dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
Käskkiri; otsusAvalik

Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine

Lennuamet · 31. jaanuar 2017
Viit
1.1-1/17/16
Registreeritud
31. jaanuar 2017
Dokumendi liik
Käskkiri; otsus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-1 Põhitegevuse käskkirjad
Toimik
1.1-1/2017
Vastutaja
Katri Pihelgas (Juhtkond, Üldosakond)

Failid

  • 📎1.1-11716 31.01.2017 Käskkiri; otsus.bdoc830 KB

Sisu (failidest)

31.01.2017 nr 1.1-1/17/16 KÄSKKIRI Tallinn Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73 “Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3: 1. Kinnitan: 1.1. AP 602 V10 Siseauditi protseduuri. 2. Tunnistan kehtetuks: 2.1. Lennuameti peadirektori 31. märtsi 2011. a käskkirja nr 20 p 1.1. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Telve Peadirektor KINNITATUD Lennuameti peadirektori 31.01.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17/16 Lisa 1 Siseauditi protseduur EESMÄRK Protseduuri eesmärgiks on kirjeldada organisatsiooni vastavusjälgimise funktsiooni ühe elemendi – siseauditi (edaspidi audit) teostamist, tagamaks juhtimissüsteemi jätkuvat vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008 määruse (EÜ) nr 216/2008, tema rakendusaktide ja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite ning juhendmaterjalide (edaspidi EASA nõuded), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 raammäärusele (EÜ) nr 300/2008 ning selle rakendusaktidele, rahvusvahelise standardi ISO 9001 nõuetele ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standardite ja soovitustele, tõestada kvaliteedialaste tegevuste vastavust plaanitutele ning parendada nii vastavusjälgimise funktsiooni kui ka kogu organisatsiooni toimivust. MÕISTED Audit süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess tõendusmaterjali saamiseks ning selle objektiivseks hindamiseks, et teha kindlaks, millisel määral nõudeid täidetakse. Siseauditit, vahel nimetatud ka esimese osapoole auditid, teostatakse organisatsiooni enda poolt või tema volitusel juhtkonnapoolseks ülevaatuseks ja muudel sisemistel eesmärkidel ning nende alusel võib organisatsioon ise vastavust deklareerida. Auditi eesmärgiks on anda sõltumatu hinnang Lennuameti aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning tagada õigeaegne ja objektiivne teave kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste kohta. Algpõhjus mittevastavuse algallikas. Algpõhjuse leidmisel tuleb piirduda tegevustega, mis jäävad organisatsiooni mõjutussfääri. Ennetav tegevus võimaliku mittevastavuse või muu ebasoovitava võimaliku tegevus olukorra põhjuste kõrvaldamiseks. Ennetav tegevus võetakse ette ilmnemise vältimiseks, samas kui korrigeeriv tegevus võetakse ette kordumise vältimiseks. Juhtaudiitor siseaudiitor, kes on määratud teostama siseauditit. Vajadusel moodustab juhtaudiitor siseaudiitoritest või auditit läbi viima kaasatud tehnilistest ekspertidest auditi rühma. Korrektsioon tegevus avastatud mittevastavuse või olulise tähelepaneku kõrvaldamiseks. Korrigeeriv tegevus avastatud mittevastavuse või muu ebasoovitava olukorra põhjuse tegevus kõrvaldamiseks. Mittevastavusel on tavaliselt rohkem kui üks põhjus. Korrigeeriv tegevus võetakse ette probleemi kordumise vältimiseks, samas kui ennetav tegevus võetakse ette ilmnemise vältimiseks. Tuleb teha vahet korrektsiooni ja korrigeeriva tegevuse vahel. Korrigeeriva Tuvastatud mittevastavusest tingitud tegevuskava, mis sisaldab: tegevuse kava 1. Korrektsiooni, kui on kohaldatav; LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 