dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
TaotlusAvalik

7-1.4/272 Saugaserva kinnistu detailplaneeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Lennuamet · 2. veebruar 2017
Viit
4.6-8/17/421-1
Registreeritud
2. veebruar 2017
Dokumendi liik
Taotlus
Funktsioon
4.6 Lennuväljade tegevuse korraldamine
Sari
4.6-8 Detailplaneeringute, kõrgtakistuste ja projektide kooskõlastamine
Toimik
4.6-8/2017
Vastutaja
Andres Lainoja (Juhtkond, Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf70 KB
  • 📎Saugaserva DP eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.zip6046 KB
  • 📎Saugaserva kinnistu detailplaneeringu eelnõu esitamine kooskõlast.bdoc28 KB

Sisu (failidest)

Tere! Edastame manuses Audru VV kirja Saugaserva kinnistu detailplaneeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lootes Teie heale tahtele, ootame vastuskirja peatselt. Lugupidamisega, Merle Mõttus planeeringute spetsialist [email protected] www.audru.ee 4472787 Töö number 2016-0058 Tellija Audru Vallavalitsus Huvitatud isik Kaitseliit Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 31.01.2017 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Algatamine 07.04.2016 Eelnõu avalik väljapanek 24.11.2016 – 24.12.2016 Eelnõu avalikud arutelud 3.01.2017 Audru vallamajas ja Sauga põhikoolis Vastuvõtmine Avalik väljapanek Kehtestamine SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus I SELETUSKIRI SISUKORD 1. PLANEERINGU EESMÄRK JA ALUSED ................................................................. 5 2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 6 2.1. Kontaktvöönd ...................................................................................................... 6 3. PLANEERINGULAHENDUS .................................................................................. 7 3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ....................................................................... 7 3.2. Ehitusõigus ja kruntimine ...................................................................................... 9 3.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ................................................................................. 9 3.4. Teed, liiklus ja parkimine ...................................................................................... 9 3.5. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 11 3.6. Maaparandussüsteem ......................................................................................... 11 3.7. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 12 3.8. Servituudid........................................................................................................ 12 3.9. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 12 3.10. Keskkonnakaitse abinõud .................................................................................... 12 3.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 13 4. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 14 4.1.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 14 4.1.2. Sidevarustus ..................................................................................................... 14 4.1.3. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 14 4.1.4. Sademevee kanalisatsioon .................................................................................. 15 4.1.5. Soojavarustus .................................................................................................... 15 5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 16 II JOONISED SISUKORD 1. Asendiskeem 2. Kontaktvööndi joonis 3. Tugijoonis 4. Põhijoonis 5. Illustratsioon III MENETLUSDOKUMENDID IV LISAD 1. Saugaserva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Aktsiaselts Maves, 03.2016. 2. Tehnilised tingimused võrgu valdajatelt. 3 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Planeeringu koostajad Detailplaneering koostati koostöös Audru Vallavalitsuse, Kaitseliidu ning Skepast&Puhkim OÜ esindajatega: Audru Vallavalitsus: Merle Mõttus Planeeringute spetsialist Kaitseliit: Alar Ehala Kaitseliidu Pärnumaa maleva haldusjuht Tuuli Vors Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskonna spetsialist Toomas Kuningas Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskonna juhataja Skepast&Puhkim OÜ: Kadri Vaher Projektijuht ja planeerija Hendrik Puhkim Planeerija Mildred Liinat Planeerija Liis Moor Planeerija Kati Kraavi Tehnik Andres Brakmann Teede projekteerija 4 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 1. Planeeringu eesmärk ja alused Planeeringuga kavandatakse Audru valda Pärnumaa maleva staabi- ja tagalakeskust. Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine uute hoonete rajamiseks, et välja arendada Pärnumaa maleva kõikidele vajadustele vastav keskus, mis paikneb koondatuna ühel suurel alal. Staabi- ja tagalakeskusesse kavandatakse järgmine ruumiprogramm: laoruumid, relva- ja laskemoonaruumid, administratiivruumid koos õppeklassidega, majutusruumid ning ruumid Pärnumaa maleva struktuuriüksustele. Vastavalt Saugaserva kinnistu detailplaneeringu algatamise otsusele1 on planeeringu ülesanded järgmised:  ehitusõiguse määramine;  krundi hoonestusala ja parkimisala piiritlemine;  tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine;  haljastuse ning heakorrastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine;  kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine. Planeeringu koostamise alused  Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lemmetsa külas Saugaserva kinnistul, Audru Vallavolikogu 07.04.2016. a otsus nr 19;  Saugaserva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Aktsiaselts Maves, 03.2016;  Audru valla üldplaneering, kehtestatud 13.05.2010. a Audru Vallavolikogu määrusega nr 19;  Planeeringu alusinfona on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt teostatud topo- geodeetilist mõõdistust, töö nr TM-160/16. Lisaks on kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot; 1 Audru Vallavolikogu 07. aprilli 2016. a otsus nr 19. 5 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 2. Olemasolev olukord Planeeringuala paikneb Audru vallas Lemmetsa küla idapoolsemas servas (vt asendiskeemi). Ala asub Saugaserva kinnistul, kt 15904:001:0239 ning planeeringuala pindala on 4,39 ha. Maa-ameti kaardiinfo kohaselt on Saugaserva kinnistu 100 % maatulundusmaa, millest 4,36 ha on haritav maa ja 0,03 ha veealune maa. Valdavalt on planeeringuala tasane. Lõunapoolses servas on heinamaa ning ülejäänud kinnistul on võsa ning mets. Planeeringualal asuvad kaks ida-lääne suunaliselt paiknevat kraavi. Planeeritava ala läänepoolses servas on põhja-lõunasuunaline kraav. Planeeringuala kagunurga lähedal asub Salga alajaam. Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:  Ullaste maaparandussüsteemi reguleeriv võrk kogu krundi ulatuses ja kollektoreesvool ala lõunaküljel, kaitsevöönd 5 m + 5 m lai;  Elektriõhuliini (1-20 kV) kaitsevöönd 10 m + 10 m liini teljest;  Elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m + 1 m äärmisest kaablist;  Salga (P-Jaagupi) alajaama kaitsevööndi ulatus 2 m alajaama seinast;  Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2 m + 2 m;  Nurme-Papsaare tee kaitsevöönd kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigitee kaitsevööndis kehtivad kitsendused vastavalt Ehitusseadustikule;  Ohtliku ettevõtte Eesti Kalapüügiühistu TÜH ohuala (mürgitus, keskkonnareostus). Planeeringualal ei asu riikliku kaitse alla võetud mälestisi või loodusobjekte ega nende kaitsevööndeid, planeeringuala ei asu kalda piiranguvööndis ega miljööväärtuslikul hoonestusalal, planeeringualal ega selle lähistel ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Olemasolevat olukorda kajastab tugiplaani joonis. 2.1. Kontaktvöönd Planeeringualast põhjapool asub tööstuspark, mis on täna veel täies mahus välja arendamata. Planeeringuala piirneb idapoolses servas Nurme–Papsaare kõrvalmaanteega nr 19123. Teisele poole maanteed jääb Sauga koolimaja (pärandkultuuriobjekt nr 730:KOO:001) ja endine Sauga vallamaja (pärandkultuuriobjekt nr 159:VAL:002). Olemasolev kergliiklustee kulgeb Sauga kooli poolsel tee küljel. Lõunas on haritav põllumaa ja planeeringualast lääne pool on valdavalt metsamaa. Saugaserva kinnistust ca 140 m kaugusel idas Jõekääru kinnistul asub 80 majutuskohaga kämpinguala ning Nurme küla Mõisapargi elamurajoon. Kontaktvööndit kajastab kontaktvööndi joonis. Saugaserva kinnistu vahetus läheduses asuvad järgmised naaberkinnistud:  Põhjas: Tööstuspargi tee 8, kt 15904:001:0186; Tööstuspargi tee 6, kt 15904:001:0185; Tööstuspargi tee 4, kt 15904:001:0183; Tööstuspargi tee 2 kt 15904:001:0181;  Idas: 19123 Nurme-Papsaare tee, kt 15904:001:0091;  Kagus: Salga alajaam, kt 15904:001:0046;  Lõunas: Koolmeistri, kt 15904:001:0035;  Edelas: Lagre tee 1, kt 15904:001:0207. 6 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 3. Planeeringulahendus Detailplaneeringuga määratakse alale maatulundusmaa asemel kaitseväe hoone või rajatise maa otstarve, mistõttu on tegu Audru valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeritav ala asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Planeeringualale on kavandatud Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabi- ja tagalakeskus, sh vajalikud laoruumid, relva- ja laskemoonaruumid, administratiivruumid koos õppeklassidega, majutusruumid, ruumid Pärnumaa maleva struktuuriüksustele ning parkimisala. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu2 põhjal ei kaasne planeeringualal kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ega kavandata õnnetuse riski oluliselt tõstvaid tegevusi. Sellest tulenevalt otsustas Audru Vallavolikogu keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Planeeringulahendus kajastub põhijoonisel. Planeeritavate hoonete asukoht ning ehitusõigus (kõrgus, korruselisus jm mahulised näitajad) on valitud selliselt, et need sobituks olemasolevate lähipiirkonna hoonetega ning moodustaks ümbritsevaga terviku. Samuti on arvesse võetud hoonete perspektiivset kasutusvajadust. Planeeringualale on kavandatud hoonestusala, mis on määratud krundi kolmest küljest ligikaudu 10 m kaugusele, lõunaküljele on jäetud rohkem vaba ruumi (kollektoreesvoolu tõttu). Maantee poolsele küljele on kavandatud esinduslik lipuväljak ning parkimisala sõiduautodele ja bussidele. Krundi sissepoole jääb peahoone ning rivisõidukite jm parkimisalad. 3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Detailplaneeringuga kavandatakse planeeritava maa-ala otstarbe muutmist kaitseväe hoone või rajatise maaks. Kehtivas Audru valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve maatulundusmaa. Detailplaneering teeb ettepaneku muuta kehtivat Audru valla üldplaneeringut, kuna see on riigikaitselistel eesmärkidel vajalik. Muudatus üldplaneeringu joonisel - lisada joonisele riigikaitsemaa juhtotstarve (joonis 1). Joonis 1. Üldplaneeringu põhijoonise muudatus. Lisada üldplaneeringusse täiendav skeem - joonis 2. 2 Saugaserva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Aktsiaselts Maves, 03.2016. 7 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Joonis 2. Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönd 2000 m ulatuses. Seletuskirja lisada: Staabi- ja tagalakeskuse planeerimisega kaasneb ümbritsevale alale riigikaitselise ehitise piiranguvöönd töövõime säilitamiseks 2000 m ulatuses kinnistu piirist3. 3 Kaitseministri 26.06.2015. a määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” Lisa 1. 8 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on vajalik riigikaitse objektide toimimiseks. Piiranguvööndis on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Piiranguvööndis tuleb kõik planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. 3.2. Ehitusõigus ja kruntimine Krundi ehitusõiguse andmed on toodud tabelis 1 ja põhijoonisel. Hoone(te) suurim lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 3 500 m². Lisaks hoonetele on lubatud vajadusel rajatiste püstitamine, mis ei kuulu ehitusõiguse näitajate alla. Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Rajatised on lubatud püstitada ka hoonestusalast väljapoole, kuid need ei tohi paikneda krundipiirile lähemal kui 5 m, kui kruntide omanikud ei ole kokku leppinud teisiti. Saugaserva kinnisasjale on kavandatud sidemast kõrgusega kuni 100 m. Sidemasti puhul on tegemist Kaitseliidule kuuluva rajatisega, mille täpne asukoht selgub projekteerimise faasis. Sidemasti kaugus riigiteest peab olema vähemalt võrdne masti kõrgusega. Rajatiste kavandamisel arvestada tehnovõrkude paiknemise ja juurde- ning läbipääsuteedega. Rajatiste kavandamisel tee kaitsevööndisse tuleb see eelnevalt kooskõlastada Maanteeametiga. Sidemasti rajamine tuleb kooskõlastada Lennuametiga. Tabel 1. Ehitusõiguse peamised näitajad. Positsiooni Krundi Max Max Max Max Sihtotstarve Sihtotstarve number suurus/ hoonete hoone hoonete hoone detail- katastriüksuse m2 ehitise- kõrgus/ arv korru- planeeringu liigi põhjal* alune m krundil selisus liigi põhjal* pind /m2 Pos 1 43 930 3 500 15 5 2/-1 RL R *R - riigikaitsemaa, RL – kaitseväe hoone või rajatise maa 3.3. Arhitektuurinõuded ehitistele Ehitiste projekteerimisel tuleb arvesse võtta järgnevaid nõudeid ja põhimõtteid:  Hoonete arv: max 5 hoonet;  Korruselisus: max 2 /-1 korrust;  Kõrgus: max 15 m /abs maapinnast;  Kasutamise otstarbed: kaitsejõudude asutuse ala ning seda teenindavad hooned ja rajatised;  Katusekalle: 0-45 kraadi;  Hoone välisviimistluse materjalid: kivi, krohv, betoon, puit, tellis, fassaadiplaat, metall vm kaasaegsed ning kvaliteetsed materjalid;  Linnaehituslikud nõuded: uus hoone peab esteetiliselt ja stiililt sobima ümbritsevasse keskkonda ning moodustama arhitektuurse terviku. Tuleb vältida arhitektuurselt võõraid elemente piirkonnas. 