KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
03.04.2017
käskkirjaga nr 1.1-1/17/60
Lisa 1
AERONAVIGATSIOONITEENUSE OSUTAMISE,
LENNUJUHTIMISKOOLITUSE, LENNULIIKLUSVOO
JUHTIMISE JA ÕHURUUMI KORRALDAMISE
JÄRELEVALVE JUHEND
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 1/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
Järelevalve juhendi muutmise kord ............................................................................................ 4
Järelevalve ulatus, eesmärgid ja liigid........................................................................................ 5
Järelevalve ulatus ................................................................................................................... 5
Järelevalve eesmärgid ............................................................................................................ 5
Järelevalve liigid .................................................................................................................... 5
Järelevalve planeerimine ............................................................................................................ 6
Ohutusnäitajate jälgimine (VÄLJATÖÖTAMISEL SSP raames) .......................................... 6
Riskide hindamine .................................................................................................................. 6
Järelevalve plaani koostamine ................................................................................................ 6
Järelevalve/auditi ulatus ..................................................................................................... 7
Järelevalve läbiviimine ............................................................................................................... 8
Dokumentatsiooni kontroll/ülevaatus .................................................................................... 8
Audit/inspekteerimine ............................................................................................................ 8
Auditi algatamine ............................................................................................................... 8
Auditi ettevalmistamine ..................................................................................................... 9
Auditi läbiviimine .............................................................................................................. 9
Järelevalve aruanne ja ettekirjutus ................................................................................... 12
Järelevalvearuande ja ettekirjutuse levitamine ................................................................. 13
Tõendusdokumentide ohje ................................................................................................... 13
Konfidentsiaalsus ................................................................................................................. 14
Järeltegevused ...................................................................................................................... 14
Lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete järgimise kontroll .................................................. 14
Õhuruumi korraldamise ja kasutamise järelevalve .................................................................. 15
Insener-tehnilisise personali järelevalve........................................................................ 15
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 2/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Sissejuhatus
Juhendi eesmärk
Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga pakkuda riikliku ja haldusjärelvalve asutuse
(Lennuamet) inspektoritele harmoniseeritud juhiseid aeronavigatsiooniteenuse osutamise,
lennujuhtimiskoolituse, lennuliiklusvoo juhtimise ja õhuruumi korraldamise järelevalve
korraldamiseks ja teostamiseks, võttes aluseks lennundusseaduse, Euroopa Liidu õigusaktid ning
rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika.
Juhend peab tagama kõigi osakonna toimingute ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse
teostamise. Juhend sisaldab peamiselt järelevalvet puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viiteid
abistamaks osakonna järelevalveametnikel hinnata ettevõtete/organisatsioonide nõuetele
vastavust. Juhendi koostamisel on kasutatud Eurocontrol´i poolt välja töötatud juhendmaterjale.
Järelevalve ulatus
Riiklike järelevalveasutuste tegevus ja ülesanded on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse
valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv
2004/36/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr
549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus),
määrusega (EÜ) nr 550/2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega
(EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta
(koostalitlusvõime määrus), Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1034/2011 lennuliikluse
korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta ning komisjoni määrusega
(EL) nr 805/2011, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste teatavate tõendite kohta. Kuigi
vastutus teenuse ohutu osutamise eest lasub teenuse osutajal, peavad liikmesriigid tagama tõhusa
järelevalve riiklike järelevalveasutuste kaudu.
Euroopa Ühistaeva määruse nr 550/2004 artikli 2 alusel on riigi poolt nimetatud riikliku
järelvalve asutuse (Lennuamet) ülesandeks tagada aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutu ja
tõhus tegutsemine Eesti vastutusalas olevas õhuruumis.
Riikliku järelvalve asutuse ülesandeks on tuvastada, kas teenuse osutajad vastavad Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 550/2004 (Teenuse osutamise määrus) ning Komisjoni
rakendusmäärusega (EL) nr 1035/2011 kehtestatud aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühistele
nõuetele.
Vastavalt Komisjoni määrusele (EL) nr 1034/2011, millega sätestatakse lennuliikluse
korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve, teostavad riiklikud
järelevalveasutused ohutusjärelevalvet aeronavigatsiooniteenuste ning lennuliiklusvoo juhtimise
ja õhuruumi korraldamise suhtes kohaldavate nõuete järelevalve osana, et jälgida kõnealuste
tegevuste ohutust ja kontrollida kohaldatavate ohutusnõuete ja nende rakenduskorra täitmist.
Selleks kehtestavad riklikud järelevalveasutused protsessi, mille kaudu kontrollitakse
ettevõtte/organisatsiooni vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele (sh
sertifikaadile lisatud ohutusalased tingimused) enne aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 3/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
vajaliku sertifikaadi väljastamist või uuendamist, organisatsioonide pidevat vastavust
kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele, ohutuseesmärkide, ohutusnõuete ja muude
ohutusalaste tingimuste täitmist (mis on määratletud deklaratsioonis süsteemide
vastavustõendamise kohta, sealhulgas mis tahes asjakohases määruse (EÜ) nr 552/2004 kohaselt
väljastatud deklaratsioonis süsteemi koostisosade vastavuse või kasutussobivuse kohta ja riski
hindamise ja maandamise menetlustes) ning ohutuseeskirjade täitmist. Nimetatud protsess peab
põhinema dokumenteeritud korral ning andma andma juhised ohutusjäelevalve teostamiseks.
Järelevalve juhendi muutmise kord
Muudatuste ja paranduste sisse viimine käsiraamatusse toimub vastavalt Dokumendi- ja
andmeohje protseduurile (AP 301).
Muudatusettepanekuid järelevalve juhendisse võivad teha kõik Lennuameti töötajad. Lennuameti
töötajatel on õigus esitada lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhatajale
ettepanekuid järelevalve juhendi täiendamiseks või muudatuste tegemiseks. Ettepanekuid võib
esitada kas suuliselt või kirjalikult.
Juhendi muudatused vormistab lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või
tema poolt määratud isik ning edastab vastavad muudatusettepanekud kooskõlastamiseks
juhtimissüsteemide vaneminspektorile. Kui muudatus eeldab mõne teise Lennuameti
osakonna/töötajate tööprotseduuride või töökorralduse muutmist, esitatakse muudatusettepanek
kooskõlastamiseks ka vastavale osakonnale/töötajale.
