.7 m.
Soojusvarustus:
• Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada ehitusprojekt.
• AS Utilitas Tallinn soojusvõrgud võimaldavad lahendada kogu planeeringuala
soojusvarustuse kaugkütte baasil.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
19
• Olemasolev DN150 soojustorustik K14-4 ja K14-4-1 kambrite vahel vahetada suurema
läbimõõduga torustikuga. Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustada
ehitusprojektis.
• Planeeritud ja rekonstrueeritava torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne
kulgemine täpsustada ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt
rajatavatele mahtudele.
• Olemasolevates majades (Liivalaia 39,41,43 ja Lennuki tn 26) on võimalik tulevikus
ühendada samuti kaugküttevõrguga. Selleks võib kaugküttetorud kavandada ka läbi pos 1
planeeritava hoone keldrikorruse parkla.
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRKIDELE, LÄHIPIIRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE
ARENGUVÕIMALUSTELE. AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE
NING LÄHTEDOKUMENTIDELE
7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele
Planeeritud alal on täidetud ruumilise arengu eesmärgid:
• Tihendatud on kesklinna hoonestust.
• Kavandatud on mitmeotstarbeline äri- ja eluhoone.
• Ehitusprojekti koostamiseks on määratud nõue (seletuskiri p. 6.2) tagada pos 1 krundil
avaliku ruumi (linnaväljak) osakaal 10 % pos 1 krundi pindalast.
• Liikluskorraldus on lahendatud nii, et oleks tagatud optimaalne parkimine ning turvalised
liikumistingimused jalakäijatele.
• Tagatud on ehitismälestiste vaadeldavus.
7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning
kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele
Kavandatu on üks osa Maakri kõrghoonete piirkonna uuest ärikeskusest, mille roll on toimida
mitmekülgse tõmbekeskusena ja suurendada ala elavust ning kasutusintensiivsust. Kesklinna
tihendamine vastab säästva arengu põhimõtetele.
Äriruumide lisandumise tõttu luuakse piirkonda uusi töökohti.
Ala muutub turvalisemaks tänu ärihoonete piirkonda kavandatud eluruumidele , mis muudavad
ala ööpäevaringselt kasutatavaks ja suureneb kontroll avaliku ruumi üle.
Koos uue hoone ehitamisega kujundatakse ka jalakäijatele organiseeritum ja ohutum
kergliiklusala.
Alalt likvideeritakse ainult vähem väärtuslikud puud, mille asemel rajatakse uus haljastus.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
20
7.3 Vastavus Tallinna üldplaneeringule ja teemaplaneeringule „Kõrghoonete
paiknemine Tallinnas”
Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna
üldplaneeringu” kohane juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki
hooneid, välja arvatud keskkonda saastavaid ettevõtteid.
Detailplaneeringus kavandatu on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu kohase juhtotstarbega.
Kesklinna tihendamine on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu põhimõtetega.
Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud
teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohase Maakri kõrghoonete piirkonna 6.
kvartalisse.
Teemaplaneeringukohane 6. kvartali lubatud suurim hoonestustihedus on 2,7 ja hoonete suurim
absoluutkõrgus 130 meetrit. Planeeritud kvartali teemaplaneeringu kohasel meetodil arvutatud
hoonestustihedus on 2,59 (25 870/10 000) ning kõrghoone absoluutkõrgus on 130 meetrit.
Teemaplaneeringu kohaselt tuleb jälgida, et säilitatakse kvartalile iseloomulik haljastatud pinna
suhe üldpindalasse. Kui mõnes kvartalis esineb vähe haljastatud pinda, siis tuleb jälgida, et
haljastatud pinna ja avaliku välisruumi osakaal kokku ei langeks alla 10%. Planeeritud ala
haljastatud pinna osakaal detailplaneeringus on 12 %.
Detailplaneering on kooskõlas kõrghoonete teemaplaneeringuga.
7.4 KSH aruandes toodud arvestatud soovitused
KSH kokkuvõtteks on öeldud, et kui lähtuda eesmärgist arendada detailplaneeringu ala vastavalt
kesklinna kõrghoonete piirkonnas kehtivatele põhimõtetele, võib detailplaneeringu lahendust
pidada vastuvõetavaks, sellega kaasnevad mõningad positiivsed mõjud ning negatiivsed mõjud
on leevendatavad.
Käesolevas peatükis on kirjeldatud esitatud leevendavad meetmed, mida on detailplaneeringus
arvestatud, et võimalikku negatiivset mõju vähendada ning olulist negatiivset mõju vältida.