3.4. Teed, liiklus ja parkimine Sõidukite juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud Nurme–Papsaare maanteelt nr 19123 planeeritava ala kirdenurgast. Olemasolevat juurdepääsu on nihutatud, kuna see on 9 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus planeeringulahenduse seisukohast vajalik, et tagada suuremate sõidukite manööverdamise mugavam toimimine. Varuväljapääs on kavandatud Nurme–Papsaare maanteele u 50 m kaugusele planeeringuala kagunurgast. Varuväljapääsu kasutatakse suuremate õppuste ajal ning olukorras, kus peasissepääsu kasutamine on mingi põhjusel takistatud. Saugaserva tagalakeskuse liiklusprognoos on esitatud tabelis 2. Liikluses on rahulikum aeg E-R ehk töönädala sees, R õhtust P õhtuni toimub intensiivsem transpordi liikumine. Kaitseliidu veoautod ei ole klassikalised sadulautod, vaid kuni 5 t kandevõimega autod. Suuremaid kogunemisi on 1-2 korda aastas, aga mõnel aastal ei pruugi neid ollagi*. Need kestavad reeglina kuni 2 nädalat ehk peamine liikluskoormus on õppuse alguse väljasõit ja seejärel õppuse lõppedes tagasi jõudmine. Tabel 2. Liiklusmahtude prognoos, ühik: liiklusvahendite keskmine arv / päevas. Tööpäev, E-R Nädalavahetus, L- Suurem Olemasolev P kogunemine* liiklus Sõiduautod 40 55 200 1096 Veoautod, 7 18 110 485 autorongid, autobussid KOKKU 47 73 310 1565 Andmed: tagalakeskuse liiklusinfo pärineb Kaitseliidult, olemasolev liiklusinfo Maanteeameti 2015 a andmetest. Ristuvate teede nähtavuskolmnurkade maa-alasid on käsitletud planeeringu põhijoonisel. Normikohane4 külgnähtavus 10 m on samuti tagatud. Parkimine on lahendatud omal kinnistul. Majaesine parkla asub maantee ääres ala idaservas, kus on ette nähtud parkimine sõiduautodele ning bussidele. Krundi seespool hoone ümber asuv parkimisala on ette nähtud nii sõiduautole kui ka rivisõidukitele jm masinatele. Hoone ja parkimisala projekteerimisel tuleb arvestada sellega, et varustusladude juurde on vaja jätta manööverdusruum autorongidele pikkusega kuni 19 m. Kokku on sõiduautode parkimiskohti planeeritud u 150, bussidele 6 ning jalgratastele 6. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning objektide praktilisest vajadusest. Parkimiskohtade kontrollarvutus:  Autode parkimiskohtade vähim lubatud arv: Suletud brutopind: n=7 000 Parkimisnormatiiv: A=1/90 (asutused, väljaspool linna, keskuse klass II) P=A x n, kuid mitte vähem kui 6 kohta P=7000 x 1/90 =77,77 P=78  Jalgrataste parkimiskohtade vähim lubatud arv: Töötajate arv: n=3 Parkimisnormatiiv: A=1/10 (asutused, väljaspool linna) P=A x n, kuid mitte vähem kui 6 kohta 4 Majandus- ja taristuministri 5.08.2016 määruse nr 106 ,,Tee projekteerimise normid’’ lisa ,,Maanteede projekteerimisnormid’’. 10 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus P=3 x 1/10 =0,3 P=6 Kõik jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist. Kui jalgrataste parkimine õuealal ei ole lahendatav, võib selle lahendada hoone mahus esimesel korrusel. Teede ja parkla projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu vajadusega alale. Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu võib projekteerimise faasis täpsustada. 3.5. Haljastus ja heakord Olemasolev võsa ja mets likvideeritakse. Krundisisene haljastus lahendatakse edasise projekteerimise käigus, võimalusel arvesse võttes detailplaneeringus kajastatud haljastuse paiknemist. Haljastuse kavandamisel arvestada hoone, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning kasutada piirkonda sobivaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele jt taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas. Saugaserva ja Koolmeistri kinnistute vahele rajada kõrghaljastusega puhvervöönd. Krundi soovituslik haljastuse osakaal on minimaalselt 20%. Iga rajatava autoparkla rea kohta võimalusel rajada 1 rida varju andvat kõrghaljastust va tehisvarju olemasolu puhul. Kõrghaljastuse ja taimestiku kasutamine on vajalik kohaliku ja piirkondliku mikrokliima reguleerimiseks, hea õhukvaliteedi tagamiseks ja sademevee hajutamiseks. Mida rohkem tehiskeskkonnas on rohe- ja veealasid, seda tugevam on looduskeskkonna jahutav mõju, seega omab kõrghaljastuse kasutamine tähtsust kliimamuutustega kohanemisel. Projekteerimisel arvestada, et kõvakattega alade osakaal ei ületaks ebaproportsionaalselt haljastatavate alade osakaalu. Piirded on planeeritud põhijoonisel näidatud asukohta, need on vajalikud hoone ja parkimis- ning ladustamisalade piiramiseks. Projekteerimise käigus võib piirde asukohta täpsustada. Piirde lähedusse haljastuse rajamisel võtta arvesse nähtavuse tagamise ning julgeoleku aspekte. 3.6. Maaparandussüsteem Alal paikneb kollektoreesvool, mille puhul tuleb arvestada Põllumajandusministri 25.07.2003. a määruse nr 75 nõuetega5. Maaparandushoiutööde tegemine on maaomaniku või valdaja kohustus. Kollektoreesvoolu ümbritsev ala 5 m ulatuses mõlemale poole tuleb hoida puude ja põõsaste vaba. Kollektoreesvoolu abil tagatakse naaberkinnistute kuivendussüsteemi toimimine. Juhul kui kollektor vajab planeeringulahenduse tõttu ümber tõstmist või rekonstrueerimist, siis on võimalik seda projekteerimistingimuste alusel teha. Vastavad tingimused tuleb taotleda maaparandusseaduse alusel. Täpsemad tingimused sademevee immutamise ja ärajuhtimise teemal on käsitletud ptk-is 4.1.4. 5 Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded 11 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 3.7. Jäätmekäitlus Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse spetsiaalsetesse konteineritesse. 3.8. Servituudid Detailplaneeringuga on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks. Servituudi vajadusega alad on vaja seada tehnovõrkude paigaldamiseks, kasutamise ja hooldamise tagamiseks. Servituudi vajadusega alad on kajastatud tabelis 3 ja põhijoonisel. Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus. Teeniv Servituudi määramise vajadus Valitsev kinnisasi kinnisasi või isik, kelle kasuks servituut seatakse Pos 1 Maakaabelliini kaitsevööndi koridor laiusega 2 m Võrgu valdaja Elektriliini kaitsevööndi koridor laiusega 4 m ja 2 m Võrgu valdaja Kanalisatsioonitrassi kaitsevööndi koridor laiusega 4 m Võrgu valdaja 3.9. Tuleohutusnõuded Hoone projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, mille järgi ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrje veevarustus tuleb ette näha mahuti või tiigiga. Tuletõrje veevõtukohtade projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS-812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus’’ nõudeid. 