Muudatustega peavad tutvuma kõik lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna töötajad
(tutvumine fikseeritakse dokumendihaldusprogrammis).
Juhendi muudatusettepanek kinnitatakse peadirektori käskkirjaga.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 4/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Järelevalve ulatus, eesmärgid ja liigid
Järelevalve ulatus
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond teostab järelevalvet kõigi sertifitseeritud
aeronavigatsiooniteenuse osutajate (ATS, CNS, MET, AIS) ja lennujuhtimiskoolitajate üle.
Aeronavigatsiooniteenuseosutajate järelevalve käigus kontrollitakse ka vastavust
koostalitusvõime (IOP), lennuliiklusvoogude juhtimise (ATFM), õhuruumi korraldamise (ASM)
ja lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmetele kehtestatud nõuetele.
Järelevalve eesmärgid
Järelevalvet teostatakse järgmistel eesmärkidel:
aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuetele vastavuse kontrollimine (sertifikaadi
väljaandmise eesmärgil);
aeronavigatsiooniteenuse osutaja jätkuva nõuetele vastavuse kontrollimine (sertifikaadi
kehtivuse ajal);
järelkontroll (peale inspekteerimist);
aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuetele vastavuse kontrollimine enne planeeritavate
muudatuste rakendamist (sertifikaadi kehtivuse ajal);
kontrollida uute nõuete, ohutuseesmärkide, ohutusnormide, ohutusjuhiste ja muude
ohutusalaste tingimuste rakendamist ja täitmist aeronavigatsiooniteenuse osutaja poolt;
lennuliiklusvoo juhtimise nõuetele vastavuse kontrollimine;
õhuruumi korraldamise nõuetele vastavuse kontrollimine.
Järelevalve võib olla plaaniline või plaaniväline, tulenevalt ANS, ATFM, ASM teenuse osutaja
infrastruktuuri, süsteemi, protsessi, toote või teenuse olulisest muudatusest, tingituna toimunud
intsidentidest ja õnnetusjuhtumitest või järelkontrolli vajadusest.
Järelevalve liigid
• Esmane järelevalve (audit/inspekteerimine) – algatatakse taotleja esitatud taotluse alusel
kui organisatsioonil või isikul puudub eelnev tegevusluba või sertifikaat.
• Eelkülastus – organisatsiooni külastamine eesmärgiga hinnata valmidust
sertifitseerimiseks.
• Plaaniline/jätkuv järelevalve – kindla perioodiga planeeritud pidev järelevalve, millest
eelnevalt informeeritakse järelevalve subjekti.
• Etteteatamata järelevalve – vajadus järelevalveks tekib ohutusalasest teabest või
tuvastatud puuduste/ettekirjutuste tõsidusest. Järelevalve subjekti eelnevalt ei
informeerita.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 5/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
• Re-sertifitseerimise audit – kindlaks perioodiks väljaantud sertifikaat/luba vajab
uuendamist.
• Plaaniväline järelevalve (audit/inspekteerimine) – eesmärgiga uurida konkreetseid
probleeme, mis on pideva järelevalve käigus avastanud või mille uurimise vajalikkuse on
põhjustanud ohutusalane teave (ettekanded, vahejuhtumid jms). Eelnevalt informeeritakse
järelevalve subjekti.
• Muudatusaudit – järelevalve algatatakse kui organisatsioon taotleb sertifikaadi muutmist,
eelkõige sertifikaadil oleva tegevusulatuse muutmist või ka organisatsiooni nime,
asukoha muutmist.
• Järelaudit/järelinspekteerimine (follow-up) – eesmärgiga leida kinnitust mittevastavustele
suunatud tegevuste rakendatuses. Ka ettekirjutuste täitmise kontrollimiseks läbiviidav
järelaudit.
Järelevalve planeerimine
Ohutusnäitajate jälgimine (VÄLJATÖÖTAMISEL SSP raames)
Lennuamet kontrollib ja hindab regulaarselt saavutatud ohutuse taset, et määrta kindlaks, kas see
vastab kehtestatud ohutusnõuetele.
Ohutusnäitajate jälgmise tulemusena määratakse kindlaks valdkonnad, kus ohutusnõuete täitmist
on vaja esmajärjekorras auditite käigus kontrollida.
Riskide hindamine
Plaanilise/jätkuva järelevalve plaani koostamisel tuleb arvestada:
• järelevalve subjekti suurust ja tegevuste keerukust;
• toimunud intsidente, õnnetusjuhtumeid, surmaga lõppenud õnnetusjuhtumeid ja
inimohvrite arvu;
• varasemate järelevalve tegevuste tulemusi;
• järelevalve subjekti suutlikkust tõhusalt teha parandusi ja rakendada korrigeerivaid
tegevusi;
• teiste osapoolte ohutus- ja kvaliteediauditite tulemusi
• funktionaalsetesse süsteemidesse tehtud muudatusi
Järelevalve plaani koostamine
Osakonna juhataja koostab planeeritud järelevalve teostamiseks järelevalve plaani kahe aastase
vaatega. Plaan koostatakse ja säilitatakse Public kettal osakonna kaustas. Plaanis täpsustatakse
iga auditi ulatus (kontrollitavad valdkonnad ja nõuded) arvestades regulatsioonide nõudeid
järelevalve perioodsusele. Esialgses järelevalve plaanis ei kajastata etteteatamist välistavaid
järelevalve toiminguid ning jooksvalt esitatud taotlustest tulenevat järelevalvet. LOIS
planeerimismoodulisse sisestatakse järelevalve plaan ühe aastase vaatega.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 6/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Enne järelevalve aastase plaani kinnitamist LOIS-is edastab lennuliiklusteeninduse ja
lennuväljade osakonna juhtaja plaani kõikidele asjaomastele teenuseosutjatele tutvumiseks ja
kommenteerimiseks. Järelevalve aastane plaan kinnitatakse LOIS-is jaanuari kuu jooksul.
Auditeerimise vajaduse määrab lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhtaja
koostöös osakonna töötajatega, võttes arvesse aeronavigatsiooniteenuse osutajale,
lennuliiklusvoo juhtimisele ja õhuruumi korraldamisele omaseid spetsiifilisi või regulatiivseid
nõudeid ning muid asjakohaseid faktoreid.
Tüüpilisteks asjaoludeks auditeerimise sageduse määramisel on eelnevate auditite tulemused,
märkimisväärsed muutused ohutust mõjutavas infrastruktuuris, organisatsioonis, protsessides
(meetodites või tehnoloogias) ja protseduurides või muutused juhtimissüsteemis endas.
