Riigi eelarvestrateegia 2018-2021 IKT lisataotlused

Tere hommikut! Edastan ka teile teadmiseks, millise tabeli „Itimehed“ kokku peavad panema. Aga egas nad ilma teieta ilmselt saa Aga saan aru, et IT-juhtidele on allpool olev meil edastatud (väiksematel asutustel on see ilmselt tsentraliseeritud ja korraldatakse meie majas, aga vajadustest andke oma itjuhile kindlasti teada) RIA kulusid on saadetud kululagedes suurendatud arvestades pikaajaliselt tehtud eelmise RES otsuseid (viisite need ju ka REISi sisse, mingi kontode vaheline segadus oli vist……). Kena reedet Pille From: Maili Mahlapuu [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, January 25, 2017 1:45 PM To: itjuhid <[email protected]> Cc: Rando Kängsepp <[email protected]> Subject: Riigi eelarvestrateegia 2018-2021 IKT lisataotlused Head IT-juhid Nii nagu eelmistel aastatel, tuleb ka sel aastal riigi eelarvestrateegia 2018 - 2021. a IKT lisataotlused esitada vastavalt rahandusministri määrusele „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ (väljavõtted määruse eelnõust ja eelnõu seletuskirijast allpool) vormil Lisa 4 (manuses) Rahandusministeeriumile hiljemalt 1. märtsiks. Sel aastal me ei kogu infot SF finantseerimisvajaduste kohta, mistõttu SF infot vormil esitama ei pea. SF finantseerimisvajaduste osas oleme teiega jooksvas suhtluses ja saame info läbi IKT strateegiate ülevaadete ja mitteametlike eeltaotlusvoorude. Riigi eelarvestrateegia IKT lisataotlused vaatab üle MKM ja teeb RaM-ile ettepaneku rahastamisotsuseks. RaM viib ettepaneku otsustamiseks valitsuskabinetile. Lisataotluste menetlemisel eelistatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Liidu regulatsioonide ülevõtmiseks vajalikke IKT arendusprojekte (määruse § 13 p 3), kuid sõltuvalt haldusala prioriteetidest võib taotleda katet ka kõikidele teistele IKT-ga seonduvatele kuludele. Kuna riigieelarveliste vahendite maht riigieelarve IKT lisataotluste rahuldamiseks on piiratud, palume esitada mitte rohkem kui 3 lisataotlust haldusala kohta. Erandina võivad lisanduvad 3 lisataotlust esitada KEMIT, RIA, RIK, RMIT, SMIT ja TEHIK. Lisa 4 vormil tuleb kajastada kõik IKT-ga seotud lisataotlused olenemata, kas tegemist on investeeringu, halduskulu või personalikuluga. Samuti ei ole ekslikult levinud arvamuse kohaselt lisataotlustel miinimumsumma piirangut, millest alates neid menetleme. Uuesti esitama ei pea neid taotlusi, mille osas on varasemalt tehtud pikaajaline rahastamisotsus (manuses). Lisataotluste kaitsmine ja lisavajaduste ülevaatus toimub perioodil 13. märts - 17. märts MKM-is. Täpsem ajakava selgub esimesel võimalusel peale lisataotluste laekumist ning ajakava ettepaneku teiega kooskõlastamist, aga palun kõigil eelmainitud nädal oma muid töid-tegemisi planeerides võimalikult paindlikuks jätta. Eelmistel aastatel on läinud kaitsmine paremini neil, kes kaasasid projektide tutvustamisel lisaks IT-juhile ka valdkonna spetsialistid, mis tähendab, et ka teie meeskondadel peab olema valmisolek kaitsmistel osaleda. Kui vajate ülal kirjeldatu osas täpsustusi, siis palun võtke minuga ühendust! Lugupidamisega Maili Mahlapuu Riigi infosüsteemide osakonna nõunik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium _______________________________ [email protected] / SF küsimustes [email protected] 6256396 / 5062589 / Skype: maili.mahlapuu Harju 11 / Tallinn 15072 / Eesti www.mkm.ee Väljavõte Rahandusministri määrusest: § 13. Infotehnoloogia vahendite planeerimine (1) Infotehnoloogia projektide kavandamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) riigi põhifunktsioonide teostamist toetavate IKT arendusprojektide korral tuleb rahastamisallikana eelistada riigieelarve piirmääraga vahendeid; 2) välistoetustest rahastatakse eelkõige IKT arendusprojekte, mis on suunatud innovatsioonihüppe saavutamisele, uute tehnoloogiliste lahenduste piloteerimisele, uute turvalahenduste ning infrastruktuuri komponentide väljatöötamisele ja rakendamisele. Rahandusministeeriumile esitatakse välistoetustest rahastamist taotlevate IKT arendusprojektide taotluste soovid käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil. Esitatud taotlusi kasutatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest rahastatavate taotlusvoorude planeerimiseks; 3) piirmääraga vahendite kasutamise korral eelistatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Liidu regulatsioonide ülevõtmiseks vajalike IKT arendusprojektide rahastamist. Nimetatud kulude katteks esitatakse Rahandusministeeriumile IKT-projektide lisataotlused käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil; 4) infosüsteemide ja taristu haldamise püsikulud kaetakse riigieelarve piirmääraga vahendite arvel ja IKT arendusprojektide realiseerimise tulemusel vabanenud rahalised vahendid suunatakse arendusprojekti jätkusuutlikkuse tagamiseks arendusega seotud infosüsteemi või taristu haldamise püsikulude katteks; 5) projekt peab olema kooskõlas riigi IKT poliitikaga ning sellest tulenevate juhiste ja soovitustega; 6) projekt peab olema teostatav, hankijal on suutlikkus projekt edukalt ellu viia ning investeeringu kavandamisel tuleb arvesse võtta kõiki aspekte, mis võivad mõjutada projekti edukat elluviimist; 7) projekti oodatavad lõpptulemused, mille saavutamisel saab projekti pidada edukaks, peavad olema mõõdetavad; 8) projekti tulemuste kasutamise ulatus, sotsiaalmajanduslik mõju ja kasutajate arvukus peavad õigustama projekti investeeringut planeeritavas mahus; 9) projekti tulemusi peab saama jätkusuutlikult kasutada. Projekti planeerides peab läbi mõtlema, kuidas tagatakse loodud lahenduse jätkusuutlik haldamine. Projekti kirjelduses näidatakse ära, kuidas kavatsetakse loodud IKT- lahendust hallata ja haldust rahastada; 10) projekti planeerides peab läbi mõtlema tööprotsessid ja menetlusloogika ning vajadusel tegema ümberkorraldusi, et vähendada protsessidega seotud kulusid. (2) Rahandusministeerium esitab IKT lisataotlused ekspertarvamuse saamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub lisataotluste menetlemiseks kokku ekspertkomisjoni, kes menetleb taotluseid vastavalt taotlejatele eelnevalt tutvustatud metoodikale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Rahandusministeeriumile ekspertkomisjoni ettepaneku IKT lisataotluste rahuldamiseks. Väljavõte Rahandusministri määruse seletuskirjast: § 13. Infotehnoloogia vahendite planeerimine Paragrahvis on esitatud põhimõtted ja loogika tagamaks riigi IKT poliitika suuniste arvestamise planeerimisprotsessis. Lisas 4 toodud lisataotluse vormil „IKT lisataotlused“ tuleb esitada järgmine teave: 1) finantseeringut taotleva asutuse nimi; 2) projekti pealkiri; 3) projekti eesmärk, kus sõnastatakse selgelt projekti peamine fookus ehk mida planeeritava