Hoone funktsionaalsus:
Pos 1 kavandatud uus hoone on ette nähtud nii äri- kui ka eluruumide ehitamiseks. Vastavalt
KSH aruandes antud soovitusele on ehitusprojekti koostamiseks määratud nõue, et äri ja
eluruumide proportsiooni määramisel tuleb äriruumidele eelistada eluruume (vt ptk 6.2)
Avalik ruum ja haljastus:
Arvestades kesklinna maakasutuse intensiivsust, ei ole võimalused suurte haljastatud pargialade
arendamiseks soodsad. Krundile, millele on kavandatud uus hoone on planeeritud väike kohalik
rekreatsiooniala.
Ehitusprojekti koostamiseks on määratud nõue esitada pos 1 planeeritud krundi terviklik
haljastusprojekt, sh vertikaalhaljastuse osas (vt ptk.6.2.1).
Ehitusprojekti koostamiseks on määratud nõue kujundada Nordea maja suunas avanev
olemasoleva astmelise pargiga seonduv kohale identiteeti loov avalik väljak (vt ptk.6.2).
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
21
Arhitektuursed/visuaalsed meetmed:
Detailplaneeringus on esitatud nõue arhitektuurivõistluse läbiviimiseks enne ehitusprojektide
koostamist ning tingimused on esitatud seletuskirja p.6.1 all (Pos 1 olulisemate
arhitektuurinõuete all). Kavandatud hoone kõrgus on kooskõlas teemaplaneeringuga ning
kõrguse mõistes ei ole tegemist Tallinna vanalinna silueti suhtes uue dominandiga, mis Tallinna
linna siluetis eralduks juba olemasolevate kõrghoonete rühmast. Kaugvaadete analüüs Pärnu
maantee viaduktilt, Pirita teelt, Majaka tänavalt, Mardi tänavalt ja Harjumäelt on Lisa 5.6 all.
Tuulekoridoride vältimine:
Detailplaneeringus on esitatud nõuded ja soovitused tuulekoridoride vältimiseks ning tingimused
on esitatud seletuskirja lk 16 p. 6.2 all.
Kultuuriväärtuste kaitse:
Määratud on nõue, enne ehitustööde alustamist läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Enne
mullatöödega alustamist arheoloogiamälestiste kaitsevööndi alal kooskõlastada need
Kultuuriväärtuste Ametiga. Tingimused on esitatud seletuskirja p. 6.2 all. Määratud on nõue
ehitusprojekti koostamiseks, et kõrghoone tuleb kavandada Lennuki tn 26 hoonest võimalikult
kaugele (vt ptk 6.2).
Liiklus:
Kavandatud kõrghoonesse on planeeritud autoparkimiskohad keldrikorrustele ja jalgratastele
hoiuruumid. Liikluskorralduse osas on tehtud detailplaneeringus ettepanek muuta Maakri tänava-
Lennuki tänava ristmik ringristmikuks. Sellega vähendatakse autode sõidukiirust Maakri tänaval
mis muudab liikluse turvalisemaks ja samas ka sujuvamaks.
Pos 1 planeeritud krundi parkimiskohtadele on kavandatud võimalik juurdepääs Maakri tänavalt,
et autod pääseksid planeeritud krundile võimalikult lühemat teed pidi A. Lauteri tänavalt, et
liikluse mõju sisekvartalile oleks võimalikult väike.
Et tagada ka autodele sujuv takistusteta liiklemine Maakri tänaval, ei ole parkimiskohti
tänavamaale planeeritud.
Parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud, et hoones olevad parkimiskohad on 1/3 ulatuses
25-st äripindade parkimiskohast, ehk 8 parkimiskoha ulatuses ristkasutuses. Planeeritud hoone
puhul annab liikluse seisukohalt parema lahenduse, kui planeeritud hoones on eluruumide
osakaal suurem (võrreldes kontoripindadega) – see ei lisa nii palju täiendavat koormust
tipptundidel. Ehitusprojekti koostamiseks on punktis 6.2 määratud tingimus, et uue hoone äri- ja
eluruumide osakaalu kavandamisel tuleb eelistada eluruume äriruumidele.
Müra ja õhusaaste:
Planeeritud ala puhul on tegemist Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohase
III kategooria alaga, kus on mürataseme sihtväärtus on 60dB päeval ja 50 dB öösel.
Prognoositud müratase ületab sihtväärtust nii öösel kui päeval.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
22
Detailplaneeringus on esitatud nõue hoone projekteerimisel arvestada Sotsiaalministri 04. märtsi
2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ seletuskirja p. 6.2.1 all.
