Harju Maakohus Teie 30.10.2025 nr 2-25-15393/
[email protected] Meie 27.11.2025 nr 4.2-3/2721-2
Lubja 4
Tallinn
10115, Harju maakond
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Merit Helm
Täname pöördumise eest ja mõistame olukorra tõsidust. Oleme
erihoolekandepoliitika kujundajatena teadlikud valdkonna piiratud ressurssidest ja
püüdnud igal aastal leida lahendusi, et teenusepakkumine vastaks rohkem
ühiskonna nõudlusele. Viimase 15-ne aastaga oleme saanud Euroopa Liidu
struktuurifondidest väga palju toetusraha, et arendada kaasaegset erihoolekande
taristust ja pakkuda inimestele väärikat teenusekeskkonda.
Samaaegselt oleme tõstnud ühiskonna teadlikkust, et psüühilise erivajadusega
inimest ei peaks esimese asjana hooldekodusse suunama, vaid tal oleks võimalik
elada vaatamata oma haavatavusele tegusa kodanikuna kogukonnas. Selline
varajane märkamine ja asjakohane tugi aitab ennetada hilisema suurema
abivajaduse. Nagu näiteks ööpäevast erihoolekandeteenust kohtumääruse alusel
(edaspidi ÖK).
Rääkides konkreetsemalt ÖK teenusest, siis 11.11.2025 seisuga oli selliseid
teenusekohti Eestis kokku 91. Vahepealne probleem kohtade kättesaadavusega
tulenes AS Hoolekandeteenused Merimetsa üksuse põlengu tagajärgede
likvideerimise viibimisest. Kuid 01.12.2025 avab AS Hoolekandeteenused Sillamäel 8
uut teenuskohta ja see tõstab ÖK kohtade koguarvu 102-ni.
2024.a vähendas Sotsiaalkindlustusamet meiega kooskõlastatult ÖK teenuskohtade
arvu, kuna mitme aasta statistika näitas, et üle kümne koha oli stabiilselt täitmata
(tabel 1). Valmisolekutasu, mis moodustab 95% teenuse maksumusest, kulus nende
täitmata kohtade eest 324 000 eurot aastas. See oli märkimisväärne kulu ilma
reaalse teenuse osutamiseta.
Otsus teenuskohtade arvu vähendamiseks tugines vajadusele kasutada ressursse
tõhusamalt ja suunata vahendeid sinna, kus teenuse vajadus oli tegelik ning kasvav.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Tabel 1. ÖK kohtade statistika
Keskmiselt täidetud
Aasta Teenuskohti
teenuskohti
2017 100 102
2018 100 92
2019 98 82
2020 94 92
2021 94 72
2022 94 94
2023 94 92
2024 102 87
2025 94 91
Viimastel aastatel on meie erihoolekandepoliitika keskendunud kogukonnapõhiste ja
paindlikumate teenuste arendamisele, eesmärgiga toetada inimesi nende
igapäevases elukeskkonnas. See lähenemine põhineb rahvusvahelistel soovitustel ja
pikaajalisel strateegial, mille kohaselt liigutakse järk-järgult institutsionaalsetelt
teenustelt kogukonnatoetavatele lahendustele.
Kohalikud omavalitsused pakuvad mitmeid teenuseid, mis oma sisult täiendavad
erihoolekandeteenuseid või kattuvad nendega. Selleks, et sotsiaalvaldkonna
ressursse kasutada säästlikult ja luua inimestele ühtne tugisüsteem, on oluline
omavalitsuste ja riigi koostöö ning teenuste koordineerimine.
Oleme loonud ja rahastanud toetavaid teenuseid, sealhulgas alates COVID-19 kriisist
investeerinud märkimisväärseid summasid vaimse tervise teenustesse. Aastatel
2022–2025 on rahastus kasvanud ja muutunud püsivaks: 2022.a eraldasime 7 mln
eurot, 2023.a lisandus 4,7 mln eurot, 2024.a suunasime 1,5 mln eurot kodulähedaste
teenuste toetuseks ning 2025.a kinnitasime üle 1,54 mln euro püsirahastuse
omavalitsustele. Kokku oleme viimase nelja aasta jooksul investeeritud üle 14 mln
euro, et suurendada koheselt rakendatavaid meetmeid ja ennetada
institutsionaalseid, ühiskonnale kallimaid lahendusi.
Inimese jaoks on kõige olulisem saada abi õigel ajal ja võimalikult lähedal oma
elukohale. Kohaliku omavalitsuse toe viibimine suurendab riski, et olukord muutub
kriitiliseks ning tuleb rakendada erandlikke meetmeid, näiteks ÖK teenusele
suunamist. Kuid ka selle teenuse puhul tuleb arvestada, et inimese liikumisvabadust
on piiratud ajutiselt – maksimaalselt aasta pärast peaks olema inimese oht endale ja
teistele möödas ning ta peaks olema võimeline naasma kogukonda. Tal peaks olema
elukoht, tugiisik ja seaduskuulekas võimalus eneseteostuseks.
Kui nüüd esineb olukordi, et vabu teenusekohti ei ole, siis senine kogemus on
näidanud, et üldjuhul on kohalik omavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet leidnud
koostöös lahendusi, mis tagavad kõigi osapoolte turvalisuse. Lahenduseks on olnud
pikem ajutine viibimine tervishoiuasutuses või muus täiendava personali toe ning
järelevalvega keskkonnas, kuni sobiv erihoolekandeteenus on kättesaadav.
Näiteks Teie kirjas toodud isikute kirjelduste põhjal, teadmata juhtumite ja inimeste
täpsemat tausta, ütleksin, et tegemist on inimestega, kes vajavad pigem
psühhiaatrilist abi. ÖK teenusele suunamine ei taga vajalikku ravi, kuna teenus ei ole
3
mõeldud meditsiinilise sekkumise pakkumiseks ega tahtevastaselt ravimite
manustamiseks või käitumise ohjeldamiseks. Lisaks peab ÖK teenusele suunatud
isik olema valmis omaosalust tasuma ehk maksma majutuse ja toitlustuse eest. Teie
kirjeldatud isikute terviseseisund seda pigem ei soosi.
Kahtlemata on riigil kohustus tagada riiklike erihoolekandeteenuste osutamine sh ÖK
teenuste pakkumine. Nagu eelpool välja tõin, on tegemist süsteemse väljakutsega,
kus on vaja nii täiendavat raha teenuste asjakohaseks rahastamiseks aga ka
ühiskonna teadlikkuse suurendamist, et abivajajaid toetataks võimalikult varakult ja
ennetataks suurema abivajaduse süvenemine. Viimaste 15-ne aastaga on palju
tehtud, kuid jätkame koostöös Sotsiaalkindlustusametiga, et lahendused muutuksid
erivajadustega inimeste jaoks kättesaadavamaks ja paremaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Maarika Tarum
[email protected]
Saatja:
[email protected]
Saaja: "Kohtute Infoteenistus - KOHTUD" <
[email protected]>
Teema: Vastus pöördumisele
Kuupäev: 2025-11-28 05:54
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
dokument.
Pealkiri: Vastus pöördumisele
Registreerimise kuupäev: 27.11.2025
Registreerimise number: 4.2-3/2721-2
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
<http://www.sm.ee> www.sm.ee