1/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 2. korrektsiooni rakendamise tähtaega; 3. mittevastavuse põhjuseid sh algpõhjust; 4. Korrigeerivaid tegevusi; 5. Korrigeerivate tegevuste rakendamise tähtaega. Leid kogutud auditi tõendusmaterjali ja auditi kriteeriumide võrdlemise tulemused, mis näitavad kriteeriumidele vastavust või mittevastavust või parendusvõimalusi. Leid jaotub järgnevalt: NB! Edaspidi kasutatakse terminit leid kontekstis, kus on tegemist mittevastavuse või tähelepanekuga. Leiu aruanne Leiu aruande all mõistetakse antud protseduuri kontekstis TPIS-s olevat alamtegevust, kus on kirjeldatud mittevastavus või tähelepanek. Mittevastavus nõude mittetäidetus. s Nõue vajadus või ootus, mis on avaldatud, üldiselt eeldatav või kohustuslik. Nt seadus, leping, kliendi nõue, standard Siseaudiitor vastava ettevalmistuse saanud organisatsiooni liige, kes osaleb siseauditeerimise protsessis. Siseauditi Kirjalik dokument siseauditi tulemuste dokumenteerimiseks raport Standard normdokument, milles tuuakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks. Tehniline Isik, kes pakub spetsiifilist teadmist või ekspertiisi auditirühmale. ekspert Tähelepanek Märkus valdkonna kohta, mis on vastavuses nõuetele, kuid mis võib muutuda mittevastavuseks või valdkond, kus tegevus on rakendatud halvasti ja ei tooda lisandväärtust või võib koosneda mitmest lisandväärtust mitteandvast sammust. Audiitor viitab enamasti parendamisvõimalustele, kui ta näeb - põhinedes oma teadmistele ja kogemustele-, et vaadeldavaid tegevusi saaks parendada või teha efektiivsemalt. NB! Kui tegemist on olulise tähelepanekuga, siis on soovitav järgida LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 2/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 käesoleva protseduuri mittevastavuse kõrvaldamise protseduuri! KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Audit (sisemine vastavusaudit) on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud tegevus. Auditit kasutatakse organisatsiooni tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks, lähtudes dokumenteeritud juhtimissüsteemist. Audit viiakse läbi plaanipäraselt kogu juhtimissüsteemi ulatuses. Audit peab hõlmama kõiki juhtimissüsteemi osi ja elemente. Teostussagedus sõltub vastava juhtimissüsteemi osa või elemendi seisundist ja osakaalust organisatsioonis ning eelmis(t)e auditi(te) tulemustest. Lennuametis teostatakse auditeid peadirektori poolt kinnitatud siseauditi plaani kohaselt. Plaaniväliste auditite teostamise põhjuseks on probleemse valdkonna (valdkondade) tuvastamine. VOLITUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUSED Järgnevate isikute järjekord järgib protsessi kulgu 1. Juhtimissüsteemi vaneminspektori (edaspidi JSVI) volitused, kohustused ja vastutused 1.1 JSVI volitused JSVI on volitatud: a) auditeid korraldama; b) auditeid teostama. 1.2 JSVI kohustused JSVI on kohustatud: a) koostama auditite plaani; b) määrama iga auditi jaoks juhtaudiitori ja vajadusel audiitorid/tehnilised eksperdid; c) tegema juhtaudiitorile kättesaadavaks auditi teostamiseks vajalikud vahendid (sh nõuded, Lennuameti dokumendid, kontroll-lehed); d) teostama järelevalvet auditi teostamise üle. 1.3 JSVI vastutused JSVI vastutab: a) auditite planeerimise; b) auditite korrektse ja õigeaegse teostamise eest. 2. Juhtaudiitori volitused, kohustused ja vastutused 2.1 Juhtaudiitori volitused Juhtaudiitor on volitatud: a) teostama audit; b) vajadusel valima auditi rühma liikmed. 