Radoonitõrje:
Radoonitase on krundil vastavalt Eesti Standard EVS 840:2009 keskmisel (normaalsel) ja kõrgel
tasemel ning radoonitaseme vähendamiseks tuleb kasutada vastavaid meetmeid.
Detailplaneeringus on esitatud radoonitõrje meetmed seletuskirjas p.6.2.
Põhjaveega seotud mõjud:
Seletuskirja p. 6.2 all on lisatud tingimused, et vundamendikaevisesse põhjavee juurdevoolu
minimeerimiseks tuleb kasutada metallmoodulitest sulundseina, vee juurdevoolu
tõkestusefektiivsuseks saavutada vähemalt 80-90 % ning ümbritsevad hooned tuleb võtta
geotehnilise kontrolli alla enne ehitamise algust. Hoonete tehniline seisund tuleb dokumenteerida
ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda.
Hoone ehitamisel on keelatud kasutada rammvaiu.
Mõju kõrghaljastusele:
Seletuskirja p. 6.2.1 on lisatud tingimus, et ehituse ajal tuleb välistada säilitatava kõrghaljastuse
füüsiline kahjustamine sobivate töömeetodite kasutamisega (vältida juurte kahjustamist juurte
kaitsealal, vajadusel paigaldada kaitsed puude tüvedele jne).
Mõju linnustikule:
Seletuskirja p. 6.2.1 on lisatud tingimused, mis aitavad vältida lindude kokkupõrget
kõrghoonega.
Jäätmeteke:
Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel jäätmekäitluse kavandamisel arvestatakse Tallinna
Linnavolikogu 08.09.2011 määrusega nr 28 kehtestatud „Tallinna jäätmehoolduseeskirjas“1 ning
jäätmeseaduses2 kehtestatud nõuetega ja seletuskirja p. 6.2.1 on lisatud vastavad tingimused.
7.5 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele
Detailplaneeringus on arvestatud korralduses määratud järgnevad lisanõuded:
1. Arvestada kõrghoone kavandamisel võimalusega, et Liivalaia tänava äärde ning Liivalaia ja
Lauteri tänava nurgale ehitatakse tulevikus A. Lauteri tn 7 hoone kõrgune hoone;
Tingimus on täidetud ning planeeritud kõrghoone suurust on vähendatud
algatamisettepanekuga võrreldes 600 m2 brutopinna võrra, et säiliks võimalus kvartalis
olemasolevatele hoonetele tulevikus juurdeehitised teha. Selliselt säilib võimalus
Liivalaia tn 39 ja 41 kruntidele teha 5-korruselised hooned brutopindalaga 2600 m2 .
Võimalik hoone tähistatud planeeringu lisamaterjalides illustratiivsel joonisel.
Reaalselt aga ei võimalda Liivalaia tn 39, 41 ja 43 kruntidele uushoonestust muinsuskaitse
eritingimused, samuti on Liivalaia 41 kaasomanikud kirjalikult kinnitanud, et ei soovi
juurdeehitust ning Liivalaia tn 43 on ehitismälestis ja krundi omanik on ka DP lahendusega
1
https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=121295&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015204
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
23
tutvunud ning vastuväiteid sellele ei esitanud. Seega on planeeringus lisaks kavandatud
kõrghoonele jäetud võimalus ka olemasolevate hoonete asendamiseks suuremate hoonetega
ning esitatud tingimus on täidetud.
2. Kavandada Maakri tänava äärde Maakri tn 44 hoone katuseräästast mitte kõrgemad
hooneosad;
Tingimus on täidetud ning Maakri tänava äärde on kavandatud Maakri tn 44 hoone
katuseräästaga sama kõrgusega hooneosa. Tingimus lisatud ka seletuskirja p.6.1 alla.
3. Näha ette transpordivahendite pääs kõrghoone krundile Maakri tänavalt;
Tingimus täidetud ning juurdepääs on kavandatud Maakri tänavalt.
4. Modelleerida planeeritav kõrghoone selliselt, et lähialal asuvate hoonete eluruumides jääb
tagatuks Eesti standardi EVS 894:2008+A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides” kohane insolatsiooni kestus;
Insolatsiooni kestuse muutumist on hinnatud praegu kehtiva Eesti standardi
EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” järgi. Tingimus on
täidetud ja detailplaneeringu põhijoonisel kujutatud võimaliku hoonestusalaga vastav
insolatsioonianalüüs on Lisa p.5.4 all.