Auditid toimuvad regulaarselt, mitte harvem kui üks kord aastas, osakonna järelevalve plaani
(tööplaani) kohaselt, kui ei ole ilmnenud mittevastavusi.
Intervallide ja ajastamise määramisel arvestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja
juhtimissüsteemi keerukust ja lennuoperatsioonide arvu, eriti nende muutusi.
Tähelepanu pööratakse ka Lennuameti poolsele usaldusele teenuse osutaja suhtes, mis põhineb
ohutusega seotud juhtumite või toimunud õnnetuste ja intsidentide arvul.
Järelevalve planeerimisel tuleb tagada, et kahe aasta jooksul kontrollitakse kõigi sertifitseeritud
aeronavigatsiooniteenuse osutajate vastavust kehtestatud nõuetele kõigis olulistes valdkondades.
Järelevalve/auditi ulatus
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja koostöös osakonna töötajatega
otsustab, milliseid süsteemi elemente, objekte ja organisatsioonilisi elemente teatud aja jooksul
tuleb auditeerida, kandes need osakonna järelevalve aastaplaani. Ulatus ja põhjalikkus peab
vastama Lennuameti informatsiooni vajadustele ning ohutusnäitajate jälgimise tulemustele.
Auditi ulatuse määramisel tuleb arvestada järgmiste teguritega: kas auditeerimine on seotud
esmakordse sertifikaadi väljaandmisega, sertifikaadi korduva väljaandmisega, muudatustega
teenuse osutamisel, mis võivad mõjutada teenuse osutaja vastavust kehtivatele nõuetele või on
tegemist nö “vahepealse” ehk plaanivälise auditiga.
Auditi ulatuse määramisel tuleb tugineda õigusaktides ja muudes dokumentides toodud nõuetele,
millele käitaja infrastruktuur, juhtimissüsteem või mõni muu valdkond peab vastama.
Järelevalveks vajalikud ressursid peavad olema piisavad kavandatud ulatuse ja põhjalikkuse
saavutamiseks.
Järelevalve läbiviimine
Dokumentatsiooni kontroll/ülevaatus
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 7/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Järelevalve planeerimise alguses palub auditit juhtiv vaneminspektor auditeeritaval edastada
vajalikud dokumendid ja andmeid (näiteks siseauditi tulemused, käsiraamatud, riskianalüüs,
ohutusalased andmed, jne). Üle vaadatakse ka eelmised järelevalve aruanded ja ettekirjutused.
Dokumentatsiooni ülevaatus tuleb teha enne auditi kohapeal läbiviimist, et määrata kindlaks
süsteemi vastavus auditi kriteeriumidele. Mõnes olukorras võib selle ülevaatuse edasi lükata kuni
kohapealsete tegevuste alguseni, kui see ei kahjusta auditi läbiviimise mõjusust. Vajadusel võib
viia läbi ka eelneva kohalkäigu ettevõttes/organisatsioonis, et saada parem ülevaade
olemasolevast olukorrast ning vajadusel hankida lisainformatsiooni.
Kui dokumentatsioon leitakse olevat ebapiisav, peab auditit juhtiv vaneminspektor informeerima
auditeeritavat ja osakonna juhatajat. Sellises olukorras tuleb vastu võtta otsus, kas jätkata
auditiga või peatada see, kuni dokumentatsiooniga seotud probleemide lahendamiseni.
Dokumentatsiooni ülevaatuse korraldamise eest vastutab auditit juhtiv vaneminspektor.
Audit/inspekteerimine
Auditi algatamine
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja määrab iga auditi jaoks auditit juhtiva
vaneminspektori ning rühma liikmed. Auditi rühma valimisel tuleb arvestada protseduuri AD
601 nõudeid.
Auditeerimisse võib vajadusel kaasata teiste osakondade töötajaid, Lennuameti poolt tunnustatud
eksperte/organisatsioone, vaatlejaid. Lennuameti poolt tunnustatud ekspertide/organisatsioonide
ja vaatlejate kaasamisel tuleb kaasatavate ekspertide ja vaatlejatega nende roll konkreetses
auditis eelnevalt kirjalikult kokku leppida.
Auditit juhtiv vaneminspektor vastutab kõigi auditi etappide korrektse läbiviimise eest.
Auditit juhtiv vaneminspektor alustab järelevalve menetluse ning koostab ajakava võttes arvesse
auditi põhjalikkuse ja ulatuse ning edastab selle järelevalve subjektile vähemalt kaks nädalat
enne järelevalve toimumist. Ajakava saadetakse läbi LOIS infosüsteemi või läbi
dokumendihaldussüsteemi. Järelevalve subjekti ei teavitata ja ajakava ei edastata juhul kui
tegemist on etteteatamata auditiga.
Ajakava koostamisel määratakse auditi eesmärgid, käsitlusala ja kriteeriumid.
Auditi eesmärgid määravad, mida auditiga tuleb saavutada. Eesmärgid tulenevad õigusaktide
nõuetest, protseduuridest ning eelmiste auditite tulemustest.
Auditi käsitlusala kirjeldab auditi mahtu ja piire, nagu füüsilisi asukohti, organisatsioonilisi
üksuseid, tegevuste ja protsesside kirjeldust, samuti ka selleks kuluvat ajaperioodi.
Auditi kriteeriume kasutatakse hindamise alusena, millega võrreldes määratakse vastavus ja need
võivad sisaldada rakendatavaid poliitikaid, protseduure, standardeid, seadusi ja määruseid,
juhtimissüsteemide nõudeid, lepingulisi nõudeid või mingi kindla sektori käitumiskoodekseid.
Auditi ettevalmistamine
Töödokumendid
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 8/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Auditiks vajaminevate töödokumentide ettevalmistamise eest vastutab iga auditi rühma liige
isiklikult. Töödokumentide ettevalmistamine algab auditi läbiviimiseks vajaliku
dokumentatsiooni ülevaatamisest. Ette tuleb valmistada töödokumendid auditi käigu
talletamiseks. Kohustuslikeks dokumentideks on LOIS kontroll-lehed, kus peavad kajastatud
olema kõik auditi käigus kontrollitud määruste nõuded, kaasa arvatud Chicago konventsiooni
lisade nõuded. Kasutada võib juba eelnevalt LOIS koostatud kontroll-lehti, vajadusel tuleb
muuta olemasolevat kontroll-lehte või koostada uus kontroll-leht.