2.2 Juhtaudiitori kohustused Juhtaudiitor on kohustatud: LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 3/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 a) valmistama ette auditi; b) vajadusel moodustama auditi rühma ning valima auditi rühma liikmed; c) tagama rühma liikmete antud auditi läbiviimiseks vajaliku ettevalmistuse; d) määrama rühma liikmete rollid; e) teostama auditi; f) koostama auditi aruande ja registreerima selle DHS-s; g) edastama auditeeritavale aruande; h) aktsepteerima asjakohase korrigeeriva tegevuse kava; i) jälgima korrigeeriva tegevuse kava täitmist j) hindama esitatud tõendusdokumentide asjakohasust k) esitama tõendusdokumendid JSVI-le leiu aruande sulgemiseks 2.3 Juhtaudiitori vastutused Juhtaudiitor vastutab: a) auditi ettevalmistamise, teostamise ja järel tegevuste korrektse ja õigeaegse teostamise eest; b) et auditeeritav valdkond ei oleks seotud tema igapäeva tööga. 3. Audiitori volitused, kohustused ja vastutused 3.1 Audiitori volitused Audiitor on volitatud: a) osalema auditi teostamisel 3.2 Audiitori kohustused Audiitor on kohustatud: a) valmistama ette auditi; b) teostama auditi; c) andma sisendi auditi raporti koostamiseks juhtaudiitorile; d) vajadusel hindama esitatud tõendusdokumente; e) jälgima, et ta ei auditeeriks iseenda tööd. 3.3 Audiitori vastutused Audiitor vastutab: a) auditi korrektse teostamise eest. 4. Tehnilise eksperdi volitused, kohustused ja vastutused 4.1 Tehnilise eksperdi volitused Tehniline ekspert on volitatud: a) osalema auditil ekspertarvamuse andmiseks. 4.2 Eksperdi kohustused Tehniline ekspert on kohustatud: a) valmistama ette auditi; b) osalema auditis eksperdina; c) andma sisendi auditi raporti koostamiseks juhtaudiitorile; LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 4/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 4.3 Eksperdi vastutused Tehniline ekspert vastutab: a) ekspertarvamuse õigsuse eest. 5. Auditeeritava valdkonna eest vastutava isiku volitused, kohustused ja vastutused 5.1 Auditeeritava valdkonna eest vastutava isiku volitused Auditeeritava valdkonna eest vastutav isik on volitatud: a) esindama valdkonda auditil; b) volitama vajadusel pädevat teenistujat auditil valdkonda esindama. 5.2 Auditeeritava valdkonna eest vastutava isiku kohustused Auditeeritava valdkonna eest vastutav isik on kohustatud: a) aitama kaasa auditi edukale läbiviimisele; b) auditiraporti põhjal koostama korrigeeriva tegevuse kava ja edastama juhtaudiitorile; c) edastama juhtaudiitorile korrigeeriva tegevuse kava kohaste tegevuste täitmise tõendamiseks dokumendid. d) tõendama teostatud korrigeeriva tegevuse kava kohaste tegevuste rakendumise tõhusust ja tulemused peavad kajastuma aruandluses (juhtkonnapoolsel ülevaatusel). 5.3 Auditeeritava valdkonna eest vastutava isiku vastutus Auditeeritava valdkonna eest vastutav isik vastutab: a) auditi korrektseks teostamiseks vajaliku info jagamise eest; b) auditi raporti põhjal korrigeeriva tegevuse kava koostamise eest c) korrigeeriva tegevuse kava kohaste tegevuste rakendamise eest ning tõendusdokumentide esitamise eest. TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD 1. Siseauditi plaan Auditite protsess hakkab pihta siseauditi plaani koostamisega JSVI poolt auditiplaanile eelneva aasta lõpus ning hõlmab kõiki juhtimissüsteemi elemente. Siseauditi plaani tsükli pikkus varieerub vastavalt vajadustele. Näiteks 2016 aastal koostatud auditiplaan koostati kolmele aastale 2017-2019. Siseauditi plaan koostatakse vormil VA 602-1 „Siseauditi plaani vorm“ (vt näide 1). LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 