projektiga loodetakse saavutada (näiteks, kas tegemist on projektiga, mis eelkõige taotleb nt suuremat efektiivsust/ kulude kokkuhoidu, vabanemist vananenud tehnoloogilistest lahendustest (legacy’st), regulatsiooniga vastavusse viimist, kõrgemat teenuskvaliteeti vms); 4) finantseeritava projekti tegevused ja tegevuste lühikirjeldus, kus selgitatakse, kuidas on plaanis saavutada projektile seatud eesmärgid (näiteks, kui projekti peamiseks eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis kirjeldada, milliste protsessi muudatustega seda saavutatakse) ja antakse ülevaade projekti kavandatava alguse ja projekti elluviimiseks planeeritud tegevuste loetelu ning üldisel tasemel ajalise kestuse kohta; 5) eelarve konto (liigenduse detailsus); 6) finantseerimisvajadus kokku (tegevuste puhul, millel on planeeritav algus ja lõpp), kus antakse hinnang kogu finantseerimisvajadusele, mis sisaldab nii varem tehtud investeeringuid, taotletavat finantseeringut kui ka tulevikus potentsiaalselt taotletavaid finantseeringuid ja tehtavaid finantseeringuid; 7) rahastamine kokku kuni planeeritava aastani (tegevuste puhul, millel on planeeritav algus ja lõpp), kus esitatakse lisataotluse esitamise hetkeks varasemalt tehtud investeeringute summa (nii riigieelarve kui välistoetus); 8) PA-1 RE baas ja finantseerimisallikas, kus esitatakse planeeritavale aastale eelnenud aastal tehtud investeeringu maksumus ja täpsustatakse finantseerimise allikas (riigieelarve või välistoetus); 9) PA ja finantseerimisallikas, kus esitatakse planeeritavaks aastaks taotletava investeeringu maksumus ja täpsustatakse finantseerimise allikas (riigieelarve või välistoetus); 10) PA+1 ja finantseerimisallikas, kus esitatakse planeeritavale aastale järgnevaks aastaks vaja mineva investeeringu maksumus ja täpsustatakse potentsiaalne finantseerimise allikas (riigieelarve või välistoetus); 11) PA+2 ja finantseerimisallikas, kus esitatakse planeeritavale aastale ülejärgnevaks aastaks vaja mineva investeeringu maksumus ja täpsustatakse potentsiaalne finantseerimise allikas (riigieelarve või välistoetus); 12) PA+3 ja finantseerimisallikas, kus esitatakse planeeritavale aastale üle-ülejärgnevaks aastaks vaja mineva investeeringu maksumus ja täpsustatakse potentsiaalne finantseerimise allikas (riigieelarve või välistoetus); 13) PA+4 - … (tegevuste puhul millel on planeeritav algus ja lõpp), kus esitatakse hinnang nelja-aastasest perspektiivist kaugemale ulatuvate investeeringuvajaduste maksumuse kohta; 14) Finantseerimisvajaduse põhjendus, kus antakse ülevaade sellest, miks just konkreetne valitud alternatiiv (projekt) on eesmärgi saavutamiseks parim, kirjeldatakse, kuidas veenduti, et projekt on teistest alternatiividest suurema mõjuga ega dubleeri juba olemasolevat kolmanda osapoole (sh nii avalik- kui erasektor) lahendusi; 15) Projekti prioriteetsus valitsemisalas, kus hinnatakse projekti prioriteetsust 3-palli skaalal, kus hinnang „1“ on kriitiline investeering, hinnang „2“ on väga oluline investeering ja hinnang „3“ on vähemoluline investeering. IKT lisataotluste menetlemisel esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeeriumile oma ekspertarvamuse, mille põhjal koostatakse Vabariigi Valitsusele ettepanek vahendite eraldamise otsuseks.  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 31.08.2016. a Kehtib kuni 2017.a riigieelarve heakskiitmiseni Vabariigi Valitsuses Alus: AvTS § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1, 2 ja 3, § 40 lg 1 ning § 41 lg 1 Lisa 2 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lisataotlused 2017 2018 2019 2020 Kokku 11 962 113 6 302 387 5 424 096 4 938 172 Riigikogu Kantselei 20 000 0 0 0 Videokonverentsi seadmed 20 000 0 0 0 Vabariigi Presidendi Kantselei 12 000 0 0 0 Arenguvestluste infosüsteem 6 000 0 0 0 Vabariigi Presidendi koduleht 6 000 0 0 0 HTM 99 880 0 0 0 Autoriseeritud töökohtade loomine ja keelevaldkonna 50 280 0 0 0 andmebaaside töö jätkumise tagamine Universaalse Arhiveerimismooduli hooldus- ja 49 600 haldamine, sh Preservica tarkvara litsentsikulud JUM 753 800 60 000 35 000 35 000 Huvide delkareerimise registri (HDR) halduskulud 60 000 0 0 0 ISKE auditite läbiviimine 21 600 0 0 0 Jälitustoimingute infosüsteemi (JÄTIS) halduskulud 67 000 0 0 0 Patendiameti tööks vajalike infosüsteemide haldamine 100 200 0 0 0 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse serveriruumi 60 000 60 000 35 000 35 000 kolimine SF vahenditest soetatud seadmete amortiseerumisest 445 000 0 0 0 tulenev uute seadmete asendamine ja tarkvarade tootetoe maksed. KEM 395 000 0 0 0 Info-ja sidesüsteemide taristu nõuetele vastava 320 000 0 0 0 toimimise tagamine Kaugseire Teenuste Arenduskeskuse (KATUS) 75 000 0 0 0 loomine KUM 139 000 0 0 0 Rahvusraamatukogu e-teenuste töökindluse tagamine 139 000 0 0 0 MEM 911 287 952 087 865 953 865 953 PRIA investeeringute baasvajadus 911 287 952 087 865 953 865 953 MKM 3 697 625 4 048 800 4 119 143 3 640 719 24/7 seirevõimekus küberturvalisuse valdkonnas 207 000 207 000 207 000 207 000 BAE ründesignatuuride ja -stsenaariumite alane teave 130 000 130 000 130 000 130 000 e-ID valdkonna juhtimine 1 656 200 1 738 800 1 763 800 1 763 600 e-valimised 99 400 0 0 0 IT arhitektuuri juhtimine 280 000 280 000 280 000 280 000 Riigi andmesidevõrgu 24/7 käitluse tagamine 159 000 159 000 159 000 159 000 Riigi Infosüsteemi Ameti uue andmekeskuse 8 400 8 400 8 400 8 400 X-tee ühisarendus Soomega 1 157 625 1 525 600 1 570 943 1 092 719 RM 1 728 200 156 500 174 000 178 500 FATCA/OECD infovahetuse arendus 150 000 0 0 0 E-arvete menetluskeskkonna teenuse vahendamine 232 000 0 0 0 riigiasutustele Lk 1 / 2  2017 2018 2019 2020 Koalitsioonileppega seotud IT arenduste 241 000 0 0 0 (madalapalgalised, sotsmaks) kasutuselevõtuga kaasnevad kulud Olemasolevate litsentside hoolduse tagamine 412 000 0 0 0 SAP litsentside hoolduskulud 140 000 156 500 174 000 178 500 Tolliinfosüsteemide arendamine Euroopa Liidu E-tolli 490 000 0 0 0 arendamise strateegilise plaani Multi-Annual Strategic Plan (MASP) alamprojekti raames Uute rakenduste majutamine ja hoolduse tagamine 63 200 0 0 0 SIM 3 505 321 1 085 000 230 000 218 000 Operatiivkõnesidele 112 VOIP tulemüüri soetamine 120 000 0 0 0 ORS ESTER jätkusuutlikkuse tagamine 934 000 0 0 0 Riigikaitse arengukava (RKAK) 2017-2026 IKT 1 642 300 1 085 000 230 000 218 000 projektid Siseministeeriumi valitsemisala arvutitöökohtade 375 000 0 0 0 elukaare haldus SMIT primaarse andmekeskuse ülalpidamiskulud - 434 021 0 0 0 andmekeskuse ruumi rent ja majanduskulud SOM 700 000 0 0 0 Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS2) teenuste 300 000 0 0 0 arendamine Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS2) teenuste 400 000 0 0 0 Lk 2 / 2