Auditi läbiviimine
Avakoosolek
Avakoosolek tuleb läbi viia koos auditeeritava juhtkonnaga või, kus sobiv, koos nendega, kes
vastutavad auditeeritavate talituste või protsesside eest.
Avakoosoleku eesmärgiks on :
- auditi plaani kinnitamine;
- lühiülevaate andmine, kuidas auditi tegevusi korraldatakse (põhimõtete tutvustamine );
- suhtlemiskanalite kinnitamine;
- auditeeritavale küsimuste esitamiseks võimaluse andmine;
Koosolekut juhatab auditit juhtiv vaneminspektor ning tõendusmaterjal osavõtjate kohta tuleb
säilitada.
Päevakorda tuleb võtta järgmised teemad:
a) osalejate tutvustamine, k.a. ülevaade nende rollidest;
b) auditi eesmärkide, käsitlusala ja kriteeriumite kinnitamine;
c) auditi ajakava ja muude asjassepuutuvate kokkulepete kinnitamine koos auditeeritavaga,
nagu lõppkoosoleku kuupäev ja kellaaeg, mistahes vahepealsed koosolekud auditirühma ja
auditeeritava juhtkonna vahel ja mistahes viimased muudatused organisatsioonis;
d) auditi läbiviimiseks kasutatavad meetodid ja protseduurid k.a. auditeeritava teavitamine,
et auditi tõendusmaterjalid põhinevad ainult olemasoleva informatsiooni valikulisel uurimisel ja
seetõttu on auditeerimisel määramatuseelement (s.t. kui kõrvalekaldumisi ei fikseeritud, ei
tähenda see seda, et neid üldse ei pruugi olla);
e) auditirühma ja auditeeritava vaheliste ametlike teavitamistekanalite kinnitamine (näiteks,
aruandluse esitamise viisid jms);
f) auditil kasutatava keele kinnitamine;
g) kinnitamine, et auditi vältel hoitakse auditeeritavat auditi edenemisega kursis;
h) konfidentsiaalsusega seonduvate asjaolude kinnitamine;
i) kinnitamine, et auditirühmale vajalikud ressursid ja võimalused on olemas;
j) vastava tööohutuse, hädaolukordade ja turvalisuse protseduuride kinnitamine
auditirühmale;
k) mistahes saatjate olemasolu, nende rollide ja identiteetide kinnitamine;
l) aruandluse meetod, sh mittevastavuste klassifitseerimine;
m) informatsioon tingimuste kohta, mille puhul võidakse audit peatada;
n) informatsioon auditi läbiviimist või järelduste tegemist puudutava mistahes
apellatsioonisüsteemi kohta (ettekirjutuse või otsuse, s.t. haldusakti peale on võimalik esitada
vaie Tallinna Halduskohtule või Lennuametile 30 päeva jooksul alates haldusakti teadasaamise
päevast, aadressil Lõõtsa 5, Tallinn 11415; e-mail aadressil
[email protected] või telefonil +372 610
3500).
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 9/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Informatsiooni kogumine ja kontrollimine/faktituvastus
Faktilist informatsiooni tuleb koguda vestlustest, dokumentide ja andmetega tutvumisest,
toimingute vaatlemisest ning auditeeritava infrastruktuuri osa olukorrast lähtuvalt. Olulisena
tunduvad vihjed mittevastavustele tuleb üles märkida ja analüüsida isegi siis, kui nad antud
auditi konteksti ei kuulu. Vestlustest kogutud informatsiooni tõepärasust tuleb kontrollida
lisavestluste, vaatluste, mõõtmiste ja kogutud andmete analüüsi abil.
Auditit juhtiv vaneminspektor korraldab vajadusel auditeerimise ajal teiste auditeerijatega
vahekoosolekuid tulemuste hindamiseks. Sellest tulenevalt võib auditit juhtiv vaneminspektor
muuta vaneminspektorite tööülesandeid ja auditeerimisplaani tagamaks optimaalset eesmärkide
saavutamist.
Auditit juhtiv vaneminspektor peab koheselt oma vahetule ülemusele ja auditeeritavale
ettevõttele teatama kui ilmneb, et auditi eesmärgid ei ole saavutatavad.
Leiud
Kõik leiud tuleb dokumenteerida. Peale faktituvastust vaatavad auditi teostajad üle kõik leiud ja
selekteerivad mittevastavused, mis omakorda peavad olema esitatud üheselt mõistetavalt ja
faktidele tuginedes. Mittevastavused peavad viitama antud auditeerimisel aluseks olevatele
nõuetele või muudele dokumentidele. Leiud peavad olema hoolikalt formuleeritud ning auditit
juhtiva vaneminspektori poolt läbi vaadatud ja analüüsitud.
Kõik tähtsamad leiud tuleb lõppkoosolekul ära märkida, kusjuures teenuseosutaja/järlevalve
subjekt peab leidudega nõustuma.
Leidude klassifitseerimine
Leiud klassifitseeritakse mittevastavusteks ja tähelepanekutes.
Tähelepanek on vaadeldud tegevuse kontrollimisel tehtud leid, mis võib märku anda
potentsiaalsest võimalusest olemasolevates tingimustes kõrvalekaldumise või ohu tekkimiseks,
tegemist võib olla üksikjuhuga (pole süsteemne) või ei ole kogutud piisavalt objektiivseid
tõendeid mittevastavuse vormistamiseks. See ei pea olema otseselt seotud kindla
standardi/regulatsiooni nõudega, kuid võib mõjutada lennuohutust. Tähelepaneku võib teha ka
juhul kui auditeeritav ei järgi parimaid kasutusel olevadid tavasid või kui on alust arvata, et
asjakohaste meetmete mitte rakendamisel, ei vasta ta enam kehtestatud nõuetele.
Mittevastavus on hinnatava tegevuse vaatlemisel või dokumentatsiooni kontrollimisel tuvastatud
leid, kus auditeeritav ei vasta kehtestatud nõuetele. Mittevastavused võivad olla ohutust
mõjutavad ja ohutust otseselt mitte mõjutavad.