P. 6.2 on lisatud tingimus, et arhitektuurivõistluse võistlustöö koosseisus peab olema
insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta mis on
koostatud vastavalt Eesti Standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides“ nõuetele.
5. Määrata detailplaneeringus nõue teha enne mistahes kaeve- või pinnase teisaldamisega
seotud tööde algust arheoloogilised eeluuringud kultuurkihi olemasolu ja laadi selgitamiseks.
Planeeringuala paikneb osaliselt arheoloogiamälestise kaitsevööndis. Eeluuringud tuleb
tellida Muinsuskaitseameti tegevusluba omavalt firmalt. Uuringute põhjal selgitatakse
ulatuslikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve vajadus;
Tingimus täidetud ja tingimus lisatud selestuskirja p.6.2 ja põhijoonisele.
6. Koostada hüdrogeoloogiline hinnang vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguste ja
pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri ulatuse kohta ja kaevisest väljapumbatava
vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Kirjeldada põhjavee alandusest tuleneda võivaid mõjusid
naaberhoonetele ja kõrghaljastusele, kui hoonele kavandatakse enam kui üks maa-alune
korrus. Määrata meetmed põhjavee alandusest tingitud negatiivsete keskkonnamõjude
leevendamiseks;
Tingimus täidetud. Hüdrogeoloogiline hinnang on KSH aruandes ning meetmed lisatud
selestuskirja p.6.2.
7. Määrata hoonete projekteerimiseks nõue rakendada suuremate klaaspindade kavandamisel
meetmeid, et vältida lindude kokkupõrkeid hoonetega;
Tingimus täidetud ja esitatud tingimus lisatud selestuskirja p. 6.2.
8. Käidelda sademevett kinnistul, et vähendada koormust ühistorustikele.
Tingimus täidetud ning sademevee lahendus kirjeldatud selestuskirjas p. 4.1.2.
9. Detailplaneeringu koostajal tuleb teha koostööd Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna
Keskkonnaameti, Tallinna Transpordiameti, Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna linna
ehitusmääruse § 14 lg-s 2 loetletud isikutega ning teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi
võib planeeringulahendus puudutada.
Tingimus täidetud. Koostöö on kajastatud Lisa 2 ja Lisa 3 tabelites.
10. Detailplaneering kooskõlastada Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Lennuametiga.
Detailplaneeringu koostamisel on koostööd tehtud Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja
Lennuametiga ning planeeringu kooskõlastamiseks antud ametitele esitab TLPA.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
24
7.6 Vastavus Lennuki-Maakri-Lauteri ja Liivalaia tänavate vahelise kvartali
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele
Seletuskirja p. 6.1 arhitektuurinõuete peatükis on tingimus, et projekteerimise aluseks tuleb võtta
alale koostatud Muinsuskaitse eritingimused Lennuki-Maakri-Lauteri ja Liivalaia tänavate
vahelise kvartali detailplaneeringule mis on Lisa 5.1 all.
Detailplaneeringus on vastavalt Muinsuskaitse eritingimustele:
Pos 1 – maapealsed hooneosad on kavandatud Lennuki tn 26 hoonest vähemalt 8 m kaugusele.
Ehitusprojekti koostamiseks on määratud lisatingimus, et võimalik kõrgosa kavandada saledana
ja mälestisest (Lennuki tn 26) võimalikult kaugele.
Pos 2 – hoone on säilitatud olemasolevates gabariitides, peale- ja juurdeehitised ei ole lubatud.
Aia pool on säilitatud terrass.
Pos 3 - hoone on säilitatud olemasolevates gabariitides, peale- ja juurdeehitised ei ole lubatud.
Pos 4 - hoone on säilitatud olemasolevates gabariitides, peale- ja juurdeehitised ei ole lubatud.
Pos 5 - hoone on säilitatud olemasolevates gabariitides, peale- ja juurdeehitised ei ole lubatud.
Pos 6 - hoone on säilitatud olemasolevates gabariitides, peale- ja juurdeehitised ei ole lubatud.
Pos 7 - hoone on säilitatud olemasolevates gabariitides, peale- ja juurdeehitised ei ole lubatud.
Pos 8 –hoonele on lubatud juurdeehitus mis jääb A.Lauteri tn 7 elamu räästast madalamaks ja
eristub varasemast mahust.
Pos 9 - maa-alune garaaž on säilitatud olemasolevates gabariitides, peale- ja juurdeehitised ei ole
lubatud.
Pos 10 – täiendavaid maapealseid ehitusmahte ei ole kavandatud.