3.10. Keskkonnakaitse abinõud Otsene mõju ümbruskonna inimeste tervisele ja heaolule seostub peamiselt ehitustegevuse ajal suureneva müra, tolmu ja ehitustehnika poolt tingitud võimalike liiklushäiringutega. Mõju on ajutise iseloomuga. Remonditöökoda kavandada selliselt, et võimalikud õlisaaste ohuga tööd toimuksid siseruumides või katusealustel aladel. Sellisel juhul on välistatud pinnasereostuse risk ohtlike ainetega. Planeeritavale alale võib levida liiklusmüra, mis tuleneb Nurme-Papsaare teelt. Kuna hoone jääb teest veidi eemale ning liiklussagedus on suhteliselt väike, siis ei ole põhjust eeldada, et tänavalt lähtuv müra ületaks õigusaktidega kehtestatud müra normtaset6. Müra suhtes tundlikuma otstarbega 6 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 ,,Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid’’. 12 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus hoonete ja ruumide rajamisel maanteepoolsesse osasse lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded“. Kõik riigiteelt tulenevate mõjude leevendusmeetmetega seotud kulud kannab krundi hoonestaja. 3.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:  hoone ümber ja parkimisaladele ette näha valgustus;  erineva kasutusega alade selgepiiriline eristamine;  kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;  luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed;  planeeritava ala korrashoid;  süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine. Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. 13 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 4. Tehnovõrgud Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus kajastub põhijoonisel, see täpsustub ehitusprojekti staadiumis. 4.1.1. Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regiooni poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 244604. Planeeritud hoonete varustamine elektrienergiaga on ette nähtud toitealajaamalt JÄNESE 35/10, toitefiider JÄNESE I:JAN, jaotusjaam Salga:(P-Jaagupi). Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime: 3x400A. Staabi- ja tagalakeskuse varustamiseks elektrienergiaga ette näha 0,4 kV kaabelliini trass Salga:(P- Jaagupi) 10/0,4 kV alajaamast Saugaserva kinnistuni. Olemasolev pos 1 paiknev kagu-loode suunaline elektriõhuliin tõstetakse ümber põhijoonisel kajastatud asukohta krundi lõunapoolsesse serva. Liitumiskilp on planeeritud krundi piirile. Projekteerimisel arvestada, et liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 4.1.2. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 27432825. Detailplaneeringu alaga piirneva Nurme-Papsaare tee ääres paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad siderajatised. Planeeritavad liinirajatised on võimalik ühendada Telia Eesti AS-i üldkasutatava sidevõrguga Telia sidekanalisatsiooni kaevu nr F51S52_K09, millest on planeeritud põhitrassi ehitus krundi piirini (vt põhijoonis). Hoonestusele näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. 4.1.3. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduseks on antud kolm alternatiivi: lokaalne, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumine või naaberkinnistute süsteemiga liitumine. Variant 1. Rajatakse oma puurkaev-pumpla koos mahutitega, kus säilitatakse ka vajalik puutumatu tuletõrjeveevaru. Arvutuslik planeeringuala veetarbimine on hinnanguliselt ca 3 m3/d, sellele lisandub veekogus, mis on vajalik autode pesuks. Puurkaevu vajalik kuja vastavalt Veeseadusele on 10 m juhul, kui vett võetakse alla 10 m 3/d ja ühe kinnistu tarbeks. Puurkaev peab asuma reoveepuhastist põhjavee liikumissuuna suhtes ülesvoolu. Põhjavesi on planeeringualal suhteliselt kaitstud. Rajatakse oma biopuhasti. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 16.05.2001 nr 171 ,,Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded’’ peab kinnise omapuhasti kuja olema vähemalt 5 m. Puhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Kinnise väikepuhasti (50-299 ie) vajalik kuja on 25 m. Heitvesi juhtida eelvoolu (kraavi) või kaitstud põhjavee korral võimalusel immutada pinnasesse. Variant 2. Ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikuga. Reovesi tuleb kokku koguda ja juhtida lähimasse ühiskanalisatsioonisüsteemi. Reoveekogumisala pindala on 48 ha, koormus 810 ie. Lähimad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud asuvad teisel pool maanteed Eametsa külas Sauga vallas Eametsa reoveekogumisalal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vee-ettevõttelt. 14 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Variant 3. Veevarustus ja kanalisatsioonilahendus naaberkinnistute veevärgi baasil. Põhjas asub Ida Kinnisvara OÜ Nurme Tehnoküla arendus, kus on veetorustik läbimõõduga De110. Planeeringualast edelas asub Valmos OÜ, kelle veevarustus on oma puurkaevu baasil. Reovesi juhitakse naaberkinnistute kanalisatsioonisüsteemi kas isevoolselt või pumbates. Vajalikud on tehnilised tingimused võrgu valdajatelt ja süsteemide koostööarvutused. 4.1.4. Sademevee kanalisatsioon Planeeritaval alal asuvad olemasolevad drenaažisüsteemid. Olemasolevad dreenitorud säilitada planeeringualal nii suures mahus kui võimalik, et tagada ala kuivendamise võimalus olemasoleva süsteemi põhjal. Likvideeritavate dreenitorude otsad tuleb sulgeda, et vältida liiva sattumist kollektorisse ning selle ummistumist. Planeeringuala lõunaosas asuv drenaažitorustik ja kaguosas asuv olemasolev kaev ja drenaaži peatorustik (kollektoreesvool), mis suubub maantee all asuvasse truupi, säilitatakse. Samuti jääb töösse olemasolev planeeringuala idaservas kulgev drenaažitorustik. Olemasolev kraav planeeringuala läänepiiril säilitakse. Planeeringuala sademevesi tuleb kokku koguda ja juhtida lähimasse eelvoolu, nt alajaama juures asuvasse truupi, mis suubub kooli kõrval asuvasse kraavi (eesvool ULLASTE koodiga 6114870010080). Parkla sademevesi tuleb enne eelvoolu juhtimist puhastada liiva-õlipüüduris. Katuselt kokku kogutava sademevee võib eelvoolu juhtida ilma eelneva puhastuseta. Samuti tasub kaaluda katuselt kokku kogutava vee korduvkasutamist. Planeeringuala sademevee kokku kogumiseks võib kaaluda planeeringuala põhja- ja lõunapiirile kraavi rajamist. Lõunapiirile rajatavasse kraavi saab juhtida ka reoveepuhastist tuleva heitvee. Krundi vertikaalplaneerimisel tuleb tagada, et sajuvesi ei valguks naaberkruntidele. Kliimamõjudega arvestamiseks tuleb planeeringus järgida põhimõtet, et sademeveekraavide ja truupide olemasolul tuleb tagada vee tõrgeteta äravool, süvendades kraave, puhastades põhja ja kaldad rohust, võsast, puudest, setetest, jäätmetest jm vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest. 4.1.5. Soojavarustus Kaugküttega liitumise võimalikkuse puudumisel, näeb planeering ette lokaalse küttesüsteemi rajamist, eelistatult maakütet. Maaküte lahendatakse kas horisontaalse või vertikaalse kollektori ehk energiakaevude meetodil. Täpsem küttelahendus lahendatakse projekteerimise käigus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Arvestades Euroopa Liidu energiatõhususe nõudeid, on soovitav projekteerimisel kavandada alternatiivsete energiaallikate lahendusi, nt päikesekollektorite kasutamise võimalusi. 