5/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Näide 1 1.1 Auditi sisu Auditi teemad jaotatakse selliselt, et ühte teemat oleks võimalik ühe auditi käigus auditeerida. Võib ka mitu teemat ühe auditi käigus auditeerida, kui on tagatud eesmärgi saavutamine. Auditi plaani veerud on seatud loogika järgi, et kõige pealt dokumenteeritakse nõuded ja siis vaadatakse, mis protseduuris on antud nõue kirjeldatud. Sellist lähenemist kasutades tagatakse, et kõik nõuded oleksid dokumenteeritud ja auditeeritud 1.2 Siseaudiitorite määramine Siseaudiitorid (edaspidi audiitor) peavad enne audiitoriks määramist läbima koolituse, mis võimaldab neil saavutada auditi eesmärk. Enne audiitorite määramist konsulteeri JSVI audiitoritega, kui mitu auditit tal on võimalik aastas teha ja mis aegadel. Vastavalt tagasisidele märgitakse audiitor siseauditi plaanis (vt. Näide 2). Siseauditi plaani esimesel töölehel on kirjeldatud juhend siseauditi tabeli täitmiseks. Näide 2 1.3 Valdkonna eest vastutavate isikutega siseauditi plaani kooskõlastamine Auditite toimumise ajad tuleb kooskõlastada vastava valdkonna esindajaga hilisemate võimalike probleemide vältimiseks. 1.4 Siseauditi plaani kinnitamine JSVI saadab siseauditi plaani dokumendi- ja teabehalduse spetsialistile, kes suunab selle DHS-i kaudu peadirektorile kinnitamiseks. LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 6/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 1.5 Siseauditi plaanist teavitamine Peale kinnitamist edastab dokumendi- ja teabehalduse spetsialist DHS-is siseauditi plaani kõigile teenistujatele teadmiseks. 1.6 Siseauditi plaani asukoht Peale siseauditi plaani kinnitamist tõstab JSVI plaani kausta (M:\33 - Juhtimissüsteem\ Vastavusjälgimine) 2. Plaaniväline audit Plaanivälise auditi teostusettepaneku õigus on igal teenistujal. Erijuhtudel võib initsiaatoriks olla väljaspool organisatsiooni olev isik. Vastav ettepanek esitatakse JSVI-le, kes määrab auditi toimumise aja, ulatuse ning teostaja (teostajad). 3. Auditi väliste mittevastavuse vormistamine Lisaks plaanilistele ja plaanivälistele audititele võib igapäevases töös avastatud mittevastavuse vormistamiseks kasutada mittevastavuse raporti vormi VA 603-1 vastavalt mittevastavuse käsitlemise protseduurile AP 603. 4. Audit Auditi protsess koosneb järgnevatest tegevustest:  ettevalmistus auditiks;  auditi teostamine;  auditi kohta raporti koostamine;  leidudega tegelemine nende kõrvaldamiseks;  vajadusel järelauditi teostamine kontrollimaks rakendatud tegevuste efektiivsust. 4.1 Ettevalmistus siseauditiks Auditi viib läbi juhtaudiitor või moodustatud auditirühm selleks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt auditiplaan). Juhtaudiitori või auditi meeskonna (auditirühma liikmed) määrab kõigi valdkondade auditeerimiseks JSVI. Juhtaudiitor vastutab auditi plaanikohase ja tulemusliku juhtimise eest. Auditi läbiviimisel juhindutakse eeskätt standardist ISO 19011. Juhtaudiitor koostab auditi teostamiseks kontroll-lehe auditeeritavale valdkonnale kohalduvate protseduuride põhjal. Juhtaudiitor leiab auditiks vajaliku kontroll-lehe põhja kaustast (M:\33 - Juhtimissüsteem\Vastavusjälgimine\6. Kontroll-lehed), kus kontroll-lehed on eeltäidetud vastavale valdkonnale kohalduvate nõuetega. Kontroll-lehe täitmiseks on koostatud siseauditi kontroll-lehe täitmise juhend AD 602-3. Auditi ettevalmistamise käigus lepitakse kokku, millele keegi auditirühma liikmetest keskendub. 