7.7 Vastavus Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides
Kavandatud hooned mõjutavad insolatsiooni kestust Maakri tn 44 ja Maakri tn 36 hoonetes.
Isolatsiooni kestus lähialale jäävates eluruumides jääb pärast kavandatud hoonete ehitamist
vastav Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides
Detailplaneeringu põhijoonisel kujutatud võimaliku hoonestusalaga vastav insolatsioonianalüüs
teostatud ja Lisa 5.4 all.
Seletuskirja p. 6.2 all on lisatud tingimus, et arhitektuurivõistluse võistlustöö koosseisus peab
olema insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta mis on
koostatud vastavalt Eesti Standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides“ nõuetele.
7.8 Kehtiv detailplaneering
Planeeritud maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
25
7.9 Vastavus Vabariigi Valitsuse 02.06.2015 määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”
Planeering vastab Vabariigi Valitsuse 02.06.2015.a määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ ja planeeritud hoonete hoonestusalad on olemasolevatest hoonetest määratud
vähemalt 8 m kaugusele ning täiendavaid tulemüüre alale ei ole kavandatud.
7.10 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja
hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“
Likvideeritavate puude asemele istutatava haljastuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on
arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja
hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“.
7.11 Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 03. mai 2006 määrusele nr 34 „Puittaimestiku ja
haljastuse inventariseerimise kord“.
Detailplaneering vastab antud määrusele, haljastuse hinnang on tehtud selle kohaselt ning lisatud
seletuskirja lisa p. 5.3.
7.12 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
Meetmed kuritegevuse ennetamiseks on kavandatud Eesti standardis EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud
soovituste alusel.
Kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku.
Hoonesiseste parkimiskorruste planeerimisega on vähendatud autodega seotud kuritegude riski.
7.13 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 27.mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisa
„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise
tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna
kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus”
Planeeritud ala ei jää Tallinna Linnavolikogu 27.mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisa
„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja
kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja
arenduskohustus” kohasesse kaugkütte piirkonda.
7.14 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud
„Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014“
Planeeritud ala asub linna keskuses. Parkimisnormatiivi rakendatakse linnakeskuse alal suurima
lubatud väärtusena. Planeeritud pos 1 uuele hoonele on normijärgne parkimiskohtade arv tagatud
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
26
ja seda ei ole ületatud. Planeeringualal olemasolevate hoonete puhul (pos 2,3,4,5,7 ja 8) Tallinna
Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse
arengukava aastateks 2006-2014“ arengukava punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata.
Pos 1
Parkimisnormatiiv täidetud.
Pos 2
Arengukava punktis 4.1.10 lubatud leevendust on rakendatud sest:
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 3
Arengukava punktis 4.1.10 lubatud leevendust on rakendatud sest:
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 4
Arengukava punktis 4.1.10 lubatud leevendust on rakendatud sest:
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
27
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 5
Arengukava punktis 4.1.10 lubatud leevendust on rakendatud sest:
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2590) kaitsevööndis.
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 7
Arengukava punktis 4.1.10 lubatud leevendust on rakendatud sest:
• Ala paikneb kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks
tunnistamine” arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakoha
(mälestise registri nr 2594) kaitsevööndisse.
• Ala paikneb Liivalaia tn 43 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks;
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
Pos 8
Arengukava punktis 4.1.10 lubatud leevendust on rakendatud sest:
• Ala paikneb Lennuki tn 26 kinnistul asuva elamu kaitsevööndis mis on kultuuriministri 29.
oktoobri 2003 käskkirjaga nr 173 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” tunnistatud
ehitismälestiseks.
7.15 Muudatused võrreldes lahendusettepanekuga
Võrreldes lahendusettepanekuga on vähendatud pos 1 kõrghoone suletud brutopinda 600 m2
võrra.
7.16 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine.
Eskiislahenduse avalikul arutelul osalesid Lauteri tn 7, 8, 7c, Lennuki tn 14, Liivalaia tn 39, 41,
42, 43, 44, 45 Maakri tn 42, 44 esindajad. Koosolekul osalenud lähinaabrid avaldasid muret
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
28
hoone kõrguse ja sellest tingitud valguse vähenemise üle. Lisaks soovisid kvartalisse jäävad
naabrid, et planeeringu ehitustihedus arvestaks ka nende soovidega tulevikus oma kinnistuid
tihendada ja arendada. Lisaks toodi välja murekohana väga suur autode lisandumine piirkonda,
naabrid ei olnud nõus praeguse parkimiskohtade arvutusega, tuues näiteks Nordea panga
hoonega seotud parkimisprobleemid, millest tulenevalt ummistavad autod lähedal asuvaid
tänavaid. Samuti leidsid naabrid, et ehitustegevuse juures tuleb kasutada tehnoloogiaid, mis ei
kahjustaks naaberhoonete ehitustehnilist seisukorda. Täiendavalt esitas A. Lauteri tn 7c esindaja
ettepaneku, et A. Lauteri tn 7c hoonele näidataks detailplaneeringus ka ühe korruse
pealeehitamise võimalus.
• Pos 1 kõrghoone suletud brutopinda on vähendatud 600 m2 võrra, et säiliks tulevikus
võimalus ka naaberkruntide täiendavate juurdeehituste tegemiseks.
• Detailplaneeringule on teostatud uus insolatsioonianalüüs millest nähtub, et ümbruskonna
majade korterites säilib normijärgne insolatsioon.
• Täpsustatud on parkimiskohtade arvu – see on määratud vastavalt Tallinnas kehtivale
Tallinna Linnavolikogu 16.novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud ja Tallinna
Linnavolikogu 25.02.2010 otsusega nr 50 „Tallinna parkimise korralduse arengukava
aastateks 2006-2014“ toodud linnakeskuse normile.
• KSH raames on tehtud piirkonna liiklusanalüüs millest nähtub, et planeeritud kõrghoonega
lisanduvate autokohtade arv ei ole märkimisväärselt suur ning see ei mõjuta oluliselt
piirkonna liiklust.
• Seletuskirja p.6.2 on lisatud tingimus, et ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise
kontrolli alla enne ehitamise algust. Hoonete tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja
konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda
kuus ning ei tohi kasutada rammvaiu.
• Detailplaneeringusse on viidud täiendus ning tähistatud võimalus A. Lauteri tn 7c hoonele
pealeehitise tegemiseks.
Projektijuht Jüri Mirme
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 06455
Tallinn, Kesklinn
Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneering
C:\Users\pugri\Desktop\KESKLINN\lennuki, liivalaIA, LAUTER\12.04.17\06455 Seletuskiri.doc/5.04.2017 17:06
SV: Tehnovõrguservituudi seadmise vajadusega ala võrgu valdajate kasuks:
· Lennuki tänav // Maakri tänav kinnistule planeeritud:
·· sidekanalisatsioonile 1 m teljest mõlemale poole;
·· soojustorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole;
·· veetorustikule koridori laiusega kuni 6 m;
· Ants Lauteri tänav // Kauka tänav // Kaupmehe tänav // Lembitu tänav // Vambola tänav kinnistule
planeeritud:
TINGMÄRGID ··
··
sidekanalisatsioonile 1 m teljest mõlemale poole;
madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole;
·· veetorustikule koridori laiusega kuni 6 m.
PLANEERITUD ALA PIIR
N
KVARTALI PIIR (10000 m²)
10
Le
(vastavalt teemaplaneeringule "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas")
nn
W E
Üh
uk
KÜLGNEV DETAILPLANEERING ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA
i
tä
n
26
L
av
S KATASTRIÜKSUSE PIIR
Üh ja/või EK TRANSPORDIMAA
_ _ _ MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR JUURDEPÄÄS KRUNDILE
_ _
- MOODUSTATAVA AJUTISE KRUNDI PIIR VÕIMALIK JUURDEPÄÄS KRUNDILE / SISSEPÄÄS MAA-ALUSESSE PARKLASSE
49 m² 2 (vt märkus nr 1)
9 25
SÄILITATAV HOONE / NAABERHOONE
RESTAUREERITAV TERRASS
JALAKÄIJATE VÕIMALIK JUURDEPÄÄS HOONELE
PLANEERITUD ALLALASTUD ÄÄREKIVI
EEg 24
AUTOLIIKLUSE ALA P-0 PARKIMISKOHTADE ARV
- -
-/-1 114
1
5
23 31 32 33 39 Asulakoht, 13. - 16. saj.
