Tere Karl ja Kea,
Info-logistilistel põhjustel oleme vastamisega pisut hiljaks jäänud aga parem täna kui mitte
kunagi. Kohtumine sellel teemal tundub meile samuti mõistliku ettepanekuna aga Kea poolt pakutud
ajavahemikus on ainult Üllaril võimalik osaleda ja seda järgnevatel kuupäevadel: 28.02, 01.03 või 03.03.
Minul on kogu see nädal kahjuks juba täielikult ära planeeritud.
Vastus Karli kirjale on aga järgnev:
Mehitamata õhusõidukite kasutamise teema ning sellega kaasnevad probleemid on meile hästi teada
ning vajadus olukorrale parema lahenduse leidmiseks on täiesti mõistetav. Paralleelide loomine
eralennundusega võib esmapilgul tunduda relevantsena aga kahjuks ta siiski seda ei ole ja seda
järgmistel põhjustel:
Mehitamata õhusõiduki piloot ei esita lennuplaani mis vastaks lennuplaanile esitatud nõuetele
Mehitamata õhusõiduki piloot ei lenda lennujuhtimisüksuse loa alusel, ehk siis ei saa
lennujuhtimisteenust
Mehitamata õhusõiduki piloot ei ole (üldjuhul) võimeline täitma mitte mingisuguseid
lennureeglitega ettenähtud kohustuslikke tingimusi
On üleüldiselt teada, et Lennuliiklusteeninduse AS TWR-üksus ei käsitle hetkel EETN lähialas
lennutatavaid „mehitamata õhusõidukeid“ kui õhusõidukeid vaid pigem kui lennundustegevust
mõjutavaid takistusi ning ka kõik kooskõlastused/piirangud on üles ehitatud sellele tõlgendusele. Kui me
oleme sunnitud olukorra ümber hindama ja neid enda jaoks ka formaalselt klassifitseerima kui
õhusõidukeid siis me oleme sunnitud käituma edaspidi ühel kahest järgneval moel:
1. Nõudma EETN lähialas lendavate mehitamata õhusõidukite käitajatelt VFR lennureeglite
täitmist (lennuplaan, raadioside, transponder, täpne ETD/EOBT jne.), hajutama neid IFR
liiklusest ning edastama nende kohta liiklusinfot ülejäänud VFR liiklusele;
2. Moodustama nende kasutamiseks EETN lähialasse igakordselt lennutegevust ajutiselt piirava
ala (TSA vms.) ning hajutama sellest IFR liiklust ning edastama selle kohta liiklusinfot
ülejäänud VFR liiklusele.
Kuna ajutiste piirangualade loomine kontrollitud õhuruumis ei ole meie kompetents siis on nende
moodustamine jätkuvalt vajalik kooskõlastada riiklike struktuuridega, mis ei muudaks elu Lennuameti
jaoks kindlasti kergemaks – pigem vastupidi.
Kõike eelnevat kokkuvõttes oleme seisukohal, et lennuliiklusteenindusele ei ole võimalik delegeerida
üksikute/eraldiseisvate mehitamata õhusõidukite käitamisetaotluste ning lennutamiste menetlemise
kohustust. Lennujuhtimisüksuse lennujuhil ei ole võimalik oma operatsioonilisel töökohal võtta vastu
lennutamistaotluseid, neid menetleda (mis on lennutamise reaalne asukoht lennunduskaardil, tuvastama
kõik mõjutatud osapooled ning milline on antud lennutamise mõju kõikidele tuvastatud osapooltele
jne.).
Meiepoolne ettepanek oleks mehitamata õhusõidukite lennutamiste puhul lähtuda jätkuvalt sellest
lähtekohast, et tegemist ei ole õhusõidukitega mille suhtes tuleb kehtestada kõiki lennureeglitest
lähtuvaid kohustusi lennujuhtimisteenuse osutamise seisukohast. Lihtsustatud lahendus oleks, eeldusel,
et käitaja on seadusekuulelik ning täidab kehtestatud reegleid, mehitamata õhusõidukite lennutamine
(peale Lennuametilt ühekordse loa taotlemist jne.) on ilma igasuguse täiendava kooskõlastuseta lubatud
kuni kõrgeima takistuse kõrguseni lennutamiskohast 600 meetri raadiuses (NB! Välja arvatud
kehtestatud lennukeelutsoonides, vanglad, lennujaamad ja muud nn. tundlikud objektid).
Tervitades,
Üllar ja Almer
From: Karl Rattassep [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, January 16, 2017 3:02 PM
To: Üllar Salumäe; Almer Ellen
Cc: Kristjan Telve; Kaupo Toodu; Eve Härm; Kea Toi
Subject: Mehitamata õhusõiduki kooskõlastustaotluste menetlemine
Importance: High
Tere, Üllar ja Almer
Kirjutan teile seoses mehitamata õhusõiduki kooskõlastustaotluste menetlemisega.
Hetkel kehtiva seadusandluse järgi peab mehitamata õhusõiduki käitamiseks kontrollitavas õhuruumis ja
lennuinfotsoonis alates maapinnast taotlema Lennuameti ühekordset luba. Tegemist on dokumendiga,
mis annab isikule õiguse ühe aasta jooksul mehitamata õhusõidukit loakohustuslikes alades käitada.
Ühekordsele loale kantakse tingimused, mille kohaselt tuleb iga lennu jaoks konkreetses asukohas
konkreetsel ajavahemikul taotleda Lennuametilt lennu kooskõlastust (v.a Tsoonis 9 eritingimustel).
Kooskõlastusele kantakse tingimused, mille kohaselt tuleb vahetult enne lennu alustamist helistada
lennujuhile/lennuinformaatorile ning küsida stardiluba ja teavitada lennu lõpetamisest.
Seega peab käitaja enne reaalset mehitamata õhusõiduki lennutamist läbima kolm protsessi:
1) ühekordse loa taotlemine Lennuametilt,
2) lennu kooskõlastuse taotlemine Lennuametilt ning
3) stardiloa küsimine lennuliiklusteenindusüksuse käest.
Toon siinkohal mehitatud lennundusest ühe näite, mida peab tegema eralendur selleks, et oma lennuki
või kopteriga kontrollitavas õhuruumis lennata (eeldusel, et kehtiv piloodiluba on olemas):
1) õhusõiduk peab olema registreeritud õhusõidukite registris, mida peab Lennuamet, ning olema
lennukõlblik;
2) vähemalt üks tund enne lendu tuleb esitada lennuplaan vastutavale
lennuliiklusteenindusüksusele;
3) tuleb küsida stardiluba lennujuhi käest.
Seega saab mehitatud ja mehitamata lennunduse protsesside vahel tõmmata paralleeli ja öelda, et
ühekordse loa taotlemise näol on sisuliselt tegemist käitaja registreerimisega ning lendude
kooskõlastamine on sisuliselt lennuplaani edastamine. Võttes eespool toodut arvesse, on Lennuamet
jõudnud seisukohale, et see protsess, mida me täna mehitamata õhusõidukite puhul nimetame lennu
kooskõlastamiseks, peaks olema ülesanne, mida täidab vastutav lennuliiklusteenindusüksus, mitte
Lennuamet.
Soovin kuulda teie mõtteid/ideid, mida oleks vaja teha, et sellist muudatust ellu viia.
Lugupidamisega
Karl Rattassep
Lennutegevuse osakonna vaneminspektor
610 3571
www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, 11415 Tallinn
Lennuamet