4.2 Auditi teostamine Auditirühm viib läbi auditi intervjuud ja/või dokumentatsiooni ja/või tegevuste ülevaatuse võrreldes kogutud info vastavust nõuetele ning kogub tõendusmaterjale auditi raporti jaoks. LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 7/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 4.3 Auditi raport 4.3.1 Auditi kohta raporti koostamine Juhtaudiitor vormistab auditi raporti vormile VA 602-2. Juhul, kui moodustatud oli auditirühm, annavad auditirühmas osalenud audiitorid ja eksperdid oma sisendi juhtaudiitorile raporti koostamiseks. Vajadusel lisatakse auditi raportile auditi käigus kogutud tõendusmaterjalid. Kui korrigeeriva tegevuse kava esitamise tähtaega eraldi kokkulepitud ei ole, on see vaikimisi 1 kuu auditi raporti esitamise kuupäevast. Mittevastavuse kõrvaldamise tähtaeg on vaikimisi 3 kuud. 4.3.2 Auditi raporti saatmine Tähelepanekutest ja tuvastatud mittevastavustest teavitab juhtaudiitor auditeeritud valdkonna eest vastutavat isikut ja JSVI-t vormistatud auditi raporti saatmisega läbi DHS-i. Juhul, kui auditi käigus tuvastati leide, mis jääb auditeeritud valdkonna eest vastutava isiku vastutusalast välja, teavitab auditeeritud valdkonna eest vastutav isik asjaolust juhtaudiitorit. Juhtaudiitor määrab, konsulteerides JSVI-ga, eelkirjeldatud juhtumi korral valdkonna eest vastutaja, kelle vastutusalasse leid kuulub, edastades talle auditi raporti. 4.3.3 Mittevastavuse sisestamine TPIS-sse Peale DHS-s registreerimist sisestab JSVI tähelepanekud ja mittevastavused TPIS-sse. 4.4 Leiu kõrvaldamine Auditeeritud valdkonna eest vastutav isik:  teavitab auditi tulemustest valdkonna teenistujaid;  analüüsib leiu põhjuseid (mitte olulise tähelepaneku korral põhjuseid analüüsida ei ole vaja);  koostab korrigeeriva tegevuse kava;  määrab vastutajad leiu ning selle põhjustavate tegevuste kõrvaldamiseks (sisaldab nii algpõhjust kui ka vahepõhjuseid) ning  määrab korrigeeriva tegevuse kava kohaste tegevuste rakendamise tähtajad. 4.4.1 Korrigeeriva tegevuse kava Valdkonna eest vastutav isik koostab TPIS-s korrigeeriva tegevuse kava määrates audiitori poolt määratud tähtajaks leidu ning leidu tekitanud põhjuseid kõrvaldavad tegevused ning nende rakendamise tähtajad. Kava koostamisel on soovitav kaasata juhtaudiitorit. Kava sisaldab endas: 1. korrektsiooni, kui on kohaldatav, mis kõrvaldab tähelepaneku või mittevastavuse; 2. korrektsiooni rakendamise tähtaega; 3. põhjuseid sh algpõhjust, mis viisid leiu tekkeni; 4. korrigeerivaid tegevusi, mis kõrvaldavad põhjused ja takistavad leiu kordumise; 5. korrigeerivate tegevuste rakendamise tähtaegu. LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 8/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Näide 3 Tähelepanekute ja ettepanekute korral fikseeritakse tagasiside, et oleks arusaadav, kas tähelepanekud ja ettepanekud on rakendatavad. 4.4.1.1 Algpõhjuse analüüs Algpõhjuse analüüs viiakse läbi tuvastatud mittevastavuste puhul või selliste tähelepanekute korral, mille kordumine ei ole aktsepteeritav. Algpõhjuse analüüsi meetodeid on palju, kuid oma lihtsuse poolest on soovitav kasutada „5-e miksi meetodit“. 5-e miksi meetodi puhul liigutakse põhjus-tagajärg ahelas algpõhjuse poole küsides „miks see juhtus“ nii mitu korda, et jõutakse algpõhjuseni. 5 miksi ei tähenda, et küsimusi peab alati 5 olema – võib ka olla 4 või 9. Algpõhjuse üks kriteerium on, et organisatsioon saab seda mõjutada. Kui organisatsioon seda põhjust mõjutada ei saa, siis on mindud liiga kaugele või liigutud mööda valet ahelat. Algpõhjuse otsimine ei tähenda ainult seda, et kõrvaldatakse ainult algpõhjus, vaid eesmärk on ka vahepealsed põhjused kõrvaldada (vt näide 4). LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 9/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Näide 4. 