1 KERGLIIKLUSE ALA OLEMASOLEV TULEMÜÜR
114 m² - n av 34
R5
22 tä 30 Ä ja/või EK ÕUEALA PLANEERITUD LASTE MÄNGUVÄLJAK
8 ri
,
ak
0
21 M
a 120 m 1100 1 HALJASALA
35 SÄILITATAV II KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA
36 37 35/-4 1670 184
0
29 PLANEERITUD MAAPEALNE HOONESTUSALA
Üh 2451 m²
R5
38 75 -
SÄILITATAV III KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA
,0
20 74 0
16 m 315 1 PLANEERITUD VÕIMALIK HOONE ALATES 2. KORRUSEST
1a
4/-1 300
335 m²
-
-
19 28
abs. h=26.50 m
4K 40
2 PLANEERITUD MAA-ALUNE HOONESTUSALA
0 SÄILITATAV IV KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA
73 REKONSTRUEERITAV / LAIENDATAV HOONE PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS
18 Ä ja/või EK
50
abs. h=00.0 ABSOLUUTKÕRGUS PLANEERITUD MADALHALJASTUS
,0
17 15 m 275 1
35K
Le
R5,0 abs. h=130.0 m 72 3/-1 275 EHITISMÄLESTIS
1
nn
-
uk
674 m² - KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
i tä
JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
SJ
27
1b
na
41
v
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES MÄLESTISE KAITSEVÖÖND 50 m
SJ
KÕRGUS
MEETRITES HOONE- HOONETE
43 SUURIM
ALUNE ARV KRUNDIL KRUNDI EHITUSÕIGUS ARHEOLOOGIAMÄLESTISE PIIR
KORRUSELISUS PIND
42 n
1 KRUNDI SUURUS
n ARHEOLOOGIAMÄLESTISE KAITSEVÖÖNDI PIIR 50 m
3,0
47
SJ
Nr 27191 PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
LIKVIDEERITAV OBJEKT
R8
16 71 PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
,0
2 HOONEALUNE PIND - MAAPEALNE
4K 46 SJ 70 67 66 MAA-ALUNE LIKVIDEERITAV HALJASTUS
3 abs. h=27.50 m 49 68 65
44
45 63
69
64
3 1a AJUTISE KRUNDI POSITSIOONI NUMBER SJ SORTEERITUD JÄÄTMETE KOGUMISPAIK
4
48 62
Ä ja/või EK
Ä BÜROOD ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA
5 1d 50 61
10 m 395 2 EK VÄHEMALT KOLMEKORRUSELINE MITME KORTERIGA ELAMU TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
,0 2/-1 250
50 - EEg GARAAŽ ERALDIASUVAL KRUNDIL PLANEERITUD HOONESISENE TRAFOALAJAAM
6 635 m² 4
15 1c 3a
7
4b
SJ
8 Nr 27190 MÄRKUSED:
9 14 4d 3b 1. MAA-ALUSESSE PARKLASSE SISSEPÄÄSUDE TÄPNE ASUKOHT, KAS LENNUKI VÕI MAAKRI TÄNAVA ÄÄRES TÄPSUSTATAKSE
EHITUSPROJEKTIS SÕLTUVALT ARHITEKTUURIKONKURSI VÕIDUTÖÖLE.
13 4c SJ
2. UUSHOONESTUSEL PROJEKTEERIDA SORTEERITUD JÄÄTMETE KOGUMISE KOHT HOONESSE.
50 4a 3. HOONETE PROJEKTEERIMISEL LÄHTUDA DETAILPLANEERINGU DIGITAALSEST VERSIOONIST.
A.
, 4. PLANEERITUD ALA ASUB AKTSIASELTSI TALLINNA VESI KLOORILAO OHUALAS.
51 0
7
La
58 59 5. PUITTAIMESTIKU HALJASTUSLIKU HINNANGU KOOSTAS DENDROLOOG OLEV ABNER APRILLIS 2012.
ut
e
53
ri
6. POS 1 KRUNDILE PLANEERITUD HALJASALA JA LASTE MÄNGUVÄLJAK ON POS 1 JA POS 2 ÜHISEKS KASUTAMISEKS.
tä
5b 60
na
54 7. ENNE MISTAHES KAEVE- VÕI PINNASE TEISALDAMISEGA SEOTUD TÖÖDE ALGUST TULEB LÄBI VIIA ARHEOLOOGILISED
52
v
EK 95% / Üh 5% 57 EELUURINGUD KULTUURKIHI OLEMASOLU JA LAADI SELGITAMISEKS. EELUURINGUD TULEB TELLIDA MUINSUSKAITSEAMETI
SJ
20 m 550 1
56 TEGEVUSLUBA OMAVALT FIRMALT. UURINGUTE PÕHJAL SELGITATAKSE ULATUSLIKUMATE ARHEOLOOGILISTE KAEVAMISTE
5/-1 550 n av VÕI ARHEOLOOGILISE JÄRELEVALVE VAJADUS.