Kui tuvastatakse ohutust mõjutav mittevastavus kohaldatavatele nõuetele, teenuseosutaja
menetlustele ja käsiraamatutele, sertifikaadi tingimustele või sertifikaadile, mis kujutab endast
tõsist riski lennuohutusele või tekitab muul viisil kahtlusi teenuseosutaja suutlikkuses tegevust
jätkata, tehakse ettevõttele ettekirjutus.
Sellisteks mittevastavusteks võivad muu hulgas olla järgmised:
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 10/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
(1) käitamisprotseduuride kehtestamine ja/või teenuse osutamine viisil, mis põhjustab
märkimisväärset ohtu lennuohutusele;
(2) teenuseosutaja sertifikaadi saamine või selle kehtivuse pikendamine võltsdokumentide alusel;
(3) teenuseosutaja sertifikaadi kuritahtlik või seadusevastane kasutamine,
(4) vastutava juhi puudumine.
Ohutust mõjutava mittevastavuse korral peab Lennuamet viivitamata võtma asjakohased
meetmed ning vajaduse korral võib sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada, või sertifikaadi
kas osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, tagades samal ajal teenuse jätkumise ilma
lennuohutust ohustamata. Rakendatav meede peab olema kooskõlas mittevastavuse ulatusega
ning seda tuleb kohaldada seni, kuni teenuseosutaja on edukalt rakendanud parandusmeetmed.
Kõikide muude mittevastavuste tuvastamisel teeb Lennuamet LOIS süsteemis leiu aruande
mittevastavuse kohta. Kui puudus on kindlaks tehtud, peab pädev asutus, teatama puudustest
teenuseosutajale kirjalikult ning nõudma parandusmeetmete võtmist avastatud puudus(t)e
kõrvaldamiseks.
Ohutust otseselt mitte mõjutava puuduse korral määratakse teenuseosutajale korrigeerivate
tegevuste kava esitamise tähtaeg, mis üldjuhul on kaks nädalat. Nimetatud tähtaega võib
pikendada võttes arvesse pühasid ja puhkuste perioode. Mittevastavuse koostanud
vaneminspektor hindab esitatud tegevuskava ning aktsepteerib selle, kui tegevuskava on
hinnangu kohaselt piisavad mittevastavuse kõrvaldamiseks. Tegevuskava rakendamise tähtaeg ei
tohiks üldjuhul olla pikem kui kolm kuud, kuid põhjendatud juhtudel võib aktsepteerida ka
pikemat tähtaega. Kui teenuseosutaja ei esita ohutust mitte mõjutava puuduse kohta tegevuskava,
mis on Lennuameti arvates kõnealust puudust silmas pidades asjakohane, või kui teenuseosutaja
ei rakenda parandusmeetmeid Lennuameti poolt kinnitatud või pikendatud tähtajaks, võib
puuduse ümber klassifitseerida ohutust mõjutavaks puuduseks
Lõpukoosolek
Auditeerimise lõppedes ja enne järelevalve aruande ja vajadusel ettekirjutuse ettevalmistamist
korraldatakse koosolek aeronavigatsiooniteenuse osutaja/järelevalve subjekti juhtkonna
esindajate ja võtmeisikutega. Lõpukoosolekut juhatab auditirühma juht. Koosoleku põhieesmärk
on leidude esitlemine (eriti mittevastavuste) nii, et auditi tulemus oleks üheselt mõistetav.
Iga mistahes eriarvamus, mis puudutab auditi leide ja/või järeldusi auditirühma ja auditeeritava
vahel, tuleb läbi arutada ja võimalusel lahendada, et ära hoida hilisemaid vaideid.
Mittelahendamise korral tuleks eriarvamused dokumenteerida. Soovituste andmise korral tuleks
rõhutada, et soovitused ei ole siduvad.
Juhtiv vaneminspektor informeerib teenuseosutajat ka võimalikest parandatavatest ja
ennetavatest tegevustest olemata kohatult detailne ja ettekirjutusi tegev. Teenuseosutajale peab
jääma võimalus määratleda ja leida Lennuametiga vajalik kokkulepe edasise tegevuse ja ajakava
suhtes seoses leitud mittevastavuste ja lahknevustega.
Samuti edastatakse informatsioon Lennuameti poolse lõpparuande ja edasise järelevalve osas.
Järelevalve aruanne ja ettekirjutus
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 11/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Järelevalve aruanne koostatakse peale igat auditit, vajadusel koostatakse ettekirjutus. Aruanne
koostatakse üldjuhul LOIS süsteemis. Järelevalve aruande sisu on kindlaks määratud LOIS-is.
Järelevaleve aruande ja ettekirjutuse ettevalmistust juhib auditit juhtiv vaneminspektor, kes
vastutab selle täpsuse ja täielikkuse eest.
Järelevalve aruanne allkirjastatakse digitaalselt LOIS-is. Järelevalve aruande allkirjastavad
üldjuhul kõik auditeerimisel osalenud Lennuameti ametnikud (va. vaatlejad), kuid vähemalt
auditit juhtiv vaneminspektor.
Järelevalve aruande tulemusena tehakse vajadusel peadirektorile ettepanek sertifikaadi
väljastamiseks, sertifikaadi väljastamisest keeldumiseks, sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks,
sertifikaadi kehtivuse peatamiseks või sertifikaadi kehtivuse taastamiseks. Ettepanekut eraldi ei
vormistata, vaid see tehakse LOIS-is läbi peadirektori otsuse teksti ette valmistamise.
Lõppkoosoleku ja aruande väljaandmise vahelisel ajal toimuv suhtlus toimub koordineeritult
auditit juhtiva vaneminspektoriga.
Ettekirjutus tehakse üldjuhul tõsise otseselt lennuohutust mõjutavate mittevastavuste korral (kui
on vajalik rakendada piiranguid), või väikese kõrvalekaldumise korral, kui nõustamine ja
konsulteerimine ei ole olnud tulemuslik. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse korrakaitse
seaduses ja lennundusseaduses ettekirjutuse kohta esitatavatest nõuetest. Lennuameti järelevalve
korras tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma järgmised andmed:
a. isiku või asutuse nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
b. andmed ettekirjutuse objektiks oleva toimingu kohta;
c. ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
d. ettekirjutuse tegemise põhjendus;
e. vaidlustamisviide
f. vajadusel hoiatus ja sunnivahendi kohaldamine (sunniraha või sertifikaadi peatamine,
kehtetuks tunnistamine)
g. ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus
ja allkiri.