5-e miksi meetodi näide. Näites 4 toodu illustreerib hästi, et kui kõrvaldada ainult algpõhjus, mis oli süstemaatiline projektijuhtimise puudulikkus, siis jääb toru ikka tilkuma ja korrektsiooni käigus vahetatud põrand on kohe uuesti läbi. 4.4.1.2 Korrigeeriva tegevuse kava esitamine Valdkonna eest vastutav juht koostab TPIS-s korrigeeriva tegevuse kava ning teavitab sellest juhtaudiitorit. 4.4.1.3 Korrigeeriva tegevuse kava läbivaatamine Juhtaudiitor vaatab korrigeeriva tegevuse kava läbi ning hindab asjakohasust. Kui korrigeeriva tegevuse kava on asjakohane aktsepteerib juhtaudiitor selle TPIS-s ning teavitab kirjalikult sellest valdkonna eest vastutavat isikut Kui korrigeeriva tegevuse kava osutub ebapiisavaks, lükkab juhtaudiitor selle tagasi ning määrab vajadusel uue kava esitamise tähtaja. LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 10/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 4.4.2 Korrigeeriva tegevuse kava kohaste tegevuste rakendamine Peale juhtaudiitori poolset korrigeeriva tegevuse kava aktsepteerimist määrab valdkonna eest vastutav isik igale tegevusele TPIS-s vastutava täitja koos tähtajaga. 4.4.3 Korrigeeriva tegevuse kava kohaste tegevuste rakendamise kontroll TPIS-s korrigeeriva tegevuse kava kohaste tegevuste rakendamistähtaja saabudes kontrollib juhtaudiitor tegevuste rakendatust ning märgib staatuse TPIS-sse. Juhul, kui rakendatud tegevused ei kõrvalda mittevastavust või põhjuseid või ei takista mittevastavuse kordumist, teavitab juhtaudiitor sellest valdkonna eest vastutavat isikut ning määrab uue tähtaja korrigeeriva tegevuse kava rakendamiseks. 4.4.4 Leiu aruannete sulgemine JSVI poolt korrigeeriva tegevuse kava kohaste tegevuste rakendamise tõestamisega suletakse leiu aruanded muutes TPIS-s vastavalt staatust. 4.5 Vajadusel järelauditi teostamine kontrollimaks rakendatud tegevuste efektiivsust Korrigeeriva tegevuse kava kohaste tegevuste rakendamise efektiivsust tuleb kontrollida kas eraldi järelauditi või järgneva korralise auditi käigus. Kui tegemist on olulist mittevastavust või põhjust kõrvaldava tegevusega, tuleb rakendatud tegevuse efektiivsuses veenduda 6 kuu jooksul tegevuse rakendamisest. 5. Aruandlus audititest Auditite planeerimise ja läbiviimise, tõendusdokumentide sisseseadmise ja tulemustest aruandmise eest vastutab JSVI ning koostab peadirektorile aruandluse sagedusega vähemalt üks kord aastas (tavapäraselt juhtkonnapoolsel ülevaatusel). Siseauditite dokumentatsiooni säilitab JSVI vastavates teatmestutes. VIITED 1. VA 602-1 Siseauditi plaani vorm 2. Siseauditi plaan (M:\33 - Juhtimissüsteem\Vastavusjälgimine) 3. AD 602-3 Siseauditi kontroll-lehe täitmise juhend 4. VA 602-3 Siseauditi kontroll-lehe vorm 5. VA 602-2 Siseauditi raporti vorm 6. AP 603 Mittevastavuste käsitlemise protseduur 7. VA 603-1 Mittevastavuse raporti vorm 8. AD 601 Auditeerimise juhised ja põhimõtted 9. VA 601-3 Kvaliteedijuhtimissüsteemi elementide kontroll-leht 10. DR 302 Dokumentide loetelu 11. ISO 19011 Juhised kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimiseks (Lennuameti sisesed dokumendid asuvad kaustas M:\33 - Juhtimissüsteem) LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 11/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Koostas: Martin Vali Juhtimissüsteemide vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 602/V10 Leht 12/12 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel