Lennuamet · 26. aprill 2017
Sisu (failidest)
LÄHTESEISUKOHAD
Eametsa küla Vilja kinnistu (73001:001:1298) detailplaneeringu koostamiseks.
Allikas: Maa-ameti kaardiserveri põhikaart
ÜLDOSA
Planeeringuga tehakse ettepanek jagada Vilja maaüksus 19 ühepereelamu krundiks, 3 teemaa
krundiks ja üheks üldkasutatavaks maaks.
Ühepereelamu kruntide suurus on 2000-2500 m².
Lisaks on planeeritud loodusliku maa ning puhke- ja spordirajatise maa sihtotstarbega krunt.
Krundil säilitatakse enamuses osas looduslik maa ja väiksemale osale on lubatud rajada mängu-
ja spordirajatisi nagu näiteks laste mänguväljak, palliplats jne.
Krunt 23 on moodustatud avaliku kergliiklustee ja torustike tarbeks. Kergliiklustee rajab
kohalik omavalitsus.
Kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi/kruntide valdajate poolt. Elamute ehituslubade
taotlemise eeltingimusteks on planeeringu järgsete teede, tehnovõrkude ja -rajatiste välja
ehitamine. Nende tingimuste täitmise tagamiseks sõlmitakse vallaga selle kohane leping enne
detailplaneeringu kehtestamist.
OLEMASOLEV OLUKORD
ASUKOHT, MAAOMAND
Vilja kinnistu (katastritunnus 73001:001:1298; pindala 14,56 ha; 100% maatulundusmaa) asub
Pärnu maakonnas Sauga vallas Eametsa külas.
Vilja kinnistu piirneb põhjast Niido (73001:001:0962, 100% maatulundusmaa), Niidovälja
(73001:001:1379, 100% maatulundusmaa) ja Allika tee 4 (73001:001:1299, 100% elamumaa)
kinnistutega, idast Allika tee (73001:001:1470, 100% transpordimaa), Selja-Põnga
(73001:003:0018, 100% maatulundusmaa) kinnistutega, lõunast Selja Angaar
(73001:003:0019, 100% maatulundusmaa) kinnistuga, läänest Sepa (73001:001:0230, 100%
maatulundusmaa) kinnistuga.
Vilja kinnistust loodes ja põhjas (Kuremarja ja Nigula tee servas) asuvad osaliselt hoonestatud
uuselamukrundid. Planeeringualast kirdes, teisel poole Allika teed on hoonestamata
tootmismaad.
Sauga alevik asub planeeringualast ca 600 m kaugusel, Pärnu linn ca 4 km kaugusel.
HOONESTUS JA HALJASTUS
Vilja kinnistu on dreenitud põllumaa, mis on osaliselt võsastunud-metsastunud. Reljeef on
tasane, vaevumärgatava mikroreljeefiga. Kõrgusmärgid on vahemikus 10,9 - 11,1 m. Kinnistut
läbib ida-lääne suunaline maaparanduskraav, osa kraavist põhja pool paiknevast
drenaažitorustikust on suunatud eelnimetatud kraavi. Kinnistul ei asu hooneid ega tehnovõrke.
LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
• Sauga valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala nn valgel alal,
mis tähendab olemasoleva maakasutuse säilimist. Maatulundusmaadele ja põldudele
tiheasustuse laienemist ette ei nähta. Kuna detailplaneeringuga soovitakse olemasolevat
maakasutust muuta, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Üldplaneeringuga on määratud elamumaade minimaalsed krundi suurused ning
lubatud täisehitusprotsent. Elamumaadele, mille suurus on 1200 kuni 3000 m² on
lubatud täisehitus kuni 15%.
Vilja kinnistust 100 m kaugusel kagus paikneb Pärnu lennuväli. Üldplaneeringu
joonisele on kantud lennuvälja tõusu- ja maandumiskoridor ning lähiümbruse takistuste
piirangupinna ala, kus kehtivad ehitustegevusele kõrguslikud piirangud. Vilja kinnistule
rakenduv kõrguse piirang jääb vahemikku 20-50,5 m. Perspektiivne pikendatud
lennurada jääb kinnistu piirist ca 320 meetri kaugusele.
MAAKASUTUSPIIRANGUD
Planeeritaval alal kehtivad järgmised maakasutuspiirangud:
• Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk EAMETSA
• Pärnu lennuvälja kaitsevöönd 500 meetrit lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja
2300 meetrit lennuraja lävedest lähenemisalade suunas
• Allika tee (7300050) teekaitsevöönd
ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED
TÄIENDAVALT VAJALIK
Geodeetiline alusplaan 1:500
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJADUS
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul.
EELHINNANGU KOKKUVÕTE
Eelhindamise tulemusena selgus:
• tegemist on Sauga valla kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Arendustegevusel tuleb üldjuhul arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.
Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on võimalik erandkorras ja põhjendatud
juhtudel;
• Pärnu lennujaama arendamine on seatud prioriteediks nii Sauga valla, Pärnu maakonna
kui ka üleriigilistes strateegilistes dokumentides. Kavandatav elamuarendus ei tohi
takistada lennujaama arendust;
• kavandatava tegevusega ei kaasne pinna- ja põhjaveele olulist negatiivset mõju kui
järgitakse veekaitsenõudeid;
• kavandatava tegevusega ei seata ohtu oluliste elupaikade säilimist, sest planeeritaval
kinnistul ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid elupaigatüüpe, vääriselupaiku ega
muid väärtuslikke looduslikke kooslusi;
• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid, sh kumulatiivseid,
kaitstavatele loodusobjektidele;
• kavandatava tegevusega ei mõjutata Natura 2000 alasid, kultuuripärandi ega
pärandkultuuri objekte, kuna neid piirkonnas ei ole;
• elamuala arendusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuna suureneb Sauga valla elanike
arv, kelle maksud laekuvad valla eelarvesse. Teenuste kättesaadavuse tagamiseks on
piirkonnas mitmeid võimalusi;
• lisanduv liikluskoormus ei ole märkimisväärne. Nigula tee ja Tallinn-Pärnu-Ikla
maantee ristmiku sulgemisel suureneb Sauga aleviku teede koormus;
• elamuala rajamisega ei kaasne piirkonnas olulist mürataseme tõusu;
• praeguse lennuliikluse sageduse korral on ülenormatiivse müra esinemine Vilja
kinnistul vähetõenäoline. Lennuliikluse olulisel intensiivistumisel ei saa aga
ülenormatiivset müra välistada. Seetõttu tuleb elurajooni arendamisel kasutada müra
leevendavaid erilahendusi ning edaspidiste arusaamatuste vältimiseks informeerida ka
kinnistute ostjaid lennuvälja vahetust lähedusest koos sellega kaasneva müraga. Ka
Sauga valla üldplaneeringus on seatud nõue, et olukorras, kus elamuala kavandatakse
lennujaama lähipiirkonda vastutab ülenormatiivse müra leevendamise eest elamuala
arendaja. Soovitatav on detailplaneeringu raames teostada müramodelleerimine
maksimaalse võimaliku lennutiheduse puhul.
• kavandatava tegevusega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile, kuna
olulisi õhusaasteallikaid ei kavandata. Lennujaamast tulenev õhusaaste ei kujuta ohtu
inimeste tervisele;
• kavandatava tegevuse iseloom ei soodusta õnnetuste ja/või avariiolukordade teket.
Soovitused:
• vähendada kruntide täisehitusprotsenti vastavalt üldplaneeringus kehtestatud
normidele;
• loobuda teisele poole olemasolevat kuivenduskraavi elamute kavandamisest või
lahendada detailplaneeringus kuivenduskraavi toimimise tagamise meetodid;
• detailplaneeringu raames kontrollida eskiislahenduses antud tuletõrje
veevarustuse (hüdrantide) teoreetiline toimimine, vajadusel kavandada
tuletõrjevee mahutid.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine pole vajalik, kui järgitakse eelhinnangus
toodud nõudeid ja soovitusi.
VALLA SEISUKOHAD PLANEERINGULAHENDUSE OSAS
• Planeeritav maa-ala jagada elamumaa kruntideks, seejuures anda lahendus liikluse
korraldamiseks ja tehnovõrkude rajamiseks. Planeerida ala ka laste mänguväljaku
tarbeks.
• Määrata kruntide hoonestusala ja ehitusõigus.
• Krundi suurusel 1200 kuni 3000 m² on täisehituse protsent kuni 15%.
• Ehitada võib ühe elamu (maks kõrgus 9 m maapinnast) ja kuni kaks abihoonet (maks
kõrgus 5 m maapinnast).
• Arhitektuursed tingimused täpsustada, muuta mitmekesisemaks elamugruppide kaupa.
• Planeeringuala siseseid teid pikendada põhja ja lääne suunas kuni planeeringuala piirini,
et moodustuks ühtne tervik võimalike tulevaste elamuarendustega.
• Olme- ja reovesi lahendada ühisveevärgi baasil täpsemalt planeeringualal ning
põhimõtteliste trassikoridoridena planeeringuala piirilt kuni liitumispunktideni Sauga
alevikus. Liitumiseks küsida tingimused AS-lt Sauga Varahaldus.
• Lahendada kuivenduskraavi toimimise tagamise meetodid.
• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.
• Sidekaabliga liitumiseks küsida Telia Eesti AS-lt tehnilised tingimused.
KOOSTAMISE PROTSESS
• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Sauga Vallavalitsus.
• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Sauga Vallavolikogu.
• Arendaja peab enne detailplaneeringule vajalike kooskõlastuste taotlemist sõlmima
vallavalitsusega detailplaneeringu koostamise rahastamise kolmepoolse lepingu.
• Vastavalt planeerimisseaduse §-le 131 sõlmib kohalik omavalitsus vajadusel taotlejaga
lepingu teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohta enne detailplaneeringu
kehtestamist.
• Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar
CD-l.
KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
• Päästeameti Lääne päästekeskus
• Keskkonnaameti Lääne regioon
• Põllumajandusameti Pärnu keskus
• Lennuamet
• Pärnu lennujaam
• Elektrilevi OÜ
• Sauga Varahaldus OÜ
• Telia Eesti AS
• Pärnumaa Omavalitsuste Liit
• Pärnu Maavalitsus
• Piirinaabrid
Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist.
Sauga Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja
täiendada detailplaneeringu menetlemisel.
Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada
ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
AJAKAVA
• Detailplaneeringu algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu.
• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine:
kolm kuud.
• Planeeringu kooskõlastamine: kolm kuud.
• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.
• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni kolm kuud.
• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja
sellest teatamine: kaks kuud.
Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab
vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.
Koostas:
Piret Künnapas
planeerimisspetsialist
25.04.2017