Ettekirjutusele lisatakse puudust tõendav dokument või tehakse viide dokumendile, kui see on
eelnevalt edastatud. Lähtudes järelvalve käigus avastatud kõrvalekaldumise seotusest
lennuohutusega, võib ettekirjutuse tegemisest loobuda ja saata teenuse osutajale mittevastavust
käsitleva dokumendi koos eelnevalt kokkulepitud korrigeerimistähtaegadega. Eelpool mainitud
otsuse teeb osakonna juhataja konsulteerides vaneminspektoritega.
Ettekirjutus on järelevalvemenetluse tulemusel antav haldusakt, mis põhineb
menetlustoimingutel ning järelevalve aruandel. Ettekirjutust säilitatakse Lennuametis. Puuduse
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 12/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
kõrvaldamata jätmise või puuduliku kõrvaldamisega seotud probleemi süvenedes arvestatakse
seda edaspidises järelevalvealases tegevuses.
Ettekirjutus kuulub määratud tähtajaks täitmisele ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse
täitmist.
Lennuamet teeb hoiatuse juhul, kui ettekirjutus jäetakse ettekirjutuses märgitud tähtajaks
täitmata. Hoiatuse eesmärgiks on juhtida isiku tähelepanu täitmata jäetud ettekirjutusele.
Sõltuvalt puuduse raskusest, võib ettekirjutuse teha koos hoiatusega.
Hoiatus moodustab osa ettekirjutusest. Hoiatust säilitatakse Lennuametis. Puuduse kõrvaldamata
jätmise või puuduliku kõrvaldamisega seotud probleemi süvenedes arvestatakse sedaedaspidises
järelevalvealases tegevuses.
Ettekirjutuse ja hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha asendustäitmise
ja sunniraha seaduses sätestatud korras või peatab või tunnistab sertifikaadi kehtetuks, kui see
nõue ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleneb lennundusseadusest. Sunnivahendi kohaldamist
puuduse kõrvaldamise nõudmisel kasutatakse tõsisema ja püsivama puuduse korral viimase
meetmena. Sunnivahendit rakendatakse sõltuvalt puuduse iseloomust ning isiku tegevusest
puuduse kõrvaldamisel.
Järelevalvearuande ja ettekirjutuse levitamine
Järelevalve aruanne ja vajadusel ettekirjutus edastatakse Lennuameti poolt teenuseosutajale.
Aruandele ja ettekirjutusele võib lisada ka esialgsele parandatavate ja ennetavate tegevuste
plaanile esitatavad nõuded.
Kui aruannet ja ettekirjutust pole võimalik kokkulepitud aja jooksul esitada, tuleb järelevalve
subjekti teavitada hilinemise põhjustest ning määrata uus väljaandmise kuupäev.
Ettekirjutused ja üldkorralduslikud ettekirjutused, mis klassifitseeruvad Komisjoni
rakendusmääruse (EL) 1034/2011 artikli 13 järgi ohutuseeskirjadeks, tuleb lisaks edastada
Euroopa Lennuohutusametile, Komisjonile ja teistele asjaomastele pädevatele asutustele.
Tõendusdokumentide ohje
Isiklikud töödokumendid tuleb säilitada vähemalt auditi lõpuni ja järelevalvearuande
koostamiseni. Täidetud kontroll-lehed ja järelevalve käigus kogutud tõendusdokumendid, mille
põhjal on koostatud leid, säilitatakse LOIS-is. Muude dokumentide säilitamine pärast auditi
lõppemist on korraldatud Lennuameti dokumentide loetelus. Konfidentsiaalset ja ärisaladusi
sisaldavat informatsiooni tuleb auditirühma liikmete poolt alati sobivalt kaitsta.
Konfidentsiaalsus
Auditirühm ei tohi avaldada dokumentide sisu või mistahes muud auditi jooksul saadud
informatsiooni või auditi aruannet mistahes muule osapoolele ilma sõnaselge nõusolekuta
auditeeritavalt organisatsioonilt, väljaarvatud juhul, kui seadus seda nõuab. Kui dokumentide
sisu avaldamine on nõutav, tuleb sellest viivitamatult informeerida auditeeritavat organisatsiooni.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 13/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Järeltegevused
Korrigeerivate tegevuste määratlemise ja algatamise eest vastutab teenuseosutaja/järelevalve
subjekt. See on eelkõige vajalik võimalike põhjuste kõrvaldamiseks ja sarnaste mittevastavuste
vältimiseks tulevikus.
Teenuseosutaja esitab tegevuskavad leidude korrigeerimiseks koos tähtajaga. Antud
tegevuskavad kooskõlastab ja järelkontrolli teostab Lennuamet. Kui korrigeeriv tegevus pole
vastuvõetav, esitab Lennuamet vajalikud muudatused.
Kui auditi ajal avastatud mittevastavusel on otsene ja negatiivne mõju ohutusele, rakendab
auditit juhtiv vaneminspektor ettenähtud korra kohaselt meetmeid, kas koheseks rakendamiseks
või ajutisteks muudatusteks tegevuses.
Korrigeeriva tegevuse lõpuleviimist ja mõjusust tuleb kontrollida järgmistel auditeerimistel.
Ettekirjutuse täitmist tuleb Lennuameti poolt kontrollida ettekirjutuses määratud tähtaja
saabudes. Vajadusel tuleb selleks läbi viia järelaudit, mis viiakse läbi vastvalt käesolevale
juhendile.
Lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete järgimise kontroll
Vastavalt Komisjoni määruse (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude
juhtimise ühised eeskirjad, artiklile 11, peab Lennuamet järgima lennuliiklusvoogude juhtimise
kohasest väljalennuajas kinni pidamist. Juhul kui aasta jooksul peab 80 % või vähem lendudest
lähtelennuväljadel kinni lennuliiklusvoogude juhtimise kohasest väljalennuajast kinni palub
lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või tema poolt määratud isik kõnealuse
lennuvälja ATSi üksusel esitada asjakohane informatsioon ja teave meetmete kohta, mis on
võetud lennuliiklusvoogude juhtimise kohastest väljalennuaegadest kinnipidamiseks.
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või tema poolt määratud isik vaatab
iga aasta lõpus üle lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest kinnipidamise. Vajadusel
edastatakse seotud osapooltele märgukiri lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest
kinnipidamise parendamise kohta.
Õhuruumi korraldamise ja kasutamise järelevalve
Vastavalt Komisjoni määruse (EL) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi
paindlikuks kasutamiseks, teostab Lennuamet järelevalvet õhuruumi paindliku kasutamise
kontseptsiooni eel-taktikalise ja taktikalise tasandi kohaldajate (aeronavigatsiooniteenuse
osutaja) üle. Lisaks kontrollib Lennuamet eel-taktikalise ja taktikalise tasandi kohaldajate
igapäevase töö vastavuse ASM õhuruumi korraldamise käsiraamatu üle, kinnitatud õhuruumi
kasutamise komisjoni 26.02.2014 otsusega.
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või tema poolt määratud vastava
koolitusega vaneminspektor teostab järelevalvet kord kahe aasta jooksul õhuruumi paindliku
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 14/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
kasutamise eel-taktikalise ja taktikalise tasandi kohaldaja nõuetest kinnipidamise üle. Infot
järelevalve tulemuste üle jagatakse õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni koosolekul,
kus komisjon võtab vajadusel ette parendavad tegevused.
Insener-tehnilisise personali järelevalve
Kuna siseriiklikult pole insener-tehnilise personali pädevusnõudeid kehtestatud, siis insener-
tehnilise personali üle teostatakse järelevalvet kontrollides teenuseosutajate vastavust Komisjoni
rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 II lisa punkti 3.3 nõuetele, mille järgi peavad
lennuliiklusteenuse osutajad tagama, et insener-tehniline personal, sealhulgas allhankelepinguga
hõlmatud organisatsioonide personal, kes kasutab ja hooldab tööks heakskiidetud lennuliikluse
korraldamise seadmeid, on omandanud ja evib jätkuvalt piisavalt teadmisi ja mõistmist teenuste
kohta, mida nende töö toetab, selle töö tegelikust ja võimalikust mõjust kõnealuste teenuste
ohutusele ning asjakohastest piirangutest, mida nende tööle tuleb kohaldada. Järelevalvet
insener-tehnilise personali ja teenuse osutajate nõuetele vastavuse üle teostatakse regulaarse
järelevalve käigus, mitte harvem kui kord kahe aastase perioodi vältel.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V4 Leht 15/15
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
03.04.2017
käskkirjaga nr 1.1-1/17/60
Lisa 2
Ohutuseeskirjade väljaandmise protseduur
1. EESMÄRK
Protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti inspektoreid tundma ära olukordi, millal on
vajalik anda välja ohutuseeskiri (Safety Directive, SD), neid koostama ja rakendama.
Protseduur peab andma ühtse arusaamise ohutuseeskirja olemusest ja selle mõjudest
Lennuametile, teenuseosutajale ning teistele puudutatud osapooltele, sh teistele
liikmesriikidele.
2. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Ohutuseeskirja reguleerib ja selle väljaandmise volitus on Euroopa Komisjoni
rakendusmääruses (EL) nr 1034/2011, lennuliikluse korraldamise ja
aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr
691/2010, artikkel 13.
3. VOLITUSED JA VASTUTUSED
Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1034/2011 artikli 13 lõike üks kohaselt on
ohutuseeskirjade väljaandmise õigus ja kohustus liikmesriigi poolt määratud pädeval asutusel,
milleks lennundusseadusega on määratud Lennuamet.
Lennuametil on ohuolukorra tuvastamisel kohustus anda välja ohutuseeskirjad, jälgida
nendega sätestatud nõuete täitmist ja ohuolukorra kõrvaldamiseks kasutatavate meetmete
rakendamist ja tõhusust ning ohuolukorra tekitanud asjaolude kõrvaldamisel ohutuseeskirjad
kehtetuks tunnistada.
Lennuamet kohaldab ohutuseeskirjade välja andmisel lisaks Euroopa Liidu õigusaktidele
menetluseks haldusmenetluse ja lennundusseadust.
4. TEGEVUSE KIRJELDUS JA MEETODID
4.1.Ohuolukorra tuvastamine
Ohutuseeskirjad antakse välja, kui Lennuamet on tuvastanud funktsionaalses süsteemis
ohuolukorra, mille likvideerimiseks on vaja võtta viivitamatult meetmeid. Ohuolukorrana
tuleb käsitleda situatsiooni või olukorda, kus esineb vähemalt üks või mitu alljärgnevatest
tingimustest:
- tehniline
- protseduuriline või
- inimfaktor
mille esinemine võib kaasa tuua tõsise ohu lennuohutusele tsiviillennunduses. Kui selline
tingimus on tuvastatud ja see nõuab viivitamata reageerimist, peab Lennuamet andma välja
ohutuseeskirjad, et taastada ohutu olukord aktsepteeritaval tasemel. Sellise olukorra
tuvastamisel on aeronavigatsiooniteenuse osutajal kohustus tuvastada juurpõhjus, mis viis
nende tingimus(t)e tekkimis(t)eni.
LENNUAMET Protseduur AD 559/V1 Leht 1/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4.2.Ohutuseeskirja koostamine
Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1034/2011 artikli 13 lõikele 2 , peavad
ohutuseeskirjad sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:
a) ohuolukorra määratlemine;
b) ohustatud funktsionaalse süsteemi määratlemine;
c) vajalikud meetmed ja nende põhjendus;
d) tähtaeg, mis ajaks peab vastama ohutuseeskirjas toodud vajalikele meetmetele ;
e) ohutuseeskirjade jõustumise kuupäev.
Punktide b ja c puhul tuleb arvestada, kas ohutuseeskirjad esitatakse kohaliku ohuolukorra
kõrvaldamiseks ja normaalse olukorra taastamiseks (näiteks ANSP operatsiooniliste
protseduuride muutmiseks või uuendamiseks ATS üksuses, liikluse või sektori võimekuse
piiramiseks jne) (ettekirjutus ja vajadusel peadirektori otsus) või mitteaktsepteeritav
ohuolukord üleriigiliselt (ettekirjutus või üldkorralduslik ettekirjutus). Vajadusel tuleb
ohutuseeskirjade koostamist koordineerida ka teiste valdkondade (näiteks lennuväljad,
lennutegevus jne) üle järelevalvet tegevate isikute või järelevalveasutustega, kelle tööd võivad
ohutuseeskirjad mõjutada.
4.3.Konsulteerimine huvitatud või puudutatud osapooltega
Kui ajaliselt on võimalik eelnevalt huvitatud või puudutatud osapooltega konsulteerida
(selgitamis-, teavitamis- ja kaasamiskohustus), peaks Lennuamet esitama ohutuseeskirjade
eelnõu nendele osapooltele esitama eelnevalt kommenteerimiseks. Lõplik otsustusõigus jääb
siiski Lennuametile.