15 / 16 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 5. Planeeringu elluviimine Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks ehitusprojektide koostamiseks. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Tehnovõrkude servituudilepingud sõlmitakse vastavalt kinnistuomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele. Planeeringu elluviimisega seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral lähtuda Ehitusseadustiku nõuetest. Planeeritavad teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada enne hoone ehitusloa väljastamist. Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord: 1. Planeeringuga ei ole kavandatud avalikuks kasutuseks teede ja tehnovõrkude rajamist, seetõttu Audru vald ei pea detailplaneeringukohaseid rajatisi välja ehitama. 2. Kinnistusraamatusse tehakse kanded planeeritud servituutide ja tehnovõrkude talumise kohustuse kohta. 3. Kinnistu igakordne omanik projekteerib ja ehitab välja mahasõidud Nurme teelt vastavalt planeeringulahendusele. 4. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja veevärgi ja reoveekanalisatsiooni lahenduse vastavalt detailplaneeringule. 5. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja elektriga varustamise vajaliku taristu vastavalt detailplaneeringule. 6. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja sidega varustamiseks vajaliku sidekanalisatsiooni. 7. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele vajaliku kraavistiku sademevee ärajuhtimiseks. 8. Saugaserva kinnistu igakordne omanik projekteerib ja ehitab välja (istutab) rohelise puhvervööndi Saugaserva ja Koolmeistri kinnistute vahele. Istutatud roheline puhvervöönd on krundi hoonetele kasutusloa taotlemise eelduseks. 9. Audru Vallavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja kasutuslubade menetluse käigus. 10. Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt Planeerimisseaduse § 140. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. 16 / 16 Saugaserva detailplaneering LISAD 1. Saugaserva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Aktsiaselts Maves, 03.2016. 2. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused. 3. Telia Eesti AS tehnilised tingimused. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE EELHINDAMINE Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Audru vallavalitsus Strateegilise planeerimisdokumendi nimi: Saugaserva kinnistu detailplaneering Strateegilise planeerimisdokumendi tellija: nimi: Kaitseliit aadress: Toompea 8, Tallinn 10142 vastutav isik: Tuuli Vors telefon 717 9143 e-post: [email protected] Keskkonnamõju strateegilise eelhindamise läbiviija: nimi: Maves AS aadress: Marja 4D 10617 Tallinn vastutav isik: Tuuli Vreimann telefon 6513544 e-post: [email protected] kuupäev: 02.03.2016 vastutava eelhindaja allkiri: 1 1 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI LÜHIKIRJELDUS Eesmärk: Eesmärk on rajada planeeringualale Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabi- ja tagalakeskus, sh vajalikud laoruumid, relva- ja laskemoonaruumid, administratiivruumid koos õppeklassidega, majutusruumid ning vajadusel ruumid Pärnumaa maleva eriorganisatsioonidele. Ala hõlmab Saugaserva kinnistut (5904:001:0239). Saugaserva kinnistu pindala on 4,39 ha, ala on hoonestamata. Käsitletava detailplaneeringu peamised ülesanded on:  ehitusõiguse määramine;  krundi hoonestusala ja parkimisala piiritlemine;  tehnovõrkude- ja rajatiste (sidemast) asukoha määramine;  haljastuse ning heakorrastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Detailplaneering teeb ettepaneku Audru valla üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringuga ette nähtud maatulundusmaa muudetaks riigikaitsemaaks. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eelkõige sellest, et olemasolev maleva infrastruktuur ei ole piisav kõikide vajalikke funktsioonide terviklikuks arendamiseks ja toimimiseks. Tulenevalt kavandatava tegevuse eripärast, rakendub planeeringualale ka riigikaitselise ehitise piiranguvöönd 2000 m1. Piiranguvööndi ulatuses tuleb ehitiste püstitamine, laiendamine ja ümberehitamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga tagamaks riigikaitselise ehitise töövõime säilimine. Piirangud riigikaitsevööndis on toodud Kaitseministri 26.06.2015 määruses nr 162. Käesoleva detailplaneeringu puhul rakenduvad eelkõige piirangud, mis on toodud määruses ladude (§ 7) ja raadioseadmete (§ 6) kohta. Käsitletav tasand (detailplaneering, teemaplaneering, arengukava jne) Detailplaneering Käsitletav valdkond (transport, kasutusotstarbe määramine jne) Krundi kasutusotstarbe muutmine Kaetav (käsitletav) periood Määratlemata 1 Ehitusseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015014 2 2 SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Horisontaalsed strateegilised planeerimisdokumendid, mis on seotud kavandatava strateegilise planeerimisdokumendiga VASTU- DOKUMENT TOETAB OLUS Audru valla arengukava 2014-2025 X Kirjeldus: Audru valla arengukava on kehtestatud Audru Vallavolikogu 15. oktoober 2015 määrusega nr 17. Vastavalt valla arengukavale moodustab 43,2 % valla territooriumist moodustab riigi maa, mistõttu peetakse maakasutuse muutuste seisukohast oluliseks ka riigi otsustused maaküsimustes, valla ja ettevõtjate koostööd riigiga. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Audru valla arengukavaga. VASTU- DOKUMENT TOETAB OLUS Audru valla üldplaneering X Kirjeldus: Audru valla üldplaneering on kehtestatud Audru Vallavolikogu 13. mai 2010 määrusega nr 19. Kavandatav tegevus on vastuolus praeguse Audru valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala on märgitud metsa- või põllumaa juhtfunktsiooniga alana. Saugaserva kinnistule kavandatakse riigikaitse sihtotstarbega maa määramist, mida on võimalik teostada üldplaneeringut muutes läbi detailplaneeringu menetluse. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 alusel on kavandatav tegevus kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine, täpsemalt üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. 