2 55 tä 8. LENNUKI JA MAAKRI TÄNAVA LAHENDUS TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE KÄIGUS.
a
1179 m² ai
5
5a L iiv
al Asulakoht, II a- tuh. e.Kr. - 16. saj. ASENDIPLAANILISE JA
VÕIMALIKU MAHULISE
arhitekt
Agu Külm
A W ²- A R K K I T E H D I T
KÖYDENPUNOJANKATU 2D 00180 HELSINKI
PUH. +358 10 8372700 / FAX +358 10 8372701
,0
Nõuded arhitektuurikonkursi koostamiseks LAHENDUSE AUTOR:
6
MATTI ANTTILA KYÖSTI MEINILÄ
50
Võttes aluseks 2012 aastal Leele Välja poolt koostatud Muinsuskaitse eritingimused ning
11
nendest lähtuvalt, et teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohane kõrghoone
on võimalik kavandada ainut pos 1 krundile, siis sellest lähtuvalt tuleb pos 1 krundile kavandatud
EEg
3 m 125
_ 1
12
4 hoonestuse osas läbi viia arhitektuurikonkurss koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.
Konkursis arvestada järgmiste tingimustega:
· Katusekalle 0 kraadi;
MUUDATUSED: Kuupäev
AS Geomark
Muudatuste kirjeldus
töö nr 8073
1
173 m²
8
- 5 Ä ja/või EK
10 m 440 3
· Välisviimistluse nõuded - kaasaegsed, mitte-imiteerivad materjalid;
· Maapealsed hooneosad ei tohi olla (va trepid) Lennuki 26 hoonele lähemal kui 8 m;
· Soovitav säilitada ala kvartaalsus ka Lennuki tn pool, hooneosad võiks ulatuda
GEOALUS:
Mõõdistatud:
Koordinaadid:
Kõrgused:
2012
L-EST SÜSTEEMIS
BALTI SÜSTEEMIS
Ä ja/või EK 2/-1 375 tänavajooneni;
- · Juhul kui Maakri tänava äärsesse perimeetrisse kavandatud madalam bürookorpus
774 m²
Autodesk Map 3D 2009 #390-47583987
10 m 220 6 ulatub ka Lennuki tänava perimeetrisse, peab selle kõrgus ühtima Lennuki 26
2 Töö nr: Eriosa tunnus - joonise nr: Staadium:
2/-1 180 räästajoonega; K-Projekt Aktsiaselts
Ahtri tn 6a
- 10 · Lahendada autode sissesõit ja asukoht jalakäijate liikumist eelistades. Soovitav on Tallinn 10151 06455 DP-2 DP
442 m² - autode hoonesse pääs kavandada Maakri-Lennuki tänava ristmikult Liivalaia tänava tel 626 4100 faks 626 4101
e-mail:
[email protected] Projekti nimetus:
poole;
· Maa-aluse hoonestusala määramisel arvestada puude kasvutingimuste säilitamise
LENNUKI TÄNAVA, LIIVALAIA TÄNAVA, A. LAUTERI TÄNAVA
Huvitatud isik: Osaühing Kiriku Varahaldus
vajadusega ning maa-aluse hoonestusala kavandamisel naaberkrundi piirile lähemale Tatari tn 25, Tallinn 10116 JA MAAKRI TÄNAVA VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERING
tel 5691 4246
kui 4 m teha naaberkinnistu omanikega koostööd;
Tegevjuht M. RANNU Objekti asukoht:
· Likvideeritav kõrghaljastus asendada soovitavalt planeeritavas hoonestusalas
puhkeotstarbelise haljasalana või vahetus läheduses nt Lennuki tn pool Konsultant Ü. KADAK TALLINN, KESKLINN
tänavahaljastusena ja/või Lennuki 22 ja 24 kinnistu piiri ääres;
Projektijuht J. MIRME
· Tagada olemasolevate elamute korterite insolatsiooni säilimine vastavalt Eesti
Arhitekt I. ORAV Joonise nimetus: Mõõtkava:
Standardile EVS 894:2008+A2:2015 "Loomulik valgus elu- ja bürooruumides";
· Piirdeid Pos 1 krundile mitte kavandada; Planeerija M. MUSTKIVI PÕHIJOONIS 1:500
· Hoone kõrgus 120 m (130.00 abs h).
Koostatud / trükitud: 05.04.2017 / 05.04.2017 Faili nimetus: 06455_DP.dwg
Asutus: Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Osakond: Kantselei
Saatja: Nael, Annamari
Dokumendi liik: Kiri
Reg. kpv.: 13.04.2017
Reg. nr.: 3-2/1411
Pealkiri: Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri
tänava vahelise kvartali detailplaneering