4.4.Kohaldamine ja rakendamine
Kui Lennuamet on andnud välja ohutuseeskirjad (teinud ettekirjutuse või andnud
üldkorraldusliku ettekirjutuse), edastatakse see viivituseta ANSP’le, kellel on kohustus seda
rakendada. Komisjoni määruse (EL) nr 1034/2011 kohaselt on Lennuametil kohustus edastada
ohutuseeskirjade koopia EASA’le, Euroopa Komisjonile ja kõigile teistele liikmesriikide
pädevatele asutustele, keda need ohutuseeskirjad mõjutavad, eelkõige neile, kes teostavad
järelevalvet funktsionaalsete süsteemide või ohutusjärelevalvet asjasse puutuvate
teenuseosutajate üle (näiteks teisele piiriülese teenuseosutamisega seotud
järelevalveasutusele).
Teavitada tuleb EASA tegevjuhile ning Euroopa Komisjoni DG MOVE – E (Aviation and
International Transport Affairs) direktorile.
Lennuamet peab säilitama kõik välja antud ohutuseeskirjad ning avaldama ja hoidma
ajakohasena nimekirja kõikidest välja antud ohutuseeskirjadest.
4.5.Vastavuse kontrollimine
Lennuamet kontrollib ohutuseeskirjade täitmist, nõuetele ja asjakohaste meetmete
rakendamist aeronavigatsiooniteenuse osutaja järelevalve käigus. Aeronavigatsiooniteenuse
osutaja peab tagama, et kõikide kohustatud meetmete täitmise kohta on tõendid ja need
Lennuametile esitama.
4.6.Ohutuseeskirjade kehtetuks tunnistamine
LENNUAMET Protseduur AD 559/V1 Leht 2/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Kui järelevalve tulemused kinnitavad, et tuvastatud ohuolukorda enam ei ole ja nõutav
olukord on taastatud, tunnistab Lennuamet ohutuseeskirjad kehtetuks ja teavitab sellest
aeronavigatsiooniteenuse osutajat. Ohutuseeskirjade kehtetuks tunnistamisest teavitab
Lennuamet ka EASA’t ja Euroopa Komisjoni ning teisi ohutuseeskirjade välja andmisest
teavitatud liikmesriike ja isikuid. Teavitusega peab olema selgelt välja toodud, millisest
kuupäevast ohutuseeskirjad enam ei kehti.
4.7.Ohutuseeskirjade välja andmise õiguslikud ja vorminõuded
Ohutuseeskirjad antakse välja eelneva ettekirjutuse ja Lennuameti peadirektori otsusele
tuginedes, kui tegemist on kohaliku tähtsusega ohuolukorraga ning üleriigilise tähtsusega
ohuolukorra puhul üldkorraldusliku ettekirjutusena. Ettekirjutuse ja Lennuameti peadirektori
otsuse väljaandmisele kohaldatakse tavapärast ettekirjutuse või otsuse väljaandmise
menetlust.
Kui Lennuamet teeb aeronavigatsiooniteenuse osutajale ettekirjutuse järelevalve käigus või
muul viisil teatavaks saanud mittevastavus(t)e kohta ning üks või mitu nendest
mittevastavustest on tuvastatavad kohaliku ohuolukorrana, kannab vastutav inspektor
ohutuseeskirjades kohustuslikud andmed (vt p 4.2) ohutuseeskirjade vormile …, mille
allkirjastab (vastutav inspektor ja) Lennuameti peadirektor. Kui ettekirjutus sisaldab ka muid
mittevastavusi, mis ei ole tuvastatud ohuolukorrana, jäetakse ettekirjutuses sisalduv muu
mittevastavus vormile kandmata. Kinnitatud ohutuseeskirjad edastatakse punktis 4.4.
nimetatud osapooltele.
Kui Lennuamet tuvastab järelevalve käigus või muul viisil teatavaks saanud
mittevastavuse(d), mis on tuvastatavad üleriigilise ohuolukorrana, teeb Lennuamet vajadusel
nõuetega mittevastavuses olevale ANSP’le ettekirjutuse tavapäraselt ning rakendab vajadusel
riiklikku sundi või peatab või piirab ANSP sertifikaati, kuid sellele lisaks annab
üldkorraldusliku ettekirjutuse, millega kohustab võtma ka teisi ANSP’sid meetmeid
mittevastavuse kõrvaldamiseks. Lennuamet teavitab vastavalt punktile 4.2 asjaomaseid
isikuid ja edastab üldkorraldusliku ettekirjutusena ohutuseeskirjad või kannab selle sisu
vormile. Sellisel juhul edastatakse vormikohased ohutuseeskirjad asjaomastele isikutele.
5. VIITED
5.1.Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1034/2011, lennuliikluse korraldamise ja
aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL)
nr 691/2010;
5.2.haldusmenetluse seadus;
5.3.lennundusseadus.
LENNUAMET Protseduur AD 559/V1 Leht 3/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
03.04.2017
käskkirjaga nr 1.1-1/17/60
Lisa 3
SAFETY DIRECTIVE
Title:
Reference:
Date:
Air Nvaigation Service
Provider concerned:
Organisation and
system concerned:
Certificate’s reference
number:
Description of the
unsafe condition:
Implementation date:
Measures and
timeframe for the
implementation:
Date and/or conditions
of validity:
Remarks:
Prepared by:
Approved by:
LENNUAMET VA 559-1/V1 Leht 1/1
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
03.04.2017 nr 1.1-1/17/60
KÄSKKIRI
Tallinn
Juhtimissüsteemi dokumentide
kinnitamine
Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73
“Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3:
1. Kinnitan:
1.1. AD 553 V4 Aeronavigatsiooniteenuse osutamise, lennujuhtimiskoolituse,
lennuliiklusvoo juhtimise ja õhuruumi korraldamise järelevalve juhend – lisa 1;
1.2. AP 559 V1 Ohutuseeskirjade väljaandmise protseduur – lisa 2;
1.3. VA 559-1 V1 Safety Directive (form) – lisa 3.
2. Tunnistan kehtetuks:
2.1. Lennuameti peadirektori 27. oktoobri 2016 a käskkirja nr 58 p 1.2.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Telve
Peadirektor