3 3 VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE Kavandatav tegevus ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga. 4 4 MÕJURID Kas strateegiline planeerimisdokument puudutab: (lahtrisse märkida X): OBJEKT JAH EI Ressursid maakasutus X Kirjeldus: Saugaserva kinnistu maakasutus muutub. Praegu on kinnistu kaetud põõsastikuga. Kavandatava tegevusega planeeritakse rajada hooned, sh laohooned ja parkimisala. Ala piirneb põhja poolt Tööstuspargiga, idas asub Sauga kool, kagus endine Sauga vallamaja (registreeritud pärandkultuuriobjekt nr 159:VAL:002), lõunas ja idas maatulundusmaa. Saugaserva kinnisust ca 140 m raadiusesse jääb Jõekääru kinnistul asuv 80 majutuskohaga kämping ning Nurme küla Mõisapargi elamurajoon. 5 Kas strateegiline planeerimisdokument puudutab: (lahtrisse märkida X): OBJEKT JAH EI vee kasutus X Kirjeldus: Veevarustus Ala planeeritud kasutuselevõtt eeldab veekasutust. Planeeringuala lähipiirkonnas puudub ühisveevarustus, ala veevarustus tuleb tagada eraldiseisvana toimivana. Veevarustuse tagamiseks alale puurkaevu rajamisel tuleb lähtuda kehtestatud nõuetest3, sh Keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43. Põhjaveevõtul üle 5 m3 ööpäevas tuleb taotleda vee-erikasutusluba. Alal levivad Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Silur-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum. Vastavalt Audru valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavale4 ei vasta Ordoviitsium-Kambriumi veekiht suure kloriidide sisalduse tõttu joogivee kvaliteedinõuetele. Valdavalt kasutatakse joogiveeks Siluri veekihi vett, mis on aga suure fluoriidide sisaldusega. Seega tuleks planeeringualale puurkaevu rajamisel arvestada veetöötluse vajadusega ning kaasata detailplaneeringu käigus veevarustuse lahenduse valikuks pädev hüdrogeoloog. Kanalisatsioon Vastavalt Audru valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavale Lemmetsa külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub. Külas asuvad kinnistud on lahendanud oma reoveesüsteemid kogumismahutite või lokaalsete puhastite baasil. Planeeriguala on märgitud Audru valla üldplaneeringus perspektiivse reoveekogumisalana. Kuniks piirkonnas puudub ühtne kanalisatsioonisüsteem, tuleb detailplaneeringuga ette näha alale autonoomne, normidele vastav reoveesüsteem ja –puhasti. Alale kavandatakse arendaja andmetel lisaks hoonetele ka parkimisala, remonditöökoda ning sõidukite välipesulat. Välipesulas tekkiv reovesi tuleb juhtida läbi liiva- ja õlipüünise ning seejärel nõuetekohaselt puhastada selliselt, et suublasse juhitav vesi vastaks Vabariigi valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 toodud tingimustele. Kõvakattega parklatest ja rajatavatelt teedelt kogutud sademevesi on soovitatav hajutada pinnasesse või juhtida läbi õlipüüduri. Omapuhasti rajamisel ja heitvee (samuti ka sadevee) pinnasesse või suublasse juhtimise korral peab tegevus vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusele nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed5. Omapuhasti projekteerimisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruses nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded6 tooduga. Juhul kui kavandatakse rohkem kui 5 m3 heitvee juhtimist pinnasesse või veekogusse (olenemata kogusest) tuleb taotleda vee-erikasutusluba. Heitvee pinnasesse immutamise võimalus on kaheldav, tulenevalt kõrgest pinnasevee tasemest. Tõenäoline lahendus on heitvee juhtimine Sauga jõkke. 3 Kokkuvõtvalt on toodud info puurkaevu rajamisest ja sellele kehtestatud nõuetest Keskkonnaameti kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/vesi-2/puurkaevu-projekteerimine/ 4 Audru valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013 – 2015. Kinnitatud Audru Vallavolikogu 06.03.2014 määrusega nr 11. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4110/4201/4027/audru_Lisa1.pdf 6 Kas strateegiline planeerimisdokument puudutab: (lahtrisse märkida X): OBJEKT JAH EI muude loodusressursside kasutus X Kirjeldus: Kavandatava tegevuse raames ei kasutata muid eelpool nimetamata loodusressursse. muude ressursside kasutus X Kirjeldus: Kavandatav tegevus eeldab täiendavat elektritarbimist. Planeeringuala läbib keskpinge maakaabelliin ning ala kaguservaga piirneb Sauga alajaam. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda kehtestatud elektripaigaldise kaitsevööndist ning sellega seatud kitsendustest, vajadusel kaaluda maakaabli ümberpaigutamist. Kavandatav tegevus eeldab ka rajatavate hoonete kütet ja ventilatsiooni. See eeldab autonoomse süsteemi rajamist. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide projekteerimisel ja rajamisel tuleb järgida ettenähtud norme. Ruumi ja otstarbe muutused maastik X Kirjeldus: Praegune põõsastikuga kaetud ala muudetakse osaliselt tehislikuks. Planeeringuala ning selle lähiümbrus ei ole määratletud väärtusliku maastikuna. hajumistingimused X Kirjeldus: Kuigi kavandatava tegevusega võetakse maha taimestikku, mis seob süsihappegaasi, jääb see mitteolulisele tasemele. Juhul kui planeeringualale rajatavate hoonete kütteks rajatakse katlamaja, kaasneb selle tööga heidete hajumine välisõhku. hüdroloogilised tingimused X Kirjeldus: Praegu imbub sademevesi pinnasesse. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb tõenäoliselt ette näha sademevee ära juhtimine kõvakattega platsidelt. Ärajuhitava sademevee hulk sõltub kõvakattega platsi pindalast. Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada detailplaneeringuga, lähtudes kehtestatud normidest. Saugaserva kinnistu kuulub täies ulatuses Ullaste maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu, mille eesvool kulgeb Saugaserva maaüksuse kaguservast Sauga jõeni. Detailplaneeringu koostamisel tuleb maaüksuse väljaarvamiseks maaparandussüsteemi koosseisust taotleda tingimused ja kooskõlastus Põllumajandusametist. Kõrge pinnasevee tõttu tuleb kaaluda uue drenaaži rajamist planeeringualale. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei tohi halveneda Ullaste maaparandussüsteemi ja selle eesvoolu toimivus. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/113062013013?leiaKehtiv 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/13305356?leiaKehtiv 7 Kas strateegiline planeerimisdokument puudutab: (lahtrisse märkida X): OBJEKT JAH EI liiklus X Kirjeldus: Kavandatav tegevus tõstab mõningal määral Nurme – Papsaare kõrvalmaanteelt (tee nr 19123) liiklustihedust, seda peamiselt õppekogunemiste ajal (ca 4-5 korda aastas). Saugaserva kinnistule planeeritakse parkimisala. Juurdepääs detailplaneeringu alale on planeeritud Nurme – Papsaare kõrvalmaanteelt (tee nr 19123). Detailplaneeringuga tuleb lahendada alale juurdepääs ja liikluskorraldus ja –ohutus arvestades alast idas asuva Sauga kooliga. Tegevus tuleb kooskõlastada ka Maanteeametiga. Hädaolukordade esinemine õnnetuste tõenäosus X Kirjeldus: Õnnetuste riski oluliselt tõstvaid tegevusi alale ei plaanita. Kavandatava tegevuse tõttu perioodiliselt suurenev liikluskoormus Nurme-Papsaare kõrvalmaanteel eeldab vajadusel liikluskorralduse muutmist ja reguleerimist vältimaks täiendavast liikluskoormusest tulenevaid riske. Liiklusohutuse tagamisel tuleb eelkõige lähtuda planeeringuala asumisest kooli läheduses. Perioodil, mil liikluskoormus suureneb (õppekogunemised jms), tuleb kaaluda erimeetmete rakendamist (kooli ümbruses kiirusepiirang, liiklusreguleerija ülekäikudel jms). Laskemoona ja lõhkematerjali hoiustamisel peavad ohutuskujad jääma krundi piiresse. tõrgete tõenäosus X Kirjeldus: Elektrivarustuse, veevarustuse, sidevarustuse, vedelkütusega varustatuse, lennuväljade, sadamate, põhi- ja tugimaanteede, telefonivõrgu, päästetööde toimekindlust kavandatava tegevusega ei ohustata. Heited müra ja vibratsioon X Kirjeldus: Kavandatava tegevuse juures on peamiseks müra- ja vibratsiooniallikaks liiklustiheduse kasv õppekogunemiste ajal (4-5 korda aastas). Müra ja vibratsioon ei ületa tavapärast liiklusmüra taset. 8 Kas strateegiline planeerimisdokument puudutab: (lahtrisse märkida X): OBJEKT JAH EI õhusaaste X Kirjeldus: Kavandatava tegevuse juures on peamiseks saasteallikaks liiklustiheduse kasv õppekogunemiste ajal (4-5 korda aastas). Ei ole ette näha, et kavandatav tegevus põhjustaks kehtestatud normide ületamist. Juhul kui planeeringualale rajatavate hoonete kütteks rajatakse katlamaja, kaasneb sellega õhuheitmete teke. Kui tekkivad õhuheitmed peaksid ületama Keskkonnaministri 11.06.2014 määruses nr 20 Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba7 kehtestatud norme, tuleb taotleda välisõhu saasteluba. nõrgvesi X Kirjeldus: Kavandatava tegevusega ei teki nõrgvett. tahked jäätmed X Kirjeldus: Jäätmed tuleb koguda krundi piires selleks ettenähtud konteineritesse ja jäätmete äravedu tuleb korraldada seadusega ettenähtud raamides. Muud muud mõjurid X Kirjeldus: Muid kaasnevaid muutusi teada ei ole. Kavandatava tegevuse mõjualas kultuuriväärtusi Maa-ameti kultuuriväärtuste kaardikihi andmete järgi ei ole (seisuga 15.02.2016). Planeeringualast idas asub Sauga kool. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/117062014001 9 5 MÕJUTATAV KESKKOND Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (lahtrisse märkida X): OBJEKT JAH EI Elutu keskkond pinnasele X Kirjeldus: Teatav risk esineb ehitusaegselt masinate avariide näol kuid see jääb tavaehitusele iseloomulikule madalale tasemele. Arendaja andmetel on alale kavandatud ka remonditöökoda, kus eeldatavalt kasutatakse väikestes kogustes ka keskkonnale ohtlikke aineid. Remonditöökoda tuleb kavandada selliselt, et võimalikud õlisaaste ohuga tööd toimuksid siseruumides või katusealustel aladel. Sellisel juhul on välistatud pinnasereostuse risk ohtlike ainetega. maavarade kasutusele X Kirjeldus: Käsitletavas piirkonnas puuduvad arvele võetud maavarad. põhjaveele X Kirjeldus: Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on planeeringualal suhteliselt kaitstud8. Lisaks ei põhjusta kavandatav tegevus märkimisväärset reostumise riski, oluline mõju põhjaveele puudub. pinnaveele X Kirjeldus: Lähim pinnaveekogu on Sauga jõgi (VEE1148700). Tõenäoliselt juhitakse Sauga jõkke planeeringualal tekkiv heitvesi. Heitvee nõuetekohasel puhastamisel ei oma kavandatav tegevus olulist mõju pinnavee kvaliteedile. õhule X Kirjeldus: Mõningast negatiivset mõju võib avaldada perioodiline liiklusintensiivsuse kasv õppekogunemiste ajal (ca 4-5 korral aastas). Mõju jääb mitteolulisele tasemele. Juhul kui planeeringualale rajatavate hoonete kütteks rajatakse katlamaja, kaasneb selle tööga õhuheitmed. Kaasnev mõju õhu kvaliteedile jääb mitteolulisele tasemele. 8 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000 http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf 10 Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (lahtrisse märkida X): OBJEKT JAH EI kliimale X Kirjeldus: Rajatavaid hooneid talvel köetakse ja suvel jahutatakse. Välisõhku eralduva soojendatud ja jahutatud õhu kogus sõltub hoone rajamiseks kasutatava materjalide ja lahenduste (nt soojusvahetiga ventilatsioon) valikust. Välisõhku eralduv soojus võib avaldada halvimal juhul vähest mõju mikrokliimale. Soojuse liigne eraldumine on ennekõike energeetika ja sellest lähtuvalt ressursi ning rahalise säästlikkuse küsimus. Muid suuremahulisi soojendamisi ja külmutamisi ette nähtud ei ole. Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded9. Kaitstavad objektid ja eluskeskkond liikidele X Kirjeldus: Kaitsealuseid liike planeeringualal ning selle lähiümbruses EELIS andmebaasi järgi (seisuga 15.02.2016) ei asu. Samuti ei kuulu planeeringuala rohevõrgustiku koosseisu. elupaikadele X Kirjeldus: Planeeringuala lähiümbrusesse ei jää kaitsealuseid elupaiku ega kaitsealasid EELIS andmebaasi järgi (seisuga 15.02.2016). Inimese elukeskkond Ilmes, ruumilises struktuuris, esteetilisuses X Kirjeldus: Vastavalt Audru valla üldplaneeringule tuleb nõuded hoonete välimusele detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel määrata detailplaneeringus. Hajaasustuses antakse arhitektuursed ja ehituslikud tingimused projekteerimistingimustega. teenustes X Kirjeldus: Kavandatav tegevus ei sea takistusi elutähtsate teenuste osutamisele. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/105062015015 11 6 HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE Kaitseliit on teinud Audru vallale ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks Saugaserva kinnistul (15904:001:0239). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast riigikaitsemaaks ning alale Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabi- ja tagalakeskuse rajamine. Planeeringualal ning selle ümbruses kaitseväärtused puuduvad. Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeeringuala veevarustus, reoveekäitlus ja heitvee suublasse juhtimine. Planeeringus tuleb käsitleda ala ja ümbruskonna drenaaži lahendust ning sademevee lahendust. Võimalikud õlisaaste ohuga tööd planeerida siseruumides või katusealustel aladel, kus võimalikud õlilekked ei satu sademeveesüsteemi ega drenaaži. Lähtudes lahenduste projekteerimisel kehtestatud seadustest ning normatiividest ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Ülejäänud keskkonnategurite osas kavandataval tegevusel märkimisväärne suhe puudub. Muude kavade ja plaanidega vastuolu ei tuvastatud. Kavandatav tegevus ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse10 § 6 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevus ega ületa Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu11 toodud künnisvõimsusi. 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 12 ELEKTRILEVI OÜ PÄRNU-VILJANDI REGIOON TEHNILISED TINGIMUSED DETAILPLANEERINGUKS Nr. 244604 Väljastatud: 13.09.16 Kehtivad kuni: 13.09.18 1. Tehniliste tingimuste taotleja: Kaitseliit Taotleja aadress: Toompea tänav 8 Tallinn Harju maakond Harju maakond 10142 Taotleja telefon: 717 9005 2. Liidetava elektripaigaldise iseloomustus: Staabi- ja tagalakeskuse detailplaneering Tehnilised tingimused detailplaneeringuks Saugaserva Lemmetsa küla Audru vald Pärnu maakond 3. Tehniliste tingimustega kehtestatakse liitujale liitumisjuhtmestiku projekteerimiseks järgmised nõuded : Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime amprites: 3x400A Elektriline aadress: Toitealajaam: JÄNESE 35/10 Toitefiider: JÄNESE I:JAN Jaotusalajaam: Salga:(P- Jaagupi) Jaotusfiider: Staabi- ja tagalakeskuse varustamiseks elektrienergiaga näha ette 0,4 kV kaabelliini trass Salga:(P- Jaagupi) 10/0,4 kV alajaamast, kuni Saugaserva kinnistuni. Planeeringus ühildada teedega soovitavalt ringtoitena elektriliini(de) koridor(id) toitepunktist kuni liitumiskilpideni. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad, Detailplaneeringuga moodustatavatel ehituskruntidel tuleb seada Elektrilevi OÜ-le notariaalne maakasutusõigus enne kinnistu(te) müüki. Detailplaneering tuleb kooskõlastada Eletrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamine toimub e- teeninduses, www.elektrilevi.ee. Lähemalt saab kooskõlastmise kohta lugeda meie kodulehel (Elektrilevi > Kliendile > Teenused > Kooskõlastamine). Selleks esitada taotlus iseteenindusportaalis aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-tegutsemiseks. Kooskõlastamise päevaks esitada planeeringu tehnovõrkude graafiline osa ka digitaalkujul *.dwg formaadis Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. 4. Liitumispunkt Elektrilevi OÜ-ga asub: Kinnistu vahetus läheduses või kinnistul eraldi alusel asuvas liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel Siim Hunt Võrguplaneerija Siim Hunt 59 19 8620 TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED�TEHNILISED�TINGIMUSED�NR�27432825 Tehniliste�tingimuste�liik Detailplaneering Kliendinumber 865610 Isikukood/Registrikood 74000725 Nimi KAITSELIIT Kontaktisik TOOMAS�KUNINGAS�telefon e-post [email protected] Aadress TOOMPEA�TN�8,�TALLINN�10142,�HARJUMAA Ehitise�nimetus�ja�asukoha Saugaserva�kinnistu,�kt�15904:001:0239 kirjeldus Ehitise�sihtotstarve Staabi-�ja�tagalakeskus,�4�hoonet Telia�sidevõrgu�lõpp-punkt Sidekaev�F51S52_K09 Objekti�haardeulatus kuni�50m Olemasolev�sidevõrk Telia�Eestile�kuuluvad�siderajatised�paiknevad�detailplaneeringuga haaratava�alaga�piirneva�Nurme-Papsaare�tee�ääres�(vt�lisatud asendiplaani). Telia�Eesti�AS�(edaspidi�nimetatud�Telia)�sideteenuste�tarbimise�võimaldamiseks�on�vaja projekteerida�ja�rajada�ühendus�Telia�sidevõrgu�lõpp-punktist�objekti/hoone�sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani,�sealhulgas: Tehnilise�lahenduse Näha�ette�asukohad�side�liinirajatistele.�Planeerida kirjeldus sidekanalisatsiooni�põhitrassi�ehitus�lähtuvana�sidekaevust F51S52_K09. Hoonestusele�näha�ette�individuaalsed�sidekanalisatsiooni�sisendid planeeritavast�põhitrassist.�Vastavalt�vajadusele�kasutada�KKS�tüüpi sidekaevusid.�Planeeritavad�sidekaevud�ei�tohi�jääda�planeeritava sõidutee�alale.�Näha�ette�kõik�meetmed�ja�tööd�olemasolevate�Telia Eesti�liinirajatiste�kaitseks. Tööprojekti�koostamiseks�taotleda�täiendavad�tehnilised�tingimused. Nõuded�geodeetilisele�alusplaanile�ja�projektile • Majandus-�ja�kommunikatsiooniministri�27.08.2007�määrus�nr�70�"Ehitusgeodeetiliste�uurimistööde tegemise�kord" • Telia�dokument�"Telia�Eesti�AS�nõuded�ehitusgeodeetilistele�uurimistöödele�v6.0" • Telia�dokument�"Liinirajatiste�projekteerimine�ja�maakasutuse�seadustamine.�v4." • Telia�dokument�"Üldnõuded�ehitusprojektide�koostamiseks�ja�kooskõlastamiseks�ning�ehitamiseks liinirajatiste�kaitsevööndis" Tööde�teostamine�sidevõrgu�kaitsevööndis�võib�toimuda�kooskõlastatult�Telia�järelevalvega. Info�järelevalve�kohta�telefoninumbril�443�0700 Telia�Eesti�AS�ei�võta�väljastatud�tehniliste�tingimustega�sideehitiste�väljaehitamise�ega omandamise�kohustust. Täiendavad�tehnilised�nõudmised Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Valge�16�19095�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/ Tehniline�lahendus�(ehitusprojekt,�planeering)�esitada�kooskõlastamiseks�Telia�Eesti�ASi�e- teeninduse�kaudu. Käesolevad�telekommunikatsioonialased�tehnilised�tingimused�koostati�12.10.2016 ning�on�kehtivad�kuni�11.10.2017 Koostaja: Väljastaja: Telia�Eesti�AS Telia�Eesti�AS: Valeri�Buntsev Valeri�Buntsev e-post:�[email protected] esindab�volikirja�alusel telefon:�5087670 Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Valge�16�19095�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/ Leht 1/1 Streetview Puhasta Mõõda Vahendid Otsingud Abi 8 karja sindi Otsi + - 10 m https://geopank.elion.ee/veebikaart/ 10.10.2016 AU D R U VALLAVALI T S U S Vastavalt nimekirjale 31.01.2017 nr 7-1.4/272 Saugaserva kinnistu detailplaneeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Aluseks võttes PlanS § 85 lõike 1 ja lõike 2 ning § 142 lõike 2, esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Audru valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava Saugaserva kinnistu detailplaneeringu, millele palume vastata hiljemalt 2. märtsiks 2017. Saugaserva kinnistu detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 24. novembrist 2016 kuni 24. detsembrini 2016, mille käigus arvamusi on esitanud Maanteeamet ja Põllumajandusamet, kelle ettepanekute ja 3. jaanuari 2017 arutelust osavõtjate ettepanekute alusel täiendati planeeringu eelnõud. Aruteludest osavõtjate arvates riigiteele ohutussaare rajamine ei ole vajalik, kuna jalgsi teeületajaid eriti ei ole. Ettepanekud - sidemasti kaugus riigiteest peab olema vähemalt võrdne masti kõrgusega, - planeeringualalt varumahasõit tõkestatakse väravaga ja Ullaste maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd on märgitud planeeringusse. Saugaserva kinnistu detailplaneeringu eelnõu materjalidele on avalik juurdepääs Audru valla veebilehel www.audru.ee. Info [email protected]. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Siim Suursild Vallavanem Esitatud: Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandusamet, Päästeamet, Terviseamet, Elering AS, Sauga Vallavalitsus, AS TATOLI, OÜ Roverto, OÜ East Partners, Benders Baltic Nord OÜ, Monika Voolaid, Kulno Kallasmaa, Leili Kallasmaa, Merike Spitšõn, Aino Päll, Vilmi Hendrikson, Kairi Veber. Koostas: Merle Mõttus 372 44 72 787 [email protected] PÄRNA ALLEE 7 TEL: + 372 44 72 784 A/A EE303300334706620007 AUDRU 88301 FAX: + 372 44 51 141 DANSKE BANK PÄRNUMAA [email protected]
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel